Koolitus „Omandiõiguse kitsendused“ toimub 03/12/2015

andrus-laurenKinnisvarakoolis toimub 03/12/15 koolitus „Omandiõiguse kitsendused“.

Koolitus toimub kell 10:00-15:00 ja kestab kokku 6 akadeemilist tundi.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate omandiga seonduvatest õigusaktidest, kinnisomandi avalik-õiguslikest ja tehinguga seatavatest kitsendustest.

Koolitusele on oodatud nii omanikud, kui ka riigi- ja omavalitsustöötajad, kelle tegevus seondub teiste isikute omandiga või omandiõiguse avalik-õiguslike kitsenduste seadmisega.

Koolituse lektor on Andrus Lauren.

“Omandiõiguse kitsendused” toimub 03/12/2015 kell 10.00-15.00 GO Hotell Shnellis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

KV.EE: Korteripakkumine vähenes aastaga 3 protsenti

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE  andmetel pakuti septembri kuus Eestis müügiks 17378 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korteripakkumiste arv vähenenud 3%. Korterite pakkumishinnad on seejuures kasvanud tasemele 1377 €/m². See teeb aastaseks tõusunumbriks 7%.

Korterituru suurimas piirkonnas ehk Tallinnas on korterite pakkumiste arv vähenenud aastaga 4%. Pakkumiste arvu vähenemine Harjumaal on endaga kaasa toonud korterite pakkumishinna tõusu 8%. Septembris pakuti portaalis KV.EE Harjumaa kortereid müügiks keskmise hinnaga 1741 €/m².

Tartu maakonnas, kus asub Harjumaa 57 protsendi kõrval 17% korterite pakkumistest on ostjat otsivate korterite arv kasvanud aastaga 2%. Erinevalt Harjumaast ei ole Tartumaa korterite pakkumishinnad aastataguse ajaga võrreldes praktiliselt muutunud. Käesoleva aasta septembrikuine Tartumaa keskmine korteripakkumise hind oli portaalis KV.EE 1308 €/m².

Tallinna ja Tartu korterite pakkumishinna jätkuva kerkimise taga on endiselt paljus uute korterite aktiivne turg. Turule tulevad uued korterid kergitavad summaarse pakkumisteportfelli keskmist hinda vaatamata asjaolule, et kinnisvara väärtus on püsinud aastatagusega võrreldes suhteliselt samal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 09/2014 09/2015 Muutus, % 09/2014 09/2015 Muutus, %
Eesti 18 002 17 378 -3% 1 289 1 377 7%
Harjumaa 10 316 9 922 -4% 1 610 1 741 8%
Ida-Virumaa 1 733 1 916 11% 437 439 0%
Jõgevamaa 135 104 -23% 278 308 11%
Järvamaa 146 108 -26% 314 337 7%
Läänemaa 251 195 -22% 515 635 23%
L-Virumaa 410 292 -29% 401 424 6%
Pärnumaa 1 153 1 020 -12% 1 071 1 175 10%
Raplamaa 133 131 -2% 411 454 10%
Saaremaa 144 206 43% 919 883 -4%
Tartumaa 2 825 2 893 2% 1 301 1 308 0%
Valgamaa 181 178 -2% 283 295 4%
Viljandimaa 316 190 -40% 613 645 5%
Võrumaa 141 145 3% 432 453 5%
 
Narva 497 664 34% 661 616 -7%
Pärnu 966 889 -8% 1 179 1 267 7%
Tallinn 8 817 8 509 -3% 1 715 1 845 8%
Tartu 2 541 2 535 0% 1 353 1 363 1%

Eesti maakondade korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Gert Jostov: Eesti ettevõtete trumbiks on see, et me ei ole muutunud mugavaks

Technopolis ÜlemisteEile Eesti kõige konkurentsivõimelisema kinnisvaraettevõtte tiitliga pärjatud Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul on Eesti ettevõtete tugevuseks paindlikkus ja erakordselt kiire reageerimisvõime turu muutustele, aga ka kiiretele tellimustele – ja seda pannakse mujal maailmas tähele.

„Erinevalt enamikest Aasia või Euroopa tavalise tootmistraditsiooniga ettevõtetest, mis on keskendunud suurtele mahtudele, on Eesti ettevõtted võimelised täitma ka väiksed tellimusi, väikseid koguseid ja tegema kõike väga kiiresti. Me ei ole vajunud nii-öelda mugavustsooni ja oma väiksuse tõttu peame koha eest eksporditurul mitu korda tugevamini võitlema,“ märkis Gert Jostov.

„Kui minult küsitakse, mis on Eesti edulugu, siis võiks selleks olla meie erakordne adapteerumisvõime,“ sõnas Gert Jostov. „Meil on säilinud paindlikkus millega laveerida Ida, Lääne ja Põhja vahel, me suudame kärpida palku kui seda on vaja, suurendada investeeringuid, mängida viimasel hetkel ringi grandioosseid plaane – reageerida tervikuna turu muutustele väga kiiresti. Eesti tugevus on, et me ei ole kinni vanades dogmades.“

Gert Jostovi sõnul võib ka Ülemiste City linnakut pidada heaks näiteks sellisest kohanemisvõimest. „Kümme aastat tagasi oli siin plaan välja ehitada peamiselt büroopindu ja luua messikeskus. Tänaseks on piirkonnast kujunenud üks Põhjamaade suuremaid ärilinnakuid, millest on kujunemas 24h toimiv keskkond, kus lisaks büroopindadele tegutsevad näiteks kool, lasteaed, söögikohad, sõidab ühistransport jpm.“

Ettevõtlusauhindade konkurssi veavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Eile õhtul toimunud auhinnatseremoonial pälvis Technopolis Ülemiste AS tunnustuse kui kõige konkurentsivõimelisem ettevõte kinnisava valdkonnas.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Augustis kaubavahetus kahanes

StatistikaametKaupade eksport vähenes 2015. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 6% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi vähenemist elektriseadmete, metalli ja metalltoodete ning mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 32 miljonit eurot enam kui 2014. aasta augustis.

Kõige enam eksporditi augustis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooteid (10%) ning mineraalseid tooteid (10%). Enim kahanes elektriseadmete (29 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (15 miljoni euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (15 miljoni euro võrra) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes enim mehaaniliste masinate ning puidu ja puittoodete väljavedu (vastavalt 10 miljoni ja 6 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi augustis Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) mineraalseid tooteid (10%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 33 miljonit eurot) ning transpordivahendite (langus 8 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes mehaaniliste masinate sissevedu 11 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas oli augustis esikohal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (17%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.Enim vähenes eksport Venemaale ja USA-sse (mõlemasse 14 miljoni euro võrra) ning Lätti (13 miljoni euro võrra).

Ekspordi vähenemist Venemaale mõjutas keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh. orgaanilised kemikaalid, tihendussegud), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh kange alkohol) ning tekstiil ja tekstiiltoodete (sh. mantlid, jakid, kostüümid) väljaveo vähenemine. Eksporti USA-sse ja Lätti mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kahanemine.

Samas kasvas enim eksport Hollandisse (12 miljoni euro võrra) ja Suurbritanniasse (11 miljoni euro võrra). Hollandisse viidi rohkem mineraalseid tooteid (sh. kütteõli) ning Suurbritanniasse puitu ja puitooteid (sh graanulid).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (11%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia) ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Enim kahanes kaupade import Itaaliast (20 miljoni euro võrra), Soomest (14 miljoni euro võrra) ning Saksamaalt (11 miljoni euro võrra). Itaaliast vähenes transpordivahendite ning Soomest ja Saksamaalt mineraalsete toodete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import Hollandist ja Leedust (vastavalt 12 miljoni ja 8 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu juuliga kahanes augusts kaupade eksport 4% ja import 7%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–august, 2014–2015
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2014 2015 muutus, % 2014 2015 muutus, % 2014 2015
KOKKU 7 842,8 7 681,7 -2 8 981,2 8 639,3 -4 -1 138,4 -957,6
Jaanuar 907,1 921,8 2 1 019,8 961,8 -6 -112,7 -40,0
Veebruar 924,8 860,4 -7 1 049,9 1 008,0 -4 -125,1 -147,6
Märts 1 022,9 1 053,0 3 1 202,2 1 202,0 0 -179,3 -149,0
Aprill 1 027,6 1 034,7 1 1 181,3 1 124,3 -5 -153,7 -89,6
Mai 1 014,0 957,6 -6 1 155,9 1 043,3 -10 -141,9 -85,8
Juuni 985,0 1 007,8 2 1 154,8 1 164,8 1 -169,8 -157,0
Juuli 993,7 939,7 -5 1 157,1 1 104,6 -5 -163,4 -164,9
August 967,9 906,7 -6 1 060,2 1 030,5 -3 -92,3 -123,8
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2015
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 906,7 100 -6 KOKKU 1 030,5 100 -3
EL-28 683,3 75 -2 EL-28 870,4 84 -3
EA-19 424,6 47 -4 EA-19 619,3 60 -3
SRÜ 84,6 9 -19 SRÜ 54,8 5 -10
1. Rootsi 170,6 19 -3 1. Soome 146,9 14 -9
2. Soome 150,8 17 -2 2. Saksamaa 116,4 11 -9
3. Läti 101,1 11 -11 3. Leedu 108,5 11 8
4. Venemaa 74,5 8 -16 4. Rootsi 91,6 9 0
5. Leedu 53,9 6 2 5. Läti 88,6 9 -4
6. Saksamaa 44,1 5 -1 6. Poola 76,9 7 -1
7. Norra 38,4 4 5 7. Holland 56,8 6 28
8. Suurbritannia 31,6 3 53 8. Venemaa 45,2 4 -7
9. Holland 28,9 3 71 9. Hiina 41,3 4 -8
10. Taani 25,4 3 9 10. Suurbritannia 28,6 3 -11
Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 906,7 100 -6 1 030,5 100 -3 -123,8
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 81,4 9 -7 115,8 11 0 -34,4
Mineraalsed tooted (V) 89,3 10 -15 107,0 10 -24 -17,7
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 43,3 5 -10 81,2 8 3 -37,9
Kummi- ja plasttooted (VII) 30,0 3 -9 61,2 6 3 -31,2
Puit ja puittooted (IX) 90,7 10 8 32,3 3 8 58,4
Paber ja pabertooted (X) 27,7 3 5 21,3 2 14 6,4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 26,4 3 -21 51,2 5 -12 -24,8
Metall ja metalltooted (XV) 61,9 7 -19 89,7 9 -6 -27,8
Mehaanilised masinad (84) 69,4 8 16 102,2 10 11 -32,8
Elektriseadmed (85) 196,7 22 -13 184,9 18 1 11,8
Transpordivahendid (XVII) 49,9 6 -1 82,5 8 -9 -32,6
Mitmesugused tööstustooted (XX) 76,7 8 3 28,7 3 15 48,0
Muu 63,2 6 0 72,4 7 -1 -9,2

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.09.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.09.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Augustis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

StatistikaametMajutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta augustis 394 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 240 000 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta augustis. Enim välisturiste saabus Soomest (39%), Saksamaalt (10%), Venemaalt (8%), Lätist (7%) ja Aasia riikidest (4%). Soome turiste peatus majutusettevõtetes mulluse augustiga võrreldes 4% ning Läti turiste 5% rohkem. Aasia riikidest saabunud turistide arv on suurenenud 2015. aasta kõigil kuudel. Samas on võrreldes 2014. aastaga augustiga Saksamaa ja Venemaa turistide arv vähenenud vastavalt 4% ja 23%. 67% välisturistidest peatus Harju maakonna, 11% Pärnu maakonna, 7% Tartu maakonna ja 5% Saare maakonna majutusettevõtetes.

39% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 153 000, mida oli 9% rohkem kui eelmise aasta augustis. 68% siseturistidest olid puhkusereisil ja 19% tööreisil. Harju maakonnas peatus 23%, Pärnu maakonnas 15% ning Ida-Viru ja Saare maakonnas kummaski 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta augustis (vastavalt 26%, 16% ja 10% rohkem), Pärnu maakonna majutusettevõtetes aga 1% vähem.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1299 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 54 000 voodikohta. Täidetud oli 53% tubadest ja 43% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis augustis keskmiselt 33 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 40 ja 35 eurot. Saare maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 29 eurot ja Ida-Viru maakonnas 25 eurot.

Majutamine piirkonniti, august 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 299 214 68 121 498 398
Toad 22 659 8 330 1 562 1 554 6 412 4 801
Voodikohad 53 941 18 095 3 985 3 883 15 947 12 031
Tubade täitumus, % 53 73 35 37 46 38
Voodikohtade täitumus, % 43 61 30 32 38 31
Majutatud 393 539 196 613 18 465 21 548 93 665 63 248
Ööbimised 723 258 342 271 37 053 38 954 188 474 116 506
Eesti elanikud 266 880 56 878 23 404 28 695 84 116 73 787
väliskülastajad 456 378 285 393 13 649 10 259 104 358 42 719
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 33 40 25 24 31 24

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

Tartu kesklinna rajatavas keskuses peetakse sarikapidu

Riia 2 krundile kerkivas multifunktsionaalses keskuses peetakse täna sarikapidu, millega tähistatakse hoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärja toob keskuse Riia tänava poolsest kõrgeimast tipust alla TTK Investeeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald.

Piduliku sündmuse eesmärgiks on tänada ja kostitada ehitajaid. „Sarikapidu on tore traditsioon – rahvapärimuse järgi tagatakse sellega hoonele hea õnn,“ sõnas Krevald. „Ehitajad on head tööd teinud ja loomulikult kasutame me nüüd võimalust neile tänu avaldada.“ Tänaseks on ehitustööd jõudnud viimase korruse laeni ning Aleksandri ja Soola tänava poolses küljes paigaldatakse hoonele ka aknaid.

„Ehitus on kulgenud planeeritud graafikus,“ rääkis Krevald. „Eelmisel nädalal alustati katuse kattetöödega.“ TTK Investeeringute OÜ poolt arendatava keskuse pindala saab olema 55 000 ruutmeetrit ja selle kahekorruselises parklas on kohti 364 sõidukile. Hoone valmimisajaks on planeeritud 2016. aasta kevad.

Ehitise arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Keskuse peatöövõtjad on ehitusettevõtete Rand & Tuulberg AS ja AS Ehitustrust konsortsium.

Euroopa Komisjonil tuleb tegelda massiliste hüpoteeklaenuvõlgade probleemiga

Euroopa ParlamentEuroopa Parlament kutsus Euroopa Komisjoni üles analüüsima „võtmed tagasi“ (datio in solutum) printsiibi võimalikke majanduslikke tagajärge, kaalumaks selle laiapõhjalisemat rakendamist EL liikmesriikides. „Võtmed tagasi“ printsiip tähendab seda, et eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale hüpoteegiga ostetud kinnisvara võtmed. Vastav säte sisaldub eile Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonis.

Resolutsioonis on kirjas, et paljudes Euroopa regioonides, eriti maapiirkondades, majanduskriisi ajal kukkusid majade ja korterite hinnad. Seetõttu jäävad paljudes EL liikmesriikides inimesed pankadele hiigelsummasid võlgu isegi pärast koormavaks muutunud kinnisvara tagastamist, mis aga selgelt piirab nende toimetulekuvõimalusi tulevikus. Kinnisvara turuhind osutub tihtilugu hüpoteegi summast madalamaks ning pangad nõuavad võlgnikelt hinnavahe tasumist. Datio in solutum võimaldaks kustutada kõiki laenuvõtja hüpoteegikohustusi panga ees kohe pärast maja või korteri võtmete üleandmist laenuandjale.

Eesti eurosaadik, protsessi algatanud Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni liige Yana Toom märkis, et Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioon on Euroopa Komisjoni jaoks täitmiseks kohustuslik, samal ajal kui Euroopa Parlamendi komisjonidel üksi on vähem kaalu. Nii jäigi aprillis Euroopa Komisjonile saadetud petitsioonide komisjoni pöördumine soovituslikuks. Nüüd aga peab Euroopa Komisjon uurima datio in solutum printsiipi laialt rakendavate riikide kogemust, hindama selle mõju tarbijatele ja äridele ning võimalusi rakendada „“võtmed tagasi“ printsiip kõikides EL liikmesriikides.

„Kindlasti tuleb mõista, et üleöö midagi ei muutu, see on vaid esimene samm „võtmed tagasi” printsiibi rakendamise suunas. Samas Eesti jaoks on see teema väga tähtis, kuna eluasemelaenude tagastamine on tõsine probleem: teatavasti on iga neljas 60 päeva ja enam tähtaega ületanud laenudest just eraisiku eluasemelaen,” ütles Toom.

Resolutsiooni ajendiks olid hulgalised petitsioonid Hispaaniast, kus hüpoteegi tagasimaksmise võimetus on massiline. Resolutsiooni B8-0987/2015 “Hüpoteeklaenude seadusandlus ja finantsriskitegurid ELs: Hispaania näide” (Morgage legislation and risky financial instruments in the EU: the case of Spain) vastuvõtmise poolt hääletas 383 Euroopa Parlamendi liiget, vastu – 266, 16 jäid erapooletuks. Kuuest Eesti eurosaadikust viis toetas resolutsiooni. Vastu oli ainult Tunne Kelam (IRL).

Aasta ettevõte 2015 on Kodumaja

KodumajaTänasel pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2015 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli ehitusettevõte Kodumaja. Aasta Ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli parimate seast.

EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on Kodumaja hea näide Eesti kapitalil põhinevast ettevõttest, kes on end edukalt tõestanud nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. „Eksport on meie ettevõtetele see võlusõna, mis aitab neil suuremaks kasvada ja kokkuvõttes meie majandust elavdada. Kodumaja puhul on märkimisväärne, et nad ekspordivad praktiliselt 100% -liselt, olles samal ajal oma valdkonna tipptegija ja ka vastutustundlik tööandja,“ kirjeldas Tomberg Aasta Ettevõtet 2015.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman: „On äärmiselt uhke suruda igal aastal pärjatud ettevõtjate kätt ning soovida neile südamest õnne saavutatu eest. Eriti hea on tunne siis, kui näeme uusi ja värskeid tulijaid. Noorte tahe luua oma ettevõte on kasvutrendis ja ebaõnnestumise hirm hakkab vaikselt kaduma. Ettevõtlikkuse edendamine on meie kõigi missioon ja lausa kohustus teha seda igapäevaselt, mitte projektipõhiselt või mõeldes ettevõtjate peale vaid mõnel päeval või nädalal aastas.“

Jüri Käo, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees: “Eduka ühiskonna eeldus on toimiv ja vaba majandus. Viimast kannavad edasi ettevõtjad, kes oma igapäevase tööga meile kõigile väärtust loovad. Aasta ettevõtja konkurss teeb mind igal aastal uhkeks, et Eestis on nii palju erksaid ettevõtjaid ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid väga erinevates tegevusvaldkondades.”

EASi Ettevõtluse Auhind 2015 võitjad

  • Aasta uuendaja Adcash
  • Aasta eksportöör Kodumaja
  • Aasta piirkonna ettevõte UPM-Kymmene Otepää
  • Aasta vastutustundlik ettevõte Playtech Estonia
  • Aasta välisinvestor Westaqua-Invest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli 2015 võitjad:

  • Aasta mikroettevõte Interstudio
  • Aasta keskmise suurusega ettevõte AdCash
  • Aasta suurettevõte Merko Ehitus

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti

  • BLRT Grupp, tööstus- ja energeetika
  • A. Le Coq, toiduainetööstus
  • Swedbank, finantsvahendus
  • CM Tallinn, hulgikaubandus
  • Eesti Telekom, side-, kommunikatsioon ja IT
  • Tallink Grupp, turism
  • Tallinna Kaubamaja Grupp, jaekaubandus
  • Technopolis Ülemiste, kinnisvara
  • Greencarrier Liner Agency, transport ja logistika
  • Merko Ehitus, ehitus
  • Olympic Entertainment Group, teenindus

Aasta Ettevõtte žüriisse kuulusid: endine ettevõtlusminister Urve Palo, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Aasta Ettevõte 2014 võitja Top Marine juht Andry Prodel, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tartu Ülikool rektor Volli Kalm ning ettevõtjad Oliver Väärtnõu ja Kati Kusmin.

Taustainfo Aasta Ettevõte 2015 Kodumaja kohta

Ettevõtte põhitegevus on (puit)karkassehitiste projekteerimine ja ehitamine tehases toodetud elementidest. Lisaks kinnisvaraarendus, ehituse peatöövõtt ja projektide juhtimine Kodumaja kontserni toodangu baasil.

Kodumaja on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes oma tegevuse läbi annab tööd ka teistele Eesti ettevõtetele. Ettevõtete on praktiliselt 100% eksportöör, kelle ekspordikäive oli eelmisel aastal 52 mln eurot. Ettevõte on uuendustele orienteeritud ja oma valdkonna tipptegija. Lisaks kõigele muule on ettevõte ka vastutustundlik tööandja.

2014. aasta suvel sõlmis Kodumajatehase AS lepingu maailma kõrgeima puitelamu ehitamiseks Norrasse, Bergenisse. Tegemist on erakordse projektiga, mis on saanud väga suure tähelepanu osaliseks nii Norras kui ka laiemalt.

Eesti suurim era– ja riigisektori koostöös korraldatav ettevõtluskonkurss sisaldab endas kahte konkurssi:

  • Konkurentsivõime edetabel, mida korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Selle konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus ettevõtete majandusnäitajate põhjal.
  • Ettevõtluse Auhinda annab välja EAS. Sellel konkursil selgitatakse välja riigile enim kasu toonud ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta vastutustundlik ettevõte, aasta piirkonna ettevõte ja aasta eksportöör.

Tallinna parima arendusprojekti tiitli pälvis Bernhard Schmidti büroohoone Ülemiste Citys

Ülemiste CityTallinna ettevõtlusauhindade galal pälvis aasta parima arendusprojekti tiitli AS Technopolis Ülemiste Bernhard Schmidti büroohoone arenduse eest. Tegemist on Ülemiste piirkonna kõrgeima hoonega, mis paistab silma eelkõige oma keskkonnasäästlikkusega – maja arendamisel on pandud suurt rõhku nii taastuvenergia kui keskkonnasõbalike ehitusmaterjalide kasutamisele.

„Tegemist on Baltimaade ühe kaasaegsema ja keskkonnasäästlikuma hoonega, mille valmimine on oluline verstapost kogu Ülemiste City arengus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Keskkonnasäästlikkus on loomulik trend mitte üksnes kinnisvaras, vaid paljudes eluvaldkondades – mitmed rahvusvahelised ettevõtted on teadlikult võtnud suuna vähendada oma ökoloogilist jalajälge.“

Vastava keskkonna loomine ei ole Gert Jostovi sõnul enam pelgalt nišitoode – pigem on keskkonnasõbalikkus eeliseks innovaatiliste ettevõtete ligimeelitamisel. „Keskkonnasäästlikkuse põhimõtet oleme järginud kogu Ülemiste City linnaku arendamisel alates ühistranspordi võrgu parandamisest, jalgrattaparklate ja madala CO2 emisiooniga autodele eraldi parkimiskohtade loomiseni välja. Kuid Bernhard Schmidti hoone on täna Eestis kindlasti üks säravamaid näiteid sellest, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisega on võimalik keskkonda säästa.“

Lõõtsa tn 5 paikneva 13-korruselise büroohoone näol on tegemist Ülemiste City linnaku esindusobjektiga. Hoone silmapaistev fassaad on inspireeritud QR koodist ning selle lõunakülge katavad 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe ehitise külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis.

Bernhard Schmidti nimeline kontorihoone taotleb ühtlasi kõrget keskkonnasäästlikkuse eest välja antavat LEED kuldtaseme sertifikaati.

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursi eesmärgiks on edendada ettevõtlikkust ning tutvustada laiemale üldsusele tegusaid ettevõtteid ja organisatsioone. Ettevõtlusauhinnad jagati välja kokku kuues põhikategoorias.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Arco Vara: Arendusprojektide tiheda konkurentsi tõttu on arhitektuuri ja turunduse osatähtsus märgatavalt tõusnud.

Arco VaraUue kodu ostmine ei ole impulssost, uue arendusprojekti turunduse ja müügi põhisuunad pannakse paika koos uue korterelamu või elupiirkonna projekteerimisega.

Erinevalt uuest mobiiltelefonidest ja mööblist ostetakse kinnisvara oluliselt harvem ja kuna kinnisvara on kallis, võtab ostja alati esmaste tunnete setitamiseks mõtlemisaega ning käib vaatamas paljusid uusi kortereid. Kinnisvaraarendaja saab ostjaid köita sõnumi, asukoha ja visuaaliga. Loomulikult on ostjale väga oluline ka toode ise. Näiteks, kui müüakse perekortereid, tähendab toode seda, et ostjale näidatakse koos korteriga ka läheduses või hoovis asuvat laste mänguväljakut.

On raske öelda, kui palju efektsed pildid ja videod Eestis kinnisvara ostuotsuseid praegu mõjutavad. Neid kasutatakse kinnisvara turunduses pigem selleks, et ostjate huvi äratada. Mis aga kindlalt ostuotsust mõjutab, on hind ja nagu eelpool juba mainitud, toode ise. Toode peab vastama ostja ootustele. Kallimate korterite puhul on ostjad eriti nõudlikud ja neile saab müüa vaid väga korralikku kaupa.

Millal sihtgrupp paika panna?

Projekteerimisega kaasnevad peamised märksõnad on sihtgrupp, reklaamikanalid ja sõnum, millega tahetakse sihtgrupini jõuda. Tavaliselt on uusarendusprojektid laia ampluaaga, pakkudes kortereid nii üksi elavatele inimestele kui ka peredele. Sihtgrupi selekteerimine käib piirkonnapõhiselt. Kesklinna inimese kolimist Lasnamäele näeme harvem, kui liikumist vastupidises suunas, et Lasnamäe elanikud tahavad kolida kesklinnale lähemale, näiteks Lasnamäe ja Kadrioru piiril paiknevasse Uuslinna arendusse. Uusarendusprojekti avalik turundus algab tavaliselt siis, kui on teada hinnad ja olemas visuaalid, enamasti ei ole maja ehitustöödega veel alustatud, kuid projekteerimisfaas on lõppjärgus. Uusarendusprojekti korterite müügiga on mõistlik alustada juba projekteerimisfaasis ehk nö paberilt, sest konkurents on tihe. Ka pangad tahavad täna enne arendusprojekti rahastamist näha eelmüüki.

Millega müüa enne ehitamist?

Uute korterite puhul on visuaalid enamasti 3D-joonised või 3D-videod. Visuaali tegemiseks on vaja ette anda hoone ja ruumide mõõtmed ning materjalid, kuhu sisekujundaja lisab sobiva mööbli koos muude detailidega. Kui palju 3D-ilupildikesi kasutada, sõltub projektist, kuid lisaks sisevaadetele võiks nendega edasi anda ka positiivseid emotsioone majast ja maja ümbrusest. Arco Vara arendatava Kodulahe projekti puhul saame meeldivaid emotsioone tekitada reaalsete piltidega lähedal asuva parkmetsa, terviseradade, merevaate ja rannapromenaadiga.

Kui kortermaja juba ehitatakse, saab ostjale näidata, et ehitus juba toimub. Kui maja on valmis, saab inimesi sisse kutsuda ja näidiskorteriga luua ostjale ettekujutus, milline võiks tema tulevane kodu välja näha. Valmis maja puhul tehakse müügimaterjalide jaoks juba reaalsed fotod majast ja korteritest.

Projekti koduleht ehk uusarenduse projektileht on üheks tähtsamaks turunduskanaliks, kuna inimesed otsivad uute korterite kohta infot kõigepealt veebist. Sealt vaadatakse, kus korterid asuvad, mis hinnaga on ning kuidas välja näevad. Projektileht on eriti oluline siis, kui maja pole veel valmis. Kuigi näiteks neli pööningukorterit võib kinnisvaraportaali panna ka ükshaaval, on projektileht hea ka siis, kui kortereid on vähe. Kui keegi otsib omale uut kodu ja leiab üksiku kuulutuse, saab ta projektilehelt täiendavat infot teiste sama maja korterite kohta, mis võivad ostja ootustele paremini vastata.

Kuidas turundusraha planeerida?

Soovitan kogu arendusprojekti turunduskommunikatsiooni hõlmamiseks koostada turundusplaani, mis hõlmab nii reklaamiplaani, müügitoetuse tegevusi, otseturundust kui ka PR. Turundusplaani koostamine aitab ka eelarvet sihipäraselt kasutada. Turunduseelarve number on enamasti kokkulepitud protsent kinnisvara vahendusest saavast summast.

Kui turunduseks kavandatud summad on juba otsa saamas, tuleb infot hoida edasi kanalites, kus inimesed kinnisvara otsivad. Need kohad on kinnisvaraportaalid ja kinnisvarafirmade kodulehed ning projektilehed ja suhtluskeskkonnad. Tasub meeles pidada, et projektilehel olevat infot tuleb kogu müügiprotsessi vältel uuendada. Hea on maja või lähima magistraali ääres hoida üleval ka reklaamplakatit.

Kommentaar

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Pidevalt lisanduva konkurentsi ja kuni kahe aastani pikenenud müügiperioodi tõttu on tõusnud uute kortermajade eelmüügi ning arhitektuuri tähtsus.

Ehitusloa saamisest kuni viimase korteri müügini tuleks arvestada vähemalt 1,5-2 aastat, kui alustada müüki koos ehitusloa saamisega. Et n-ö graafikus püsida, peaks enne maja valmimist olema müüdud 60% korteritest.

Kinnisvaraarendaja peab praegu eriti hoolsalt jälgima, et ehitab õigesse kohta ning pakub ostjale midagi erilist, innovaatilist. Ostja tahab kindlasti parkimiskohta ja panipaika. Lisaks tahab ta, et kööginurk oleks elutsoonist pisut eraldatud ja ei oleks läbikäidavaid tube. Ostja uurib ka vaateid ja võimalikke kulusid, küsib, mida arendaja on teinud, et kulud oleks madalad. Plusspunkte annavad nii vesipõrandaküte kui ka soojustagastusega ventilatsioon. Eriti rõõmus on ostja siis, kui näeb tarbevee soojendamist päikesepatareidega. Samas ei ole ta nõus innovaatika eest rohkem maksma.

Kui uute korterite müük ikkagi ei edene, peaks küsima, kas ehitasite õigesse kohta, õigele sihtgrupile ja kas on olemas infrastruktuur – ühistransport, kauplus, kool ja lasteaed. Lõpuks tasub küsida sedagi, kas hind on õige.

Uue korteri hinda langetatakse enamasti alles siis, kui piirkonnas on müüki tulnud arvukalt samale sihtgrupile suunatud uusi kodusid. Alla lastud hinnaga korterid ei ole teistest kehvemad, tegu on hoopis turundusvõttega. Kui kogu turunduseelarve on ära kulutatud, pead uusarendust ikka edasi turundama, kuna hinna allalaskmine üksi ei aita. Koos hinna alandamisega tuleb muuta ka turunduskanaleid ja jõuda uute võimalike ostjateni.

Uusarendust võib loomulikult müüa ise, kuid mõistlik on võtta uusarendust müüma vahendaja ning kaasata ta arendusprotsessi juba algstaadiumis. Kinnisvara vahendamisega tegelev büroo teab, millised on ostjate soovid. Nad osalevad ka ehituskoosolekutel ja on vajadusel kohal 24/7. Vahel võib näha, et kinnisvaraarendajad vahetavad müüjaid. Seda tehakse enamasti põhjusel, et vahendajad ei panusta arendajate arvates piisavalt turundusse või üritavad odavalt läbi ajada.

Tasub teada:

Ühe arendusprojekti korterid on erineva ruutmeetri- ja ühikuhinnaga. Korterite hinnastamisel arvestatakse konkreetse korteri ruumijaotust, suurust, vaadet, ilmakaari ja korrust. Üldiselt kehtib reegel, et mida kõrgemal korter paikneb, seda kallim on, kuna vaade paraneb. On ju suur vahe, kas näed oma aknast vastasmaja seina või hoopis linnapanoraami, metsa, merd. Üldine reegel on ka see, et mida rohkem on päikest, seda kallim korter on. Päikesevalguse hulk, mis korterisse jõuab, sõltub ilmakaartest. Loomuliku valguse hulgast tulenev hinnavahe võib ühe ja sama maja piires olla 5%.
Kui võimalik, ei maksa arendajatel enam kavaldada ka külaliskorteritega, vaid leida detailplaneeringust tulenevatele mitteeluruumidele äriline otstarve.

Mis on mis

Külaliskorter – eluruumiks kohandatud mitteeluruumist korteriomand uues kortermajas, mida ei saa ametlikult eluruumiks muuta, kuna seda takistab detailplaneeringu järgne maa sihtotstarve.

Eelmüük – uusarendusprojekti müük enne ehitustegevuse algust. Sageli kogutakse eelmüügi käigus potentsiaalsete huviliste kontakte ja soove omapoolset avalikku hinna- ning broneerimisinfot andmata. Eelmüüki võib teha ka paralleelselt projekteerimisega ning enne ehitusloa saamist, kuid see on seotud riskidega, eriti, mis puudutab lubatud tähtaegadest kinnipidamist.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara

Tõusev kinnisvaratäht 2015 on Tarmo Richard Klamp

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis üle preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise lõputöö eest 2015.aastal. Kokku laekus 4 tööd, neist 2 bakalaureuse- ja 2 rakenduskõrghariduse lõputööd. „Särava kinnisvaratähe“ (magistritöö) kategoorias ei kvalifitseerunud seekord ükski töö.

Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektori arendamisele. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleval aastal on laureaadiks Tarmo Richard Klamp Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledžist, kes kaitses lõputöö teemal „Kohaliku omavalituse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tõstmise eesmärgil kolme Eesti linna näitel.“ Töö juhendajaks Kristi Grišakov.

Tarmo Richard Klampi lõputöö toob välja Eesti pruunalasid puudutavate, sh. kinnisvara

korrashoiualaste küsimuste olulisuse linnaruumi kvaliteedi parandamisel. Pruunala (brownfield) – see on alakasutatud või mahajäetud ala linnaruumis, mis on olnud varem kasutusel. Pruunala on mõjutatud selle ala või teda ümbritseva ala eelmisest kasutusest, see on sageli hoonestatud ja välja arendatud taristuga.

EKFL tegevdirektori, Tõnis Rüüteli sõnul tuleneb võidutöö teema aktuaalsus kahaneva populatsiooniga linnade (vaatluse all Valga, Paldiski ja Kiviõli) jätkuvast ja süvenevast probleemist – mida teha taoliste kruntidega, säilitades linnaruumi kvaliteeti? Viimasel kümnendil on tühjana seisvate hoonete hulk paiguti vähenemas. Sellele on kaasa aidanud selgemalt välja kujunenud linnaosade funktsioonid, väikelinnade oma nägu ning rahvastiku elatustaseme kasv.

See on hoogustanud inimesi oma vara korrastama ja hooldama ning investoreid raha vanade hoonete korrastamisse investeerima. Lammutatakse vanu kasutuskõlbmatuid elu- ning tööstushooneid, võetakse kasutusele tühjana seisvaid tehaseid ja laohooneid. Siiski, on jäänud linnu ja linnaosasid, kus kinnisvara korrashoid toimub aeglasemas tempos või puudub sootuks, linnaruumi ilmestavad lagunevad ja mahajäetud hooned ning tühjana seisvate hoonete hulk suureneb. Sellised linnad ja linnaosad on väljakutseks kohalikule omavalitsusele, kes peab igapäevaselt kokku puutuma taoliste kruntide negatiivsete mõjudega, mistõttu võiks omavalitsus olla ka esimene, kes oleks huvitatud nende korrastamisest.

Töö teoreetiline osa avab Euroopa näitel mitmeid leidlikke tegevusi pruunalade taaskasutusele võtmiseks ja linnaruumi kujundamiseks, võtab Tõnis Rüütel teema kokku.

Preemia üleandmine toimus 8. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses, kus EKFL korraldas koostöös Swedbankiga kinnisvarateemalise konverentsi “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

Eelmisteks laureaatideks olid:

  • 2014.a. Jürgen Vahtra Eesti Maaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Linna ruumiline geomeetria, funktsioonide kättesaadavus ja mitmekesisus – Tartu linna konfiguratsiooniline uuring“. Töö juhendajateks Lauri Lihtmaa ja Heiki Kalberg.
  • 2013.a. Hardi Rikand Tartu Ülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Eluruumi üürilepingu ülesütlemine kinnisasja omaniku vahetumisel“. Töö juhendajaks professor Irene Kull.
  • 2012.a. Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Erandi tegemine AS-i Pro Kapital Grupp keeluperioodist

Pro KapitalNASDAQ OMX Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon (edaspidi: Komisjon) vaatas läbi AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe hr. Paolo Vittorio Michelozzi poolt 6. oktoobril 2015. a. Komisjonile esitatud taotluse erandi tegemiseks keeluperioodil tehingu tegemise keelust.

Hr. Michelozzi taotles erandit börsi reglemendi osa “Nõuded emitentidele” (edaspidi: NE) punktis 4.5.2 sätestatud piirangust võimaldamaks tal osaleda kuni 97 363 AS Pro Kapital Grupp aktsia märkimisel. Hr. Michelozzi on kinnitanud, et ta ei tee tehingut siseteabe põhjal.

Komisjon otsustas täna, 8. oktoobril 2015. a., rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse liikme hr. Paolo Vittorio Michelozzi taotluse, teha erandi NE punktis 4.5.2. sätestatud nõudest ning anda talle loa kuni 97 363 AS-i Pro Kapital Grupp aktsia märkimiseks märkimisperioodi jooksul, s.t. kuni 16. oktoobrini 2015.a.

Kas Mustamäed ootab Kalamaja saatus?

ÄripaevPõhja-Tallinnaga sarnaselt võiks järgmisena elu sisse puhuda Mustamäele, arutati tänasel kinnisvarafirmade liidu konverentsil “Mis saab edasi?”.

“80 aastat tagasi kujunesid välja puitasumid, kus me usinalt elamuid rekonstrueerime. Uued põlvkonnad kujundavad uusi asumeid Uues Maailmas, Kalamajas,” rääkis Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand. Paarikümne aasta pärast saab 80 aastat täis Mustamäel, mõni aasta hiljem Lasnamäel ja Õismäel. Allekand tõdes, et tema jaoks on huvitav küsimus, mis neist piirkondadest siis saab. Kas ka nn mägesid ootab sama olukord, mis praegu toimub Kalamajas?

Kinnisvaraspetsialist, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark leidis, et praegu ei ole selline asi võimalik. Ta tõi näiteks keskmise paneelmaja, kus on kolm trepikoda, viis korrust ja maja peale kokku 45 korterit, ning võrdluseks keskmise Kalamaja kortermaja, kus on 4-8 korterit. Suuremas majas on rohkem eri huvisid, mis hakkavad põrkuma, mistõttu ei ole Toomparki hinnangul Mustamäel Kalamajaga sarnane olukord võimalik.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu nentis, et tahame või mitte, vananenud elamufondist lahti ei saa. Tema sõnul peavad Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe majade kandekonstruktsioonid ka edaspidi vastu. “Nende piirkondade probleem on ennekõike selles, et energiatarbimine on kõrge ja hoonetes on toimunud pigem moraalne vananemine, see tähendab, et planeeringud ei sobi ja paljud sinnapoole sellepärast ka ei liigu,” rääkis Reinsalu. Tema hinnangul on oluline mugavuse küsimus, sest paljudes majades pole lifte, panipaiku ega piisavalt parkimiskohti.

“Kui vaadata veel Mustamäe ja Kalamaja vastandamist, siis võib-olla tasuks lisada detail, et kui Mustamäel tehakse korda üks üheksakorruseline elamu, kus on 200 korterit, siis on see 15 pinda Kalamajas ruutmeetrite mõttes,” ütles Reinsalu.

Muutus toimub osaliselt

Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa leidis, et paneelipiirkonnad ei taaselustu ulatuslikult, sest ka kesklinnalähedased vanad puitasumid ei ole seda teinud. Ta märkis, et see paistab silma, kui vaadata, milline olukord on Kalamaja kesklinnast kaugemas otsas. Leetmaa sõnul on teatud paneelipiirkondades juba noored härjal sarvist haaranud, et sealset keskkonda muuta.

Ingvar Allekand rääkis, et vanematel piirkondadel on eelised, sest seal on taristu, koolid, kauplused jms. Planeeringute muutmiseks on vaja tuge ehitusseadustikust, mis läks suvel küll liberaalsemaks, kuid Allekandi kogemuse põhjal ei ole Tallinna linnametnike peas samasugust nihet veel olnud. Seepeale küsis ta, kuidas tegeleda mugavuse muutmisega, kes peaks selleks initsiatiivi haarama, kas KredEx.

Triin Reinsalu KredExi esindajana ütles, et kindlasti peakski see olema nende järgmine samm. “Me peaks üksikobjektist eemale astuma ja võtma piirkondi tervikuna. Üks asi on maja kui sellise rekonstrueerimine, teiseks moraalne vananemine, kolmandaks linnaruumi kujundamine. Tulles Kalamaja juurde: maja vanus ei näita midagi, loeb elukeskkond,” rääkis ta.

Tõnu Toompark leidis, et initsiatiiv peaks tulema rohujuure tasandilt, inimestelt enestelt, et nad teaksid kvaliteeti tahta ja nõuda. “Selleks, et üks paneel tehakse korda, on osa ühistu juhtidel, kes teevad seda oma initsiatiivist,” märkis Toompark. Samas tõdes ta, et üksnes rohujuuretasandiga hakkama ei saa ja appi võiksid tulla kohalikud omavalitsused. Samaga nõustus Reinsalu, kelle hinnangul on KOVil oluline roll eriti just linnaruumi kujundamisel.

Täna toimub Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud konverents “Mis saab edasi?”, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.

Kadri Põlendik
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/08/kas-mustamaed-ootab-kalamaja-saatus

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas anda linnale kuuluva parkimisrajatise tasuta Korteriühistu Sütiste kasutusse.

Korteriühistu Sütiste kasutusse antakse Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olev J. Sütiste tee 8b kinnisasjal asuv parkimisrajatise 733 m² suurune osa. Kõnealune maa-ala antakse J. Sütiste tee 18 hoone elanike sõidukite parkimiseks korteriühistu kasutusse viieks aastaks otsustuskorras ja tasuta. Kasutaja kohustub kasutama parkimisrajatist ainult korteriühistu liikmete sõidukite parkimiseks; tagama parkimisrajatise tähistamise parklana; hoidma parkimisrajatise omal kulul alaliselt heas seisukorras ja kandma mistahes kõrvalkulud.

Linnavalitsus on seadnud linna maale 47 korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse. Isiklik kasutusõigus seatakse korteriühistu kasuks juhul kui ühistu on parkimisala kas välja ehitanud või olemasolevat koos rekonstrueerimisega laiendanud. Parkimisaladele isikliku kasutusõiguse seadmise tulemusena on korteriühistute liikmed saanud juurde kokku ligi 1200 parkimiskohta.

Lisaks on linnaosavalitsused andnud üürilepingu alusel korteriühistute kasutusse juba olemas olevaid parkimistaskuid. 2014 aasta suvest kuni tänaseni on sel viisil antud linna maad kasutusse 17 ühistule.

Linnavara kasutusse andmise korra kohaselt võib parkimisrajatise otsustuskorras kasutusse anda linnaosa valitsuse ettepanekul, kui kasutusse saamise taotlusele on lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Transpordiameti poolt heaks kiidetud skeem.

Parkimisrajatise kasutusse andmise vajadus tuleneb J. Sütiste tee 18 majaesisest parkimiskohtade vähesusest, mis on lähedalasuva Põhja-Eesti Regionaalhaigla külastajate sõidukite poolt tihti hõivatud.

Korteriühistu Sütiste võtab endale kohustuse tähistada parkimisala teekattemärgistuse ja liikluskorraldusmärkidega, hoida korras tähistatud ala kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kanda mistahes kõrvalkulud, mis on seotud parkimisrajatise kasutamisega.

Elu korteriühistus: Loomade pidamine korteris

Mu naaber peab kassi, mis mulle üldse ei meeldi.

Küsimus: Kas ja kuidas ma saaksin keelata enda naabril kodulooma pidamise?

Vastus: Kodulooma pidamine on igaühe põhiseaduslik õigus, mida keelata ei saa. Põhiseadusega on vastuolus ka loomade arvu piiramine peres. See ei tähenda, et loomapidajad ei pea lähtuma loomade pidamisel loomakaitseseadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2013 määrusest nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri“. Loomakaitseseaduses on sätestatud nõuded, mida peab iga loomapidaja järgima. Loomapidaja peab loomale võimaldama muuhulgas vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobiva hoolduse, sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

Loomapidajad peavad järgima, et seaduses sätestatud nõudeid ei rikutaks ja et tagatud oleks looma heaolu. Seejuures on kohustuslik loomapidamisel korterelamus arvestada ka naabrite õigustega ning tagada, et loomapidamisega kaasnevad negatiivsed mõjud ei oleks ülemäära häirivad ega kahjustaks oluliselt naabrite õigusi oma omandi kasutamisel. Loomapidajal on kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades peab loomapidaja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, näiteks peab loomapidaja enda looma järelt koristama. Samuti ei tohi naabrite rahu olla olulisel määral kahjustatud loomapidamise tõttu korteris.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist