Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nõuanded üürileandjale leiad käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

13.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Korteriühistute innovatsioonikonverentsil räägitakse, milline tulevik ootab kortermajasid

13.04.2016 Tõnu Toompark

Tänavu 20. aastapäeva tähistav Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab kolmapäeval, 13. aprillil Meritoni hotellis innovatsioonikonverentsi, kus kõneks Eesti elamufondi arendamise tulevik. Konverents algab kell 10, ajakirjanikud on oodatud osalema.

Innovatsioonikonverentsile kogunevad korteriühistud kolmandat korda. “Küsimus on selles, kuidas hakkame elama 10, 30 või 50 aasta pärast, ning milliseid uudseid tehnoloogiaid ja lahendusi peaksime elamufondi renoveerimisel juba täna teadma ja arvestama,” rääkis EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla. “Mis saab meie magalarajoonidest, kuidas kujundada vanadest majadest kaasaegsed elamud ja millised on tänapäevased elamuehituse nõudmised, sellest konverentsil juttu tulebki,” lisas Jaadla.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski võtab konverentsil vaatluse alla elamufondi tuleviku ja tulevikuhooned, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu räägib riiklikest suundadest Eesti ehitus- ja eluasemepoliitikas ning Raimond Tamme esitluses on vaatluse all ka Tartu linna pilootprojekt: hruštšovkad smartovkadeks.

Räägitakse ka liftide rajamise võimalikest lahendustest juba olemasolevatesse kortermajadesse, hoonete heast sisekliimast ja ventilatsioonilahendustest, aga ka sellest, kuidas kasutada kortermajas päikeseenergiat ning kuidas muutub korteriühistu ise energia mikrotootjaks.

Elamufondi tulevikule on pühendatud ka Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu viimane number, kus Tallinna magalate käekäiku analüüsivad nii legendaarne ehitusprofessor Karl Õiger kui ka TLÜ teadlased Erik Terk ja Aado Keskpaik.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna korterituru fookus pöördus Kesklinnast Mustamäele ja Haaberstisse

13.04.2016 Tõnu Toompark

Kui veel aasta tagasi oli Tallinna korterituru aktiivseim piirkond Kesklinn, siis nüüd on kinnisvarahuviliste fookusesse tõusnud Mustamäe ja Haabersti.

Tallinna kesklinna korteritehingute arv on tänavu aasta 1. kvartalis võrreldes aastatagusega kukkunud veerandi võrra 461-lt 345-le, selgub Maa-ameti tehingute andmebaasist.

Seevastu Mustamäel tehtud tehingute arv on kasvanud aastaga poole võrra 275 pealt 410-le ning Haaberstis isegi 60% 144 231-le. Statistiliselt suure tõusu teinud ka Nõmme, kuid seal on tehingute üldarv üsna väike.

Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayrer’i sõnul paistab, et jätkuva palga- ja majanduskasvu ning madalate intresside keskkonnas on kinnisvaraturul järjest aktiivsemaks muutunud ka inimesed, kes varem ei saanud omale eluaseme vahetamist lubada. „Samas on kesklinna hinnatase juba nii kõrge, et eriti uusarenduste puhul ei hakka paljude hammas peale.

Nii ongi pilgud suunatud Mustamäe ja Haabersti poole, mis pole juba aastaid enam pelgalt koledad nõuka-aegsed rajoonid, vaid kus on päris palju ka kaasaegset ja toredat elukeskkonda,“ ütles Ayrer.

Mõlemas piirkonnas on tehingute aktiivsuse tõusuga kerkinud ka keskmised ruutmeetrihinnad 14% vastavalt siis Mustamäel 1436 ja Haaberstis 1470 euroni. Nõmme korterite keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 17% ulatudes 1428 euroni.

Nii Pirital, Lasnamäel, Kristiines kui Põhja-Tallinnas tehtud korteritehingute arv on aastaga muutunud vähem.

Center Kinnisvara on elukondlikule kinnisvarale keskendunud kinnisvarabüroo, mis on võtnud fookusesse Eesti kinnisvaraturu aktiivseima piirkonna Tallinna ja selle lähiümbruse. Center Kinnisvara pakub klientidele kinnisvarateenuste tervikpaketti – kinnisvara vahendust, arendust, haldust ja investeerimisnõustamist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse 9 protsenti rohkem

13.04.2016 Tõnu Toompark

Märtsis pakuti portaalis KV.EE Harjumaal müügiks 2033 maja. Majade müügipakkumiste arv aastatagusega võrreldes ei ole muutunud. Pakkumise keskmine hind oli 1232 €/m² ehk eelmisest aastast 9% rohkem.

Enamus Harjumaa omavalitsustes on majade müügipakkumiste arv vähenenud. Suurim pakkumiste arvu juurdekasv on Rae vallas, kuhu on aastataguse ajaga võrreldes lisandunud üle saja uue maja müügipakkumise.

Napp pakkumine ja aktiivne korteriturg, mis on lükanud koduotsijaid korteriturult majade ostmise suunas, on majamüüjate hinnaootusi kasvatanud. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel kasvanud eranditult kõikides vaadeldavates omavalitsustes.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	03/2015	03/2016	Muutus, %	03/2015	03/2016	Muutus, %
Jõelähtme vald	52	43	-17%	927	1 386	49%
Keila linn	23	14	-39%	813	938	15%
Keila vald	91	91	0%	760	957	26%
Kernu vald	84	69	-18%	426	466	9%
Kiili vald	16	20	25%	846	1 154	36%
Kose vald		69	NA		466	NA
Kuusalu vald		20	NA	1 039	1 154	11%
Loksa	13	9	-31%	620	674	9%
Maardu linn	64	54	-16%	1 035	1 188	15%
Paldiski	11	10	-9%	336	360	7%
Raasiku vald	9		NA	832	929	12%
Rae vald	123	236	92%	1 464	1 525	4%
Saku vald	83	61	-27%	779	816	5%
Saue linn		21	NA	908	1 009	11%
Saue vald	17	21	24%	1 125	1 143	2%
Tallinn	895	855	-4%	1 298	1 323	2%
Viimsi	263	247	-6%	1 334	1 370	3%

Eesti	3 219	3 141	-2%	947	1 025	8%
Harjumaa	2 037	2 033	0%	1 135	1 232	9%
Narva	26	32	23%	420	475	13%
Pärnu	48	59	23%	953	1 028	8%
Tartu	289	281	-3%	946	978	3%

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ülemiste Citys algab unikaalse spordiklubi ehitus

12.04.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnakut arendav Mainor Ülemiste alustas muinsuskaitse all oleva klaaskatusega eestiaegse tootmishoone renoveerimist unikaalseks spordiklubiks, investeerides aasta lõpus valmivasse hoonesse üle 2,6 miljoni euro.

2760-ruutmeetri suuruses hoones hakkab tegutsema Baltimaade suurima spordiklubide keti MyFitnessi moodsaim klubi. 8,5-meetriste lagedega majas saavad olema suur jõusaal ja rühmatreeningute ruumid, 25-meetrine ujumisbassein, massaažibasseinid ning erinevad saunad. Hoone teeb erakordseks ka selle haruldane renoveeritav saagkatus, milles on kasutatud ligi tuhat ruutmeetrit klaasi.

“Uus MyFitness spordiklubi saab olema erakordselt omanäolise interjööriga. Kuna tegemist on meie jaoks suureformaadilise klubiga, siis saame seal pakkuda senisest veelgi mitmekülgsemat treeningplaani,” märkis My Fitness AS juhatuse esimees Erkki Torn. “Ülemiste City MyFitnessist saab meie teine klubi Eestis, kus on kõigi spordisõprade rõõmuks ka tipptasemel 25-meetrine ujumisbassein, seal hakkavad toimuma ka laste- ja noortetreeningud” kinnitas Torn.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on uhke spordiklubi ehitamine kindlasti väga hea uudis kõigi linnakus täna töötava 7000 inimese jaoks, ent põhjust sedavõrd mitmekülgses spordiklubis käima hakata on kindlasti ka kaugemal elavatel ja töötavatel inimestel. “Ülemiste City kasvab täna suure hooga ja iga sarnane täiendus muudab linnaku veelgi täisväärtuslikumaks elu- ja töökeskkonnaks tuhandete inimeste jaoks,” märkis Nõlvak.

Spordiklubi jaoks renoveeritav paekivist hoone on 1920.-1930. aastatel ehitatud Dvigateli tehase mehaanika-montaažitsehh. Majal taastatakse täies mahus ajalooline raudbetoonist saehambaid meenutava kujuga saagkatus, mille näiteid on Eestis vähe säilinud.

Tänapäeval on see hoone osa Ülemiste Citys renoveeritavatest vanade tehasehoonete kompleksist, kus hakkavad asuma restoran, büroopinnad, eluruumid ning parkimismaja. Juba sel aastal avatakse selle vastas Eesti suurim moodne büroohoone Öpiku maja.

Spordiklubi hoone ehitusmaksumus on üle 2,6 miljoni euro. Ehitustööd on kavas lõpetada detsembris 2016. Hoone renoveerimistöid teostab Vanalinna Ehitus OÜ.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 100 000 ruutmeetrit üüritavat kontoripinda. 2025. aastaks plaanitakse lisaks sel aastal valmivale spordiklubile rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.

Linnak pakub innovatsiooni toetavat keskkonda, atraktiivseid, paindlikke ja keskkonnasõbralikke kontoripindu, head transpordiühendust ning mitmekülgset teenusevalikut ettevõtetele ja nende töötajatele. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

MyFitness on Baltikumi suurim spordiklubide kett, opereerides hetkel 14 spordiklubi üle Eesti ning 6 klubi Riias. MyFitnessi teenuste sekka kuuluvad rühmatreeningud, jõusaal, spinning, ujumistreeningud, laste- ja noortetreeningud ning personaalsed konsultatsioonid ja kaalunõustamine.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Valmis 2016. aasta digitaalne Eesti põhikaart

12.04.2016 Tõnu Toompark

Maa-ametil valmis 2016. aasta digitaalne Eesti põhikaart, mis on nähtav Maa-ameti geoportaalis ja kasutatav avaliku WMS teenuse kaudu.

Põhikaart luuakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ruumiandmete põhjal kogu Eesti ulatuses iga aasta alguse seisuga tervikuna uuesti ning avaliku sektori asutused kasutavad seda järgneva aasta jooksul otsuste tegemisel.

Tänavuste uuenduste peamised märksõnad:

Lausaliselt kaardistati kõlvikuid Saaremaal, Virumaa lõunaosas ning Kesk-Eestis.
Veekogusid uuendati Kesk-Eestis, Peipsist kuni Raplamaani ning Emajõe Suursoo ümbruses.
Ehitiste uuendamisel sai põhilise tähelepanu osaliseks Kesk-Eesti (2014. aasta aerolennu ala).
Teise ringi (2012-2015) aerolaserskaneerimise (LIDAR) lendude alusel loodi tervikuna uuesti reljeef (samakõrgusjooned ja iseloomulikud kõrguspunktid).
Suuremat tähelepanu pälvisid taas kohanimed, juurde lisati 10 000 maaüksuse nime.

Allolev joonis illustreerib ETAK andmebaasis olevate kõlvikute, hoonete, teede ning veekogude ruumiobjekte, mille geomeetriat on viimase aasta jooksul muudetud. /Pildil eristuvate Saaremaa ja Virumaa teede- ja vetevõrgu objektide puhul on pigem tegemist kõlvikute kaardistamise kaasnähtusega (kõlvikupiiride muutumisest tuleneva kaasa-nihutamisega), mitte iseseisva uuendamisega./

Kaardi aluseks on ETAK väljavõte seisuga 27. jaanuar 2016.

Eesti põhikaart on kõige detailsem (mõõtkavatäpsus 1:5 000 – 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev kaart, mida aluskaardina kasutab oma töös Eesti avalik sektor.

Eesti suurimat ehitusmessi külastas paar tuhat inimest mullusest enam

12.04.2016 Tõnu Toompark

6.-9. aprillini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimunud neli päeva väldanud 20. rahvusvahelist ehitusmessi külastas sel aastal paar tuhat inimest enam kui mullu, kokku 35710 inimest.

Eesti ehitab 2016. Eesti suurimal ehitusmessil tutvustasid oma tooteid ja materjale ligi 300 ehitusmaterjalidega või ehitusega seotud ettevõtet.

„Ehitusmess õnnestus ootuspäraselt hästi. Ühelt poolt seepärast, et tegu on traditsioonilise ehitusettevõtjate aasta tippsündmusega. Teisalt pingutavad ehitusettevõtjad iga-aastaselt, et just ehitusmessil tutvustada oma uusi tooteid. Nii oli ka sel aastal,“ ütleb Eesti Ehitab 2016 messi projektijuht Epp Sultsmann. „Loomulikult pakuvad uued materjalid ja tooted huvi nii ehitusettevõtetele kui kõigile, kes tahavad oma maja ehitada või renoveerida“

Eesti Näituste messikeskuses toimuv Eesti suurim ehitusmess on juba paarkümmend aastat olnud kevadise ehitushooaja avalöögiks.

Messikeskusese 4 statsionaarset halli, spetsiaalselt ehitusmessiks püstitatud kerghall ning avaväljakud mahutasid 6.-9. aprillini ligi 300 messil osaleva ettevõtte viimaste aastate esinduslikuma väjapaneku.

Suurimate väljapanekutega osalesid käesoleval aastal Velux AS, Rautakesko AS, Espak AS, Balteco AS, Lasita Aken AS, Wienerberger AS, Paroc AS jne.

Käesoleva aasta ehitusmess erines varasematest selle poolest, et osales palju energisäästlikke ehituslahendusi pakkuvaid ettevõtteid.

Messi raames kuulutati 6.aprillil välja ka Eesti Puitmajaliidu ja –klastri poolt korraldatava konkursi „Aasta tehasemaja 2016“ võitjad. 7. aprillil avalikustati konkursi „Aasta Katus 2015“ võitjad Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bonava – uus kaubamärk NCC elamuarenduse ärivaldkonnale

12.04.2016 Tõnu Toompark

Bonava – uus kaubamärk NCC elamuarenduse ärivaldkonnale

NCCst on välja kasvanud uus kaubamärk Bonava. See bränd on keskendunud väärtuse loomisele klientidele ja võtab tulevikku kaasa NCC pärandi, inimesed ja teadmised.

Rootsi keeles tähendab “bo” elamist ja “nav” keskust. Just see Bonava ongi. Bonava ei ehita pelgalt maju, vaid loob kodusid ja naabruskondi,
kus inimesed oma igapäevaelu elavad.

See eristab meid teistest ehitusfirmadest. Meil on suuremad ambitsioonid ja me tõesti tahame, et inimestel oleks parem elu, sõnab Michael Björklund, NCC juht Eestis ja Lätis.

Nimigi ütleb, et Bonava loob nii kodusid kui ka naabruskondi. Bonava visiooniks on luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on kõrgeim elukvaliteet.

See tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju ja võib ajas muutuda. Sellegipoolest on Bonava otsustanud proovida see koos klientide ja partneritega teekonna alguses välja selgitada.

Kaubamärk plaanitakse lansseerida 2016. aasta jooksul kõigil kaheksal turul.

Bonavast

Bonava on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas. See on välja kasvanud NCCst ja loonud kodusid ning naabruskondi alates 1930ndatest aastatest. Praegu töötab Bonavas 1400 inimest. Ettevõte tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis ja Lätis ning selle käive on 13 miljardit Rootsi krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Apollo alustas Narvas kino ehitust

12.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti suurim kinokett Apollo Kino alustas Narva Astri keskuses uue kino rajamist.

Tipptasemel Apollo kinokeskus on kavas narvalastele avada juba mai lõpus.

Apollo Kino turundusjuht Liisi Vaik ütles, et Narvas avatav kino on neljas Apollo kinokeskus Eestis.

“Senine kino Narvas suleti märtsi lõpuga ning tänaseks on ehitustööd uue tipptasemel kino avamiseks suure hooga käima lükatud,” märkis Vaik, kelle kinnitusel investeerib Apollo Kino ligi miljon eurot, et avada kolme saaliga Narva kino juba mai lõpus.

Senisega võrreldes uuendatakse täielikult kino välist ilmet, paigaldatakse ka kaasaegseimad premium-toolid ning tipptasemel projektsiooni- ja helitehnika.

Vaik selgitas, et Apollo Kino avas oma esimese kino kõigest kaks aastat tagasi Pärnus. “Oleme hoogsalt tegevust laiendanud ja kasvanud tänaseks Eesti suurimaks kinooperaatoriks,” selgitas Vaik ja tänas kõiki kinokülastajaid, kes on kaasaegsed ja kvaliteetse teeninduskontseptsiooniga Apollo kinod lühikese ajaga omaks võtnud.

Pärast Narvas Astri kaubandus- ja meelelahutuskeskuses kolme saaliga kinokeskuse avamist on Apollo Kinol Eestis kokku 19 kinosaali.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2016

12.04.2016 Urmas Tehver

Märtsikuus tehti Tallinnas jälle üle 800 korteriomand müügitehingu, täpsemalt 817, mis on 18% rohkem kui veebruaris (692 tehingut) ja 13,3% rohkem kui 2015 aasta märtsis (721 tehingut).

Tehingutest ca 140 ehk ca 17,5% tehti uute korteritega. Tehingute aktiivsuse muster sarnaneb eelmisele aastale, kus samuti aasta alguse vaiksemale perioodile järgnesid vägagi aktiivsed kuud.

Esimeses kvartalis kokku tehti 2059 tehingut, mis on alates 2007 aastast kõige suurema tehingute arvuga esimene kvartal.

Seega on korteriturg Tallinnas aktiivne ja eeldatavasti jätkub seda aktiivsust ka järgnevateks kuudeks.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli märtsis 1569 EUR/m2, mis on 1% kõrgem kui veebruaris (1554 EUR/m2) kuid 0,7% väiksem kui 2015 aasta märtsis (1580 EUR/m2). Nagu ka varem oleme nentinud, siis müügihind on sisuliselt paigal ja selles osas mingeid järske muutuseid me ei oota.

Korterite üüripakkumiste arv on kerges tõusus, üürihind on suhteliselt stabiilne.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv esimeses kvartalis oli sarnane eelmise aasta esimesele kvartalile: Harjumaal kokku müüdi 295 hoonestatud elamumaa kinnistut (2015. a. 303) s.h. Tallinnas 75 (2015. a. 77).

Hoonestamata elamumaade müük Harjumaal langes eelmise aastaga võrrelduna märgatavalt: käesoleval aasta esimeses kvartalis tehti 204 hoonestamata elamumaa tehingut (2015. a. 282). Tallinnas hoonestamata elamumaade tehingute arv eelmise aasta esimesest kvartalist palju ei erinenud: vastavalt 2016. a. 34 tehingut ja 2015. a. 31 tehingut.

Hoonestatud ärimaade tehingute arv esimeses kvartalis jäi eelmise aasta sama kvartali omast väiksemaks: Harjumaal tehti 2016.a. esimeses kvartalis 33 hoonestatud ärimaa tehingut (2015. a. 54), s.h. Tallinnas oli tehingute arvuks 11 (2015. a. 25). Hoonestamata ärimaade tehingute arv 2016.a. esimeses kvartalis oli Harjumaal 23 (2015. a. 30), millest Tallinnas tehti 12 tehingut (2015. a. 11).

Silmas tasub pidada, et konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav tarbija kindlustunde indikaator on viimase kolme kuu jooksul olnud langustrendis. Selle pikemaajaline jätkumine või süvenemine avaldab kindlasti mõju ka kinnisvaraturule.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: UPC: Turugraafikud aprill 2016

Järgnevalt mõned esimese kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud.

Kvartali kallimad tehingud:

Olümpia hotelli vastas olevate Liivalaia ja Juhkentali tn aadressiga kinnistute müügitehing hinnaga 11,2 miljonit EUR
Pirita kaupluse müügitehing hinnaga 4,3 mln EUR
Vanalinnas asuva kinnistu müügitehing hinnaga 4,29 mln EUR

Kaks müüdud miljonikorterit:

Toompeal asuv ca 147 m2 korteriomand müüdi hinnaga 1,3 mln EUR
Kentmanni tn asuvas uues korterelamus müüdi ca 165 m2 suurune korteriomand hinnaga ca 1,1 mln EUR

Kokku tehti kvartalis 5 üle 500 000 EUR hinnaga korteri müügitehingut.

Kallima m2 hinnaga müüdud korterid:

1. ja 2. on eelnimetatud korterid m2 hinnaga vastavalt 8813 EUR/m2 ja 6665 EUR/m2
3. 38 m2 suurune korter Vanalinnas, Toompeal m2 hinnaga 6283 EUR/m2

Kallimad müüdud eramud:

420 m2 suurune suure krundiga eramu Pirital hinnaga 1 mln EUR
470 m2 suurune suure krundiga elamu Meriväljal hinnaga 0,9 mln EUR
360 m2 suurune uus elamu Meriväljal hinnaga 775 tuh EUR

Kvartalis müüdi 8 üle 500 000 EUR müügihinnaga elamut.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

RKASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2015. majandusaasta aruande

12.04.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kiitis 8. aprillil toimunud koosolekul heaks ettevõtte 2015. majandusaasta aruande, mille järgi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 84,9 miljoni euroni.

Ärikasum oli 18,9 miljonit eurot ja puhaskasum 15,7 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis juhatuse esimees Urmas Somelar esile kinnisvarainvesteeringute kasvu, mis ulatus 62 miljoni euroni. Sellest 23,6 miljonit eurot suunati Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse.

Teiste suurimate investeeringutena märkis Somelar veel ära Rahvusarhiivi uue hoone (8,5 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse (5,3 miljonit eurot), Piusa kordoni uus hoone (3,9 miljonit eurot) ning Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd (3,2 miljonit eurot).

2015. aastal oli ettevõttel töös üle 20 teenusprojekti. Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium (6,8 miljonit eurot), Piiripunktid Narva-1 ja Narva-2 (6,2 miljonit eurot), Pärnu Koidula Gümnaasium (5,0 miljonit eurot), Jõhvi Gümnaasium (4,8 miljonit eurot), Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (4,4 miljonit eurot), Võru Gümnaasium (4,3 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (3,6 miljonit eurot), Sillamäe Kutsekool (3,5 miljonit eurot) ja Ahtme Kool (2,7 miljonit eurot). Teenusprojektide sisu ulatus hangete ja ideekonkursi korraldamisest kuni projektijuhtimise täisteenuseni.

2015. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 12,8 miljoni euro eest.

Möödunud aastal müüdi 70 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 7,2 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõttel on kuueliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Tarmo Porgand (esimees), Kalev Lillo, Teet Reedi, Tõnis Rüütel, Yoko Alender ja Olle Koop.

Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 13/04/2016 – VIIMASED KOHAD!

12.04.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/04/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid, kinnisvaraarendajatele ning kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi kinnisvara väärtuse mehhanismide vastu.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: omal jõul tehtud ehitustööde maht vähenes aastaga 5%

12.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli 2015. aastal statistikaameti andmetel 3,1 miljardit eurot. See on enam-vähem täpselt samal tasemel, kus oli ehitustööde maht aasta tagasi.

Ehitustöödest omal jõul tehtud tööde maht oli 2015. aastal 2,05 miljardit eurot. Omal jõul tehtud tööde maht vähenes 2014. aasta 2,15 miljardi euro tasemelt aastaga 5% võrra.

Ehitustööde mahu näitajatega oleme kaugel kinnisvarabuumi tippaegadest, mil näiteks 2007. aastal küündis ehitusööde maht pea 4 miljardi euroni ja sellest omal jõul tehtud tööde maht oli 2,63 miljardit eurot.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Uuring: iga neljas Tallinna korter ostetakse investeeringuks

11.04.2016 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara analüüsis viimase aasta jooksul elupinda vahetanud saja kliendi kolimise põhjuseid ja selgus, et 23 protsenti pealinna korteritest osteti investeeringuks.

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on investeerijate osakaal hämmastavalt suur. “Inimestel on praegu vaba raha ja kasutatakse ära ka odavat laenuintressi. Investeerimine on massidesse jõudnud ja tõenäoliselt on päris paljusid eestlasi otseselt mõjutanud Robert Kiyosaki filosoofia ning soovitus paigutada raha üürikorterisse,” rääkis Oiderma ja lisas, et investeeringuks ostetakse kindlat tüüpi pindasid.

Kinnisvaraeksperdi kinnitusel suurenes Tallinna elanike arv mullu 5200 ning viimase viie aastaga 33 000 inimese võrra. “Kasvav turg ootab soodsaid elamukvartaleid, niiöelda uut Lasnamäge. Arendajatele meeldib aga rajada kolme-nelja tuhande eurose ruutmeetri hinnaga esindusprojekte.”

Teine peamine kolimise põhjus on iseseisva elu alustamine, mida tehakse järjest varem. “Rahval läheb hästi, 22 protsenti vahetas elukohta tingimuste parandamiseks ning vaid kolm protsenti kolis kokkuhoiuks odavamale pinnale,” rääkis Oiderma ja lisas, et praegu on iga eestlase kohta rohkem eluruumi ruutmeetreid kui kunagi ajaloos.

Tallinlaste uue elupinna soetamise põhjused:

Iseseisva elu alustamine: 27%
Investeeringuks: 23%
Uuemale või suuremale pinnale ning elukvaliteedi parandamiseks: 22%
Tööle või perele lähemale kolimine: 18%
Suhtest tulenev kolimine (kokku/lahku): 7%
Kulude kokkuhoiuks väiksemale pinnale kolimine: 3%

EfTEN loodab emissiooniga kaasata sadakond investorit

11.04.2016 Tõnu Toompark

EfTEN loodab 15. aprillini kestva alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS aktsiaemissiooni käigus kaasata sadakond investorit. Emissiooni maksimaalne maht on 11 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul sujub emissioon ootuspäraselt ja investorite huvi on olnud suur. „Pooled kavandatud investorkohtumistest on tehtud ja selle tagasiside põhjal on meil alust arvata, et suudame kaasata kümneid uusi investoreid. Lisaks kapitali kaasamisele peame vajalikuks just aktsionäride ringi laiendamist,” lisas Arakas.

Minimaalne investeerimismaht on 1000 aktsiat ühe investori kohta, hinnaga 11,0378 EUR/aktsia. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldavad kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

Fondi esmaemissiooniga kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood,5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides.

EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.