Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus kasvas I kvartalis 1,7%

09.06.2016 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 1,8%.

Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust I kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.

Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta I kvartalis SKP-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9% ja töötatud tundide arv kahanes 0,1%. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid. 2016. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,9%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes 2016. aasta I kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) väljaveo kahanemise tõttu. Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.

Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes 2016. aasta I kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6% eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) impordi suurenemise tõttu. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2016. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 0,6%.

Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5% peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 5,8%, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.

08.09.2016 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2012–2015 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Mustamäele kerkib sauna ja ujulaga spordikompleks

08.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada Akadeemia tee 30 kinnisasjale avaliku sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks hoonestusõiguse Astlanda Arendus OÜ kasuks.

Linnavalitsus tunnistas Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise võitjaks Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus ühispakkumise. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on rajada Tallinna linna omandis olevale Akadeemia tee 30 kinnisasjale spordi- ja vabaajakeskus, mis sisaldab ujulat ja avalikku sauna.

„Mustamäe spordi- ja vabaajakeskusesse on kavandatud avalik saun elanikele, kel kodus saunavõimalused puuduvad ning lõõgastust otsivatele inimestele saunakeskus koos lastealaga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sportlikku ajaviidet soovivad inimesed saavad jõusaali, rühmatreeningute saali ja sportbasseini koondava spordiklubi, spordisaali pallimängudeks, tantsu-, võimlemis- jms treeninguteks ning bowlingusaali. Arendaja peab lähtuma spordi- ja vabaajakeskuse projekteerimisel lõplikus pakkumises esitatud eskiislahendusest ning objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018.“

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus. „Mustamäele spordi- ja vabaajakeskuse, sealhulgas avaliku ujula ja linnasauna rajamine lisab linnaosa elanikele oma kodu läheduses sportimise võimalusi,“ rõhutas Kalda.

Võrk rõhutas, et Mustamäele ujulaga spordikompleksi rajamise kavatsus kajastub linnaelanike soove väljendavas „Tallinna positiivses programmis 2014–2018“.

Hoonestusõigus seatakse kinnisasjale pindalaga 10 227 m2. Detailplaneering annab õiguse ehitada kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega spordi- ja vabaajakeskus koos ujula ning linnasaunaga. Hoonestusõigus seatakse tähtajaga 50 aastat, hoonestusõiguse aastatasu on 810 eurot.

Hoonestaja kohustub ehitama kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga kinnisasjale spordi- ja vabaajakeskuse koos ujula ja saunaga. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja –rajatised. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik kinnisasjale jäävate ehitiste eest hoonestajale hüvitist ei maksa.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ober-Haus: hinnaindeks 05/2016

08.06.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes mais pärast aprillis toimunud tõusu 0,2%. Võrreldes 2015. aasta maiga oli indeks 1,0% kõrgemal.

Tallinnas toimus mais korteriomanditega 799 tehingut, mida oli 6,7% rohkem kui aprillis ja 1,8% vähem kui eelmise aasta mais. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 1,0% ja oli seega 1569 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta maiga oli ruutmeetri hind 1,4% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 8,1% madalam.

Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks on tehingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab aktiivne arendustegevus, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu, kuid viimase kuu jooksul võis märgata turul tervikuna müügipakkumiste hulga vähenemist.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas: Kristiines (17,9%), Mustamäel (4,8%) ja Haaberstis (2,5%). Kristiines oli hinnatõusu põhjuseks keskmisest suurem tehingute hulk uute korteritega Marsi ja Tedre tänaval. Teistes linnaosades hinnad langesid: Nõmmel (5,3%), Põhja-Tallinnas (4,1%), Kesklinnas (2,9%), Lasnamäel (1,7%) ja Pirital (0,4%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. maiga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas 7,1%, Mustamäel 4,3% ja Lasnamäel 4,0% Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 2,1% 1227-le eurole ja Pärnus tõusis 2,7% ja oli 970 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind ei muutunud ja oli 191 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 458 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-05-2016

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” annab abi

08.06.2016 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraturu järgmised arengud nüüd kokku võetud

08.06.2016 Tõnu Toompark

Valminud on suur kinnisvaraturu ülevaade, mis võtab kokku elamispindade sektori tänase seisu ja olulisemad tulevikutrendid.

