Elu korteriühistus: Korteriomandi loomine ja ühistu asutamine

07.09.2015

katri-sarapuuMeil on päevakorras ühistu asutamine, aga nüüd selgus, et meil on endiselt kaasomand ja korteriomanditeks pole jagatud. Kas ühistu loomiseks on vaja kindlasti esmalt vormistada korteriomand? Tean, et korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud minema notarisse oma nõusolekut kinnitama. Kuidas tavapäraselt selline olukord korraldatud on?

Korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Seega korteriühistu saavad asutada korteriomanikud, mitte kaasomanikud. Selleks, et oleks võimalik korteriühistu asutada, peab jagama kaasomandi korteriomanditeks.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 4 lg 2 alusel võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Vastavalt KOS-le võib korteriomanditeks jagada üksnes kogu kinnisomandi. Seega korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud notaris enda nõusolekut kinnitama.

Korteriomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused.

Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KOS § 5 lõike 3 punkti 1 nõuetele vastav plaan või projekt. Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid või muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid (KOS § 5 lg 3 p 1, kinnistusraamatuseadus (edaspidi KRS) § 35, 36 ja 361).

Kui korteriomanditeks jagatav kinnisomand on koormatud piiratud asjaõigustega, tuleb need üle kanda korteriomandite registriosadesse. Selleks ei piisa nende õiguste omajate kui puudutatud isikute nõusolekust (KRS § 341 lg 1), vaid on vaja ka vastavat asjaõiguskokkulepet (KRS § 35 lg 1 p 1). Hüpoteegi ülekandmisel korteriomandite registriosadesse on selline nõue ka otseselt sätestatud (asjaõigusseadus § 356). Muude piiratud asjaõiguste ülekandmisel tuleneb kokkuleppe vajalikkus aga sellest, et kinnisasja koormava asjaõiguse ülekandmisel korteriomandit koormavaks asjaõiguseks muutub asjaõiguse sisu. Sisu muutmine aga eeldab vormikohast asjaõiguskokkulepet.

Kuna kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks on notariaalselt tõestatud vormis asjaõigusleping, soovitame pöörduda notari poole, kus kõik majaelanikud peavad andma enda nõusoleku korteriomanditeks jaotamiseks, misjärel notar koostab kinnistamisavalduse ja edastab selle kinnistusosakonnale.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Port Artur 2 ja parkimismaja vahelise hoone arhitektuurikonkursi tulemused

04.09.2015

Port-artur2Port Artur korraldas arhitektuurivõistluse Aida tn 10 kinnistule Port Artur 2 ja parkimismaja ühendava hoone ja galerii rajamiseks.

Arhitektuurivõistluse ala paikneb Pärnu kesklinnas Ringi ja Aida tänava ääres, Pika tänava ja jõe vahelisel maa-alal. Port Artur soovib konkursi tulemusena lahendada parkimismaja, Aida 10 hoone ja Port Artur 2 keskuse ühendamise läbi galerii, samuti uue hoone fassaadi ja sisemise logistika. Arendamise laiem eesmärk on muuta piirkond atraktiivseks töö- ja ärikeskkonnaks linnakodanikele ja turistidele.

7. maist 30. juunini 2015 toimunud arhitektuurivõistlusele laekus kolm võistlustööd, millest üks ei vastanud konkursi tingimustele ja jäi hindamisest välja. Teise koha sai võistlustöö Port ja kolmanda koha projekt Pzzz. Arhitektuurivõistluse esimene koht jäi žürii otsusega välja andmata.

Arhitektuurivõistluse žürii leidis üksmeelselt, et teise ja kolmanda koha pälvinud tööd ei olnud võidutööks piisavalt tugevad. Žürii otsusega antakse teise ja kolmanda koha tööde autoritele võimalus töid parandada.

Aida 10 arhitektuurikonkursi töid hindas seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon, Triin Talk Muinsuskaitseametist, arhitektid Tanel Tuhal, Tõnis Tarbe ja Andres Siim ning Port Arturi esindajad Kaido Kruusoja ja Keit Nestor.

„Teeme ettepanekud kahele võistlustöö esitajale, et nad viimistleksid oma töid. Milline maja lõplik nägu olema saab, ei oska sellest tulenevalt veel öelda. Tegutseme sellel suunal edasi, et maja välimus oleks linnapilti sobituv ja tänapäevane ning sisu funktsionaalne,“ sõnas Port Arturi tegevjuht Keit Nestor.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08/2015

04.09.2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit

Nordecon: Muudatus olulise tütarettevõtte juhatuses

04.09.2015

NordeconAlates 01.09.2015 nimetati Nordecon AS tütarettevõtte Nordecon Betoon OÜ teiseks juhatuse liikmeks Magnus Velling.

Magnus Velling töötab Nordecon Betoon OÜ’s alates 2012 aastast valdkonna juhina ning ta on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas.

Nordecon Betoon OÜ kaheliikmelise juhatuse esimees on Mait Rõõmusaar.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis.

Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Arco Vara: Äripindade üüriturul otsitakse enim stock office’i tüüpi pindu

04.09.2015

Arco VaraKvaliteetsete büroopindade kõrval on uueks üüritrendiks saanud otsida ja võtta kasutuselestock office’i tüüpi ärikinnisvara, kus ettevõte saab korraga kasutada nii ladu, bürood kui kaubanduspinda.

Põhilisteks asukohtadeks kus täna neid ehitatakse on Tallinna äärelinna ja Tallinna lähiümbruses suuremate magistraalide piirkond, kuhu on võimalik hõlpsasti ligi pääseda ka suuremate veokitega.

Väga palju küsitakse stock office’i tüüpi üüripindu Tallinna kesklinnas, kuid just siin neid pole.  Kesklinn seab seda tüüpi ärikinnisvarale omad piirangud: maa on liiga kallis, et seda tüüpi üüripindu ehitada, vaba maad on vähe ja ligipääs suurte veokitega on raskendatud.

Kvaliteetset büroopinda soovitakse õiglaselt paigas hinna ja kvaliteedi suhtega, kuhu saaks kohe sisse kolida. Tallinna kesklinna piirkonda on tulekul palju kvaliteetsete üüripindadega uusarendusi, kuid hetkel aktiivselt uusi pindu otsivate klientide jaoks on osade projektide valmimise ooteaeg liiga pikk.  Hinna ja kvaliteedi tasakaal sõltub paljuski piirkonnast ja üürniku ootustest. Üldiselt võiks Tallinna kesklinnas asuva kvaliteetse büroopinna üürihind olla 14 € kandis ja samasuguse Mustamäe pinna hind 10-11 € ruutmeetri kohta kuus.

Midagi üllatavat äripindade üüriturul praegu pole, kui mitte arvestada ettevõtete suurt aktiivsust uute üüripindade otsingul. Tavapäraselt on suvekuud ärikinnisvara sektoris muust ajast vaiksemad. Võib-olla on praegune aktiivsus seotud sellega, et uusi arendusi on palju peale tulemas.

Kesklinnas on pakkumist ja nõudlust ning see on enam-vähem tasakaalus. Kus on nõudlust olnud rohkem, sinna on uusi üüripindu juurde ehitatud. Kesklinnast väljaspool on nii üüripindu kui ka nõudlust vähem.

Ärikinnisvara üüriturg on selgelt Tallinna-keskne, mis tähendab, et suurem osa nii üüripindadest kui ka üürnikest on koondunud Tallinna ja Tallinna lähivaldadesse.

Tallinna, Tartu, Pärnu ja muude väiksemate kohtade üürihinnad erinevad kordades. Kui ettevõtted maapiirkondades tegevuse lõpetavad ja oma esindusi sulgevad, tähendab see sageli seda, et uut üürnikku on üliraske leida ning sageli jäävad sellised suhteliselt käidavates kohtades asuvad üüripinnad väga pikaks ajaks tühjaks

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Pärandaja, testament ja pärijad: mis on pärimisleping?

04.09.2015

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Igal inimesel on õigus teha korraldusi enda surma puhuks kas siis testamendi või pärimislepinguga.

Testamendi korral piisab õiguslike tagajärgede saavutamiseks pärandaja enda tahteavaldusest, pärimislepingu korral on vajalik aga kahe isiku tahteavaldus.

Vastupidiselt levinud arvamusele, võivad pärimislepingu sõlmida ka need isikud kes ei ole omavahel sugulased. Pärimislepinguga võib:

  • nimetada teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks;
  • määrata talle annaku;
  • määrata talle sihtkäsundi või sihtmäärangu või
  • kokku leppida pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, et viimane loobub pärimisest.

Lisaks võivad pärimislepingu pooled kokku leppida ka muudes võlaõiguslikes tingimustes. Näiteks võib pärimislepinguga kokku leppida, et kena naabrinaine hooldab teid kuni teie surmani ja tänutäheks te pärandate talle enda vara või osa sellest, või määrate talle annaku.

Pärimislepingu eripäraks on, et lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Seetõttu peab arvestama, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust

  • vallata,
  • kasutada ja käsutada oma vara.

Seega jäävad sõltumata pärimislepingu sõlmimisest pärandajale vabad käed enda vara elu ajal käsutada.

Nii võib pärandaja surma järgselt ilmneda, et lepinguga lubatud pärandvara või annakuna määratud hüvet enam alles ei olegi.

NB! Pärimislepingu võib sõlmida vaid isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.

Sundosa

Testaator võib vabalt ise otsustada, kellele tema vara pärast surma üle läheb. Siiski on siin erand – sundosa. Sundosa on rahasumma, mida saavad nõuda:

  • pärandaja töövõimetud ja tema eluajal ülalpidamisel olnud vanemad,
  • alanejad sugulased ja abikaasa.

Sundosa saajal on, sarnaselt annakusaajale, võlaõiguslik nõue pärijate vastu. Nõue seisneb rahasumma maksmises. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille sundosa saaja oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.

NB! Sundosa saaja ei ole pärija, vaid hüve saaja.

Pärandist loobumine

Loobumissüsteemi kohaselt läheb pärandvara pärandi avanedes üle pärijale, kes võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija ei ole kolme kuu jooksul hetkest, kui ta saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärimine ja pärandist loobumine on iga pärija enda vaba valiku küsimus. Ei seaduse, testamendi ega pärimislepinguga ei saa pärima õigustatud isikut kohustada pärandi avanemisel seda vastu võtma. Pärandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus.

NB! Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda.  Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

Pärandi inventuur

Pärandi vastuvõtmisel, tuleb pärijal lisaks lähedase inimese kaotusvalule hakata vastutust kandma pärandaja võlausaldajate ees. Nii võib juhtuda, et pärandvara hõlmab endas rohkem kohustusi kui õigusi ja pärija peab nende eest isiklikult oma varaga vastutama.

Seega kui tekkib kahtlus, et pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi kohustuste täitmiseks, on pärijal mõistlik nõuda pärandi inventuuri. Inventuur piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

Inventuuri nõude peab pärandi vastu võtnud pärija esitama notarile kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Inventuuri tegijaks määrab notar kohtutäituri, kelle ülesandeks on teha selgeks millised õigused, vara ja kohustused on olnud pärandajal surma päeva seisuga. Inventuuri tegemine on tasuline. Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 € ja mitte rohkem kui 3336 € (lisandub käibemaks 20%).

Pärimise käik

Pärandi avanemisel tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimismenetluse viib läbi notar kellele on esimesena esitatud pärimismenetluse läbiviimise avaldus. Avalduse võib esitada:

  • pärija;
  • pärandaja võlausaldaja;
  • annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik.

Notar peab:

  • kontrollima pärimisregistrist andmeid pärandaja testamentide ja pärimislepingute kohta;
  • põhjendatud vajaduse korral esitama pärandaja testamendi ja pärimislepingu väljaselgitamiseks päringu välisriigi vastavasse registrisse;
  • esitama pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järelepärimise Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja muudele isikutele ning esitama päringud pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.

Seejärel peab notar

  • teatama talle teada olevatele pärijatele pärimismenetluse algatamise kohta;
  • teavitama muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi;

Kui pärimine toimub viimse tahte alusel, teavitama ka isikuid, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral.

Pärimismenetlus päädib:

  • pärimistunnistuse;
  • annakusaaja tunnistuse;
  • sundosa saaja tunnistuse;
  • testamenditäitja tunnistuse jms väljastamisega.

Kõikide nende tunnistuste eest tuleb maksta notari tasu vastavalt notari tasu seadusele.

Kaaspärijad

Kui pärandi võtab vastu mitu pärijat, ei ole pärandvara hulka kuuluvate esemete omanikuks mitte iga kaaspärija, vaid pärijate ühisus. Seega pärandvara hulka kuuluvaid esemeid saavad pärijad:

  • müüa;
  • kinkida;
  • koormata piiratud asjaõigustega ja üürile anda vaid ühiselt.

Kaaspärijad võivad oma varasuhteid jäädagi reguleerima ühisusena. Kui aga pärijad tahavad enda pärandiosa iseseisvalt käsutada, tuleb pärandvara ära jagada.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kuid seda tingimusel, et on teada kõik pärijad. Kui kaaspärijad ei jõua pärandvara jagamisel kokkuleppele, lahendab vaidluse kohus. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Pärandvara jagatakse pärijate vahel kokkuleppel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärimismenetlus lõpeb pärandvara jagamisega.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust «Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Ettevõtlussektori kasum II kvartalis vähenes

03.09.2015

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2015. aasta II kvartalis 724 miljonit eurot, mis oli 15% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse, info ja side ning põllumajandusettevõtted. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum vähenes 16%, seda eelkõige põhiliselt ekspordile suunatud metalltoodete ja puidutööstuse kasumite vähenemise tõttu.

Ettevõtted müüsid 2015. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,5 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 4% mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jaekaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes 1%.

Ettevõtete kulud vähenesid 2015. aasta II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, samas tööjõukulud suurenesid 6%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5500 eurot kvartalis ehk 3% vähem kui mullu II kvartalis.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on jätkuvalt madal. Ettevõtted investeerisid 2015. aasta II kvartalis 520 miljonit eurot, mis oli 3% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeringud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid energeetika-, töötleva tööstuse, kaubandus- ning põllumajandusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga suurenesid vaid investeeringud ehitiste soetamisse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.

Viimane võimalus registreerida “Kinnisvara ABC” koolitusele

03.09.2015

toompark-hindpere-sulaNüüd on  viimane võimalus registreerida 08.09.2015 algavale Kinnisvara ABC koolitusele.

Koolitusel tuleb juttu kinnisvaravaldkonna olulisematest teemadest ning  kõik koolituse läbinud saavad sellekohase Kinnisvarakooli tõendi.

Koolitus annab Sulle vajalikud baasteadmised kinnisvaratehinguteks ja lisaks saad kaasa abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

NB! Alates 09/2015 uus ja pikendatud programm sama hinna eest!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Ehitusvaidluste lahendamise ABC

03.09.2015

TRINITIHiljutises Riigikohtu lahendis korrati üle mõned varem juurdunud põhimõtted ehitusvaidluste lahendamiseks, kuid samas loodi projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ka mõningast uut praktikat (vt otsus nr 3-2-1-60-15).

Millise tulemuse pidi töövõtja saavutama?

Riigikohtu hinnangul tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline tulemus tuli projekteerijal/ehitajal tellijaga sõlmitud lepingu alusel saavutada. Alles kokkulepitud tulemuse kindlaksmääramisel on vaidlust lahendaval kohtul võimalik hinnata, kas üldse ja kui, siis millised puudused projekteerija ja/või ehitaja töös esinesid. Tööde lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb vajadusel analüüsida, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

Kas tellija teavitas puudustest tähtaegselt?

Viidatud lahendis kordas Riigikohus üle ka tellija poolt puudustest õigeaegselt teavitamise põhimõtte. Kui vaidlust lahendav kohus on kindlaks teinud töövõtjatele etteheidetavad puudused, tuleb kohtul hinnata, kas tellija saab neile puudustele üldse tugineda. Selleks tuleb kohtul võtta seisukoht, kas tellija on lepingule mittevastavusest töövõtjaid teavitanud õigel ajal, so mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi.

Üldreegli kohaselt hakkab töö puudustest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida tellija ei võinuks avastada töid käibes vajaliku hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Ka juhul, kui töö vaatab üle asjatundja, tuleb töövõtjat teavitada vaid välisel vaatlusel äratuntavatest tööl esinevatest puudustest. Riigikohus rõhutas, et ükski tellija ei pea rakendama erakorralisi meetmeid töös esinevate puuduste tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.

Kas tellija kirjeldas puudusi piisavalt täpselt?

Lähtuvalt projekteerija/ehitaja töös tuvastatud puudustest, tuleb vaidlust lahendaval kohtul hinnata ka seda, kas tellija kirjeldas lepingule mittevastavust piisavalt täpselt. Riigikohus rõhutas juurdunud põhimõtet, et vajalik ei ole puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.

Uudse seisukohana tõi Riigikohus välja selle, et teavitamise ning puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks võib piisata ka ehitisega seoses toimunud avariist teavitamisest ning olukorra fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga. Isegi kui tellija tegutseb majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja. Seetõttu võib Riigikohtu hinnangul eeldada, et kui töövõtja tutvub asjaoludega sündmuskohal, suudab ta ise selgeks teha töö puuduste iseloomu.

Milline kahju tuleb tellijale hüvitada?

Tellijale hüvitamisele kuuluva kahju osas kordas Riigikohus üle põhimõtte, et lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks. Seega on kahju hüvitamisel lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus. Näiteks juhul, kui vaidlust lahendav kohus tuvastab, et pooled leppisid ehitamise kontekstis kokku toimiva tehnosüsteemi üleandmises (mitte süsteemikonkreetses tehnilises lahenduses), siis tuleb lepingut rikkunud töövõtjal hüvitada kulud, mis on vajalikud toimiva tehnosüsteemi rajamiseks.

Hüvitis peab olema nii suur, et tellijal oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi (nt tellida uue samaväärse tehnosüsteemi rajamine kolmandalt isikult). Kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Uudse seisukohana rõhutas Riigikohus aga seda, et kui vaidlust lahendav kohus on välja selgitanud, millised puudused erinevate töövõtjate (nii ehitaja kui projekteerija) töös esinesid, kuid kohtule esitatud asjaoludel ei ole võimalik välja selgitada, millise konkreetse töövõtja (projekteerija/ehitaja) tegevus tõi kaasa tellijale kahju tekkimise, on vaidlust lahendaval kohtul vajadusel võimalik kohaldada VÕS § 138, mille kohaselt vastutaksid töövõtjad ühiselt ning kahju hüvitamist võiks nõuda mõlemalt.

Katri Tomson
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Elu korteriühistus: Peod naaberkorteris

03.09.2015

katri-sarapuuNaaberkorteris toimub pidevalt hommikutundideni pidusid ja muid taolisi seltskondade kogunemisi. Tavaliselt kestavad need peod hommikuni välja. Kuidas ma saaksin seda olukorda lahendada? Korteri omanik ütleb, et see on tema kodu ja ta ise teab, mida ta seal teeb, samas sellised peod häirivad väga minu ja mu perekonna kodus olemist ja ka öist magamist.

Vastavalt korteriomandiseadusele võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanik on kohustatud korteriomandit ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega korteriomandi reaalosa kasutamine oma äranägemise järgi ei tähenda seda, et korteriomanik võib kasutada reaalosa oma suva kohaselt, vaid ta peab arvestama teiste korteriomanike õigustega. Regulaarselt toimuvad ning teiste korteriomanike kodurahu häirivad peod on käsitletavad mõjutusena, mis seaduse kohaselt ei ole lubatavad.

Kui Teie õigusi rikkuvale korteriomanikule ei õnnestu selgeks teha, et tema tegevus rikub oluliselt Teie kui kolmanda isiku õigustatud huve, on Teil võimalus pöörduda politseisse. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks tekkinud probleemile on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine. Korteriomandiseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Eeldus eelpool nimetatud õiguse realiseerimiseks on ka see, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomaniku kohustusi, näiteks korteriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine sellisel viisil, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Oluliseks põhjuseks on ka see, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Korteriomandi võõrandamise otsuse saavad vastu võtta korteriomanikud häälteenamuse alusel ehk oluline on teiste korteriomanike toetus. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandi võõrandamisest keeldub, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Sellise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest. Sellest sättest tulenevalt peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille alusel korteriühistu liikmelt korteri võõrandamist nõutakse (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06)

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

03.09.2015

Pro KapitalTeatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mis toimub 25. septembril 2015  algusega kell 10.00 Ühingu asukohas, Tallinnas Põhja pst. 21.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 25. septembril 2015 kell 9.45 ja lõppeb kell 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu aktsiakapitali suurendamise otsustamine.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

  1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela (isikukood 38210130252). Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

  1. Ühingu aktsiakapitali suurendamine ja aktsionäride eesõiguse välistamine

Ühingu nõukogu arutas Ühingu juhile (Juhatuse esimees) aktsiate emiteerimise küsimust. Ühingu juht on avaldanud huvi märkida EUR 214 200 väärtuses Ühingu aktsiaid. Ühingu nõukogu eelistab Ühingu juhi poolt aktsiate turult ostmisele viia läbi suunatud aktsiate pakkumine Ühingu juhile, kuna see võimaldab Ühingul kaasata täiendavat kapitali. Nõukogu on teinud aktsia märkimishinna ettepaneku võttes arvesse Ühingu aktsia keskmise hinna viimase 3 kuu jooksul.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Suurendada Ühingu aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel, vastavalt järgmistele tingimustele:

  1. Ühing emiteerib 97 363 aktsiat nimiväärtusega 0,20 eurot aktsia kohta. Aktsiakapital suureneb 19472,6 euro võrra. Aktsiakapitali uus suurus  10 840 787,6 eurot.
  2. Ühingu olemasolevate aktsionäride eesõigus märkida uusi aktsiaid on välistatud kooskõlas äriseadustiku § 345 lõikele 1;
  3. Aktsiate märkimise õigus on Ühingu juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil (sündinud26.01.1961);
  4. Aktsiaid pakutakse märkimiseks märkimisperioodil 28.09.2015 –  02.10.2015, mille kestel pakutakse märkimiseks 97 363  aktsiat ning need lastakse välja pärast märkimisperioodi lõppemist;
  5. iga aktsia eest tehtav rahaline sissemakse (märkimishind) on 2,200014379178949 eurot (millest 0,20 eurot on nimiväärtus ja 2,000014379178949 eurot on ülekurss).
  6. kui vastava märkimisperioodi jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid, on Ühingu juhatusel õigus:

a) pikendada vastavat märkimisperiood kuni 15 päeva võrra; ja/või

b) tühistada uued aktsiad, mida ei märgitud vastava märkimisperioodi jooksul

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Põhja pst. 21, Tallinn, 10414.

Erakorralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga  18.09.2015. a kell 23:59.

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri. Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning soovitavalt tuleks sellele lisada notariaalselt kinnitatud tõlge eesti keelde. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate isiklikult tööpäeviti ajavahemikul 9:00-17:00 Ühingu kontorisse aadressil Põhja pst. 21, Tallinn hiljemalt 24.09.2015. a kell 16:00.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda erakorralise üldkoosoleku otsuse eelnõuga, üldkoosoleku kinnitatud 2014 majandusaasta aruandega ja 2015 majandusaasta I ja II kvartali aruannetega (ülevaatega aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest) Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 9:00-17:00 Pro Kapitali kontoris aadressil Põhja pst. 21, Tallinn.

Kuidas valida oma maja põhimaterjali

02.09.2015

MajaKui plaan maja ehitamiseks tehtud siis järgneb otsustamine, millisest konkreetset põhimaterjalist maja ehitada.

Põhimaterjalina peetakse silmas ennekõike kandvate konstruktsioonide materjale ehk siis kandvaid välis- ja siseseina materjale aga ka mittekandvate konstruktsioonide materjale, kui nende mahud suured. Laias laastus tehakse esimene valik, kas puit- või kivimaterjal.

Palkmajad

Puitmaterjalina on valikus täispuidust majad ehk siis palkmajad sealhulgas ka näiteks liimpuidust palkmajad. Palkmajade puhul ei kasutata üldjuhul täiendavat soojustamist ning maja välisseinte soojapidavus oleneb ennekõike palgi paksusest. Kasutatakse ka kombineeritud lahendusi, kus välisilmes näiteks 1,5 korruselistel majadel II korruse otsasein väljast palgi imitatsiooniga laud, kuid sisuliselt tegemist karkassseinaga, mis soojustatakse.

Palkmajade tootjad rõhutavad loodussõbralikku elukeskkonda ja naturaalse puitpinna väärtusi ja kahtlemata on palkmajas oma eriline aura ja soojus, mis võib saada valiku tegemisel otsustavaks.

Karkassmajad

Põhiosas on puitkarkassmajad täna üks levinuim lahendus eramajade ehitamisel. Puitkarkassmajadena toodetakse enamik elementmaju aga ka suur osa passiivmaju. Teatud hulk puitkarkassmaju kaetakse väljast näiteks kivivoodriga ja seetõttu ei pruugi maja välisilmest arugi saada, et tegemist on puitkarkassist majaga. Viimastel aastatel on hakatud ka puitkarkassist majade puhul pakkuma krohvitud fassaadilahendusi ning mis veelgi võimaldab maja välisilmet mitmekesistada.

Puitmajade tootjad kasutavad eristumiseks veidi erinevaid konstruktsioonilahendusi, kuid põhiosas võisteldakse konstruktsioonide soojapidavuses ja õhupidavuses. Näiteks on täna kirjutamata reegliks kujunenud, et välisseina soojustuskihi paksus on 250 mm, kui veel aastat 7-8 tagasi lepiti 150-200 mm soojustuskihiga.

Konstruktsioonilahendused on põhiosas majatootjatel aasta/ aastalt ühtlustunud, väiksed erinevused on erinevates välisseinte nurgalahendustes ja mõne täiendava seina jäikust suurendava kihi osas. Võtmesõnaks on kujunenud paindlikkus. Kuigi enamikel majatootjatel suur hulk nõndanimetatud valmisprojekte, siis enamik tellijaid teeb väiksemaid või suuremaid muudatusi ning kohandab seda oma soovidele vastavaks.

Kivimajad

Kivikonstruktsioonis majade puhul on valik põhimaterjalide osas suurem ja iga materjalitootja otsib võimalusi, kuidas teistest erineda. Vaatame milliseid võimalusi materjalitootjad teistest eristumiseks kasutavad:

Uued tooted

Suur konkurents sunnib materjalitootjad välja töötama uusi plokitooteid, mis teevad näiteks ehitamise kiiremaks või võimaldavad kokkuhoidu materjali hinnas. Uudistooted näitavad tootja võimet panustada arendustööle, mis on enamasti pikk ja kulukas protsess. Iga uuem toode on mõeldud mõne probleemi lahendamiseks ja korralik tootearendus on kindlasti üks oluline märk materjalitootja huvist rohkem kasu lõpptarbijale pakkuda ja loomulikult ka rohkem materjale / tooteid müüa.

Põhjalikuma info jagamine

Lisaks on käivitunud materjalitootja vahel infosõda, mille üheks tulemuseks on väga rikkaliku ja põhjaliku infoga materjalitootjate ja materjali edasimüüjate kodulehed. Viimastel aastatel on pea kõik suuremad materjalitootjad pannud suuremat rõhku kodulehel avaldatud infole, kus iga materjali või toote kohta on väga põhjalikud tootelehed – spetsifikatsioonid, vastavustunnistused, kasutus- või paigaldusjuhised ja erinevate sõlmede joonised ning muu vajalik info.

Sellise info ülekülluse tõttu on mõneti on läinud tellija jaoks valiku tegemine aina keerulisemaks, sest enne valiku tegemist tuleb läbi töötada väga palju informatsiooni ja valik tehakse sageli ka selle alusel, kes suudab paremini või veenvamalt materjali eeliseid tutvustada.

Kindlasti on sellise põhjaliku info jagamine väga teretulnud ja vajalik, sest lisaks valiku tegemisele aitab see info kaasa ka materjali õigele kasutamisele. Ka ehitusfirmad vajavad pidevalt materjalitootjate uudistoodangu eripäradega kaasaskäimist ja pidevat juurdeõppimist, et tagada tööde vajalikku kvaliteeti.

Info jagamisel hakkab juba standardiks muutuma, et lisaks joonistele, skeemidele ja piltidele kasutatakse ka videosid, mis aitavad kiiresti infot edastada ja visuaalselt paremini meelde jätta.Tervikvaade on oluline

Enamik materjalitootjad on aru saanud, et ei saa müüa ainult ühte toodet üksinda, vaid peab müüma kontseptsiooni tervikuna ehk, kuidas tootja poolt toodetavate materjalidega, saaks ehitada valmis maja põhikonstruktsiooni.

See on oluline nii seetõttu, et siis klient tunneb, et talle pakutakse läbimõeldud ja toimiv lahendus aga ka seetõttu, et nii on lihtsam tootjal kliendile rohkem materjali müüa.

Samas pole mingi saladus, et ehitusfirmad ja tellijad kipuvad, vaatamata materjalitootja terviklahendustele, siiski kombineerima erinevate tootjate lahendusi ja seda ennekõik hinna tõttu. Näiteks kasutatakse kivikonstruktsioonide ehitamisel valitud kohtades odavamaid teise materjalitootja silluseid ja paneele või ka teistsuguseid müüriplokke. Kuigi selline kombineerimine võib kaasa tuua hiljem väiksemaid või suuremaid kvaliteediprobleeme, näiteks pragusid erinevate materjalide liitekohas.

Kuidas siis ikkagi teha valikut põhimaterjali osas?

1. Esmane valik – puit- või kivimaja on tavaliselt seotud kahe kriteeriumiga: maksumus ja isiklik varasem kogemus või tõekspidamine.

Maksumuse osas on asi suhteliselt lihtne, puitkarkassmaja on u. 20-25% odavam kui kivimaja. Samas näiteks palkmaja võib olla sisuliselt kivimaja hinnaga.

Isiklik kogemus või tõekspidamised – see on individuaalne pagas, mis inimestel aja jooksul on kogunenud ja need arusaamad tavaliselt lihtsalt ei muutu. Näiteks need, kes on varem elanud kivikonstruktsioonis eramajas, kipuvad ka uue maja ehitamisel eelistama kivimaja.

2. Teine valik konkreetse firma toodangu osas sõltub ennekõike toote kvaliteedist ja ehitusfirma usaldusväärsusest. Selles osas inimesed otsivad ennekõike kinnitust, kas teostatud töö saab kvaliteetne ja tööd saavad kokkulepitud ajaks valmis.

Seda kinnitust saab läbi ettevõtete kodulehtede, otsese suhtluse teel firma kontaktisikutega, firma varasemate klientide tagasiside kaudu ning näiteks töösolevate või valminud objektide külastamisega.

Soovitav on panustada oma aega rohkem teise valiku tegemiseks, sest see kokkuvõttes määrab tulevase kodu kvaliteedi ja rahulolu. Kuluta oma aega enne ehitamist ehitaja usaldusväärsuse selgitamiseks, mitte peale ehitamist, maja kvaliteediprobleemide lahendamiseks!

Kokkuvõttes ei peaks ülemäära aega kulutama põhimaterjali valiku väljamõtlemisele, sest kõigi materjalidega on võimalik teha väga korralik maja. Korraliku maja saamisel on määravaks ehitaja oskused ja kogemus ning seetõttu ehitaja taustauuringule kulutatud aeg ülioluline!
Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Nordea värske majandusprognoos: Eesti eksportivad ettevõtted vajavad uusi investeeringuid

02.09.2015

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt jätkub Eesti majanduse välisnõudluse taastumine aeglases tempos, peegeldades euroala ebaühtlast elavnemist.

Väliskeskkonna arengutega seoses on Eesti majanduskasvuriskid kasvanud. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 3 protsenti.

„Globaalne nõudlus ja kaubandus taastuvad oodatust aeglasemas tempos mõjutatuna paljuski arenevatest turgudest. Eesti peamiseks pikaajalise kasvu riskideks on kujunemas majanduse liigne sõltuvus sisetarbimisest ning eksportivate ettevõtete kahanenud investeerimismahud, mis ei luba oodata kiiret tootlikkuse kasvu,“ ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.

Nordea hinnangul taastub maailma majandus aeglasemalt vaatamata stimuleerivale rahapoliitikale ja pea poole võrra alanenud toornafta hinnale. USA majanduse aeglustumine on samas ajutine, kuigi suurriigi majandusele avaldavad samuti mõju arenevate turgude heitlikumad kasvuväljavaated. Riskide osas ei tohiks alahinnata mitmete arenevate riikide kasvuriske.

Eeskätt puudutab see mitmeid toorainet eksportivaid riike, kes ei ole varasematel aastatel panustanud piisavalt majandusreformidesse ja ettevõtlussektori mitmekesistamisse. Näiteks Venemaa ja Brasiilia kogevad majanduslangust ega pöördu prognoosi kohaselt kriisist väljumisel endise kasvu juurde. Hiina majandust ootab lühemas perspektiivis mõõdukas aeglustumine, kuid samas viitavad märgid, näiteks laenu- ja kinnisvaraturu mullistumine, jõulisema languse riskile ja vajadusele tegeleda majanduse struktuursete probleemidega.

„Globaalse majanduse ja kaubanduse kasvuriskid piiravad investeerimisaktiivsust ja see piirab ka Eesti sarnaste eksportivate majanduste kasvuvõimalusi. Eestile tähendab see ennekõike seda, et ka meie ekspordipartnerite kasvu veab suures osas sisenõudlus ja seega välistellimusi Eesti eksportivale tööstusele ja investeerimiskaupade tootjatele napib. Tarbimiskeskne majanduskasv on avatud väliskeskkonna riskidele. Hinnakasvupööre on energia- ja toormehindade tõttu küll aeglasem, kuid juba järgmisel aastal aeglustab see elanike reaalsissetulekute kasvu,“ arvas Palm.

Euroala majandus jätkab tsüklilist elavnemist. Euroala taastumist toetab ECB QE, mis jätkub ka pärast 2016. aasta septembrit. Põhjamaade majanduskasvud jätkuvalt lahknevad. Rootsi edestab naabreid kiire majanduskasvu ja kasvava tööhõive poolest. Ka Taani majandus on jõudnud stabiilsesse ent mõõduka taastumise faasi. Samas kaotab Norra üldiselt tugev majandus hoogu järsu toornafta hinnalanguse tõttu. Eesti jaoks ülioluline kaubandusparter Soome kogeb neljandat aastat majanduslangust, põhjusteks nõrk sisenõudlus ja Venemaa arengute mõjud. Venemaa majanduslangus süveneb, kuid mõju Eesti ekspordile järk-järgult taandub.

„Eesti välismajanduse aktiivsus püsib ka edaspidi madal, hoolimata euroala järk-järgulisest taastumisest stimuleeriva rahapoliitika toel. EL suurriikidest on tugevama kasvuväljavaatega Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia, kuhu Eesti ekspordimahud on piiratud. Lisaks püsib investeerimisnõudlus Euroopas ebaühtlane ning globaalne hinnalanguse surve hoiab ekspordihinnad languses,“ leidis Tõnu Palm.

Kooskõlas euroala ja Põhjamaade majanduste taastumisega muutub Eesti majanduskasv järgmistel aastatel laiemapõhjalisemaks. Aeglustuvale tarbimisele lisandub investeeringute ja ekspordi kasvav panus. Eesti majandus on alates 2009.aastast püsinud jätkuvalt netolaenuandja välismajanduse suhtes. Majanduses on palju säästetud ja nüüd on kiiremaks kasvuks vaja rohkem investeeringuid eksportivas sektoris. Eesti kodumajapidamiste hoiuste kasv edestab märkimisväärselt laenude kasvu, aastaga on hoiuste maht kasvanud 9% hoolimata ligi nullilähedastest intressidest.

Eratarbimist toetab stabiilne tööjõuturg. Tööpuuduse alanemine aeglustub, kuid tööjõunõudluse elavnemist on oodata eksportivate harude toel 2017.aastal. „Majanduse tootlikkuse seisukohalt on tervitatav, et tööjõu aktiivsus noorte (15-24-aastased) osas kasvaks edaspidi rohkem eksportivates kui siseturule orienteeritud harudes. Infotehnoloogia kõrval võiks kasvada töötleva tööstuse harude populaarsus. Avardunud töötamise võimaluste kõrval ei saa unarusse jääda panustamist haridusse,“ lisas Palm.

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse aastatagusest 8% kõrgemat hinda

02.09.2015

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti augusti kuus Eestis müügiks 5477 maja. Aastaga suurenes majade müügipakkumiste arv 7%. Majade müügipakkumiste keskmine hind kasvas samal ajal 970 euroni ruutmeetri eest ehk aastaseks hinnatõusuks oli 9%.

Suurimas turupiirkonnas ehk Harjumaal suurenes majade müügipakkumiste arv aastatagusel 2799 pakkumise pealt 3082 pakkumisele ehk 10 protsenti. Harjumaa osaks olevas Tallinnas kasvas majade pakkumine portaali KV.EE andmetel aastaga 1 protsendi võrra ehk 1213 pakkumiseni.

Harjumaa majade keskmine pakkumishind oli augustis 1174 €/m² ja Tallinnas 1340 €/m². Need näitajad kasvasid aastaga vastavalt 8 ja 9%.

Suurim majade müügipakkumiste hinnatõus oli portaali KV.EE andmetel Ida-Virumaal, kus aastaga suurenes müügipakkumiste keskmine hind 16% ehk tasemele 671 €/m². Müügipakkumiste arv kasvas Ida-Virumaal samal ajal märgatava 30% võrra.

Müügipakkumiste hinnad liikusid kõige äkilisemalt languse suunas Saaremaal. Saaremaa majade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind vähenes aastaga 13% ja jõudis 713 euroni. Samal ajal suurenes müügipakkumiste arv 105 pakkumiseni ehk eelmise aastaga võrreldes 59%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 08/2014 08/2015 Muutus, % 08/2014 08/2015 Muutus, %
Eesti 5 107 5 477 7% 891 970 9%
Harjumaa 2 799 3 082 10% 1 090 1 174 8%
Ida-Virumaa 220 285 30% 578 671 16%
Jõgevamaa 47 70 49% 292 306 5%
Järvamaa 88 54 -39% 328 362 10%
Läänemaa 94 81 -14% 718 679 -5%
L-Virumaa 147 112 -24% 519 588 13%
Pärnumaa 514 573 11% 734 772 5%
Raplamaa 150 147 -2% 529 568 7%
Saaremaa 66 105 59% 816 713 -13%
Tartumaa 655 706 8% 801 871 9%
Valgamaa 122 86 -30% 396 384 -3%
Viljandimaa 152 88 -42% 537 587 9%
Võrumaa 53 59 11% 410 402 -2%
 
Narva 63 99 57% 425 436 3%
Pärnu 274 299 9% 909 913 0%
Tallinn 1 205 1 213 1% 1 235 1 340 9%
Tartu 387 482 25% 888 937 5%

 

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Tartu kesklinna üldplaneering jõuab volikogu ette

02.09.2015

TartuTänasel istungil otsustas Tartu linnavalitsus esitada Tartu linnavolikogule eelnõu “Tartu kesklinna üldplaneeringu vastuvõtmine, üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikule väljapanekule ja arutelule suunamine”.

“Tartu kesklinna üldplaneering loob eeldused, et kesklinna lisanduks senisest enam elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone,” lausus Tartu abilinnapea Jarno Laur.

“Palun, et avalikkus oleks aktiivne planeeringuga avalikustamisel tutvuma ja arvama ning ettepanekuid tegema, kuna see dokument annab järgmiseks paariks kümnendiks olulised arengusuunad ning märkimisväärselt lisandub ehitusõigust, sh aladele, mida Teise maailmasõja järel pole taashoonestatud. Kesklinna üldplaneering on vajalik selleks, et kesklinn oleks jätkuvalt Tartu arengu eestvedajaks ja hoiaks linna kompaktse.”

Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati linnavolikogus 2010. aastal. Tänaseks on avaliku arutelu läbinud nii üldplaneeringu eskiislahendus kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Avaliku väljapaneku ja arutelude ajal esitatud ettepanekuid arutati linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.

Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame. Planeeringu alusel kujuneb praegusest oluliselt multikultuursem ja dünaamilisem kesklinn. Avalikus linnaruumis seatakse eesmärgiks atraktiivsus ja arhitektuurne kvaliteet.

Planeeringuala pindalaga ligi 180 ha on jaotatud ruumilisteks analüüsiüksusteks Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumitena kirjeldades ja kavandades nende linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms. Planeeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 20 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias “Tartu 2030” ja Tartu kesklinna strateegias. Planeeringu juurde kuuluvad muinsuskaitse eritingimused, kesklinna arengustrateegia ja liikuvuskava ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Liikumisruumi arendamisel soodustatakse ühistransporti ja kergliiklust. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine on keelatud. Uus kergliiklussillad kavatsetakse rajada Põik tänava sihis, et siduda Ülejõe asum paremini Sadama asumiga.

Planeeringus on ka ettepanekud avaliku linnaruumi kujundusele, kaitsealadele ning muule linna- ja liikumiskeskkonnale. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidus sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid. Teise maailmasõja eelselt hoonestatud olnud alade taashoonestamist peetakse KSH aruande põhjal pigem positiivseks, võimalikud negatiivsed mõjud linnaloodusele on eeldatavalt piisaval määral leevendatavad.

Eelnõu kohaselt nähakse ette järgmised avalikud arutelud:

  • liiklusskeemi tutvustamiseks 22. oktoobril 2015 kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees (Raekoja plats 3);
  • maa-ja veealade üldiste ehitus- ja kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015 kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees (Raekoja plats 3).
  • avaliku väljapaneku ja arutelude tulemuste tutvustusüritus Raekoja saalis 2015. aasta sügisel.
1 2 3 … 1,098 1,099 1,100 … 1,578 1,579 1,580