Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Tabasallu tuleb üle aastate esimene uus elamukvartal

08.09.2015 Tõnu Toompark

Tabasalu südamesse, Pähkli ja Sarapuu tänavate nurgale valmib kolmest moodsast ridaelamust koosnev ja 24 uut kodu loov ridaelamukvartal, mille arhitektuurikonkursi võtjaks osutus PIN Arhitektid OÜ ja Kauss Arhitektid OÜ ühistöö.

Pähkli Kodu arenduse eestvedaja Kristjan-Thor Vähi sõnul on 24 uuest esinduslikust kodust koosnev ridaelamukvartal esimene säärases mahus arendus päris Tabasalu südames viimase enam kui viie aasta jooksul, kuna valla tingimused uute eluasemete rajamisele on väga ranged.

“Valmistasime projekti ette põhjalikult ja arhitektuurikonkurss aitas leida keskkonda ideaalselt sobituva, ent kaasaegse ja valgusküllased ülimalt läbimõeldud siselahendustega kodud,” märkis Vähi.

Nii nagu sama arendaja hiljutise Lucca Kodu elurajooni puhul Tiskres kasutatakse ka Pähkli Kodu hoonete puhul energiatõhusat lähenemist ja ajas kestvaid kvaliteetseid materjale. “Me ei soovi kunagi teha niisama maju, vaid luua terviklikku elukeskkonda koos arhitektuurselt huvitavate, esinduslike ja praktiliste hoonetega,” lisas Vähi.

Ridaelamute ehitus algab sel aastal ja esimene maja valmib 2016. aasta suvel. Elamud on jaotatud 100−150-ruutmeetristeks 4- ja 5-toalisteks
mitmete terrassidega privaatseteks kodudeks. Täpsema hoonete kirjelduse leiab aadressilt www.pahklikodu.ee.

Arhitektuurikonkursi võidutööks osutunud projekti valiku peamised kriteeriumid olid arhitektuurse visiooni sobivus keskkonda ning parimat funktsionaalsust pakkuv plaanilahendus.

Swedbank flash comment Estonia : Weak foreign demand inhibits the economic growth in Estonia

08.09.2015 Tõnu Toompark

• GDP real growth 2% in the second quarter
• Main contribution from private consumption, but investments decreased
• Economic activities dependent on foreign demand (transportation and manufacturing) had the largest negative contribution to the GDP growth
• Exports decreased less than imports, resulted in increased contribution to the GDP growth

According to the second estimate of Statistics Estonia, GDP grew 2% yoy in real terms in the second quarter (flash estimate was 1,9%). Compared to the previous quarter, GDP grew 0.7% (seasonally and working day adjusted).

Statistics Estonia published its regular revision of last four years, as well, whereas the last year’s GDP was revised up from 2.1% to 2.9% (major correction in the first quarter). This lifted Estonia together with Lithuania among the fastest growing countries in the region.

Wholesale and retail trade contributed the most to the economic growth in the second quarter. However, more than half of the GDP growth came from net taxes on products with the support of robust growth of VAT revenues. Whereas, primarily those economic activities which sell their goods and services on the domestic market contributed to the growth, activities dependent on foreign markets and foreign demand (transportation and manufacturing) inhibited the growth the most.

Transport sector suffers primarily from the weakened demand from Russia and increased competition from Russian cargo ports. Substantial role in the decrease of manufacturing value added is played by the halted production and export of electronic products. Weak Russian market has substantial negative effect as well.

Export of goods and services decreased by 1% annually in the second quarter. Whereas, last year the robust growth of exports of electronic products compensated for the fall in exports to Russia, this is not the case anymore. At the same time, its positive, that enterprises have gradually redirected their exports to new markets. We expect that export volume remains approximately on the same level this year as in 2014.

According to the revised figures, private consumption has been even stronger this year, growing 5.4% yoy in the second quarter, as well as in the first half of the year. The main contribution has come from the increased consumption of food and goods and services of recreation and culture. Considering the accelerated real growth of net wages, the robust growth of private consumption has been expected. However, the expected deceleration in the growth of real net wages, together with the decrease in population and employment, can inhibit the growth of private consumption next year.

Investments have decreased already four quarters in a row. In the second quarter, the decrease was 8%, primarily due to the negative contribution of corporations. Its positive, that government investments increased after falling five quarters in a row. Considering weak foreign demand in this year together with the decrease in business sector turnover, increased labor costs and decrease in profitability, as well as worsened sentiment, we do not expect broad based growth of investments shortly.

Major share of intermediate and capital goods have to be imported to Estonia. Together with the decreased demand for the intermediate goods and investments, imports have decreased, as well. Whereas, the imports have decreased more than exports resulting in the increased contribution of net exports to the GDP growth.

We expect that foreign demand will gradually improve next year, and will give stronger support to the GDP growth. According to our recent estimates, GDP growth reaches to 1.9% in this year and it will accelerate in the next year. However, downward risks have increased in the global economy, which can worsen the outlook of the GDP growth in Estonia, as well.

Euromoney nimetas EfTENi parimaks kinnisvarainvesteeringute juhiks Eestis ja Lätis

08.09.2015 Tõnu Toompark

Maailma juhtiv majandus- ja investeerimisajakiri Euromoney nimetas eile, 7. septembril 2015 avaldatud kinnisvaraturu uuringus Euromoney Real Estate Survey 2015 ASi EfTEN Capital Eesti parimaks kahes kategoorias: kinnisvarainvesteeringute juhtimine ja kinnisvarasektori koondkategooria.

Ettevõte saavutas samades kategooriates võidu ka Lätis.

EfTEN Capital ASi tegevjuht Viljar Arakase sõnul on Euromoney uuringu tulemused tunnustuseks kogu meeskonnale ning esimene koht nii sektori koond- kui ka kinnisvarainvesteeringute juhi kategooriates on ettevõtte jaoks sedavõrd veelgi olulisemad, et hindajaks on teised
turuosalised, kliendid ja valdkonna eksperdid.

Prestiižne majandusajakiri Euromoney kinnisvaraturu uuring Real Estate Survey 2015 ilmus tänavu 11. korda. Uuringu tulemused baseeruvad teiste turuosaliste ja valdkonna spetsialistide hinnangutel – uuringus osalevad ja oma hinnangu annavad nõustajad, arendajad, investorid, pangad, ärikliendid ja lõppkasutajad. Vastajate käest küsitakse, millised firmad on nende hinnangul viimase 12 kuu jooksul silma paistnud parima toote- ja teenusepakkujana kinnisvarasektoris.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 40 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 600 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 350 miljonit eurot.

Majandus kasvas II kvartalis

08.09.2015 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,7% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot.

SKP kasvu mõjutas 2015. aasta II kvartalis enim kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalade lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv, samas vähenesid subsiidiumide väljamaksed.

Täpsustatud andmetel oli 2015. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurim pidurdaja transpordi tegevusala, samuti töötlev tööstus ning ehitus. Töötleva tööstuse langus oli II kvartalis laiapõhjaline, lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Elektroonikatoodete, mineraalsete toodete ja mootorsõidukite tootmise lisandväärtus olid töötleva tööstuse peamised suurendajad, samas kahandas toidu- ja joogitootmine Eesti majanduse suurima tegevusala panust SKP-sse oluliselt. Ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest.

Kaupade ja teenuste eksport kahanes reaalarvestuses 1,1%. Kuigi elektroonikatoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu suurenes, viis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning toidu ja jookide väljaveo suur langus kaupade ja teenuste ekspordi kokkuvõttes miinusesse. Koguimport kahanes võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,3%. Importi langetas enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, elektroonikatoodete ning jookide sisseveo vähenemine.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s suurenes, moodustades 2015. aasta II kvartalis SKP-st 5,7%.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute arv (kasv 2,1%), kuid kiiremini kui töötatud tunnid (kasv 1,2%). Tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,6%, mis tähendab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest (mis langes 0,1%) kiiremini.

Sisemajanduse nõudlus kahanes varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu. Viimati langes sisenõudlus reaalarvestuses 2013. aasta II kvartalis.

Varude muutus oli 2015. aasta II kvartalis üle pika aja taas negatiivne ja seda varude kõigis alaliikides. Suurim langus oli valmistoodangu varudes. Viimati oli varude muutus negatiivne 2013. aasta IV kvartalis. Kapitali kogumahutus põhivarasse langustempo aeglustus ja 2015. aasta II kvartalis oli langus 8%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Lõpptarbimiskulutused suurenesid 4,3%. Sealjuures suurenesid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 5,4%. Enim kasvasid elanike kulutused toidule, vabale ajale ja majapidamiskaupadele.

Sisenõudlus oli II kvartalis jätkuvalt väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 92,4%.

2015. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt SIIT.

IRL: Linnahalli tükeldamine näitab linnavalitsuse lõplikku põrumist

08.09.2015 Tõnu Toompark

Tallina linnavolikogu IRLi fraktsiooni hinnangul näitab Savisaare plaan linnahalli tükeldada, et mingeid tõsiseid investoreid ei olegi kunagi olnudki.

Tükeldamine ja müümine ei ole lahendus linna ühe kultuurimälestise terviklikuna säilimiseks, vaid võib anda hoopis vastupidise tulemuse.

„Linnavalitsus on pikki aastaid rääkinud läbirääkimistest erinevate investoritega, kes on kohe-kohe tulemas ja linnahalli miljoneid investeerimas,“ tõdes IRLi fraktsiooni esimees Madis Kübar. „Samal ajal on igal aastal kulutatud pea pool miljonit eurot, kokku ligi 2,5 miljonit, et linnahalli püsti hoida.“

„IRLi fraktsioon on korduvalt nõudnud linnavalitsuselt, et tühistataks sõlmitud leping linna ja Tallinn Entertainment LLC vahel, mis oleks võimaldanud kuulutada välja linnahalli arendamiseks uue konkursi. Seda aga ei tehtud, mille tulemusel on linnahalli olukord tunduvalt halvenenud ja muutunud võimalikele investoritele vähem atraktiivseks. Nüüdne otsus kinnitab, et linnapea on opositsioonile ja rahvale pidevalt valetanud, väites, et läbirääkimised on lõpusirgel ja allkirjad kohe paberil,“ tõdes Kübar.

„Linnahalli tükeldamine ei too probleemidele lahendust,“ ütles Kübar. „Kui linnavalitsus ei ole suutnud leida linnahallile tervikuna investorit, ei ole mingit põhjust, miks peaks tükeldamine huvi hüppeliselt suurendama.“

Kübara sõnul on IRLi fraktsioon jätkuvalt seisukohal, et linnahall tuleb renoveerida terviklikult ning see peab jääma linlastele oluliseks objektiks.

SEB: The gap between industry and trade is widening

08.09.2015 Tõnu Toompark

Last week several updates on some important economic indicators were published. Unfortunately the news were mainly negative – industrial production is falling, orders are decreasing and employee’s pay is not growing from the company’s increasing income but from investments.

Industry is being held afloat by key sectors

The volume indexes of retail trade and industrial production published on Monday confirmed that the present trends in the economy will continue with trade flourishing and industry dwindling. The decline of industrial production which started in the second quarter is, at least judging by July, going to continue. The volumes of industry fell by a total of 6% in July, which is the biggest fall this year. The volume index of the processing industry fell by 2%. The decrease of production has been influenced by a decrease in energy production due to the cheap imported electricity, economic difficulties in important target countries for export, but also the very high production volume of electronics in the summer and autumn of 2014, which drags down the year-on-year comparison.

Fortunately not all developments in the industry have been negative. Several key sectors of the Estonian economy – timber, furniture, and metalworking – have displayed strong and steady growth throughout the year. So far metal production has grown by 4% year-on-year but contrary to the general trend, exports to Finland have made a big contribution to it. Many of the companies there have continued to transfer their production to Estonia gradually, which increases the exchange of goods.

The rapid economic growth of Sweden and the demand of the major clients there has significantly increased the production of the Estonian furniture industry, which grew a total of 14% in July. Also the timber industry has displayed outstanding results, growing 9% year-on-year in June and July. The branch, otherwise largely supported by the parent companies in mainly Sweden and Finland, has managed to generate growth on other markets – Denmark, Latvia, and Great Britain.

