Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Tõsta oma korteri turuväärtust

16.12.2015 Rutt Kaasik

Omanikud seisavad korteri müügi eel sageli küsimuse ees, kui palju peaks puhastamisse ja renoveerimisse panustama, et kiiresti müüa ja head hinda saada, kirjutab Arco Vara maakler ja kutseline hindaja Rutt Kaasik.

Kõlab arvamusi, et enne korteri müüki pole mõtet koristada ega remonti teha, kuna uued omanikud soovivad niikuinii kõik oma nägemuse järgi ümber korraldada. Korter peab müügiks olema siiski puhas ja korras. Kui näiteks seintel on näha eelmise omaniku väljakolimise järel pildiraamide või kappide ja muu mööbli asukoha jäljed ning ventilatsiooniavade ümber on tumedad ringid, siis visuaalselt see ostma ei kutsu. Reeglina hakkab ostuhuviline kohe rääkima, et vajalik on remondi tegemine ja hinda võiks alandada.

Teisalt ei tasu jälle üle pingutada, sest toreduslikest parendustes reeglina raha tagasi ei saada. Erandeid on siiski sõltuvalt korteri suurusest ja asukohast. Kui korter on atraktiivses piirkonnas (Kadriorg, Kalamaja ja vanalinn), siis seal saab mõistlikult investeeritud remondiraha suurema tõenäosusega tagasi kui nt mägedel asuvates korterites.

Jäta korterist objektiivne mulje

Vahest aitab lihtsalt seinte heledaks värvimine, et tekiks positiivne üldmulje.

Ostjale tuleks aga jätta korterist siiski võimalikult objektiivne, mitte petlik ettekujutus. Selleks, et vältida edaspidiseid probleeme, tuleks võimalikult ausalt kajastada korterit puudutavat infot – millised on eelised, mis on puudused.

Puhtinimlikust aspektist on lihtsam müüa korras ja puhastatud korterit, siis on võimalik küsida ka turule vastavat hinda, musta ja räpase korteri puhul võib hind olla oluliselt odavam ja müügiaeg pikem.

Inimlik on muidugi ka väita, et minu korter on hinnalt väärtuslikum, kui naabertrepikoja samalaadne korter või piirkonna samalaadne korter. Igal omanikul on isiklik emotsionaalne suhe oma korteriga, mis teebki selle kõikidest sarnastest paremaks. Et veenda selles ostjat, selleks tuleb välja tuua vettpidavad argumendid, miks on just teie korter parem – kas korrus, seisukord, vaade, kortermaja kui terviku seisukord jne. Mõjutavaid faktoreid on palju.

Fotod ja tegelik seisukord peavad olema kooskõlas

Põhiliseks veaks, mida korteri müügil tehakse, on see, et korteri kohapealne seisukord ei vasta kinnisvaraportaalis esitletud fotodel kajastatud seisukorrale. Näiteks on piltidel korter sisustatud, kuid kohapealsel ülevaatusel selgub, et mööblit pole, see on demonteeritud või ilmnevad muud erisused. Ostjal aga on tekkinud ootus kinnisvarakuulutuse fotodelt nähtud korterile.

Väga oluline on toimiva ühistu olemasolu

Toimiv ühistu on reaalselt väga oluline, sest sellest sõltub ju otseselt maja elanike kulude pool. Kui ei kortermajas ei tehta parendusi, ei renoveerita ega hooldata küttesüsteeme, ei soojustata fassaadi, siis on ka korteriomanikel eluaseme ülalpidamiskulud suuremad.

Oluline on ka ühistu rahaline seis, juhatuse liikmete ja majahalduri pädevus ning usaldatavus

Rutt Kaasik
Arco Vara kutseline hindaja

East Capitali uus kinnisvarafond sõlmis esimese tehingu

16.12.2015 Tõnu Toompark

Fondivalitseja East Capital hallatav uus kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III on sõlminud kokkuleppe Tallinnas asuva Vesse jaekaubanduspargi omandamiseks. Tehing märgib ühtlasi fondi esimest investeeringut.

East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma sõnul on tehing märgilise tähtsusega ning kinnistab East Capitali rolli ühe võtmemängijana Baltikumi kinnisvaraturul. “Vesse jaekaubanduspargil on pikaajalised ja tugevad üürnikud ning suurepärane asukoht Tallinna liikluse tuiksoonel Peterburi maantee ja Smuuli tee ristis, mis teeb sellest atraktiivse investeeringu,” lisas Raidma. Vesse jaekaubanduspargi 23 800 ruutmeetri suurusel kinnistul tegutseb Eesti suurim aia- ja ehituskaupade jaemüüja Bauhof, hüpermarket Maksimarket ja mööblikauplus Masku.

East Capital Private Equity ja Real Estate juht Kestutis Sasnauskas sõnas tehingut kommenteerides, et investeering Vesse jaekaubandusparki on järjekordne tõestus Baltikumi kinnisvaraturu atraktiivsusest. “Kombinatsioon kõrgest tootlusest ja headest finantseerimistingimustest loob jätkuvalt atraktiivseid investeerimisvõimalusi,” lisas Sasnauskas.

Tehingu üksikasjad ei kuulu avaldamisele enne tehingu lõplikku jõustumist.

East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteedilisse ärikinnisvarasse (büroohooned, jae- ja logistikasektor) Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud. East Capitali hallatavate fondide vara hulka kuulub Balti riikides 250 000 ruutmeetrit ärikinnisvara, millel tegutseb rohkem kui 500 üürnikku – vara väärtus on ligi 300 miljonit eurot. Kolmanda fondi omakapitali hinnanguline suurus saab olema 100 miljonit eurot; fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele.

Lumevaene talv on hoogustanud kruntide ostmist

16.12.2015 Priit Lilleväli

Hooajad Eesti kinnisvaraturul hakkavad aina enam kaduma. Kui kunagist, nn suvist vaikust pole enam aastaid eriti täheldatud, siis ka talvehooaegade vaikne eramu- ja krunditurg hakkab möödanikuks saama.

Kuna viimased paar talve on olnud pehmed ja suhteliselt lumevaesed ning aina enam räägitakse, et sellised ilmaolud pole harulduseks ka tulevastel talvedel, on vähenenud ka nii öelda talvehooaja erinevus eramu- ja maadeturul. Kõige enam mõjutab see just elamukruntide soetamist, sest huvilistel on võimalik minna kohale ja vaadata oma silmaga sobiv maatükk üle. Veel enam – krundi varajane soetamine annab võimaluse teha vajalikud ettevalmistused paberimajanduses juba enne kevadet ära, nii et ilmade soojenedes saab kopa maasse lüüa.

Soe talv on hea võimalus isegi ehituse alustamiseks, kuigi tõsi, muutlike ilmaolude tõttu tasub olla siiski üsna valiv ja teha töid, mis ei ole mõjutatud suurtest temperatuurimuutustest või liigsest (sula)veest.

Krunte soovitakse osta nii asulatesse/linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga.

Artikli allikas on
Uus Maa

Sikupilli keskus tahab kõrgusse kasvada

16.12.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Sikupilli Keskuse laiendamiseks.

Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega Tartu mnt 87 kinnistule ehitusõiguse määramine olemasoleva kaubanduskeskuse ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning kuni 11 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hooneosade ehitamiseks. Hoone alumised korrused on ette nähtud kaubandus-teeninduspindadeks ja kõrgemad korrused büroodeks.

Planeeritava maa-ala suurus on 4,14 ha. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas esitas Sikupilli Keskus OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitekt Tarbe OÜ.

Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee, Lasnamäe tee, Katusepapi ja Pallasti tänavate vahelisel alal, tiheda liiklusega Tartu maantee ääres ning on auto- ja ühistranspordiga mugavalt juurdepääsetava. Tartu mnt 87 kinnistul paikneb Sikupilli ärikeskus.

Tartu maantee sihiline vaatekoridor kuulub muinsuskaitseala kaitsevööndisse, see seab tingimuse, et piirkonda ehitiste kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeritav ala asub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohases Sossi kõrghoonete piirkonnas, kus hoonete kõrgus võib olla merepinnast kuni 83 meetrit.

Sossi mäe struktuurplaanis, mis sisaldab piirkonna linnaehituslikku visiooni, on seatud eesmärgiks kujundada Sossi mäele tiheda linnaliku struktuuriga vaheldusrikas keskkond, mille moodustavad erineva kõrgusega hooned koos olemasolevate mälestistega.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas nii Lasnamäe elamualade üldplaneeringu juhtotstarbega, Sossi mäe struktuurplaanis antud põhiliste ehitustingimustega kui ka teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. Seega on detailplaneeringu algatamine linnaehituslikult põhjendatud.

The housing affordability index (HAI) increased to 130.9 in Vilnius, 159.8 in Riga, and 146.8 in Tallinn

16.12.2015 Tõnu Toompark

In Tallinn, affordability rose by 4.9 points in the third quarter of this year compared with the same period in 2014, mainly due to a 7.9% rise in net wages, which was higher than apartment price growth for the first time since 2012.

In Riga, the HAI increased by 17.3 points, also mainly due to 8% higher wages, but slightly falling apartment prices also contributed.

In Vilnius, the HAI rose by 6.6 points because of a 39-basis – point decrease in interest rates and 3.8% higher wages.

The time needed to save for a down payment decreased by 2.5 weeks in Tallinn, to 29.7 months, and by 2 months and 2.5 weeks in Riga, to 25 months, but it remained at 36.4 in Vilnius.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

PDF: Housing Affordability Index for Baltics – December 2015

Peetri elanikud hoiatavad uusi elanikke „Peetri needusega“

15.12.2015 Evelin Sokk

Võrreldes aastataguse ajaga on lähivaldadest enim kasvanud Rae valla elanike arv. Teatavasti kuulub Rae valda 5 alevikku ja 27 küla, millest rahvaarvu poolest suurim on jätkuvalt Peetri alevik ning seejärel Jüri alevik.

Olles spetsialiseerunud Rae valla, eriti Peetri aleviku kinnisvaraturule ning vahendanud aasta jooksul üle paarikümne kinnisvaraobjekti müüki ja üürimist Peetris, võib aktiivsest kinnisvaraturul osalemisest, tehingute statistika jälgimisest ja klientidega kohtumistest saadud isiklike kogemuste põhjal järeldusi teha.

2015. aastal tehti Rae vallas kokku 834 kinnisvaratehingut, millest 379 moodustasid korterite ostu-müügitehingud. Korteritehingutest veidi vähem kui pooled, 165 korteri ostu-müügitehingut sooritati Peetri alevikus, mis moodustab lausa 43% kogu Rae vallas tehtud korterite ostu-müügitehingute kogusummast. Võrdluseks Jüri alevik, kus tehti 83 korteri ostu-müügitehingut ning Järveküla, kus sooritati 64 korteri müügitehingut.

Kinnistuid müüdi Rae vallas kokku 455, millest 143 moodustasid hoonestatud kinnistud ja 312 hoonestamata. Neist 76 kinnistut müüdi Peetris.

Mis teeb siis ikkagi Peetri aleviku konkurentsitult populaarseimaks elukohaks Rae vallas?

Tähtsaimateks märksõnadeks, mida nii ostjad kui ka müüjad Peetri aleviku juures tähtsaks peavad on piirkonna kestev areng ning võimalused, elanikkond, ja asukoht.

Kaks lasteaeda, põhikool, raamatukogu, spordikeskus, keeglisaal, planeeritav Euroopa mastaapseim elamusspordikeskus, uus rajatav Järveküla kool jpm on vaid märksõnad, mis väljendavad Peetri aleviku jätkusuutlikku arengut. Ehkki Tallinn oma kõikide võimalustega on väga lähedal, hinnatakse just kodukoha infrastruktuuri tugevust. Vald arvestab elanikkonnaga ning loob vastavalt sellele järjest uusi võimalusi. Peetri aleviku võimalused seetõttu enamasti klientidele selgitusi ei vaja.

90% müüdavat kinnisvara vaatama tulnud klientidest omab Peetri alevikus sõpru/tuttavaid/töökaaslasi, kes on piirkonna kohta head rääkinud ja seda soovitanud. Rae valla keskmine elanike vanus 2012. aasta statistikaameti andmetel on 32,3 aastat, mis on teiste Harjumaa valdade keskmistest tunduvalt väiksem. Nii Rae valla elanikkond kui ka tänane ostjate sihtgrupp on enamasti noored inimesed, kes hindavad piirkonna samas vanuses kaaselanikke.

15 minutiline autosõidu teekond Tallinna kesklinnast on piisav, et nautida vaikset, rahulikku, perekeskse piirkonna võlusid ning see on suurimaks plussiks noortele peredele. Üha enam soovitakse eemale linnakärast, kuid samas hinnatakse töökoha lähedust ning see on enamasti Tallinnas.

Kuna piirkonna juures on väga palju positiivset ja Peetri aleviku elanikkond on enamjaolt kodukohaga väga rahul, siis hoiatavad tihti korteri müüjad vaatama tulnud kliente: „Olge ettevaatlikud, siia kolides saate omale kaela Peetri needuse- kui Peetrisse kolite, ei soovi siit enam kunagi lahkuda“. Seda tõestab ka fakt, et minu ja Skanton Kinnisvara senini vahendatud Rae valla müügitehingutest 80% müüjatest kolib Rae valda.

Olles viimase aasta jooksul aidanud Peetrisse uue kodu leida mitmekümnele perele, on tähtsaimaks võtmesõnaks kliendi vajaduste välja selgitamine ning kinnisvara tundmine. Kui kliendile on oluline näiteks suur vannituba, valgusküllased toad ja kinnine hoov koos laste mänguväljakuga, siis on maakleri kohustus teada ja pakkuda kliendile just selliste parameetritega elamuid/kortereid. Teisalt, kui klient soovib võimalikult privaatset korterit, vaadet metsatukale ja suurt terrassi, peaks maakler teadma, millised elamud Peetris just selliseid võimalusi pakuvad ning millises hinnaklassis.

Peetri kinnisvaraturu tundmine ning suur sümpaatia piirkonna vastu teeb klientide aitamise uue kodu leidmisel väga lihtsaks ning kliendid tänulikuks.

Evelin Sokk
Skanton Kinnisvara kutseline maakler

OÜ Bauschmidt tagas korrektseima ehitusplatsi

15.12.2015 Tõnu Toompark

Tallinna tänavune parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma on OÜ Bauschmidt, otsustas kontrollreidide tulemustest johtuvalt avaliku konkursi hindamiskomisjon.

2015. aasta jaanuarist kuni detsembrini läbi viidud kontrollreidide tulemusena tunnistati kontrollreidide kokkuvõttes parima ja korrektseima Tallinna linnas asuva ehitusplatsiga ehitusfirmaks OÜ Bauschmidt,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

Parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärk on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele ning seeläbi tagada linlaste ja linna külastavate turistide turvaline ja heakorrastatud elukeskkond.

Konkursi eesmärgiks oli selgitada välja parim ja korrektseim ehitusplats Tallinna linnas 2015. aastal. Heakorrastatud ehitusplatsid vähendavad oluliselt linnatänavatele kantavat pinnast ja ehitusobjektilt lendlevat prahti ning väldivad linnas suures koguses tolmu tekkimist, tagades seeläbi linlastele ja turistidele turvalise, tervisliku ja heakorrastatud elukeskkonna.

2015. aastal hinnati ehitusobjekte kahekümne kolmel korral ning komisjon kontrollis viiekümne nelja ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma.

Kontrollreididel juhiti enim tähelepanu juurdepääsuteede puhastamisvajadusele, ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektse ladustamise vajadusele, haljastuse ja kõrghaljastuse säilitamisvajadusele, veokirataste pesemise ja koormakatete kasutamise kohustusele, materjalide ladustamise nõuetele ja platsidelt leviva tolmu ja mustuse piiramisele.

Parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks oli OÜ Bauschmidt poolt ehitatav äri- ja elamuhoone, mida kontrolliti neljal kontrollreidil. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Korrektselt olid ladustatud nii ehitusmaterjalid kui olmepraht, hoiti korras ja puhastati objekti juurdepääsuteed.

Alates 2005. aastast on tunnistatud parima ehitusplatsiga ehitusfirmadeks AS Merko Ehitus (2005), AS Skanska EMV (2006), AS Merko Ehitus (2008), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011), NCC Ehitus AS (2012), AS Merko Ehitus Eesti (2013) ja OÜ Astlanda Ehitus (2014).

Столичные жители стран Балтии могут позволить себе более просторные квартиры в спальных районах

15.12.2015 Tõnu Toompark

Исследование SEB показало, что при сегодняшнем уровне доходов и нынешних ценах на недвижимость столичные жители стран Балтии имеют возможность стать владельцами более просторных типовых квартир в спальных районах, чем год назад. Как отмечается в анализе, составленном банками SEB в Эстонии, Латвии и Литве, индекс доступности жилья SEB* повысился благодаря росту реального дохода и снижению процентов по жилищным кредитам.

По сравнению с другими странами Балтии, самыми доступными квартиры, находящиеся в возведенных во второй половине прошлого века спальных районах, оказались в Риге, где индекс доступности жилья вырос в течение года на 3,2 квадратного метра до 53,4 квадратного метра. Несмотря на то, что индекс вырос и в столицах Эстонии и Литвы, жители Таллинна и Вильнюса могут позволить себе квартиры гораздо меньших размеров, соответственно 42,6 и 42,1 квадратного метра. Меньше всего рост индекса доступности жилья был в третьем квартале в Таллинне – 1,4 квадратного метра.

Росту значения индекса доступности жилья способствовал рост реального дохода работающих, который поднялся быстрее, чем цены на недвижимость. В Эстонии и Латвии рост реального дохода составил приблизительно восемь процентов, а в Литве – около шести процентов.

Директор по розничным банковским услугам и технологиям SEB Эерика Вайкмяэ-Койт отметила, что рост доходов сокращает время, необходимое для накопления суммы первого взноса. «Исходя из предположения, что домохозяйства в состоянии откладывать 30 процентов от своих доходов, в странах Балтии людям со средним доходом требуется более двух лет, чтобы накопить 20-процентный первый взнос для покупки типовой квартиры площадью в 40 квадратных метров», пояснила Вайкмяэ-Койт.

Рост индекса доступности жилья тесно связан также с упавшими в течение года процентными ставками. В течение последних 12 месяцев процентные ставки снизились во всех странах Балтии более чем на 0,1 процента, причем больше всего упали они в Литве (на 0,23 процента).

* Индекс доступности жилья SEB отражает количество квадратных метров, которое житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска. Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цена на жилье, уровень дохода, инфляция и процентная ставка.

Arco Vara: Riia ärikinnisvara – suure ehitusmahu ootel

15.12.2015 Egon Enula

Riias on sel aastal aktiivne büroopindade üüriturg, mis on kahandanud vabade pindade valikut. 2015. aastale on iseloomulik madal ehitusmaht, st, et sel aastal on uusi büroopindu ehitatud mahus ainult 5100 m². Büroopindade koguportfoolio hõlmab veidi enam kui 600 000 m².

Arco Vara Läti esinduse ärikinnisvara juht Guntis Kanenbergs märgib, et tulevik on paljulubav, kuna oodata on uute büroohoonete lisandumist. Hetkel on ehitusalust pinda 41 600 m². Need büroopinnad, mille maht ületab 77 000 m², on hetkel projekteerimisel. Lähiaastatel tehakse büroohoonetes ka rekonstrueerimistöid, mille kogumaht on 30 500 m².

Kui Eesti ettevõte soovib osta või rentida Lätis kaubandusruumi, siis mida neile soovitada?

Äripindade tootlikkus on Riias keskmiselt 6,5 – 8,5%. Kõrgem tootlikkus rakendub müügi hetkel varale, millel on suuremad arenguvõimalused. Kõrgem tootlikkus on iseloomulik tööstus- ja tootmiskinnisvarale. Samal ajal on Riia vanalinnale ja Quiet centerile iseloomulik madalam tootlikkus, mis varieerub vahemikus 5 – 6%.

Kui otsitakse üle 1000 m² äripinda, on tõenäoline, et üürnik broneerib selle pinna juba ehitusjärgus, leppides kokku siseplaani ja siseviimistluse. Samuti on võimalik ehitada ise, kuid see on pikaajalisem ja keerukam protsess. Sarnane on olukord kaubanduspindade ja tööstushoonetega.

Eesti firmasid huvitab kindlasti see, kas välisfirmadele seatakse Riias kinnisvara osas piiranguid?

Kinnisvaraga mitteseonduvale valdkonnale spetsialiseeruv ettevõte, kes otsustab ehitada või osta omaenda tarbeks hoone, seisab tihti silmitsi aega ja teadmisi nõudvate olukordade ees. Välisfirmadele, mis ei ole registreeritud Euroopa Liidus, kehtivad piirangud Lätis äripinna ostmisel; sama kehtib ka mitut tüüpi maale ja metsale. Samas Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud ettevõtetele kehtivad samad tingimused, mis Läti firmadele.

Kui Eesti firma soovib leida Lätist kaubanduspinda, siis nõuetele vastava pinna leidmine ei ole üldse lihtne, eriti siis, kui seda tehakse välismaalt ning ei teata hinnaklasse. Arco Vara saab aidata nii hinnainfo kui ka turuspetsiifilise infoga.

Guntis Kanenbergs, Arco Vara Läti esinduse äripindade osakonna juht

Võrdluseks – mis toimub Tallinna büroopindade turul?

Kuni 2010. aasta suveni oli uusi kontoripindu piisavalt ning potentsiaalsed üürnikud said erinevate asukohtade ning hoonete vahel valida. 2013. aasta lõpuks muutus Tallinna kesklinna äripiirkonna A-klassi ärikinnisvara defitsiitseks. Uute kesklinna ärihoonete väljaüürimine kulges üle ootuste kiiresti. Näiteks olid Tatari tänava ning Tartu mnt 50a uute elu- ja ärihoonete äripinnad välja üüritud juba enne ehituse lõpetamist 2014. aasta algul. Samaks ajaks oli üürniku leidnud enamus Mäealuse tn 2 asuva Tehnopolise ca 9 000 m2 büroopinnast. Rohkem kui 5 000 m2 suletud netopinnaga Metalli ärimaja oli juba septembri lõpuks kogu ulatuses välja üüritud, kuigi valmis alles 2014. a viimases kvartalis. 2015. aasta I kvartali seisuga on suudetud suurem osa uute büroohoonete pinnast välja üürida.

Tallinna büroohoonete keskmine vakantsus on praegu hinnanguliselt 5-8%. Kuigi turu keskmise vakantsuse hindamine ning arvestamine on üsna komplitseeritud, võib öelda, et kesklinna uued ja prestiižsed hästi lahendatud parkimisega büroohooned on pea 100%-liselt välja üüritud. Kui Tallinna kesklinna uuemate kontorihoonete vakantsete pindade osakaal püsib tervikuna 0-5% vahel, siis B-klassi pindade vakantsus on kesklinnas suurenenud (v.a A-asukohaklassiga büroohooned). Vanemate, keskusest kaugemate, halbade parkimis- ja ühistranspordivõimalustega büroohoonete vakantsus võib ületada isegi 25%. Osade uute äärelinna kontorihoonete üürnikega täitmine kulgeb suurte raskustega ning isegi üürihinna langetamine pole tekitanud huvi nende pindade vastu.

Büroode üürihind ja vakantsus sõltub tugevalt konkreetse hoone asukohast, seisukorrast ja parkimisvõimalustest. A-kvaliteediklassi büroohoonete üürihinnad algavad Tallinnas 8 eurost ruutmeetri kohta, kuid jäävad valdavalt vahemikku 12-17 eurot ruutmeetri kohta. B-asukohaklassi A-kvaliteediklassiga büroopindade üürihinnad jäävad vahemikku 8 – 12 €/m2. B-kvaliteediklassiga büroohoonete üürihinnad jäävad vahemikku 5 – 10 €/m2 sõltuvalt asukohast ja C-kvaliteediklassiga büroopinnad jäävad hinnavahemikku 2 – 8 €/m2 sõltuvalt asukohast

Arco Vara büroopindade turu prognoos

Aktiivne büroopindade arendamine toob juurde 2015. Aasta II – IV kvartalis vähemalt 60 000 ruutmeetrit uut kontoripinda, mis tähendab pakkumise olulist suurenemist ja valikuvõimaluse laienemist üürnikele. Uutele A-klassi pindadele kolivad enamasti B-klassi büroopindadelt tulevad ettevõtted. Üürnikud saavutavad hinna ja -tingimuste läbirääkimisel üha suurema jõu nii A- kui ka B- ja C-klassi üüripindadel.

Kui maailmamajanduse olukord, büroohoonete arendajate ja arenduste finantseerijate riskivalmidus püsib stabiilsena, täidetakse praegu ehitamisel olevad uued büroohooned pooleteist või kahe aastaga, kuid vanemate büroohoonete vakantsus suureneb.

Egon Enula
Kutseline hindaja
Arco Vara Tallinna esindus

Artikli allikas on
Arco Vara

The residents of the Baltic capitals can afford an increasingly large flat in dormitory suburbs

15.12.2015 Tõnu Toompark

A survey by SEB shows that in terms of current income levels and property prices, residents in the Baltic capitals can now become owners of bigger standard flats of dormitory suburbs than a year ago. SEB home purchasing power index* improved due to the growth of real earnings and decline of interest rates,” notes the analysis conducted by SEB’s Estonian, Latvian and Lithuanian banks.

Compared to the other Baltic States, standard flats in dormitory suburbs originating from the second half of the last century are the most affordable in Riga, where the home affordability index grew by 3.2 square metres year-on-year to 53.4 square metres. Although the index rose in the capitals of Estonia and Lithuania as well, residents in Tallinn and Vilnius are able to afford significantly smaller flats, measuring 42.6 and 42.1 square metres, respectively. In the third quarter the growth of the home affordability index was the slowest, 1.4 square metres, in Tallinn.

The increase of the home affordability index was also on behalf of the growth of the real incomes of employed people, which rose faster than real estate prices. In Estonia and Latvia, real incomes grew approximately by eight percent and in Lithuania by around six percent.

Eerika Vaikmäe-Koit, Head of SEB Retail Banking and Technology Area noted that the increasing incomes shorten the time it takes to accumulate the down payment. “Presuming that households are able to save 30 percent of their incomes, people earning an average income in the Baltic States need more than two years to save up for the first down payment of a standard 40 square metre flat,” explained Vaikmäe-Koit.

The growth of the home affordability index is also strongly correlated to the home loan interest rates falling in the course of the year. In the course of the last 12 months, interest rates decreased by more than 0.1 percent in all the Baltic States, with the decline being the biggest in Lithuania (by 0.23 percent).

*The SEB home affordability index is the number of square metres that a resident with average income can purchase with a loan, without taking an overly high risk. The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property prices, income, inflation and interest rates.

Statistika: Kõrge tööhõive toetab elamispindade tehingute arvu

15.12.2015 Tõnu Toompark

Eesti tööpuudus vähenes 2015 III kvartalis statistikaameti andmetel 5,2 protsendile. See on viimase kuue aasta madalaim näitaja. Eestis oli töötuid kokku 36 500. Tallinnas ja Harjumaal oli töötuid 14 100, mis teeb töötuse määraks 4,3%.

Tööhõive kasvas 2015 III kvartalis 661 000 inimeseni, mis on buumiajaga võrreldav tulemus. Tallinna tööhõive 316 700 inimest on rekordiliselt kõrge number.

Kõrge tööhõive ja kiirelt kerkivad palgad annavad inimestele kindlustunde, mis loob potentsiaali kinnisvaraturul osalemiseks. See kindlustunne peegeldub väga otseselt kõrges elamispindade tehingute arvus.

Tehingute arvule pakub omalt poolt täiendavat tuge madal intressimäär ja pankade positiivne valmidus eluasemelaene väljastada.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

SEB: Balti riikide pealinnade elanikud saavad endale lubada magala-rajoonides suuremat korterit

14.12.2015 Tõnu Toompark

SEB uuring näitab, et Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema magalarajoonis asuva tüüpkorteri omanikuks kui aasta tagasi. SEB eluaseme taskukohasuse indeks* paranes tänu reaalsissetuleku kasvule ja eluasemelaenude intressimäärade langemisele, märgib SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade analüüs.

Võrreldes teiste Balti riikidega on eelmise sajandi teisest poolest pärinevad magalarajoonide standardkorterid kõige kättesaadavamad Riias, kus eluaseme taskukohasuse indeks kasvas aastaga 3,2 ruutmeetri võrra 53,4 ruutmeetrini. Kuigi indeks kasvas ka Eesti ja Leedu pealinnades, saavad Tallinna ja Vilniuse elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 42,6 ja 42,1 ruutmeetri suurust korterit. Eluaseme taskukohasuse indeksi tõus oli kolmandas kvartalis väikseim Tallinnas – 1,4 ruutmeetrit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi väärtuse suurenemisele aitas kaasa töötavate inimeste reaalsissetuleku kasv, mis kerkis kiiremini kui kinnisvarahinnad. Eestis ja Lätis kasvas reaalsissetulek ligikaudu kaheksa protsenti ja Leedus umbes kuus protsenti.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et sissetulekute kasv lühendab aega, mis kulub esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumiseks. “Eeldades, et majapidamised suudavad säästa 30 protsenti oma sissetulekust, vajavad keskmist sissetulekut teenivad inimesed Balti riikides enam kui kahte aastat, et säästa 40 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri 20-protsendise esimese sissemakse tegemiseks,” selgitas Vaikmäe-Koit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi kasv on tugevas seoses ka aasta jooksul langenud eluasemelaenude intressimääradega. Viimase 12 kuu jooksul kahenesid intressimäärad kõigis Balti riikides enam kui 0,1 protsendi võrra, kusjuures kõige rohkem langesid need Leedus (0,23 protsendi võrra).

*SEB eluaseme taskukohasuse indeks märgib ruutmeetreid, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 11-2015

14.12.2015 Kadri Lest

Hoolimata õues püsivatest plusskraadidest ja olematust jõulumeeleolust liigub Eesti kinnisvaraturg rahulikuma aasta lõpu poole, mida ilmestab ka novembrikuu tehingute arvu väike langus. Paljud uue kodu otsijad on endale juba jõuludeks uue kodu leidnud ning suunanud oma energia jõuludeks ettevalmistuste tegemistele. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta novembrikuus Eestis kokku 3906 ostu-müügitehingut koguväärtusega 210,552 miljonit eurot.

Eelnenud kuuga võrreldes teostati 5% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 23% madalam. Tehingute arv on võrreldes eelmise aasta novembriga tõusnud 6% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 3%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli novembris viimase 12 kuu keskmisel tasemel.