Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 24.04.2025

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 24.04.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Evi Hindpere ja Pille Kaarlõp ülevaate korteriühistu juhtimisega seotud õigusaktidest ning korteriühistu raamatupidamise korraldamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida juhatuse tööd;
  • eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ning soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
  • kinnisvara korrashoiu valdkonna spetsialistid (elamuhaldurid);
  • kõik, kes tunnevad huvi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus toimub 24.04.2025 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktõppes klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad osaleda koolitusel veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Bigbank: Bigbank finantseerib 700 000 euroga uue kaubandushoone ehitust Jõgevale

BigbankBigbank finantseerib rohkem kui 700 000 euroga uue kaubandushoone ehitust Jõgevale, kuhu arendaja Andorra Invest rajab ruumid Pepco kauplusele ja Hesburgeri restoranile. Ehitus valmib plaanide kohaselt juba käesoleva aasta augustis.

Ligi 700 ruutmeetrise üldpinnaga hoone tuleb Jõgeva kesklinna aadressile Aia tn 4, olles ümbritsetud Coopi, Selveri, Grossi, Maxima ja Rimi toidupoodidest. Krundil asunud varasem amortiseerunud hoone on juba lammutatud ning uut maja ehitab Mapri Ehitus.

Bigbank Eesti ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul finantseerib pank juba kolmandat sarnase kontseptsiooniga väikese suurusega kaubanduskeskuse ehitust samadele omanikele – varasemad on ehitatud Paidesse ja Tapale ning tegutsevad edukalt. “Minult on küsitud sageli, kas mõni pank Eestis finantseerib kinnisvaraprojekte Eesti suurematest linnadest väljaspool? Andorra Investi Jõgeva ning samade arendajate varasemad Paide ja Tapa projektid on näide ja kinnitus, et Bigbank seda teeb,“ märkis ta. “Suured kaubandus- ja ärikeskused asuvad tänapäeval peamiselt suurtes linnades nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Väikelinnades on olnud areng vaiksem, kuid näeme selle trendi aeglast pöördumist. Tegutseme ka edaspidi koos arendajatega selle nimel, et ka väiksemad maakonnakeskused on atraktiivsuse tagasi saaks ning kohalik elanik leiaks vajalikud teenused ja tooted kohapealt.”

Keskuse rajaja Andorra Investi juhatuse liikme Ruben Gornischeffi sõnul on Jõgeval esindatud enamik suuremaid toidupoode, kuid puuduvad seni kaubanduskeskused või tarbe- ja rõivakaupu müüvad kauplused ning lähimad kaubanduskeskused asuvad ca 50 km kaugusel Tartus. Uue ärimaja põhiüürnikuks saavad Pepco Estonia ja Hesburger. “Hea meel on Jõgeva inimeste valikuid laiendada ja tuua linna uusi ettevõtteid. Oleme hiljuti rajanud sarnased ärimajad Paide ja Tapa linna keskustesse, kus need on kohalike poolt väga hästi vastu võetud ja meie üürnike müügitulemused on väga head. Pepco on laiendanud oma tegevust üle Eesti ja neil on praegu 38 kauplust. Hesburgeril kokku ligi 500 restorani üheksas riigis, neist 53 Eestis,” märkis ta.

Liven: Põhja-Tallinnas asuva arendusprojekti soetus

LivenLiven AS sõlmis koostöölepingu Oma Grupp OÜ-ga Põhja-Tallinnas, aadressil Erika 6a ja 6b asuva kinnistu arendusprojekti elluviimiseks ning 50/50 ühisettevõtte asutamiseks. Olemasoleva detailplaneeringu ning väljastatud ehitusloa kohaselt on võimalik kinnistule ehitada kaks kuuekorruselist eluhoonet ning üheksakorruseline hoone kombinatsioonis rekonstrueeritavast veetornist ja selle peale rajatavast uuest hooneosast. Arendusprojektis on planeeritud rajada kokku 68 kodu müüdava pinnaga ligikaudu 4 900 m2.

Esimeste kodude müügi algus on planeeritud 2025. aasta suvel, ehituse algus sama aasta lõppu ning projekti ehitusetööde lõpp on kavandatud 2027. aastasse. Ehitatavate hoonete arhitekt on PIN Arhitektid OÜ ning ehituse peatöövõtja Oma Ehitaja AS. Arendusprojekti koguinvesteeringu hinnanguline suurus, sealhulgas hoonete ehitus, on üle 16 miljoni euro.

„Ühisprojektid maaomanikuga on Livenile suurepärane võimalus luua kodusid nendes asukohtades, mis on nii head, et need ei ole müügiks,“ kommenteeris Liven AS-i juhatuse esimees Andero Laur. „Livenil on varasemalt olnud mitmeid edukaid koostööprojekte Oma Ehitaja AS-iga, kõige hiljutisem peatselt valmivate Iseära kortermajade ehitusega. Väga hea meel, et varasem koostöö on viinud meid uude koostöö vormi ja uute projektideni.“

Laur lisas veel: „Samuti on väga hea meel, et õnnestus järjekordselt täiendada Liveni arendusportfelli projektiga piirkonnas, kus meil aktiivset pakkumist ei olnud ning mille müügiga saame suhteliselt lühikese ajaga alustada.“

Tallinna korterite üürituru ülevaade: kevad 2025

Tõnu ToomparkTallinna üürikorterite pakkumine tiksub vähenemise suunas. Üürihinnad seisavad paigal näitamata selget liikumise suunda üles- või allapoole.

  • Korterite üürituru pilt on segane ja tekitab küsimusi.
  • Millised on üürituru lühemad ja pikemad trendid? Kas üüriturg laieneb nagu on lubatud?
  • Kuhu liigub pakkumine edasi? Millised tegurid seda mõjutavad?
  • Miks seisavad üürihinnad paigal? Millises suunas hinnad lähevad, kui nad liikuma hakkavad?
  • Millised on investori teenitavad tootlusemäärad? Kas tootlusemäärad on paranemas või mitte?
  • Kas peaks raha panustama üürikorterite ostu? Või peaks olemasolevad müüma?

Neile ja nii mitmetelegi teistele küsimustele annab vastuse “Tallinna korterite üürituru ülevaade: kevad 2025“.

Tallinna üürituru ülevaate sisu

  • Elamispindade, korterite ja üüriturgu mõjutav majanduskeskkond
  • Korterite ostu-müügiturg ja hinnad
  • Üüripakkumine, sh linnaosade lõikes
  • Üürihinnad ja tootlus, sh linnaosade lõikes
  • Kokkuvõtted, järeldused, prognoosid

Kas oled huvitatud?

Võimalik on tellida ülevaate esitlus ettevõttes. Samuti on võimalik tellida ülevaade faili kujul.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tallinna korterite üürituru trendid – kevad 2025

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.03.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli märtsi lõpus 11,35 eurot, kasvades kuuga 0,6%. Fond teenis märtsis 178 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimeses kvartalis 703 tuhat eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 93 tuhat eurot). Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,48 eurot, kasvades kuuga 1,3%.

Märtsis sai fond tavapärasest suurema kasumi (pea 70 tuhat eurot) investeeringult arendusettevõttesse Uus-Järveküla OÜ. Kuuga anti Uus-Järveküla elurajooni arenduses klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) 18 paaris- ja ridamaja osa, millelt ettevõte teenis rekordilise 553 tuhat eurot kasumit. Aprillis-mais on planeeritud klientidele üle anda viimased seitse II etapis valminud rida- ja paarismaja osa.

Lisaks sai Uus-Järveküla OÜ aprillis ehitusloa Uus-Järveküla elurajooni arenduse viimase etapi rajamiseks, mille raames valmib 32 ridamaja osa. Sõlmitud ehituslepingu alusel kujuneb viimase etapi ridamajade ehitushinnaks ligikaudu 1850 eurot ruutmeetri kohta (koos käibemaksuga). Selle rahastamiseks on ettevõttel plaanis aprillis sõlmida pangaga laenuleping ning ridamajade ehituse lõpp on planeeritud 2026. aasta I kvartalisse.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, puhasväärtus kasvas märtsis 0,7%. EfTENi (endine Danske panga) büroohoonesse Vilniuses lisandus uus üürnik, mille tulemusena on büroohoone täituvus taas 100%. Enim toetas usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas märtsis 0,9%.

Märtsis müüs fond 139 tuhande euro väärtuses EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiaid ning vähendas selle arvelt detsembris võetud arvelduskrediidi jääki 166 tuhande euroni. Arvelduskrediidiga rahastati osaliselt investeeringut Kristiine keskusesse. Lähiajal ei ole fondil plaanis rohkem EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiaid müüa.

EUPF_dashboard_032025

Liven: Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

LivenLiven AS (registrikood 12619609; asukoht Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 14. mail 2025 algusega kell 10.00. Koosolek toimub Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 14. mail 2025 kell 9.30 koosoleku toimumiskohas. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 7. mai 2025 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionärid, kes ei saa üldkoosolekust osa võtta, saavad üldkoosoleku päevakorras olevate otsuse eelnõude osas hääletada enne üldkoosolekut perioodil üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamisest (s.t alates 17.04.2025) kuni 12.05.2025 kell 17.00 edastades digiallkirjastatud hääletussedeli e-posti aadressile investor@liven.ee. Hääl peab olema antud Liven AS-i veebilehel https://liven.ee/investor/uldkoosolek (edaspidi: Liveni üldkoosoleku veebileht) leitaval korrektselt täidetud hääletussedelil. Juhul kui aktsionäri esindab hääletussedeli esitamisel volitatud esindaja, tuleb koos digiallkirjastatud hääletusedeli edastamisega või enne seda edastada e-posti aadressil investor@liven.ee ka esindusõigust tõendav volikiri. Aktsionär, kes on nõuetekohaselt hääletanud hiljemalt 12.05.2025 kell 17.00, loetakse üldkoosolekul osalevaks ja talle kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Liven AS nõukogu määras korralise üldkoosoleku alljärgneva päevakorra ja esitab aktsionäridele järgmised ettepanekud päevakorrapunktide osas:

1.        2024. a majandusaasta aruande kinnitamine
1.1.     Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2024. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

2.        Kasumi jaotamise otsustamine
           Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1.     Kinnitada 2024. majandusaasta puhaskasum summas 558 tuhat eurot.
2.2.     Kanda kohustuslikku reservkapitali 2 tuhat eurot.
2.3.     Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 180 tuhat eurot.
2.4.     Kanda 376 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.5.     Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 21.05.2025 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.6.     Dividendide väljamakse toimub 28.05.2025 või selle lähedasel kuupäeval.

3.        2025-2026 aastateks audiitori nimetamine ja audiitori tasustamise korra määramine
3.1.     Nimetada seltsi 2025–2026 aastate audiitorkontrolli läbiviijaks audiitorühing KPMG Baltics OÜ ja maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Korralduslikud küsimused
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosolekut (s.o. 29.04.2025). Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 11.05.2025.

Liveni aktsionäride üldkoosolekuga seotud dokumendid ja muud üldkoosolekuga seotud olulised andmed, sealhulgas otsuste eelnõud, Liveni auditeeritud 2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne, nõukogu aruanne ning hääletussedelid on kättesaadavad Liveni üldkoosoleku veebilehel või äriühingu asukohas tööpäevadel kell 10:00 kuni 16:00, kuni 13.05.2025, Telliskivi 60/5, Tallinnas.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju seltsi huvidele. Juhul kui seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle, või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Kui laekub aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõusid ja põhjendusi avaldatakse need Liveni üldkoosoleku veebilehel. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil: investor@liven.ee. Info üldkoosoleku videoülekande jälgimiseks on esitatud Liveni üldkoosoleku veebilehel.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kehtiva kirjaliku volikirja.
  • juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal isikut tõendav dokument; volitatud esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri.

Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID-kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil investor@liven.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kell 10:00 kuni 16:00, hiljemalt 13.05.2025 äriühingu asukohas, Telliskivi 60/5, Tallinnas.

Volikiri korralisel uldkoosolekul aktsionari oiguste teostamiseks

Haaletussedel

Liven AS aktsionaride korralise uldkoosoleku otsuste eelnoud

Noukogu aruanne

KV.EE Indeks: elamispindade müügihindades suurendatakse läbirääkimiste ruumi

Kinnisvaraportaali KV.EE elamispindade pakkumiste arv trügib ülespoole, samamoodi ka pakkumiste keskmine hind. Elamispindade müügipakkumiste keskmiste hindade muutust kajastav KV.EE Indeks on 181,8 punkti, mis on aastatagusest 2,5% rohkem. Viimase 6 kuuga on KV.EE Indeks kerkinud 3,8%. Elamispindade müügiobjektide arvu indeks on 76,7. Elamispindade müügipakkumiste arv on viimase 3 kuuga suurenenud 10% võrra.

Kevad paneb koduostjad suurema ostuhuviga turu peal ringi vaatama. See aktiveerib ka kinnisvaramüüjaid, kes toovad uued pakkumised müüki. Hetke seisuga on elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE suurenemas, kuid ajaloolisest keskmisest on kuulutusi siiski vähem.

Müügipakkumise suurenemine muudab konkurentsiolukorra müüjate vahel keerulisemaks. Elamispindade müügihinnad kinnisvaraportaalis KV.EE ei ole end sellest pisiasjast lasknud segada ja liiguvad väga aeglaselt, kuid siiski kindlalt ülespoole. Tehinguhinnad võivad erinevates piirkondades pisut erinevalt käituda, kuid keskmiste keskmisena püsivad tehinguhinnad pigem enam-vähem paigal.

Elamispindade müügipakkumiste hinna kerkimise taga portaalis KV.EE võib näha mõningat hindadega mängimist. Kinnisvaramüüjad kergitavad kuulutuste hindu, et vajadusel olla valmis pakkuma allahindlusi ja soodustusi, et ostuhuviline kavalalt tehingusse meelitada.

Hinnamänguga ei lähe muidugi kõik kinnisvaramüüjad kaasa. See tähendab, et iga kinnisvarapakkumise puhul hinda olulisel määral alla rääkida ei õnnestu. Hinnad on vähem läbiräägitavad objektide puhul, kus müügihind on koheselt turuväärtuse lähedal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tiskre kooli rajamiseks

NordeconNordecon AS ja OÜ Strantum sõlmisid lepingu Tiskre kooli rajamiseks. 432 õpilasele mõeldud koolimaja kerkib Harku valda Tiskre külla, Liiva tee 53 kinnistule. Ligi 6 700 ruutmeetri suuruse netopinnaga rajatav haridushoone koosneb kahekorruselisest õppehoonest ja lasteaiast, mille juurde kuuluvad võimla, teenindus- ja abiruumid. Samuti rajatakse kooli juurde staadion koos õppe- ja puhkealadega.

Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 14,5 miljonit eurot koos tellija reservi ja ilma käibemaksuta ning ehituse kavandatud valmimisaeg on 2026. aasta suvel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Rahandusministeeriumi kevadprognoos: majanduse taastumine jätkub

Rahandusministeeriumi täna esitletud kevadise majandusprognoosi kohaselt jätkab Eesti majandus aegamisi taastumist. Käesoleval aastal oodatakse 1,7-protsendilist SKP kasvu, mis järgmisel aastal kiireneb 2,5 protsendini.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul näitab majandus eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. „Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine majandussuhete katkemine sõjast, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“ rääkis ta.

„Siiski on tulevast aastast ka maksudest majandusele paremaid uudiseid: kaob maksuküür ja tarbijat turgutab üldine 700eurone tulumaksuvaba miinimum, tühistatakse ka kõigi tulude lisamaks alates esimesest eurost ning ettevõtete lisatulumaks,“ märkis minister.

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoositakse 5,2 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist oodatakse 2026. aastal, kui maksude mõju väheneb ja toiduhindade tõus stabiliseerub. Eratarbimise kasv peaks taastuma (+1,5 protsenti), kuna lisaks kasvavad tulumaksureformi tõttu maksujärgsed sissetulekud kiiremini kui brutopalk.

Viimaste aastate kriiside (Covid-viirus, energiahinnad, Ukraina sõda ja põgenikud, Eesti enda julgeolek ja riigikaitse) tõttu on arvestatavalt suurenenud maksukomponent. Maksukoormus peaks prognoosi järgi 2025. aastal tõusma 1,2 protsendipunkti. Selles sisalduvad automaks ning füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu tõus. Maksukoormuse taset suurendab kõikidel aastatel ka Euroopa Komisjoni suunisel taastuvenergiatasu lisamine valitsuse tulude ja maksukoormuse hulka. Sel aastal lisab see maksukoormusele täiendavalt 0,2 protsendipunkti.

Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ning erasektori investeeringute osas ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu langust. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor seoses Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemisega.

Käesoleva aasta eelarvepuudujääk väheneb 1,5 protsendini SKP-st ja jääb tänu maksutuludele kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. Väiksem puudujääk toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit langetab selle 22,6 protsendini SKPst.

Järgmisel aastal aga eelarvepuudujääk kasvab ja see esitab fiskaalpoliitikale väljakutseid. „Me sisenesime rahvusvahelistesse kriisidesse sügava eelarvemiinuse olukorras, mis on raskendanud neile reageerimist ja sunnib kombinatsioonis järsu kaitsekulude tõusuga kõigis teistest valdkondades valusale kokkuhoiule,“ selgitas minister Ligi.

Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas – kevadel ja suvel. Prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel.

Samuti annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate lähimineviku majandusarengust ning väljavaatest järgmisel neljal aastal.

Swedbank: Milleks meile hoonete energiamärgised?

SwedbankKinnisvarasektori jätkusuutlikkuse teemadest tekitavad viimasel ajal palju diskussiooni energiamärgised, sest Eestis kehtiv märgisesüsteemi metoodika on Euroopas üks rangemaid. Kas need piirväärtused aitavad päriselt kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele või hoopis piiravad meie konkurentsivõimet?

Energiamärgise süsteem toetab rohe-eesmärkide saavutamist ja aitab tagada energiatõhusate hoonete ehituse kasvu. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.

Energiatarbimiseks loetakse hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele ja elektriseadmete kasutamisele minevat kulu. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat ning kui suure keskkonnamõjuga energiat tarbib see köetava pinna ruutmeetri kohta. Sellega tõendatakse ka vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgiste tüübid

Energiamärgiseid on kahte tüüpi. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoonele kasutusloa andmisest. Seejärel tuleb hoonele väljastada tegeliku tarbimise põhjal koostatud energiamärgis (KEK), mis kehtib kümme aastat. Uue energiamärgise väljastamise järel muutub varasem kehtetuks. ETA põhineb tüüpilisel standardiseeritud kasutusel ja temperatuuril ning KEK tegelikul kasutusel ja tegelikel temperatuuridel.

Paljudes riikides kasutatakse KEK-i koostamiseks arvutuslikke meetodeid, mis võivad suurendada rohepesu riski. Eestis põhineb KEK tegelikel tarbimisandmetel, mis annavad täpsema ülevaate hoone energiatõhususest ja kõrvalkuludest, mille tulemusena on märgis usaldusväärne ning motiveerib hoone omanikku tegema korrektiive ka oma tarbimiskäitumises.

Kuigi märgisel on hoone pikaajalise väärtuse seisukohalt positiivne mõju, kasutatakse Eestis energiamärgist endiselt vähe: elukondlikust kinnisvarast on energiamärgisega 15% ja kommertskinnisvarast vaid 2%. See näitab, et meie turg ei pruugi energiamärgist vajada või puudub selleks stiimul, kuna ei mõisteta märgise väärtust. Aga kas vähene teadlikkus meie hoonefondi tegelikust olukorrast on ühiskonnale kasulik? Kui kinnisvara omanikud ei suuda energiaklassi nõudeid mõistliku hinnaga täita, on nad vähem motiveeritud energiatõhususse investeerima. Selle tagajärjeks on väike energiamärgisega hoonete osakaal, mis ei teeni jätkusuutlikumat majandamist ega tarbijate pikaajalisi huve.

Rangem metoodika muudab hinda

Rangetel piirväärtustel on suur mõju ka kinnisvaraarendusele. Energiamärgise nõuete täitmise mõjul muutub ehitamine kallimaks ja A-energiaklassi saavutamine nõuab lisainvesteeringuid. Kui võrrelda Eesti energiamärgise saavutamise kulusid naaberriikide omadega, on nende vahel suured käärid. Erineva märgiste arvutamise metoodika tõttu on Eestis A-energiaklassi arenduse maksumus 20–30% suurem kui Lätis ja Leedus – meie naaberriigid kasutavad paindlikumaid metoodikaid, mille tõttu on lahendused kulutõhusamad.

Probleem süveneb olemasolevate hoonete märgiste kontekstis, sest nende juures võetakse arvesse hoone tegelikku tarbimist ja kasutust. Mitteeluhoones hindavad kasutajad isiklikku mugavust kõrgelt ning soovivad talvel soojemat ja suvel jahedamat temperatuuri, kui energiamärgisest tulenev standardkasutus ette näeb. Lisaks on hoonetes palju elektritarbijaid, mida standardkasutus ei sisalda. Mõningad elektritarbijad, nagu kaldtee soojendus ja liftid, on lubatud küll energiamärgist koostades maha lahutada, juhul kui neid mõõdetakse eraldi, aga praktikas puuduvad üldjuhul selleks arvestid. Kokkuvõttes tähendab see, et tegelikul energiatarbimisel põhinev KEK-i energiamärgis on mitu klassi madalam kui eelnenud ETA.

Energiamärgis kui konkurentsi küsimus

Selline olukord tekitab ohu, kus rahvusvahelised ettevõtted, kelle jaoks energiamärgised on olulised, eelistavad tulevikus tegutseda Lätis või Leedus, kus märgiste nõuded on leebemad ja investeeringu maksumus väiksem. Näiteks Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu. Pikemas perspektiivis ei mõjuta sellised kardinaalsed erinevused märgiste süsteemides enam ainuüksi kinnisvaraturgu, vaid ka investeeringute mahtu ja töökohtade hulka. Tegelikkuses ongi seda juba märgata – välisettevõtted, kelle jaoks energiamärgised on olulised, teevad selle põhjal laiemat Eesti majandust mõjutavaid otsuseid.

Kuigi eesmärk olla energiatõhususe vallas kõige tublim on igati kiiduväärt, peaks see olema tasakaalus majandusliku reaalsuse ja konkurentsivõimega. Energiamärgise juures tuleks süveneda hoone primaarenergiatarbesse ja sellega kaasnevatesse kõrvalkuludesse. KEK-il peaksid olema lisas välja toodud ka soovituslikud parendustegevused, kuid reaalsus on teine – soovituste info on väga üldine ning tavaliselt märgise väljastaja hoonet ei külasta. Tarbija, tellija ja hoone omaniku jaoks oleks vaja luua üheselt mõistetavad lahendused.

Äkki on käes aeg meie energiamärgiste metoodika ja piirmäärad üle vaadata? Nii uushoonete kui ka olemasolevate KEK-märgiste metoodikas peaks võtma rohkem arvesse tegelikke soove sisekliima osas ning mitte karistama hooneomanikke, kes kasutavad hooneid pikemalt, kui standardkasutus ette näeb. Võiks kaaluda lähenemist, mis võimaldaks olla samal ajal energiatõhususe eestvedaja ja atraktiivne investeerimiskoht. See vajaks aga eestvedajat, vastutajat ja kokkuleppeid.

Liven: Addition of a development project in Põhja-Tallinn

LivenLiven AS entered into a cooperation agreement with Oma Grupp OÜ for the realisation of a development project and the establishment of a 50/50 joint venture for a property at Erika 6a and 6b in Põhja-Tallinn. According to the existing detailed spatial plan and the issued building permit, it is possible to build two six-storey residential buildings and a nine-storey building, combining a reconstructed water tower and a new building section on top of it. The development project envisages the construction of a total of 68 homes with a total selling area of approximately 4,900 m2.

Sales of the first homes are planned to start in the summer of 2025, with construction starting towards the end of the same year, and the end of the project’s construction scheduled for 2027. PIN Arhitektid OÜ is the architect of the buildings and Oma Ehitaja AS is the general contractor. The total estimated investment for the development project, including the construction of the buildings, is more than EUR 16 million.

“Joint projects with landowners are a great opportunity for Liven to create homes in locations that are so good that they are not for sale,” commented Andero Laur, chairman of the management board of Liven AS. “Liven has had a number of successful cooperation projects with Oma Ehitaja AS in the past, the most recent being the soon-to-be completed Iseära apartment buildings. We are very pleased that the previous cooperation has led us to a new form of cooperation and new projects.”

Laur added: “We are also very pleased that we were able to once again supplement Liven’s development portfolio with a project in an area where we did not have an active offer and which we can start selling in a relatively short period of time.”

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.03.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,35 euros at the end of March, increasing by 0,6% per month. The fund earned a net profit of 178 thousand euros in March and a net profit of 703 thousand euros in the first quarter of 2025 (last year at the same time 93 thousand euros). If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its net asset value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11,48 euros, increasing by 1,3% per month.

In March, the fund received a higher-than-usual profit (almost 70 thousand euros) from its investment in the development company Uus-Järveküla OÜ. During the month, 18 semi-detached and terraced houses were transferred to clients in the Uus-Järveküla residential development (real right agreements were concluded), from which the company earned a record profit of 553 thousand euros. In April-May, it is planned to deliver to customers the last 7 terraced and semi-detached houses completed in the second phase of the development.

In addition, Uus-Järveküla OÜ received a building permit in April for the construction of the last phase of the Uus-Järvekla residential development, within which 32 terraced houses will be completed. The construction price of the final stage of terraced houses will be approximately 1,850 euros per square meter (including VAT) according to the signed construction agreement. To finance this, the company plans to sign a loan agreement with a bank during April, and the terraced houses are planned to be completed in the first quarter of 2026.

The net value of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, increased by 0.7% in March. A tenant was added to the EfTEN (former Danske Bank) office building in Vilnius, as a result of which the occupancy rate of the office building is again 100%. The growth of the EfTEN Real Estate Fund 5 was strongly supported by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping center, whose equity value increased by 0.9% in March.

In March, the fund sold 139 thousand euros worth of EfTEN Real Estate Fund AS shares and reduced the balance of the overdraft taken from its account in December to 166 thousand euros. The overdraft was used to partially finance the investment in Kristiine shopping centre. The fund does not plan to sell more EfTEN Real Estate Fund AS shares in the near future.

EUPF_dashboard_032025

Liven: Notice convening the annual general meeting of shareholders of Liven AS

LivenThe management board of Liven AS (registration code 12619609; registered office Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) is calling the annual general meeting of shareholders on 14 May 2025 at 10.00 a.m. EEST. The meeting will be held at the salon office of Liven AS, Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor).

Registration for the meeting will start on 14 May 2025 at 9.30 at the meeting venue. The list of shareholders entitled to attend the general meeting will be fixed seven days prior to the general meeting, i.e. as at the close of business on the Nasdaq CSD Estonian settlement system on 7 May 2025.

Shareholders who cannot attend the general meeting can vote on the draft resolutions on the agenda of the general meeting before the general meeting in the period from the publication of the notice calling the general meeting (i.e. from 17.04.2025) until 12.05.2025 at 17.00 EEST by sending a digitally signed voting slip to the e-mail address investor@liven.ee. The vote must be cast on a correctly completed voting ballot available on the website of Liven AS https://liven.ee/investor/uldkoosolek (hereinafter referred to as the Liven AGM website). In case the shareholder is represented by a proxy when submitting the voting ballot, the proxy must be accompanied by a power of attorney attesting the right of representation, which must be submitted together with or prior to the submission of the digitally signed voting ballot to investor@liven.ee. A shareholder who has duly cast their vote by 17.00 on 12.05.2025 at the latest shall be deemed to be present at the general meeting and the votes represented by the shares held by him/her shall be counted towards the quorum for the general meeting, unless otherwise provided by law.

The supervisory board of Liven AS has set the following agenda for the annual general meeting and submits the following proposals to the shareholders regarding the items on the agenda:

1.        Approval of the annual report for 2024
1.1.     To approve the consolidated annual report for the year 2024 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

2.        Distribution of profits
           To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1.     To approve the net profit for the financial year 2024 in the amount of EUR 558 thousand.
2.2.     To transfer EUR 2 thousand to the mandatory reserve capital.
2.3.     To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 180 thousand.
2.4.     To transfer EUR 376 thousand to the retained earnings from previous periods.
2.5.     The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 21.05.2025 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.6.     Dividends will be paid on 28.05.2025 or on a date close to that date.

3.        Appointment of the auditor for the period 2025-2026 and determination of the auditor’s remuneration arrangements.
3.1.     To appoint KPMG Baltics OÜ as the auditor for the years 2025-2026 and to pay the auditor a fee in accordance with the contract to be concluded with the auditor.

Procedural matters
Shareholders whose shares represent at least 1/10 of the share capital may request the inclusion of additional items on the agenda of the general meeting, provided that the request is submitted in writing 15 days before the general meeting (i.e. 29.04.2025). Shareholders whose shares represent at least 1/10 of the share capital may submit in writing a draft resolution for each item on the agenda no later than 11.05.2025.

The documents relating to the general meeting of shareholders of Liven and other important information relating to the general meeting, including the draft resolutions, the audited 2024 consolidated financial statements of Liven, the report of the supervisory board and the voting ballots will be available on the Liven AGM website or at the registered office of the company on working days from 10:00 to 16:00, until 13.05.2025, Telliskivi 60/5, Tallinn.

Shareholders have the right to receive information on the activities of the company from the management board at the general meeting. The management board may refuse to provide information if there are grounds for believing that it would be likely to cause substantial damage to the interests of the company. In the event that the management board refuses to provide information, the shareholder may request the general meeting to decide on the lawfulness of his request, or he may, within two weeks, bring an application before a court, without legal proceedings, to compel the management board to provide information.

Draft resolutions and justifications submitted by shareholders will be published on the Liven AGM website when received. After the agenda of the general meeting, including additional items, has been exhausted, shareholders can ask the board for information on the activities of the company.

Questions on the items on the agenda of the general meeting can be sent by e-mail to investor@liven.ee. Information on how to watch the video webcast of the general meeting can be found on the Liven AGM website.

To register for the general meeting, please submit:

  • an identity document for a natural person who is a shareholder. In addition, the shareholder’s representative must also submit a valid written power of attorney.
  • legal representative of a legal person shareholder: identity document; authorised representative: additionally a valid written power of attorney.

As proof of identity, we ask you to present your passport or ID card.

Prior to the general meeting, a shareholder may notify the appointment of a proxy and the withdrawal of the proxy by the proxy holder by e-mail to investor@liven.ee or by handing over the aforementioned document(s) at the company’s registered office, Telliskivi 60/5, Tallinn, on weekdays between 10:00 and 16:00 EEST, no later than 13.05.2025.

Draft resolutions of the annual general meeting of shareholders of Liven AS

Report of supervisory board

Form – power of attorney

Voting ballot

Nordecon: Construction contract (Tiskre School)

NordeconNordecon AS and OÜ Strantum have signed a contract for the construction of Tiskre School. The school building, designed for 432 students, will be built in the village of Tiskre in Harku parish, on the property at Liiva tee 53. The educational building, with a net area of approximately 6,700 square meters, will consist of a two-story school and a kindergarten, including a gym, service, and auxiliary rooms. A stadium with educational and recreational areas will also be built next to the school.

The total cost of the contract is 14.5 million euros including reserve and excluding VAT, and the works will be completed in the summer of 2026.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üüri maksmise kohustus kuni lepingu lõppemiseni

Sageli tuleb ette, et üürnik, olles sõlminud tähtajalise üürilepingu, otsustab ilma mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist üüritud eluruumist lahkuda ja üüri enam mitte maksta. Kas nii saab?

VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest.

Igal juhul on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kokkulepitud üüri kuni lepingu tähtaja lõppemiseni või kuni uute üürnike leidmiseni. Seejuures, võib üürileandja nõuda kuni lepingu kehtivuse lõpuni kahjuhüvitisena üürilepingust tuleneva üüri ja uue üürnikuga sõlmitud lepingust tuleneva üüri vahe tasumist, kui uus üürnik maksab sõlmitud üürilepingu alusel madalamat üüri, kui üürileandja oleks saanud endise üürnikuga sõlmitud üürilepingu alusel.

Kui üürnik jätab üüri maksmata, saab omanik nõuda võlgnetava üüri maksmist ja jätkata üürisuhet või lepingu üles öelda. Lepingu ülesütlemine ei välista üürileandja nõudeid üürilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Üüri maksmata jätmise tõttu lepingu ülesütlemise järel saab omanik nõuda üürnikult üürilepingust teenimata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamist.

Seega, kui te ei ole kindlad, et suudate üürilepingut täita kuni tähtaja lõpuni, sõlmige pigem tähtajatu lepingu, mille saab kumbki pool üles öelda kolme kuulise ette teatamisega.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist