Kas Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel liigub ülespoole?

12.11.2015

SEB PankÜhendkuningriikide juhtiva ärikinnisvaraga seotud teenuseid pakkuv ettevõtte Colliers Internationali direktor Walter Boettcher on vaatamata üldiselt levivale suhteliselt pessimistlikule majandushinnangule siiski optimistlik.

„Ma ei leia, et asjad nii kehvasti oleks. Meie nimetame eurotsoonis toimuvat positiivseks stabiilsuseks,” ütleb ta. Prognoosi kohaselt stabiliseerub eurotsoon tänu võlakirjade ostmisele ning ka tarbijate ostujõud kasvab.

Globaliseerumine ja naftahindade kõikumine paneb aluse rahvusvahelistele investeeringutele, sest saadaval on palju vaba raha. Huvi reaalsete varade vastu on kasvanud ning laenamise intressimäärad on madalad, tänu millele aktiveerub investeerimine just kinnisvarasse.

Colliers Internationali ülemaailmne kümne aasta kasumianalüüs ennustab arenevate turgude aktsiatele kasumit umbes 8–8,5%. Nii Ühendkuningriikide, Prantsusmaa kui ka Ameerika kinnisvara kasumieeldus jääb vahemikku 6–7%, kuid näiteks globaalsete aktsiate tootluseks tuleb eeldatavasti vaid 4,5%. Sularaha kasumianalüüs on kõigest 1%. „Kinnisvaras on nii kõrged protsendid seetõttu, et selle stabiilsus toetab tootlust, mis omakorda soodustab rahvusvaheliste investorite huvi,” ütleb Boettcher.

Kinnisvarasektor on tugev

Madalate intressimäärade keskkond mõjutab soodsalt kinnisvara valdkonda. Prognooside kohaselt hoiab Euroopa Keskpank intressimäärad veel mitme aasta jooksul madalana, et soodustada laenamist. See omakorda lisab hoogu tarbimisele ning soodustab majanduse kasvu. Tarbimisaktiivsus laieneb ka ärisektorile. Juurde tuleb uus generatsioon rahvusvahelisi investoreid, mis tõstab üleüldist ettevõtlusalast enesekindlust, julgustades ka globaalselt kinnisvarasse investeerima.

Inimesed soovivad hoida oma raha turvalistes kohtades, näiteks võlakirjades, tähtajalistes hoiustes või kinnisvaras. Turvaliste investeeringute intressimäärad on samuti madalad, kuid kinnisvara on üks väheseid kohti, kus saab investeeringu arvelt ka võita. Seetõttu saab praeguses majandusolukorras kinnisvarasektor aina tugevama positsiooni.

54% globaalsetest investoritest plaanib 2016. aastal oma portfooliot laiendada ning 82% kasutab selleks rohkem laene, nagu selgub Colliers Internationali uuringust. Eeldatav kinnisvara investeeringute kasumiootus tõuseb võrreldes 2015. aastaga. Ülemaailmsed investorid ootavad 2016. aastalt 13,4% tootlust.

Konkurentsis püsimiseks peavad väärtused muutuma

Technopolis Plc juhatuse esimees Keith Silverang analüüsib Baltikumi ärikinnisvarasektori trende võrreldes Skandinaaviamaadega ning toob välja, et makromajanduslikult on kinnisvarasektoris toimunud suuri pöördeid ja tõenäoliselt tuleb neid veel. Edukad on need, kes suudavad muutuvate tingimustega kohaneda.

„Kinnisvara muutub üha rohkem teenuseks, mitte lihtsalt ehituseks. Aina tähtsamaks saab aktiivne kliendisuhtlus ja kogu valdkonna ümberhindamine,” ütles Silverang 6. novembril toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil „Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”. Tema sõnul on üldine Baltikumi ärikinnisvara investorite suhtumine nii valdkonda kui ka klientidesse pigem aegunud ja igav, kuid turu muutudes kujunevad ümber ka põhiväärtused.

Konkurentsis püsimiseks peab esmalt teadma oma sihtgruppi ning ettevõtte eesmärke. Seejärel saab pakkuda head teenindust, lubaduste täitmist ning ootuste ületamist. Kolmas oluline väärtus peaks olema terviklikkus ehk ausate reeglite järgimine ja kiitmine-laitmine vastavalt reaalsetele tulemustele.

Eesti on tugeva tulevikuga riik

Keith Silverang: „Investorid seostavad Baltikumi suuresti idariikidega, mis loodetavasti varsti muutub. Samas toob portfoolio laiendamine Tallinnas kaasa paremaid tulemusi aktsiate väärtuses kui kinnisvara ostmine näiteks Riiga,” teab ta kogemusele tuginedes.

Skandinaavias on suuremad ja likviidsemad turud, kuid Baltikumis on oodata dünaamilist kasvu. „Eesti on tugeva tulevikuga riik. Siin on kõik eeldused kasvuks olemas, lisaks veel põhjamaade teadmiste komplekt ja paindlikkus. Ainuke ohukoht on praegu kinnisvara valdkonna ülekuumenemine,” ütleb Silverang. „Ma näen Tallinnas liiga palju kraanasid ja see muudab mind ettevaatlikuks.”

Keith Silverangi üldine hinnang nii Tallinna kui ka Eesti ärikinnisvarale on optimistlik. „Standardid tõusevad. Kliendid muutuvad nõudlikumaks ja hakkavad aru saama, et praegune teenindus neid enam ei rahulda. Ellu jäävad need ettevõtted, kes oskavad klientidega suhelda!”

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Allikas:

Elu korteriühistus: Revisjon

12.11.2015

Küsimus: Vajaks nõu, kuidas korteriühist ümber korraldada ka HÜ-ks või KÜ-ks või kas muid variante. 

Vaja oleks koostada audit korteriühistu kaasomandis oleva poe pinna saamata jääva tulu kohta igale kaasomanikule ja ilmselt see pind ka ära hinnata, sh kas ehituloaga või ebaseaduslikult ehitatud (ehitas KÜ juhatuse liige ja esimees ise); ligi ka ei lase ja võtit muidugi ka ei saa.

Uued korteriostjad ei saa aga isegi värava pulti oma parkimiskohale: Nüüd aga on hõivanud (ju vist juhatuse 3 liiget) veel ka maja aluse keldri.

Teiseks vaja nõuda parkla jagamist notariaalset kasutuskorda ja selle kannet kinnistusraamatusse.

Vastus: 1. jaanuarist 2018 hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille järgi on korteriühistu vorm kohutuslik. Seega ei soovita hakata muutma olemasolevat korteriühistut hooneühistuks vms. Korteriühistu lõpetamise viisid ja alus sätestatakse reeglina põhikirjas.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle, seega peaksite tegema vastava ettepaneku üldkoosolekul nimetatud teema päevakorda võtta. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. Kindlasti jälgige ega teie põhikirjas ei ole järelevalve teostamine teisiti sätestatud.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

GDP growth smaller than expected

12.11.2015

SwedbankGDP growth slowed more than expected, from 1.9% in the second quarter to 0.5% in the third quarter, year on year.

Quarter-on-quarter change in GDP volumes was negative: -0.5%. During the first 9 months of the year, GDP in Estonia grew by 1.3%.

gdp

Economic growth slowed as the growth of the value added in manufacturing and trade diminished. The biggest positive contribution to GDP growth came from the real estate sector. Manufacturing has been hit by low export demand. Widening economic crisis in Russia, ongoing economic struggles in Finland and lower growth in Lithuania mean that demand in our main export markets is weaker this year.

gdp2

Economic growth is expected to accelerate next year. The economic sentiment indicators are pointing upwards. Demand in our main export markets is expected to strengthen. Higher export volumes would also lift investment volumes. The growth of private consumption is expected to decelerate as the growth of real net wages is forecasted to slow. As the contribution of consumption will decrease and the contribution of exports will increase, economic growth will become more balanced.

Väiksest SKP kasvust hoolimata on majapidamiste ja ettevõtete optimism paranenud

11.11.2015

Eesti PankStatistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 0,5% ning kahanes kvartali võrdluses 0,5%. Kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv kehvem, kui kuiste andmete pealt oodata võis. Tööstussektori ja ekspordi nõrk olukord viitab sellele, et viimaste aastate jooksul toimunud tootmise kallinemine võib olla halvendanud konkurentsivõimet.

Majapidamised ja ettevõtted ei oota siiski lähikuudel majandusolukorra halvenemist. Kuigi majanduskasv oli kolmandas kvartali kokkuvõttes kesine, on Euroopa Komisjoni ja konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetrid viimastel kuudel paranenud. Kasvanud on nii tööstuse, teenindussektori kui ka tarbijate kindlustunne. Tööstussektori ootuste paranemise taga on eeskätt positiivsem hinnang tellimustele.

Tööstussektori toodangu mahu vähenemine oli aga kolmandas kvartalis üks peamine põhjus, miks majanduskasv teise kvartaliga võrreldes kahanes. Lisaks tööstussektori nõrkusele vähenes lisandväärtus tõenäoliselt ka vahendavates harude nagu veondus ja laondus ning hulgikaubandus. Tööstustoodang vähenes kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes hooajaliselt korrigeeritud andmetel 1,1%. Tööstussektoris vähenes toodang kuiste andmete põhjal pea pooltes harudes kogu kolmanda kvartali jooksul. Suurt  rolli mängis tööstustoodangu kahanemisel energiasektor, mille taga oli suvine Põhjamaade turu madal elektri hind.

Vastupidi tööstustoodangule oli aga jaemüügi kasv endiselt kiire, mis saab jõudu majapidamiste sissetulekute kasvust.Majapidamiste tarbimise suurenemine on toetanud kaudsete maksude laekumist, mis väljendub SKPs neto-tootemaksude suures panuses. Viimast on aga mõjutanud ka maksukogumise paranemine. Käibemaksu deklaratsioonide andmed viitavad sellele, et ettevõtete investeeringute vähenemine teise kvartaliga võrreldes aeglustus: nominaalses arvestuses olid ettevõtete kulutused investeeringutele kolmandas kvartalis peaaegu sama suured kui aasta varem. Investeeringute kahanemise taga on peamiselt suurte projektide valmimine energiasektoris ning teistel tegevusaladel investeeringud kasvasid.

Üks suurim vastuolu SKP kiirhinnangus näib olevat ekspordi kasv. Statistikaameti kommentaari alusel suurenes kaupade eksport aasta võrdluses püsivhindades 3%. See viitab sellele, et kolmanda kvartali majanduskasv põhines ekspordil ning sisenõudluse olukord oli nõrk. Seda ei toeta aga asjaolu, et tööstussektori areng oli kolmandas kvartalis üsna tagasihoidlik. Teised andmeallikad näitavad samuti, et eksport vähenes. Majanduskasvu panustas aga pigem sisenõudlus, mida toetasid tarbimise suurenemine ja investeeringute vähenemise aeglustumine.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Uus Maa turuülevaade 10-2015

11.11.2015

Eesti

Uus MaaOktoober oli sügiseselt asine ning tehingute hulk kasvas kolmandat kuud järjest. Samas ei tähenda see enam nii öelda tõsist trendi, sest tegelikult näeme veel vähemalt aasta sarnast liikumist – kord üles, kord alla. Võime öelda, et Eesti kinnisvaraturg on nüüd pikemaks „randunud“ ja millised on uued sihid, see alles selgub.

Maa-ameti andmeil toimus kogu riigis 4082 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 6,4% enam. Võrreldes 2014. Aasta oktoobriga kasvas tehinguaktiivsus aga 3,7%.


Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas oli oktoober keskmisest tublisti aktiivsem ning oma osa mängis selles uusarenduste korterite ostu-müügilepingute sõlmimine. Maa-ameti andmetel toimus 1177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 7,2% enam. Mulluse oktoobriga võrreldes sõlmiti aga 17,6% enam tehinguid.

Kortereid müüdi 741 (septembris 680), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1466 eurot. Septembriga võrreldes kasvas hinnatase teostatud tehingute põhjal 0,4% ja aastaga 7%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1286 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -3,9% ja aastaga -0,8%.
  • Kadriorg: 1918 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +16,5%* ja aastaga -9,4%.
  • Kalamaja: 1864 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -8,5% ja aastaga +5,3%.
  • Kesklinn: 1951 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -4,1% ja aastaga +4,5%.
  • Kristiine: 1729 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +6,5% ja aastaga +13,6%*.
  • Lasnamäe: 1225 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +0,7% ja aastaga +4%.
  • Mustamäe: 1335 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -3,8% ja aastaga +8,4%.
  • Nõmme: 1436 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -2% ja aastaga +4,3%.
  • Pirita: 1630 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +1,9% ja aastaga +2,9%.
  • Põhja-Tallinn: 1531 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +4,6% ja aastaga +11,5%*.
  • Vanalinn: 3071 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -9,9 % ja aastaga -23%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.


Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli tänu Kopli liinide ostu-müügitehingu sõlmimisega seoses erandlikult aktiivsem. Nii müüdi 57 hoonestatud elamukrunti (septembris 27) ja 65 hoonestamata elamumaakrunti (septembris 13). Enamik Liinidega seotud maaüksusi olidki hoonestamata elamukrundid.

Tartu

Kui viimased neli kuud oli Tartu kinnisvaraturg keskmisest oluliselt aktiivsem ja tehingute hulk oli stabiilselt üle 200, siis oktoobris toimus rahunemine. Maa-ameti andmetel leidis aset 184 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 23,7% vähem. Aastaga langes tehinguaktiivsus 1,6%, mis on pigem statistiline muutus.

Kortereid müüdi 144 (septembris 171), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1106 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 12,5% ning aastaga 3,5%.


Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 8 (septembris 24) ning hoonestamata elamumaid 3 (septembris 8).

 

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg jätkas üldjoontes stabiilselt, kuigi oktoober oli veidi vaiksem. Nii toimus maa-ameti statistika kohaselt 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembri näitajast 4,1% vähem. Mulluse oktoobriga võrreldes kukkus tehingute hulk aga 16,3%.

Ka korteriturg jätkas stabiilselt. Narvas müüdi 59 korterit (septembris 53), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 426 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 6,8% ning aastaga 7,8%.


Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järve korterite hinnatase langes neljandat kuud järjest, kuid linna kinnisvaraturu eripärasid arvestades tähendab see siiski pigem seda, et müüdi enam odavama hinnaklassi kortereid. Nii müüdi 67 korterit (septembris 79), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 73 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 7,6%, siis aastaga 18,9%.


Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 18 korterit (septembris 28), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 228 eurot. Võrreldes septembriga kasvas hinnatase 2,9% ning mulluse oktoobriga võrreldes 56,2%. Tõsi, tegu on väikese turu eripäradega, kus igal tehingul on suur kaal.

Jõhvis müüdi ka 6 eramut (septembris 5) ja 2 elamukrunti (septembris samuti 2).

Pärnu

Pärnus toimus oktoobrikuu jooksul maa-ameti andmetel 86 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on linna keskmine tase. Võrreldes septembriga kerkis tehinguaktiivsus 3,6%. 2014. aasta oktoobriga kõrvutades kukkus tehingute hulk aga 3,4%.

Kortereid müüdi 61 (septembris 63), mille ruutmeetri keskmiseks hinnaks kujunes 871 eurot. Võrreldes septembriga kasvas hinnatase 6,3% ning aastaga 16,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (septembris 2) ja hoonestamata elamumaakrunte 2 (septembris 1).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli oktoobris käesoleva aasta aktiivseim. Muide, ka mullune oktoober oli tehingute poolest aasta kõige kiirem. Maa-ameti statistika kohaselt leidis aset 42 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 20% enam. Võrreldes mulluse oktoobriga langes tehinguaktiivsus aga 4,5%.

Kasv tuli eelkõige korteriturult ning nõnda vahetas oktoobris omanikku 29 korterit (septembris 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 525 eurot. Võrreldes septembriga kasvas keskmine hinnatase 8,5% ja aastaga 1,2%.


Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5 (septembris 7).

Rakvere

Oktoobrikuine Rakvere kinnisvaraturg oli tehingute poolest keskmiste seas. Maa-ameti andmetel sõlmiti 26 objekti ostu-müügileping, mis on septembrist 13,3% vähem. Aasta-taguse ajaga võrreldes aga muutusi polnud.

Kortereid müüdi 21 (septembris 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 483 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 8,3%, siis aastaga kerkis see 12,6%.


Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 1 eramu (septembris 4).

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli oktoobris majandussurutise järgselt üks aktiivsemaid ja erandlikumaid kuid. Maa-ameti andmetel leidis aset 31 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii septembrist kui ka möödunud aasta oktoobrist 72,2% enam. Tõsi, väikese kinnisvaraturu puhul ei ole suured protsentuaalsed kõikumised üldse midagi eriskummalist ning nõnda oli see ka nüüd.

Kortereid müüdi 19 (septembris 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 686 eurot. Septembriga võrreldes toimus 2,3% tõus ning mulluse oktoobriga kõrvutades kasvasid tehinguhinnad 1,9%.


Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (septembris 2) ning elamukrunte 3 (septembris 0).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli oktoobris keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 24 ostu-müügitehingut, mis on küll septembrist 7,7% ja mullusest oktoobrist 4% vähem.

Kortereid müüdi 14 (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 444 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 10,1% ja 2014. aasta oktoobriga võrrelduna 23,4%.


Allikas: Maa-amet

Sarnaselt septembriga müüdi ka oktoobris 1 eramu.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Statistics: Issuance of building permits for housing up 53%

11.11.2015

Goodson&RedAccording to Statistics Estonia, 1 511 units of housing, with a total floor area of 137 000 m², were issued with building permits in Q3 2015. Issuance of building permits for housing grew 53% year on year, whereas the floor area of housing grew 21%.

The floor area of a mean unit of housing issued with a building permit was 91 m² in Q3 2015. These are some of the lowest levels in recent years. Based on this, it may be observed that building permits are being issued predominantly for apartments, whose floor area is dragging down the mean.

The high number of building permits issued for housing suggests that the potential for growth in housing offered for sale will increase. Given a situation where banks have constrained the financing of housing development, it is no wonder that a certain share of building permits for housing are left in the bottom drawer waiting for better times.

ANALYSIS-11-11-15-1

ANALYSIS-11-11-15-2

Arco Vara: Eesti kinnisvaramaakleri 21. sajandi esimesed aastad

11.11.2015

Arco VaraElu ei seisa paigal ja nii on pidevas muutumises olnud ka kinnisvaraäri, mis on viimase 15 aastaga maakleri elukutsega seonduvalt palju uut kaasa toonud, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anne Heinlo.

Nagu praegugi, toimus sajandivahetusel korterite ja majade leidmine müügiks või üürimiseks peamiselt oma tutvusringkonna kaudu. Objekti reklaamimine käis aga valdavalt selliste paberväljaannete abil nagu Postimees, Soov, Kuldne börs, Infoline ja Linnaleht.

Pildid objektidest tuli maakleril ise fotofirmasse ilmutamisele viia ja hiljem ajalehtedesse toimetada. Paberfotodel oli üldse kinnisvara müügis väga suur roll, kontoris olid fotoalbumid piltide ja objektikirjeldustega, mida kliendid käisid iga päev uudistamas. Selline praktika tõi aga kaasa nähtuse, et büroodes käisid regulaarselt mõned vanaprouad tundide kaupa pilte vaatamas ja maaklerite jutte kuulamas.

Kliendipäevadest ei teadnud ega rääkinud keegi siis veel midagi. Kliendipäevi korraldatakse tänapäeval nii uusarendustele kui ka järelturu korteritele. Kinnisvaraportaalide ilmumine tõi aga kaasa tollal ulmelisena tundunud võimaluse panna fotodega kuulutus internetti, et seda kõik näeksid.

Bürokraatiat oli rohkem

Maaklerlepinguid tehti tosin aastat tagasi ülivähe – nüüd on tendents pigem vastupidine ja omanikud on nõus heameelega lepinguid sõlmima. Tüütu bürokraatia vohas – maakler pidi omanikult võtma volituse, et kinnistusametist ja hooneregistrist objekti kohta õiget infot pärida. Praegu on see info kõik registrites mõne hiirekliki kaugusel olemas.

Notaritel läks tehingute ettevalmistamisega kordades rohkem aega, sest ka nemad pidid dokumendid ise kokku korjama. Notaris loeti ostu- müügileping osapooltele ette, siis mindi panka ülekannet tegema või loeti kohapeal sularaha üle ja alles siis kirjutati müügileping alla.

Kui tänaseks on toimunud maaklerite osas teatav spetsialiseerumine varade lõikes, siis tosin aastat tagasi anti objekt müüa paljudele põhimõttel „Kes ees, see mees!“. Alustavale kogemusteta maaklerile anti kätte lauatelefon ja kuulutuste lehed ning kästi „tuld“ anda. Tänapäeval toimuvad erinevad koolitused ja rakenduvad kohanemisprogrammid, enne kui noor maakler iseseisvalt klientide juurde lastakse.

Klient muutus ajapikku teadlikumaks

Klient on viimase viieteistkümne aastaga kindlasti tänu IT- arengule teadlikumaks saanud, sest objektide kohta on müügiinfo lihtsasti kättesaadav internetis, samuti on avalikud ehitis- ja kinnistusregister. Viimasel ajal viiakse ennast hästi kurssi ehitusseadustikuga. Objektide juures soovitakse näha projekte, kommunaalarveid ja muid dokumente.

Aastatel 2002 – 2007 osteti kõik uusarendused enamjaolt enne ehitustegevuse algust nii-öelda paberilt. Maakler rääkis vundamendiaugu juures, milline vahva elamine sinna kord kerkib ja lõi ostjatega käed. 2006. aastal oli vaja internetist uusarenduste kuulutused vahepeal maha võtta, et võita aega kõikide soovijatega eellepingute sõlmimiseks, kuna lihtsalt ei jõutud kõiki ostusoovijaid teenindada.

Sajandivahetusel oli pangaintress 12%, kõik inimesed pidasid seda normaalseks. Buumi ajal aga tuvastati kliendi laenukõlbulikkus visuaalsel vaatlusel, dokumendid olid teisejärgulised.

Anne Heinlo, Arco Vara

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Ülemiste Citys sai valmis uus 13-korruseline büroohoone

11.11.2015

Ülemiste CityTäna tähistati Ülemiste Citys uue 13-korruselise büroohoone valmimist, mis on ühtlasi kõrgeim hoone lennujaama piirkonnas. Bernhard Schmidti nime kandvas majas on ligi 11000m² pinda ja hoonesse mahub ca 1000 töökohta. Arvestatava osa majas kasutatavast energiast toodavad selle lõunaküljele paigaldatud 275 päikesepaneeli, mis on suurim ehitusintegreeritud päikesepaneelide installatsioon Eestis.

 

„Täna avatud uus büroohoone esindab uut mõtteviisi ja suunda ärihoonete rajamisel – ärihoone ei pea olema mitte üksnes ilus ja mugav, vaid ka keskkonnasõbralik. See trend võiks Eestis rohkem hoogu saada,“ märkis Riigikogu majanduskomisjoni liige Urve Palo. „Ülemiste linnak on viimastel aastatel kiiresti arenenud, kasvanud ja võtab arvesse kõige värskemaid trende maailma ärikinnisvara arenduses, mis toob neile kindlasti edu ka tulevikus.“

„Bernhard Schmidti büroohoone on Ülemiste City lipulaev väga mitmes mõttes,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Uus hoone on visuaalselt väga silmapaistev ja annab linnakule uue südame. Samas on tegemist Eestis ühe säravama näitega keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses. Hoone on oma lahendustega kindlasti teistest ees ja saab teerajajaks linnaku tulevastele büroomajadele, kus tahame järgida samu keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.“

„Kui siiamaani on äriarhitektuur ikkagi väga keskendunud kulutõhususele, siis tulevikus on oluline prioriteet keskkonnast hoolimine. Rohelisemat mõtteviisi nõuavad ka uued regulatsioonid ühiskondlike hoonete püstitamisel,“ märkis Gert Jostov. „Tasakaalu leidmine keskkonnasäästlikkuse ja kulutõhususe vahel saab olema väljakutse, kuid uued tehnoloogiad pakuvad kulude optimeerimiseks järjest paremaid võimalusi. Samas aitavad moodsad hooned kohale tuua innovaatilisi ja uusi tehnoloogiaid hindavaid ettevõtteid, mida Ülemiste Citys kõrgelt hindame.“

„Bernhard Schmidti büroohoone rajamine oli Nordeconile pingeline ning väljakutseid pakkuv protsess, mille juures teeb heameelt eelkõige see, et uudsetele nõuetele vastav ehitis valmis tähtaegselt,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Koos uue büroohoone avamisega tähistab Ülemiste City linnaku suurarendaja Technopolis Ülemiste AS täna ka oma viiendat sünnipäeva. Nende viie aastaga on Ülemiste Cityst kujunenud üks Põhjamaade suuremaid ja paremini funktsioneerivaid ärilinnakuid, mis on edukalt võimeline konkureerima sarnaste linnakutega Helsingis, Riias, Vilniuses või Stockholmis.

Uus büroohoone taotleb ehitistele keskkonnasäästlikkusele eest välja antavat LEED-kuldtaseme sertifikaati, mille tulemused selguvad aasta lõpus. Tänaseks on lõviosa uue büroohoone pindadest juba üürilepingutega kaetud – maja suuremad rentnikud on näiteks Playtech, Ramirent Shared Services, IPF Digital Estonia, Zone Media, Tripod, Adhit Media ja Nord Connect. Hoone esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad ja seal asuvad Finewine, Coffecupi ja Printerikeskuse kauplused.

Hoone sai Ülemiste City traditsioonide kohaselt nime Eesti soost innovaatori – 20nda sajandi ühe silmapaistvaima optiku, astronoomi ja leiutaja ning maailmakuulsa Schmidti teleskoobi looja Bernhard Schmidti (1879-1935) järgi.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Ülemiste City Bernhards Schmidti maja

III kvartalis kasvas majandus 0,5%

11.11.2015

StatistikaametEsialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2015. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,5%, kuid kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,5%.

Esialgsetel andmetel panustas majanduskasvu enim kinnisvaraalane tegevus. Tavapäraselt Eesti majanduskasvu vedavate tööstuse ja kaubanduse tegevusalade panus SKP-sse jäi nullilähedaseks.

Neto-tootemaksud mõjutasid III kvartalis SKP kasvu positiivselt. Jooksevhindades suurenesid nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumised, samas vähenesid subsiidiumite väljamaksed.

Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes võrreldes 2014. aasta III kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3%. Samuti kasvas kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalarvestuses 1% suurem kui eelmise aasta samas kvartalis.

Diagramm: SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

2015. aasta III kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 9. detsembril.

Suur elamispindade turuülevaade “Korteriturg: edasised suundumused 2015”

11.11.2015

Korteriturg 2015: edasised suundumusedOlen kokku pannud uue suure elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänase elamispindade seisule ja võimalikele arengustsenaariumitele.

Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab turuülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.

Ülevaadet käin tellijate juures isiklkikult esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.

Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Merko: Kaupmehe 5 kortermaja ehitusega alustamine

10.11.2015

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte AS Merko Tartu on alustanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse teise kortermaja ehitusega. Projekt koosneb kokku kolmest hoonest ja 90 korterist, millest esimene maja, aadressil Kaupmehe 7, on ehituses ning valmib 2016. aasta jaanuari lõpuks. Alanud on Kaupmehe 5 maja ehitus (30 korterit), mille valmimine on planeeritud 2016. aasta augustisse.

Kaupmehe kortermajad (merko.ee/kaupmehe) asuvad Tartu vallas Kaupmehe tänaval mõneminutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest. Majad kerkivad Pärna allee elupiirkonna kõrvale, kus Merko on arendanud ja ehitanud 10 kortermaja ning müünud ligi 300 korterit.

Kolmekorruselistel B-energiaklassiga kortermajadel on eraldi gaasikatlamaja, korterid on vesikeskküttega, küttekehadeks radiaatorid ning vannitubades elektriline põrandaküte. Kortermajade arhitekt on Janno Põldme ning korterite sisekujunduse on loonud OÜ Põldme. Koduostja saab valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Valgusküllaste 2- kuni 4-toaliste korterite juurde kuulub parkimiskoht ja panipaik. Korterite hind jääb vahemikku 58–103 tuhat eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Swedbank: Majanduskasv muutub laiapõhjalisemaks

10.11.2015

SwedbankArvatust suurema ekspordi ja investeeringute kahanemise tõttu korrigeeris Swedbank 2015. aasta Eesti SKP kasvu 0,3 protsendipunkti allapoole 1,6 protsendi peale.

Kasvu korrigeerimise tingis ka Statistikaameti poolt möödunud aasta SKP taseme oluline tõstmine ja sellest tulenev baasefekt. Kõige rohkem panustab majanduskasvu jätkuvalt eratarbimine. Välisnõudluse paranemise toel 2016. ja 2017. aastal ootame SKP kasvu kiirenemist vastavalt 2,6 ja 2,8 protsendini.

Eksport, mille kasv hakkas aeglustuma juba selle aasta alguses, kahanes kolmandas kvartalis veelgi. Lisaks elektroonikatoodetele andsid suurema panuse ka elektrienergia, põlevkiviõli ja mustmetallide ekspordi vähenemine. Venemaa suunalise ekspordi langus on taandumas. Kui aasta esimesel poolel vähenes eksport enim just Venemaale, siis hiljuti on suurem langus toimunud hoopis Lätti ja Ameerika Ühendriikidesse.

Samal ajal on ekspordikasv mitmetesse Euroopa riikidesse, eriti Norrasse, Taani, Saksamaale ja Ühendkuningriiki, kiirenenud või säilitanud endise mõõduka kasvukiiruse. Vaatamata Venemaa majanduskriisi leevenemisele järgmisel aastal, on oodata rubla odavnemist ja sanktsioonide jõus püsimist. See hoiab meie idanaabrite impordinõudluse nõrgana.

Samal ajal mõjub järgmise aasta alguses Eesti ekspordile positiivselt elektroonikatoodete kõrgemale tõusnud võrdlusbaasi kadumine. Koos Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusolukorra paranemisega 2016. aastal peaks välisnõudlus suurenema, mis aitab kaasa Eesti ekspordikasvu järk-järgulisele, kuid samas suhteliselt aeglasele, taastumisele.

Ettevõtete investeeringud on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKP-st on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele (v.a 2009-2010). Positiivne on aga see, et investeeringute osakaal masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse on suurenenud, mis näitab ettevõtete püüdlust efektiivsust tõsta.

Kapitalikaupade impordikasv aasta esimeses pooles viitab mõningase viivitusega investeeringute paranemisele. Välisnõudluse oodatav suurenemine 2016. aastal kasvatab ettevõtete vajadust suuremate investeeringute järele (nende laenuportfell kasvab).

Tööhõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema. Ühelt poolt väheneb tööjõud, teisalt aga vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive võib langeda mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja konkurents tugev.

Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. 2016. aasta suvel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek neid inimesi palgata on piiratud, töötute arv vähemalt esialgu kasvab. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu selle aasta 6,6 protsendilt 6,9 ja 6,8 protsendini, vastavalt järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Palgakasv püsib tööpuuduse väikesest tõusust hoolimata kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab veidi ka ligi 10%line miinimumpalga tõus nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub 2016. aastal oluliselt, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama. Lisaks keskmise palga tõusule toetavad tarbimist veel pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsete siirete tõus.

Tarbijahindade kasv ulatub 2016. aastal 1,6 ja 2017. aastal 2,5 protsendini. Selle taga on toorainete kallinemine maailmaturul, mis suurendavad viitajaga Eestis kütuste ja kütte hinda. Euro oodatav odavnemine USA dollari suhtes järgmisel aastal peaks tõstma teatud importkaupade hindu.

Aktsiisimaksude ja hotellide käibemaksumäära tõstmine mõjutavad hinnataset samuti positiivselt. Kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu, kus tööjõukulude osakaal kogukuludes on enamasti suurem kui tööstuses.

“Nõuanded koduostjale” nüüd soodsama hinnaga

10.11.2015

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduNüüd on võimalik osta käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“, mille autor on Tõnu Toompark, veelgi soodsama hinnaga.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Pindi Kinnisvara: turuinfo 10/2015

10.11.2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit

Pro Kapital Grupi täiendavate aktsiate kauplemisele võtmisest

10.11.2015

Pro KapitalNASDAQ OMX Tallinn AS-i juhatus otsustas 28. oktoobril 2015. a rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp taotluse ja võtta tema 97 363  täiendavalt emiteeritud aktsiat tingimuslikult kauplemisele Börsi Lisanimekirja (reguleeritud turg) tingimustel, et:

  • Aktsiakapitali suurendamine on kantud Äriregistrisse;
  • Emiteeritud aktsiad on konverteeritud põhiaktsiateks (ISIN: EE3100006040) Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
  • AS Pro Kapital Grupp on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Seisuga 9. november 2015.a. on mainitud tingimused täidetud. Eeltoodust tulenevalt võetakse 97 363 AS-i Pro Kapital Grupp poolt täiendavalt emiteeritud aktsiat kauplemisele NASDAQ OMX Balti lisanimekirjas alates homsest, 10. novembrist 2015.a. Seega kaubeldakse alates homsest nimetuse PKG1T all kokku 54 203 938 AS-i Pro Kapital Grupp aktsiaga (ISIN: EE3100006040).

1 2 3 … 1,070 1,071 1,072 … 1,573 1,574 1,575