Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Korteritehingute arvu langus toob endaga kaasa muutused

07.09.2014 Tõnu Toompark

Sildid: arendaja, buum, Eesti, elamispind, eluase, eluasemelaen, Euroopa, hinnad, hinnalangus, hinnatõus, inflatsioon, intress, intressimäär, kinnisvara, kinnisvaraturg, kommentaar, korter, krahh, kriis, laen, mõis, müüja, müük, nõudlus, ostja, ostujõud, pakkumine, pangad, pere, prognoos, Saku, sanktsioonid, sissetulekud, Tallinn, tarbija, Ukraina, USA, üür, uus korter, väärtus, Venemaa

Käesoleva aasta teises kvartalis juhtus Tallinna korteriturul midagi, mida me pole näinud pea kolm aastat – tehingute arv näitas aasta baasil langust. Tegemist ei olnud mingisuguse protsendi-paarise tehingute arvu anomaaliaga, vaid mehise 11-protsendilise tehingute arvu vähenemisega.

Viimased 2-3 aastat kiiret kasvu nii tehingute arvus kui hindades kogenud korterituru jaoks on see midagi täiesti uut, sest loomulikult on juba ammu meelest pühitud 2006.-2009. aastal toimunud hindade ja turuaktiivsuse kukkumine.

Kes mineviku ei mäleta…

Mõeldes sellele, kas tehingute arvu langus toob endaga kaasa turu kollapsi, tasub pilk heita mineviku suunas. 2006 II kvartalis pöördus kvartal varem 30-protsendilist aastast tõusu näidanud Tallinna korteritehingutearv 16-protsendilisse miinusesse.

Vaatamata tehingute arvu ootamatule kukkumisele kasvasid tehingute keskmised hinnad tempokalt edasi. 2006 II kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind ületas aastatagust meeletuna tunduva 56%.

Esmasest tehingute arvu korrektsioonist võttis veel aasta aega, mil hinnad kerkisid. Hinnad jõudsid tippu 2007 II kvartalis ehk aasta peale tehingute arvu vähenemise algust. Sellele järgnes kiire allakäik, mis oli põhjustatud nii utoopilistest hindadest Eesti kinnisvaraturul, kui kogu maailmamajanduse krahhist.

Kas tänane olukord erineb toonasest?

Tänase korterituru puhul võime tõmmata otseseid paralleele kaheksa aastat tagasi toimunuga. Korterite hinnad kerkisid tempokalt ostjate sissetulekute tõusu arvestamata. Kortereid rabati kui sooje saiu, sest ostuga viivitades võis pakkumisest ilma jääda. Kinnisvaraturg tundus kui igavest rikkust pakkuv rahapuu

Aga on ka erinevusi. Tänased korteriostjad ostavad kodu enda tarbeks või üürileandmiseks, mitte tühjana seisma nagu buumi parimatel aastatel. Tänane korteriostja ostujõud on heal tasemel ega ole hinnatõusu tõttu kukkunud ebanormaalselt madalale. 2007. aasta hindade tipus sai keskmise sissetuleku ja keskmise hinnaga opereeriv korteriostja soetada endale 20 m² elamispinda tänase 45 m² asemel.

Eeltoodutele ja siin mainimata teguritele toetudes võime julgelt öelda, et tänane kinnisvaraturg on märksa tugevamatel jalgadel, kui majandus- ja kinnisvarabuumi tippaastatel möödunud kümnendil.

Mida tehingute arvu langus endaga kaasa toob?

Tehingute arvu ehk ostjate ja müüjate kokkuleppele jõudmiste vähenemine on märk nõudluse vähenemisest. Nõudlus ehk ostjate arv väheneb, aga pakkumine kasvab. Pakkumine kasvab nii uute turule paisatavate korterite arvelt, kus iganädalaselt mõni suurem ja siis jälle väiksem projekt müüki lükatakse. Juurde tuleb ka vanemaid kortereid, sest uute ostjad peavad olemasoleva vara maha müüma.

Sellises olukorras on suhteliselt keeruline prognoosida kinnisvara väärtuse kasvu. Majandusloogika ütleb üsna selgelt, et kui nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis surub see hindu allapoole.

Inflatsioonilises keskkonnas, kus hinnatase ja sellega paralleelselt sissetulekud tõusevad võiksid heal juhul hinnad nominaalselt paigal seista. Tänane inflatsioon on aga nulli lähedal põigates aeg-ajalit isegi miinusesse. Nii ei ole mõningane hindade korrektsioon sugugi välistatud.

Hirmul ei tohiks olla liiga suured silmad

Tänane laenuturg on aktiivne, pangad annavad eluasemelaene üsna mõistlikult, laenukäibed kasvavad vaatamata tehingute arvu vähenemisele. Intressimäär on kõigi aegade madalaim, see soosib kinnisvaraturu hingespüsimist. Sissetulekud on kasvanud tempokalt jäädes küll oluliselt alla korterihindade tõusule, kuid koduostjate ostujõud on täiesti tugeval tasemel.

Seetõttu ei tohiks hirmul liiga suured silmad olla ehk 2008. aastal toimunud 50-protsendiline korterihindade kukkumine ei ole tänases keskkonnas reaalne. Pigem räägime me viie-, pessimistide hinnangul kuni 15-protsendilisest hinnalanguse potentsiaalist.

Välised riskid ei jäta meid puutumata

Üle ega ümber ei saa välistest riskidest, mis on seotud Venemaa-Ukraina kriisiga ja selle mõjudega Euroopale ehk meile. Tänased majandussanktsioonid ei jäta Eestit puudutamata. Iseasi, kui suured need mõjud on. Poliitikute rahustav toon, et midagi ei muutu, ei ole usutav.

Igal juhul saab majandus läbi skantsioonide mõjutatud, lisaks väheneb tarbijate kindlus. Viimane on aga väga oluline tegur, mis mõjutab eluaseme ostuotsuse positiivset langetamist.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaramüüjad kaotavad järjest positsioone ja peavad aastataguse võimutsemise asemel hakkama rohkem ostjate huvidega arvestama. Veel pole seda nähtavalt toimunud, kuid mõningate ülehinnatud projektide hinnalangetamised ei ole sugugi vähetõenäolised.

Koduostjal ei tasu kodu ostmise ostsust odava hinna lootuses kaugele tulevikku lükata. Pigem ongi tänane aeg hea ringi vaatamiseks, kus pakkumist on rohkem ja valikuvõimalus on laiem. Edasilükatud ostuotsus võib tähendada, et koduostja jaoks sobilik ja tema vajadusi rahuldav kaup turult kaob.

Kinnisvaraarendajad peavad tuleviku osas võtma tänasest pisut konservatiivsema hinnangu. Kui täna uus korter müüb, kuid kui neid tuleb senise suvise tempoga turule peale, siis uppume me uute korterite pakkumistesse juba enne jõuluvana saabumist.

Nähes, et tänane turg on vaatamata mõningatele ebakõladele siiski üsna tugev võib prognoosida, et kui välised riskid meid liiga valusalt ei salva, siis näeme kinnisvara- ja elamispindade turul mõningat seisakut, et seejärel aasta-kahega taas hoogsam elu sisse saada.

Tallinna korterituru näitajate muutus

Kommentaar ilmus 04/09/2014 väljaandes ÄP Kinnisvara.

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 30-09-2014

07.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 30/09/2014 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub praktilistele nippidele ja nõuannetele, kuidas paremini ja rohkem kinnisvara müüa nii, et ka kliendid rahul on.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes puuduvad kokku kinnisvara müümisega: kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, kinnisvaraspetsialistid, üürileandjad ja investorid, samuti inimesed, kes soovivad hakata müüma endale kuuluvat kinnisvara.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub teisipäeval 30/09/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinnas renoveeritakse kaunis saja-aastane villa

06.09.2014 Risto Vähi

Sildid: arhitekt, arhitektuur, ehitus, elamu, eluruum, korter, muinsuskaitse, südalinn, Tallinn, Tari, Tartu, vahetus, Viljandi, villa

Tallinnas, südalinna ja Kadrioru piiri vahetus läheduses, Tina tänaval, on renoveerimisel aastaid tühjana seisnud kaunis juugendlike elementidega väike villa, mille autoreiks on legendaarsed arhitektid Karl Burman ja Artur Perna. J. Sihveri poolt tellitud ja 1913. aastal valminud hoonesse kavandati algselt kaks korterit. Esimesel korrusel asusid salong ja eluruumid, teisel korrusel aga magamistoad.

Kuigi 101 aasta jooksul on see maja üle elanud palju segaseid aegu, ümberehitusi ja hüljatuna ka kutsumata külaliste visiite, on hoone pisiasjadeni stiilipuhtad interjöörid siiski hästi säilinud. Tegemist on arhitektuurimälestisega ja korterites restaureeritakse palju erinevaid ajaloolisi detaile (aknad, uksed, ahjud, põrandakatted jne). Ehitus- ja restaureerimistööde tegemisel lähtutakse muinsuskaitse eritingimustest.

Nüüd on majas viis eriilmelist ja stiilset korterit, millest osa ulatub läbi kahe korruse. Korterite üldpinnad jäävad vahemikku 74-125,5 ruutmeetrit.

Veidi ka arhitektidest. Nii Burman kui Perna on 20. sajandi Tallinna korterelamute arhitektuuri jätnud oma kustumatu jälje, tuues väikesesse pealinna suurlinliku tunnetust. Burmani projekteeritud juugendelamuid pole sugugi palju, kuid nende tuntus ja fenomenaalsus on pea ületamatud. Kõik arhitektuuri- ja linnahuvilised teavad hooneid aadressil Tatari 21b ja Raua 39, kuid tema loodud elumaju ja ühiskondlikke hooneid leidub ka mujal, näiteks Viljandis ja Tartus.

Artur Perna tuntumad tööd on näiteks Tallinna 21. kooli hoone Raua tänava alguses, Kaitseliidu maja Tallinnas ning koos Johann Ostratiga kavandatud Toompea lossi Valge saali ja peaministri kabineti interjöör.

tina

KV.EE: Äripindade üüripakkumisi jääb vähemaks

06.09.2014 Tõnu Toompark

Sildid: äripind, Eesti, Haabersti, Harjumaa, Kesklinn, kinnisvara, Kristiine, KV.EE, Lasnamäe, linnaosa, Mustamäe, Narva, Nõmme, pakkumine, pakkumiste arv, Pärnu, Pirita, portaal, Tallinn, Tartu, üür, Vanalinn

Portaali KV.EE andmetel pakuti augustis Tallinnas üürile 3477 äripinda. Äripindade üüripakkumiste hulk on aastaga vähenenud 6%.

Üüripakkumiste arv on tagasi tõmbunud kõikides Tallinna linnaosades peale Kesklinna ja Kristiine linnaosa. Kesklinnas suurenes äripindade üüripakkumine viifmase aastaga 8%. Kristiines jäi eelmise aasta tasemele.

Proportsionaalselt kõige enam vähemes portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumiste arv Haaberstis, kui mulluse 101 üüripakkumise asemel oli sel aastal turul vaid 69 pakkumist. See teeb pakkumise arvu kukkumiseks 32%.

Esile kerkib Mustamäe, kus pakkumiste arvu aastane kahanemine oli 27%. Mustamäel pakuti augustis üürileandmiseks 448 äripinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	08/2013	08/2014	Muutus, %
Haabersti	101	69	-32%
Kesklinn	1 349	1 459	8%
Kristiine	440	442	0%
Lasnamäe	484	470	-3%
Mustamäe	616	448	-27%
Nõmme	152	146	-4%
Pirita	23		NA
P-Tallinn	256	212	-17%
Vanalinn	123	93	-24%

Tallinn	3 695	3 477	-6%

Eesti	4 917	4 632	-6%
Harjumaa	3 872	3 734	-4%

Narva	38	45	18%
Pärnu	200	158	-21%
Tartu	487	446	-8%

Äripindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE

Linnaruumikonkursi “Teistmoodi avalik ruum” näitus ja võitjate väljakuulutamine

06.09.2014 Adaur.ee

Tallinna noortenädala raames saab alates esmaspäevast, 8. septembrist tutvuda linnaruumi konkursile “Teistmoodi avalik ruum” laekunud töödega. Konkursitööd on väljas Tallinnas Rotermanni kvartalis, Rotermanni 8 aatriumis. Linnaruumikonkursi „Teistmoodi avalik ruum“ võitjate väljakuulutamine toimub 9. septembril kell 17.00.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet koos Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnaga kuulutasid suve alguses välja tudengitele suunatud linnaruumikonkursi “Teistmoodi avalik ruum”, mille eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad Tallinna avalikust ruumist üliõpilased ning millised on nende ettepanekud avaliku linnaruumi muutmiseks ning uute ja funktsionaalsete ruumilahenduste loomiseks. Konkursi töö pidi näitama nii probleemi kui ka lahendust, teemavaldkond jäi osalejate endi valida.

Rotermanni kvartalis on näitusel väljas kõik konkursile esitatud 17 tööd: makett koos seletuskirjaga ühel A4 lehel.

Olete oodatud võitjate autasustamisele ja tööde tutvustamisele teisipäeval, 9. septembril algusega kell 17 näitusel, Rotermanni 8 aatriumis. Lisaks publikule on kohale oodatud kõik konkursist osavõtjad.

Konkursi töid hindasid Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, arhitekt Villem Tomiste (EAL), Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, arhitekt Katrin Koov (EKA) ning arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Korraldajad otsustasid tõsta algselt väljakuulutatud auhinnafondi suurust, sest komisjon soovis esile tõsta plaanitud kolme töö asemel neli. Žürii otsuse kohaselt antakse välja üks I koht (auhind 1000 €) ja kolm II kohta (á 500 €).

Nelja auhinnalise võistlustöö märgusõnad tähestikulises järjestuses on: “110 meetrit tänavasporti”, “Oaas”, “Taevatee” ja “Valgus”.

Konkursi žürii esimees Endrik Mänd: “Tore on tõdeda, et noored liiguvad linnaruumis silmad lahti, märkavad, jätavad meelde, teevad järeldusi… sain olla tunnistajaks omanäolisele ja hästi õnnestunud linnaruumi ideevõistlusele. Osalejad olid märganud avaliku ruumi kitsaskohti, need esile toonud ja enamustel juhtudel ka pakkunud välja teravmeelse lahenduse, kuidas olukorda parandada. Loodan, et mõni võistlustöödest kunagi ka linnaruumis ellu viiakse.”

Kõik esitatud tööd on leidnud positiivse viisi suhestumaks Tallinna linnaruumiga ja pakuvad erinevaid võimalusi selle parandamiseks. Sekkumised on väga erinevas skaalas, suurejoonelisest sadamaala planeeringust kuni väikse vihmavarju pakkuva paviljonini. Mitmed tööd tegelevad ruumi parema organiseerimisega jalakäijate ja muu kergliikluse tarbeks ning võimaluste leidmisega alakasutatud mitteatraktiivsete avalike kohtade meeldivaks keskkonnaks muutmisel.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis tunneb heameelt, et konkursile esitatud töödes on ootamatult palju personaalseid ja täpseid tõdemusi Tallinnast, mis ei ole jäänud võõraks ülevalt alla vaatamiseks vaid on jõudnud ettepanekuni ausaks lokaalseks sekkumiseks.

Näitus Rotermanni kvartalis on avatud kuni 28. septembrini E-L kell 10-20, P kell 11-18. Näituse kuraator on Kaidi Õis.

“Teistmoodi avalik ruum” konkurssi ja näitust toetavad Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Eesti Arhitektuurimuuseum.

Hinnalangus augustis süvenes

05.09.2014 Rasmus Kattai

Sildid: Baltikum, börs, Eesti, Euroopa, hinnad, hinnakasv, hinnalangus, inflatsioon, Läti, LEED, Leedu, majutus, ostuhind, poliitika, Rasmus Kattai, Skandinaavia, statistika, Statistikaamet, tarbija, teenus, teenused, tööstus, üür, Venemaa, võrdlus

Tarbijahindade alanemine augustis süvenes, jõudes aastavõrdluses 0,7%ni. Juuliga võrreldes langes hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Tarbijahindade langus kiirenes peamiselt energia hinna alanemise, kuid ka toiduainete odavnemise tõttu. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus Eurostati esialgse hinnangu kohaselt augustis 0,3%ni. Euroalal tervikuna põhjustas inflatsiooni aeglustumist samuti valdavalt energia odavnemine.

Eesti kodutarbijate jaoks odavnes energia augustis aasta varasema ajaga võrreldes 4,7%. Sellesse panustasid mootorikütuse ja soojusenergia, kuid kõige enam elektri hinna langus. Elektri hinnatase elektribörsil oli tänavu suvel madal samas kui eelmisel aastal hoidsid elektri hinda kõrgel tootmiskatkestuste tõttu piiratud tootmisvõimsus terves Baltikumis ning ebapiisav ligipääs Skandinaavia elektriturule. Elektri börsihind oli seejuures Eestis augustis 30% madalam kui Lätis ja Leedus.

Toiduainete hinnatase maailmaturul on langenud alates maikuust. Rahvusvaheline Teravilja Nõukogu andis juulis-augustis hinnangu teraviljade oodatavale saagikusele maailma eri piirkondades, mille järgi ulatub tootmine kõigi aegade suurima mahu lähedale. See soodustab teraviljade edasist hinnalangust. Lisaks sellele jätkub kevadel alanud puu- ja köögiviljade hinnalangus, sest hinnad kohanduvad endiselt allapoole eelmise aasta kõrgelt tasemelt, mida tingis aiasaaduste kasvuks ebasoodne ilm.

Lähiajal kandub arvatavasti Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu mõju üle tarbijahindadesse, sealhulgas liha, kala, puuvilja ja piimatoodete hindadesse. Venemaa turu sulgemine osale toiduainetele on praegu avaldunud eelkõige toorpiima kokkuostuhindade languses. Seetõttu ilmselt raugeb augustis veel jätkunud kiire piima ja piimatoodete hinnakasv. Ülemäärase hinnalanguse tõkestamiseks on Euroopa Liidus otsustatud kasutada turukorraldusmeetmeid nagu eraladustamine ja sekkumiskokkuost, mis võimaldavad turgu mõnevõrra stabiliseerida.

Alusinflatsioon augustis palju ei muutunud. Teenused ilma sideta kallinesid 2,2%, kuid koos sideteenuste 3,8% odavnemisega vaid 1%. Teenuste hulgas pidurdus enim puhkusereiside ja majutusteenuste hinnakasv, samas kui üüri hinnakasv oli endiselt kiire, küündides 13%ni Tööstuskaupade hinnad pöördusid juba juunis langusesse ning sellele järgnevatel kuudel on hinnalangus püsinud. Hinnalangus on sel ajal hõlmanud eelkõige püsikaupu – autosid ja koduelektroonikat.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

II kvartalis vabade ametikohtade arvu kasv aeglustus

05.09.2014 Statistikaamet

Sildid: äriühingud, Eesti, ehitus, erasektor, haldus, kinnisvara, majutus, omavalitsus, Pärnu, sektor, statistika, Statistikaamet, Tallinn, tööandja, töötajate arv, USA, uuring, valitsus

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 6,3% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 0,4%.

Vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk vabade ametikohtade määr on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, tänavu II kvartalis oli see 1,4%. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutus ja toitlustus tegevusalal ning haldus- ja abitegevustes (mõlemas 2,9%) ning kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,1%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli ehituses ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal. Ehituses oli vabu ametikohti 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 73% rohkem ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 58% enam. See võib olla mõjutatud kvalifitseeritud tööjõu puudusest, tööde hooajalisusest, ametiala palgatasemest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade territoriaalses paiknemises pole muutust toimunud, jätkuvalt on kõige rohkem ametikohti Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas (vastavalt 1,7% ja 1,6%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,1%).

II kvartali 7600 vabast ametikohast oli 6000 erasektoris ja ülejäänud avalikus sektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,1% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööjõu käive — tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli 2014. aasta I kvartalis 60 000 töötajat, mis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga kasvas 5,5%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2014. aastal on valimis 12 267 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Eluasemekulud langesid aastaga 2,1 protsenti

05.09.2014 Adaur.ee

Sildid: eluase, hinnad, hinnaindeks, indeks, majapidamine, majutus, müük, statistika, Statistikaamet, tarbija, tarbijahinnaindeks, teenus, teenused, transport

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta augustiga võrreldes 0,7% ja teenused 0,8% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,7%.

2013. aasta augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim elekter, soojusenergia ja küte, sealjuures oli kodudesse jõudnud elekter 7,6% ja soojusenergia 3,9% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 20% odavam köögivili ning alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,7% ja 6,3%.

Mootorikütus oli aastataguse ajaga võrreldes 3,5% odavam. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud konservpiim (19%) ning odavnenud suhkur (37%) ja õunad (31%).

Juuliga võrreldes mõjutas augustis tarbijahinnaindeksit enim värske köögivilja 21%-line odavnemine. Suurem mõju indeksile oli veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel ning 2,4% odavnenud mootorikütusel. Toidukaupadest odavnesid kuuga enim magus pipar (45%) ja tomat (38%) ning kallines hiina kapsas (19%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2014

Kaubagrupp	August 2013 – august 2014, %	Juuli 2014 – august 2014, %
KOKKU	-0,7	-0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,7	-1,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	3,7	-0,2
Riietus ja jalatsid	1,4	4,0
Eluase	-2,1	-0,4
Majapidamine	0,8	0,2
Tervishoid	2,8	-0,2
Transport	-2,7	-0,8
Side	-3,8	0,4
Vaba aeg	1,7	0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,4	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,2	-0,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,8	0,2

Merimetsa on planeeritud korterelamud

04.09.2014 Adaur.ee

Sildid: detailplaneering, Eha Võrk, elamu, investeering, kinnistu, kohus, Kolde, korter, leping, omanik, Paldiski, planeering, Tallinn, Tari, üldplaneering, Vanalinn

Tallinn Linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis lubab ehitada Merimetsa asumisse Paldiski maantee ja mere vahelisele alale äriruumidega korterelamuid.

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneering määrab, et 4,25 hektari suurusele maa-alale võib ehitada üheksa kuni 5-korruselist ning neli kuni 4-korruselist korterelamut. Hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Detailplaneeringu koostas Arco Investeeringute AS.

Planeeritav ala asub Stroomi parkmetsa kõrval Paldiski maantee ja Pelguranna tänava vahel ning on valdavalt hoonestamata. Tootmismaa sihtotstarbega Paldiski mnt 70c kinnistu omanik on AS Kolde. Nagu selgitas abilinnapea Eha Võrk, on osaliselt tegu Tallinna üldplaneeringu kohaselt väikeelamute alaga, aga see piirneb magistraaltänava ärivööndiga ja juba varem kavandatud kuni 12-korruselise hoonestusega Paldiski maantee ääres. Detailplaneeringus on seetõttu, aga ka arvestades lähedust linnakeskusele, ettepanek muuta see korruselamute alaks. Planeeringu teostamisel säilib kõrghaljastus, mis peab tagama lindudele pesitsustingimused.

AS Kolde on võtnud linnaga sõlmitud lepingu kohaselt kohustuse tagada avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise oma vahenditest.

Nõudlus kallima kinnisvara järele on endiselt olemas

04.09.2014 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arhitekt, äripind, ehitaja, ehitus, Hepsor, kinnisvara, kontor, korter, kutseline, maakler, Maja ehitus, Margit Sild, müük, nõudlus, omanik, ostja, Tallinn, USA, üür, üürikorter, Uus Maa, Vanalinn

Nõudlus kõrgekvaliteedilise ja kallima kinnisvara järele on endiselt olemas, mida näitab ka Tallinna vanalinnas, aadressil Harju tänav 3 renoveeritava 103 aasta vanuse juugendliku elumaja korterite aktiivne müük. Tänaseks on enam kui pooled korteritest müüdud.

„Huvi korterite vastu on olnud suur, 16-st korterist 10 on endale juba ostja leidnud, ehkki müük on kestnud vaid pool aastat,“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild. „Enamik ostjaist on olnud kohalikud inimesed ja ostetud on nii endale elamiseks kui ka investeerimiseks. Ostjad on andnud hea hinnangu maja ehituskvaliteedile ning siseviimistlusmaterjalide valikule. Kindlasti on korterite müügile kaasa aidanud ka maja suureärane asukoht ja soliidne ilme.“

1911. aastal projekteeris Peterburis õppinud kunstnik-arhitekt Gans (Hans) Schmidt krundile 3-korruselise mansardkorruse, keldri ja keskse trepikojaga kivist elumaja. Hoone I korrusel oli rida väikesi, suurte vitriinakendega ärisid. Teisel korrusel asus tõenäoliselt majaomaniku korter, kõrgematel korrustel aga üürikorterid.

1939. aastal ehitati Alfons Krusapi projekti järgi hoonele uus juurdeehitus, mille fassaad lahendati analoogiliselt vanema majaosaga. 1957. aastal kohandati hoone esimese korruse äriruumid kontoriteks ja aknad ehitati väiksemaks.

Täna, maja sünnist 103 aastat hiljem, käivad hoogsad renoveerimistööd ning hoone saab taastatud endises hiilguses. Kortereid on kokku 16 ja äripindu 3.

Hoone arendaja on Hepsor OÜ ja ehitaja Mitt & Perlebach OÜ.

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle Eesti

04.09.2014 Adaur.ee

Sildid: Eesti, ehitus, kontroll, maakond, sektor, statistika, Statistikaamet

Ühepäevase üle-eestilise sihtkontrolliga juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele. Kaasatud on enamus tööinspektoreid, kes kontrollivad ehitusplatse kõikides maakondades.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitus rikkumisterohke valdkond. „Näiteks 2013. aastal oli ehitus valdkonnaks, kus avastati enim rikkumisi, kokku 2061. Nendest sagedasemalt esineb nõuetele mittevastavaid tellinguid ja redeleid, ei kasutata isikukaitsevahendeid ja ei ole tagatu ohutu töö kõrgustes.“

Reisberg rõhutab, et lubamatult palju esineb just kõrgustes tehtavate tööde puhul ohutusnõuete rikkumisi. „Alles eelmisel nädalal oli õnnetus, kus töötaja kukkus 12 meetrit ja hukkus.“ Reisberg lisab, et käesoleval aastal on ehitussektoris juhtunud 99 tööõnnetust, millest kolm on lõppenud surmaga.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis ehitusvaldkonnas viis korda rohkem tööõnnetusi kui neid tegelikult registreeritakse. Eelmisel aastal juhtus kuus surmaga lõppenud tööõnnetust just ehituse valdkonnas.

Tänane ühepäevane ehitusplatside sihtkontroll on viies omataoline. Sihtkontrolli tulemustest annab Tööinspektsioon teada reedel.

Glikman Alvin & Partnerid: kasvava metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

04.09.2014 Adaur.ee

Sildid: Glikman Alvin & Partnerid, kohus, mõis, omanik, Pille Pettai, Riigikohus, seadus, väärtus

Tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14 oli küsimuse all kinnisasja omaniku loata puude raie ja sellega seotud tagajärjed.

Riigikohus selgitas, et kasvav mets on kinnisasja oluline osa ja kuulub kinnisasja omanikule. Raiutud metsamaterjal on kinnisasjast saadav vili ja seega vallasasi, mille omanikuks saab kinnisasja omanik. Seega ainuüksi metsa raiumisega ei kaota kinnisasja omanik omandit metsamaterjalile.

Kasvava metsa mahavõtmisega on kinnisasja eelduslikult kahjustatud, mistõttu tuleb hüvitada kinnisasja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine järgnevalt:

i) hüvitada tuleb metsa taastamise (eelkõige puude istutamise) kulud;

ii) lisaks tuleb hüvitist maksta kinnisasja väärtuse (turuhinna) vähenemise eest, sest ainuüksi uute puude istutamisega ei tagata vähemalt üldjuhul kinnisasja väärtuse taastamist;

iii) võimalik on ka kahju hüvitamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise eest;

iv) juhul, kui metsamaterjal on teise isiku tegevuse tõttu saanud kahjustada ja see isik vastutab kahju tekitamise eest, tuleb maksta hüvitis metsamaterjali kui vallasasja väärtuse vähenemise eest;

v) kui kinnisasja omanik on ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa metsamaterjali muul põhjusel välja nõuda, siis võib nõuda metsamaterjali kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist, nõudes metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse või metsamaterjali väärtuse hüvitamist,

vi) hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka kulutustega, mida kinnisasja omanik oleks pidanud kandma selleks, et metsamaterjali saaks müüa (eelkõige metsa mahavõtmise kulud).

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvaramull tühjeneb

04.09.2014 Mait Kraun

Kuigi kinnisvara hinna tõus on kogu maailmas kiirenenud, analüütikud esialgu ülekuumenemist ei oota. Vaatamata sellele on Aasias juba alustatud jahutusprogrammiga.

Sel aastal on Tallinna korterite hinnatõus esimese kvartali 20 protsendilt taandunud poolaastaks ligi 13,4 protsendile ning ka edaspidiseks ennustatakse pigem hinnalangust. “Pessimistlikumad hinnalanguse ootused on kuni 15 protsenti,” ütles kinnisvaraturu analüüsiga tegeleva ettevõtte Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark. “Optimistlikumad hinnalanguse ootajad jäävad oma prognoosides nullkasvu juurde.”

Eesti hinnatõusu taga oli Toompargi sõnul mitu faktorit. Ta või välja väheneva pakkumise, head laenutingimused, kerkiva palgataseme ja tugeva kindlustunde. Toompark ootab edaspidi hinnatõusu aeglustumist. “Tehingute arv ehk nõudlus on vähenemas ning pakkumine uute korterite näol kiiresti suurenemas. See hakkab avaldama survet hindadele,” nentis Toompark.

Samas on Toompargi sõnul suuremad riskid seotud siiski majanduse üldise arenguga. “Majanduse üldine areng sõltub omakorda sanktsioonidesõja tulemustest,” ütles Toompark. Tema sõnul räägitakse praegu sanktsioonide teemal suuresti arvamuste, mitte teadmiste baasil.

Ostjatel suurem valik

Kinnisvaraportaal kv.ee andmetel on aastaga korterite müügipakkumiste arv kasvanud 2000 võrra, mida on 30 protsenti rohkem kui aasta tagasi. “Ostjatel on üha rohkem võimalust valida ja ka hinda kaubelda. Müüja peab tehingu hinnas järjest rohkem alla tulema,” ütles kv.ee tegevjuht Tarvo Teslon.

“Aasta alguse kiire hinnakasv on veel kiiremalt aeglustumas,” ütles Teslon. “Arvatavasti jääb kinnisvarahindade kasv 3–8% piiresse.”

Tema sõnul ülekuumenemisest praegu enam rääkida ei saa. Ta lisas, et järgmistel kuudel jäävad hinnad tõenäoliselt samale tasemele.

Viimasel ajal on ka teistes lääneriikide suurlinnades kinnisvarahinnad tõusuteel – juunikuu lõpu seisuga on 12 kuuga hinnad tõusnud Londonis 20 protsenti, Manhattanil 18 protsenti ja Sydneys 15,4 protsenti ja Dubais lausa 36 protsenti.

Aasia jahutab turgu

Augustis hoiatas IMFi ökonomist Min Zhu, et kinnisvarahinnad tõusevad liiga kiiresti. See ei ole ainus kord, mil analüütikud turu ülekuumenemise pärast muret avaldavad. Lääne suurlinnades pole suudetud administratiivsel tasandil kinnisvarahindu jahutada, küll aga on asjalikku eeskuju näidanud Singapur ja Hongkong, kus hinnad on viimase 12 kuu jooksul langenud vastavalt 3,6 ja 0,6 protsenti. Hiinas on kinnisvarahinnad juba kolmandat kuud järjest languses.

Ajendatuna murest hindade taskukohasuse ning väärtuse ülepaisumise pärast, otsustasid mõlemad Aasia linnad võtta kasutusele meetmeid, mis turgu jahutaksid. Selleks kasutati kinnisvaralaenude piiramist, makse ning kõrgete lõivude kehtestamist välismaistele ostjatele.

“Hongkong on kinnisvaraturu edukalt maha jahutanud,” ütles ettevõtte Australia & New Zealand Banking Group vanemökonomist Raymond Yeung Bloombergile. “Singapur on isegi veel paremini hakkama saanud.”

Singapur ja Hongkong otsustasid 2013. aasta jaanuaris laenude suhtarvu (sissetulekute ja laenu mahu suhe) teise kodu ostmisel langetada. Samuti suurendasid linnad kohustuslikku sissemakset 10 protsendilt 25 protsendile. Välismaalased peavad neis Aasia linnades maksma kinnisvara ostul täiendavalt 15 protsenti makse. Küll on Singapuris USA elanikud sellest praegu kokkuleppe alusel vabastatud.

Eestis on hindade jahutamine ebavajalik

“Kõige valem asi, mida teha, oleks hakata ülekuumenemise vastu võitlema,” ütles Toompark. “Praegu pakkumine suureneb ja kindlustunne on idas toimuva pärast tugeva hoobi saanud.” Tema sõnul toimib turumajandus täielikult ja kinnisvaraturg on juba jahtumas. “Täiendavat jahutamist ei ole kindlasti vaja,” rõhutas Toompark.

Tesloni sõnul tõusid hinnad teises kvartalis maa-ameti andmetel 11 protsenti. Samuti ütles Teslon, et parim lakmuspaber on Tallinna korteriturg, kus juulikuu seisuga on aastases võrdluses tõusnud hinnad 9,5 protsenti. Sellest võib järeldada, et eelmise kvartaliga võrreldes on tõesti toimunud mõningane jahenemine.

Üks küsimus: Kas praegu on kinnisvarasse investeerimine hea idee? Kui, siis mis moodi?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ analüütik
Kinnisvarasse investeerimist vaatan mina elamispindade turu seisukohalt. Kinnisvarasse investeerimine on hea idee. Tehingusse ei tohiks siiski tormata uisapäisa.

Kui praegu turuhinnaga osta ning turuhinnaga ka üürnik sisse võtta, siis vist äriplaan hästi välja ei vea. Väljaüürimise mäng käib suures plaanis ikkagi kinnisvara turuväärtuse kasvu peale. Selle jaoks eeloleva aasta jooksul väga palju ruumi ei ole. Seega peab praegune üürileandja ehk investor leidma, mis on tema konkurentsieelis. On see näiteks pikaajaline krediidiressurss, võimekus leida turu tasemest parema hinnaga üürnik või soetada kinnisvara turutasemest odavamalt.

Mait Kraun
Äripäeva kaasautor

http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=F1CF7AAA-FA72-41F8-ACCB-833068F983F2&paperid=F6BF5269-3FEB-41C7-801E-86F9476462BE&selectedDate=2014-09-04

Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid

03.09.2014 Raul Reino

Sildid: Domus Kinnisvara, elamu, hinnad, hinnatõus, kinnisvara, korter, korteriomand, nõudlus, omafinantseering, ostujõud, Poola, prognoos, remont, statistika, turuväärtus, USA, üür, uus korter, väärtus, Viljandi

Viljandi linnas ja maakonnas on kõige nõutum kinnisvara liik korteriomandid. Üldine korterite hinnatase pole piirkonnas oluliselt kasvanud, sest ostujõud on siiski tagasihoidlik. Viimastel aastatel on tõusnud tehingute arv stabiilselt, ulatudes 2014.a. II kvartalis 66 tehinguni (2013.a. samal ajal teostati 54 tehingut, 2012.a. 36 tehingut).

Turul eelistatakse üldiselt mugavustega kortereid. Ahiküttega korterite järgi on huvi kasvanud, tulenevalt üha kallinevatest keskküttekuludest, kuid tehingute arv on siiski aastaid sarnane püsinud. Pesemisvõimaluseta korterite järele on üldine nõudlus madal. Kõrgemalt on nõutud remonditud korterid, tugevat remonti vajavate korterite järele tuntakse huvi vaid väga madala hinna korral. Seetõttu on enamik tehinguid tehtud pigem paremas seisukorras korteritega.

Keskmine hind on juba paar aastat olnud üsna samal tasemel, jäädes vahemikku 450 – 500 €/m². 2013. aasta I kvartal eristub tavapäratult kõrge keskmise hinnaga (565 €/m²) ja IV kvartal oli samuti kõrgem, kuid see oli põhjustatud mitmest kõrge hinnaga elamispinna tehingust (hinnad üle 1000 €/m²).

Üldjoontes on keskmine hind mugavustega korteritel ühtlaselt tõusev. Maakonnas on nõutumad piirkonnad Viljandi linnaga piirnevad või linnast ca 5-10 km kaugusel paiknevad suuremad keskused (Viiratsi alevik, Ramsi alevik, Vana-Võidu küla).

2013.a. lõpus moodustati Viljandi vald, kuhu kuuluvad endised Pärsti vald, Paistu vald, Viiratsi vald ja Saarepeedi vald (kõik piirnesid Viljandi linnaga). Viljandi vallas teostati 2014.a. I poolaastal 30 tehingut (neist 4 Viiratsi alevikus), keskmine hind oli 247 €/m2 (mediaanhind 229 €/m2). Maakonna statistika ei ole usaldusväärne, kuna tehinguid teostatakse vähe.

Rohkem nõutakse kortereid Männimäele Viljandi järve poolsesse uuematesse korterelamutesse (rajatud 1990.a.-tel) ja Paalalinna Paala järve lähiümbrusesse. Huvi Uueveski ja Kivistiku piirkonnas asuvate korterite järgi on püsinud stabiilsena, nõudlus pole kasvanud peamiselt seetõttu, et piirkonnas on valdavalt ahiküttega korterelamud.

Viimasel poolaastal on kasvanud huvi korterite ostuks investeerimise eesmärgil, tulenevalt üürituru aktiivsusest. 2014.a. teiseks poolaastaks prognoosime 2-ja väiksemate 3-toaliste korterite mõõdukat (kuni 10%) hinnatõusu.

Turuväärtusest kõrgema hinnaga ostetakse kortereid kliendi jaoks olulise lisandväärtuse tõttu. Enamasti on selleks uus korterelamu, Viljandi järve, Paala järve või terviseradade lähedus, kindla sooviga korrusel paiknemine jms. 2014.a. esimesel poolaastal on kasvanud vara soetamine omafinantseeringuga.

Viljandi linna pole viimase 2 aasta jooksul ehitatud juurde ühtegi uut korterelamut, kuid nõudlus uute korterite järgi oleks kõrge. Tehinguid teostatakse järelturu korteritega.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Rekonstrueerimistoetuse abil saavutasid majad aastas 4,5 mln eurose kokkuhoiu

03.09.2014 Adaur.ee

Sildid: analüüs, Eesti, elamu, eluase, energiasääst, Haapsalu, Harjumaa, Hiiumaa, investeering, kokkuhoid, korter, korteriühistu, KredEx, maksumus, rekonstrueerimine, riik, sääst, Tartu, Tartumaa, toetus, Triin Reinsalu, ühistu, Võru, Võrumaa

Kredex KredExi poolt koostatud elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimistoetuse mõju käsitlev analüüs näitas, et korteriühistud on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeerinud korterelamute renoveerimisse kokku 151,4 mln eurot. Korterelamute investeeringud on olnud suuremahulised ning sõltuvad riikliku rekonstrueerimistoetuse olemasolust.

Ajavahemikul 2010-2014 on KredEx eraldanud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991.a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast

„Kuna enamus Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurimaks probleemiks hoonete suur energiakulu, mis avaldab kõrge soojusenergiahinna tõttu suurt mõju leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada ka eluaseme ülalpidamiskulusid,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse järjepideva eraldamise tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus ja seega on aastate jooksul suurenenud terviklikult rekonstrueeritavate korterelamute arv. Kui 2010. aastal rekonstrueeriti 35% toetusega terviklikult ainult üks korterelamu (3% toetuse otsuse saanud majadest), siis järgnevate aastate kasv lõppes 2013. aastal juba 62 terviklikult rekonstrueeritud kortermajaga (61% toetuse otsuse saanud majadest).

Rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Analüüs näitas samuti, et rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek.

Renoveerimise tulemusena on korterelamud saavutanud arvestuslikult 43% energiasäästu. Praktiliselt tähendab see, et 2013.a lõpu seisuga rekonstrueeritud korterelamud säästavad aastas 60 GWh kütteenergiat, mis võrdub hinnanguliselt aastase Haapsalu linna kaugküttevõrgus tarbitava soojuseenergia kogumahuga. Küttehinna 75 eurot MWh juures tähendab see aastas 4,5 mln euro suurust kokkuhoidu.

Analüüsi saab lugeda siit.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse eraldamiseks kasutati vahendeid, mis saadi Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Rekonstrueerimistoetust sai taotleda KredExist 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,061 1,062 1,063 … 1,438 1,439 1,440 Vanemad uudised ››

Korteritehingute arvu langus toob endaga kaasa muutused

Kes mineviku ei mäleta…

Kas tänane olukord erineb toonasest?

Mida tehingute arvu langus endaga kaasa toob?

Hirmul ei tohiks olla liiga suured silmad

Välised riskid ei jäta meid puutumata

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 30-09-2014

Lisateave ja registreerumine

Tallinnas renoveeritakse kaunis saja-aastane villa

KV.EE: Äripindade üüripakkumisi jääb vähemaks

Linnaruumikonkursi “Teistmoodi avalik ruum” näitus ja võitjate väljakuulutamine

Hinnalangus augustis süvenes

II kvartalis vabade ametikohtade arvu kasv aeglustus

Eluasemekulud langesid aastaga 2,1 protsenti

Merimetsa on planeeritud korterelamud

Nõudlus kallima kinnisvara järele on endiselt olemas

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle Eesti

Glikman Alvin & Partnerid: kasvava metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

Kinnisvaramull tühjeneb

Ostjatel suurem valik

Aasia jahutab turgu

Eestis on hindade jahutamine ebavajalik

Üks küsimus: Kas praegu on kinnisvarasse investeerimine hea idee? Kui, siis mis moodi?

Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid

Rekonstrueerimistoetuse abil saavutasid majad aastas 4,5 mln eurose kokkuhoiu

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: