Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Ober-Haus: hinnaindeks 10/2015

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris teist kuud järjest. Oktoobris oli indeks 1,9% madalamal kui septembris, kuid võrreldes 2014. aasta oktoobriga oli 3,9% kõrgemal.

Oktoobris toimus Tallinnas korteriomanditega 738 tehingut, mida on 8,5% rohkem kui septembris ja 3,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tallinnas langes keskmine pinnaühiku hind teist kuud järjes pärast augustis olnud tõusu ja sellele eelnenud neljakuulist langust.

Võrreldes septembriga oli pinnaühiku hinnalangus 0,9% ja keskmine pinnaühiku hind oktoobris 1549 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on pinnaühiku hind 6,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 9,3% madalam. Kuigi Maa-ameti statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnalangust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Põhjuseks on tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine pinnaühik hind oluliselt ainult Lasnamäe ja Kristiine linnaosas, vastavalt 3,7% ja 6,6%, mille põhjuseks olid tehingud keskmisest kallimate ja uute korteritega. Suurim oli hinnalangus Pirital (3,5%), järgnesid Põhja – Tallinn (2,6%) ja Haabersti (2,4%).

Hinnalanguse põhjuseks oli eelkõige tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2014. oktoobriga on kõikides linnaosades peale Pirita pinnaühiku hind tõusnud. Suurim on hinnatõus olnud Kristiines (16,5%), Mustamäel (7,7%) ja Lasnamäel (6,6%). Pirital oli hinnalangus 4,2%.
Kristiines on hinnatõusu põhjuseks tehingud uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase aasta jooksul on müügi- ja üüripakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 12,7% (1140-le eurole), pärast eelmise kuu 8,6%-list tõusu ja Pärnus tõusis pinnaühiku hind 2% (881-le eurole) pärast septembris olnud 12,2%-list langust, mille põhjuseks oli tehingute struktuur.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 248 ning 428 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_oktoober_2015

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Merko Ehituse kinnisvaraarenduse müügitulu on 9 kuuga kasvanud 73% võrra ligi 46 miljoni euroni

MerkoMerko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.

„Oleme tänavusel keerulisel aastal suutnud hoida müügitulu eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis ei ole olnud lihtne, arvestades olukorda Balti ehitusturul ja meie ehituslepingute portfelli suhteliselt nõrka seisu aasta alguses. Oodatult on vähenenud Eesti ehitusteenuse maht, kus insenerehituse valdkonnas on riigi tellimused kahanenud ning üldehituse segmendis oleme hinnakonkurssidel liigseid riske üritanud vältida. Kontserni jaoks on sel aastal aidanud müügitulu tasakaalustada kasv Lätis ja Leedus ning aktiivsem kinnisvaraarendus kõikides Balti riikides,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Kuigi kontserni uute lepingute portfell on eelmise aasta 9 kuuga võrreldes kasvanud, ei saa Andres Trinki sõnul selle mahuga rahul olla. „Kuna avalik sektor tellib viimasel ajal vähe ja vaid üksikud hanked on suuremahulised, siis käib neil hangetel tugev hinnasõda. Hea meel on selle üle, et eratellijatel on siiski jätkunud investeerimisjulgust ja mitmed eratellijad on meid usaldanud – täna on portfellis enamik uutest lepingutest sõlmitud just eratellijatega. Kuna aga turg on väike ja palju hooneid on juba valmis ehitatud, siis tuleb ka siin kasvupiir ühel hetkel ette,“ lisas Trink. 9 kuu jooksul on kontsern sõlminud uusi lepinguid mahus 152,2 miljonit eurot. Seisuga 30.09.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk 193,6 miljonit eurot (30.09.2014: 166,4 mln eurot).

„2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures. Lätis oleme lõpetanud mitme suuremahulise objekti ehitustööd, ent käesoleval aastal pole meil õnnestunud samas mahus uusi lepinguid sõlmida, mis võib mõjutada sealset järgmise aasta ehitustööde mahtu. Kontserni tulemusi mõjutavad oluliselt ka arengud Baltikumi korteriturul, kus seni on olnud meie jaoks positiivsed arengud, ehkki viimase kolme aasta kiire kasv on hakanud stabiliseeruma. Vaatamata lähiaja väljakutsetele usume, et ehitusturu pikaajalised väljavaated meie koduturgudel püsivad head, kuna investeeringud infrastruktuuri ja elamuehitusse on jätkuvalt vajalikud ning investorite jaoks püsib ärikinnisvara tootlus konkurentsivõimelisel tasemel. See aga sõltub majanduse arengust tervikuna,“ sõnas Andres Trink.

Merko Ehituse müügitulu 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 68,4 mln eurot ning üheksa kuuga 184,6 mln eurot (III kvartal 2014: 68,5 mln ning 9 kuud 2014: 182,2 mln eurot). Kontserni kolmanda kvartali brutomarginaal oli 9,3% ning kasum enne makse 3,5 mln eurot, 9 kuu vastavad näitajad olid 8,3% ja 7,0 mln eurot. Ettevõte teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 3,1 mln ning 9 kuuga 5,6 mln eurot. 9 kuu puhaskasumit mõjutas teises kvartalis aktsionäridele dividendide väljamaksega kaasnenud täiendav tulumaksukulu Eestis summas 0,9 mln eurot.

„Meie tänavused kinnisvaraarendusprojektid on käivitunud plaanipäraselt ning kuigi Tallinna ja Vilniuse korteriturg on hakanud stabiliseeruma, on ostjatel jätkuvalt huvi meie korterite ostmise vastu. Eesmärgiga hoida ja tugevdada oma pikaajalist turupositsiooni, oleme soetanud ka uusi kinnistuid, millest suurim on Vilniuse kesklinnas asuv ca 1,3 hektari suurune Rinktinese arendusala, kuhu saab rajada enam kui 300 korterit. Siinkohal on oluline märkida, et enamik kinnistute ostusid oleme sel aastal teinud omavahendite arvelt ilma välist finantseeringut kaasamata,“ kommenteeris Andres Trink kinnisvaraarenduse valdkonda. 9 kuuga on kontsern investeerinud korterite ehitusse 30,1 miljonit ning erinevate kinnistute soetamisse 11,7 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal on kasvanud 9 kuuga ligi 25%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 9 kuud: 14,5%).

Kontsern müüs Baltikumis 9 kuuga 248 korterit kogumaksumusega 42,6 mln eurot ning kolmandas kvartalis 80 korterit kogumaksumusega 10,9 mln eurot (summad käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on kasvanud 9 kuuga 72,7% võrra (9 kuud 2014: 235 tk, müügitulu 23,5 mln eurot). Ettevõte on tänavu käivitanud Baltikumis kokku 386 korteri ehituse (2014. aasta 9 kuuga 310 korterit), sealhulgas kortermajad Tallinna südalinnas Tartu mnt 52, Kristiine linnaosas Sõpruse pst 33, Kalamajas Jahu tn 1a, Paepargi Perepargis, Tartu vallas Kaupmehe tänaval ning Vilniuse südalinnas Krokuvos 73.

Suuremate objektidena olid kolmandas kvartalis Eestis töös Hilton Tallinn Park hotell, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine, Öpiku Ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd, logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Maardus, Läsna-Kodasoo teelõikude rekonstrueerimine Tallinn-Narva maanteel. Helsingis teostas AS Merko Ehitus Eesti Tripla arendusprojektis vaiatöid. Lätis ja Leedus jätkusid Liepajas kontserdimaja ning Jurmala Dzintaru 28 korterelamute ning Riia ja Valmiera kutsekoolide ehitustööd, A. Deglava tänava prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias, tuulegeneraatori vundamentide ehitustööd Šilute tuulepargis, Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses ning ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama üldehitustööd Klaipedas.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elu korteriühistus: Veenäitude kontroll

Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.

Küsimus: Kas ja mis õigus on meil siiski korterisse pääseda tema väiteid kontrollima.

Kahtlusteks on alust, kuna 12 korteriga majas on üldveekulu nii suur, et iga korter maksab ca 4-6 € lisaks enda näidikupõhisele tarbimisele.

Vastus: Veemõõdikute kontrollimist seadus ei reguleeri, kuid põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

Vastavalt eeltoodule ei ole teil õigust siseneda omavoliliselt ilma korteriomaniku nõusolekuta korterisse, küll saate nõuda kontrolli teostamist, kuid korteriomanikul on õigus keelduda teie korterisse sisse laskmisest.

Kindlasti võiksite ka välja uurida, kui see teil juba tehtud ei ole, kas tegemist võib olla taatlemata arvestiga või vigase üldveemõõtjaga. Mõnikord võib juhtuda, et üldveemõõtjal on rike, mistõttu võib veenäit erineda reaalsest veetarbimisest.

Autor: Kätri Sarapuu, Jurist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2015

Adaur Grupp OÜJärgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uuring: eestlased peavad tähtsaimaks oma eluaseme kindlustamist

SwedbankSwedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.

Eluasemekindlustus on olemas 46%, kaskokindlustus 36% ning elukindlustus 22% Eesti leibkondadest. Varakindlustuse suurem ülekaal tuleneb ühest küljest sellest, et teatud juhtudel on vara kindlustamine inimeste jaoks kohustuslik – see kaasneb näiteks nii autoliisingu kui kodulaenuga. 45% inimestest ütlebki, et omab kindlustust, kuna see on kohustuslik. „Eluaseme ja koduse vara kindlustamine on tihedamalt seotud pere-eelarvega ja inimestele arusaadavam – veetoru lõhkeb, põrand vajab väljavahetamist ja kindlustus hüvitab kahju. Elukindlustusega on asi keerulisem, sest inimesed ei pruugi teada millistel juhtudel, kellele ja mida hüvitatakse? Samuti ei soovi inimesed sageli mõelda sellele, mis saab siis, kui tema endaga midagi juhtub? Ilmselt ka seetõttu peavad eestlased vara kindlustamist olulisemaks kui oma elu kindlustamist,“ selgitas teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Ühtegi kindlustustoodet ei ole 24% Eesti inimestest. Vähene kindlustamine ei tulene aga teadmatusest: 70% elanikest kinnitas, et teab nii elu- kui varakindlustust ning pooled on teadlikud kaskokindlustusest. „Kuigi inimesed on võrdlemisi teadlikud erinevate kindlustusliikide olemasolust, jäävad teadmised sageli pinnapealseks. Suur osa küsitletavatest pidas kindlustuse lepingutingimusi liiga keeruliseks – 39% elanikest nõustub, et nendest on raske aru saada. Üle poolte vastanuist tõdes ka, et kahtleb kindlustushüvitise väljamaksmises, seega oleks selles valdkonnas vaja teha selgitavat ja müüte murdvat teavitustööd,“ arvas Maripuu.

Piirkonniti on kindlustatud elanike hulk suurem Tallinnas. Teiste suuremate linnade ja maapiirkondadega võrreldes kasutavad Tallinna elanikud rohkem nii elukindlustust (Tallinnas on elukindlustus 28% elanikest, maapiirkonnas 22% elanikest), reisikindlustust (Tallinnas 23%, maapiirkonnas 6%) kui eluasemekindlustust (Tallinnas 52%, maapiirkonnas 39%). „Maapiirkondade puhul hakkab silma, et seal on keskmisest rohkem leibkondi, kus pole ühtegi kindlustustoodet,“ tõdes Maripuu.

Sissetulek on oluline tegur, millest sõltub inimeste valmisolek kindlustusele kulutada. Ligi 27% elanikest on valmis kindlustusele kulutama kuni 10 eurot kuus, kuni 20 eurot panustaks 21% ja kuni 30 eurot 14% elanikest. 32% inimestest ütles, et nad ei saa kindlustamist endale lubada. „40ndates eluaastates inimese kinnisvara, koduse vara ning elu kindlustusmakseks kokku kulub suurusjärgus 25-30 eurot kuus. Teabekeskuse mulluses säästu-uuringus tunnistasid enam kui pooled, et kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada. Siinkohal võiks mõelda, kas sellises summas kindlustus oleks pere jaoks säästmisest odavam alternatiiv ja sobivam tagavaraplaan, et õnnetusjuhtumi korral rahaasjadega hakkama saada?“ ütles Maripuu. 64% Eesti inimestest tunnistas Balti leibkondade kindlustatuse uuringus, et neil puuduvad säästud ootamatu sissetuleku kaotuse või vähenemisega hakkamasaamiseks.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus uuris kolme Balti riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist, koostades selle alusel inimeste kindlustatuse indeksi. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning uuringu järgi on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.

2015 aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Teabekeskus: Baltimaade kindlustatuimad inimesed elavad Eestis

SwedbankSwedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.

Teabekeskuse läbiviidud uuringud Baltimaades on juba aastaid näidanud, et kuigi sääste omavate inimeste arv tasapisi tõuseb, ei ole suuremal osal elanikkonnast piisavalt rahalist tagavara, et hakkama saada näiteks töökaotuse või pikema haiguse korral. Säästude puudumise tõttu on leibkonnad haavatavad ja ootamatused võivad pere-eelarve kergesti miinusesse viia.

Vastvalminud Balti leibkondade kindlustatuse analüüsi andmeil tunnistab 66% Läti, 65% Leedu ja 63% Eesti elanikest, et neil puuduvad säästud, millega tagada oma perekonna majanduslik toimetulek õnnetusjuhtumi korral. Abi oleks tagavaraplaanist, näiteks oma elu, vara või tervise kindlustamisest, kuid uuringu järgi suur osa inimestest ei kasuta seda võimalust, et riske maandada.

Ühtegi vabatahtlikku kindlustustoodet ei ole 39% Läti, 37% Leedu ja 24% Eesti leibkondadest. „Üldiselt on Baltimaade elanikud kindlustuse osas positiivselt meelestatud ja nad usuvad, et enda kindlustamine on tähtis. Samas on suured käärid hoiakute ja käitumise vahel – reaalselt kindlustatud inimeste arv jääb oluliselt alla,“ rääkis teabekeskuse juht Lee Maripuu ja lisas, et mitte-kindlustamise peamise põhjusena nimetati piiratud rahalisi võimalusi ja kahtlusi hüvitiste väljamaksmise osas. „Kindlustuse kohta käivad müüdid, näiteks, et kindlustushüvitist on õnnetusjuhtumi korral raske kätte saada, on visad kaduma ja sageli seotud inimeste teadmatusega,“ kinnitas Maripuu.

Uuringust selgus, et kõige rohkem on kindlustuse kasutajaid Eestis. Samas on kõikides riikides suur osa elanikke (Lätis 52%, Leedus 30% ja Eestis 45%), kes kasutavad kindlustust, sest see on kohustuslik. „Näiteks soetades kodu laenuga, on selle kindlustamine lepingutingimuseks, samamoodi on autot liisides kohustuslik kaskokindlustus. Sellega tagatakse vara säilimine ka võimaliku õnnetusjuhtumi korral,“ lisas Maripuu. Kõigis kolmes riigis on kõige populaarsem eluaseme ja koduse vara kindlustus, mis on olemas 46% Eesti, 29% Leedu ja 23% Läti leibkondadest. Kui Eestis ja Lätis järgneb populaarsuselt sõidukite kaskokindlustus, siis Leedus on teisel positsioonil elukindlustus. Nii Eestis kui Leedus on elukindlustus igal viiendal leibkonnal, lätlastest on elukindlustus aga vaid igal kümnendal.

Riigiti on erinev ka elanike valmidus kindlustuse peale kulutada – eestlased ja leedulased on selleks altimad kui lätlased. Peamiselt ollakse valmis oma elu ja vara kindlustamiseks välja käima kuni 10 eurot kuus. Lätis on selliseid elanikke 48%, Leedus 38% ja Eestis 27%. ”Eestlaste puhul jaotusid vastused rahasummade vahemikel ühtlasemalt. Näiteks Läti ja Leeduga võrreldes oli Eestis oluliselt rohkem neid, kes on valmis kindlustusele kulutama üle 40 euro kuus,“ selgitas Maripuu.

Üle poole Balti elanikest kindlustab selleks, et tunda end turvaliselt. Emotsionaalsetele põhjustele end ja oma lähedasi kaitsta järgnesid ratsionaalsed argumendid – 29% leedulastest ja eestlastest ning 43% lätlastest arvab, et odavam on kulutada kindlustusele selle asemel, et võimalike õnnetusjuhtumite korral kulud oma säästudest maksta. „Rahalise tagavara kogumine on pikaajaline protsess ja kui juba arvestatav kogus sääste on koos, ei olegi mõistlik seda õnnetusjuhtumi likvideerimiseks kasutada. Paraku ei ole harvad olukorrad, kus endale või teistele tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb säästude puudumise korral ka laenu võtta. Seetõttu on suuremate riskide maandamiseks otstarbekas end ootamatuste vastu kindlustada,“ võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.

2015. aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.

Elanikkonna kindlustatuse indeksi metoodika on valminud koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja uuringuettevõtte Spinter Tyrimai’ga. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning indeksis on kaalutud kolme komponenti: elanikkonna kindlustusalased teadmised, hoiakud ja käitumine.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Large Estonian enterprises’ optimism over doing business has grown

SEB PankSEB’s pan-Baltic survey of CFOs of large enterprises indicates an improved assessment of the business climate; however, Estonian enterprises remain more conservative in their forecasts than their neighbours to the south. The main concerns for large Estonian enterprises are low demand and mounting labour costs.

The most optimistic sentiment was reported by Lithuanian enterprises: 57 per cent of them rated the business conditions for their enterprises as favourable above average. In Latvia, this view is shared by 44 per cent of the CFOs. Although optimism has grown in Estonia compared to last year, there are fewer CFOs than in Latvia or Lithuania, just 36 per cent, rating the business climate as mostly favourable for their enterprises, whilst there are more of those who think that the situation with respect to the business environment is average.

Indrek Julge, Head of Corporate Banking at SEB: “Similarly to last year, approximately two-thirds of Estonian CFOs consider the overall financial situation of their enterprises positive. For enterprises focusing on the domestic market, the business climate is currently good; however, the situation for exporting enterprises is more complicated, as indicated by the second half of the survey results. Seven per cent of large enterprises concede that their financial situation is currently weak, whereas 30 per cent consider their situation satisfactory.”

“For Estonian entrepreneurs, demand remains a key challenge, although its importance has dropped from 61 to 44 per cent compared to last year. Instead of 30 per cent last year, as many as 43 per cent consider the impact of labour costs important this year. Finding qualified staff is ever more difficult, straining enterprises’ budgets and jeopardising their competitiveness. At the same time, a quarter of the CFOs are predicting growth in their employee numbers, which may be explained by their positive expectations for an improvement in the business climate,” Julgeadded.

In their assessments of future cash flows, the CFOs of the largest enterprises are optimistic, with every other CFO predicting growth. Approximately two-thirds of the CFOs of Estonian enterprises – up significantly from last year – would prefer to invest on the local market as their main choice given a good financial situation. Investments on foreign markets and reducing liabilities follow, either at 15 per cent.

SEB conducted the survey of the CFOs of the largest enterprises in the Baltic States in September 2015. Respondents in the survey included 239 large enterprises from Estonia, Latvia and Lithuania.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti suurettevõtete optimism äritegevuseks on kasvanud

SEB PankebSEB ülebaltiline suurettevõtete finantsjuhtide uuring näitab, et hinnang ärikliimale on paranenud, samas on Eesti ettevõtted oma prognoosides lõunanaabritest endiselt konservatiivsemad. Eesti suurettevõtete peamised murekohad on madal nõudlus ning kasvavad tööjõukulud.

Leedu ettevõtete esindajate meelestatus on kõige optimistlikum – 57 protsenti neist hindab oma ettevõtte äritingimusi hetkel üle keskmise soodsaks. Lätis jagab sama arvamust 44 protsenti finantsjuhtidest. Kuigi võrreldes möödunud aastaga on Eestis optimism kasvanud, peab oma ettevõtte ärikliimat pigem soodsaks lõunanaabritest vähem finantsjuhte, vaid 36 protsenti ja enam on neid, kelle arvates on ärikeskkonna olukord keskmine.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge: „Sarnaselt möödunud aastale peab oma ettevõtte üldist finantsseisu positiivseks ligi kaks kolmandikku Eesti finantsjuhtidest. Siseturule orienteeritud ettevõtete jaoks on ärikliima täna hea, kuid eksportivate ettevõtete olukord on keerukam ja selle osutab ka teine pool uuringu tulemustest. Seitse protsenti suurettevõtetest tõdeb, et nende finantsolukord on hetkel nõrk ja 30 protsenti peab olukorda rahuldavaks.“

„Eesti ettevõtjate jaoks on endiselt üheks olulisemaks väljakutseks nõudlus, kuigi selle tähtsus on möödunud aastaga võrreldes langenud 61 protsendilt 44 protsendini. Tööjõukulude mõju peab oluliseks eelmise aasta 30 protsenti asemel tänavu juba 43 protsenti. Kvalifitseeritud töötajate leidmine on aina raskem, mis pingestab ettevõtete eelarvet ja ohustab konkurentsivõimet. Samal ajal prognoosib veerand finantsjuhtidest töötajate arvu kasvu, mida võib selgitada positiivsete ootustega ärikliima paranemisele,“ lisas Julge.

Tulevastele rahavoogudele antud hinnangutes on Eesti suurimate ettevõtete finantsjuhid optimistlikud, iga teine prognoosib kasvu. Ligi kaks kolmandikku Eesti ettevõtete finantsjuhtidest eelistaks hea finantsseisu juures peamise valikuna investeerida kohalikule turule, mis on võrreldes möödunud aastaga märgatavalt tõusnud. Järgnevad investeeringud välisturgudele ja kohustuste vähendamine, mõlemad 15 protsendiga.

SEB korraldas uuringu Baltimaade suurimate ettevõtete finantsjuhtide seas 2015. aasta septembris. Uuringus osales 239 Eesti, Läti ja Leedu suurettevõtet. Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda CFOUuring2015_est

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Käsiraamat: “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

Perekonnaõigus ja varasuhtedIlmunud on värske käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu kirjastaja on Kinnisvarakool OÜ.

Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat võiks olla abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ põhjendas autor Evi Hindpere käsiraamatu vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on ka populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (tasuta transport Eesti piires) või Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil arutletakse sektori tuleviku üle

CorporeSel reedel, 6. novembril 2015 toimub Tallinnas juba 14. korda rahvusvaheline kinnisvarakonverents “Kinnisvarasektori tulevik – ohud ja võimalused“, kus sel aastal astuvad üles ligi 30 tunnustatud kinnisvaravaldkonna tipp-spetsialisti nii Eestist kui ka välismaalt. Juba 13. aastat järjest kuulutatakse konverentsil välja ka aasta silmapaistvaim turuosaline, kes pälvib auhinna Kinnisvara Guru 2015.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul on rõõm etteruttavalt tõdeda, et 2015. aasta kujuneb kinnisvarasektori jaoks edukaks. „Käesoleva aasta esimese kolme kvartali jooksul teostatud tehingute keskmine väärtus ületas märgatavalt eelmist aastat – 2015. aasta esimese kolme kvartali jooksul Eestis teostatud kinnisvara ostu-müügitehingute keskmine väärtus on ca 57 000 eurot, mis on ligi 9,5% kõrgem võrreldes 2014. aastaga“, sõnas Rüütel.

Rüütli sõnul võetakse konverentsil kokku lõppev aasta ning arutletakse, missugune on turu seis nii elukondlikku, äri- kui ka kaubanduskinnisvara kontekstis ja tehakse prognoose, mida võime oodata lähiaastatelt.

Konverentsi avab majandus- ja taristuminister Kristen Michal, peaesinejateks on Colliers International analüüsi ja turu-uuringute direktor Walter Boettcher, SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ning Technopolis Plc juhatuse esimees Keith Silverang.

„Neljateistkümnendat aastat järjest toimuv konverents on kinnisvaraturul igasügisene oodatud suursündmus, mille peamine eesmärk on ühendada kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ning inimesi,” selgitas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad konverentsil välja parima ettevõtte, ettevõtja, tipp-spetsialisti või organisatsiooni, kes pälvib auhinna Kinnisvara Guru 2015. Auhinna eesmärk on tunnustada neid, kes on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmisel aastal pälvis auväärt tiitli EfTEN Capital.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud 3500 inimest, rohkem kui 10 riigist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Оптимизм крупных предприятий Эстонии в отношении ведения бизнеса возрос

SEB PankИсследование SEB , проведенное среди финансовых директоров крупных предприятий по всей Прибалтике, показало, что оценка делового климата повысилась, в то же время предприятия Эстонии оказались более консервативными в своих прогнозах, чем южные соседи. Крупные предприятия Эстонии озабочены в основном низким спросом и растущими расходами на рабочую силу.

