Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

2015. aastal langes haritava maaga tehtavate tehingute arv

08.07.2016 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel langes 2015. aastal märgatavalt haritava maaga tehtud ostu-müügitehingute arv – tehti 1360 tehingut, mida on 27,3% vähem kui 2014. aastal ja 19,3% vähem kui 2013. aastal.

Kuna tehinguid tehti 2015. aastal vähem, siis langes võrreldes 2014. aastaga 30,2% ka tehingute koguväärtus, küündides siiski 32 miljoni euroni.

Haritava maaga tehtavate tehingute vähenemise tingis suures osas riigi maatükkide müügi oluline langus. Tehingute arv vähenes kõikides maakondades (erandiks Valga maakond, kus see ainsana suurenes). Rohkem oli tehinguid Lääne-Viru (139 tehingut) ja Viljandi (138) maakonnas, alla 50 jäi nende arv Hiiu- ja Ida-Viru maakonnas.

Ka tehingute koguväärtus vähenes kõikides maakondades. Kõige suurem oli see 2015. aastal Viljandi maakonnas, küündides üle 4 miljoni euro. Väiksem tehingute koguväärtus oli Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.

Kuigi haritava maaga tehtud tehingute arv viimasel aastal vähenes, siis hektari mediaanhind jätkas kasvamist, jõudes Eestis keskmiselt 2500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega hinnakasv mullu küll aeglustus, suurenedes 2014. aastaga võrreldes vaid 2,1%.

Mediaanhind on aktiivsemates tehingupiirkondades üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Vahemikku 2000-3000 eurot mahub mediaanhind 13 maakonnas. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3084 eurot hektarilt. Kõige madalam hektari keskmine mediaanhind (1850 eurot) on neljandat aastat järjest Saare maakonnas.

Omavalitsustest, kus mullu tehti vähemalt 5 tehingut, oli kõrgem haritava maa hind Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (4000 €/ha) ning Tartu maakonnas Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase oli Harjumaal Padise (1350 €/ha) ja Saue (1699 €/ha) vallas.

Joonis. Haritava maa hektari mediaanhind omavalitsustes aastal 2015 (€/ha).

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Consumer prices continued to decline in the first half of 2016

07.07.2016 Tõnu Toompark

Cheaper energy and food behind the decline in prices
Price growth is expected to be flat in 2016

In June 2016, consumer prices decreased by 0.4%, year on year, in Estonia. Goods were 0.6% and services 0.1% cheaper compared to one year ago. Consumer prices declined due to lower energy and food prices.

Motor fuels were 10% and heat energy 9% cheaper than in June 2015. In global markets, crude oil prices were around 20% lower than one year ago in EUR terms. In Estonia, in June, food prices declined by 1%. Abundant supply and favourable weather conditions have pushed down the prices of vegetables, milk, and meat products.

According to our current estimates, consumer prices are expected to be flat in 2016. Deflation should end during the second half of the year due to higher prices of commodities, especially oil, and an increase in excise tax rates of motor fuels, alcohol beverages, and tobacco.

Eluasemekulud vähenesid aastaga 1,1 protsenti

07.07.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta juuniga võrreldes 0,6% ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud 1,5% ja mittereguleeritavad hinnad jäänud samale tasemele.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 9,8% odavnenud mootorikütus. Sealjuures oli bensiin 10,2% ja diislikütus 9% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 8,8% kallimad alkohoolsed joogid, 9,4% odavam soojusenergia ja 11% odavam köögivili. Kodudesse jõudnud elekter oli juunis aastataguse ajaga võrreldes 8,1% kallim.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja kodudesse jõudnud elektri 6,7%-line kallinemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus mootorikütus kallines 2,1% ning juuniks ostetud lennukipiletid olid 14,5% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2016
Kaubagrupp	Juuni 2015 – juuni 2016, %	Mai 2016 – juuni 2016, %
KOKKU	-0,4	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,2	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,9	-0,6
Riietus ja jalatsid	3,7	-1,6
Eluase	-1,1	1,3
Majapidamine	0,7	0,5
Tervishoid	2,0	0,2
Transport	-5,2	1,4
Side	-1,5	0,1
Vaba aeg	0,3	-0,7
Haridus ja lasteasutused	-13,8	0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,7	1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,4	0,3

Tallinnas tehti poole aastaga 6531 kinnisvaratehingut

06.07.2016 Tõnu Toompark

Tallinnas vormistati 2016. aasta esimese kuue kuuga 6531 kinnisvaratehingut, mis on 2,4 protsenti enam kui mullu samal ajal, analüüsib 1Partner Maa-ameti statistikat. Samal ajal on ettevõtte tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jõudnud hinnakasvu pidurdumine nüüd ka statistilistesse näitajatesse.

Martin Vahteri sõnul näevad mõned inimesed, et uue kinnisvarakriisi märgid on üleval – kraanad on püsti, kallid restoranid täis ning teenindus käib alla. “Kinnisvara tehingustatistika seda ei näita. Statistika on alati tahapoole vaatav ning nüüd on hinnakasvu pidurdumine ka numbritesse jõudnud,” rääkis Vahter.

“Aastaga on nii hinnad kui tehingumahud püsinud samal tasemel. Igal ajal on arendajaid ning ostjaid, kes teevad rumalaid otsuseid, aga pangad praegu tühje põlde või igat projekti ei finantseeri ja mullistumist ei toeta,” lisas Vahter.“Lähima paari aasta jooksul kinnisvarasektoris olulisi muutusi ei toimu. Pole põhjust oodata, et miski läheb palju odavamaks või kallimaks.”

Tallinna korteritega tehti tänavu esimesel poolaastal 4315 tehingut, mis on 2,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Korteri ruutmeetri keskmine hind kasvas aastaga 1,4 protsenti 1567 euroni.

Maju müüdi tänavu esimesel poolaastal Tallinnas 165, mis on mullusega võrreldes 13,6 protsenti vähem. Tänavu on müüdud 79 krunti, mis on eelmisest aastast 6,8 protsenti rohkem.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 II kvartal

06.07.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: korteripakkumiste vähenemine kergitab hindu

06.07.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti juunis müügiks 11078 korterit. Eesti korterite kogupakkumiste hulk kasvas aastaga 6%. Pakkumiste keskmine hind kerkis tasemele 1428 €/m², mis teeb aastaseks hinnatõusuks 5%.

Enamuses maakondades korterite müügipakkumiste arv aastataguse ajaga võrreldes vähenes ja seda lausa kümnetes protsentides. Siiski on väiksemate maakondade korteriturg piisavalt õhuke, et see ei seganud Eesti kogu korteripakkumiste arvu tõusu. Viimast vedasid Eesti suurimad piirkondlikud keskused Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.

Korterite pakkumishinnad on aastatagusega võrreldes kerkinud kõikides maakondades peale Ida-Virumaa. Siingi näeme portaali KV.EE andmete baasil mitmetes maakondades märkimisväärseid mitmekümneprotsendilisi kasvunumbreid. Näiteks on Valgamaa korteripakkumiste keskmine hind aastatagusega võrreldes kerkinud 28 ja Viljandimaal 22%.

Pakkumiste arvu vähenemine ja keskmise hinna kerkimine ning tehingute arvu kasv näitavad, et alates 2009. aasta kinnisvarariisi põhjast alguse saanud kinnisvaraturu kasv on nüüdseks Tallinnast ja teistest suurematest tõmbekeskustest nüüdseks väiksematesse maakondadesse jõudnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	06/2015	06/2016	Muutus, %	06/2015	06/2016	Muutus, %
Eesti	10 478	11 078	6%	1 362	1 428	5%
Harjumaa	6 302	6 629	5%	1 728	1 809	5%
Ida-Virumaa	1 244	1 650	33%	446	440	-1%
Jõgevamaa	67	59	-12%	304	306	1%
Järvamaa	45	39	-13%	326	368	13%
Läänemaa	155	89	-43%	608	668	10%
L-Virumaa	159	106	-33%	422	462	9%
Põlvamaa	62	48	-23%	400	451	13%
Pärnumaa	237	242	2%	1 165	1 240	6%
Raplamaa	105	52	-50%	468	507	8%
Saaremaa	44	35	-20%	883	899	2%
Tartumaa	1 807	1 913	6%	1 300	1 378	6%
Valgamaa	80	70	-13%	281	360	28%
Viljandimaa	83	72	-13%	613	747	22%
Võrumaa	73	58	-21%	438	446	2%

Narva	250	543	117%	637	568	-11%
Pärnu	146	147	1%	1 270	1 374	8%
Tallinn	5 528	5 748	4%	1 820	1 911	5%
Tartu	1 584	1 750	10%	1 355	1 416	4%

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Projekt „Hoovid korda“ saab lisarahastuse

06.07.2016 Tallinn.ee

Sel aastal osalesid Tallinna korteriühistud suure huviga projektis „Hoovid korda“. Tallinna linna II lisaeelarvest Lasnamäe korteriühistutele on planeeritud eraldada täiendava toetusena 40 000 eurot.

Täiendavad eelarvelised vahendid on mõeldud eelkõige korteriühistusele, kellel käesoleval aastal toetus eraldada ei õnnestunud. Juhul, kui linnavalitsuse hindamiskomisjoni poolt koostatud paremusjärjestuse alusel ühistutele eraldatud toetuse protsent jäi esialgu ebamõitslikult väheseks, võib juba toetust saanud korteriühstutele toetust eraldada täiendavas mahus.

Korteriühistutel on õigus linnalt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku. Toetus makstakse välja toetusesaaja poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ning eelnevalt teostatud töö kvaliteeti kontrollides. 2016. aastal laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 28 avaldust, millest 17 sai rahuldatud.

Tallinna linn asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti “Hoovid korda” raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele:

hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks;
parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks;
sadevete probleemide lahendamiseks hoovis;
haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks;
kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks;
mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks;
tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks.

Uuendusena sai alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.

Nasdaq Balti fondinimekirjas noteeritakse Baltic Horizon Fundi osakud

05.07.2016 Tõnu Toompark

Nasdaq teatab, et kolmapäeval, 6. juulil noteeritakse Nasdaq Balti fondinimekirjas Baltic Horizon Fundi osakud. Juriidiliselt noteeritakse fond Nasdaq Tallinna turul.

Baltic Horizon Fund on äsja asutatud ja Eestis registreeritud lepinguline investeerimisfond. Fondivalitseja on Northern Horizon Capital AS. Fond investeerib otseselt või kaudselt Eestis, Lätis ja Leedus asuvasse kinnisvarasse, keskendudes eriti pealinnadele Tallinnale, Riiale ja Vilniusele. Täpsemalt saab lugeda ettevõtte kodulehelt.

„Baltic Horizon Fundi noteerimine on esimene investeerimisfondi kauplemisele võtmine Eesti turul ja seega peaks investorite jaoks tegemist olema väga rõõmustava uudisega,“ ütles Nasdaq Balti börsiteenuste juht Daiga Auziņa-Melalksne. „Börsil kaubeldavate finantsinstrumentide valiku laiendamine on üks meie prioriteete ning Baltic Horizon Fundi noteerimine on selles osas tugev samm edasi.“

„Meil on hea meel olla esimene kinnisvarafond, mis noteerib oma osakud Tallinna börsil,“ ütles Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam. Listimisega plaanime juhtida suuremat tähelepanu investeerimisvõimalusele, mida pakub professionaalselt juhitud ning dividendidele orienteeritud ärikinnisvara fond. Ühtlasi on meil hea meel anda panus Baltikumi kapitaliturgude arendamisse koostöös Nasdaq-i meeskonnaga.“

Baltic Horizon Fund viis 6.-29. juunini läbi fondiosakute kombineeritud avaliku pakkumise, mille käigus pakuti kuni 30 567 018 osakut (neist 23 668 112 uut osakut ning 6 898 906 varasemate investorite omanduses olevat osakut) hinnaga 1,3086 eurot osaku kohta. Kokku märkisid investorid 22 709 723 osakut, mis rahalises vääringus vastab ligikaudu 30 miljonile eurole. Fondi netotulu pakkumise käigus müüdud osakutest on ligi 20,5 miljonit eurot.

Kokku noteeritakse Nasdaq Balti fondinimekirjas 41 979 150 Baltic Horizon Fundi osakut.

Nasdaq, Inc. on maailma juhtiv kauplemis-, börsitehnoloogia-, noteerimis-, teabe- ja avalike ettevõtete teenuste pakkuja, tegutsedes kuues maailmajaos. Maailma esimese elektroonilise börsi loojana kasutatakse meie tehnoloogiat enam kui 70 väärtpaberiturul rohkem kui 50 riigis. Ligikaudu üks kümnest väärtpaberitehingust maailmas tehakse Nasdaqi tehnoloogia vahendusel. Nasdaq on koduks enam kui 3700 noteeritud ettevõttele, mille turuväärtus on kokku üle 9,6 triljoni dollari.

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad jätkavad languse lainel

05.07.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jätkab vaikset languse trendi ja on jõudnud 84,8 punktile. See on eelmisest kuust 1,3% allpool. Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumishind siiski 7,6% kõrgemal.

Elamispindade pakkumishinna languse taga on jätkuvalt kõrge elamispindade pakkumiste arv. Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste koguarv on 18 877. Veel käesoleva aasta alguses oli elamispindade müügipakkumisi kõigest 17 550.

Pakkumiste arvu tõusu julgustab aktiivne elamispindade turg. Kõrge tehingute arv soosib vara müüki panemist. Samuti aitab pakkumiste arvu suurenemisele kaasa korterite uusarenduste kõrge arv, mis toob pakkumisse uue korteriostja vana eluaseme.

Kõrge pakkumiste arv hoiab elamispindade hinnad surve all. Kuivõrd ostjad on turul ehk tehingute arv on kõrge, ei ole otseseks tehingute hindade languseks täna põhjust. Küll on pakkumiste laia skaala tõttu ostjate valikuvõimalus hea.

See tähendab, et ostjad ei pea lõpliku ostuotsuse langetamisega liigselt kiirustama ja nad saavad katsetada, milline on kinnisvaramüüja viimane taluvuspiir hinnast kinnishoidmise või langetamise osas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Какие расходы сопутствуют жилищному кредиту?

05.07.2016 Gerli Ramler

На какие условия жилищного кредита я могу повлиять? Жилищный кредит означает не только то, что вы получите деньги на приобретение нового дома: необходимо учитывать, что кредит и покупка сопровождаются множеством дополнительных расходов.

Единовременные расходы

К единовременным расходам, которые должен учитывать заемщик, относятся:

Плата за оформление договора о кредите, размер которой зависит от прейскуранта банка. Как правило, плата вносится при подписании договора или получении кредита.
Плата за оценку залоговой недвижимости. Работу оценщика оплачивает заемщик, ее стоимость зависит от прейскуранта бюро недвижимости. Важно, чтобы экспертная оценка была заказана в бюро недвижимости, которое принимает банк. Обычно информация о таких бюро приведена на сайте банка.
Плата нотариусу и госпошлина при оформлении сделки купли-продажи недвижимости и установке ипотеки. Окончательная сумма обычно выясняется только при заключении нотариальной сделки, так как она может варьироваться в зависимости от деталей сделки. Порядок начисления платы установлен правовыми актами. Приблизительные расходы высчитываются при помощи калькулятора платы за услуги нотариуса.
Плата за поручительство KredEx (3% от суммы, на которую оформляется поручительство), если в качестве залога по кредиту используется поручительство SA KredEx.

Периодические расходы

К периодическим расходам, которые заемщик должен учитывать в дополнение к возврату кредита, относятся:

Расходы на страхование залогового имущества, так как недвижимость необходимо застраховать. Сумма зависит от объекта и выбранной страховой защиты. Следует обратить внимание на то, что страхование от определенных рисков (пожара, водопроводной аварии, вандализма, стихийного бедствия) является обязательным. Также должны быть соблюдены требования к страховке.
Ежемесячный платеж по страхованию кредита. В случае потери заемщиком работы, тяжкого вреда здоровью, потери трудоспособности или смерти страховая защита кредита поможет обеспечить возврат банку кредита или его части. Страховая защита кредита не является обязательной.

Помимо вышеперечисленных расходов, стоит подумать и о других затратах, к которым ведет приобретение нового жилья: например, ремонт дома, меблировка и переезд.

Выяснить все расходы, сопутствующие покупке жилья, необходимо еще при подаче ходатайства о кредите. При необходимости зарегистрируйтесь на консультацию по жилищному кредиту и посоветуйтесь с менеджером по обслуживанию частных клиентов. Проанализировав все расходы и выбрав подходящий объект, заполните ходатайство о жилищном кредите.

Герли Рамлер
журналист

http://www.seb.ee/node/13249

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” toimub Tallinnas 20/09/2016

05.07.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis Tallinnas toimub koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 20/09/2016. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitus on suunatud riigiametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas teisipäeval 20/09/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Где найти деньги на ремонт дома и покупку мебели?

05.07.2016 Piret Soidla

Вы приобрели квартиру или дом и считаете, что некоторые помещения нуждаются в небольшом или, напротив, в основательном ремонте, а еще – что надо заменить шторы и освежить кухонную мебель. Если все свободные средства потрачены на покупку жилья, где найти дополнительные деньги на ремонт и меблировку?

Малый кредит выдают без залога, но под большие проценты

На первый взгляд, самым простым кажется купить материалы для ремонта или мебель в рассрочку, на кредитную карту или выбрать краткосрочный потребительский кредит. Эти малые кредиты не требуют залога, и, как правило, платежеспособный клиент получает утвердительный ответ на ходатайство в течение пары дней.

При этом процентная ставка у таких кредитов выше, чем у жилищных или ипотечных кредитов с залогом в виде недвижимости.

Кредит под залог недвижимости выгоднее, но требует времени

Жилищный кредит выдается на ремонт жилья, в том числе, например, на покупку интегрированной мебели. Бытовую технику и мебель можно купить при помощи ипотечного кредита, который, по сути, является потребительским кредитом под залог недвижимости.

В случае и жилищного, и ипотечного кредита процентная ставка ниже, чем у малого кредита. Однако надо обратить внимание на то, подходит ли установленный ранее залог и для того, чтобы взять дополнительный кредит, и следует ли оформлять у нотариуса дополнительную ипотеку или менять требования. Если необходимы дополнительные действия, кредит может оказаться более дорогим и потребовать времени.

В некоторых случаях вам нужно будет предоставить банку документы (например, фотографии квартиры или дома вместе с новой экспертной оценкой), подтверждающие целенаправленное использование кредита.

Беря кредит, учитывайте дополнительные расходы

Подыскивая жилье и ходатайствуя о кредите, сразу подумайте о ремонте и меблировке. Если у вас есть свободные средства, то, возможно, не стоит тратить все накопления на первый взнос. Вместо этого можно оставить часть денег на покупку мебели.

При меньшем самофинансировании все же необходимо учитывать, что в этом случае сумма кредита и ежемесячные платежи будут выше, а с большей суммы вы заплатите и больше процентов. Но если взять эту же сумму как малый кредит, то из-за высокой процентной ставки расходы могут быть еще больше.

Планируя сумму, необходимую на самофинансирование, меблировку и ремонт дома, учитывайте и расходы, сопутствующие кредиту.

Пирет Сойдла
менеджер по обслуживанию клиентов SEB

http://www.seb.ee/node/13248

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: Tallinna keskmise korteritehingu eest tuleb tasuda 7,1 aastast netopalka

05.07.2016 Tõnu Toompark

2016 I Kvartali Eesti keskmine korteritehing oli maa-ameti tehinguandmete baasil tehtavale arvutusele tuginevalt 58 000 eurot. See on 5,5 Eesti keskmist aastast netopalka. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvaratehing netopalkades mõõdetuna püsinud üsna samal tasemel tehes siiski palga sesoonsusest tulenevaid väikseid üles-allahüppeid.

Eesti keskmise tehingu määrab paljuski Tallinn. Tallinna ja Harjumaa elanikud peavad keskmise korteritehingu eest tasuma mõlemad enam-vähem võrdselt ehk vastavalt 7,1 ja 7,0 keskmist aastast netopalka. See on “suurlinna võlu”, et vaatamata kõrgematele palkadele on kinnisvara hind sissetuleku suhtes samuti kallim.

Pärnu maakonnas tuleb korteritehingu eest tasuda aga ainult 4,4 aastast netopalka.

Jõgeva ja Valga maakondades saab keskmise korteritehingu tehtud vaid 1,0-1,1 aasta netopalga eest. Siin aga tuleb arvestada, et neis piirkondades oleva kinnisvara keskmine kvaliteet on uusarenduse puudumise tõttu oluliselt allpool tõmbekeskuste kvaliteedist.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 06-2016

04.07.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mustamäe tervisekeskuse ehitus võib alata

04.07.2016 Tallinn.ee

Täna keskpäeval allkirjastasid Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks ja ehitusfirma Rand&Tuulberg ehitusjuht Lauri Matteus projekteerimis-ehitustööde lepingu, mis lükkab hoo sisse Mustamäele uue tervisekeskuse ehitamisele.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks avaldas lepingu allkirjastamisel lootust, et ehitusfirmaga koostöös valmib Mustamäele järgmise aasta lõpuks tänapäevane tervisekeskus, mille üle saab rõõmustada kogu piirkonna elanikkond. „Mustamäe kui pealinna ühe suurima elanikkonnaga linnaosa vajab kindlasti nüüdisaegset tervisekeskust, kust patsient saaks mugavalt kätte kogu vajaliku ambulatoorse tervishoiuteenuse, alustades võimalusest külastada perearsti ja teha uuringuid ning lõpetades eriarsti juures vastuvõtul käimisega,“ märkis Moks.

Tulevasse Mustamäe tervisekeskusesse on planeeritud Lääne-Tallinna Keskhaigla erialaspetsialistide vastuvõtud kõikidel peamistel erialadel. Sarnaselt praeguse Mustamäe polikliinikuga, mis lähipäevil suletakse, saavad kavandatavas tervisekeskuses vastuvõturuumid ka perearstid. Labori- ja radioloogilised teenused, sh piltdiagnostika ja sonograafia on samuti uues tervisekeskuses kättesaadavad. Hoones jätkavad tööd ka apteek, ravikosmeetikud, ravipediküür ja teised tervishoiuga seotud teenusepakkujad.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles Raepressile, et Mustamäe elanikud on juba ammu oodanud oma linnaossa moodsat tervisekeskust. Seda on näidanud ka linnaosas läbiviidud küsitlused. Kui keskus valmib, saavad mustamäelased korraga uue tervisekeskuse, uues majas jätkavad patsientide vastuvõttu perearstid ja eriarstid. Töötingimused saavad aga võrratult paremad olema. Martinsoni sõnul saabki selles majas heas vahekorras olema meditsiiniline teenindus ja tervisedendus, mis on ju ideaalne variant inimeste tervise seisukohalt mõeldes.

Ehitaja leidmiseks korraldas Lääne-Tallinna Keskhaigla avaliku riigihanke, kuhu laekus kuus pakkumust.

Plaanide järgi valmib Mustamäe tervisekeskus 2017. aasta lõpus. Haigla on uue tervisekeskuse rajamiseks taotlenud toetust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.