Elu korteriühistus: Peod naaberkorteris

katri-sarapuuNaaberkorteris toimub pidevalt hommikutundideni pidusid ja muid taolisi seltskondade kogunemisi. Tavaliselt kestavad need peod hommikuni välja. Kuidas ma saaksin seda olukorda lahendada? Korteri omanik ütleb, et see on tema kodu ja ta ise teab, mida ta seal teeb, samas sellised peod häirivad väga minu ja mu perekonna kodus olemist ja ka öist magamist.

Vastavalt korteriomandiseadusele võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanik on kohustatud korteriomandit ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega korteriomandi reaalosa kasutamine oma äranägemise järgi ei tähenda seda, et korteriomanik võib kasutada reaalosa oma suva kohaselt, vaid ta peab arvestama teiste korteriomanike õigustega. Regulaarselt toimuvad ning teiste korteriomanike kodurahu häirivad peod on käsitletavad mõjutusena, mis seaduse kohaselt ei ole lubatavad.

Kui Teie õigusi rikkuvale korteriomanikule ei õnnestu selgeks teha, et tema tegevus rikub oluliselt Teie kui kolmanda isiku õigustatud huve, on Teil võimalus pöörduda politseisse. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks tekkinud probleemile on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine. Korteriomandiseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Eeldus eelpool nimetatud õiguse realiseerimiseks on ka see, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomaniku kohustusi, näiteks korteriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine sellisel viisil, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Oluliseks põhjuseks on ka see, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Korteriomandi võõrandamise otsuse saavad vastu võtta korteriomanikud häälteenamuse alusel ehk oluline on teiste korteriomanike toetus. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandi võõrandamisest keeldub, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Sellise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest. Sellest sättest tulenevalt peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille alusel korteriühistu liikmelt korteri võõrandamist nõutakse (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06)

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

3 + 3 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!