However, the success of some key sectors does not negate the fact that more than a half of the sectors were in the negative with their growth of production volume. The downward trend is also confirmed with the 15% decrease of new orders year-on-year for the processing industry. Several economic forecasts presume that external demand will be picking up in the second half of the year. If these expectations are not realised, adjustments will also be made in the forecasts.

Figure 1. Changes in the volume indexes of retail trade and industrial production

The continued growth tempo of retail trade has exceeded the expectations and lasted longer than there were grounds to assume in the beginning of the year. The growing wages, low prices and cheap fuel are increasing the consumers’ options even more.

Average pay is testing the tolerance of businesses

On Tuesday, Statistics Estonia had great news to the workers of Estonia – the average earnings reached 1,082 euros in the second quarter this year, having increased close to 6% when compared to the same time last year. Due to the decrease of the income tax rate and the raised basic exemption, the average net earnings actually increased a total 7.3%. It was already clear before that the slowly growing economy is not going to sustain such rapid increase in the earnings much longer, however, in the last few months there have been more and more evidence of such discord. The rise in registered unemployment in June and July, especially in Harju County and among women, shows that companies have made their conclusions and are making rearrangements to manage the labour costs.

There is no doubt that certain pressure on wages is beneficial for companies in the long run. If an employee would not be asking for a raise, an entrepreneur would not have any incentive to find ways to make the activities more efficient and move up in the value chain. Sometimes, however, the pressure may prove to be excessive and instead of bending, there is a break and the company needs to close down. As the turnover and profits have decreased in many areas, and the recovery of external demand is yet to realise, abrupt adjustments cannot be ruled out.

Profits continue to decrease in companies

As expected, the profitability of the business sector declined in the second quarter. The decline was also very broad-based and profits increased in only a few activity areas. The last time the total profit of the second quarter was even smaller was in 2010.
Companies’ profits are falling due to a discord between sales figures and salary increases. While the return on sales of the companies decreased 3% in Q2, then labour costs rose by 6%. Surprisingly one of the sectors where labour costs grew the most was accommodation and catering (+16%) where the average salary increased by 8%.

Labour costs actually increased a total of 22% in accommodation. However, as the number of accommodation and catering businesses has decreased significantly in the meantime, it seems to be due to the activity of the Tax and Customs Board in enforcing the obligation to keep a register of employees. From among the largest areas of trade, labour costs have increased very rapidly in the manufacturing of metal products (+22%), but when compared to the last year the sector includes an additional 200 companies and 2,000 employees. The good results in the timber industry have increased employment and salaries in the sector, which is realised in the 12% increase of labour costs.

Companies’ investments fell by 3% in Q2. This means that when compared to the same quarter last year, it is already the seventh quarter of the investments decreasing. While in the first quarter of 2015, the decrease of investments was largely due to the steep fall of the sectors of energy and agriculture, then now it affected a much larger circle of activity areas. In the first quarter the contribution of the energy sector to the total investments was negative, but in the second quarter the situation reversed. In the spring quarter investments were made in the energy sector for nearly 100 million euros, which comprised almost 20% of the total investments of the business sector.

The usual suspects of the major investments are Eesti Energia and the construction of Auvere power plant. When compared to the same quarter last year, larger investments were also made in real estate related areas (+8 m euros), administrative and support service activities (+5 m) as well as wholesale and retail (+5 m). A large negative contribution was made to the total investments by transportation and storage (-21 m), agriculture and forestry (-14 m) and occupational, science, and technology-related activities (-13 m). In the processing industry, also the 2.4 million increase in the timber industry is noteworthy.

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk oli 37 400 eurot

08.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel olid Eesti inimesed 2015 II kvartali seisuga võtnud 165 000 eluasemelaenu. Aasta tagasi oli laenude koguarv 161 000 ehk laenude arv on aastaga kasvanud 2%.

Arvestades, et eluasemelaenude summaarne jääk oli 2015 II kvartali seisuga 6,18 miljardit eurot võime öelda, et keskmise eluasemelaenu jäägi suurus oli 37 400 eurot. Keskmise eluasemelaenu jäägi suurus on aastaga suurenenud 1,7%.

Kindlasti peab arvestama, et Tallinnas-Tartus ja ehk veel mõnes linnas on eluasemelaenude jääk oluliselt kõrgemal, kui väikevaldades. Seda ainuüksi piirkondliku kinnisvara väärtuste suure erinevuse tõttu.

Keskmise eluasemelaenu jääk ei löö sugugi rekordeid. 2008. aastal lähenes keskmine laenujääk 39 000 eurole.

Tänaseid numbreid toonasega kõrvutades peame aga arvestama, et vahepealse ajaga on palgad üksjagu kerkinud. Nii on tänane laenujääk laenuvõtjate jaoks märksa väiksem koorem.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Swedbank flash comment: Estonia

07.09.2015 Tõnu Toompark

Cheaper energy behind deflation

• Consumer prices dropped further in August
• Cheaper energy behind the decline in prices
• Inflation expected at -0.2% in 2015 and +1.9% in 2016

August deflation numbers were in line with our expectations. In August 2015, consumer price index fell by 0.3%, month on month and also year on year. Compared to August 2014, goods were 0.7% cheaper and services 0.4% more expensive.

Consumer prices have decreased for more than a year. Consumers, however, do not realise that. According to a survey by the Estonian Institute of Economic Research, only 6% of consumers feel that consumer prices have decreased during the past 12 months and only 2% expect prices to fall during the next 12 months.

Consumer prices declined due to lower energy prices. Motor fuels were 14%, heat energy 5%, and electricity 4%, cheaper than one year ago. On global markets, crude oil prices were around 40% lower than one year ago in EUR (around 50% cheaper in USD, yoy).

Due to cheaper energy, deflation is expected to continue in the coming months. According to our estimates, CPI is expected to decline by 0.2% in 2015, after a marginal drop of 0.1% in 2014. In 2016, consumer prices are expected to grow by 1.9%, of which 0.6 percentage point is a direct impact from higher excise taxes on alcohol, tobacco and motor fuels.

Kvaliteetne korter Lasnamäel müüb kiiresti

07.09.2015 Tõnu Toompark

Lasnamäele ostetakse uusi kortereid aktiivsemalt kui mujale Tallinnasse, kuid uuest ainuüksi ei piisa – elukoht peab olema kvaliteetne, läbimõeldud ja säästlik.

Laagna tee ja Tondiraba jäähalli vahele, aadressile Virbi 10 peagi kerkiva kortermaja Central Residence pooled korterid on müüdud juba praegu ehk kuid enne ehituse algust. Hoonet arendava Liven Kinnisvara juhatuse liikme Andero Lauri sõnul on selline asi Eestis ennekuulmatu.

“Usun, et Central Residence’iga oleme teinud omalaadse rekordi, sest oma pika karjääri jooksul kinnisvaramaastikul ei ole ma kuulnud juhust, kus enam kui mitu kuud enne maja ehituse alustamist on pooled korterid müüdud,” lausus Laur.

Teisalt näitab see Lauri sõnul, et siinne kinnisvaraturg on muutumas euroopalikumaks ja inimeste usaldus arendajate vastu kasvanud.

“Skandinaavias, Suurbritannias ja mujal arenenud kinnisvaraturuga riikides on korterite ettemüümine täiesti tavaline, sest inimesed usaldavad arendaja ning ehitaja kvaliteeti. Võib öelda, et oleme teel uude ajajärku,” rääkis Laur. “Enamik praegu meie turul tegutsevaid arendajaid ning ehitajaid on kogenud ja kriisis karastunud. Projekte valitakse äärmiselt hoolikalt ja keskendutakse sellele, kuidas pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet.”

Mõistagi ei tule ette ostes korteri täishinda välja käia kohe. Central Residence’i puhul on selle aasta detsembrini korteri sissemaks 3000 eurot, pärast seda tuleb juba tasuda 15% tulevase korteri hinnast. Lauri sõnul on mõistlik sissemaks paljude inimeste ostuotsust positiivselt mõjutanud.

Central Residence on esimene korterelamu Eestis, kus koostöös turvafirmaga G4S pakutakse läbimõeldud valveteenust. St et valvatud on nii elu- kui üldruumid ning igal panipaigal on eraldi valve, samuti kogu hoone territoorium ning ühtses võrgus on ka tulekahjualarmid. Vajalikud seadmed paigaldatakse ehituse käigus ehk uus koduomanik selle pärast enam muretsema ei pea.

Laur lisas, et kiirelt arenev ja heade ühendustega Lasnamäe on atraktiivne elukeskkond, kuid Central Residence’i positiivne kogemus näitab, et koduostja pöörab varasemast oluliselt enam tähelepanu detailidele nagu energiatõhusus, siseviimistlus ja -kujundus. Samuti on oluline pereelu ja elustiili toetavate võimaluste lähedus nagu kool, kauplused, restoranid ja sportimisvõimalused.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitav kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse, suheldes partneritega ausalt ja selgelt.

Swedbank: The Estonian Economy

07.09.2015 Tõnu Toompark

Why worry about wage growth?

Wage growth accelerated again
Not sustainable in the longer term
Exports have to recover

Wage growth accelerated again

Gross wage growth has been around or above 5% since 2011. In the first half of 2015, wages increased in almost all sectors. Lower labour taxes and deflation will result in a remarkable surge in households’ purchasing power this year. Fast growth in wages is, therefore, good news for companies that sell their products or services in the Estonian market. Strong consumption and wage growth has also supported tax revenues.

Not sustainable in the longer term

The labour market is tight; thus wage growth has been strong. Employees’ bargaining power has grown, and this shows also in GDP figures; the share of labour income in GDP has grown and the share of profits has decreased. Enterprises’ financial data also show that wage growth is not in line with changes in sales, profits, or productivity. Although the situation across sectors differs, companies’ turnover and profits decreased in more than half of the sectors, while labour costs increased in most fields, in the first half of 2015.

Exports have to recover

Consumption-fuelled growth cannot last long. If export sales do not improve, the growth of wages (and consumption) will slow. While the EU’s economy is gradually recovering, demand in some of Estonia’s main export markets remains fragile. The economic situation in Russia is deteriorating, and the Finnish economy is barely growing. Enterprises’ sales in Estonia are also dampened by lower output prices. Therefore, some sectors facing weak export demand and low output prices are finding it hard to keep up with the current wage growth.

The Estonian Economy – August 2015

Swedbank: The housing affordability index for Baltics

07.09.2015 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 133.2 in Vilnius, 151.8 in Riga, and 150.6 in Tallinn

In Tallinn, affordability rose marginally by 1.4 points in the second quarter this year compared with the same period in 2014, due to a 33-basis-point decrease in interest rates.
In Riga, the HAI increased by 10.1 points because wage growth continued outpacing apartment price growth; moreover, interest rates decreased by 16 basis points as well.
In Vilnius, the HAI rose by 15 points because of a 55-basis – point decrease in interest rates and a 1.4% decrease in apartment prices.
The time needed to save for a down payment increased over the past year by almost one month in Tallinn, to 29.1 months, but decreased by one month and three weeks in Vilnius, to 35.7 months, and by one month and more than one week in Riga, to 26.3 months.

Housing Affordability Index for Baltics – September 2015

Tarbijahinnaindeksit mõjutas augustis enim mootorikütus

07.09.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga samuti -0,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta augustiga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,3%.

2014. aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind on aastaga odavnenud 14,4%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 4,3%-line odavnemine, kus soojusenergia oli 4,5% ja kodudesse jõudnud elekter 3,8% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 7%. Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (26%), värske köögivili (26%) ja õunad (22%) ning odavnenud piim (14%).

Juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit augustis enim samuti mootorikütus, mille hind langes kuuga 5,5%. Suurem mõju indeksile oli ka rõivaste ja jalatsite suviste soodusmüükide osalisel lõppemisel. Toit oli augustis 1% odavam kui juulis, kusjuures värske köögivili odavnes 12%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2015
Kaubagrupp	August 2014 – august 2015, %	Juuli 2015 – august 2015, %
KOKKU	-0,3	-0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,4	-0,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,7	-0,9
Riietus ja jalatsid	1,0	4,8
Eluase	-1,5	0,6
Majapidamine	1,4	0,2
Tervishoid	3,1	-0,4
Transport	-7,0	-1,7
Side	1,4	-0,2
Vaba aeg	1,6	-0,4
Haridus ja lasteasutused	-20,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,2	-1,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,6	-0,2

Energia odavnemine hoiab tarbijahindasid endiselt languses

07.09.2015 Eesti Pank

Tarbijahindade langus püsis augustis statistikaameti teatel 0,3% juures, nii nagu ka sellele eelnenud kuul. Juuliga võrreldes langes tarbijahinnaindeks 0,3%.

Euroala inflatsioon on viimased kolm kuud püsinud stabiilselt 0,2% juures, hoolimata kütusehindade märkimisväärsest kõikumisest.

Augustis jätkus peamiste energiakandjate hinna langus: mootorikütused odavnesid aastaga 14%, maagaas 19% ja soojusenergia 5%. 2009. aasta kriisiajaga võrreldes on imporditava energia hinnad siiski ligikaudu 30% kõrgemad, osaliselt ka nõrgema euro kursi tõttu dollari suhtes. Energiakandjate odavnemine on Eesti majandusele soodne, kuna tänu sellele suureneb tarbimine ja seeläbi ka majanduskasv.

Viimase aasta jooksul aset leidnud energiahindade alanemine on suurendanud kodumajapidamiste reaalset sissetulekut 1,3%. Nafta hinna praegune madalseis maailmaturul on siiski ajutine ning selle alusel ei tohiks teha pikaajalisi tarbimis- ega investeerimisotsuseid.

Ülejäänud tarbijakorv, st ostukorv ilma energiata, kallines augustis 1,1%. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis on viimastel kuudel järjepidevalt vähenenud: kui aasta alguses odavnesid pooled kõikidest kaupadest ja teenustest, siis augustis kahanes nende osakaal 43%ni. Tööstuskaupade impordihinnad, mis olid pikka aega langenud, hakkasid alates teisest kvartalist tõusma.

Seda põhjustas tõenäoliselt euro kursi nõrgenemine. Impordihindade tõus on kandunud jaehindadesse selgemalt euroalal, kuid Eestis on selle mõju seni veel jäänud väheseks. Teenuste hinna tõus kiirenes augustis 2,2%ni, kõige enam vabaaja teenuste ja üüri kallinemise tõttu.

EKFL: Kutse kinnisvarakonverentsile “Mis saab edasi?”

07.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

Millised on palgaralli mõjud? Ülevaade Eesti majanduse hetkeseisust
Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht
Energiatõhusus ehituses. Euroopa vs Eesti
Prof. Jarek Kurnitski, TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi direktor
Diskussioonipaneelis: Eiki Rump, Ero Viik, Gert Jostov, Indrek Allmann
APPI!!! Ma elan vanas korteris!!! – Milline on elukondliku kinnisvara järelturu perspektiiv?
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Kadri Leetmaa, Triin Reinsalu, Tõnu Toompark
Maksu-uuendustest kinnisvarasektoris
Priit Raudsepp, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat
Veerevad kivid, mis sammalduvad
Janek Mäggi, kolumnist
Ärikinnisvara maailma börside turbulentsis
Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees
Diskussioonipaneelis: Arle Mölder, Hindrek Leppsalu, Mihkel Pärtel
Mil viisil kinnisvaraarendajad müüki reguleerivad?
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS partner
Diskussioonipaneelis: Margus Põim, Robert Laud, Timo Riismaa
Mõtlemisvead ja riskikäitumine kinnisvaraturul
Hannes Kuhlbach, koolitaja-psühholoog, Tartu Ülikool

Konverentsil kuulutatakse välja EKFLi poolt korraldatava kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkurssi “Tõusev kinnisvaratäht” laureaat.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 5. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressilekfl@ekfl.ee, telefonil 641 1516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2015

07.09.2015 Tõnu Toompark

Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.