Keset tänast Tallinna asub toreda nimega vana puitasum – Kassisaba. Nimi tuleneb muldkindlustuse nurgas asuvast kõrgemast tugipunktist välja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest. Üks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea läänekülje ees.

Keskajal koosnes Tallinn õiguslikult kahest linnast. Tänane Kassisaba ala kuulus toona Toompea eeslinna piiresse. 1348. aastal loovutas Tallinna linna raad Toompeale ehk Saksa ordule heina-, karja-, ja juurviljamaaks Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, mis ühtlasi haaras Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku.

Juba 12. sajandil oli seal külamoodi asustus. Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1681. aasta omal) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse Paldiski maantee kohal, kus juba tol ajal oli üsna vilgas liiklus Haapsalu ning Lihula suunal. Plaanil on näha ka Paldiski maanteel paar kõrtsi ja suvemõisa.

Aastatel 1652–1710 asus tänase Amandus Adamsoni ja Kevade tänava nurgal Toomhospidal. See oli kuninganna Kristiina käsul rajatud vaeste haigla, kus haigeid ravis garnisoni velsker.

1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt garnisoni haiglaks. Hospidal ning tõenäoliselt ka teised Kassisaba hooned süüdati 1710. aastal, kui Vene väed lähenesid Tallinnale.

1797. aasta linnaplaanil on aga näha, et heinamaad on jäänud ainult Kristiine maalale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid püstitatud ühekordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlasetega.

Kindlasti leidus pea igalt krundilt ka loomadele laut. Jälgitav on ka Koidu tänava algne lõik Paldiski maanteelt lõunasse. Tänase Luise tänava aladel asus Luisenthali suvemõis, mis rajati 17. sajandil. Mõis tükeldati 1813. aastal, mil levis valdavalt 1- ja 2-kordne puithoonestus ka nendele lõuna poole mõisa maadele.

Adamsoni ja Loite tänava nurgal asus 19. sajandi esimese pooles. Punane kõrts, mis oli tuntud eelkõige kirjameeste, kaupmeeste ja riigiametnike kooskäimise kohana. Sajandi keskel minetas kõrts oma populaarsuse.

Enne 1869-1870 aastal rajatud laiarööpmelise raudtee ehitust ulatusid Kassisaba lääne-ida suunalised teed praegustest teedest kaugemale. Vanad ühendusteed püsisid kaua.

Veel 1930. aastate algul kandsid nüüdses Lillekülas asunud Madara tänava ning Toompuiestee vaheline ala algul Saviaukude, hiljem Toom-Vaestekooli tänava nime. Juhkendali mõisa maadel asus Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur, kust ka toodanguks savi maa seest ammutati. Wismari tänaval asus 1725. aastast Toomvaestekool.

1870. aastate lõpus algas Kassisabas aktiivsem elamuehitus, mis kestis mitukümmend aastat. Üks arhailisemaid Kassisaba tänavaid on kitsas Loode tänav.

Kassisaba teljeks on aga pea kaks kilomeetrit pikk Koidu tänav, mis ulatub täna läbi Uue Maailma asumi Pärnu maanteeni. Tänav kandis algul Allimanni tänava nime, mis tulenes restorani ja majaomaniku Peter Ludvig Alimanni järgi.

Ka mitmed teised vanad Kassisaba tänavad on kandnud algselt kohalike majaomanike nime. Koidu tänava viimane lõik, mis venitas tänava Paldiski maanteest Pärnu maanteeni rajati aastatel 1926-1933. Koidu 46 majas sündis märtsikuus 1883 poetess Marie Under.

1875. aastal avas Franz Krull Paldiski maantee ääres oma masinatööstuse. Vabrikuala ulatus tänase Adamsoni tänavani. Krull kolis oma tööstuse sajandi lõpus Kalamajja. Paldiski maantee ääres on aga vanad tööstushooned ja Krulli kunagine elumaja siiani alles.

Eesti Vabariigi sündmise ajaks oli Kassisaba asum terviklikult hoonestatud. Valdavalt esineb rikkaliku puitdekooriga kahekorruseline kortermaja tüüp. Iseloomulikud on suured tagahoovid ja aiad.

Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel valmis terve linna uuendamisplaan. Vanast ajast pärit kitsaid tänavaid plaaniti laiendada hoonete tagasiastega.

agu suurlinnale omane, pidi ka Kassisaba kandis valmima sama kõrgetest hoonetest elegantsed tänavafrondid nagu Pärnu maantee alguse läänefront, mis enne sõda valmis jõuti ehitada. Suured ümberehitus-kavad jäid alanud sõja tõttu teostamata.

Enne Teist maailmsõda jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas vaid üksikud kivimajad. Valmis Koidu 17 ja 23, samuti Luise 22. Terviklikult ehitati välja Artur Kapi, samuti Ao tänav.

Uusi maju kerkis mujalegi. 1932. aastal valmis Falgi pargi lähedal velodroom, mille kunagisel asukohal laiub nüüd Tallinna jalgpallikooli tehismuruga staadion.

Pöördelisel 1940. aastal avas Falgi pargi ääres uksed toonase Tallinna kõige moodsam koolimaja. Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaargümnaasium oli senini tegutsenud Kevade tänava teises otsas asunud majas, mida tänapäeval kasutab Tallinna kunstikool. Herbert Johansoni ja Artur Jürvetsoni projekteeritud uus suur funktsionalistlik koolihoone on aga siiani Kelmiküla arhitektuurne dominant.

Wismari ja Adamsoni tänava vahel asuva Falgi pargi oli aga Kassisaba rahvale kinkinud Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck 19. sajandi keskpaigas. Talle kuulusid sealkandis mitmed maatükid.

1880. aastatel üüris parki eesti selts Lootus, kes meeleolukaid suvepidusid korraldas. 1887. aastal peeti pargis Harju kooride suur laulupidu. Valdavalt aga toimusid seal tasulised kärarikkad peod, mis kohalikule rahvale sugugi ei meeldinud. Ajapikku jäi Falgi park siiski laste ja jalakäijate päralt, nagu oli soovinud ka selle rajaja.

Falcki algatusel rajati aastatel 1856–1866 ka Tõnismäelt Balti jaamani ulatuv puiestee, mis kannab Toompuiestee nime. Algselt kandis see Kastani promenaadi ehk allee, samuti Promenaadi tänava nime. Nõukogude perioodi teises pooles oli see aga esimese kosmonaudi auks nimetatud Juri Gagarini puiesteeks.

Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise tulemusena. Purustusi oli ka mitmel pool mujal Kassisabas, Luise, Endla ja Eha tänavas.

Nõukogude ajal ehitati Koidu tänava algusesse põlenud majade asemele stalinistliku arhitektuuriga hooned. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava põhimagistraalideks, mis lõikasid paljud Kassisaba vanad tänavad keskelt pooleks. Kunagi harmooniliselt ühe suure puitasumi moodustanud Kassisaba ja Uus Maailm on täna suure liikluskoridoriga eraldatud.

Fotol vaade Endla tänava ümbrusele enne Teist maailmasõda.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/