Suvepealinna üürituru kiituseks peab ütlema, et see on viimastel aastatel aktiivne aastaringselt, kuid tõeline üüriralli läheb ikkagi lahti alates kevadest, mil tehakse broneeringuid suveks, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.
Pärnus on kogu aeg nõudlust pikaajalistele üüripindadele, mis oleksid heas seisukorras ja taskukohase hinnatasemega. Peamised üürikorterite otsijad on noored paarid ja pered, kes ehitavad või renoveerivad omale elamispinda või kelle sissetulekud ei sobi krediidiasutustele kodulaenu väljastamiseks.
Pikaajaliste üürikorterite nõudlus suureneb kevade teises pooles, kui korteriomanikud soovivad elamispinna vabastamist suveks. Sobivate pindade nappuse tõttu ületab nõudlus niigi pakkumist ja seetõttu on üürniku valimine justkui missivõistlus, kuna soovijaid jooksevad pakkumistele tormi.
Inimesed, kes otsivad pikemaks ajaks üüripinda, eelistavad asukohta, mis nende elukorraldust väga segi ei paiskaks, kuid samas on hinnaklass ja kommunaalmaksete suurus määrava tähtsusega.
Sisustuse osas eelistatakse, et köögis oleks olemas mööbel ja elementaarne tehnika. Tubades oleks hea diivani, voodite, laudade jms olemasolu.
Suvi annab üüriturule hoogu juurde
Suvine Pärnu korteriturg on väga aktiivne juulis-augustis, kui toimuvad meelelahutusüritused ja ilmad on head. Selleks ajaks broneeritakse pindu juba kevadel ja see on ahvatlev teenimisvõimalus kohalikele kinnisvaraomanikele. Lühiajaline üürimine toimis eelmisel aastal väga edukalt ning juba sellel aastal on näiteks keeruline leida üüripinda Weekend Festival Balticu ajaks.
Suvine lühiajaline üüripind peab sisaldama vajalikku mööblit, tehnikat ning voodipesu ja nõusid. Määrava tähtsusega on loomulikult asukoht ehk eelistatud on kesklinn ja rannarajoon.
Peamised lühiajalised üürijad on lastega pered või suve ja pidutsemist nautima tulnud seltskonnad. Välismaalaste osakaal korterite ja majade üürimisel on võrreldes eelnevate perioodidega kahanemas.
Pikema- või lühiajaline üürimine?
Paljude omanike põhiküsimuseks on Pärnus see, kuidas üürileandjana leida kompromiss pikemaajalise ja lühiajalise üürimise vahel? Reeglina sõltub otsus omaniku ajakavast, kas tal on aega ja tahtmist suvel üürilistega tegeleda, koristada ja olla pidevas valveseisundis. Kui peres on selline isik olemas siis on üüritootlikkus hea.
Samas on isikuid, kes soovivad stabiilset sissetulekut, et katta näiteks väljaüüritava pinna igakuiseid laenumakseid. Seega oleneb kõik siiski vara olemusest, asukohast ning omaniku elustiilist.
Tootlikkus on muidugi suurim korterites, kus üürnikku hoitakse mõistliku hinna eest sees sügisest kevadeni ja suvel võetakse maksimum puhkajate arvelt.
Hinnataseme määrab nagu ikka asukoht
Pikemaks ajaks välja üüritavate elupindade hinnatase sõltub paljuski asukohast, seisukorrast ning kommunaalmaksete suurusest.
1-2-toaliste korterite hinnaklass on vahemikus 200 – 300 eurot kuu, 3-toalistel vahemikus 300 – 500 eurot kuu.
Suviste üürikorterite hinnad on väga erinevad, kuna pakkumisel on pinnad nädalavahetuste, nädalate ja kuude kaupa. Käesoleval hetkel on nõudlus suur ning heas asukohas, neljale kuni kuuele inimesele sobiliku suvituskorteri eest ollakse nõus tasuma isegi kuni 1000 eurot nädalas või kuni 1800 eurot kuus.
2016 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis Eesti panga andmetel 167 000 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv suurenenud 2% võrra.
Ühisrahastusplatvorm Crowdestate kaasas vaid kahe päevaga 1 miljon eurot Endover Kinnisvara arendatavasse korterelamusse 47B Loftid, tehes sellest Eesti suurima ühekordse ühisrahastuse.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsiga (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liiduga (ESPEL), Eesti Külmaliiduga (EKL) ning mitmete teemavaldkonna erialade professionaalidega uuendas põhjalikult juhendmaterjali “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”.
2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud koolituste ja seminaride korraldamisele ning käsiraamatute kirjastamisele.
Tallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu poolt koostöös Päästeameti Põhja päästekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ning Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosadega teostati käesoleva aasta veebruaris, märtsis, aprillis ja mais kontrollreide mahajäetud, tuleohtlike ehitiste juurde.
Igaüks, kes Tallinna ja Tartu korterite üürihindadega kursis on, teab ilmselt, et neid saab iseloomustada ühe sõnaga. Laes. Või siis tipus. Või hirmkõrged. See on paljudes peades pannud tiirlema mõtted, et kinnisvaraga teenida (või vähemalt pensionipõlve kindlustada) peaks olema vaat et riskivaba ettevõtmine.
Alates tänasest toob City24.ee koostöös Hollandi tarkvaratootja Wazzup Software’ga Eesti turule Wazzup Webi kodulehe teenuse, mis pakub kinnisvaraettevõtetele soodsat ja kaasaegset lahendust kodulehtede loomiseks.
19.05.2016 Tallinna Linnavolikogu istungil kiideti heaks Tallinna linna osalemine Euroopa Regionaalarengu fondi välisprojektis „Ülemiste järve liikumisrada (Tartu mnt lõigus Lennujaama tee – Vana-Tartu maantee)“.
Tallinna Linnavolikogu 19.05.2016 istungil kiideti heaks otsus, millega linn osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Paldiski maantee kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,7%, teatab Statistikaamet.
Värske SEB Põhjamaade majandusprognoos (Nordic Outlook) kärbib ootusi lähiaastate majanduskasvule nii Eestis kui maailmas laiemalt. Majandusalastes aruteludes on aina enam kanda kinnitamas sekulaarse stagnatsiooni mõiste. Paljude riikide majandusi iselomustab kõrge säästmiskalduvus ja nõrk investeerimisvalmidus, mis mõjub kasvule pärssivalt.