Оптимистичнее всего настроены представители предприятий Латвии – 57 процентов из них находят условия ведения бизнеса для своего предприятия в настоящее время благоприятными выше среднего. В Латвии подобное мнение разделяет 44 процента финансовых директоров. Хотя по сравнению с прошлым годом оптимизм и возрос, деловой климат скорее благоприятным для своего предприятия в Эстонии считает меньше финансовых директоров, чем у южных соседей, всего лишь 36 процентов, а большинство составляют те, кто оценивает положение в бизнесе как среднее.

Руководитель направления банковского обслуживания предприятий SEB Индрек Юлге: «Как и в прошлом году, в Эстонии общее финансовое положение своего предприятия положительно оценивают около двух третей финансовых директоров. Для предприятий, ориентированных на внутренний рынок, деловой климат сегодня хороший, однако положение экспортирующих предприятий сложнее, на что указывает и вторая часть результатов исследования. Семь процентов крупных предприятий признает, что их финансовое положение в данный момент слабое, а 30 процентов считают его удовлетворительным.»

«Для эстонских предпринимателей одним из важнейших вызовов по-прежнему является спрос, хотя его важность по сравнению с минувшим годом и упала с 61 процента до 44 процентов. Влияние расходов на рабочую силу считают важным уже 43 процента, а не 30 процентов, как в прошлом году. Найти квалифицированных работников становится все труднее, а это создает нагрузку на бюджет предприятия и ставит под угрозу его конкурентоспособность. В то же время четверть финансовых директоров прогнозирует рост числа работников, что можно объяснить надеждами на улучшение делового климата,» – добавил Юлге.

В своих оценках будущих денежных потоков финансовые директора крупных предприятий Эстонии оптимистичны: каждый второй прогнозирует их увеличение. Около двух третей финансовых директоров эстонских предприятий предпочли бы при хорошем финансовом положении инвестировать на местном рынке – это гораздо больше, чем год назад. Далее идут инвестиции на зарубежных рынках и сокращение обязательств, оба по 15 процентов.

SEB провел исследование среди финансовых директоров крупнейших предприятий стран Балтии в сентябре 2015 года. В исследовании приняли участие 239 крупных предприятий Эстонии, Латвии и Литвы.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pelguranna piirile kavandatakse Selverit ja kortermaja

SelverTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Põhja-Tallinnas Pelguranna asumi piiril paikneva Sõle tn 31 kinnistu detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada alale kuni 8-korruseline korterelamu ja kuni kahekorruseline kaubanduskeskus.

Sõle tn 31 kinnistu detailplaneering hõlmab 2,21 ha suuruse maa-ala, detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Sõle tänava ja Kolde puiestee vahelisel alal. Piirkond on hoonestatud valdavalt korterelamutega, kuid on ka üksikuid piirkonda teenindavaid ärihooneid ning ühiskondlikke hooneid.

Sõle tn 31 kinnistu omanik on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts. Kinnistul asub kauplusehoone. Kinnistu loodeosas ja kinnistu vahetus ümbruses kasvab kõrghaljastust, tegemist on valdavalt lehtpuudega. Juurdepääs on tagatud Sõle tänavalt ja Kolde puiesteelt.

Planeeritud ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealaga liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus ning sellega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud .

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted jms. Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas.

Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Sõle tn 31 kinnistu keskuse alal, kus on tihedalt põimunud korruselamud, ameti- ning valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Detailplaneering on koostatava linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringus on ette nähtud Sõle tn 31 kinnistu jagamine üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramine 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks, ärimaa sihtotstarbega krundile nähakse ette kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubandushoone rajamine.

Alale on kavandatud kokku 249 parkimiskohta. Juurdepääs kaubandushoonele on Sõle tänavalt ja Kolde puiesteelt ning elamumaa sihtotstarbega krundile Kolde puiesteelt.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korraldusega.

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 19. aprillist kuni 6. maini 2014 ning Põhja-Tallinna Valitsus korraldas 6. mail 2014 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

25. augustil 2015 sõlmitud lepinguga võttis Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamise ja üldkasutatava haljastuse ning välisvalgustuse ja tehnorajatiste rajamise vastavalt lepingule lisatud skeemile.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja Tallinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”

Corpore06.11.2015 toimub Kumu auditooriumis XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”.

I Sessioon:

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad Kristen Michal, majandus- ja taristuminister

10.15-10.45 Tempo käib maha

Peeter Koppel, SEB Panga privaatpanganduse strateeg

10.45-11.15 Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel – teel üles või alla?

Walter Boettcher, Colliers International analüüsi ja turu-uuringute direktor, (United Kingdom)

11.15-11.45 Baltikumi ärikinnisvarasektori trendid võrreldes Skandinaaviamaadega – kas me liigume õiges suunas?

Keith Silverang, Technopolis Plc juhatuse esimees

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2015 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon:

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Eesti, Euroopa ja maailmamajanduse makropilt – mis toonid pildil domineerivad?“

Paneeli juht: Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Ardo Hansson, Eesti Panga president; Mailis Lintlom, Windoor AS nõukogu esimeesprofessor Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan; Martin Lindpere, peaministri majandusnõunik

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Elukondliku kinnisvaraturu olukord 2016 – kas nõudlust jätkub?“

Paneeli juht: Tarmo Kase, Ober Haus Kinnisvara juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Jaanus Laugus, Uus Maa Grupi juhatuse esimees; Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara Grupi juhatuse esimees; Mart Habakuk, Metro Capitali juhatuse esimees; Antti Asteljoki, Huoneistokeskus juhatuse esimees (Soome)

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Missugune on kaubanduskinnisvara uus reaalsus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, OÜ Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige; Ants Vasar, Viru Keskuse juhatuse esimees; Aldo Dapon, Admiraliteedi Keskuse juhatuse esimees; Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: Ehitusturg 2016 – kas turg stagneerub või mis saab edasimineku mootoriks?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimeesArsi Kook, Restor AS peadirektor

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Millised saavad olema ärikinnisvaraturu suurimad muutused?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Martin Otsa, East Capital Baltics, juhatuse liige ja Baltikumi investeeringute juht, Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees; Arvydas Avulis, Hanner Grupi juhatuse esimees (Leedu)

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Registreerumine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ. Infotelefon 666 0605.

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistics: Number of permits for use for housing more than doubles in a year

According to Statistics Estonia, 983 units of housing received permits for use in Estonia in Q3 2015. These are some of the highest levels in the past five years, more than double the number of permits for use a year ago. At the same time, the floor area of housing completed was 98 600 m². This is 81% above last year’s levels.

The above figures suggest that the housing development market is active. Behind this activity is the development of apartments, whose floor areas are smaller compared to single-family or terraced houses. This has caused a smaller increment in the floor area of housing.

Given the brisk issuance of building permits for housing and the continued actual commencement of construction on new projects, it is not hard to predict that the number of permits for use will continue to grow apace over the coming quarters.

ANALYSIS-14-11-15-2

ANALYSIS-04-11-15-1

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2015/11/statistics-number-of-permits-for-use-for-housing-more-than-doubles-in-a-year/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv suurenes aastaga üle kahe korra

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜStatistikaameti andmetel sai 2015 III kvartalis Eestis kasutusloa 983 eluruumi. Tegemist on viimase viie aasta ühe kõige kõrgema näitajaga, mis ületab aastatagust kasutuslubade arvu rohkem kui kahekordselt. Valminud eluruumide pind oli samal ajal 98 600 m². See on eelmise aasta näitajast 81% enam.

Eelnevad numbrid ütlevad, et elamispindade arendusturg on aktiivne. Aktiivsuse taga on korterite arendamine, kus ühepereelamute või ridaelamutega võrreldes on pinnad väiksemad. Sellest on tingitud eluruumide pindala väiksem juurdekasv.

Arvestades hoogsat eluruumide ehituslubade väljastamist ja jätkuvat uute projektide ehitamisega reaalset alustamist pole keeruline prognoosida, et kasutuslubade arv jätkab eelolevate kvartalite jooksul tempokat kasvu.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m²

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine