Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Jagamismajandus murrab ärikinnisvaraturule

10.05.2016 Jaanus Laugus

Meie töösuhted ja igapäevased toimetused on muutunud aina virtuaalsemaks ning elu läinud kiireks ja mobiilseks. Pole siis ime, et äpid ja jagamine on saamas just kui standardiks. Ja kuigi me näeme ka selle vastu võitlemist, pole sel tegelikult mõtet, sest see tuleb varem või hiljem niikuinii.

Jagamismajandus on üks tulevikku suunatud ideoloogia, mis aitab vähendada ärikulusid ja võimaldab innovaatilist, mobiilsemat äristiili, sest traadita internetiühendus annab paljudele võimaluse tööd teha just seal, kus hetkel mugavam ja mõistlikum tundub.

Nii ongi töökohad muutumas globaalsemaks. Üks tugev spetsialist võib virtuaalseid võimalusi kasutades oma teenuseid pakkuda mitme erineva firma heaks kogu maalimas, samas olles maksuresident oma ettevõttega selles riigis, kus on kõige mugavam ja optimaalsem. Vajadusel saab üürida jagamismajandusel baseeruvat bürood meeskonnaga kokkusaamiseks, läbirääkimisteks või mõne projekti elluviimiseks, kus pidev kontakt ja suhtlus kolleegidega hädavajalik.

Tänasel ajahetkel pole põhjust arvata, et tavapärased bürood täielikult kaoksid, sest on mitmeid ärisegmente, kus ühine büroo tagab meeskonnale ühtsustunde ja füüsiline koosviibimine on äri tulemuslikkuse alus. Samas, aina rohkem on esile kerkimas nö uue põlvkonna ärivaldkondi, kus jagamismajandusel põhinev bürookasutus on parim ning mõistlikum lahendus. Sellised ettevõtteid seob ühise tööruumi asemel eelkõige visioon millegi uue rajamisest ning pühendumine tööprotsessi on isegi sügavam ja põhjalikum, sest meeskonda seob kirg muuta maailma, saavutada edu läbi innovatsiooni. Sellised ärimudelid lõhuvadki vanu standardeid ja arendavad välja uusi.

Rääkides nüüd kitsamalt Eestis, siis julgen arvata, et vähemalt lähema kümne aasta perspektiivis on jagamismajandusel baseeruv büroomudel siin veel nišiteema, sest ühise bürooruumi pidamine on meeskondades sissejuurdunud standard.

Küll aga tuleb teadvustada, et ettevõtmiste eluaeg lüheneb ning kaupade liikumiskiirus suureneb. Meeskonnad on aina globaalsemad ning innovatsioon ja tehnoloogiauuendused ei lase meil muutuda enam nii paikseks, tekitada tugevat organisatsioonikultuuri, mis põhineks ühisel stabiilsel kontoril ja pikalt paika pandud kontseptil.

See kõik annab aluse ka jagamismajandusel baseeruvate büroo- ja äripindade aina laiaulatuslikumale kasutuselevõtule ka meil. Ja küsimus ei ole enam „kas“, vaid „millal“.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 04-2016 – suvilate ostmise hooaeg on käes

10.05.2016 Kadri Lest

Kui märtsis tõi Eestis kinnisvaratehingute arvu tõusu kaasa suuresti maatulundusmaa tehingute arvu tõus, siis aprillis maatulundusmaa ostu-müügitehingute arv langes 255 tehingu võrra. Samas kevadised ilusad ilmad on tõstnud huvi suvilate ja maakodude vastu, kus nädalavahetustel potipõllumajandust harrastada – aprillis osteti Eestis kokku 42 elamut rohkem kui märtsis, kuid 21 elamut vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Maa-ameti tehingute statistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta aprilliga 9% madalam, kuid koguväärtus 20% kõrgem. Käesoleva aasta aprillis teostati Eestis kokku 3994 ostu-müügitehingut koguväärtusega 257,479 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes teostati 7% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 15%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1687 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 189 181 353 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 8%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 35%. Koguväärtuse tõusu mõjutasid tavapärasest rohkem teostatud kallite ärikinnisvarade tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 10%, kuid koguväärtus on 28% tõusnud.

Aprillis toimus Tallinnas 753 korteriomandi tehingut, mis oli 64 tehingut vähem kui märtsis ja 46 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. Tallinna korterite keskmise hind püsib kõrge – 1590 €/m² (mediaan 1508 €/m2). Keskmine hind on võrreldes käesoleva aasta märtsi ja 2015. aasta aprilliga tõusnud 2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega aprillikuus 20 ostu-müügitehingut (maakonnas 143). Eramute turg oli kevadiselt aktiivne Tallinna lähivaldades – Harju maakonnas toimus kokku 27 eramutehingut rohkem kui märtsis, samas Tallinnas toimus 8 tehingut vähem, kui eelmine kuu. Võrreldes aastatagusega müüdi Tallinnas 23 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 11 tehingut (maakonnas 97). Märtsis teostati samuti 11 ja aasta tagasi aprillis 10 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati aprillis 398 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 685 671 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes märtsiga võrreldes 2% ning tehingute koguväärtus langes 13%, samas toimus mitu üle miljoni maksnud kinnisvaratehingut. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid koguväärtus on 33% tõusnud.

Aprillis toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingut rohkem kui märtsis ja 12 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Võrreldes märtsiga tõusis keskmine hind 8%, olles aprillis 1236 €/m2 . 2015. aasta aprilliga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem märtsis müüdi 10 eramut rohkem ning aasta tagasi aprillis müüdi 2 eramu rohkem. Tartu linnas toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 41). Märtsis teostati 4 ja 2015. aasta aprillis 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati aprillis 290 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 068 507 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 7%, kuid koguväärtus on tõusnud 35%.

Pärnus toimus aprillis 62 korteriomandi tehingut, mis oli 16 tehingut vähem kui märtsis ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis märtsiga samal tasemel, olles 945 €/m² (mediaan 915 €/m2), mis 2014. aasta aprilliga võrreldes oli 12% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii märtsis, kui ka aprillis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 39), mis on aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti 2016. aasta aprillis ja 2015. aasta aprillis 5 tehingut (maakonnas 26). Käesoleva aasta märtsis teostati 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 133 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 539 267 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 4%. Tehingute koguväärtus langes 16%. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 19% ja koguväärtus 35%.

Aprillis toimus Viljandi linnas 21 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui märtsis, kuid 6 tehingut rohkem kui eelneva aasta aprillis. 2016. aasta aprilli keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 5%, jõudes hinnatasemeni 549 €/m² (mediaan 516 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind 20% madalam, kuna eelmine aasta samas kuus toimus Viljandi linnas kolm üle 1100 €/m2 hinnaga korteri tehingut, mis oli Viljandi linna kohta haruldane ruutmeetrihind.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva aasta aprillis ja 2015. aasta aprillis 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 11), mis oli märtsiga võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 2 tehingut (maakonnas 6). Käesoleva aasta märtsis ega 2015. aasta aprillis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 138 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 674 341 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 16%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 44% ja koguväärtus 23%. Tehingute arvu suur langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli tingitud sellest, et eelmine aasta samal ajal toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut seotud osapoolte vahel.

Aprillis teostati Kuressaares 8 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem, kui kuu varem ja 6 tehingut vähem, kui 2015. aasta aprillis. Aprillikuu keskmine hind oli märtsiga samal tasemel, olles 675 €/m² (mediaan 653 €/m2). 2014. aasta aprilliga võrreldes tõusis keskmine hind 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis toimus Kuressaare linnas 7 (maakonnas 13) eramu ostu-müügitehingut. Märtsis kui ka aasta tagasi aprillis teostati 4 elamutehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 3 (maakonnas 8) ostu-müügitehingut. Märtsis tehinguid ei toimunud ja 2015. aasta aprillis toimus 2 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas aprillis 305 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 785 478 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 46%. Tehingute arvu langus oli mõjutatud maatulundusmaa tehingute arvu langusest, kuna märtsis toimus haritava maa kinnistute komplekstehing, mille käigus müüdi korraga üle 50 haritava maa kinnistu, mis olid keskmiselt 30 ha suured. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 5%, kuid koguväärtus on 4% langenud.

Aprillis toimus Narvas 64 korteriomandi tehingut, mis oli 21 tehingut rohkem kui märtsis ja 3 tehingut rohkem kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis 457 €/m² (mediaan 441 €/m2). Märtsikuuga võrreldes tõusis keskmine hind 5% ja aastatagusega võrreldes langes 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 54), mis oli nii märtsiga võrreldes 1 ja 2015. aasta aprilliga võrreldes 3 tehingut rohkem. Ka Ida-Viru maakonnas on aktiivne suvilate ostmise hooaeg kätte jõudnud – aprillis tehti 22 hoonestatud elamumaa tehingut rohkem kui märtsis. Narva linnas müüdi märtsis kui ka aprillis 1 (maakonnas 3) hoonestamata elamumaa. Aasta tagasi aprillis toimub 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 04-2016

10.05.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i korralise üldkoosoleku otsused

10.05.2016 Tõnu Toompark

10.05.2016 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2015. aasta majandusaasta aruanne.
Jaotada 31.12.2015 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 467 tuhat eurot alljärgnevalt:
- maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 61 170,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 25. mai 2016 kell 23.59. Dividend makstakse aktsionäridele 30. mail 2016 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
- suunata 406 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
Suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja ühe vahetusvõlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirja tingimustele;
- Vahetusvõlakiri annab selle omanikule õiguse alates 10. maist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 märkida kuni 390 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
- Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 273 000 euro ulatuses, s.t. 390 000 aktsia võrra.
- Olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirja märkimise eesõigusest ja selle vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.
Suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja kuni 12 vahetusvõlakirja nimiväärtusega 500 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirjade tingimustele.
- Eeldusel, et Arco Vara grupi puhaskasum aastatel 2016-2018 moodustab vähemalt 5,5 miljonit eurot, annavad vahetusvõlakirjad nende omanikele õiguse alates 10. maist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 märkida kokku kuni 200 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia.
- Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 140 000 euro ulatuses, s.t. 200 000 aktsia võrra.
- Olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja vahetusvõlakirjade vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.
Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2016. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Kesklinna valitsuses on väljas uue linnakeskuse planeering

10.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna valitsuses saab nädala jooksul tutvuda Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringu eskiisiga.

10.-16. maini saab detailplaneeringu materjalidega tutvuda Kesklinna valitsuse hoovimajas (Nunne tn 18, tuba 32) esmaspäeval kell 8.15-18, teisipäevast neljapäevani kell 8.15-17 ja reedel 8.15-16. Eskiisi avalik arutelu toimub 17. mail kell 14 Nunne tn 18 suures saalis. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneering algatati Tallinna linnavalitsuse korraldusega 22.06.2011. Planeeringulahenduse eskiisi on vahepealse menetluse käigus oluliselt muudetud ning sellest tulenevalt korraldatakse uus väljapanek.

Planeeritava maa-ala suurus on 4,2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua eeldused kuuekorruselise Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukoguhoone säilitamiseks, alale kuni 8-korruseliste äri- ja büroohoonete ehitamiseks ning olemasolevate säilitamiseks ja juurdeehitusteks, Rävala pst 8 asuva ärihoone 11–12 korruselise osa lammutamiseks ja taaspüstitamiseks samas mahus ning korterelamute katusekorruste kasutuselevõtmiseks.

Planeeritav maa-ala asub linnasüdames linnaehituslikult väga väärikas kohas. Kvartali dominandiks on Rävala pst 8 kinnistul paiknev 11-12-korruseliste osadega ärihoone. Kvartali Teatri väljaku poolsel küljel paiknevad raamatukoguhoone ning Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritava kvartali siseosa on kujunduselt kaootiline.

Planeeritav maa-ala jääb vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

Planeeritava maa-ala kontaktvöönd on kesklinna kõige intensiivsemalt kasutatav polüfunktsionaalne osa. Piirkonnas hästi korraldatud ühistransport tagab hea ühenduse linna kõigi äärealadega. Detailplaneeringu eskiislahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Arco Ärikeskuse OÜ (praegune Melon Ärikeskuse OÜ). Detailplaneeringu eskiisi koostas osaühing K-Projekt AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakoolis toimub 17/05/2016 Kinnisvara müügikoolitus

10.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17/05/2016 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Kinnisvara müügikoolituse eesmärk on anda osalejatele psühholoogilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi müügiprotsessist ja selle juhtimisest.

Koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ning praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub teisipäeval 17/05/2016 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: eluasemelaenude intressimäär püsib madalal

10.05.2016 Tõnu Toompark

Märtsikuine uute väljastatud eluasemelaenude intressimäär oli Eesti panga andmetel 2,24%. Eluasemelaen on kitsas 2,2 kuni 2,7% vahemikus kõikunud juba üle kolme aasta.

Eluasemelaenu intressimäära on traditsiooniliselt määranud euribor. Aprillikuine keskmine kuue kuu euribor oli -0,138%. Pangad ei lase uute laenude baasintressimääral ehk euriboril riskimarginaali vähemaks süüa. Nii võib öelda, et tänane laenuintressimäär ongi sisuliselt võrdne intressimäära riskimarginaaliga.

Peab olema parandamatu optimist, et oodata lähiajalt intressimäära tõusu. Olukorras, kus investeeringute tase on madal ja inflatsiooni asemel näeme deflatsiooni, ei ole intressimäära tõus lähiaasta perspektiivis realistlik ootus.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Maa-amet sai lisaraha looduskaitseliste piirangutega maade ostuks

10.05.2016 Tõnu Toompark

aa-ametVabariigi Valitsus eraldas Maa-ametile reservist 1 miljon eurot looduskaitseliste piirangutega maade riigile ostuks. Selle eest saab eeldatavalt osta 30 kaitsealust kinnistut kogupindalaga üle 230 hektari.

Looduskaitseliste piirangutega maa ostab riik vastavalt looduskaitseseadusele juhul, kui omaniku jaoks on maa kasutamine looduskaitse tõttu oluliselt piiratud. Riik ostab kinnisasja vastavalt selle turuväärtusele. Kinnisasja riigipoolne ost otsustatakse omanike esitatud avalduste laekumise järjekorra alusel.

Seisuga 1.05.2016 on omandamise järjekorras 184 avaldust kaitsealuse maa riigile omandamiseks kogumaksumusega ligi 15,3 miljonit eurot. Järjekorra alguses olevad kinnistud on menetluses juba 2007. aastast. Sedavõrd pikk ooteaeg tekitab maaomanikes õigustatult suurt pahameelt ega ole nende suhtes õiglane. On oluline, et riik täidaks võetud kohustused mõistliku aja jooksul.

Maa-ametil on jõudlust omandada umbes 80 kaitsealust kinnistut aastas. Tänavu on otsustatud 20 kinnistu omandamine koguväärtusega 0,82 miljonit eurot. Eraldatud 1 miljoni eest saab riik eeldatavalt omandada veel 30 kinnistut, millega saaksid lahendatud 2008. ja 2009. a esitatud avaldused.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB: 7 olulist aspekti, millega arvestada korteri valikul ja ostmisel

09.05.2016 Gerli Ramler

Ideaalse korteri leidmisel ja ostmisel tuleb lisaks emotsionaalsetele väärtustele arvestada mitmete ratsionaalsete aspektidega.

Panime kirja mõned kriteeriumid, millega inimesed ei oska ehk kohe arvestada, kui mis võivad pikemas perspektiivis probleeme tekitada.

1. Lähipiirkonna detailplaneering

Kui pärast ideaalse korteri ostmist selgub, et mõne aasta pärast on plaanis teie ilusa kortermaja ja selle ümber laiuva roheala kõrvale näiteks kaubanduskeskus või kaheksakorruseline korterelamu rajada, võib teie unelmate elupaik muutuda teile vastumeelseks. Lisaks sellele, et kena vaade ja rõdul päevitamine muutuvad vaid unistuseks, toob ehitusprotsess kaasa müra ja vibratsiooni, liikluskorralduse muudatusi ning ohtralt tolmu.

2. Ühistu plaanid

Enne korteri ostmist tasub alati nõu pidada ühistuga ning uurida, kas ja millal on plaanis katust vahetada, koridore remontida ning kas kõik majaga seotud paberid on ikka korras. Ühistu juhatuse liikmetelt saab ka adekvaatset infot teiste elanike ning maja võlgade, majandusliku olukorra, kindlustuse ja kodukorra kohta.

3. Naabrid

Kui paljud majas elavatest inimestest on üürnikud ja palju on korteriomanikke? Kas omanikud on elanud selles majas juba pikka aega ja kas on peresid, kes on oma korteri ostmiseks laenu võtnud? Need pealtnäha ebaolulised küsimused saavad tähtsaks, kui hoones on vaja teha heakorra-, remondi- või omal finantseeringul avariitöid. Kui paljud teie naabritest on valmis ühise heaolu nimel investeerima?

4. Suure maja mured

Mida suurem maja, mida rohkem kortereid; mida rohkem inimesi, seda keerulisem on teha ühiseid ja üksmeelseid otsuseid. Ühe jaoks on oluline laste mänguväljak, teise jaoks asfalteeritud parkimisplats, ülemine korrus tahaks investeerida uude katusesse, esimese korruse elanikud peavad tähtsaks keldris asuva saunaruumi väljaehitamist ning keskel elavad pered tahaksid hoopis maja fassaadi kauniks teha.

Paljud mured, millega te vanas majas kokku puutute, puuduvad uues korteris ja vastupidi.

5. Väikese maja mured

Omad puudused on ka väiksel, nelja-viie korteriga majal, ehkki naabrid on rahulikud ja ümbrus kena roheline. Mida vähem elanikke majas on, seda väiksem on nende ühine maksevõime, nii et kui peate plaani maja peale laenu võtta, võib see osutuda veidi keerulisemaks kui suure maja puhul. Samuti tuleb korterelamu kindlustus vähemate inimeste vahel jagades korteri peale kõrgem kui suures majas.

6. Kütte- ja elektriarved

Arved on üks peamistest asjadest, mida inimesed korterit või maja vaatama minnes küsivad. Hea oleks üle vaadata viimase aasta-kahe kommunaalarved. Nende põhjal saab kas ise või koos eksperdiga ettekujutuse igakuistest väljaminekutest ning kui summad tunduvad liiga suured, on võimalik juba eos jälile saada ehituslikele vigadele näiteks soojustuses. Seoses sellega on kommunaalarved üheks oluliseks näitajaks, millele peab pöörama juba tähelepanu objektide külastamisel.

7. Transport

Kuigi alguses võib tunduda, et kodu kaugus töökohast, lasteaiast, koolist ja sõpradest on tühine asi, võib see muutuda suhteliselt häirivaks. Ka kõige kaunim kodu muutub lõpuks tülikaks, kui sealt ei saa kiiresti tööle või koju tulles ei saa mugavalt liigelda. Vaadake hoolega, millised transpordivõimalused ümbruses on ja kui hästi kodule ligi pääseb. Kui teil on auto näiteks remondis ja esimene ühistranspordipeatus asub kahe kilomeetri kaugusel ja jalgrattaga on ka ohtlik sõita, sest kergliiklusteed pole, siis võib see probleemiks osutuda.

Ideaalse korteri ostmine võib aega võtta, seetõttu pange oma valikukriteeriumid kohe alguses kirja ja püüdke neid järgida. Ärge unustage oma unistusi ja esialgseid soove, mis võivad küll vahepeal muutuda, kuid aitavad teil siiski püsida õigel rajal.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvaraekspert: Tallinna peatänavaks peaks saama Estonia puiestee

09.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinn plaanib Eesti 100. sünnipäevaks teha Narva maanteest jalakäijate peatänava, kuid 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul sobiks selleks linnaehituslikult palju paremini paralleelne Estonia puiestee.

Martin Vahteri sõnul ei võimalda Narva maantee olemasolev hoonestus rajada jalakäijate tänavale vajalikke kohvikuid, poekesi ja muid istumiskohti. “Narva maantee on surnud piirkond, see on pigem vähese päikesevalgusega tolmune tuulekoridor.”

“Peatänav toimib siis kui seal on inimestel midagi teha. Narva maanteel on kaks hotelli, millest tavainimesel kasu pole. Ka Viru keskus on ilmetu akendeta karp, mille ümber elu koondama hakata on lootusetu. Selleks, et hooned tunduks hubasena, peavad fassaadid olema liigendatud ja klaaspindadega. Narva maantee selles piirkonnas vabu krunte pole ja mõnusat kohviku-elukeskkonda sinna rajada ei saa,” rääkis Vahter.

Martin Vahteri hinnangul pakub Estonia puiestee jalakäijale rohkem võimalusi. “Estonia ja Rävala puiesteel saaks Solarisest LHV majani luua jalakäijatele hubase oaasi, kus on ajaveetmiseks suurte akendega äripinnad. Rävalas on juba praegu olemas lai ja päikesepoolne jalakäijate tsoon.”

“Samuti moodustuks Tammsaare pargist ja Teatri väljakust ühendatud tervik. Teatri väljak on praegu lihtsalt kole parkla, kuid ajalooliselt on see olnud ilus ja populaarne park,” lisas Vahter.

“On selge, et Estonia ja Rävala puiestee vahelise kvartali silmnähtav kaasajastamine nihutab linna mõttelist tuiksoont veelgi rohkem sellele teljele,” rääkis Vahter.

“Sarnaselt Barcelona Las Ramblase või Pariisi Champs Elysees’ga on peatänava idee hea. Küll aga otsustas linn liiga kiiresti ja avaliku diskussioonita Narva maantee küsimuse ära,” lisas Vahter.

Tallinna Linn ja Eesti Arhitektuurikeskus korraldavad Tallinna peatänava visioonikonkursi. Peatänava projekti eesmärk on luua Eesti Vabariigi 100. juubeliks Tallinna südalinna kaasaegne, 21. sajandisse sobilik inimkeskne linnaruum. See tähendab Pärnu maantee ja Narva maantee südalinnapoolsete otste ühendamist inimsõbralikuks, jagatud linnaruumi põhimõttel sündinud tervikuks. Peatänava visioonikonkursi mõlemad etapid, nii peatänava kui külgneva piirkonna konkursid, toimuvad 2016. aasta jooksul. Esimesed tulemused linnaruumis valmivad 2018. aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Targa linna projekti tutvustatakse elanikele

09.05.2016 Tartu.ee

Teisipäeval, 10. mail kell 17.30 tutvustatakse Tartu ülikooli raamatukogus SmartEnCity projekti, mis toetab Tartu kesklinna piirkonnas paiknevate nõukogudeaegsete kortermajade energiasäästlikuks renoveerimist. Infokoosolekule oodatakse osalema pilootalale jäävate kortermajade ühistute esindajaid ja elanikke.

„Alates veebruarist oleme mitmete Tartu nutika linnaosa projekti investeeringute elluviimist põhjalikult ettevalmistanud ning nüüd on võimalik plaane huvilistele lähemalt tutvustada. Infokoosolekul soovime korteriühistud kurssi viia eelseisvate renoveerimisvõimalustega ning muude seonduvate tegevustega,” rääkis projektijuht SA Tartu Teaduspark juhatuse liige Raimond Tamm.

Koosolekul on kõne all renoveerimistoetuse taotlemise tingimused, kavandatavad toetussummad ning renoveerimise eeldatav tehniline lahendus ja maksumus. Räägitakse renoveerimise mõjust energiatarbimisele, majade sisekliimale ning kuludele. Tutvustatakse täpsemalt, milliseid targa kodu lahendusi renoveeritud hoonetes pakutakse ning millised on mõtted seoses majade välisfassaadide kujundamisega. Ühistuid informeeritakse edasistest tegevustest ning projekti elluviimise ajaplaanist.

Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mille käigus saab 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Projekti pilootala hõlmab peamiselt Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate piirkonda. Nutikas linnaosa sisaldab peale hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ning targa kodu rakenduste ka uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises.

Nutikasse linnaossa tulevad elektriautode laadimispunktid ning elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid.

Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, Telia Eesti AS, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ. SmartEnCity projekti partnerlinnad Euroopas on lisaks Tartule veel Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani). SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ ning tegevused on kavas ellu viia kolme ja poole aasta jooksul. Eesti partnerid saavad projekti elluviimiseks kokku toetust 8,2 miljonit eurot.

Projekti SmartEnCity peamine eesmärk on ellu viia targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa linnades rakendatav.

Tartu arutab linna uut üldplaneeringut

09.05.2016 Tartu.ee

Täna, 9. mail kell 17 toimub Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustav avalik arutelu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303).

Eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga on võimalik tutvuda kuni 29. maini 2016 Tartu infokeskuses raekojas ning Poe ja Küüni tänava nurgal paiknevatel stendidel. Arvamusi ja küsimusi oodatakse 29. maini 2016 e-postiga aadressil lpmko@raad.tartu.ee või tavakirjaga (Tartu Linnavalitsusele, Raekoda, Tartu 50089). Eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimub neljapäeval, 30. juunil kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303).

“Uue üldplaneeringu eskiisis on jätkatud kesklinna üldplaneeringu loogikat, et Tartut hoiab toimimas tugev kesklinn, ülejäänud funktsioonid on kontsentriliselt selle ümber. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal. See on realistlik vaade meie rahvastiku juurdekasvule ning peaks pakkuma võimalusi mitmekesistada majandustegevust, et tagada rohkem töökohti tartlastele,” kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. “Tartu uus üldplaneering on hea võimalus tartlastel oma linna arengus kaasa rääkida. Juba eskiisi koostamisel kaasasime Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegime koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamisel loodame tagasisidet laiema üldsuse poolt,” lisas Laur.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati 2014. aasta detsembris. Planeeringuala suurus on u 39 km2 – kogu Tartu linna haldusterritoorium.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna Energiaagentuur korraldab seminari korterelamute tervikrekonstrueerimisest

09.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Energiaagentuur korraldab 17. mail kell 13.00 Rävala pst 8 saalis seminari, kus tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja EstKonsult OÜ poolt koostatud juhendmaterjale korterelamute tervikrekonstrueerimiseks.

Seminaril antakse TTÜ teadlaste ja inseneride viimase aja uuringute alusel igakülgne ülevaade korterelamute tervikrekonstrueerimise tehnilistest lahendustest, tasuvusest ning elamute rekonstrueerimisel üles kerkivatest probleemidest, sealhulgas üldkoosoleku otsuse vormistamisest, finantseerimisvõimalustest jms.

Seminaril tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja EstKonsult OÜ poolt koostatud juhendmaterjale korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Tallinna Energiaagentuur andis juhendmaterjalid välja trükisena, mida on korteriühistutel võimalik seminaril ka saada. Seminaril toimuvad ettekanded välispiirete soojustamisest, kaasaegsetest ventilatsioonilahendustest ning esmakordselt korteriühistutele ka soojustuse õhekrohvi valiku teemal.

Samuti käsitletakse korterelamu tervikrekonstrueerimise majandusliku tasuvusaega koos täna saadaolevate toetustega. Antakse ülevaade toetuste saamise tingimustest, pangapoolsetest finantseerimise võimalustest. Selgitatakse kuidas tuleb läbi viia korteriühistu üldkoosolek ja vormistada otsus elamu tervikrekonstrueerimiseks. Peale otsuse vastuvõtmist on vaja järgmise sammuna koostada rekonstrueerimise projekt ja korraldada hange – ka nende teemade kohta on ettekanne.

Tallinna Energiaagentuur on seisukohal, mida toetavad kõik eksperdid, et kui me investeerime korterelamutesse, siis parima majandusliku tulemuse ja korterites nõuetekohase tervist hoidva sisekliima saavutame ainult elamute tervikrekonstrueerimisega. Maja eluiga, tänu tervikrekonstrueerimisele, pikeneb aastakümneid. See on meie tänases majandussituatsioonis ja palgataseme juures ülioluline.

Seminarile on oodatud korteriühistute juhid, projekteerijad, arhitektid, energiaaudiitorid, tehnilised konsultandid, omanikujärelevalve tegijad, ehitusinsenerid ning teised, kes soovivad panustada jätkusuutlikku säästva energia arengusse Tallinnas.

Seminari päevakorraga tutvuda ja registreeruda on võimalik Tallinna Energiaagentuuri kodulehel:http://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Seminar-korterelamute-rekonstrueerimisest

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Goodson & Red 2016 Q1: Turuülevaade

09.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinna ja kesklinna kinnisvaraturg

Laenuturg soosib kinnisvaraturul tehingute tegemist. Tuge pakuvad nii kasvav laenukäive kui soodne intressimäär
Tarbijakindlus on teinud tagasilöögi, kuid kinnisvaraturgu ei ole see mõjutanud
Korteritehingute arv püsib kõrgel, hinnad on püsinud stabiilsena viimased viis kvartalit
Uute korterite müüki lisandumine ei ole tekitanud ülepakkumist, kõik müüki tulnud korterid leiavad ostja

Laenuturg

Laenude käive

Eesti panga andmetel oli 2016 I kvartali eluasemelaenude käive 200 miljonit eurot. Eluasemelaenude käive jätkab tõusu, kuid seda aeglustuvas tempos. 2016 I kvartali eluasemelaenude käive oli aastatagusest 5,3% enam, mis on viimase viie aasta madalaim kasvunumber. Varasemalt on laenukäibe suurenemine olnud aasta baasil 10-34%.

Laenukäibe senise kiire tõusu taga on olnud jätkuv tehingute arvu suurenemine, samuti kinnisvara kallinemine. Oma osa on aktiivsel uusarendusel, kus keskmisest kallimate tehingute finantseerimiseks kulub enam laenuressurssi.

Laenude väljastamise juures võime täheldada teatavat vastukäivust. Ühest küljest soovivad pangad laene välja anda. Teisalt baseerub laenude menetlemine järjest konservatiivsematel printsiipidel, kus nii laenuvõtjat kui tagatisvara hinnatakse järjest karmimate kriteeriumide alusel. Näitena olgu siin toodud tõsiasi, et Swedbank on hakanud uusarenduste korterite ostjatelt küsima vara väärtuse eksperthinnangut. Üsna tõenäoliselt on teisedki pangad selle nõudega peatselt järgi tulemas.

Laenu taotlemise protseduur on seeläbi minemas küll pikemaks ja kallimaks, kuid eelkõige soodsast intressimäärast lähtuvalt võib öelda, et laenuturg pigem soosib kinnisvaratehingute tegemist.

Laenude jääk

Eesti eluasemelaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 2016 I kvartali lõpu seisuga 6,36 miljardit eurot. See ületab juba 2008. aasta laenujäägi tippu, mis toona oli 6,21 miljardit eurot.

Aastataguse ajaga võrreldes on laenujääk kerkinud 4,4%. Võrreldes laenujäägi suurenemist majanduskasvuga näeme, et laenujääk kasvad kordades kiiremini. Kui aga laenujäägi muutust võrrelda palkade kogusumma muutusega, on tegemist võrreldavas suurusjärgus oleva kasvuga.

Eraisikute laenujääk ehk laenukoormus on hakanud suurenema – mõõdame me seda sisemajanduse kogutoodangu või palkade kogusumma suhtes. Tänaste hinnangute alusel ei ole laenukoormus selline, mis annaks märku ülekuumenemisest ja peaks seeläbi muret tekitama. Seega võib öelda, et laenukoormuse poole pealt võetuna ei ole kinnisvaraturul olulisi piiranguid, mis takistaksid tehingute tegemist.

Euribor, intressimäärad ja riskimarginaalid

Eluasemelaenude intressimäär oli 2016 märtsis Eesti panga andmetel 2,24%. Intressimäär on samal ülimadalal tasemel nüüdseks püsinud juba üle kolme aasta. Madalate intressimäärade taga on miinusesse kukkunud euribor. 2016. a aprilli seisuga oli valdav baasintressimäärana kasutatav kuue kuu euribor -0,138%.

Eeldades, et intressimäära ja seega euribori tõusu eeldus on kiirem majanduskasv ja tekkiv inflatsioon, peab laenuraha kallinemist eeldades olema parandamatu optimist. Pigem on tänased intressimäärade muutuste prognoosid samad, mis viimase viie-kuue aasta jooksul – eeloleva paari aasta jooksul näeme ülimadalaid intressimäärasid ja selle järel paari aasta jooksul madalaid intressimäärasid.

Tarbijabaromeeter

Tarbijakindlus on konjunktuuriinstituudi andmetel 2016. aasta alguses teinud märgatava kukkumise, aprillis siiski on kindlustunne pisut paranenud. Kindlustunde vähenemise taga on tarbijate suurenenud kartus töötuks jääda. Tallinnas-Harjumaal on siiski tööpuuduse näitaja madal ja praktikas on tegemist pigem tööjõu puudusega kui tööpuudusega.

Siiani ei ole tarbijakindlust, ammugi tarbija käitumist kinnisvaraturul mõjutanud n-ö suur pilt. Maailma majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevalt on hulk riskitegureid, mis näitavad järjest enam pingestumist. Paraku ei paista kusagilt positiivseid lahendusi, mis võiksid võtta maha riske, mis tulenevad näiteks Venemaa agressiivsest käitumisest, Kreeka majandusprobleemidest või Suur-Britannia Euroliidust lahkumise plaanidest.

Korterite ostu-müügitehingud

Korteriturg üldiselt

Maa-ameti andmetel tehti 2016 I kvartalis Tallinnas 2059 korteritehingut. Vaatamata makromajanduslikele riskidele on korteritehingute arv järjest kasvamas. 2016 I kvartali tehingute arv ületas aastatagust 6,6% võrra, mis näitab siiski kasvu aeglustumist.

Tehingute arvule analoogselt on hoo maha võtnud korteritehingute keskmine hind. Viimase viie kvartali jooksul on Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind olnud 1550 +/-10 eurot. Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2016 I kvartalis 1555 €/m², mis on aastatagusest napi 0,7% võrra enam. Sisuliselt võime öelda, et korteritehingute keskmine hind on jäänud paigale püsima.

Kuigi Tallinna korteritehingute hind on viimase aasta jooksul püsinud praktiliselt muutumatuna, on linnaosades siiski aset leidnud suuremaid muutuseid nii tõusu kui languse suunas.

Korteriturul annavad tooni uusarendused. Enamasti toob uus korter turule ostja endise eluaseme, mis suurendab kogupakkumist. 2014. aasta esimeses pooles müüjaturust ostjaturuks pöördunud Tallinna korteriturg on samas olukorras tänaseni. Konkurents on tihe ja iga tehingu nimel tuleb kinnisvaramüüjatel võidelda.

Kesklinna korteriturg

Tallinna kui terviku stabiilse korterituru kõrval leiavad kesklinnas aset suuremad muutused. Tallinna kesklinna korteritehingute arv oli 2016 I kvartalis 343, mis on eelmise aasta analoogsest näitajast koguni 26% vähem. See on sama tehingute arvu tase, mis neli aastat tagasi ehk 2012 I kvartalis.

Raske on välja tuua põhjust, miks on tehingute arv vähenenud. Osalt võib tehingute arvu kukkumise taga olla mullune kõrge võrdlusbaas, mil sõlmiti mitme suure kesklinna luksusprojekti asjaõiguslepinguid.

Teisalt tõstatubki siin korterituru kui terviku oluline riskikoht: kas senine korteritehingute järjepidev kasv on jätkusuutlik ja kas on tegureid, mis võivad tehingute arvu vähendada?

Üldjuhul liiguvad korterite hinnad tehinguarvu muutuste järel. Tallinna kesklinna 2016 I kvartali keskmine korteritehingu hind oli maa-ameti andmetel 2121 €/m², mis on eelmisest aastast 1,7% vähem.

Viidates veel korra aastatagusele kallite korterite asjaõiguslepingute sõlmimisele ei pea paariprotsendilises hinnalanguses veel tonti nägema. Pigem on tegemist statistilise korrektuuriga, mis on tingitud tehingute struktuuri muutusest.

Uusarendused

Tallinna uusarenduste turg on vägagi aktiivne ja seda nii pakkumise kui nõudluse poole pealt. Uusi korteriprojekte tuleb järjest juurde. Seejuures on lisanduvate projektide näol paljus tegemist keskmisest suuremate ehk üle 20 korteriga projektidega.

Aprilli lõpu seisuga oli Tallinnas pakkumisel kokku 2287 uusarenduse korterit, millest 902 asusid kesklinnas. Aastataguse ajaga võrreldes on korteripakkumine kasvanud 5% võrra. Uute korterite keskmised pakkumishinnad püsivad aastatagusel tasemel. Aprillikuine uute korterite keskmine pakkumishind oli 2375 €/m².

Vaatamata kasvanud pakkumiste arvule ei ole pakkumishindades otsest langust näha. Küll on suurenenud klientidele pakutavate soodustuste hulk. Küll pakutakse uute korterite ostjatele rahalist soodustust, kommunaalkulude tasumise võimalust, nelja aasta peale pikenenud garantiid, tasuta kööke või panipaika-parkimiskohta kauba peale.

Lai pakkumiste hulk erinevates piirkondades ja hinnaklassides ning kinnisvaraarendajate aktiivne turunduskommunikatsioon aitavad tehingute arvu hoida kõrgel. Mõningase liialdusega võime üldistavalt öelda, et kõik uued projektid müüakse ära ja n-ö seisvaid projekte pakkumises praktiliselt pole.

Kuigi müügitempod on kasvanud käsikäes pakkumiste arvuga tuleb kõikidel kinnisvaraarendajatel iga müügitehingu nimel võidelda, sest konkurents on tihe.

Prognoosid

Laenuturul näeme lähemate aastate jooksul soodsat intressimäära ja pankade jätkuvat valmidust uusi laene välja anda
Korteriturul väheneb tehingute arv, kuid seda tagasihoidlikul määral, korterite hinnad jäävad püsima tänasel tasemel, kui just ei toimu olulist muutust tehingute struktuuris
Uusarendusi tuleb turule jätkuvalt juurde, hinnad püsivad tänasel tasemel, kuid tiheda konkurentsi tõttu suureneb klientidele pakutavate soodustuste hulk

Üüriturg

Üürikorterite pakkumine kasvab, see pikendab väljaüürimisele kuluvat aega
Üürihindadel tõusuruumi ei ole, sest konkurents hoiab hinnatõusu maas
Konkurents on tihenenud eelkõige kallimate ja parema kvaliteediga korterite sektoris

Tallinna üürikorterite pakkumiste arv püsib aastatagusel tasemel. Aprillis 2016 pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas üürile 2194 korterit, mis on vaid 4 korteri võrra enam kui aasta tagasi.

Pakkumiste arv siiski ei peegelda päris hästi tunnetuslikku üüripakkumise tihenemist. Juba 2015. aasta lõpust paistab üüripakkumise konkurentsi tihenemine ja ülepakkumine mõningates sektorites. Näiteks on kesklinna ja kesklinna lähistel asuvate kahetoaliste korterite pakkumine suhteliselt lai. See on omakorda kaasa toonud väljaüürimise perioodi pikenemise ja nii omakorda surve hindadele.

Pakkumise laienemise taga on taas aktiveerunud üüriinvestorid, kes soetavad väljaüürimiseks valdavalt ühe- ja kahetoalisi kortereid, mis seni on olnud parima likviidsusega. Olukorras, kus uusarendus on vägagi aktiivne ja seda eriti kesklinna piirkonnas, on üüriinvestorid raha paigutamas kesklinna uutesse korteritesse.

Üürihindade tõusulootust on üsnagi riskantne prognoosida. Pigem on tänases pakkumiste arvu kasvu olukorras mõistlik prognoosida stabiilseid hindu. Vaadates, kuidas korterite ostu-müügihinnad ja üürihinnad on käinud käsikäes, ja kuidas ostu-müügihinnad on stabiliseerunud, ei ole veel põhjust peljata üürihindade langust.

Üürihinnad võivad siiski langeda, kuid seda üksikjuhtumite puhul, kus vara on näiteks läbi amortiseerumise väärtust kaotanud või on minevikus õnnestunud sõlmida üürileping turutasemest kõrgema hinnaga.

Prognoosid

Üüriturul konkurents tiheneb, sest väikeinvestorid toovad järjepanu pakkumist juurde
Üürihinnad liiguvad paralleelselt ostu-müügihindadega ja püsivad tänasel tasemel
N-ö tavapärasele ühe-kahetoalise korteri väljaüürimise turule sisenemine ei pruugi pakkumise kõrge arvu tõttu olla kõige mõistlikum

Prognoos

Eluasemelaenude turg on aktiivne. Riskid n-ö suure pildi juures on küll märgatavad ja järjest kasvamas, kuid Eesti sisemajanduslike tegurite baasilt ei ole laenuturg tegur, mis peaks kinnisvaraturgu pidurdama. Õigem on öelda, et laenuturg soosib tehingute tegemist, kuid kriteeriumid laenude väljastamiseks on sellised, mis hoiavad olukorra ülekuumenemisest kaugel.

Tarbijakindlus on heal tasemel, kuid viimase poole aasta jooksul siiski vähenenud. Tarbijakindluse langusele vaatamata on kinnisvaratehingute arv kõrge. Olukorras, kus ettevõtete vähenenud investeeringute tingimustes on pigem oodata tööpuuduse mõningat suurenemist ja omakorda selle tõttu mõningat palgakasvu aeglustumist, või prognoosida tarbijakindluse halvenemist.

Korteriturg on aktiivne ehk tehingute arv on kõrgel tasemel. Kõrge tehingute arv ei ole tavapärasel moel hindu ülespoole ajanud. Olukorras, kus pakkumine on väga lai ja konkurents leiab aset paljus hindade tasemel, on jätkuvat hinnatõusu alusetu oodata. Pigem poleks ime, kui näeksime üksikute projektide puhul hindade alandamist, kuid seda esmalt projektide juures, kus esmane hinnaootus on olnud reaalsusega mittevastav. Kogu turule tänastes tingimustes, kus ostjad on turul ehk tehingute arv kõrge, ei peaks langust ootama.

Üüriturg jätkab aktiivsena ja seda nii pakkumise kui nõudluse poole pealt. Üürileandjad toovad väikeses mahus, kuid pideva voona turule uusi kortereid. Üüriinvesteeringute teravik on vanemate korterite turult suundunud rohkem uuema ehk kallimate ja parema kvaliteediga pakkumise loomisse.

Üüriinvesteeringute tegemise üks kaalutlus on sageli madalad intressimäärad ja kinnisvarainvesteeringu hoiusele alternatiiviks olemine. Samas on Eesti üüriäri ajast-aega põhinenud paljus mitte üürirahavool, vaid vara väärtuse kasvul. Olukorras, kus vara väärtuse kasvuprognoosid on tagasihoidlikud, seab see kahtluse alla üüriärisse sisenemise otstarbekuse.

Üüriturul on märke ülepakkumisest. Massiivsest liigpakkumisest ja olulisest hinnasurvest täna veel rääkida ei saa. Kas midagi sellist peaks tulema, sõltub juba üüriinvestorite järgnevast käitumisest, kas pakkumist tuuakse inertsist turule juurde või jäädakse ootama olemasoleva absorbeerumist.

Makromajanduslikud tegurid ja mõjurid väljastpoolt Eestit pole sugugi sedavõrd rõõmsates toonides, kui Eesti näitajad, mis viitavad pigem aktiivsele ja vägagi aktiivsele kinnisvaraturule. Turg on küll aktiivne, st tehingute arv on kõrge, kuid ülekuumenemisest siiski rääkida ei saa. Just maailma majanduslikke ja poliitilisi tegureid silmas pidades tuleb nentida, et määramatust on palju ja see teeb prognoosimise äärmiselt keeruliseks. Lähtudes püsivast väliskeskkonnast ja Eesti siseriiklikest teguritest võib ennustada kinnisvaraturu mõningat jahtumist, kus tehingute arv tõmbub pisut tagasi ja hinnad püsivad paigal.

Technopolis Ülemiste AS maksab 1,8 miljonit eurot dividende

09.05.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnakut arendava Technopolis Ülemiste ASi nõukogu võttis vastu otsuse maksta aktsionäridele 2015. aasta kasumi arvelt dividendideks 1 770 976 eurot ehk 0,69 eurosenti aktsia kohta.

„Technopolis Ülemiste ASi pikaajaline strateegia on maksta omanikele äritegevuse kasumist igal aastal välja 40%. Ettevõtte käive oli möödunud aastal 11 miljonit eurot ning puhaskasum 6 542 886 eurot,“ kommenteeris Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov.

2015. aastal maksis Technopolis Ülemiste AS aktsionäridele 2014. aasta puhaskasumist dividende 0,0056 eurot aktsia kohta kogusummas 1 432 576 eurot ning 2014. aastal vastavalt 0,0037 eurot aktsia kohta kogusummas 951 564 eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.