Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud II 2016

11.07.2016 Urmas Tehver

Juunikuu ülevaadet tuleb alustada nentimisega, et kuu möödus plaanipäraselt. Ehk mingeid olulisi muutuseid trendides ei toimunud.

Tallinna korteriomanditega tehti 713 müügitehingut, mis on küll ca 11% vähem kui mais (800 tehingut) aga selline vähenemine suvekuul, kuhu jäid sisse ka pikad pühad, oli ootuspärane. Võrrelduna 2015 aastaga tehti selle aasta juunis 40 tehingut rohkem. Uusi kortereid oli müüdutest 122 ehk 17%. Juulis-augustis jääb kõigi eelduste kohaselt tehingute maht 700…800 tehingu vahele.

Kokku tehti teises kvartalis Tallinnas 2258 korteriomandi müüki, mis on sarnane eelmise aasta teise kvartali tehingute arvuga (2289).

Korteriomandite keskmine m2 müügihind juulis oli 1572 EUR/m2, mis on 0,3% kõrgem kui mais (1568 EUR/m2) ja 2,1% kõrgem kui 2015 aasta juunis (1540 EUR/m2). Mingeid märke, mille põhjal võiks ennustada müügihinna suuremat muutust, me täheldanud ei ole.

Suve algusega seotult korterite üüripakkumiste arv ootadult õige natuke langes, kuid suures piiris võib nii pakkumist kui ka korterite üürihinda lugeda stabiilseks.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv nii Tallinnas kui Harjumaal kokku jäi eelmise aasta teisest kvartalist mõnevõrra madalamaks. 2016 aasta teises kvartalis müüdi Harjumaal 435 s.h. Tallinnas 91 hoonestatud elamumaa kinnistut, 2015 aastal olid numbrid vastavalt 478 ja 114. Hoonestamata elamumaade tehingute arv oli Harjumaal eelmise aastaga võrrelduna suurem, Tallinnas mõne tehingu võrra väiksem. Vastavad tehingute arvud olid 2016 Harjumaal 298 s.h. Tallinnas 39 tehingut ja 2015 260 ja 43 tehingut. Seega, kuigi seda võiks oodata, ei ole pikka aega aktiivne olnud korteriturg oluliselt suurendanud aktiivsust elamute ja kruntide segmendis.

Hoonestatud ärimaadega tehti tehinguid eelmise aasta teise kvartaliga samas suurusjärgus. Harjumaal müüdi 57 ja s.h. Tallinnas 23 hoonestatud ärimaa kinnistut (2015 vastavalt 60 ja 20). Hoonestamata ärimaade tehingute arv jäi eelmise aasta samale kvartalile alla ja oli Harjumaal 27 s.h. Tallinnas 7. 2015 teises kvaratalis tehti Harjumaal 36 s.h. Tallinnas 13 hoonestamata ärimaa müügitehingut.

Kinnisvaraturu graafikuid saab näha siin: Turugraafikud juuli 2016

Toome välja mõned teise kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud Tallinnas ja Harjumaal

Kvartali kõige kallimad müügitehingud:

Ärihoonega hoonestatud kinnistu vanalinnas müüdi hinnaga 9,5 mln EUR
Hoonestatud ca 19 000 m2 suurune tootmiskinnistu Saku vallas Tänassilma tööstuspargis müüdi hinnaga 8,14 mln EUR
Tootmis- ja laohoonega hoonestatud kinnistu (ca 22 000 m2) Suur-Sõjamäel müüdi hinnaga 5,5 mln EUR

Kolm kallimat müüdud eramut:

ca 450 m2 suurune uus elamu 2350 m2 suurusel kinnistul Kakumäel hinnaga 1 mln EUR
ca 250 suurune elamu 2400 m2 suuruse krundiga Rannamõisas hinnaga 665 000 EUR
380 m2 suurune elamu 2200 m2 suurusel kinnistul Rae vallas Järvekülas hinnaga 660 000 EUR

Kokku müüdi kvartali jooksul seitse üle 500 000 EUR müügihinnaga elamut

Kolm kallima müügihinnaga korterit:

180 m2 suurune korter vanalinnas Pagari tn müüdi hinnaga 735 000 EUR
186 m2 suurune korter vanalinnas müüdi 658 000 EUR hinnaga
189 m2 suurune korter Kakumäel hinnaga 655 000 EUR

Kvartalis müüdi kaheksa korterit, mis maksid üle 500 000 EUR.

Kolm kallima m2 müügihinnaga korterit:

25 m2 suurune korter südalinnas Mere pst 4520 EUR/m2
60 m2 suurune korter südalinna uues majas tartu mnt-l 4498 EUR/m2
29 m2 suurune korter Kadriorus 4497 EUR/m2

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturg 2016

11.07.2016 Tiina Steinberg

Eesti kinnisvaraturu tänase seisu võib kokku võtta sõnaga stabiliseerumine. Kui eelnevatel aastatel on Eesti kinnisvaratehingute rahaline maht ja tehingute keskmine hind kasvanud kiiremini kui tehingute arv, siis värskeimad andmed näitavad selgeid tasakaalustumise märke.

Maa-ameti andmetel tehti käesoleva aasta esimeses kvartalis Eestis 10 402 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on samas suurusjärgus möödunud aasta sama perioodi 10 265 tehinguga. Samas on tänavune senine tehingute koguväärtus võrreldes eelmise aastaga kahanenud 594 miljonilt eurolt 573 miljoni euroni.

Ligi kaks kolmandikku Eesti kinnisvaraturu tehingumahust saab kirjutada Tallinna ja seda ümbritseva maakonna Harjumaa arvele. Seega on turg väga pealinna keskne.

Kinnisvaraturu kõige aktiivsem segment on endiselt korteriturg. Esimeses kvartalis tehti korteriomanditega 5685 tehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli tehinguid 300 võrra ehk 5 protsenti enam. Umbes 5 protsenti tõusis ka tehingute koguväärtus – 285 miljonilt eurolt 302 miljoni euroni.

Selge trend on kinnisvaraostjate huvi uute korterite vastu. Uusi kortereid eelistatakse vanemate majade korteritele seetõttu, et järelturu renoveeritud eluaseme eest küsitakse kõrget hinda ning müüjad ei ole valmis järeleandmisi tegema. Uute korterite pakkumiste arv püsib kõrge. Näiteks Tallinnas müüakse kortereid ligikaudu sajas arendusprojektis.

Korteriostjate entusiasmi on mõnevõrra jahutanud pangad, mis karmistasid märtsis eluasemelaenu tingimusi. Samas paranes selle aasta esimeses kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba neljandat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 8,5% ning ületas tugevalt korterite hinnakasvu.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kevadel läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted käesolevalt aastalt kinnisvarahindade stabiliseerumist ja tehingute arvu kasvu ning näevad võimalust käibe ja töötajate arvu suurendamises.

Tehingute arvu suurenemist ootavad kinnisvaraettevõtted eeloleva poole aasta jooksul nii elamispindade kui äripindade sektorist. Suurim on tehingute arvu kasvuootus nii elamis- kui äripindade üüritehingute osas.

Tiina Steinberg
Arco Vara vanemmaakler

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: Housing market risks diluted

09.07.2016 Tõnu Toompark

The surge in supply has almost halted price growth
Construction sector investments low
Real estate prices relative to income stay below 12-year average

Price – it is all about demand and supply

In the first quarter of 2016, price growth of apartments in Estonia almost came to a halt due to increased supply. Even though 6,000 dwellings have been added in Tallinn in the last five years, the ratio of individuals per dwelling has been on the rise. In Tartu, the second-biggest city in Estonia, the situation is less tense. Price pressure has been fiercer in Tallinn and the difference between price per square meter in Tallinn and Tartu has increased from 50 to 350 euros.

In the second quarter of 2016, annual price growth accelerated to 1.8%, a notch up from first quarter result of 0.7%, but in general, the market has stabilised, whereas the median price has a clear trend downwards. Due to increased supply and sale adverts of newer dwellings, competition has pushed down the prices of newer apartments, making them more attractive. As interest rates are low and newer houses have lower maintenance costs, the extra a customer has to pay to cover the price difference with a loan has decreased to a marginal value.

Low investments in the construction sector

The drop in the prices of new apartments is good news for potential clients, whose income has grown substantially and now exceeds real estate price growth. Wages have grown in the construction sector as well. This, combined with lower sales prices, has hit investments of construction companies.

Is the price of real estate too high?

Apartment prices are closing in to the level of the 2007 real estate boom in nominal terms, —they are only 12% lower on average. The situation is not even close to the conditions of the 2007 real estate boom when prices are compared to income. Prices relative to income have recovered from the bust that followed the boom and stay below the 12-year average level. In fact, they even dropped in the first quarter of 2016. Whereas in 2007 the average worker needed to pay 2.5 times the average net salary to buy one square meter of apartment space, he/she now needs only 1.7 average net wages in a given region.

We expect that this year the prices of real estate will stay relatively stable. Low interest rates continue to support demand for dwellings and lending growth. The amount of started construction projects should keep up the necessary supply of new dwellings.

The Estonian Economy – Housing market risks diluted

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Hindade langus juunis ootuspärane

08.07.2016 Tõnu Toompark

Tarbijahinnad langesid juunis oodatult vähem kui mais. Kaubad ja teenused olid juunis 0,4% võrra odavamad kui aasta tagasi.

Tarbijahinnad langesid juunis oodatult vähem kui mais. Kaubad ja teenused olid juunis 0,4% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hinnad tõusid juunis üle-eelmise kuuga võrreldes 0,3%, seda peamiselt elektri ja mootorikütuste kallinemise tõttu. Elektri hinna tõusu põhjustasid elektrisüsteemi hooldustööd. Mootorikütuste kallinemise taga on toornafta järk-järguline hinnatõus maailmaturul.

Ootame hindade languse peatumist aasta teisel poolel. Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist alates septembrist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Juunis hinnalangus pidurdus

08.07.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses pidurdus hinnalangus 0,4 protsendini. Euroalas pöördusid hinnad pärast neljakuulist langust taas tõusule energiahindade languse pidurdumise tõttu, hinnad tõusid juunis esialgsetel andmetel 0,1 protsenti.

Seni vedas tarbijahindade langust nii meil kui euroalas energia (hõlmab mootorikütust, elektrit, soojust ja gaasi), mille odavnemine hakkas juunis järk-järgult taanduma. Kütuse ja soojuse hinnalangus on meil mõnevõrra pidurdunud, ulatudes ligi kümnendikuni. Suuremal määral mõjutas juunis energiahindu elektri kallinemine Põhjamaades toimunud elektrijaama hooldustööde tõttu. Selle tulemusel oli elekter kaheksa protsenti kallim kui aasta tagasi.

Vaatamata hoogsa palgakasvu jätkumisele on teenuste hinnatõus viimastel kuudel pidurdunud, ulatudes juunis tagasihoidliku 0,7 protsendini. Teenuseliikidest võib välja tuua üürihindade tõusu pidurdumise, langenud kütusehindade kaudsed mõjud, puhkusereiside odavnemise, mis tuli osalt kõrge võrdlusbaasi mõjul ning sideteenuste odavnemise tiheda konkurentsiolukorra tõttu. Üürihindade tõus taandus juunis kolme protsendini, mis on viimaste aastate kõige aeglasem kasv. Selle põhjus on kinnisvaraturu stabiliseerumine, mida toetab uute elamispindade pakkumise suurenemine.

Kaks aastat kestnud hindade langus hakkab suve lõpus läbi saama. Sügisel hinnatõus kiireneb, selle põhjuseks on peamiselt energiahindade languse pidurdumine ja väiksemal määral ka tubakatoodete kallinemine.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Haritava maa turuülevaade 2015

08.07.2016 Britt Suits

Seekordne turuülevaade keskendub 2015. aasta haritava maa ostu-müügitehingutele viimase viie aasta võrdluses. Ülevaates kajastuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maatükid, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik.

Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi.

Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud haritava maa tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.

Haritava maa väärtust võivad mõjutada mitmed tegurid. Käesolevas turuülevaates analüüsitakse tehingute mediaanhindu eelkõige asukoha põhiselt. Eelmises haritava maa ülevaates on põhjalikumalt käsitletud mulla viljakuse ja maatüki pindala suuruse mõju mediaanhinnale. Samuti on eelmises ülevaates võrreldud mõju mediaanhinnale lähtuvalt sellest, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte.

Tehingute arv ja koguväärtus

Haritava maa tehingute arv ja koguväärtus viimasel viiel aastal on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Haritava maa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).

Kui eelnevatel aastatel haritava maa ostu-müügitehingute arv suurenes, siis 2015. aastal on see märkimisväärselt langenud. 2015. aastal on haritava maaga tehtud 1 360 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 27,3% ja võrreldes 2013. aastaga 19,3% vähem. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tuleneb paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. Riigi maatükkide müük on viimasel aastal oluliselt langenud ning olnud viie aasta madalaim. Kui erandlikud aastad (2013 ja 2014) välja arvata, siis alates ajast, kui Maa-amet on kogunud andmeid, on kõige rohkem haritava maa ostu-müügitehinguid teostatud 2015. aastal.

Tehingute koguväärtus on suuresti muutunud sõltuvalt tehingute arvu muutustest. Kuna tehinguid on 2015. aastal eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt vähem, siis on ka koguväärtus langenud. Tehingute koguväärtus on aastaga langenud 30,2%, jäädes 32 miljoni euroni.

Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Vaatlemaks, kuidas on maakondade lõikes jaotunud tehingud ja koguväärtus 2015. aastal, on koostatud joonis 2.

Joonis 2. Haritava maa tehingute arvu ja koguväärtuse osakaal maakondades aastal 2015 (%).

Tehingud haritava maaga ei ole koondunud ühte või paari maakonda, vaid on toimunud üsna ühtlaselt üle Eesti. Rohkem tehinguid on 2015. aastal tehtud Lääne-Viru (139) ja Viljandi (138) maakonnas. Üle 100 tehingu on aasta jooksul tehtud lisaks veel seitsmes maakonnas. Hiiu ja Ida-Viru maakonnas jäi tehingute arv alla 50.

Kõige kõrgem tehingute koguväärtus 2015. aastal on olnud Viljandi maakonnas, kus see küündis üle 4 miljoni euro. Suurem koguväärtus on seotud tehingute rohkusega maakonnas. Väiksem tehingute koguväärtus on 2015. aastal olnud Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv on olnud väiksemapoolsem.

Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.

Kuivõrd Eestis on haritava maa tehingute arv aastaga vähenenud märkimisväärselt, on ka 14 maakonna tehingute arv vähenenud.Valga maakond on ainus, kus võrreldes 2014. aastaga on tehingute arv kasvanud. Tehingute koguväärtus on vähenenud aga kõikides maakondades. Üheks põhjuseks on oluliselt vähenenud tehingute arv, kuid osades piirkondades ka hindade langus.

Tabel 1. 2014 ja 2015 maakondade haritava maa tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%).

Maakond	Tehingute arv 2014	Tehingute arv 2015	Tehingute arvu muutus	Tehingute koguväärtus 2014	Tehingute koguväärtus 2015	Tehingute koguväärtuse muutus
			%	Tuhanded eurod	Tuhanded eurod	%
Harju maakond	114	112	-1,8	2 589	1 719	-33,6
Hiiu maakond	58	20	-65,5	666	160	-76,0
Ida-Viru maakond	73	47	-35,6	1 401	1 293	-7,7
Jõgeva maakond	184	109	-40,8	4 010	3 510	-12,5
Järva maakond	203	117	-42,4	5 332	3 871	-27,4
Lääne maakond	110	53	-51,8	2 546	1 165	-54,2
Lääne-Viru maakond	185	139	-24,9	5 935	3 684	-37,9
Põlva maakond	121	68	-43,8	2 667	1 430	-46,4
Pärnu maakond	139	112	-19,4	3 943	2 686	-31,9
Rapla maakond	104	101	-2,9	3 336	1 988	-40,4
Saare maakond	124	101	-18,5	1 129	1 095	-3,0
Tartu maakond	146	109	-25,3	4 291	2 737	-36,2
Valga maakond	64	70	9,4	1 494	896	-40,0
Viljandi maakond	171	138	-19,3	4 776	4 205	-12,0
Võru maakond	75	64	-14,7	1 299	1 280	-1,4

Tehingute mediaanhind

Haritava maa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, müüdud kasutusvaldusega koormatud maad jms. Haritava maa hektari mediaanhinna muutust ajas on kajastatud joonisel 3.

Joonis 3. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/ha).

Kui haritava maa tehingute arv on viimasel aastal vähenenud, siis hektari mediaanhind on jätkanud kasvamist ning jõudnud 2 500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega on hinnakasv aeglustunud ning võrreldes 2014. aastaga on haritava maa hektari mediaanhind kasvanud vaid 2,1%.

Erinevate maakondade haritava maa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind 2015. aastal on toodud joonisel 4.

Joonis 4. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind maakondades aastal 2015 (€/ha).

Võrreldes maakondade haritava maa tehingute arvu ja mediaanhindu viimasel aastal, paistab silma, et aktiivsemates tehingupiirkondades on mediaanhind üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Viie tehingurohkema maakonna mediaanhind on kuue kõrgema hulgas ja kolme madalama tehinguaktiivsusega maakonna mediaanhind on nelja madalama hulgas. Kui maakondades tehtavate tehingute arv on erinenud ligikaudu 10-kordselt, siis haritava maa hektari mediaanhind vaid 1,7 korda. Seejuures mahuvad kolmeteistkümne maakonna hektari mediaanhinnad vahemikku 2 000-3 000 eurot. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3 084 €/ha. Kõige madalam hektari mediaanhind on olnud neljandat aastat järjest Saare maakonnas, kus see on olnud 1 850 eurot.

Illustreerimaks erinevate omavalitsuste hinnataset, on koostatud joonis 5. Joonisel on toodud vaid need omavalitsused, kus 2015. aastal on olnud vähemalt 5 vabaturu ostu-müügitehingut. Kokku on 2015. aastal olnud 100 omavalitsust, kus on sõlmitud vähemalt 5 tehingut. Jooniselt on näha, et kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Toodud omavalitsustest on kõrgem hind olnud Jõgeva maakonnas paiknevas Põltsamaa vallas (4 000 €/ha) ning Tartu maakonnas paiknevates Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase on olnud Harju maakonnas paiknevates Padise (1 350 €/ha) ja Saue (1 699 €/ha) vallas.

Joonis 5. Haritava maa hektari mediaanhind omavalitsustes aastal 2015 (€/ha).

Tehingute mediaanhinna võrdlus maa korralise hindamise tulemustega

Eelmine maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning selle aluseks olid haritava maa tehinguhinnad aastatel 1997-2001. Võrdlemaks, kui palju erinevad erinevate maakondade haritava maa hektari mediaanhinnad viimasel hindamisel kehtestatud viljakustsoonide väärtustest, on koostatud tabel 2.

Kõikide maakondade viimaste aastate haritava maa hektari mediaanhinnad on olnud kõrgemad maa korralisel hindamisel kehtestatud viljakustsoonide mediaanväärtustest. Enamuses maakondades on viimaste aastate mediaanhind ületanud viljakustsoonide mediaanväärtuseid 11,7-16,4 korda. Vähem kui 10 korda on muutunud Harju, Järva ja Rapla maakonna mediaanhinnad. Seejuures on 2001. aasta viimase korralise hindamise tulemusena just Järva ja Harju maakonnas olnud kõrgemad mediaanväärtused. Ligikaudu 20 korda on võrreldes hindamisel leitud viljakustsoonide mediaanväärtustega kasvanud haritava maa mediaanhinnad Valga ja Võru maakonnas.

Tabel 2. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind aastatel 2013-2015, viimasel maa korralisel hindamisel leitud viljakustsoonide mediaanväärtus ning muutus kordades.

Maakond	Tehingute arv	Tehingute mediaanhind	Viljakustsoonide mediaanväärtus	Muutus kordades
Maakond	Tehingute arv	€/ha	€/ha	Muutus kordades
Harju maakond	276	2 059	268	7,7
Hiiu maakond	73	1 569	115	13,6
Ida-Viru maakond	149	1 992	166	12,0
Jõgeva maakond	360	2 462	205	12,0
Järva maakond	307	2 500	275	9,1
Lääne maakond	202	2 000	128	15,6
Lääne-Viru maakond	401	2 600	205	12,7
Põlva maakond	222	2 618	160	16,4
Pärnu maakond	289	2 222	141	15,8
Rapla maakond	305	2 061	217	9,5
Saare maakond	278	1 556	109	14,3
Tartu maakond	338	2 702	230	11,7
Valga maakond	205	2 300	115	20,0
Viljandi maakond	376	2 533	198	12,8
Võru maakond	167	2 482	128	19,4

Kokkuvõte

Haritava maaga tehtud tehingute arv on 2015. aastal vähenenud ja sellest tulenevalt on vähenenud ka tehingute koguväärtus. Tehingute arvu langusele on paljuski mõju avaldanud riigi poolt müüdavate maatükkide oluline vähenemine võrreldes eelnevate aastatega. Tehingute hektari mediaanhind on aastaga kasvanud 2,1%. Tehinguid haritava maaga tehakse üle Eesti ja selgelt eristuvat piirkonda ei ole. Kõrgeim mediaanhind on 2015. aastal olnud Jõgeva ja madalaim Saare maakonnas. Võrreldes tehingute viimaste aastate hektari mediaanhindu maa korralisel hindamisel määratud viljakustsoonide mediaanväärtustega, on hinnad kasvanud enamus maakondades rohkem kui 10-kordselt.

Britt Suits, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Odav energia hoiab tarbijahindu languses

08.07.2016 Sulev Pert

Maksutõusudeta langenuks hinnatase juunis 1%
Tarbijakorv hakkab kallinema aasta teisel poolel
Aasta kokkuvõttes hinnatase mullusega võrreldes ei muutu

Tarbijahinnaindeks langes juunis aastavõrdluses 0,4%, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Euroala inflatsioon oli juunis taas nõrgalt positiivne, ulatudes 0,1%ni, kuid on jätkuvalt üks kõigi aegade aeglasemaid.

Nafta hind pöördus maailmaturul aasta esimesel poolel tõusule, kuid senini pole see tarbijahindade languse trendi murdnud. Nafta hakkab tarbijakorvi hinnatõusu põhjustama teisel poolaastal. Kiiret hinnalangust jätkasid maagaas ja soojusenergia, kuid elekter oli tänavu juunis 8% kallim kui eelmise aasta suvel.

Alusinflatsioon on viimastel kuudel teenuste tõttu aeglustunud. Teenuste hinnakasv pidurdus juunis 0,5%ni, kuid veel mõned kuud tagasi ulatus teenuste hinnakasv üle kahe protsendi. Aeglustunud on eelkõige üüri hinnakasv, mis on kooskõlas kinnisvara hinnakasvu pidurdumisega. Jaekaubandusettevõtted pole samuti kasumite vähenemist korvanud hinnatõusuga, mis on ebatavaline olukorras, kus palga kasv ulatub 8%ni, jaemüügi kasv on kiire ning tööpuudus madal.

Toidukaupade, sh alkoholi ja tubaka hinnad langesid juunis maiga võrreldes 0,1%, samas on aastatagusega võrreldes toit 0,8% võrra kallim. Selle põhjuseks on veebruaris jõustud kõrgemad aktsiisimäärad. Aktsiisitõus on üle kandunud kange alkoholi hindadesse, mis kallines juunis 11%. Ilma aasta alguse maksutõusudeta oleks tarbijahindade deflatsioon ulatunud juunis ligi 1%ni. Maksutõusude mõju peamiselt tubakaaktsiisi tõttu suureneb nii käesoleva aasta teisel poolel kui ka järgmisel aastal, kuid hinnasurved Eesti majanduses jäävad sellest hoolimata suhteliselt nõrgaks. Eesti Panga prognoosi kohaselt hinnatase tänavu aasta keskmisena ei tõuse ning inflatsiooniks kujuneb 0%.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraturunduse koolitus toimub 21/09/2016

08.07.2016 Margot Toompark

21/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada üelvaadet kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub kolmapäeval 21/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

2015. aastal langes haritava maaga tehtavate tehingute arv

08.07.2016 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel langes 2015. aastal märgatavalt haritava maaga tehtud ostu-müügitehingute arv – tehti 1360 tehingut, mida on 27,3% vähem kui 2014. aastal ja 19,3% vähem kui 2013. aastal.

Kuna tehinguid tehti 2015. aastal vähem, siis langes võrreldes 2014. aastaga 30,2% ka tehingute koguväärtus, küündides siiski 32 miljoni euroni.

Haritava maaga tehtavate tehingute vähenemise tingis suures osas riigi maatükkide müügi oluline langus. Tehingute arv vähenes kõikides maakondades (erandiks Valga maakond, kus see ainsana suurenes). Rohkem oli tehinguid Lääne-Viru (139 tehingut) ja Viljandi (138) maakonnas, alla 50 jäi nende arv Hiiu- ja Ida-Viru maakonnas.

Ka tehingute koguväärtus vähenes kõikides maakondades. Kõige suurem oli see 2015. aastal Viljandi maakonnas, küündides üle 4 miljoni euro. Väiksem tehingute koguväärtus oli Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.

Kuigi haritava maaga tehtud tehingute arv viimasel aastal vähenes, siis hektari mediaanhind jätkas kasvamist, jõudes Eestis keskmiselt 2500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega hinnakasv mullu küll aeglustus, suurenedes 2014. aastaga võrreldes vaid 2,1%.

Mediaanhind on aktiivsemates tehingupiirkondades üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Vahemikku 2000-3000 eurot mahub mediaanhind 13 maakonnas. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3084 eurot hektarilt. Kõige madalam hektari keskmine mediaanhind (1850 eurot) on neljandat aastat järjest Saare maakonnas.

Omavalitsustest, kus mullu tehti vähemalt 5 tehingut, oli kõrgem haritava maa hind Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (4000 €/ha) ning Tartu maakonnas Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase oli Harjumaal Padise (1350 €/ha) ja Saue (1699 €/ha) vallas.

Joonis. Haritava maa hektari mediaanhind omavalitsustes aastal 2015 (€/ha).

Consumer prices continued to decline in the first half of 2016

07.07.2016 Tõnu Toompark

Cheaper energy and food behind the decline in prices
Price growth is expected to be flat in 2016

In June 2016, consumer prices decreased by 0.4%, year on year, in Estonia. Goods were 0.6% and services 0.1% cheaper compared to one year ago. Consumer prices declined due to lower energy and food prices.

Motor fuels were 10% and heat energy 9% cheaper than in June 2015. In global markets, crude oil prices were around 20% lower than one year ago in EUR terms. In Estonia, in June, food prices declined by 1%. Abundant supply and favourable weather conditions have pushed down the prices of vegetables, milk, and meat products.

According to our current estimates, consumer prices are expected to be flat in 2016. Deflation should end during the second half of the year due to higher prices of commodities, especially oil, and an increase in excise tax rates of motor fuels, alcohol beverages, and tobacco.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eluasemekulud vähenesid aastaga 1,1 protsenti

07.07.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta juuniga võrreldes 0,6% ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud 1,5% ja mittereguleeritavad hinnad jäänud samale tasemele.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 9,8% odavnenud mootorikütus. Sealjuures oli bensiin 10,2% ja diislikütus 9% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 8,8% kallimad alkohoolsed joogid, 9,4% odavam soojusenergia ja 11% odavam köögivili. Kodudesse jõudnud elekter oli juunis aastataguse ajaga võrreldes 8,1% kallim.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja kodudesse jõudnud elektri 6,7%-line kallinemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus mootorikütus kallines 2,1% ning juuniks ostetud lennukipiletid olid 14,5% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2016
Kaubagrupp	Juuni 2015 – juuni 2016, %	Mai 2016 – juuni 2016, %
KOKKU	-0,4	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,2	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,9	-0,6
Riietus ja jalatsid	3,7	-1,6
Eluase	-1,1	1,3
Majapidamine	0,7	0,5
Tervishoid	2,0	0,2
Transport	-5,2	1,4
Side	-1,5	0,1
Vaba aeg	0,3	-0,7
Haridus ja lasteasutused	-13,8	0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,7	1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,4	0,3

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinnas tehti poole aastaga 6531 kinnisvaratehingut

06.07.2016 Tõnu Toompark

Tallinnas vormistati 2016. aasta esimese kuue kuuga 6531 kinnisvaratehingut, mis on 2,4 protsenti enam kui mullu samal ajal, analüüsib 1Partner Maa-ameti statistikat. Samal ajal on ettevõtte tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jõudnud hinnakasvu pidurdumine nüüd ka statistilistesse näitajatesse.

Martin Vahteri sõnul näevad mõned inimesed, et uue kinnisvarakriisi märgid on üleval – kraanad on püsti, kallid restoranid täis ning teenindus käib alla. “Kinnisvara tehingustatistika seda ei näita. Statistika on alati tahapoole vaatav ning nüüd on hinnakasvu pidurdumine ka numbritesse jõudnud,” rääkis Vahter.

“Aastaga on nii hinnad kui tehingumahud püsinud samal tasemel. Igal ajal on arendajaid ning ostjaid, kes teevad rumalaid otsuseid, aga pangad praegu tühje põlde või igat projekti ei finantseeri ja mullistumist ei toeta,” lisas Vahter.“Lähima paari aasta jooksul kinnisvarasektoris olulisi muutusi ei toimu. Pole põhjust oodata, et miski läheb palju odavamaks või kallimaks.”

Tallinna korteritega tehti tänavu esimesel poolaastal 4315 tehingut, mis on 2,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Korteri ruutmeetri keskmine hind kasvas aastaga 1,4 protsenti 1567 euroni.

Maju müüdi tänavu esimesel poolaastal Tallinnas 165, mis on mullusega võrreldes 13,6 protsenti vähem. Tänavu on müüdud 79 krunti, mis on eelmisest aastast 6,8 protsenti rohkem.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 II kvartal

06.07.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: korteripakkumiste vähenemine kergitab hindu

06.07.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti juunis müügiks 11078 korterit. Eesti korterite kogupakkumiste hulk kasvas aastaga 6%. Pakkumiste keskmine hind kerkis tasemele 1428 €/m², mis teeb aastaseks hinnatõusuks 5%.

Enamuses maakondades korterite müügipakkumiste arv aastataguse ajaga võrreldes vähenes ja seda lausa kümnetes protsentides. Siiski on väiksemate maakondade korteriturg piisavalt õhuke, et see ei seganud Eesti kogu korteripakkumiste arvu tõusu. Viimast vedasid Eesti suurimad piirkondlikud keskused Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.

Korterite pakkumishinnad on aastatagusega võrreldes kerkinud kõikides maakondades peale Ida-Virumaa. Siingi näeme portaali KV.EE andmete baasil mitmetes maakondades märkimisväärseid mitmekümneprotsendilisi kasvunumbreid. Näiteks on Valgamaa korteripakkumiste keskmine hind aastatagusega võrreldes kerkinud 28 ja Viljandimaal 22%.

Pakkumiste arvu vähenemine ja keskmise hinna kerkimine ning tehingute arvu kasv näitavad, et alates 2009. aasta kinnisvarariisi põhjast alguse saanud kinnisvaraturu kasv on nüüdseks Tallinnast ja teistest suurematest tõmbekeskustest nüüdseks väiksematesse maakondadesse jõudnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	06/2015	06/2016	Muutus, %	06/2015	06/2016	Muutus, %
Eesti	10 478	11 078	6%	1 362	1 428	5%
Harjumaa	6 302	6 629	5%	1 728	1 809	5%
Ida-Virumaa	1 244	1 650	33%	446	440	-1%
Jõgevamaa	67	59	-12%	304	306	1%
Järvamaa	45	39	-13%	326	368	13%
Läänemaa	155	89	-43%	608	668	10%
L-Virumaa	159	106	-33%	422	462	9%
Põlvamaa	62	48	-23%	400	451	13%
Pärnumaa	237	242	2%	1 165	1 240	6%
Raplamaa	105	52	-50%	468	507	8%
Saaremaa	44	35	-20%	883	899	2%
Tartumaa	1 807	1 913	6%	1 300	1 378	6%
Valgamaa	80	70	-13%	281	360	28%
Viljandimaa	83	72	-13%	613	747	22%
Võrumaa	73	58	-21%	438	446	2%

Narva	250	543	117%	637	568	-11%
Pärnu	146	147	1%	1 270	1 374	8%
Tallinn	5 528	5 748	4%	1 820	1 911	5%
Tartu	1 584	1 750	10%	1 355	1 416	4%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Projekt „Hoovid korda“ saab lisarahastuse

06.07.2016 Tallinn.ee

Sel aastal osalesid Tallinna korteriühistud suure huviga projektis „Hoovid korda“. Tallinna linna II lisaeelarvest Lasnamäe korteriühistutele on planeeritud eraldada täiendava toetusena 40 000 eurot.

Täiendavad eelarvelised vahendid on mõeldud eelkõige korteriühistusele, kellel käesoleval aastal toetus eraldada ei õnnestunud. Juhul, kui linnavalitsuse hindamiskomisjoni poolt koostatud paremusjärjestuse alusel ühistutele eraldatud toetuse protsent jäi esialgu ebamõitslikult väheseks, võib juba toetust saanud korteriühstutele toetust eraldada täiendavas mahus.

Korteriühistutel on õigus linnalt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku. Toetus makstakse välja toetusesaaja poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ning eelnevalt teostatud töö kvaliteeti kontrollides. 2016. aastal laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 28 avaldust, millest 17 sai rahuldatud.

Tallinna linn asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti “Hoovid korda” raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele:

hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks;
parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks;
sadevete probleemide lahendamiseks hoovis;
haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks;
kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks;
mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks;
tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks.

Uuendusena sai alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.