Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.
Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis –1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.
Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal – kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal – ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta IV kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige enam vähenes palgatöötajate arv madalamalt tasustatud tegevusaladel – 11-st tegevusalast, mis on tasustatud alla keskmise brutokuupalgaga, kahanes töötajate arv 10-l tegevusalal. Palgatöötajate arv suurenes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (18,2%) ning info ja side tegevusalal (11,2%).
Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.
Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal – ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).
| Aasta | Periood | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2015 | I | 1010 | 4,5 |
| II | 1082 | 5,8 | |
| III | 1045 | 6,9 | |
| IV | 1105 | 6,4 | |
| Aasta | 1065 | 6,0 | |
| 2014 | I | 966 | 7,3 |
| II | 1023 | 4,8 | |
| III | 977 | 5,0 | |
| IV | 1039 | 5,3 | |
| Aasta | 1005 | 5,9 | |
| 2013 | I | 900 | 6,3 |
| II | 976 | 8,5 | |
| III | 930 | 8,8 | |
| IV | 986 | 7,6 | |
| Aasta | 949 | 7,0 |

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.




Pärnu Vana Turu omanik on otsustanud turuhoone ümberehitada ja asendada praegune kerghall uue kvaliteetse püsiva hooneosaga. Turu traditsioonilised funktsioonid kindlasti säilivad ja nii ehitustööde vältel kui ka hiljem jääb väliturg toimima.
Sihtasutus KredEx tähistab täna viieteistkümnendat tegevusaastat. Tänu KredExile on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist summas 1,2 miljardit eurot ja KredExi toel on paranenud ligikaudu 85 000 perekonna elamistingimused.
kriIgaüks, kes Tartus ringi jalutanud, on ilmselt märganud kerkimas mõnda uut korterelamut. Statistikaameti andmetel väljastati Tartu linnas 2015. aastal 30 korterelamu ehitusluba ning 21 kasutusluba. 2016. aasta alguses oli Tartu linnas müügis ca. 260 uut korterit. Neist kõige rohkem on kahetoaliseid kortereid (44%) keskmise pindalaga 52 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1927€/m2.

Tartu kavandab kesklinna ühe olulisema ühendustee Kaarsilla remonti ning alustab projekteerimistöödega. Rekonstrueerimise projekt valmib suve lõpuks, ehitustöödega on kavas alustada tuleval aastal.
1Partner Kinnisvara poolt Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 54 protsenti vastanutest, et Tallinna linnaosadest tõusevad hinnad kõige tõenäolisemalt Koplis.
Tallinna linnavalitsus otsustas Akadeemia tee 30 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada, eesmärgiga rajada krundile ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskus.
Tallinna äärelinnaosadesse kerkib uusi kortermaju nagu küllusesarvest. Aastatepikkuse pakkumise jooksul on kvaliteet ja hoonete kontseptsioon aina täiustunud, aga samas on välja kujunenud või mõnevõrra muutunud ka ostuhuviliste ootused pakutava suhtes.
Linnavalitsuse istungil võeti teadmiseks teede juhtkomisjoni esitatud informatsioon Haabersti ristmiku rekonstrueerimise eskiisprojekti parima lahendusvariandi valimise kohta. „Parimaks valitud eskiisprojekti kohaselt rajatakse viadukt Paldiski maantee suunale ning rekonstrueeritakse olemasolev ringristmik fooridega ringristmikuks,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf.
Tallinna Linnavalitsuse istungil kuulati ära teede juhtkomisjon informatsioon Reidi tee eskiisprojekti parima lahendusvariandi valimise kohta, mille kohaselt rajatakse ühetasandiline Russalka ristmik mälestusmärgist mandri poole.


Kinnisvarakoolis toimub 03/03/2016 koolitus “
Portaali KV.EE








