SEB Pank: Majanduskasv sööstis paigalt

SEB PankEesti majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis oluliselt, toeks tugev välisnõudlus ja tõusuteel investeeringud. Kiire majanduskasv paneb veelgi suurema küsimärgi alla valitsuse plaani elavdada majandust täiendavate investeeringute ja eelarvedefitsiidi abil.

Viie aasta kiireim majanduskasv

Nädala keskpaigas avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu kohta käesoleva aasta esimeses kvartalis oli ootuspäraselt rõõmustav. Kooskõlas kiire ekspordikasvu ja kõrgel tasemel kindlustundeindikaatoritega, suurenes Eesti SKP 2016. aasta I kvartaliga võrreldes koguni 4,4%. Oma panuse andis ka suurem tööpäevade arv, ilma milleta, oleks majanduskasv piirdunud 4%ga. Tegemist on kaua oodatud muutusega majanduses – niivõrd kiire oli Eesti majanduskasv viimati 2012. aastal. Seejuures oli Eesti majanduskasv I kvartalis ka üks kogu Euroopa Liidu kiireimatest, ületades EL keskmist enam kui kahekordselt.

Joonis 1. Majanduskasv Eestis ja Euroopa Liidus, 2010-2017, %.Joonis 1. Majanduskasv Eestis ja Euroopa Liidus, 2010-2017, %.

Nagu olid viidanud ka juba varasemalt avaldatud andmed, andis kõige olulisema panuse SKP kasvu ekspordi jõuline suurenemine. Püsihindades kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport peaaegu 12%, mis on kiireim tõus alates 2011. aastast. Kuigi väliskaubandusstatistikat mõjutas ilmselt ka mõni üksiktehing, siis peamiselt on nii Eesti majanduskasvu kui eksporti soodustanud euroala parem majanduskonjunktuur. Ekspordi osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus on 80%, seejuures liigub ekspordist omakorda umbes 80% just Euroopa Liidu liikmesriikidesse. 2017. aasta alguses suurenes eksport jõudsalt näiteks Hollandisse, Saksamaale ja Soome. Eesti jaoks on ehk eriti oluline just põhjanaabrite majandusolukorra ootustest kiirem paranemine, mis tõotab Soomest tänavu teha taas Eesti kõige olulisema kaubanduspartneri.

Konkreetsetest tööstusharudest on oluliseks muutuseks tootmismahtude taastumine olulises metallitööstuses. Kui mitme tööstusharu, eriti puidutööstuse, jaoks on ka viimased aastad olnud suhteliselt edukad, siis metallitööstus on kannatanud klientide madala valmiduse tõttu teha suuri investeeringuid. Kõrge tootmisvõimsuse rakendatus ja optimistlikum vaade tulevikule sihtturgudel on nüüd aga nõudluse taastanud.

Suur kasv investeeringutes

Pärast pikka langusperioodi, suurenesid selle aasta alguses investeeringud lõpuks ka Eestis. Kui varasemast 16 kvartalist on investeeringud olnud languses 14, siis käesoleva aasta I kvartalis suurenes kapitali kogumahutus põhivarasse 2016. sama ajaga võrreldes lausa 16,5% võrra. Vähemalt osaliselt väljendub selles küll mõni üksiktehing transpordivahenditega. Ootuspäraselt on EL tõukefondide vahendite ja KOV valimiste mõjul taastunud ka riigisektori investeeringud nö “betooni”, kuid ehitustegevus oli aktiivne ka erasektoris. Ehk kõige positiivsem on, et päev enne SKP statistikat avaldatud mittefinantsettevõtete tulemused 2017. aasta I kvartali kohta näitasid, et ka ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on enam kui 20% võrra suurenenud. Aktiivne investeerimine tehnoloogiasse annab lootust, et Eesti ettevõtted näevad põhjendatud vajadust oma tootmisvõimsust suurendada. 2017. aasta II kvartali seisuga oli Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse tase tõusnud juba üle 76%, mis on kõrgeim määr alates 2007. aastast. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti tootmisettevõtete efektiivsus siiski madal, sest näiteks Soomes küündib sama näitaja üle 83%, Rootsis koguni 90%ni.

Hoolimata kiirest palgakasvust on tarbimine järsult aeglustunud

Oodatust madalaks jäi I kvartalis eratarbimise kasv, mis püsihindades suurenes 2016. aasta algusega võrreldes vaid 0,6%. Varasemate kuude kohta avalikustatud jaekaubandusstatistika sellist aeglustumist ei ennustanud. Teatav eratarbimise vähenemine oli sellegipoolest oodatav, seda tarbijahinnaindeksi kiire tõusu tõttu. Kütuse- ja toiduainehindade languse tõttu sisuliselt 2014. aasta algusest külmununa püsinud tarbijahinnaindeks kasvas 2017. aasta I kvartalis juba 3%, mis seab selgelt piirid ka eratarbimise kasvule. Teisalt aeglustus tarbimine ka jooksevhindades mõõdetuna märgatavalt. Osaliselt võib seda selgitada palgakasvu aeglustumine mulluselt 7,6% 5,7%ni käesoleva aasta I kvartalis. Veidi näib muutunud olevat ka eestlaste säästmiskäitumine: kui mullu suurenesid inimeste hoiused pankades keskmiselt 7% tempos, siis selle aasta esimeses pooles juba 8%.

Koos palgakasvu aeglustumisega on paranenud ka ettevõtete kasumlikkus. Nende kahe näitaja vastassuunaline liikumine oli kestnud ka selgelt liiga kaua. SKP statistika põhjal kasvasid tööjõukulud mullusega võrreldes 5,5%, kasumid aga 17,6% võrra. Samas on töötajale makstud hüvitiste osatähtsus SKP-s endiselt väga kõrgel tasemel, ulatudes 50%ni, mis omane pigem Eestist oluliselt jõukamatele riikidele.

Mida oodata edaspidi?

Aasta teises pooles peaks majanduskasvu tempo siiski veidi aeglustuma, seda eelkõige parema võrdlusbaasi tõttu. Välisnõudlus püsib kõigi eelduste kohalt tugev, investeeringud on kasvamas ja suurenevate sissetulekute taustal ei saa ka eratarbimise kasv jääda niivõrd madalale tasemele. Kokkuvõttes peaks Eesti sisemajanduse kogutoodang 2017. aastal tegema tugeva tõusu, mis seab veelgi suurema kahtluse alla valitsuskoalitsiooni plaani asuda majanduskasvu täiendavate investeeringute ja defitsiidis eelarve abil elavdama. Ehitusmahud suurenesid 2017. aasta I kvartalis 20% ja sektori lisandväärtus 23%. Muidugi on Eestis olnud ka aegu, kus tänase 5% asemel andis ehitussektor 10% majanduses loodud lisandväärtusest ning seal oli hõivatud 13% kõigist töötajatest. Iseasi, kas see on mõistlik majanduslik eesmärk, mille poole püüelda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC