Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Majanduse kasvu pärsib investeeringute nappus ja kesine rahvusvaheline konkurentsivõime

12.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid-analüütikud hindasid detsembris Eesti majanduskliimat 5,5 punktiga (skaalal 1-9), mis on 0,2 punkti halvem kui eelmisel vaatlusel septembris. Eratarbimist hinnatakse heaks ja investeeringute olukorda taas ebarahuldavaks.

Tööstuse-, ehituse- ning kaubandusettevõtete juhtide hinnang majanduskonjunktuurile on parem pikaajalisest keskmisest. Samas on Eesti ettevõtjate kindlustunne madalam enamike Euroopa Liidu riikide ettevõtjate kindlustundest ja majanduse elavnemist pole toimunud.

Tarbijate kindlustunne oli aasta lõpukuudel kõrge ja püsikaupade ostuaktiivsus on jõudnud kriisieelse aja tasemele.

Konjunktuuri tulemusi kommenteerinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Ardo Ojasalu märkis, et investeeringute olukord on mõnevõrra muret tekitav ning kinnitas, et riik on lähiajal astumas mitmeid samme, et investeeringuid riiki juurde meelitada. Tema sõnul on olulisim valida kindlad fookused ning pigem teha vähem ja korralikult, kui üritada haarata kõike ja saavutada vähe.

“Näiteks tööstussektori edendamiseks on loomisel 13 miljoni eurose mahuga konkurentsivõime tõstmise programm tööstusettevõtete digitaliseerimiseks,” nimetas Ojasalu.

Investeerimisvõimekust peaks tema sõnul parandama ka planeeritavad elektri- ja gaasitarbijate hinnaerisused suurtarbijatele ning möödunud nädalal avanenud kolme miljoni eurone meede suurinvesteeringute toetuseks.

“Nagu konjunktuur ka viitab, on üheks suurimaks probleemiks ka tööjõupuudus, mida leevendame välismaalaste värbamise programmiga Work in Estonia ning OSKA programmidega,” jätkas Ojasalu.

Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3-protsendilist majanduskasvu ja oodatav tarbijahindade tõus on 2,5 protsenti. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv (2,7 protsenti) oluliselt alla viimaste aastate reaalpalga kasvule. Maailmaturu toormehindade tõus ja ees seisvad aktsiisitõusud toovad kaasa nii kütuse kui paljude toidukaupade hinnatõusu, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

12.01.2017 Domus Kinnisvara

Lõpuks on see käes. Sinu uue kodu võtmed. Lõppenud on see pikk teekond, mille jooksul sai kulutatud mitmeid tunde internetiavaruses vaadates läbi kõik kinnisvaraportaalid ja kuulutused, valides välja objektid, mida kohapeale vaatama minna. Oled käinud maha sadu tuhandeid samme ja avanud kümneid uksi, et leida endale kõige õigem pesapaik.

Peale ametlikku osa notaris, kus väriseva käega sai allkirjastatud leping, seisad sa nüüd õnnelikuna oma uue kodu lävel ja vaata seda kõike pisarsilmil. Aga selleks, et hakata tegelema meeldivamate asjadega, nagu näiteks kodu sisustamine, kardinate valimine, soolaleivapeo korraldamine, tuleb käia läbi veel paar olulist punkti, mis igapäevaelus on vältimatu tähtsusega.

Siin on 5 punkti, mida pead veel tegema:

Kes vastutab halduskorralduse eest?

Kui oled värske korteri või ridaelamuboksi omanik, siis uuri välja, kes vastutab sinu majas halduskorralduse eest. Üldjuhul on selleks moodustatud korteriühistu. Seda saad teada eelmiselt omanikult, oma haldurilt või Äriregistrist. Ridaelamu puhul ei pruugi ühistut olla ning kogu halduskorraldus on omaniku kanda nagu eramaja puhul.

Teavita oma värskest omandisuhtest

Kui sinu kortermajas on tegev korteriühistu või haldusettevõte, siis anna neile teada oma värskest omandisuhtest ning jäta neile oma kontaktandmed. See on oluline saamaks igakuiseid kommunaalarveid.

Kust tuleb vesi, küte ja elekter?

Selleks, et sinu uues kodus tuleks kraanist vett ja tuba oleks soe, peab olema sõlmitud vee ja kanalisatsiooni leping, kütteleping ning elektri teenuseleping. Kui sinu uueks elupaigaks on korter, siis on üldiselt need lepingud tehtud korteriühitus poolt ning tasuda tuleb igakuiselt tarbitud mahtude eest, mille kohta pead esitama andmed korteriühistule või nii nagu see sinu elupaigas korraldatud on. Kui ühistu puudub, tuleb antud lepingud ise sõlmida. Selleks tuleb võtta ühendust oma piirkonna teenusepakkujaga.

Kui mul on gaasiküte?

Kui sinu kodus on gaasiküte, siis selle tarbimise jaoks on samuti vaja sõlmida teenuseleping. Küsi ennem oma haldusettevõttelt või korteriühistult, kas see on ehk sõlmitud juba või pead leidma endale ise sobiva partneri?

Televisioon ja/või internet?

Kui eluks vajalikud lepingud on sõlmitud ja valikud tehtud on jäänud veel üks teenus, mille tarbimine pole otseselt hädavajalik, aga korraldus jääb iga koduomaniku enda kanda. Kuidas minu uues kodus saab tarbida internetti ja vaadata televisiooni? Selleks vali enda kodukohas sideteenust pakkuva ettevõtte sobiv pakett ning sõlmi leping. See leping tuleb igaühel ise sõlmida.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde riigihange on välja kuulutatud

11.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalamet avaldas 5. jaanuaril 2017 riigihangete registris riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ (viitenumbriga 180831) pakkumuste esitamise tähtpäevaga 20. veebruar 2017 kell 11:00. Ehitustööde teostamise töövõtulepingu sõlmimine toimub eeldatavalt maikuu alguses.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus teostatakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul kavandatud 2017. oktoober. „ Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud 2018. aasta augustis.“

Hinnangulised ehitusmahud: sõidutee pindala 70 000 ruutmeetrit; kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit; haljastus 48 000 ruutmeetrit.

Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014 – 2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on Haabersti ristmiku rekonstrueerimise abikõlblikuks kogumaksumuseks 19,7 mln eurot, millest 85% kaetakse Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Sarapuu: kogukondlik linnapõllumajandus pakub isetegemist ja uutmoodi linnaruumi

11.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsuse tänasel istungil esitati informatsioon innovaatiliste lahenduste teekaardi objekti „kogukondlik linnapõllumajandus” elluviimiseks vajalike tegevusplaanide kohta.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on linna sooviks pakkuda võimalikult palju kogukondlikke ühistegevusi, mis kaasaks lähiaastatel erinevaid kogukondi. „Kogukondlik linnapõllumajandus hõlmab linnaelanike ja külastajate heaolu parandamist, linnaökoloogia kui vajaliku teadusharu laiendamist ning keskkonnasäästliku mõtteviisi arendamist. Meie üldine eesmärk on parandada linlaste heaolu ja luua isetegemise võimalusi pakkuvat, rohelist, uutmoodi linnaruumi,“ nentis Sarapuu. „Selle tulemusena kasvab kogukondade sidusus, inimeste vaba aeg muutub sisukamaks, lisandub uus vaatenurk rohelise pealinna ideestikku, linnamiljöö muutub mitmekesisemaks ja meeleolukamaks.“

Selleks on planeeritud kolm peamist tegevussuunda, milleks on linnaloomade pidamine, taimede kasvatamine ehk ühisaedade projekt ning kogukonna linnaaed.

Abilinnapea sõnul on näiteks linnaloomade kaasamisega võimalik saavutada Paljassaare hoiuala märgala ja rannaniidu taastamine ning nende hooldamine ja keskkonnahariduslikud tegevused. „Linna eesmärgiks linnaloomade pidamisel on Paljassaare märgalakompleksi taastamine ning rannikujärvede puhastamine pilliroost ning ligemale 30 hektari suuruse rannaniidukompleksi kujundamine kaitsealustele liikidele sobivaks,“ selgitas Sarapuu. „Ühtlasi saab seeläbi uuendada kaitserežiimi ja –korraldust. Nii luuakse Paljassaare hoiualal head võimalused loodushariduseks ja hoiuala külastamisel tekib kvaliteetne külastuselamus.“

Paljassaare hoiuala külastamine on oluliselt suurenenud, hoiuala peamiseks väärtuseks olev märgala kasvab kinni ja on muutumas mitmetele hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaks. Mitmed ala maismaaosa kaitseväärtuslikud elupaigad vajavad aktiivset sekkumist hoolduse näol (võsa eemaldamine, niitmine/karjatamine). Praegu kehtiv kaitsekord ei ole ekspertide sõnul piisav tagamaks kõigi alal eesmärgiks seatud liikide kaitset ja kaitsekord ei arvesta kõigi alal esinduslikke elupaiku omavate liikide kaitsevajadustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Allahindlus käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

11.01.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest.

Käsiraamat sisaldab praktilisi näiteid ja kohtulahendeid, raamatu lõppu on lisatud näited sagedamini praktikas koostatavatest dokumentidest.

Käsiraamatu autor on tööõiguse spetsialist Niina Siitam. Niina Siitam on osalenud mitmete tööõigusaktide väljatöötamisel, avaldanud tööõigusalaseid artikleid ja esinenud arvukate loengutega.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Pealkiri “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni”
Raamatus on 216 lehekülge
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail)
Ilmumine 2016
ISBN 978-9949-9655-4-0
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Endover Kinnisvara laiendab uue projektiga Volta kvartalis haaret

11.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti suurim kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara projekteerib endise Volta masinatehase tööstushoonest 68 loft-tüüpi korteriga eluhoone. Aadressile Tööstuse 47D luuakse 5-korruseline kortermaja, mis kannab nime Volta Loftid ning valmib juba järgmise aasta alguses. Metropoli Ehituse poolt rekonstrueeritavas majas on korteritel kuni 4,7 m kõrgused laed ning sisekorrused.

„Anname Tallinna linnaplaneerimise ametisse taotluse õige pea sisse ning alustame loa saamisel koheselt ka ehitust,“ sõnas Endover Kinnisvara tegevjuht Oliver Makko. „Volta Loftide arenduse näol on tegemist kunagise Volta tehase tööstushoone täieliku rekonstrueerimisega. Kasulikke ruutmeetreid lisandub hoonesse ülikõrgete lagedega korteritele sisekorruste ehitamisega. Investeeringu suuruseks kujuneb ca 7 miljonit eurot.“

„Kalamaja populaarsus on jätkuvalt tõusuteel, mida tõestab ka asjaolu, et piirkonda kolivad lähiajal kaks Eesti hinnatuimat haridusasutust: Gustav Adolfi Gümnaasium ja endise Sitsi vabriku hoonesse Eesti Kunstiakadeemia,“ rääkis Oliver Makko. „Endoveri siinse eelmise projekti 47B Loftide müügikogemuse põhjal saab öelda, et klientide ostuhuvi on kõrge, eriti loftide vastu. Korteri ost Volta Loftidesse on kindel investeering, sest Kalamaja hindasid mõjutab majandusolukord minimaalselt – sarnaselt kesklinnale on potentsiaali pigem tõusule.“

Ligi 6000 m² müüdava pinnaga maja ehituse algus on planeeritud selle aasta teise poolde ning valmimistähtajaks 2018. aasta algus. Korterite müük algab juba sel kevadel. Maja 1-5 toalised loft-tüüpi korterid on suurusega 30-150 m² ning asuvad 2.-5. korrusel, 1. korrusel asuvad äripinnad ning fuajee. Parkimine on lahendatud läbi kahe korruse majasisese parklana. Korterite hinnad algavad 2200 eurost m² kohta.

„Volta Loftide projekti iseloomustab industriaalse arhitektuuri kombineerimine elegantse ent urbanistliku siseviimistlusega – need kodud luuakse inimestele, kes otsivad kvaliteeti, avarust ja eripära,“ lausus APEX arhitektuuribüroo arhitekt Janar Blehner. „Hoone saab telliskivist fassaadi, mida võimendavad efektsed ruudustatud maast laeni aknad. Kortereid ilmestavad sisekorrused, mis on Tallinnas ja Eestis üldiselt väga haruldased. Ilmastikukindel parkimine maja all ning möbleeritud fuajee lisavad majale mugavust ja funktsionaalsust.“

Volta kvartal asub Kalamaja asumis hinnatud mereäärsel alal. Endisel tootmisalal paiknevad 19. sajandi lõpust kuni 1970. aastateni ehitatud tootmis- ja kontorihooned, millest osa on tänaseks rekonstrueeritud elu- ja ärihooneteks. Üle 11 hektari suuruse maa-ala detailplaneeringu järgi planeeritakse endisele Volta masinatehase alale ehitada või rekonstrueerida kokku kümneid hooneid.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 13 hoonet.

Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid

11.01.2017 Tallinn.ee

Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Hallivanamehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneering võimaldab ehitada 2,7 ha suurusele planeeringualale kuni 10-korruselised ärihooned ning annab ühtlasi võimaluse olemasoleva viiekorruselise ärihoone laiendamiseks.

Planeeritavale alale kavatsetakse ehitada kaubanduskeskus ja bürood. Parkimiskohad kavandatakse maa-alusesse parklasse ning parkimismajja. Detailplaneeringualale jääv perspektiivne Vaari tänav määratakse avalikult kasutatavaks.

Planeeritaval maa-alal asuvad 12-korruseline büroohoone ning kuni 5-korruselised büroo-, parkimis- ja tootmishooned. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport ning linna keskuse ja teiste linnaosadega on hea ühendus.

Piirkonna hoonestus on varieeruva korruselisusega, valdavalt on tegemist erineval ajal ehitatud äri- või tootmishoonetega. Visuaalselt domineerivad viimase 20 aasta jooksul ehitatud hooned. Lähiala linnaehituslik dominant on Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistul asuv 12-korruseline ärihoone. Planeeritud ala külgneb Järvevana kõrghoonete piirkonnaga ja Tondi kõrghoonete piirkonnaga, mida iseloomustavad suurem hoonestustihedus ning kõrgemad hooned. Tondi kõrghoonete piirkonda kavandatud hoonetest on ülekaalus elamud.

Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014 korraldusega ning võeti vastu 19. juuni 2015 korraldusega. Detailplaneering oli peale vastuvõtmist 12.-26. augustini 2015 avalikul väljapanekul, mille kestel detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited ei esitatud.

Kinnisvarakonsultatsioonid väikeinvestoritele ja eraisikutele

11.01.2017 Tõnu Toompark

Kas soovid teha tehinguid kinnisvaraga või paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Kas vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Tutvustatakse Pirita rannaala detailplaneeringu lähteseisukohti

11.01.2017 Tallinn.ee

Pirita Linnaosa Valitsuses toimub 31. jaanuaril kell 16 Pirita rannaala detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu.

Detailplaneeringu eskiislahendusegasaab tutvuda Pirita linnaosa valitsuse hoones (Kloostri tee 6) 16.-31. jaanuarini 2017 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses.

Planeeritava ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetega. Detailplaneeringu autor on Ruum ja Maastik OÜ.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse koostöös 2012. aastal Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks korraldatud avaliku arhitektuurivõistluse. võidutöö „Väät”.

Kuna Pirita rand peab tulevikus kujunema Tallinna esindusrannaks, siis tuleb parandada puhkeala kvaliteeti luues tervikliku ja kaasaegse rekreatsiooniala, mis arvestaks suure külastajate arvuga.

Detailplaneeringus nähakse ette randa teenindavate objektide (spordi- ja mänguväljakud, riietumiskabiinid ja rannainventari) ning rannapromenaadi rajamine. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeritava ala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.

Planeeritaval alal asuva sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega Pirita rannaala hoonestamata kinnistu suurus on 425 886 m², kinnistu omanik on Tallinna linn; lisaks jääb planeeringualasse mitu äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut ning Mähe-Kaasiku tee ja Supluse pst tänava maa-alad.

Pirita rand on ligikaudu 2,45 km pikkune liivarand, mis Merivälja poolses otsas muutub kiviseks. Tõusvale liivaalale järgneb üleminek rannametsaks, mis algab põõsastikuga ja läheb üle männi- ja segametsaks. Pirita rannapiirkond on kasutusel peamiselt suvehooajalise puhke- ja supluskohana. Ülejäänud aastaaegadel on antud piirkond populaarne jalutus- ja sportimispiirkond. Enamkülastatav on endisest rannahoonest Pirita jõe pool olev ala. Ranna liivaalal paiknevad riietuskabiinid, laste mänguväljakud, istepingid ja muu inventar. Metsas kulgeb paralleelselt rannajoonega jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kergliiklustee (nn. promenaad).

Algatatud detailplaneering on kooskõlas Pirita linnosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu algatamiseks vajalikud eskiismaterjalid koostas Pirita rannaala arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät” koosseisus Arhitektuurinurk OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

KV.EE: Majade müügipakkumiste vähenemine kergitab hindu

11.01.2017 Tõnu Toompark

Detsembri kuus pakuti portaalis KV.EE müügiks 1883 Harjumaa maja. 2015. aasta detsembriga võrreldes on majade müügipakkumiste arv 4% võrra vähenenud. 2015. a detsembris ootas ostjat 1953 majapakkumist. Pakkumiste arvu kõrval on majade ruutmeetri pakkumishinnad kasvanud 1279 eurole ehk 7% võrra.

Harjumaa majade suurimas piirkonnas ehk Tallinna linnas on pakkumiste arv aastaga kukkunud 10% ja hinnad kerkinud 9%. Detsembris nõudis portaali KV.EE kaudu ostjat 757 Tallinna majapakkumist keskmise hinnaga 1403 €/m².

Samas ehk pakkumiste vähenemise ja hinnatõusu trendis on suurema pakkumiste arvuga valdadest veel Viimsi ja Harku vallad. Rae vallas on vaatamata majade müügipakkumiste arvu 22-protsendilisele tõusule hinnad aastaga kerkinud 3%. 2016. a detsembris oli portaali KV.EE kaudu Rae vallas müügi 209 maja keskmise hinnaga 1543 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	12/2015	12/2016	Muutus, %	12/2015	12/2016	Muutus, %
Harku vald	233	208	-11%	1 109	1 116	1%
Jõelähtme vald	30	17	-43%	1 014	738	-27%
Keila linn	12	10	-17%	865	828	-4%
Keila vald	94	73	-22%	932	1 069	15%
Kernu vald	53	59	11%	437	499	14%
Kiili vald	27	47	74%	1 201	1 251	4%
Loksa	10	6	-40%	700	725	4%
Maardu linn	53	51	-4%	1 126	1 130	0%
Paldiski	11	10	-9%	342	303	-11%
Raasiku vald	13		NA	929		NA
Rae vald	171	209	22%	1 506	1 543	3%
Saku vald	70	92	31%	911	983	8%
Saue linn	22	24	9%	983	878	-11%
Saue vald	40	52	30%	1 073	1 322	23%
Tallinn	837	757	-10%	1 287	1 403	9%
Viimsi	277	268	-3%	1 374	1 410	3%

Eesti	3 044	2 971	-2%	997	1 056	6%
Harjumaa	1 953	1 883	-4%	1 197	1 279	7%
Narva	28	36	29%	496	415	-16%
Pärnu	67	52	-22%	971	1 018	5%
Tallinn	837	757	-10%	1 287	1 403	9%
Tartu	283	300	6%	979	1 035	6%

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel”

11.01.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Mustamäe ja Nõmme piirile kavandatakse uuselamurajooni

11.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu, mille eesmärgis on luua võimalus Nõmme ja Mustamäe piiril asuvale alale väikeelamute ja korterelamute ehitamiseks.

Detailplaneering hõlmab 10,61 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringuga kavandatakse alale kahekorruselised väikeelamud ja 3–6-korruselised korterelamud ning kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ja 2-korruseline parkimismaja.

Planeeritav maa-ala asub osaliselt Mustamäe ja osaliselt Nõmme linnaosas Mäepealse tänava, Lossi tänava, Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisel alal Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ääres. Planeeritav ala külgneb vahetult Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud ümbritsevat keskkonda ja väärtuslikku kõrghaljastust, piirkonda kavandatud ja rajatud hoonestust. Hooned on kavandatud põhimõttel, et planeeritud majade vahel oleks ruumi ja avatust. Haljastuse osakaal on planeeritavatel kruntidel 50% ja enam.

Planeeritaval üldkasutatava maa sihtotstarbega krundil säilitatakse kuni 5 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuka mets), kuhu on võimalik rajada laste mänguväljak ja on tehtud ettepanek võimaliku liikumisraja asukohale. Krundil on ettenähtud kolme reservpuurkaevu võimalikud asukohad ja on lubatud rajada puurkaevudega seotud ehitisi.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 30. oktoobril 2014 Mustamäe Linnaosa Valitsuses. Detailplaneeringu algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisanõuetega on arvestatud.

Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Transpordiamet kooskõlastasid detailplaneeringu tingimusega, et huvitatud isikul tuleb sõlmida detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks haldusleping.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonnaamet, Nõmme Linnaosa Valitsus ja Mustamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku.

Arco Vara: Ära jäta oma äri asukoha valikut juhuse hooleks

10.01.2017 Kaarel Paap

Eduka äri väga oluliseks komponendiks on ettevõtte asukoht, mis ideaalis peaks paiknema sihtgrupile võimalikult lähedal. Oma abikäe ärikinnisvara paremaks positsioneerimiseks on ulatanud Statistikaamet, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Statistikaamet on oma lehel teinud kättesaadavaks erinevate loenduste käigus kogutud rahvastikuandmed, mida saab muuhulgas edukalt kasutada eelkõige selliste ettevõtete tegevuskoha valikul, mis tegutsevad teenindus-, toitlustus- või majutusvaldkonnas. Taoliste ettevõtete jaoks on oluline paikneda füüsiliselt seal, kus liigub palju potentsiaalseid kliente, kes on valmis kohe uksest sisse astuma ja ostu sooritama.

Seega, kasutades Statistikaameti asukohapõhist statistikat, on palju lihtsam vastata küsimusele, kuidas oma firmale võimalikult edukat asukohta valida.

Asukohapõhise kaardi saab näiteks koostada piirkonna valdkondade järgi – majandus, rahvastik, sotsiaalelu. Sealt edasi, saab valida juba spetsiifilisemaid alamvaldkondi nagu vanuserühmad, mehed-naised, vabad ja abielus jne.

Nii 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) kui ka viimatise registripõhise loenduse põhjal saab ettevõtja oma äritegevuse piirkonnast väga hea ülevaate rahvastiku sotsiaalmajanduslikust taustast. Kuna nimetatud andmed on seotud konkreetsete aadressidega, siis saab suurema osa inimesi ruumis väga täpselt paika panna.

Andmeist tõuseb tulu ka arendajaile

Statistikaameti asukohapõhisest statistikast on kasu ka ärikinnisvara arendajatele, kellele on oluline, et potentsiaalsed üürnikud leiaksid just nende pindadel hea kontakti oma klientidega. Praegu on turul näiteks küll ja küll toitlustus- või kaubanduspindu, mis ei leia üürnikku, kuna tõenäoline klientide voog ei vasta ettevõtjate ootustele.

Teisalt saab statistilisi andmeid kasutada aga argumendina, miks keegi peaks oma äri just ühe või teise kinnisvaraarendusega siduma. Statistikaamet on loonud ettevõtjaile ja kinnisvaraarendajaile vägeva tööriista. Head parimate äripindade leidmist!

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Idaringtee kolmas järk sai ehitusloa

10.01.2017 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus väljastas tänasel istungil ehitusload Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate osaliseks ümberehitamiseks ning Ringtee tänava ehitamiseks. Need kaks ehitusluba ja eeldatavalt homme Luunja vallavalitsuse poolt antav ehitusluba kokku moodustavad Idaringtee kolmanda ehitusala.

Tartu idapoolse ringtee kolmanda ehitusala projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid eelmisel aasta augustis AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844 eurot.

Idaringtee kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelneva Ringtee lõiguga – ehk siis kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette eritasandiline liiklussõlm, kus ehitatav Ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks rajatakse veel kaks kergliikluse viadukti, mis võimaldavad kergliiklejatel eritasapinnas ohutult Ringteed ületada.

Hankejärgne ehitusaeg on 18 kuud. Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Inflatsioon kiirenes aasta lõpus ootuspäraselt

10.01.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes olid detsembris hinnad 2,2 protsenti kõrgemad. Aasta kokkuvõttes jäi hinnatõus tagasihoidlikuks, ulatudes 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 1,1 protsendini.

Tõusvad toorainehinnad välisturgudel on kergitamas hindu nii meil kui ka euroalas laiemalt. Nafta kallines detsembris ligi viiendiku võrra ning on jõudnud viimase pooleteise aasta kõrgeimale tasemele. Lisaks soodustas hinnatõusu kiirenemist madal võrdlusbaas, kuna nafta hind tegi põhjad möödunud aasta alguses. Selle mõjul oli mootorikütus detsembris 16 protsenti kallim kui aasta tagasi. Seevastu gaasi ja kaugkütte hindadesse pole kõrgemad maailmaturuhinnad veel jõudnud, mistõttu on need võrreldes aastataguse ajaga jätkuvalt soodsamad.

Toit on välisturgudel möödunud aasta keskpaigast alates järk-järgult kallinenud. Selle mõjul on piima- ja õlitoodete ning suhkru hinnad ka meil tõusule pöördunud. Mõnevõrra on võimendanud toorainete kallinemise mõju ka euro odavnemine.

Möödunud aastal oli hindade dünaamika muutlik ning seda mõjutasid suurel määral nafta hinna arengud. Kui aasta esimesel poolel olid hinnad madala naftahinna mõjul languses, siis aasta teises pooles pöördusid hinnad tõusule. Aasta kokkuvõttes oli hinnatõus siiski marginaalne, ulatudes 0,1 protsendini.

Detsembrikuine hinnatõusu kiirenemine 2,2 protsendini on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga. Kuigi nafta hind oli mõnevõrra kõrgem võrreldes prognoosieeldustega, siis see kompenseeris toidu ja teenuste oodatust veidi tagasihoidlikumat hinnatõusu. Selle aasta alguses inflatsiooni kiirenemine jätkub tõusnud toorainehindade ja lisanduvate maksumeetmete mõjul.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik