Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Skoone bastioni alale luuakse uudne terviklik ruumilahendus

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi Loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilrakenduse elanike paremaks kaasamiseks. Tallinn

Tallinna Linnaplaneerimise Amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille raames partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegelevad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) aktiivse linnaruumina taaskasutuselevõtuga.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeerijaid ja linnakodanikke kaasav koostöömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loomelinnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asukohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane Eesti Kunstiakadeemia peahoone, Energia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja teiselt poolt vanalinna-Kalamaja omavahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurimaks väljakutseks investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte. Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Planeeringute registri edasiarendusena luuakse mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeritava ala kohta ettepanekuid ja kommentaare koguma. „Tahame planeerimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale,“ sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Projekti raames loodavat planeeringute registri mobiilirakendust testitakse esialgu projekti pilootalal, tulevikus on plaan muuta mobiilrakendus kõikide planeeringute menetluse osaks.“

Mobiiltelefoni rakendus aitab paremini kaasata ja ka teavitada kodanikke uutest arendustest, rakendus annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutega kavandatavast linnaruumist paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes detailplaneeringus kavandatud hoonete, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel.

Baltic Urban Lab – Integrated Planning and Partnership Model for Brownfield Regeneration on 3-aastane koostööprojekt (oktoober 2015 – oktoober 2018), mida kaasfinantseeritakse Kesk-Läänemere programmist 2014-2020.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Välistegurite mõjul hinnalangus jätkub

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus hinnalangus 0,6 protsendini. Euroalas kiirenes aastane hinnatõus esialgsetel andmetel jaanuaris 0,4 protsendini.

Välisturgudel jätkuva toorainete odavnemise mõjul on hinnad meil jätkuvalt languses. Nafta on võrreldes 2014. aasta suvel saavutatud kõrgtasemega tänaseks ligi neli korda odavam. Lisaks on arenevate turgude nõudluse vähenemise tõttu ka toiduhindade langus jätkunud. Aastataguse väga madala võrdlusbaasi tõttu on mootorikütuste hinnalangus mõnevõrra pidurdunud. Samas jätkub teiste energiatoodete – nagu kaugkütte ja gaasi – kiire odavnemine. Viimased kaks aastat toimunud elektri odavnemine sai külmast jaanuarist põhjustatud börsihinna tõusu tõttu läbi.

Toiduainete hinnad on kerges languses piima- ja lihatoodete odavnemise mõjul, osaliselt tasandab seda aiasaaduste kallinemine. Teenuste hinnatõus pidurdus jaanuaris peamiselt madalast kütusehinnast põhjustatud transporditeenuste odavnemise tõttu. Võrdluseks olid laevapiletid pea viiendiku võrra odavamad kui aasta tagasi.

Veebruarist lisanduvad küll alkoholi ja mootorikütuse aktsiisitõusud ning lisaks hoiab jätkuvalt kiire palgakasv teenuste hindu tõusutrendil. Siiski kaaluvad väga madalad toorainete hinnad järgnevatel kuudel need mõjud üle ning hindade tõusule pöördumine on edasi lükkunud.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Analüütik: paneelikad ei kao koduostude seast kuhugi

Postimees«Sovetiaegsed paneelelamud on meie elamufondist suur osa, mis kuhugi ei kao, millest me ei saa üle ega ümber. Seda vabadust, et nõukogudeaegne paneelelamu koduostu sihtmärkide seast välistada saavad endale lubada vähesed,» leiab Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark.

«Viimase 15 aasta jooksul on meil kasutusloa saanud 47 000 eluruumi. See teeb kogu elamufondist ca 7%. Seega moodustavad vanemad, teatavas mõttes eelmise ja üle-eelmise generatsiooni ehituskvaliteediga elamispinnad meie elamufondist sellise osa, mis loob enamuse pakkumisest,» selgitab Toompark.

Tema hinnangul on vanema ja odavama hinnaga vana elamufond esimene samm, millest noored saavad kodu omamist harjumata hakata. «See aitab noorte jala koduloomise protsessi ukse vahele saada,» leiab ta. «Kas noored (kuid miks mitte lisaks keskealised või vanemad inimesed) tahavad osta kodu paneelelamusse, mis on sünonüüm korterile, mis on vana ja lagunenud ning kus kus on kirju seltskond lärmakaid naabreid? Sellisele küsimusele saab vastata, et ei, nad ehk tõesti ei taha sinna minna,» leiab Toompark. «Siis tuleb aga vastu reaalsus ja nad lähevad ikkagi, sest uut ja ilusat korterit noor osta lihtsalt ei suuda, sest pole head töökohta, mis omakorda tähendab, et pole üle keskmise sissetulekut.»

http://kodu.postimees.ee/3572405/analuutik-paneelikad-ei-kao-koduostude-seast-kuhugi

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mis ei meeldi kinnisvaraostjale?

Arco VaraKui naljaga pooleks välja pakkuda üks universaalne kinnisvara ostu mõjutav faktor, mis ühelegi kliendile ei meeldi, siis on see hind. Kummalisel kombel ei soovi keegi objekti eest küsitavat hinda maksta, vaid eeldatakse, et alati on kauplemisruumi, kirjutab Arco Vara Pärnu piirkonna kutseline vanemmaakler Sirje Savvest.

Kinnisvaraostjale ei meeldi ka hilinev maakler. Ükskõik, kui tihe poleks maakleri päevakava, peab kliendiga kohtuma kokkulepitud ajal ja veel parem on jõuda objektile pisut varem. Kui hilinemine on möödapääsmatu, tuleb ootajale helistada.

Kindlasti ei vaja klient üliaktiivset maaklerit, kes pidevalt kõrval seisab ja infoga ostjad kiiresti üle kallab.

Kliendid on päris tihti häiritud ka kinnisvaraomanikest, kes ei lase hetkekski üksi olla. Esmasel objekti vaatlusel ei huvita kedagi omaniku emotsioonid nagu näiteks „Vanaisa pani selle tammeparketi 1972. aastal oma kätega.“ või „Selle seina me paigaldasime juba siis, kui ehituspoodidest mitte midagi saada ei olnud.“.

Parem on müüa, kui omanik kohe ei sekku

Ostjad näevad asju oma vaatenurgast ja liigne müra objekti tutvustamisel on pigem kahjuks. Kõige paremini müüakse kortereid ja maju siis, kui omanik hoiab esialgu tahaplaanile. Samas maakodudes on peaaegu alati kohvilaud kaetud, kui potentsiaalne ostja tuleb vaatama. Kui ostja on kaugelt kohale jõudnud, loob selline vastuvõtt mõnusa meeleolu. Seepärast püüavadki maaklerid üha rohkem kliendiüritusi korraldada ja pere selleks ajaks kodust ära saata, kui tulevad potentsiaalsed ostjad. Ostja tunneb end kindlasti vabamalt kui omanikuga kohe vahetult ei kohtu.

Samas saab ka müüja säästetud liiga nõudlikust või kinnisvarateemat mittevaldavast ostjast. Maakler saab siin võimalikud teravad nurgad suhtlemises maha lihvida.

Omaniku isiklikud asjad vastukarva

Kliendile ei pruugi meeldida müüdavas korteris või majas olevad asjad. Mida anonüümsem ja tühjem on objekt, seda parem. Maaklerid oskavad selles suhtes päris hästi nõustada, mida objektilt eemaldada, mida esile tõsta. Heaks näiteks on Suur Kuke 5 korteri müük Pärnus, kus omanik andis maaklerile vaba voli pildistamiseks ja asjade sättimiseks, tulemuseks on atraktiivsed, kuid adekvaatsed pildid korterist ja majast.

Kahtlemata on koristamata ja räpased kohad ostja jaoks eemaletõukavad. Müügieelne ring prügimäele ebavajaliku kraami eemaldamiseks tuleb kindlasti kasuks. Austagem vana tõde, mida kõik kordavad – korista, puhasta ja tuuluta. Ja uskuge, sellest on väga palju kasu!

Kas klient on alati kuningas?

Põhimõtteliselt on, aga näiteks majade müüjatele eriti ei meeldi kui suvalisel ajal keegi uksele koputab või jalutab aias ringi põhjendusega, et vaatasin just müügikuulutust ning juhtusime mööda sõitma. Ilmselt tabab ostjat siis omaniku turtsakas suhtumine – vabandust täna ei saa, helistage maaklerile. Seega, austage müüja otsust maakleri palkamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas jaanuaris enim transport

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta jaanuaris võrreldes 2015. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta jaanuariga võrreldes 0,5% ja teenused 0,7% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 2,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,1%.

2015. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mille mõjust poole andis 7,2% odavnenud mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 11,6% odavnenud soojusenergia ja 8,7% odavnenud piim, piimatooted ja munad.

Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 4%. Mullu sama ajaga võrreldes on kütustest enim kallinenud kütteõli (25%) ning odavnenud gaas (18%).

Möödunud aasta detsembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemele tehtavad kulutused: kodudesse jõudnud elekter oli 10,1% ja üür 5,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus mootorikütus odavnes kuuga 3% ning jaanuariks ostetud lennukipiletid olid 15% odavamad. Samuti toimusid rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2016. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2015. aasta keskmisele kulutuste struktuurile.

Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2015. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2015. Tarbijahinnaindeks avaldatakse aruandekuule järgneva kuu viiendal tööpäeval.

Tabelis on esitatud nii 2015. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2016. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2016
Kaubagrupp Kaubagrupi osakaal indeksis 2015, ‰ Kaubagrupi osakaal indeksis 2016, ‰ THI muutus, %
detsember 2015 – jaanuar 2016, % jaanuar 2015 – jaanuar 2016, %
KOKKU 1 000,0 1000,0 -0,1 -0,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid 233,3 232,4 0,0 -0,8
Alkohoolsed joogid ja tubakas 80,5 73,1 1,3 3,6
Riietus ja jalatsid 49,2 56,8 -3,8 4,4
Eluase 174,9 143,4 2,4 -2,2
Majapidamine 49,8 60,0 -0,6 0,7
Tervishoid 42,0 52,0 0,8 1,9
Transport 142,9 137,4 -2,3 -5,4
Side 46,5 47,8 -0,2 -0,6
Vaba aeg 79,9 88,9 -0,4 2,6
Haridus ja lasteasutused 13,1 12,0 4,4 -13,5
Söömine väljaspool kodu, majutus 36,0 43,1 0,4 3,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 51,9 53,1 -0,5 2,1
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kuulutati välja Rapla riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 130 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 320 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. märts ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt maikuus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 16 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 214 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Rapla riigigümnaasiumi ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 171126.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Technopolis Ülemiste avas Eestis ainulaadse büroohotelli

Ülemiste CityÜlemiste Citys avas uksed esimene spetsiaalselt kontoritööks mõeldud hotell. Büroohotelli kasutajate eeliseks on paindlik töögraafik – tööd saab teha kasvõi öösel ja vajadusel muuta kontoriruumid hetkega puhkamiseks sobivaks toaks. Uues büroohotellis on kokku 225m² pinda, sh üheksa privaatset tuba, ühiskasutuses on mugav puhkeala, köök ja tipptasemel koosolekuruum.

„Maailma ärilinnakutes on konkreetsete projektide läbiviimise ajal töö- ja puhkamisvõimaluse ühendamine populaarne idee,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „See aitab paljudel juhtudel kokku hoida aega ja tõsta töö efektiivsust.“

„Spetsiifiliste ülesannete täitmiseks peavad ettevõtted talente kohale tooma sageli kaugemalt, isegi teisest riigist. Seejuures tuleb neile leida peatumiskoht, mis ei asuks peakontorist liiga kaugel, aga pakuks samas töötegemiseks parimaid võimalusi,“ selgitas Gert Jostov. „Büroohotell ongi sisuliselt kaks ühes pakett, mis lahendab korraga nii kontoripinna kui ajutise peatumiskohaga seotud mured.“

Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori Tanel Oleki kinnitusel tuli algne idee rajada Ülemiste Citysse 24/7 avatud ja puhkevõimalusega kontor linnaku üürnikelt endalt. „Ülemiste Citysse on teatavasti koondunud suur hulk rahvusvahelisi IT -ettevõtteid ja idufirmasid, kus ei tehta tööd alati just traditsioonilise üheksast viieni kontorirutiini järgi. Büroohotell on nende jaoks praktiline võimalus tagada oma töötajatele vajadusel väga paindlik töögraafik,“ selgitas Tanel Olek.

Gert Jostovi sõnul on piir tegeliku töö- ja puhkeaja vahel muutumas üha hägusemaks. „Trend liigub pigem selles suunas, et varasemast enam võetakse arvesse töö tegelikku iseloomu. Täna on kõigil taskus nutitelefon – töömeilid ja- kõned tulevad sisse igal kellaajal. Seega on praktiliselt võimatu mõõta seda, millal tegelik tööaega lõpeb,“ selgitas Gert Jostov. „Samas olen käinud ka sellises kontoris, kus pooletunnine uinak büroo diivanil ei ole sugugi ebatavaline. Pigem leitakse, et see aitab mõtteid hästi koondada ja paremini värskeid ideid genereerida. Loomulikult ei sobi selline lähenemine igas ametis, kuid tulevikus on kontoritöötajatel ilmselt rohkem vabadust oma tööaega ise planeerida, eeldusel, et töö saab tehtud korrektselt.“

Ülemiste City büroohotell asub aadressil Lõõtsa tn 5, Bernhard Schmidti nimelise kontorihoone kolmandal korrusel. Büroohotelli keskkond on jagatud erinevateks tsoonideks lähtuvalt konkreetsest vajadustest: keskendumist nõudvad tööd, koosolekud ja mitteametlik suhtlus.

Büroohotellis on kokku üheksa privaatset tööruumi, mis on varustatud funktsionaalse kontorimööbliga. Vastavalt soovile on võimalik kontoriruum muuta hetkega ka puhkamiseks sobivaks toaks. Kõikides tubades on televiisor ja tagatud kiire internetiühendus.

Bürooruumide juurde kuulub veel ühiskasutuses olev mugav diivanitega puhkeala, köök, duširuumid, WC-d ja tipptasemel esitlustehnikaga koosolekuruum.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus käsiraamat aitab kinnisvara müümisel

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Tõnu ToomparkKontaktid

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nõmme piirile Veskimöldresse rajatakse 250 uut kodu 1000-le elanikule

Brave CapitalTallinna Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile Veskimöldresse rajatakse infrastruktuur 159 uue individuaalelamu ja 91 ridaelamuboksi ehituseks, kus uue kodu leiab endale ligikaudu 1000 elanikku.

Arendaja Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on Veskimöldre suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkonnaarendus. „Veskimöldre on terviklikult lahendatud elukeskkond. Märksõnadeks on kõrghaljastus, läbimõeldud infrastruktuur, viisakas naabruskond, looduslik keskkond, korralikud valgustusega teed ja tänavad, sportimisvõimalused, turvalisus ning hea ühendus Tallinna kesklinnaga.”

„Veskimöldre esimene etapp, mis rajati aastatel 1996-2005, oli meie meeskonna töö. Teise etapi ettevalmistamisel tugineme valdavalt olemasolevale kogemusele. Lisaks oleme küsinud tagasisidet Veskimöldre elanikelt, mida nende arvates teise etapi rajamise juures veelgi paremini teha saaksime,” lisas Kuusk.

„Omavalitsusel on hea meel, et Tallinna piirile rajatakse kõrgel tasemel elamurajoon. Koostöös arendajaga kavandatakse veel Veskimöldresse uus kool ja lasteaed ning Maanteeameti poolt ehitatav Laagri möödasõit parandab veelgi olemasolevat elukeskkonda, ” ütles Saue vallavanem Andres Laisk.

Veskimöldre kinnistute müük on alanud. Müügikorraldusega tegeleb Nordic Brokers OÜ www.nordicbrokers.ee. Elamupiirkonnaga on võimalik tutvuda veebilehel www.veskimöldre.ee.

Veskimöldre on pindalalt Eesti suurim kinnisvaraarendus, mis paikneb ca 150 ha alal Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril Laagri alevikus.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Üldpinna olemus jääb sageli hoomamatuks​​

Arco VaraMõiste „üldpind“ tekitab tihti koduostjates segadust, kuna esmapilgul ei saada täpselt aru, mis selle sisse jääb, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Marianne Puustak.

Igal koduostjal tekib vältimatult küsimus, kas rõdud, panipaigad, keldrid ja terrassid jäävad kinnisvarakuulutuses märgitud üldpinna ruutmeetrite sisse või jäävad välja?

Sellele küsimusele võib vastata nii, et hea tava kohaselt ei arvestata rõdusid ja terrasse üldpinna sisse, kuigi mõned arendajad kipuvad seda tegema, et korteri ruutmeetrite arvu suuremana näidata ja ruutmeetri hinda alla tuua.

Küll aga võib üldpinna sisse kuuluda kas panipaik või kelder, aga need võivad olla ka eraldi kinnisasjad ehk siis kui ostate näiteks korteri ja panipaiga, soetate tegelikult kaks eraldiseisvat kinnisvaraobjekti.

Oma silm on kuningas

Seega, et kodu ostes oma tulevasest kinnisvarast võimalikult täit selgust saada, tuleks üsna põhjalikult uurida, mida müüja on üldpinna sisse arvestanud ja kui suur on siis tegelik elamispind. Uusarendustes võivad olla müügil näiteks 150-ruutmeetrised korteriomandid, kuid reaalne elamispind moodustab sellest vaid veidi üle poole, ülejäänud on panipaik, terrass, garaažiboks või parkimiskoht.

Nii juhtub mõnikord, et müügipakkumise põhjal loodud ettekujutuse ja reaalsuse vahel tekivad koduostja silmis käärid – lähed objekti vaatama, aga see on väiksem kui esmapilgul võis arvata.

Selliste olukordade vältimiseks ja aja säästmiseks tuleks julgelt rääkida maakleriga ja täpsustada kõik pindadega seonduv.

Samuti saab infot elamispinna suuruse kohta ehitisregistrist ja e-kinnistusraamatust, kus andmed on kergesti leitavad, kuid vajavad siiski kontrollimist.

Korralikud arendajad näitavad mitteeluruumide suurust tavaliselt tõepäraselt. Kinnistusregistrist oleks korrektne saada info selle kohta, millise osa korteriomandist moodustab mitteeluruum, aga alati neid andmeid seal kahjuks pole. Sellisel juhul tuleks tutvuda inventariseerimisjoonistega.

Ehitisregistri info on ka küll ajaga täiustunud, aga sealgi võib olla osa infot puudu.

Ühesõnaga, segaduse korral peab maakler vaatama vähemalt kolme allikat – mõlemat registrit ja jooniseid. Vajadusel tuleb astuda ka muid samme, mis selgust toovad, nagu näiteks KOV-ide dokumendiarhiive.

Mida veel üldpinna osas tähele panna?

Üldpinna sisse jäävatest pindadest täpse ülevaate omamine on oluline ka edaspidiste kulude osas. Kui olete soetanud korteri ja teinud kommunaalkulude arvestuse vaid reaalsele elamispinnale, võite ebameeldivalt üllatuda, kui ühistu arve postkasti jõuab ja sellel rohkem ruutmeetreid näidatakse ning nende pealt raha küsitakse, kui teie arvates peaks olema.

Kindlasti tuleks veenduda, et suuremahuliste ümberehituste järel oleks võimalikud planeeringumuudatused täpselt fikseeritud ja vastavate ametkondadega kooskõlastatud –

nii näiteks kehtivad viilaktuste alla ehitatud korterite pinna mõõtmisele omad reeglid.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Ugala teatri ehitusleping sai allkirjad

Ugala Teater2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Teatrijuht Kristiina Alliksaare sõnul on Ugala teater oodanud remonti väga kaua. „Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990ndatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast mitmeid vintsutusi reaalselt algabki, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis. Koostöös arhitektidega on valminud teatri vajadusi arvestavad lahendused ja kõige rohkem ootame, et teatril oleks võimalik etendusi anda ja proove teha kahes saalis korraga. Samuti ootame, et maja oleks soe, hubane ning valgusküllane, sest väga paljud teatri töötajad veedavad selles hoones vaat et rohkemgi aega, kui oma kodus,“ lisas ta.

Ehitustööde peatöövõtja on AS Nordecon, keda esindas allkirjastamisel juhatuse esimees Jaano Vink. „Nordecon on renoveerinud mitmeid Eesti kultuuri jaoks olulisi hooneid, viimasena Tartu Pauluse kiriku, mida seob Ugala majaga lisaks väärikale sisule ka uhke punasest tellisest fassaad,” ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Olen veendunud, et uuenev Ugala teater saab ka tulevikus olema veelgi kaunim ja armastatum kooskäimiskoht nii Viljandi kui kogu Eesti kultuurisõprade jaoks. Vaimsust kandva arhitektuuripärli renoveerimine pakub ehitajale kindlasti enam väljakutseid kui uue hoone ehitamine.“

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viiakse.

Esmajärjekorras alustatakse teatris lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Uue black box saali rajamiseks tehakse olemasoleva väikese saali asemele „suur auk“, ülejäänud hoones jäävad alles ainult kandvad konstruktsioonid ja mõningad vaheseinad. Koos teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid.

Pärast teatri avamist 35 aastat tagasi pole hoones olulisi rekonstrueerimistöid tehtud. Nõnda on tänane seis selline, et Ugala teatrihoone üks arhitektuurilisi tunnusmärke – punasest tellisest fassaad – laguneb, ehitusaegadest pärinevad niisamuti hoone tehnosüsteemid, mis on suure energiatarbimisega. Vananenud on ka teatri siseviimistlus. Lisaks kõigele ei vasta hoone ruumide funktsionaalsus tänapäevasele kasutusvajadusele. Kõigile nendele murekohtadele leitakse rekonstrueerimistööde käigus lahendus ning 2017. aasta kevadel ootab publikut ees täieliku uuenduskuuri läbinud teatrimaja.

Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Selle käigus teeb suure muudatuse läbi Ugala teatri kohvik, mis muutub juurdepääsetavaks ka etendusevälistel aegadel. Rekonstrueerimise käigus tekib juurde ka prooviruume. Teatrihoone krunt heakorrastatakse ning rajatakse lisa parkimiskohad, et hõlbustada publiku juurdepääsu teatrile. Ugala kõrval asetsevale Valuoja tiigikaldale on kavas rajada romantiline jalutuspromenaad.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Hindamisosakonna juht: käesolev aasta jätkab 2015. aasta jälgedes

Kinnisvaraekspert2015. aastat võib kinnisvaraturul iseloomustada jätkuva hinnatõusuga, mille taga olid nii inimeste kasvavad sissetulekud kui ka pankade eluasemelaenude käibe kasv, st laenuraha tuli turule rohkem kui mõnel eelneval aastal.

Kui vaadelda perioodi 2012-2015, siis võib näha, et korteritehingute arv Tallinnas on püsinud samal tasemel, aga samas on nii hinnad kui laenude maht (statistika on küll Eesti kui terviku kohta, kuid Tallinnas osakaal on sedavõrd suur, et see mõjutab terve Eesti näitajaid) päris märkimisväärselt kasvanud.

Vahel kõlab kõhklusi, et selline seis ei saa jätkuda. Mis võiks seda trendi muuta? Kõige kiiremini mõjuks äkiline pidurdamine pankade poolt, aga selleks peab olema mingi konkreetne põhjus. Tõsi on see, et käituda võib ka ennetavalt, vaadates tagasi aastasse 2007.

Samas on eelmise kriisi kõige karmimad õppetunnid seotud pigem ikka ettevõtluse poolega, mis omakorda puudutas ka elamispindade arendust. Eluasemelaenude puhul oli pigem tegemist sellega, et laenukäibed kukkusid väga drastiliselt. Kinnisvaraturul on olukord on teatava eripäraga ka selles mõttes, et siin on arengute võti suuresti 2-3 suurema panga kätes. Samas väljus Eesti eelmisest kriisist küllaltki kiirelt, seda eelkõige Lätiga võrreldes, aga kõigele vaatamata tuleb ka seda silmas pidada, et niivõrd suur kukkumine oli Euroopas midagi väga erilist.

Pankade tähendust kinnisvaraturu suunamisel ei saa ületähtsustada. Loomulikult on pangad valmis raha laenama ja teevadki seda vastavalt sellele, kuidas keskkond seda võimaldab. Ehk siis üldisemas plaanis jõuame ikkagi makromajanduse juurde ja meie pisikese riigi kontekstis paraku ka selle juurde, kuidas läheb meie põhilistel partneritel. Nende käekäik sõltub tihtipeale juba maailmamajanduse üldistest suundumustest.

Täna on ju enamjaolt hästi: palgad ja tarbijate kindlustunne on kasvanud, töötus on madal. Tõsi, deflatsioon pärsib elavnemist, aga prognoosid on nii majanduskasvu kui inflatsiooni osas pigem positiivsust süstivad. Kui lähiminevikust midagi kõrva taha panna, siis seda, et väljavaated võivad muutuda kiirelt ja enamik prognoose ei pea tegelikkuses paika, samuti võib alati muutuda prognoosi täpsus. Kestev tõus võib ühel hetkel kõigest hoolimata aeglustuda.

Päris palju on käsitletud hinnatõusu ka selles võtmes, et tegelikkuses on ju kaup nii mõnigi kord raskesti võrreldav, kuna näiteks uute korterite osakaal võib olla erinev. Üldjoontes see ongi nii ja tegelikult seda ohtlikum on teha üldistusi väga lühikesele ajaperioodile tuginedes.

Samas kui analüüsida näiteks Mustamäe nõukogudeaegsetes korterelamutes paiknevate korterite hindu täna ja 10-15 aastat tagasi, siis pole põhjust arvata, et tegemist on füüsilises mõttes identsete korteritega. Ka vanu korterelamuid on aktiivselt renoveeritud ja nende seisukord on üldjoontes pigem paremaks muutunud. Sestap on mingi osa hinnatõusust seotud ka kvaliteedi paranemisega ja seda mitte ainult läbi uusarenduste.

Ühes võib küll kindel olla: midagi ei hakka muutuma üleöö. Kui turg käändub langusele, siis kõigepealt väheneb tehingute hulk ja alles seejärel kajastub muudatus ka hindades. Siinkohal tuleb siiski silmas pidada, et lisaks kõigele muule on kinnisvaraturg ka hooajaline. Ei pea just prohvet olema väitmaks, et ülimalt suure tõenäosusega on jaanuaris tehtud tehingute hulk väga oluliselt väiksem detsembriga võrreldes. Samas pole mingit põhjust arvata, et see fakt iseenesest kõneleb algavast hinnalangusest.

Tsükliline areng on paratamatus, mis kaasneb vaba turumajandusega. Küsimus ei ole mingil juhul selles, kuidas tsükleid vältida, vaid pigem selles, kuidas liiga järske kukkumisi leevendada. Ilmselt ainuke rohi selle vastu on tõusuperioodil ka tõusunurga kontrolli all hoidmine. Seda on nii pangad ise kui ka nende järelevalve üritanud teha.

Ja lõpuks on kõik tegelikult ikkagi inimeste endi kätes, sest pankureid kui professionaale võib ju süüdistada valede otsuste tegemises, aga see on poolik tõde, sest nemad ju ei võta eluasemelaenu, vaid annavad. Keegi ei sunni ostjaid tegema liialt riskantseid otsuseid. Kuigi, ka vastupidine, tagasihoidev suunamine võib ostjatele mitte meeldida. Lõppude-lõpuks ei saa keegi ette kirjutada, mida üks inimene oma isikliku rahaga teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Majade pakkumine väheneb, hinnad kerkivad

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti käesoleva aasta jaanuaris kuu keskmisena Tallinnas müügiks 815 maja. See on napp 3% aastatagusest vähem.

