Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Mullu Eesti majandus kasvas

28.02.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

2016. aastal oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot.

2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.

Enam kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%.

Neto-tootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvas nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed.

Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport 4,9%. Kaupade ja teenuste import suurenes reaalarvestuses 4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on sama tase kui 2015. aastal.

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8%. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 97,7% SKP-st.

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

2016. aasta IV kvartal

2016. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,6 miljardit eurot.

2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,9% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,8%.

2016. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim info ja side tegevusala lisandväärtuse tõus tarkvara arendusteenuste kasvu toel. Lisaks andsid majandusele oluliselt hoogu kaubanduse, transpordi, energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem tegevusalasid.

IV kvartalis kahanes nii hõivatute kui ka töötatud tundide arv, SKP aga kasvas. Seetõttu suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii tootlikkus hõivatu kui ka tunni kohta. Tööjõu ühikukulu suurenes 2016. aasta IV kvartalis 2,5%.

Pärast langust III kvartalis suurenes sisemajanduse nõudlus 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,7%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt ettevõtete kaubavarude suurenemine ning lõpptarbimiskulutuste kasv. Kapitali kogumahutus vähenes IV kvartalis 5,5% peamiselt ettevõtlussektori investeeringute vähenemise tõttu hoonetesse ja rajatistesse. Samal ajal kasvasid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Kõikide teiste sektorite kapitali kogumahutus aastavõrdluses kasvas.

2016. aasta viimases kvartalis suurenes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,7%, kaupade ja teenuste import aga 2,4%. Kaupade ja teenuste eksport suurenes elektroonikakaupade, mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu abil. Importi mõjutas positiivselt muude transpordivahendite ja metallide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 3,3%.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Tootjahinnaindeks jaanuaris tõusis

28.02.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, puidutöötlemises ning mäetööstuses, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektriseadmete tootmises.

2016. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Jaanuar 2017 – detsember 2016, %	Jaanuar 2017 – jaanuar 2016, %
KOKKU	1,0	1,5
Töötlev tööstus	1,1	3,2
Mäetööstus	5,5	-5,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-2,8	-13,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam mootorsõidukite osade ja lisaseadmete, puidu ja puittoodete ning naftasaaduste hind, samas langes elektriseadmete ja ehitusmaterjalide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,3% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandustoodete ja keemiatoodete hind ning langes elektrienergia, ehitusmaterjalide, jalatsite ja nahktoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.02.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte neljateist tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Arco Vara: Pärnu linna ja Pärnumaa kinnisvaraturu ülevaade 2016. a. IV kvartali seisuga

28.02.2017 Mihkel Eliste

Perioodil 2013-2015 püsinud kiire kinnisvaratehingute arvu kasv jäi Pärnumaal tervikuna 2016. aastal kiirelt pidama. Aeglustunud kuid endiselt kasvava trendiga kinnisvaraturul kasvasid erinevalt varasematest aastatest oluliselt kiiremini nii tehingute koguväärtus kui keskmine tehingu väärtus. 2016. aastal tehti Pärnu maakonnas 3 939 ostu-müügitehingut, mida oli 1,6% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 155 miljonit eurot, mida oli koguni 18% rohkem kui varasemal aastal. Tehingute koguväärtuse kui ka keskmise tehingu väärtuse kasvu vedasid valdavalt nii korteriturg kui mitteeluhoonetega tehtud hoonestud maa tehingud, mis üheskoos moodustasid kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 50% ja koguväärtusest koguni 61%.

Nii hinnataset kui tehinguaktiivsust hoidis IV kvartalis maakonnakeskus

2016. aastal tehti Pärnumaal 1 200 eluruumidega korteritehingut, mida oli 6,8% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 771 €/m² ja mediaanhinnaks 788 €/m², mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 12% ja mediaanhind koguni 14%. 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga korraks vähenenud tehinguaktiivsus kui ka aeglustunud hinnataseme kasv sai 2016. aastal taas sisse kiireneva hoo. Mediaanhinna kasv on kiireim olnud just 1- ning 4- ja enamatoaliste korterite osas, mille juures aga tehingute arv on enim kasvanud 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Erinevalt maakonnast kui tervikust kasvas Pärnu linnas korteritehingute arv mõnevõrra kiiremini, kasvades võrreldes 2015. aastaga 9,0%, mille juures tehti 820 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes sealjuures 984 €/m² ja mediaanhinnaks 942 €/m², mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 11% ja 12%. Nii tehingute arv, tehingute koguväärtus, keskmise tehingu väärtus kui ühtlasi keskmised hinnatasemed kasvasid kõige enam 1-toaliste korterite osas. 3-toaliste korterite osas võis seevastu märgata ligi 15%-list tehinguaktiivsuse langust, kuid sealjuures kasvas tehtud tehingute mediaanhind koguni 15%.

Pärnu linna ja Pärnumaa korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aasta IV kvartalis tehti Pärnumaal tervikuna 303 korteritehingut, mida oli 10% vähem kui III kvartalis kuid täpselt sama palju kui 2015. aasta samal perioodil. Pärnu linnas tehti kogu kvartali jooksul sealjuures 200 tehingut, mida oli aga koguni 16% vähem kui III kvartalis kuid 5,3% rohkem kui varasema aasta samal ajal. Korterituru aktiivsust on vedamas ennekõike maakonnakeskus, tehingute arvu tase on kinnisvaraturu hooajalisusest tulenevalt suvisest perioodist pidevalt vähenenud, ainuüksi novembris oli iga-aastasest aasta lõpus esinevast tehingute arvu kasvust märgata mõningast aktiivsuse kasvu.

Maakonnas tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes IV kvartalis 763 €/m², mis oli võrrelduna III kvartaliga langenud 7,0% kuid võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga kasvanud 11%. Mediaanhinnaks kujunes sealjuures 773 €/m², mida oli III kvartalist 9,5% vähem kuid varasema aasta sama perioodiga võrrelduna 9,1% rohkem. Hinnataseme lühiajalised muutused tulenevad sarnaselt tehingute arvu dünaamikale kinnisvaraturu hooajalisusest, laiemas vaates on siiski aset leidnud hinnatasemete edasine kiire kasv.

Pärnu linnas tehtud korteritehingute osas kujunes IV kvartalis aritmeetiliseks keskmiseks 999 €/m², mida oli võrrelduna III kvartaliga 1,5% vähem kuid võrrelduna 2015. aasta IV kvartaliga 9,7% rohkem. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 964 €/m², mida oli möödunud kvartalist 2,5% vähem ja võrreldes varasema aasta sama ajaga 8,1% rohkem. Erinevalt maakonnast kui tervikust on maakonnakeskuses turu hooajalisest kulgemisest tulenevalt olnud hinnatasemetele tagasihoidlikum statistiline mõju, Pärnu linnas on korterite hinnatasemed püsinud üsnagi stabiilsel tasemel ning aastases lõikes näidanud võrdlemisi kiiret kasvu.

Korterituru osas on püsinud aktiivsena nii omandi- kui üüriturg. Omanditurul on viimastel perioodidel saanud aina enam turgu kujundavaks faktoriks pidevalt vähenev pakkumiste arv, pakkumiste kehv struktuur ja pidevalt kasvavad pakkumispõhised hinnad, mis üheskoos on soodustamas tehingute arvu vähenemist kui ka tehinguhindade kasvu. Üürituru osas avaldab Pärnu linna ja selle lähipiirkondade osas tugevat mõju just hooajalisusest tulenev suvine periood. Iga-aastaselt on märgata üüripakkumiste kiiret kasvu alates jaanuarist kuni juuli-augustini, mille järel üüripakkumiste arv hakkab taas kiirelt langema. Pikemaajaliste üürilepingute sõlmimine on võrdlemisi keeruline, seda eriti atraktiivsetes piirkondades, sest varade omanikud soovivad suvise perioodi vältel üürida kortereid lühiajaliselt, teenides seeläbi ajutiselt oluliselt rohkem üüritulu. Viimastel perioodidel on väikeinvestorite huvi Pärnu kinnisvaraturu osas hakanud raugema, huvi on vähenenud nii külaliskorterite ostmise kui võimalike üürimajade ehitamise osas.

Arendusturul laiemalt on Arco Vara hinnangul potentsiaalsete ostjate huvi endiselt suur. Käesoleval ajal on arendamisel üksikuid korterelamuid, kuid erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi välja kujunemas. Korterelamute püstitamiseks on kehtestatud mitmeid planeeringuid, kuid lähitulevikus ei ole oodata neist valdava enamuse osas ehitusõiguse realiseerimist ja arendustegevusega alustamist. Hinnatasemed ei ole veel küündinud arendajate jaoks piisavalt kõrgetele tasemetele, et arendustegevuse läbiviimisega kaasnevad riskid oleksid eduka müügiprojekti tagamiseks piisavalt madalad. 2016. aastal väljastati Pärnumaal ehituslube kokku 8 korterelamu (73 korterit) ehitamiseks, mille juures juba väljastatud ehituslubade osas alustati ehitustegevust 3 korterelamu (84 korterit) osas ja kasutusse jõudis 6 korterelamut (50 korterit). Hetkel ehitamisel olevate arenduste osas on juba suur hulk korteritest võlaõiguslike lepingute raames võõrandatud, millest tulenevalt võib tarbijate huvi uusarenduste osas pidada aktuaalseks ka lähitulevikus.

Pärnu linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp	1-toalised		2-toalised		3-toalised		4- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	53	486-3 296	276	16 000-3 165	170	32 500-241 500	70	45 000-399 000
Üür	28	3,43-20 (120-300 €/kuus)	43	2,67-16,7 (120-1000 €/kuus)	23	3,04-9,26 (160-500 €/kuus)	6	2,67-3,52 (250-400 €/kuus)

Allikas: kv.ee

Nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus aeglustus, hinnakasv endiselt jätkus

2016. aastal tehti Pärnu maakonna elamuturul 393 tehingut, mida oli 16% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 64 000 eurot ja mediaanhinnaks 50 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 24% ja mediaanhind 25%. Pärnu linnas tehti seevastu 127 tehingut, mida oli koguni 48% rohkem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Pärnus 94 000 eurot ja mediaanhinnaks 80 000 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 31% ja 23%.

Nii maakonnas kui maakonnakeskuses oli mediaanhinna kasv võrreldes viimaste aastatega oluliselt kiirem, millest tulenevalt tehakse elamutega tehinguid aina enam kasvavatel hinnatasemetel. Nii tehingute arvu kui hinnataseme kasvu toetab üle-Eestiliselt turul valitsev sarnane olukord, kus kasvanud korterihindade taustal nähakse alternatiivina võimalust osta hoopis üksikelamu. Hinnakasvu on soodustanud ennekõike tehingud renoveeritud ja heas seisukorras elamutega, võrreldes varasemate aastatega on tehingute arv enim kasvanud perioodil 1971-1990 ja enne 1939ndat aastat ehitatud elamute osas. Uusehitistega tehtavate tehingute arv on võrreldes nii 2014. kui 2015. aastaga püsinud sarnasel tasemel.

201ˇ6. aasta IV kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna elamutega kokku 90 tehingut, mida oli 18% vähem kui III kvartalis ja 17% rohkem kui 2015. aasta samal ajal. Pärnu linnas tehti sealjuures 29 tehingut, mida oli 3,3% vähem kui eelnevas kvartalis ja 3,6% rohkem kui varasema aasta samal perioodil. Tehinguaktiivsus püsis igakuiselt maakonnas tervikuna võrdlemisi stabiilsel tasemel, kvartali siseselt tehti enim tehinguid nii Pärnu linnas kui kogu maakonnas novembris.

IV kvartalis kujunes maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 80 000 eurot ja mediaanhinnaks 62 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes III kvartaliga kasvanud 31%, mille juures mediaanhind aga kasvas 32%. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvas aritmeetiline keskmine koguni 51% ja mediaanhind 55%. Pärnu linnas kujunes sealjuures aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 96 000 eurot ja mediaanhinnaks 80 000 eurot, mis olid varasema kvartali suhtes kasvanud 7,9% ja 1,3%. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga kasvas Pärnu linnas aritmeetiline keskmine 29% ja mediaanhind 40%.

Võrreldes varasemate perioodidega on kasvanud nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed. Hinnataseme kasv on sealjuures mõnevõrra kiirem olnud just maakonnakeskuse välistes piirkondades. Pärnu linna siseselt püsis elamutehingute mediaanhind kogu kvartali vältel igakuiselt 80 000 euro hinnatasemel, mille juures kallimate hindadega tehinguid tehti valdavalt nii novembris kui ka detsembris. Maakonnas tervikuna võis aasta lõpus esinevast iga-aastasest tehingute arvu kui hinnatasemete ajutisest kasvust märgata nii tavapärasest kallimate kui ka statistilistest keskmistest mõnevõrra odavamate hindadega tehtud tehinguid. Elamuturul olev pakkumiste arv on juba mitmendat aastat püsinud sarnasel tasemel, sealjuures on turul pakutavate varade maht siiski olemasoleva nõudluse rahuldamiseks piisav, mida kinnitab ka nii kallimate kui odavamate varadega tehtud tehingute mitmekesisus ehk valikuvõimalus.

Hoonestamata elamumaadega tehti Pärnu maakonnas 2016. aastal 262 tehingut, millest 37 ehk 14% tehti Pärnu linnas. Kruntidega tehtud tehingute arv kasvas hüppeliselt 2014. aastal, mille järel tehti 2015. aastal veelgi enam tehinguid. 2016. aastal tehti 8,4% vähem tehinguid kui varasemal aastal, kuid sealjuures on hinnatasemed püsinud endiselt võrdlemisi kiires kasvutrendis. Pärnu linnas langes aastases lõikes hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv 14%, nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemega seotud trendid on viimastel aastatel olnud kattuvad nii maakonnakeskuses kui maakonnas tervikuna.

Maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 2016. aastal 7,0 €/m², mida oli 39% rohkem kui 2015. aastal ja koguni 170% rohkem kui 2014. aastal. Maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute tervikhinnad on siiski valdavalt alla 20 000 euro, krundid on sageli olemasoleva ehitusõigusega ja asuvad maakonnakeskuse ja rannikuala läheduses kuid ei ole enamasti tervikliku infrastruktuurilise varustatusega. Pärnu linnas tehtud tehingute taustal kujunes 2016. aastal mediaanhinnaks 28,3 €/m², mis oli võrreldes 2015. aastaga püsinud samal tasemel (-0,5%) kuid oli võrreldes 2014. aastaga 92% kõrgemal.

2016. aasta IV kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna kokku 60 hoonestamata elamumaa tehingut, sellest 6 Pärnu linnas. IV kvartalis kujunes maakonnas mediaanhinnaks 6,9 €/m² ja Pärnu linnas 37,0 €/m². Linna siseselt on kruntide hinnad võrreldes hajaasustuslikemate piirkondadega oluliselt kõrgemad, ennekõike on väärtustatud mereäärsed ja Kesklinna piirkonnas asuvad elurajoonid. Kõrgete hinnatasemete tõttu on viimastel aastatel taas hakanud kasvama elanikkonna poolne huvi odavamate kruntide järele, mida erinevates linna lähipiirkondades on kunagise buumi aegse üleplaneerimise tõttu veel hulgaliselt pakkumisel. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamine.

Pärnu linna ja Pärnu maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsus aeglaselt kasvamas, sagenenud kallimad tehingud

Pärnu maakonnas on hoonestamata äri- ja tootmismaade turg olnud viimastel aastatel võrreldes kunagise buumi perioodiga mõnevõrra aktiivsem. Tootmismaadega tehtavad tehingud leiavad valdavas osas aset maakonnas, ärimaade tehingud maakonnakeskuses. Tehingute arv on ärimaade osas kõige kõrgem olnud just 2009. ja 2013. aastal, hilisematel aastatel on tehinguaktiivsus hakanud langema. Hoonestamata tootmismaade osas on majanduslike väljavaadete paranedes tehinguaktiivsus pideva trendina kasvanud, olles kõige kõrgemal tasemel olnud 2013. aastal. Tehingualuste varade hinnatasemed on siiski võrreldes kümne aasta taguse perioodiga oluliselt madalamad, seda peamiselt tollase üleplaneerimise ja sellest tuleneva praeguse mitmekesise pakkumise ja suhteliselt madala nõudluse tõttu.

Hoonestatud tootmismaade osas kasvas 2016. aastal märgatavalt tehingute arv, sealjuures on hoonestatud ärimaade osas tehinguaktiivsus püsinud lähiminevikus iga-aastaselt sarnasel tasemel. Nii hoonestatud tootmis- kui ärimaade puhul on mediaanhinna tasemed püsinud ligilähedaselt sarnastel tasemetel, 2016. aastal oli märgata kallimate tehingute sagenemist, mis on pannud aritmeetilise keskmise hinnataseme kiirelt kasvama. 2016. aastal tehti maakonnas tervikuna kokku 51 hoonestatud tootmismaadega ja 33 hoonestatud ärimaadega tehingut, mille juures ärimaa mediaanhinnaks kujunes 42 000 ja tootmismaade osas 22 000 eurot.

Prognoos

Käesoleva aasta I kvartali jooksul on oodata iga-aastasest kinnisvaraturu hooajalisusest nii tehingute arvu kui mõningast hinnatasemete langust. Kevade saabudes ning turuaktiivsuse kasvades on oodata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete sarnasele tasemele jäämist nagu varasematel kvartalitel, üksikute turule lisanduvate uusarenduste taustal võib oodata statistiliste keskmiste mõningast kasvamist. Korteritehingute arvu kasvu jääb pidurdama ennekõike vähene pakkumiste arv, kehv pakkumise struktuur ja kohatised kõrged pakkumispõhised hinnad. Varade müügiperioodide pikenemist ei ole seni olnud täheldada, Arco Vara statistika põhjal oli 2016. aastal Pärnu linnas korterite keskmiseks müügiperioodiks 160 päeva. Tehinguni jõudmisel on hinnas kauplemist täheldada võrdlemisi laialdasel määral, 2016. aasta lõikes jäi korterite pakkumis- ja tehinguhinna vahe keskmiselt 4,4% juurde.

Lähitulevikus on turul oodata üksikute arendusprojektide lisandumist ja käesoleval hetkel arendamisel olevate osas ehitustööde lõpetamist. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge. Üüriturul on kevade saabudes oodata suviseks perioodiks ettevalmistuvalt üüripakkumiste hulgalist pakkumise lisandumist, mis tuleneb ennekõike Pärnu kui kuurortlinna eripärast. Omandituru lõikes on oodata nõudluse sarnasele tasemele jäämist, pikemas perspektiivis on eratarbimisega seotud kulutuste, palgakasvu senise kiirenemise aeglustumise ning võimalike intressitasemete kasvamise juures oodata tehinguaktiivsuse mõningast taandumist. Sarnaselt teistele Eesti piirkondadele kasvas 2016. aastal üle pika aja ka Pärnu maakonna elanikkonna arv, mis on ajutiselt peatamas elanikkonna väljavoolu pealinna ja välismaale. Rahvastiku pidevast vananemisest tulenevalt on aga maakonnas tervikuna oodata pakkumiste mõningast lisandumist ennekõike elamuturul ja vanema põlvkonna elanike maakonnakeskusesse kolimise tulemusena nõudluse kasvamist väiksemate korterite osas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Eesti kinnisvaraturg ja Brexit – kuidas võita?

28.02.2017 Ingvar Allekand

Euroopa, Eesti sealhulgas, on Brexitist masenduses! Kõige lihtsam on muidugi jätkata nii poliitilist kui majanduslikku enesehaletsust ja kiruda inglaste põhjustatud suurt segdust. Sekka kübeke Vene hirmu ka. Ja nii õnnestubki meil taas rivistada end viimaseks järjekorras, kus seisavad need, ke tahavad Brexitist kasu lõigata.

Alustame ilmekaimast – Pariisi büroohoonete turg rühib ülesmäge! Eks ikka nende ettevõtete najal, kes Londoni maha jätavad. Pariis on olnud juba pikka aega tugevalt arenev ärikeskus ning Londonile suur konkurent, kes sellest segadusest suure tõenäosusega võitjana välja tuleb. Ent Pariis pole ainus – küllap osa ärist kolib Londonist ka teistesse Euroopa linnadesse. Metropolid on nagu vette kukkunud kivid, mis tekitavad enda ümber ringlainetuse, kuid Tallinn on seni hulpinud tsentrist suhteliselt kaugel. Peaksime endalt küsima, kuidas liikuda metropolidele „lähemale“. Või täpsemalt öeldes – lähemale, kui Riia, Vilnius jt regionaalsed keskused.

Kahtlemata on EASi välisesindused teinud head tööd Eesti ettevõtete edendamisel rahvusvahelises plaanis. Ent rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse toomine kipub piirduma mõne riiklikult arendatud tehnopargi, sadama ja lennuväljaga. Rändrahnud muidugi ka. Vaadates Eesti ettevõtluse kasvustrateegiat 2014 – 2020 avaneb küllaltki läbimõeldud pilt ärikeskkonna arendamiseks. Pikas pespektiivis. Esiteks nii pikas, mida tõenäoliselt ei olegi kuidagi võimalik enne 2020 realiseerida. Ja teiseks nii pikas, et Londonist lahkuvad ettevõtted on selleks ajaks ammu omale uue pesa leidnud.

Lihtsustatud paralleel Domus Kinnisvarast – meie turundusosakond võib teha nii palju, vinget ja kallist turundust, kuid tahab, kuid kui maakler ei võta telefoni ja ei helista kliendile, siis ühtegi kinnisvaratehingut tehtud ei saa. Nii ka välisettevõtete Eestisse meelitamisega – ühel hetkel tuleb turundutegevus asendada müügitööga. Praegu on see hetk, kus rändrahnude tahumise asemel tuleb teatada, et Tallinn on Ida-Euroopa kõige vingem ärikeskus. Argumendid on meil ammu laual. Eesti tehnoloogiaettevõtete saatmise asemel metropolidesse, tuleks protsess vastupidi käima panna. Tuleks üle saada „kinnnisvaraäri-on-paha“-kompleksist ning muuta eksporditoetused kättesaadavaks ka kinnisvaravaldkonnale, sest lõpuks materialiseerub tulemus uutes ettevõtetes, töökohtades, lisandväärtuses, majanduskasvus, maksulaekumises ja infrastruktuuriinvesteeringutes. Keegi peab kõlava turunduse asemel hakkama tegema säravaid kõnesid klientidele.

Kinnisvaraäri vaatenurgast on riik seni panustanud peamiselt oma äridesse – mõned tehnopargid Ida-Virumaal, sadam, lennujaam – ning mõnel juhul isegi kõlvatut konkurentsi pakkudes. Näiteks kui tegelesime veel agressiivselt Vene suunale turundamisega, tuli oma nappe ressursse arvestades kadedusega vaadata, millist turundusraha said kasutada riiklikult arendatavad tehnopargid. Olen 100% veendunud, et tänased ärilinnakutse arendajad on märksa pädevamad seda vajalikku müügitööd ühiselt korraldama ja sellist turundusraha kasutma. Ükski neist pole iseseisvalt piisavalt jõukas reaalse efekti saavutamiseks, kuid jõudude ühendamisel ning riiklikul toel on ka Eestil võimalik Brexitist võita. Koostöö käima. Müük käima.

Ingvar Allekand

Economic growth in the last quarter of 2016 was above expectations

28.02.2017 Tõnu Toompark

In 2016, economic growth reached 1.6% in Estonia. Compared to 2015 it is a 0.2 percentage point increase, but nothing to be too proud of yet. Nominal growth of GDP accelerated from 2.5% in 2015 to 3.3% in 2016.

In the last quarter of 2016 Estonian economy grew 2.7%, which is the highest quarterly growth rate in two years and was above our expectations. Unfortunately the main contribution to this growth still came from private consumption whereas contribution of investments remained negative. Investments grew only in the second quarter and thereafter plummeted again. This means that 2016 was the fourth consecutive year in a row where investments decreased.

In 2016 ITC and domestic trade sectors had the largest positive and agriculture the largest negative contribution to GDP growth. Negative contribution from agricultural sector comes from a 30% decline in value-added as crop yields compared to averages were better in 2015 and worse in 2016. In the last quarter of 2016 economic growth was relatively broad based with only a few sectors that contributed negatively.

Households’ investments into dwellings grew rapidly in 2016 whereas investments of enterprises and general government were in a decline. The main positive contribution to enterprises investments came from transportation equipment whereas investments into buildings and machinery are still lagging. In the last quarter of 2016 enterprises’ investment into machinery has somewhat improved, but growth remains negative compared to last quarter of 2015.

On a positive note export growth in 2016 was 3.6% compared to -0.6% decline in 2015. The contribution of net export to growth remained negative in total, but in the last two quarters of 2016 export growth has been stronger than import. This implies that Estonian exporters are gaining strength, although export growth in the last quarter of 2016 somewhat decelerated.

Private consumption has remained the engine of growth due to very strong wage growth. This is about to change as this year prices will increase and real net wage growth decelerates rapidly. In 2017 we expect smaller contribution to growth from private consumption and larger contribution from investments and government expenditure. Contribution of private consumption to growth will somewhat increase in 2018 when non-taxable income threshold is raised. We expect the economy to grow 2.2% this year and 2.8% in 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 14-28/03/2017

28.02.2017 Tõnu Toompark

14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel, mis loeb koolitaja ja jurist Evi Hindpere. Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: madal tööpuudus ja kasvavad palgas soosivad eluasemelaenude võtmist

28.02.2017 Tõnu Toompark

Aktiivne korteriturg on kandunud Tallinnast-Tartust maakondadesse. See on toonud eluasemelaenu võtjate sekka järjest uusi inimesi. 2016. a lõpul oli Eesti panga andmetel 170 000 eluasemelaenu, millede kogujääk oli 6,66 miljardit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 2,1%.

Keskmine eluasemelaenu jääk on jõudnud 39 000 euroni. See on viimase 10 aasta, sh kinnisvarabuumi tipp-aastate kõrgeim näitaja. Eelmisest aastast on keskmine laenujääk 3,1% ülevalpool.

Kasvava eluasemelaenude arvu ja kerkiva keskmise laenujäägi taga on eelkõige suhteliselt madal tööpuudus ja kõrge tööhõive. Need on tegurid, mis on viinud palkade jätkuva kasvuni ja see omakorda on andnud üha enamatele inimestele kindlust uue kodu soetamiseks.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Mullu ettevõtlussektori kasum vähenes

27.02.2017 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,7 miljardit eurot, mis oli 10% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes teist aastat järjest.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubandus- ja energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse, kinnisvara- ning veonduse ja laonduse ettevõtted. Töötleva tööstuse kasum vähenes 2015. aastaga võrreldes kolmandiku võrra, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud kütteõlide, metalltoodete ja puidutööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2016. aastal kaupu ja teenuseid 50,2 miljardi euro eest ehk 2% rohkem kui aasta varem. Enim suurenes müügitulu kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 4%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest sõiduki- ja jaekaubanduses. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aastaga võrreldes 2%.

Ettevõtete kulud suurenesid 2015. aastaga võrreldes 3%, sealhulgas tööjõukulud 5%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 3% ja 1%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2016. aastal keskmiselt 21 600 eurot hõivatu kohta ehk 2% väiksem kui aasta varem.

Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2016. aastal 2,0 miljardit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2015. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2015. aastaga suurenesid investeeringud arvutisüsteemidesse ja transpordivahenditesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud ehitiste soetamiseks.

2016. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 13,2 miljardi euro eest, mis oli 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 612 miljonit eurot ehk viiendiku vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.01.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Nordecon: Ugala teater võib hakata sisse kolima

27.02.2017 Tõnu Toompark

Nordecon on lõpetamas Ugala teatri ehitustöid, maja renoveerimine on jõudnud etappi, kus teater võib hakata sisse kolima ja 18. märtsi avamiseks proove tegema. Nordecon andis eelmisel nädalal maja võtmed üle teatrijuhile.

„Ugala teatrimaja ehitus on käinud juba mitu kuud meeletu tempoga ja kõik osapooled on teinud väga head koostööd. Ühiselt heade partneritega andsime endast parima ja tagasime sellega tellijale Riigi Kinnisvara AS-le lepingulise vahetähtaja täitmise. Samas sai ka kohe teater sisse kolima hakata, et valmistuda 18. märtsil toimuvaks avamiseks ja esietenduseks,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Olemasolevat hoonet rekonstrueerida on alati palju töömahukam kui uut ehitada. Meie koostöö arhitektide, teatrijuhtide, Riigi Kinnisvara AS-i ja tellija otsehankijatega on olnud hea ning konstruktiivne, kõik ootamatused oleme lahendanud ühiselt.“

„Viljandi üks sümbolitest, Ugala punastest tellistest maja on saanud uuendatud fassaadi. Ajakohastatud on kõik tehnosüsteemid: alates kütte-, ventilatsiooni ja elektrisüsteemidest, lõpetades lavatehnikaga ning nende ülimalt keerulise juhtimisautomaatikaga,“ rääkis Erkki Suurorg. „Tänu arhitektide loomingulisusele, kes on leidnud võimaluse, kuidas olemasolevat pinda ära kasutada nii palju kui võimalik, saab teater juurde nii mänguruumi kui abipindasid. Vastavalt kokkuleppele jätkab Nordecon veel väiksemate järel- ja seadistustöödega hoone sees ning kevadel õueala lõplike korrastustöödega, mis ei sega teatritegemist.“

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Arco Vara AS ja Kiinteistömaailma Oy alustasid koostööd

27.02.2017 Tõnu Toompark

Arco Vara AS ja Soome suurim kinnisvaraettevõte Kiinteistömaailma Oy sõlmisid hiljuti koostöölepingu, milleni viis põhjanaabrite kasvav huvi Eesti elukondliku- ja ärikinnisvara vastu.

Vastastikune koostöö kasvas välja vajadusest mõlema riigi klientide paremaks teenindamiseks, kuna Eesti ja Soome majandused on tänaseks omavahel tihedalt seotud.

„Paljud inimesed elavad mõlemas riigis ning tegelevad ka piiriülese ettevõtlusega. Sellest tulenevalt vajatakse nii äri- kui ka elamispindu. Konkreetse koostööni Kiinteistömaailma Oy-ga viis mitmete Soome klientide huvi Merimetsas asuva Kodulahe kvartali vastu ja samuti meie ettevõtjate huvi Soome kinnisvara vastu,“ kommenteeris Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Tema sõnul on kasvanud soomlaste huvi peamiselt Tallinnas asuvate eluruumide suhtes. Põhjanaabrite investoritele on atraktiivne ka meie korteriturg, kuna üüritootlused Eestis on võrreldes Soome üüritootlustega paremad.

„Soomest kliendid on nõudlikud ning vajavad head ja usaldusväärset konsultatsiooni, et Eesti kinnisvaraturul orienteeruda. Enamjaolt vajatakse nõu just siinse seadusandluse ja maksustamise osas,“ ütles Chasan.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Kanname püsiväärtusi ning loome elukeskkondi, mis kestavad põlvest-põlve, suhtume austusega oma partnerisse ning töötame alati parima lahenduse pakkumise nimel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriühistus: Kommunaalkulude võlgnevus

27.02.2017 Kätri Sarapuu

Ühel meie korteriühistu liikmel on juba mitu kuud võlgnevus. Mida saab ühistu teha, et võlg korteriühistu liikmelt kätte saada?

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 sätestab kohustuse korteriomanikule tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse § 15¹ kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel asjaõigusseaduse § 75, mille lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteriühistu võib esitada hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuise võlgnevuse suurus.

Kui korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg-st 5 tuleneva korteriomandi võõrandamise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.

Kui kohus asja läbivaatamisel tuvastab, et korteri võõrandamise tingimused on täidetud, saab kohus kohustada võlgnikku korterit võõrandama täitemenetluse korras, andes samas mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Arco Vara AS sõlmis frantsiisilepingu kaubamärgi kasutamiseks Lätis

27.02.2017 Tõnu Toompark

31.10.2016 müüs Arco Vara AS-i 100% tütarühing Arco Real Estate AS 70%-lise osaluse Arco Vara kaubamärgi all tegutsevas ja Arco Vara gruppi kuuluvas Läti kinnisvarabüroos (ärinimi SIA Arco Real Estate). Vastavalt kokkuleppele kohustus SIA Arco Real Estate alates 2017. aasta maist jätkama tegevust uue kaubamärgi all.

Täna sõlmisid Arco Vara AS ja SIA Arco Real Estate 3-aastase frantsiisilepingu ning leppisid kokku Arco Vara kaubamärgi kasutamise tingimustes.

Kahjumi piiril tegutsenud tegutsenud tütarettevõtte müük ja edasine tulu teenimine frantsiisilepingu alusel on osa Arco Vara grupi laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on saavutada grupi varadele kõrgemat tootlust.

Nõuanded koduostjale: olemasoleva elamispinna müümine

24.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb tihtipeale mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on olemas raha selleks, et uus kodu osta ilma vana müümata, siis on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva

24.02.2017 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Harjumaale lisandub ligi 100 000 m² lao- ja tootmispinda

23.02.2017 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.

Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid

Objekt	Asukoht	Pinna suurus m2	Planeeritud valmimisaeg
Omniva logistikakeskus	Lehmja küla, Rae vald		2018
OÜ Harmeti moodulmajade tootmishoone	Kumna küla, Harku vald	26 845	2017
Favor AS tootmishoone	Liivamäe küla, Jõelähtme vald	13 522,2	2017
Smarten logistikakeskuse laiendus	Lehmja küla, Rae vald	12 800	2017
AS Mobec kontori- ja laohoone	Lehmja küla, Rae vald	5889	2017
Baltic Agro AS ärihoone	Lehmja küla, Rae vald	4951,7	2017
Priisle Äripark, II etapp	Lasnamäe linnaosa, Tallinn	4100	2017
Männiku Stock-Office	Nõmme linnaosa, Tallinn	2600	2017
Orto kontori- ja tootmishoone	Lasnamäe linnaosa, Tallinn	2279,1	2017
Järveotsa tee Stock-Office	Haabersti linnaosa	2200	2017

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kalmistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office-tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tarbeks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.