Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal 1,2 protsendini, seda peamiselt nõrgenenud välisnõudluse ja selle negatiivse mõju pärast ärisektori kindlustundele ja investeeringutele. Euroopas on 2016. ja 2017. aastal oodata majanduskasvu paranemist, mis peaks suurendama ka nõudlust ning pakkuma rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele.
Paranenud välisnõudluse kasvu väljavaade suurendab eeldatavasti ka ärisektori investeeringuid. 2016. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 ning 2017. aastal 2,6 protsendini, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tänasel majandusprognoosi tutvustusel.
Eesti majanduskasv on viimastel aastatel järk-järgult lähenenud euroala keskmisele, mis on tulutasemete konvergentsis ühest küljest normaalne. Samas vähendab meie majanduse kasvuvõimet vähenenud investeeringud ja tööjõu tootlikkus ning tööhõive oodatav kahanemine.
Välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järgi kahanes eelmisel aastal märgatavalt ning selle negatiivne mõju kandus edasi kogu majandusele. Kõige rohkem panustas ekspordi langusesse Venemaa suunalise ekspordi laiapõhjaline kahanemine.
Vaatamata sellele, et eksport mitmetesse Euroopa riikidesse suurenes, toimus ka Euroopa suunal üksikute kaupade domineerimisel väljaveo tugev vähenemine. Koguekspordi languse peamiseks põhjuseks ei ole mitte Eesti ettevõtete ja kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid välised tegurid, nagu Venemaa sanktsioonid ja nõrgenenud nõudlus, madalad naftahinnad maailmaturul ning elektroonikatoodete puhul ettevõttespetsiifilised otsused.
2016. aastal on oodata meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist. See peaks meie ettevõtjatele, kes sõltuvad välisnõudlusest, pakkuma paremaid ekspordivõimalusi eelkõige Euroopa riikidesse. Ettevõtjatel, kes sõltuvad rohkem Venemaa turust, ei tasu märkimisväärset ekspordi taastumist lähiajal oodata.
Samas tuleks arvestada, et aasta alguses maailmamajanduses olukord halvenes. Tingimused maailmamajanduse taastumiseks on juba viimastel kuudel olnud tõsise löögi all ning negatiivsete riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosus on suurenenud. Arenenud riikides on näha küll kasvupotentsiaali, kuid ebakindlus ja finantsturgude liigne volatiilsus võivad selle realiseerumise teelt kõrvale kallutada.
Investeeringute vähenemine eelmisel aastal süvenes, kuid madalseis peaks olema nüüdseks läbitud. Kapitalikaupade impordi kasv on kiirenenud, mis viitab investeeringute võimalikule paranemisele käesoleva aasta alguses.
Madalad intressimäärad püsivad kõigi eelduste kohaselt ka 2016.-2017. aastal, toetades investeeringute tarbeks laenamist. Siiski on investeeringute taastumise eeltingimuseks paranenud nõudlus ning hindade tõus ilma, et kannataksid ärisektori kasumid ja kasumlikkus. Eeldatavalt suurendab valitsus sel ja järgmisel aastal investeeringute tegemiseks Euroopa Liidu fondide rahastust, samas kui majapidamiste investeeringud eluasemetesse peaksid kasvama mõõdukal kiirusel.
Palgakasv püsib kiire (5-6 protsendi piires), kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub, kuna nominaalse palga kasv aeglustub veidi, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavu väiksem ja hinnad hakkavad tasapisi kasvama. Seetõttu ootame ka eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist, mis omakorda piirab sisekaubanduse ja muude koduturule suunatud teenuste kasvu. Samas aitavad tarbimise järsemat langust pidurdada pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsiirete tõus.
2016. aastal tõusevad hinnad vaid tagasihoidliku 0,3 protsendi võrra. Toorainete ülepakkumine maailmaturul on kaasa toonud energiahindade oodatust suurema kukkumise. Hindu mõjutab aga positiivselt aktsiisimaksude tõus ja kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu. 2017. aastal peaks meie prognoosi järgi hindade kasv Eestis kiirenema 2,2 protsendini, kuna toorained mõnevõrra kallinevad ja aktsiisimäärad tõusevad taas.
Hõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema ja töötuse määr kasvab veidi. Ühelt poolt väheneb tööjõud, kuid teiselt poolt vajavad ka ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud.
Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris ning aasta keskel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu möödunud aasta 5,9 protsendilt 6,3 ja 6,6 protsendini vastavalt sel ja järgmisel aastal.
Fondivalitseja East Capital hallatav uus kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III viis lõpule fondi esimese investeeringu ja omandas 30,9 miljoni euroga Tallinnas asuva Vesse jaekaubanduspargi. Tehingu kiitis eelnevalt heaks ja andis loa ka konkurentsiamet.
1. veebruaril saab nurgakivi NUKU teatri ja muuseumi juurdeehitus. Hoone valmib selle aasta sügiseks ning teater alustab laienenud kompleksis etenduste andmist samuti käesoleva aasta sügishooajal.
Slippery road ahead – central banks back in action
Praegusel ajal on tekkinud hulk korteriomanikke, kes eelistavad oma korterit müüa ise. Põhjuseid, miks nad sellise tee valivad, võib olla väga erinevaid, alates isiklikest hoiakutest, varasematest negatiivsetest kogemustest, libamaakleritest kuuldud lugudest kuni lihtsa soovini välja – säästa raha.
Statistikaametil oli Eesti ettevõtete põhivarainvesteeringute maht 2015 III kvartalis 578 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes investeeringute maht 6% võrra.
Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringu andmetel püsib tarbijate kindlustunne heal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator on jaanuaris –5 ja see on 1 punkt parem kui detsembris ja 4 punkti parem pikaajalisest keskmisest (–9).
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) konkursi «Aasta Ehitusprojekt 2014/2015» võitja kuulutatakse välja neljapäeval, 28. jaanuaril Viljandi Gümnaasiumis toimuval galaüritusel. Viljandi Gümnaasium on sama konkursi varasem laureaat, võites aasta ehitusprojekti tiitli 2013. aastal.
Allpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi esialgsetest, auditeerimata 2015. aasta majandustulemustest.
2016 aasta 1. detsembril avatava Maardu esimese kaubandus- ja vabaajakeskuse juhiks valiti Julia Loginova.
Paljud teavad Kopli liinidena tuntud piirkonda Tallinnas. See moodustab aga vaid ühe osa põneva looga kunagise Vene-Balti laevaehitustehase asumist, täpsemini Kopli asumi Vene-Balti allasumist.
2016. aasta on alanud ärevalt. Usaldamatus Hiina majandusstatistika vastu ja nafta hinna täiendav langus on odava raha toel kiirelt kasvanud aktsiaturgudel kaasa toonud müügipaanika.
Maa-ameti ülevaade välisriikide residentide kinnisvaratehingutest näitab, et välisresidentide osakaal tehingutes on aastate jooksul jäänud alla 5 protsendi ning nende tehingute koguväärtus alla 3 protsendi. Enamus tehinguid on tehtud korteriomandite, mitte põllu- ja metsamaadega ja seega ei ole alust väidetel, nagu ostaksid välismaalased Eestis massiliselt kinnisvara kokku.
Pankades hoiustamine on reaalintressimäära arvestades praegu kasulikum kui oli buumi ajal
