Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

25.05.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 25. mail 2016. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Gamma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2015. aasta konsolideeritud puhaskasum on 179 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 791 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2015. a seisuga seega 10 970 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 10 047 tuhat eurot.

Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 08.06.2016 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 22.06.2016..

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2016. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

2.1. Valida 2016. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

3.1. Vähendada Seltsi aktsiakapitali 971 264,49 euro võrra 20 691 704,91 eurolt 19 720 440,42 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvetusliku väärtuse vähendamise teel 0,03 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 19 720 440,42 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

3.2. Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,03 eurot aktsia kohta, kokku summas 922 701,84 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

3.3. Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

3.4. Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 08.06.2016 kell 23.59.

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 19 365 661 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 62,96% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd rohkem kui 650 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

MTA andmetel oli selle aasta I kvartali mediaanväljamakse 784 eurot kuus

25.05.2016 Tõnu Toompark

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,57 miljardit eurot, mis maksti välja 543 577 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 784 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2016. aasta I kvartalis tehti väljamakseid 1 568 721 712 eurot ja 543 577 inimesele, mis on 5376 inimest vähem kui 2015. aastal samal ajal, mil see oli 548 953 inimest. Samas oli väljamaksete arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes 88 467 854 eurot suurem.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elamispindade uusarenduse värske ülevaade

25.05.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade uusarendus lööb rekordeid. Uusi kortereid lisandub turule nagu seeni peale sooja sügisvihma. Oleme näinud allahindlusi, mis küünivad mitme keskmise aastapalgani.

Kas turg on üleküllastunud? Kas uued korterid ostetakse ära? Või on mõistlik oodata hindade langust?

Kas uue projekti turule toomisega peaks ootama? Või on täna aktiivse tehingute tegemise tingimustes õige aeg kopp maha lüüa ja müügiga alustada?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse elamispindade turuülevaade. Ütlevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi ja toimub tellija juures.

Anna teada kui oled huvitatud ülevaate esitlusest allolevatel kontaktidel.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Kesklinna äripindade üüripakkumiste arv kasvas aastaga 24%

25.05.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel kasvas Tallinna äripindade üüripakkumiste arv aprilli kuus 2785 pakkumisele. See teeb aastaseks pakkumiste arvu suurenemiseks 15%.

Äripindade üüripakkumiste arv vähenes ainsa piirkonnana Vanalinnas, kus aastataguse 79 üüripakkumise asemel võis tänavu leida 67 pakkumist. Kõikides teistes Tallinna linnaosades üüripakkumiste arv kasvas.

Haaberstis suurenes äripindade üüripakkumiste arv kõige enam ehk 64%. Portaali KV.EE andmetel pakuti Haaberstis aprilli kuus üürile 92 äripinda.

Kesklinnas kui suurimas äripindade üürituru piirkonnas kasvas üüripakkumiste arv aastaga 24% võrra. Aprillis pakuti kesklinnas üürile 1137 äripinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	04/2015	04/2016	Muutus, %
Haabersti	56	92	64%
Kesklinn	919	1 137	24%
Kristiine	306	315	3%
Lasnamäe	403	425	5%
Mustamäe	328	341	4%
Nõmme	98	118	20%
Pirita	12	17	42%
P-Tallinn	196	247	26%
Vanalinn	79	67	-15%

Tallinn	2 427	2 785	15%

Eesti	3 105	3 553	14%
Harjumaa	2 641	3 043	15%

Narva	13	39	200%
Pärnu	42	33	-21%
Tartu	276	302	9%

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nordeconi uuendatud strateegia näeb ette jõulisemat kasvu Põhjamaades

25.05.2016 Tõnu Toompark

Nordecon plaanib lähema 5 aastaga tõsta välisturgude osakaalu 25%ni müügitulust. Müügitulu kasvu tervikuna nähakse vähemalt 10% aastas. Ettevõtte uuendatud strateegia kuni 2020. aastani näeb ette laienemist eelkõige välisturgudel – peamiselt Soomes ja Rootsis, aga ka Ukrainas.

„Eesti ehitusturg oleks nagu klaasist laega – suurematele tegijatele sobivaid objekte on suhteliselt vähe ja ebaregulaarselt, konkurents äärmiselt tihe ning selge on see, et äri kasvuks tuleb piir ette juba rahvaarvugi silmas pidades,” rääkis Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Seepärast näeme ja otsime suuremaid kasvuvõimalusi eelkõige neil välisturgudel, kus oleme juba üksjagu tegutsenud ning teame, mida oodata. Tahame 2020. aastaks kasvatada välisturgude müügitulu osakaalu portfellis veerandile, mis on kindlasti tõsine, kuid teostatav väljakutse. Nordeconi tegevusfookus liigub Baltimaadest järjest rohkem Põhjamaadesse.”

„Keskendume lähiaastail Rootsi ja Soome pealinnades ning nende ümbruses peatöövõtulepingute hankimisele hoonete valdkonnas. Soomes oleme juba mõned aastad teostanud ka betoonitöid ning seda segmenti on kavas edasi arendada,“ lausus Jaano Vink. „Möödunud aastal alanud tegevus Rootsis on kulgenud positiivselt ning tingimused kasvuks soodsad. Nõudlus on selgelt olemas – tuleb ainult ise tubli olla ja leida parimaid võimalusi.“

„Paljuräägitud ja -kardetud Ukraina turul on samuti tunda elavnemist, kuigi liigseks optimismiks põhjust veel pole – samas oleme suutnud keerukate oludega kohaneda ning sealne potentsiaal ikka meeletu: hiigelturg on kvaliteetsetest ehitajatest päris tühi,“ märkis Jaano Vink. „Eestis jätkame suhteliselt rahulikku orgaanilist kasvu – eesmärgiks on kõigis olulisemates hoonete ja rajatiste segmentides turuliidrite hulka kuulumine. Ka omaarendusega elamuehituse osakaalu portfellis tuleb järgnevatel aastatel jõudsamalt kasvatada, kuigi jääme siiski jätkuvalt eelkõige kvaliteetse ehitusteenuse pakkujaks targale tellijale.“

Swedbank: Purchasing power increased by almost 10%

25.05.2016 Tõnu Toompark

Wage growth accelerated further in the first quarter.
A surge in purchasing power supports consumption but hurts enterprises’ profitability.

In the 1st quarter of 2016, the average monthly gross wage was 1,091 euros in Estonia, up by 8.1% over the year. Net average wage grew even faster, by 8.7% in real terms, due to a decline in consumer prices and a higher tax free income. The growth of gross wages will probably remain fast in the remaining months of the year.

The rapid growth in average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. A surge in irregular bonuses and premiums (+32.5% per employee over the year) added 0.8 percentage point to average gross wage growth. Irregular bonuses and premiums increased substantially among the enterprises of real estate activities and labour rental companies.

Average gross wage increased in almost all sectors. Wage growth was fast at both ends of the wage spectrum: in the sectors of lower wages like tourism, entertainment, and real estate activities, but also at the other end of the wage scale like finance and IT. Lower oil prices resulted in a lower wage growth in the sectors of energy and mining.

Rapid wage growth supports economic growth while exports remain weak. In the first quarter of 2016, retail sales volumes increased by 6%, while the volumes of exports of goods decreased by 2%, over the year. In the longer term, too fast growth of wages increases macroeconomic risks as too fast growth in unit labour costs could result in lower exports, investments and profitability, which means smaller buffers for potential negative shocks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

I kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes

25.05.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis.

Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2015. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk I kvartalis 7,2%. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2016. aasta I kvartalis pea kõigil tegevusaladel (v.a. muud teenindavad tegevused). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8%.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3% väiksem kui 2015. aasta I kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5% ja 8,3%.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2014 – I kvartal 2016

Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2016	I	1091	8,1
2015	I	1010	4,5
	II	1082	5,8
	III	1045	6,9
	IV	1105	6,4
2014	I	966	7,3
	II	1023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1039	5,3

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal oli valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Ehitusmaastikul on suureks probleemiks pädeva tööjõu leidmine

24.05.2016 Tõnu Toompark

Sweco Projekt AS tegevjuht Riho Koost räägib, et iga päevaga üha enam puutume kokku olukorraga, kus uute töötajate leidmine on aina keerukam. Tööd on palju ning projekteerimisturg soosib veelgi enam uusi lepinguid sõlmima, kuid spetsialiste, kes selle töö ära teeks tuleb ajada taga kui tikutulega.

Sellest tulenevalt on ka projekteerimishinnad kõrgemad, kuna nõudlus on suurem kui pakkuda suudetakse. „Valmis“ projekteerijaid on pea võimatu leida ning täna tegeleme ka aktiivselt tudengite väljakoolitamisega. Lisaks eelöeldule käib tööjõuturul agressiivne inseneride üleostmine ning kiirema tulemuse saavutamiseks kaasatakse ka värbamisettevõtteid, mis omakorda suurendab riski headest spetsialistidest ilmajäämise osas. Meie inimesed on meie ettevõtte edu võti, mistõttu tuleb neid hoida, hinnata ja nende arengusse panustada.

Võimaldame oma spetsialistidel tegeleda väga mitmekülgsete projektidega, oleme Eestis ühed suuremad projekteerimisbüroodest ning seeläbi on meil võimekust projekteerida Eestis „kõige-kõigemaid“ objekte. Suurte ja põnevate tööde projekteerimise võimekus on meie suureks eeliseks väiksemate büroode ees.

Inseneride ja arhitektide loomuses on olla uudishimulik, mõelda välja uusi lahendusi, proovida asju, mida ei ole kunagi varem proovitud ning olla olukordades, kuhu varem pole sattunud. Olles põnevil oma järgneva projekti ees, teadmata kas see on tuulepark, LNG terminal, uus koolimaja või korsten mis kütab ära terve Tallinna linnaosa, on töö märksa huvitav ja mitmekesisem. See on inseneriks olemise rõõm, ning meie püüame omalt poolt seda mitmekesisust võimaldada, sõnas Koost.

Enam ammu ei ole inimeste motivaatoriks pelgalt töötasu. Palganumber rahuldab spetsialisti 2-3 kuud ning peale seda ootavad töötajad lisaväärtusi, motivatsiooniüritusi, head töökeskkonda ning „fun`i“. Viimasena oleme näiteks võtnud oma pikkade koridoride peale sõitma liikumisvahendiks elektrilised kaherattalised ning peab tunnistama, et saginat nende ümber jätkub.

Uued programmid, koolitused ning avatud suhtlemine – see on osa meie igapäevaelust. Peame väga oluliseks rääkida töötajatele avatult kuidas meil viimasel kuul läinud on, rääkida ka numbritest ning töövõitudest „milleks salatseda?“ küsib Koost. Oleme kui üks pere ning näeme vaeva samade eesmärkide nimel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ülemiste keskus sai Baltimaades esimesena olulise keskkonnasäästlikkuse sertifikaadi

24.05.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste keskus sai esimese ostukeskusena Baltikumis kaubanduskeskuse laiendusprojekti eest BREEAM keskkonnasäästlikkuse sertifikaadi.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul kulus olulise sertifikaadi saamiseks kolm aastat ja selle nimel on palju tööd ära tehtud. “Keskuse laiendamisel seadsime muulhulgas eesmärgiks, et väheneks saastehulk, igapäevased kommunaalkulud ning kasutatud oleks energiasäästlikumaid lahendusi.” Pärnits selgitas, et BREEAM sertifikaat on rahvusvaheline kvaliteedimärk, mis näitab, et ehitise haldajad töötavad parema sise- ja töökeskkonna nimel.

“Sertifitseerimise protsess oli kaks korda pikem kui keskuse laiendamise ehituslik osa ning hindamine lõppes tulemusega „hea“. Vaid 2,1% jäi puudu, et saavutada ettekirjutuste järgi „väga hea“, kuid seda võib põhjendada sellega, et pidime leidma kompromisse keskuse vana ja uue osa tehniliseks ühildamiseks. Samas on Ülemiste keskus Baltimaade ainus ostukeskus, millele kõrge tunnustus on omistatud,” selgitas Pärnits tulemust.

BREEAM on maailma mõjukaim ehitiste keskkonnaalase hindamise meetod ja hindamissüsteem – alates selle tutvustamisest 1990. aastal on BREEAMi hinnanguga sertifitseeritud 425 000 ehitist ja veel kaks miljonit ootavad järjekorras hindamist.

Ülemiste keskus on Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on üle 200 kaupluse ja teeninduskoha. Uue Ülemiste kaubanduskeskuse projektikontseptsiooni arhitektiks on hinnatud Norra arhitektuuriettevõte AMB Arkitekter AS ning Eesti arhitektuurifirma Novarc AS ning ehitajaks Fund Ehitus. Keskuse sisekujunduse autoriteks on Joonprojekti sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aprillis aasta võrdluses 7%

24.05.2016 Mari Tamm

Ettevõtete laenud ja liisingud kasvasid aprillis nii nagu ka eelmistel kuudel kiiresti, aasta võrdluses 7%
Eluasemelaenude maht suurenes aprillis samas tempos kui eelmistel kuudel, aasta võrdluses 4%
Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimäär on sel aastal langenud
Hoiuste tugev kasv jätkus aprillis ning ületas laenude ja liisingute kasvu

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute kasv jätkus aprillis samas tempos nagu eelmistel kuudel. Portfelli kogumaht kasvas aprillis aastataguse ajaga võrreldes 6%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht 56 miljoni euro võrra, 16,3 miljardi euroni.

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kasv aasta esimestel kuudel kiirenes ja jäi ka aprillis suhteliselt suureks (7%). Aasta esimese nelja kuuga väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ligikaudu 880 miljoni euro väärtuses ehk enam kui neljandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, kuigi osa neist on ka varasemate laenude refinantseerimine. Suurim osa uutest pikaajalistest laenudest anti kinnisvara- ja tööstusettevõtetele.

Eluasemelaenude maht kasvas aprillis aasta võrdluses 4% ehk samas tempos nagu eelmistelgi kuudel. Eluasemelaenuturu aktiivsus on aga mõnevõrra kahanenud. Märtsis ja aprillis väljastati uusi eluasemelaene arvuliselt ligikaudu 10% vähem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht suurenes autoliisingu hoogsa kasvu tõttu endiselt kiiremini kui eluasemelaenude maht, aprillis aasta võrdluses 7%.

Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimäär on sel aastal langenud, kui mitte arvestada üksikutest tehingutest tingitud järsku hüpet märtsis. Ettevõtetele aprillis välja antud laenude keskmine intressimäär oli 2,1%. Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,3%.

Pikemat aega viivises olevate laenude maht püsis endiselt väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht aprillis pisut vähenes ja moodustas kuu lõpus 1,3% laenuportfellist.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste tugev kasv jätkus aprillis. Hoiuste kogumaht suurenes aasta võrdluses 8%, 10,8 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused on alates eelmise aasta teisest poolest kasvanud kiiremini kui majapidamiste hoiused. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste puhul kasvavad hoiused aga endiselt kiiremini kui laenud ja liisingud.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kasvas üüritulu saajate arv

24.05.2016 Tõnu Toompark

Möödunud aasta tuludeklaratsioonidelt paistis taaskord silma üüritulu ja välistulu deklareerijate suurenemine. Mõlema tululiigi mitmekümne protsendine kasv peegeldab suurenenud soovi oma maksuasjad korras hoida.

Deklareeritud üüritulu summa kasvas varasemaga võrreldes 24,6 protsenti ja selle saamist märkis 10,1 protsenti rohkem inimesi. Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna peaspetsialisti Hannes Udde sõnul on üüritulu deklareerimine viimasel paaril aastal jõudsalt kasvama hakanud ja deklareerijate arv ning deklareeritud tulu on selle aja jooksul laias laastus suurenenud poole võrra. „Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu deklareerijate arv kasvanud 42 protsenti ja saadud tulu 68,8 protsenti,“ selgitas Udde. „Kindlasti jätkame omalt poolt teavituse ja nõustamisega ka tulevikus, suur samm on maksuasjade korrastamise suunas inimestel endil juba astutud.“

Eestis maksutamisele kuuluva välistulu deklareerijate arv kasvas varasemaga võrreldes 32,6 protsenti, mis on Udde hinnangul nii inimeste teadlikkuse kasvu, kui ka riikidevahelise infovahetuse tulemus. „Ehkki info jagamine teiste riikidega on järjest parem, siis on välistulu üks nendest, mida inimene veel ise käsitsi täitma peab, kuna info ei jõua meieni tulude deklareerimise ajaks. Seetõttu on ainult positiivne, et üha rohkem deklareeritakse see ära õigel ajal,“ lisas Udde.

2015. aasta kohta esitati kokku 586 066 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2014. aastaga võrreldes 0,4 protsenti vähem. Tulu deklareeriti 7,5 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 7,2 miljardit eurot mis teeb ühe deklaratsiooni kohta keskmiselt ligi 12 660 eurot.

Kontrolli tulemusena jäeti tagastamata tulumaksu 6842 deklaratsiooni alusel kokku 361 341 eurot. Üle vaadatakse peamiselt need deklaratsioonid, kus on kajastatud uus võetud eluasemelaen või maksumaksja poolt deklareeritud andmed ei ühti maksu- ja tolliametile teadaolevate andmetega.

Samuti siis, kui on deklareeritud välismaa koolituskulu ja eelmiste aastate välistulu on jäetud märkimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 3. oktoober.

Mõned olulised numbrid

Eletrooniliselt esitati 96% deklaratsioonidest, kõige aktiivsemad olid Rapla maakond 97,3% ja Vormi vald 99,2%-ga.
Tagastatud on tulumaksu tänaseks 374 745 deklaratsiooni alusel kogusummas 87 miljonit eurot ja kohtutäituritele on üle kantud 3,2 miljonit eurot.
2015. aasta eest tuleb tasuda juurde 29 miljonit eurot, aasta tagasi oli see summa 25,1 miljonit eurot.
Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 6,8 miljardit eurot.
Keskmine palgatulu kuus oli 1014 eurot, aasta varem 943 eurot.
Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (51,8%), pensionidelt (24,7%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%).
Deklareeritud eluasemelaenude intressidelt saadi keskmiselt tagasi 109, koolituskuludelt 100 ja annetustelt 20 eurot enammakstud tulumaksu.
Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti seitsmes deklaratsioonis, mis on ühe võrra rohkem kui aasta tagasi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ober-Haus: hinnaindeks 04/2016

24.05.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis aprillis pärast märtsis toimunud langust 1,0%. Võrreldes 2015. aasta aprilliga oli indeks 1,5% kõrgemal.

Tallinnas toimus aprillis korteriomanditega 753 tehingut, mida oli 8,1% vähem kui märtsis ja 5,8% vähem kui eelmise aasta aprillis. Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab aktiivne arendustegevus, uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase kuu jooksul on müügipakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.

Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,1% ja oli 1 590 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta aprilliga oli ruutmeetri hind 1,9% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 6,9% madalam. Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas, Põhja-Tallinnas (8,6%), Pirital (2,6%) ja kesklinnas (2,0%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Kristiines (10,1%), Mustamäel (4,9%), Nõmmel (4,5%), Haaberstis (1,5%) ja Lasnamäel (1,0%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. aprilliga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (19,2%) ja Lasnamäel (5,7%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega. Hinnad langesid enim Kristiines (12,8%), Nõmmel (5,7%) ja Mustamäel (4,7%).

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 7,7% 1 236-le eurole ja Pärnus 0,6% ja oli 945 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 191 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 457 eurot ruutmeeter.

PDF: Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-aprill-2016

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Üüriturg peegeldab meie paranevat maksukultuuri

24.05.2016 Virge Haavasalu

Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksukultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Maksuameti tuludeklaratsioonide põhjal tehtud kokkuvõttest selgub, et üüritulu summa kasvas mullu varasemaga võrreldes 25 protsenti ja selle saamist märkis 10 protsenti rohkem inimesi. Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu kasvanud lausa 69 protsenti ja deklareerijate arv 42 protsenti.

“On väga tervitatav, et maksulaekumine on paranenud. See on selge märk, et üha rohkem inimesi teadvustab endale, et tulu pealt tuleb ka maksu maksta,” kommenteeris Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

Soomani sõnul ei ole üüriturg plahvatuslikult kasvanud ega kahanenud, pigem on kasv tulnud olemasolevate üürnike baasilt. “Tõesti, Tallinna elanike arv kasvab ja selle võrra kasvab ka üürnike ja üürileandjate arv. Usutavasti 25protsendine tõus ei saa küll olla demograafiline. See on ikka puhas maksekultuuri paranemine,” lisas ta.

Ka Kinnisvarakooli omanikule ja lektorile Tõnu Toomparkile räägivad need numbrid eelkõige sellest, et inimesed on maksukuulekamad. Ta tõi esile ka maksuameti töö, kes on püüdnud aktsioonidega üürileandjateni jõuda.

Toomparki sõnul võib öelda liialduseta, et iga päev ostetakse vähemalt üks korter väljaüürimiseks. Ja valdavalt tehakse seda ettevõtte nimel. Kui üüripakkumisi just professionaalsete või poolprofessionaalsete üürileandjate kaudu peale tuleb, siis loogilise ahelana konkurents tiheneb. See tähendab tema sõnul seda, et teenuse kvaliteet peab paranema. Kvaliteetse teenuse juurde käib kirjalik üürileping ja arveldamine pangakonto kaudu, mitte hämaras kangialuses sularahaümbrikuga.

“Nii et need, kes pole maksu maksnud, on hakanud seda maksma. Muidu ei pea konkurentsis vastu,” uskus Toompark. Üürituru laienemine käib tema hinnangul enamasti ettevõtete arvelt – firmad ostavad rohkem kortereid, mitte eraisikud, ja efektiivsem läbi ettevõtte äri ajada. “Üüriturg laieneb samm-sammult positiivses suunas. Elamispindade kättesaadavus järjest paraneb,” lausus ta.

Mida ütleb seadus?

Alates selle aasta jaanuarist jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille tulemusena saab üüritulult maha arvata üürimisega seotud kulud.

Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist saab arvatata tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.

Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.

Mahaarvamine kohaldub kõikidele maksumaksjatele, sõltumata kulutuste suurusest ning dokumentaalsete tõendite olemasolust. Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.

Renditulu korral peetakse tulumaks endiselt kinni väljamakselt, mis tähendab, et eelnevalt kirjeldatud mahaarvamist ei võeta arvesse kinnipidamise etapil, vaid ainult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.

Meetme oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele:

2017. a. 6,9 miljonit,
2018. a. 7,3 miljonit,
2019. a. 7,8 miljonit eurot.

Kogemus: üüritulu eest järgmine elamispind

Kinnisvarainvestor Katrin Vilimaa, üürib ettevõtte kaudu Kristiines asuvat korterit

Ostsin selle korteri algul eluasemelaenuga, aga siis kolisin suuremasse. Ja leidsin, et on mõttekas see välja üürida, mitte maha müüa. Olen teinud seda umbes aasta. Kuna maja on kole ja on piirkonnas, kus nad lõpuks ikka korda tehakse, ootan selle aja ära. Siis võtaksin müügi ette, enne pole mõtet. Kasutan üüritulu edasi investeerimiseks – üks eesmärk on soetada selle raha eest järgmine elamispind, kui peaks tulema soodne moment.

Virge Haavasalu

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/24/kinnisvaraeksperdid-uuritulu-suurenemine-naitab-maksukultuuri-paranemist

Arco Vara: Pärnu suvise üürituru jõujooned pannakse paika kevadel

24.05.2016 Diana Nõmme

Suvepealinna üürituru kiituseks peab ütlema, et see on viimastel aastatel aktiivne aastaringselt, kuid tõeline üüriralli läheb ikkagi lahti alates kevadest, mil tehakse broneeringuid suveks, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Pärnus on kogu aeg nõudlust pikaajalistele üüripindadele, mis oleksid heas seisukorras ja taskukohase hinnatasemega. Peamised üürikorterite otsijad on noored paarid ja pered, kes ehitavad või renoveerivad omale elamispinda või kelle sissetulekud ei sobi krediidiasutustele kodulaenu väljastamiseks.

Pikaajaliste üürikorterite nõudlus suureneb kevade teises pooles, kui korteriomanikud soovivad elamispinna vabastamist suveks. Sobivate pindade nappuse tõttu ületab nõudlus niigi pakkumist ja seetõttu on üürniku valimine justkui missivõistlus, kuna soovijaid jooksevad pakkumistele tormi.

Inimesed, kes otsivad pikemaks ajaks üüripinda, eelistavad asukohta, mis nende elukorraldust väga segi ei paiskaks, kuid samas on hinnaklass ja kommunaalmaksete suurus määrava tähtsusega.

Sisustuse osas eelistatakse, et köögis oleks olemas mööbel ja elementaarne tehnika. Tubades oleks hea diivani, voodite, laudade jms olemasolu.

Suvi annab üüriturule hoogu juurde

Suvine Pärnu korteriturg on väga aktiivne juulis-augustis, kui toimuvad meelelahutusüritused ja ilmad on head. Selleks ajaks broneeritakse pindu juba kevadel ja see on ahvatlev teenimisvõimalus kohalikele kinnisvaraomanikele. Lühiajaline üürimine toimis eelmisel aastal väga edukalt ning juba sellel aastal on näiteks keeruline leida üüripinda Weekend Festival Balticu ajaks.

Suvine lühiajaline üüripind peab sisaldama vajalikku mööblit, tehnikat ning voodipesu ja nõusid. Määrava tähtsusega on loomulikult asukoht ehk eelistatud on kesklinn ja rannarajoon.

Peamised lühiajalised üürijad on lastega pered või suve ja pidutsemist nautima tulnud seltskonnad. Välismaalaste osakaal korterite ja majade üürimisel on võrreldes eelnevate perioodidega kahanemas.

Pikema- või lühiajaline üürimine?

Paljude omanike põhiküsimuseks on Pärnus see, kuidas üürileandjana leida kompromiss pikemaajalise ja lühiajalise üürimise vahel? Reeglina sõltub otsus omaniku ajakavast, kas tal on aega ja tahtmist suvel üürilistega tegeleda, koristada ja olla pidevas valveseisundis. Kui peres on selline isik olemas siis on üüritootlikkus hea.

Samas on isikuid, kes soovivad stabiilset sissetulekut, et katta näiteks väljaüüritava pinna igakuiseid laenumakseid. Seega oleneb kõik siiski vara olemusest, asukohast ning omaniku elustiilist.

Tootlikkus on muidugi suurim korterites, kus üürnikku hoitakse mõistliku hinna eest sees sügisest kevadeni ja suvel võetakse maksimum puhkajate arvelt.

Hinnataseme määrab nagu ikka asukoht

Pikemaks ajaks välja üüritavate elupindade hinnatase sõltub paljuski asukohast, seisukorrast ning kommunaalmaksete suurusest.

1-2-toaliste korterite hinnaklass on vahemikus 200 – 300 eurot kuu, 3-toalistel vahemikus 300 – 500 eurot kuu.

Suviste üürikorterite hinnad on väga erinevad, kuna pakkumisel on pinnad nädalavahetuste, nädalate ja kuude kaupa. Käesoleval hetkel on nõudlus suur ning heas asukohas, neljale kuni kuuele inimesele sobiliku suvituskorteri eest ollakse nõus tasuma isegi kuni 1000 eurot nädalas või kuni 1800 eurot kuus.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 38 000 eurot

24.05.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis Eesti panga andmetel 167 000 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv suurenenud 2% võrra.

Eluasemelaenude arvujuurdekasv on üle kahe aasta olnudki 1,8-2,1% vahemikus ehk vaatamata kinnisvaratehingute suurele arvule elamispindade sektoris ei ole laenuvõtjaid väga hoogsalt juurde tulnud.

Pisut tempokamalt on kasvanud keskmine eluasemelaenu jääk. 2016 I kvartali seisuga oli keskmine eluasemelaenu jääk 38 000 eurot, mis on aastatagusest 2,3% rohkem.

Seegi näitaja kinnitab, et paljud tänased laenuvõtjad on inimesed, kes kinnisvara soetades müüvad olemasoleva vara ja uut eluasemelaenu võttes kustutavad vana laenujäägi.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.