Ülevaade heidab põhjaliku pilgu nii suurele pildile, mis mõjutab turgu ja määrab selle liikumissuunad. Samuti on vaade detaiilidele, et mõista tehingute arvu muutusi ja hinnatrende.

Ülevaade on tulevikku suunatud, see vaatab ajas ette pool-poolteist aastat, et aidata turuosalistel teha vajalikke prognoose ja hinnata tuleviku stsenaariumeid.

Turuülevaate tutvustamine toimub kliendi juures. Ajaliselt kulub selleks enamasti ca 1,5 tundi.

Ülevaate tellimiseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@adaur.ee.

Raid & Ko: Üüriturg saab endaga hakkama

08.06.2016 Andree Raid

Palju emotsioone, ja õigustatult, on kütnud riiklikult toetatud üürikorterite rajamise programm. Riigi toetuse plaanide juures on unustatud heita pilk järjest paremini toimivale üüriturule. Üürituru puudumise demagoogilise retoorika juures on märkamata jäänud asjaolu, et üürituru trendid on positiivsed ja üüriturg saab endaga ise väga hästi hakkama.

Üürilepingud pikenevad

Üürituru tava on sõlmida aastaseid või tähtajatuid üürilepinguid. Praktika näitab, et enamasti pikendatakse tähtajalisi üürilepinguid ka järgmiseks aastaks. Samuti on tähtajatute üürilepingute kestvus veninud järjest pikemaks ehk üürnik püsib samas korteris järjest kauem.

Üürileping ei paku tõesti üürniku jaoks kindlust, et üürileandja ei soovi üürilepingut ühel hetkel lõpetada. Samas ei ole tüüpiline üürnik valmis samuti aastast pikemat üürilepingut sõlmima põhjendades seda elu võimalike keerdkäikudega, mida ei saa ette ennustada.

Üüriturg muutub professionaalsemaks

Veel kümmekond aastat tagasi andsid üüriturul tooni ebaprofessionaalsed ühe korteri omanikud. Tänaseks on üürileandjad korteriportfelle suurendanud. See omakorda on andnud võimaluse koguda nii kogemust kui teadmist, kuidas olla üüriäris efektiivne.

Aga veelgi tähtsam – suurem kogemus annab oskusteabe keerulisest üürivaldkonda reguleerivast võlaõigusseadusest läbinärimiseks, mis eluruumide üürileandmist sugugi ei soosi.

Nii võib vähimagi kahtluseta öelda, et üürileandjad on muutunud aastatetaguse ajaga võrreldes märksa professionaalsemaks ja nad suudavad pakkuda järjest parema kvaliteediga teenust.

Üüriturg muutub legaalseks

Professionaalne üürileandja ei saa ajada hämarat äri, kus raha liigub sularahas ja lepingud on suulised. Minevikuhämarusse hakkavad kaduma üürileandjad, kes mõtlevad üüritulu varjamisele. Maksuameti andmetel on eraisikute 2015. aasta deklareeritud üüritulu ligi 70% suurem kui 2013. aastal.

Kirjalikud lepingud ja professionaalsed üürileandjad, kelle äri seisneb korteri väljaüürimises, on tagatis, mis lubab, et üürilepingud muutuvad edaspidigi järjest pikemaks ja annavad üürnikele järjest suuremat kindlust vajadusel sama pinna peal pikaajaliselt üürnik olla.

Üüripakkumine laieneb

Üüriturule tuleb pakkumist järjest juurde ja konkurents tiheneb. Üüriinvestorid otsivad igapäevaselt kortereid, kus ostuhind ja üürihind omavahel ärivõimaluse loovad. Üürituru 2009. a meeletule ülepakkumisele järgnenud defitsiit on jõudnud tasakaaluni ja vaikselt nihkumas taas ülepakkumise suunas.

Juba näeme, kuidas turutasemel hinnaga üürikorterid ei leiagi loetud tundidega huvilisi nagu see oli näiteks 2011.-2012. aastatel. Pakkumise laienemine on loonud üürnikele järjest suuremat valikuvõimalust ja seda nii uute kui vanade, odavamate kui kallimate, parema kui mitte nii hea kvaliteediga korterite vahel. Tallinnas on igas linnaosas pakkumine selline, kus iga soovija leiab sobiliku üürikorteri.

Turg areneb dünaamiliselt

Üürituru pakkumise ilma teevad väikeinvestorid. Valdavalt on seda peetud üürituru puuduseks, et pakkumist ei loo suured institutsionaalsed tegijad, kes suudaksid pakkuda üürikortereid sadade kaupa.

Siiski on väikeinvestorite pakkumise juures hulk tegureid, mida suured üürileandjad pakkuda ei suuda. Eelkõige võib siin tuua üüripakkumise paindliku loomise ja kliendikesksuse – väikeinvestor suudab iga kliendiga leida personaalse üürnikku rahuldava lahenduse. Kui üks üürileandja sellega hakkama ei saa, on tänase turu tingimustes üürnikul võimalik leida alternatiivne pakkumine teise üürileandja käest.

Üürihinnad on madalad

Üks riiklikult toetatud üürikorterite rajamise argument oli üürihindadest õhu välja laskmine. Tegelikult on üürikorterite hind üsnagi madal – seda just üürileandja poole pealt vaadatuna. Üüriäri ei paku kaugeltki kiire rikastumise võimalust, sest üüriärisse paigutatud kapitali kulude eelne tootlus jääb 3-6% suurusjärku.

Siiski peab tõdema, et üürniku seisukohast ei pruugi üürihinnad madalad olla. Enne riiklike meetmetega õhu väljalaskmist peab aru saama, et probleem ei seisne üüriärimeeste kasuahnuses, vaid Eesti riigi ja elanike vaesuses.

Arvata, et suurinvestorid suudaksid pakkuda madalamat üürihinda on ekslik. Tänased väikeinvestorid otsivad ise üürnike, korraldavad ise remonttööde tegemist, kirjutavad ise arveid välja ja tegelevad üürniku ning üürikorteri probleemidega reeglina oma aega hinnastamata.

Institutsionaalsed investorid peavad aga paratamatult panema hinnasildi külge igale kulule, sh ajakulule, mida väikeinvestor ei tee. See on tegur, mis madala tootluse tõttu teeb üüriäri institutsionaalsetele suurinvestoritele tänases õiguslikus ja maksukeskkonnas mitteatraktiivseks.

Üüriturg saab endaga hakkama

Elamispindade üürituru arengud on olnud väga positiivsed ja liikumine toimub õiges suunas, mis loob paremat ja usaldusväärsemat pakkumist üürnikule ning annab enam võimalusi ausale ja professionaalseid oskusi hindavale üürileandjale.

Kui avalikul sektoril on plaan üürisektorit turgutada, ei ole selleks õige tee riiklikult toetatud elamufondi loomine. See rikub tasakaalu ja peletab erainvestorid eemale, mis omakorda vähendab pakkumist ehk annab eluaseme kättesaadavuse parandamisele hoopiski vastupidise tulemuse.

Turu positiivsete arengute edendamiseks on mõistlik kiirkorras korda teha võlaõigusseadusest tulenev üüriregulatsioon. Rohkem tasakaalus suhted ja omavaheliste kokkulepete tegemise õigus on tegurid, mis toovad viimasedki põranda alla jäänud üürileandjad välja ning parandavat üüripakkumist suurtest tõmbekeskustest väljaspoolgi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Korterite hinnatõus on jõudmas Harjumaa väikevaldadesse

08.06.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Harjumaal müügiks 6671 korterit keskmise hinnaga 1794 €/m². Harjumaa korterite pakkumine suurenes aastaga 8% ja hinnad kerkisid 5% võrra.

Enamuses Harjumaa valdades on korterite pakkumine kasvanud. Tallinna korteripakkumise taga on selgelt aktiivne uusarendus. Toob ju uue korteri ostja enamasti vana turule pakkumisse. Jääb vaid mõelda, kas Tallinnast kaugemate valdade korteripakkumiste arvu suurenemise taga on soov kodukohast lahkuda või midagi muud.

Vaatamata pakkumise suurenemisele portaalis KV.EE on korteripakkumiste keskmine hind hoogsalt kerkimas. Tallinnast kaugemate valdade kümmet protsenti ületava hinnatõusu taga ei ole siiski äkiline kinnisvarabuum. Pigem on Tallinnas ja teistes suuremates tõmbekeskustes juba ammu aset leidnud hinnatõus nüüd aeglaselt jõudmas väiksematesse piirkondadesse.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	05/2015	05/2016	Muutus, %	05/2015	05/2016	Muutus, %
Anija vald	22	26	18%	472	610	29%
Harku vald	21	48	129%	1 489	1 577	6%
Jõelähtme vald	22	22	0%	1 055	1 211	15%
Keila	35	51	46%	1 073	1 154	8%
Keila vald	38	27	-29%	533	555	4%
Kose vald	13		NA	680		NA
Kuusalu vald		32	NA	557	644	16%
Loksa	48	32	-33%	340	375	10%
Maardu	155	124	-20%	883	998	13%
Paldiski	56	74	32%	462	466	1%
Raasiku vald	12	20	67%	923	1 102	19%
Rae vald	138	138	0%	1 536	1 498	-2%
Saku vald	13	27	108%	1 196	1 303	9%
Saue	11	36	227%	1 263	1 396	11%
Saue vald	72	51	-29%	1 392	1 553	12%
Tallinn	5 392	5 808	8%	1 809	1 896	5%
Vasalemma vald			NA	135	172	27%
Viimsi vald	129	155	20%	1 514	1 627	8%

Eesti	10 338	11 145	8%	1 361	1 428	5%
Harjumaa	6 192	6 671	8%	1 712	1 794	5%
Narva	250	517	107%	641	573	-11%
Pärnu	146	149	2%	1 293	1 384	7%
Tartu	1 555	1 816	17%	1 355	1 391	3%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Hinnataseme langus lõppeb peagi

07.06.2016 Rasmus Kattai

Mais oli hinnatase aastataguse ajaga võrreldes madalam, kuid selle aasta algusest on tarbijahinnad pidevalt kallinenud
Aasta alguses käivitus nafta hinna uus tõusutsükkel, mis soodustab tarbijahindade kerkimist
Aasta teisel poolel peaks lõppema kaks aastat kestnud deflatsiooniperiood

Statistikaameti andmetel langesid hinnad mais aasta võrdluses edasi – kaubad ja teenused olid eelmise aasta maiga võrreldes 0,9% odavamad. Siiski on hinnatase alates selle aasta algusest kuu võrdluses püsivalt tõusnud ning ka mais tõusid tarbijahinnad aprilliga võrreldes 0,1%. Aasta esimese viie kuu jooksul kerkis hinnatase kokku 1,4%.

Mais oli soojus- ja elektrienergia odavam kui aasta tagasi ja see aitas kaasa hinnalangusele. Jaanuaris algas maailmaturul nafta hinna uus tõusutsükkel, kuid senise väga madala hinnataseme tõttu ei ole see veel inflatsiooni kiirendanud. Nafta kallinemine hakkab Eesti tarbijahinnaindeksis selgemini avalduma alates kolmandast kvartalist, lõpetades ühtlasi kaks aastat kestnud deflatsiooniperioodi. Toiduainete hinnad maikuus valdavalt alanesid. Erandiks oli alkohol, mis kallines aasta alguses tõusnud aktsiisimäärade tõttu. Osaliselt on toiduainete odavnemine põhjustatud hooajalistest hinnamuutustest.

Palgakasv kiirenes esimeses kvartalis 8,1%ni ja tööpuudus on väike ning see on toetanud sisenõudluse suurenemist. Seda näitab jaekaubandusettevõtete müügitulu maht, mis kasvas aasta esimesel neljal kuul keskmiselt 6,7%. Nõudluse ja müügimahtude kasvust hoolimata on tarbekaupade hinnakasv püsinud aeglane. Mõõduka hinnakasvu taga on tõenäoliselt soodsad sisseostuhinnad, mis on tasakaalustanud tööjõukulude kallinemist. Jaekaubandusettevõtete kaubanduslik juurdehindlus suurenes esimeses kvartalis rekordilise 31%ni. Seejuures tuleb tähele panna, et juurdehindlustega kaeti üksnes osa kulude, sh tööjõukulude kiirest kasvust, sest jaekaubandusettevõtete kasumid samal ajal vähenesid.

Teenuste hinnakasv aeglustus mais 2,1%lt 1,2%ni. Mõnevõrra on aeglustunud üüri kallinemine, mis on kooskõlas kinnisvara hinnakasvu pidurdumisega. Maikuus tõusid üürid aastaga siiski 6,5% ning üüri kallinemine on teenuste hulgas endiselt kõige suurema mõjuga. Palgakulude kasv on tekitanud lisakulutusi turupõhiseid teenuseid pakkuvatele ettevõtetele ja see on ilmselt põhjus, miks vaba aja teenuste hinnad on tõusnud. Transporditeenuste inflatsioon on praegu aeglane, kuid transporditeenuste kiiremat hinnakasvu on oodata siis, kui nafta hinna tõus jätkub.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Mais hinnalangus jätkus

07.06.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti, kuid aastases võrdluses suurenes hinnalangus 0,9 protsendini. Euroalas on hinnad energiahindade languse tõttu olnud samuti viimastel kuudel languses, hinnalangus oli mais esialgsetel andmetel 0,1 protsenti.

Hindade langus oli meil mais selle aasta suurim energiahindade süvenenud languse ja teenuste pidurdunud hinnatõusu tõttu. Kuigi nafta hind on võrreldes aasta alguse madala tasemega kiirelt tõusnud, jõudes mai lõpus 50 dollarini barreli kohta, ei ole viimastel kuudel pidurdunud mootorikütuste hindade langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Selle põhjus on asjaolu, et ka eelmisel kevadel oli nafta hind tõusutrendil. Kütus on võrreldes aastatagusega jätkuvalt ligi kümnendiku odavam. Lisaks odavnes elekter alanenud börsihinna mõjul ning jätkus soojuse hinnalangus.

Vaatamata palgakasvu hoogustumisele oli teenuste hinnatõus mais viimase aasta tagasihoidlikumaid. Odavnesid lennukipiletid ja sideteenused ning puhkusepakettide hinnatõus taandus. Arvatavasti oli nende arengute üheks põhjuseks tavapärasest soojem mai, mistõttu nõudluse turgutamiseks pakuti madalamaid hindu. Sideteenuste hindu mõjutab pinev konkurentsiolukord.

Veebruaris toimunud alkoholi aktsiisimäärade tõus on nüüdseks jaehindadesse jõudnud. Mais olid alkohoolsed joogid 8 protsenti kallimad kui aasta tagasi.

Alates juunist võib oodata hinnalanguse taandumist ning suve lõpul või sügise algul hindade tõusule pöördumist. Selle taga on toorainete hindade languse pidurdumine eelkõige madala võrdlusbaasi mõjul, tubakaaktsiisi tõusu lisandumine ning osa teenuste kallinemine, mida veab jätkuv palgakasv.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

KredEx käendab kodulaenu energiatõhusa eluaseme ostuks ja renoveerimiseks

07.06.2016 Tõnu Toompark

Energiatõhusa eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või oma praeguse kodu energiatõhusamaks renoveerimiseks saab nüüd võtta kodulaenu uue KredExi käendusega.

KredExi käenduse eelduseks on see, et ostetav korter või väikeelamu vastab kodulaenu taotlemisel vähemalt energiamärgise klassile C. Kodu renoveerimisel või ehitamisel peab see valmides samuti vastama C-klassi tasemele.

Energiamärgise klassi tuleb tõendada kehtiva energiamärgisega. Uue elamu ehitamisel või renoveerimisel on nõutud energiatõhususe arvutus ehitusprojektis, mille on välja andnud majandustegevuse registrisse kantud kvalifitseeritud ekspert. Energiamärgis annab infot hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.

„Energiasäästlikkusele suunatud investeering on kindlasti tark otsus, sest see võimaldab parandada inimeste elamistingimusi ja hoida kokku energiakuludelt. Energiatõhusamatel hoonetel on ka pikem eluiga ja ühtlasi on nende väärtus kinnisvaraturul kõrgem. Seetõttu peredele, kes planeerivad oma kodu renoveerida, aga ka osta või ehitada, on KredExi käendusega kodulaen heade ja soodsate tingimustega võimalus,“ ütles SEB jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamise eesmärk tõsta inimeste teadlikkust energiatõhususest ning suunata inimesi valima ja ehitama energiasäästlikumaid elamispindu.

“Laenukäendus aitab soetada kodu, mille ehitamisel on enam mõeldud hoone kui terviku säästlikkusele ning võimaldab oma olemasoleva elumaja energiatõhusamaks muuta. Tegemist on esimese finantsteenusega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa kinnisvara soetamist ja loomist,” ütles Reinsalu.

KredExi käendusega on võimalik kodulaenu taotleda 10%-lise omafinantseeringuga. Energiatõhususe parandamiseks mõeldud käenduse suurus võib olla kuni 24% laenu tagatise väärtusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Kuid tingimuseks on see, et laenusaaja on soetatava, ehitatava või renoveeritava eluaseme omanik ja see on ka tema alaliseks elukohaks. Finantseerida saab ka eluaset, mida ei ole seni kasutatud alaliseks elamiseks, aga kus soovitakse teha rekonstrueerimistöid ning pärast seda hakata hoones alaliselt elama.

Oluline on asjaolu, et KredExi käendus on tasuline. Tegemist on ühekordse väljaminekuga, mille suurus on 3% käenduse summast.

http://www.seb.ee/foorum/kodu/kredex-kaendab-kodulaenu-energiatohusa-eluaseme-ostuks-ja-renoveerimiseks

Merko käivitas Paepargi korteriarenduse uue etapi

07.06.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse uue etapi, mis hõlmab kahte neljakorruselist kortermaja aadressidel Paepargi 35 ja 37. Kokku 42 korteri valmimine on planeeritud 2017. aasta kevadel.

Paepargi Pae tänava poolsesse otsa ehk Pereparki kerkivate 4-korruseliste B-energiamärgisega kortermajade arhitekt on Erkki Ristoja, kortereid iseloomustavad läbimõeldud planeeringud ning enamikel korteritel on klaasitud rõdu. Sisearhitekt Eerik Olle poolt on välja töötatud viis erinevat siseviimistluspaketti vannitubadesse ning kolm paketti eluruumidesse.

Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1760–2030 eurot. Majade ümber on turvaline hoov, milles paikneb mänguväljak ja parkla. Mugava ligipääsu tagab 2015. aasta lõpus valminud Paepargi tänav.

Heakorrastatud Paepargi järve ümbrusesse on Merko arendanud tervikliku elukeskkonna ning müünud sealses kaheteistkümnes majas üle 250 korteri. Maju ümbritseb roheline elukeskkond, terviserada, mängu- ja puhkeväljakud, majadest avanevad vaated valgustatud jalakäijate sillale ja purskkaevule.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinna korteriühistud saavad haljastustoetust

07.06.2016 Tallinn.ee

Korterelamute hoovialade haljastamise projekti „Roheline õu“ hindamiskomisjon otsustas rahuldada 87 taotlust, korteriühistutele eraldatavate toetuste kogusumma on 39 860 eurot.

Rahuldatud taotluste seas on enim Lasnamäe korteriühistuid (18), järgnevad Kristiine (17), Põhja-Tallinn (16) ja Kesklinn (15).

„Hindamiskomisjonile esitati kokku 109 taotlust, seega jäi umbes viiendik taotlustest erinevatel põhjustel rahuldamata,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Küsitud toetuste kogusumma oli 51 062 eurot. Kõige enam sooviti toetust taimede ostuks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks.“

Tallinna linna 2016. aasta eelarves on korteriühistute hoovide heakorrastamise ja haljastamisega seotud kulude katmiseks ette nähtud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Tallinna linn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel alates 2013. aastast. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks.

„See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha,“ ütles Võrk. Abilinnapea tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 1000 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Tallinna korteritehingute maht kukkus aastaga 7%

07.06.2016 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturu aktiivseimas piirkonnas Tallinnas tehti maikuus korteritega 800 ostu-müügi tehingut. Tehingute arv pole võrreldes mullusega sisuliselt muutunud, kuid tehingute koguväärtus on langenud ligi 7%.

2015. aasta maikuus tehti Tallinnas korteritega 814 tehingut ning nende kogumaht oli 75,9 mln eurot. Möödunud kuul tehtud 800 tehingu kogumaht oli 70,8 mln eurot, selgub Maa-ameti tehingute statistikast.

Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer: „Mingit kriisi ja krahhi kuulutada pole selle languse pealt veel põhjust. Pigem ongi see uus normaalsus, kus turg on vähemalt mõneks ajaks stabiliseerunud. Inimeste ostujõud on küll hoogsalt kasvanud, kuid ilmselt on mingid ohutuled inimeste peades juba põlema läinud, mida näitab ka pool aastat samal tasemel püsinud ruutmeetrihind.“ Maikuu korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli Tallinnas 1568 eurot ning samas suurusjärgus on see püsinud juba viimased pool aastat.

Ayrer selgitas, et kui inimesed plaanivad oma ainukest kodu vahetada, siis enamasti ei tegeleta turu analüüsimisega süvitsi, sest tehingut ei vaadata finantsinvesteeringuna. „Inimesed võrdlevad võimalikku laenumakset oma kuupalgaga ning teevad otsuse. Küll aga hakkavad ettevaatlikumaks muutuma väikeinvestorid, kes viimastel aastatel on usinalt kinnisvara ostnud näiteks väljaüürimise eesmärgil. Väikeinvestorid on praegu parajas kahvlis – reeglina tahetakse osta ainult väga heas asukohas olevat kinnisvara, kuid samas saadakse aru, et näiteks on sobivate korterit hind juba liiga kõrge ning ka üüriturul kohati ülepakkumine,“ ütles Ayrer.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eluasemekulud odavnesid aastaga 3,8 protsenti

07.06.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta maiga võrreldes 0,9% ja teenused 1,0% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes langenud 2,4% ja mittereguleeritavad hinnad 0,3%.

2015. aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transpordi 5,9% odavnemine, sealjuures odavnes bensiin 10% ja diislikütus 13,6%. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka elektri, soojusenergia ja kütte 7,9% odavnemisel, millest ligi kaks kolmandikku andis 11,5% odavnenud soojusenergia.

Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 8,2% kallimad. Eelmise aasta maiga võrreldes kallinesid toidukaupadest enim töödeldud puuvili (31%) ja suhkur (27%) ning enim odavnes värske köögivili (20%).

Aprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks värske köögivilja 11% odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 14% odavnenud maiks ostetud lennukipiletid ning 11,6% kallinenud majutusteenused.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2016
Kaubagrupp	Mai 2015 – mai 2016, %	Aprill 2016 – mai 2016, %
KOKKU	-0,9	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,3	-0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,9	0,9
Riietus ja jalatsid	3,8	0,9
Eluase	-3,8	-0,3
Majapidamine	0,3	0,1
Tervishoid	1,8	0,5
Transport	-5,9	-0,3
Side	-1,8	-1,5
Vaba aeg	2,4	0,2
Haridus ja lasteasutused	-13,5	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,4	2,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,4	0,5

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/09/2016

07.06.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06-08/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitusel osaleja teab, mis toimub kinnisvaraturul ja millised on turu trendid. Oskab vahet teha erinevatel kinnisvarateenustel ja tunneb kinnisvaraarenduse põhimõtteid ning orienteerub ehitamise-ja planeerimise põhimõistetes.