Väiksem pakkumine on kergitanud eelmise aastaga võrreldes majade keskmist pakkumishinda 4%. Tallinna majade müügipakkumiste ruutmeetri eest küsitu jaanuaris keskmiselt 1305 €/m².

Tallinna linnaosadest on suurim majade pakkumine Pirital. Pirital pakuti portaalis KV.EE andmetel jaanuaris kuukeskmisena müügiks 212 maja keskmise hinnaga 1518 €/m². Pirita majade pakkumine on aastaga kasvanud 9% ja pakkumishinnad langenud 7%.

Nõmmel, kus asub linnaosade lõikes suuruselt teisel kohal platseeruv majade pakkumiste hulk, pakuti jaanuaris kuukeskmisena müügiks 156 maja. Nõmme majade pakkumine vähenes mullusega võrreldes 13% ja hinnad langesid marginaalse 5 euro võrra. Nõmme majade pakkumishind portaalis KV.EE oli käesoleva aasta jaanuaris 1334 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
01/2015 01/2016 Muutus, % 01/2015 01/2016 Muutus, %
Haabersti 130 131 1% 1 463 1 526 4%
Kesklinn 81 72 -11% 1 238 1 609 30%
Kristiine 79 93 18% 1 208 1 287 7%
Lasnamäe 66 64 -3% 312 334 7%
Mustamäe 39 31 -21% 282 418 48%
Nõmme 180 156 -13% 1 339 1 334 0%
Pirita 195 212 9% 1 624 1 518 -7%
P-Tallinn 46 39 -15% 882 1 016 15%
Vanalinn 12 NA 3 119 NA
 
Tallinn 838 815 -3% 1 251 1 305 4%
 
Eesti 3 030 2 974 -2% 947 1 016 7%
Harjumaa 1 922 1 940 1% 1 137 1 217 7%
 
Narva 19 32 68% 441 494 12%
Pärnu 49 64 31% 942 988 5%
Tartu 258 274 6% 912 999 9%

Majade müügipakkumiste keskmine arv portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

„Fassaadid korda“ uus redaktsioon võimaldab supergraafikat kasutada

TallinnTallinna Linnavalitsuse istungil on kavas anda heakskiit ja esitada Tallinna Linnavolikogule projekti „Fassaadid korda” uus redaktsioon, mille kohaselt võib miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada.

Määruse eelnõuga tehakse Tallinna Linnavolikogule ettepanek kehtestada „Projekti „Fassaadid korda” raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord”, mis sätestab korteriühistutele toetuste andmise Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel nende energiatõhususe suurendamise eesmärgil.

Uuendusena võib uue määruse kohaselt arhitektuuri- ja miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada. Supergraafika on kunstiliik, mida grafitist eristab lubatavus ja sobivus linnapilti, samuti suurejoonelisus ning see, et töö autor on teada. Supergraafika annab kunstnikele ja disaineritele, kes tahavad panustada linnaruumi ja kunsti arengusse, legaalse ja suurejoonelise võimaluse teostada oma ideid korterelamute seintel.

„Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt viiakse projekti „Fassaadid korda“ siiani kehtinud määrus „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale“ vastavusse muudatustega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ehituseaduses, Majandus- ja taristuministri määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”, määrusega „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” ja määrusega „Korterelamu rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. Siiani on Tallinna linn projekti „Fassaadid korda” raames toetanud 142 korterelamut.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon rekonstrueerib Ugala teatri

NordeconNordecon AS ja AS Riigi Kinnisvara sõlmisid töövõtulepingu Ugala teatri rekonstrueerimisööde teostamiseks.

Tööde käigus renoveeritakse ligi 10 000 m2 pinnaga teatrihoone 500-kohaline peasaal, ehitatakse suure proovisaali asukohta black box tüüpi 200-kohaline teatrisaal, uuendatakse fassaad, rekonstrueeritakse siseruumid, uuendatakse lavatehnoloogilised süsteemid ja heakorrastatakse krunt.

Tööde maksumus koos tellija reserviga on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Rekonstrueerimistööde kestuseks on planeeritud 13 kuud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid