Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 17/09/2015

01.07.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17/09/2015 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Koolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile. Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäiturilt.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Stockmanni kaubamaja kavandab juurdeehitust

01.07.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 5.-19. august Stockmanni kaubamajale juurdeehituse rajada võimaldava detailplaneeringu.

Tallinna Linnavalitsuse 22. aprilli 2015 korraldusega vastu võetud detailplaneering näeb ette Liivalaia tn 51 krundil asuva hoone lammutamise, olemasolevale parkimismajale on kavandatud kaks täiendavat parkimistasandit ning kaubamaja hoonele kuni viie maapealse korrusega juurdeehitis. Jalakäijatele harjumuspärase keskkonna säilitamiseks ei ole kõnniteede lahendust muudetud. Praegu on Stockmanni kaubamaja parkimismajas 405 parkimiskohta. Ümberkorraldustega kavandatakse juurde 74 parkimiskohta. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna parkimise korralduse arengukavaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Stockmann Oyj Abp Eesti filiaal, sooviga laiendada kaubamaja ja parkimismaja. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 1.-8. augustini 2011 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 9. augustil 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis esmaspäeval 8.15 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 17.00 ning reedel 8.15 16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Selgus Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluse võitja

30.06.2015 Tõnu Toompark

Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks AS Amhold ning KARISMA arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Pikk muuseum“. Töö autorid on Risto Parve ja Kai Süda, kes pälvisid esimese preemia suurusega 6000 eurot.

„Pika arutelupäeva lõpuks leidsime esitatud tööde seast idee, mida tahaksime tehnilise projekteerimise käigus edasi arendada,“ sõnas Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. „Võidutöö „Pikk muuseum“ autorid on visandanud kvalitatiivselt uue tänavaruumi, mis samas austavalt ja tähelepanu osutavalt on suhtlemas kõige ajaloolise ning aegade jooksul rajatuga.“

Žürii otsustas anda ideekavandile “Pikk muuseum” peapreemia kui kõige terviklikuma ning Rakvere linnaruumi uut kvaliteeti loova lahenduse eest. Sümpaatne on idee tekitada tänavatasandi lahendamise teel majadele lihtne nüüdisaegne taust, mis tõstab tänavat ääristava arhitektuuripärandi esile ja väärtustab ajaloolist keskkonda. Töö lähtub väljakuesteetikast, mis võimaldab liikuda ka autodel, kuid annab eesõiguse jalakäijaile – liikluse nihutamine tänava ühte serva, jättes teisalt suure osa tänavast samasse tasapinda, võimaldab kasutada ruumi väga mitmekesiselt. Žürii hinnangul oli võidutöö pakutud lahenduste seas ainus, mis pööras tähelepanu ka Pika tänavaga risti olevale teljele, mis viib linnusest keskväljakule ning pakkus sellele kontseptuaalse lahenduse. Parkali tänava ristmikul oleva väljaku läheduses ära on kasutatud olemasolevate varemete müürid, kuhu on kavandatud turismiinfopunkt ja kohvikuruumid.

Peale võidutöö valis žürii välja veel kaks preemiasaajat. Teise preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Tark tänav“, mille autorid on Toomas Paaver, Edgar Kaare, Terje Ong, Liina Einla, Timo Saabas ja Kristofer Soop arhitektuuribüroodest OÜ Linnalahendused, OÜ TajuRuum ja AS Kobras ja kolmas preemia (3500 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Pikk galerii“, autoriks Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Ergutuspreemia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga „Siluett“, autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi + Associati.Preemiad kogusummas 16 000 eurot maksab välja Rakvere Linnavalitsus.

Tegemist oli seitsmenda võistlusega „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemused on selgunud.

Avatud ideekonkurss korraldati ruumilise lahenduse leidmiseks Rakvere ajaloolisele Pikale tänavale ja seda ümbritsevale linnaruumile, eesmärgiga koostada lahenduse alusel tänava ehitusprojekt. Võistluse ala asub kogu Pika tänava ulatuses Tallinna tänavast kuni Kunderi ja Tammiku tänavani ning lõppeb Juhan Kunderi monumendi skvääriga. Rakvere Pika tänava avaliku ruumi lahendus on kavas välja ehitada EV 100 programmis hiljemalt aastaks 2020.

Arhitektuurivõistlus toimus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida Eesti suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 14 kohaliku omavalitsusega. Järgmisena lõppevad sügisel Kuressaare ja Pärnu keskväljakute võistlused. „Hea avalik ruum“ programmi arhitektuurivõistlused toimuvad kuni 2016. aasta kevad-talveni.

Eesti Ajaloomuuseum kavatseb Maarjamäe muuseumikompleksi laiendada

30.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 27. juuli – 10. august detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Maarjamäe lossi maa-alale olemasolevatele lisaks uute muuseumihoonete ehitamiseks.

Pirita teega külgnevale 5,54 ha suurusele maa-alale koostatud planeeringus on ette nähtud võimalus ehitada alale kuni kaheksa kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega olemasolevat muuseumikompleksi täiendavat hoonet.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad erineva sihtotstarbega krundid. Planeeritava muuseumikompleksi lähialale jääb Eesti Näituste messikeskus ja Tallinna Lauluväljak. Piirkond on oluline puhke- ja vaba aja veetmise koht.

Detailplaneeringu koostamisel seati eesmärgiks luua terviklik ruumiline lahendus Eesti Ajaloomuuseumi territooriumi edasiarendamiseks ühtseks muuseumikompleksiks, milles olemasolevad ja kavandatud hooned ning hoonetevaheline ala krundil moodustaksid üksteist täiendava terviku. Planeeringualale jääval kinnistul paikneb Maarjamäe suvemõisa kompleks, milles asub Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.

Kinnistul paiknevatest hoonetest üheksa on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Lisaks olemasolevale kaheteistkümnele muuseumikompleksi hoonele on krundile kavandatud kolm kuni 3-korruselist hoonet ning kuni viis parki teenindavat hoonet. Kinnistul asuv kõrghaljastusega pargiala on ette nähtud korrastada.

Sobivaima arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks on eelnevalt läbi viidud arhitektuurivõistlus. Detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö „Vana mees tahab koju” edasiarendusena. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Eesti Ajaloomuuseum. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Tallinna planeeringute registris ja 5.-12. juunini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 14. juunil 2013 avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas OÜ Linnalahendused.

Maa-amet: Haritava maa turuülevaade

30.06.2015 Martti Näksi

Maa-amet hakkab koostama ja avaldama kinnisvaraturu ülevaateid eesmärgiga pakkuda adekvaatset ning usaldusväärset informatsiooni kogu Eesti kinnisvaraturu erinevate sektorite hindade ning trendide osas.

Esimesena keskendume haritava maa hinna ning tehingudünaamikale ning toome välja tegurid, mis mõjutavad haritava maa väärtust. Ülevaates kajastame Maa-ameti tehingute andmebaasis registreeritud tehingute alusel koostatud statistikat. Seejuures on analüüsi kaasatud vaid vabaturu tehingud ehk välja on jäetud seotud osapoolte ning sugulastevahelised tehingud ja arvestatud on mediaanhindasid, mis välistavad ekstreemsete väärtuste mõju hindadele ja võimaldavad paremini kirjeldada haritava maa turul enimlevinud hindadega toimunud tehinguid.

Haritav maa

Haritava maana käsitletakse antud kontekstis maatulundusmaad, mille pindala on suurem kui 2 ha ning haritava maa kõlviku pindala moodustab enam kui 90% maatüki kogupindalast.

Tehingud haritava maaga moodustavad ligikaudu 16% hoonestamata maatulundusmaaga tehtavatest tehingutest. Aastatega on haritava maa mediaanpindala (st enim esineva suurusega maatükk) vähenenud.

Haritava maa pindalade muutumine on kujutatud joonisel 1. Nagu näha, on enamlevinud tehinguobjektiks 8-10 ha suurused maatükid. Viimasel paaril aastal on mediaanpindala langenud aga alla 8 hektari.

Joonis 1. Haritava maa mediaanpindala ning tehingute arvu proportsioon pindalagruppide lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Tehinguaktiivsus on kuni 2006. aastani stabiilselt kasvanud, kuid aastatel 2007-2010 on märgata väikest tagasiminekut võrreldes 2006. aastaga. Samas, vaatamata tehinguaktiivsuse vähenemisele jätkasid haritava maa hinnad tõusu ning stabiliseerusid alles 2008. aastal. Selle põhjuseid tuleb otsida keerulisest majandusolukorrast, kus sissetulekud ning tarbimine vähenesid, mistõttu oli ka põllumeestel vähem raha. Tegevuse laiendamine ei olnud paljude jaoks prioriteet. Kuid haritava maaga tehtud tehingute langus ei olnud nii ulatuslik kui elu- ning äriotstarbelisel maal, mis on loogiline, sest maatulundusmaa, sh haritava maa hind oli küllaltki madal.

Joonis 2. Tehinguaktiivsus haritava maaga ning mediaanhind aastate lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Joonisel 3 on kujutatud 2014. aasta II poolaastal haritava maaga tehtud tehingute mediaanhindasid maakondade lõikes. Enamikus maakondades on haritava maa väärtused jäänud 2000 ja 2500 € vahele hektari kohta. Odavamad haritava maa hinnad on Hiiu ja Saare maakonnas, kus mediaanhind on 1500 €/ha.

Joonis 3. 2014. aasta II poolaasta haritava maa mediaanhinnad (€/ha) maakondade lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Võrdlus 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega

Haritava maa puhul on maakonniti väärtused muutunud erinevalt. Alltoodud kaardil on kujutatud aastate 1998-2000 tehinguhindade võrdlus 2012-2014 tehinguhindadega.

Teatava ettevaatusega tuleb suhtuda Hiiu, Valga, Võru ja Ida-Viru maakonna ühikuhindade muutustesse, kuna 2001. aasta korralisele hindamisele eelnenud kolmel aastal tehti neis maakondades haritava maaga vähem kui 10 tehingut, mis ei pruugi tagada piisavat usaldusväärsust tulemuse osas.

Kaart 1. Haritava maa hektari hindade muutus kordades.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Kui võrrelda 2001. aasta haritava maa korralise hindamise tulemusi 2014. aasta II poolaasta haritava maa ühikuhindadega, selgub, et muutused on veelgi ulatuslikumad. Enamikes maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud 10 või enam korda. Üheks peamiseks põhjuseks suhteliselt kiiremas hinnakasvus on Euroopa Liidu erinevad toetusprogrammid põllumeestele.

Teise faktorina mõjutab haritavate maade hindu ka suhteline odavus võrreldes teiste kinnisvarasektoritega, mistõttu on rahapaigutus maasse küllaltki odav investeerimisvõimalus. Lisaks toodab põllumaa omanikule ka tulu eelmainitud eurotoetuste või rendina.

Tabel 1. Haritava maa 2014. aasta II poolaastal tehtud tehingute ning 2001. aasta maa korralise hindamise tulemuste võrdlus.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Haritava maa väärtust mõjutavad tegurid

Üheks peamiseks haritava maa väärtust mõjutavaks teguriks on mulla viljakus, mida väljendatakse mulla boniteediga. Mulla boniteet ehk hinne on mullale antud suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust.

Viljakuse ning haritava maa seoste analüüsimisel tuleb olla ettevaatlik tulemuste tõlgendamisel, sest viljakuse andmed pärinevad 1990. aastatest. Samas ei muutu mulla ning viljakuse näitajad kiiresti (v.a piirkonnad, kus mulla omadusi on muudetud nt kuivenduste rajamise, metsade muutmisega põlluks jne), mistõttu on võimalik saada üldine ettekujutus, kuidas mullaviljakus mõjutab haritava maa väärtust.

Alloleval joonisel on kujutatud mulla boniteedi ning väärtuse vahelist seost ehk seda, kuidas muutub haritava maa ühikuhind mulla suhtelise viljelusväärtuse muutudes.

Joonis 4. Tehingute arv ning mediaanhind mulla boniteedipunktide lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Joonisel 4 on toodud viimase kolme aasta (2012-2014) haritava maaga tehtud tehingute statistika, lähtudes mulla boniteedist. Jooniselt nähtub, et alla 35 boniteedipunkti on haritava maa väärtused odavamad, jäädes vahemikku 1500-2000 €/ha. Kui mulla boniteet on 45 või enam hindepunkti, on maa väärtused kõrgemad, jäädes 2000-3000 €/ha vahele.

Selleks, et analüüsida maa viljakust iseloomustavate boniteedipunktidele vastavaid maa väärtusi, on tehingud jagatud vastavalt mulla boniteedile kolme gruppi.

Esimese grupi moodustavad madala viljakusega maatükid, kus boniteet on väiksem või võrdne 35-ga ning nende maatükkide mediaanhind on 1800 €/ha.

Teise grupi moodustavad keskmise viljakusega maatükid, kus mulla boniteet jääb vahemikku 36-44 ning nende maade mediaanhind on 1950 €/ha.

Kolmanda grupi moodustavad kõrge viljakusega mullad, kus mulla boniteet on suurem kui 44, mille korral on haritava maa mediaanhind 2150 €/ha.

Mulla viljakuse ning väärtuste vaheliste seoste detailsem analüüs näitab, et mulla boniteedi ühe hindepunktilise kasvu korral suureneb haritava maa väärtus keskmiselt 17,8 €/ha võrra.

Lisaks mulla boniteedile mõjutab haritava maa väärtust ka asjaolu, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte. Registreeringu olemasolu võimaldab maaomanikul või rentnikul taotleda maatükile Euroopa Liidu toetusi.

Kui võrrelda aastatel 2012-2014 tehtud tehingute mediaanhindasid lähtuvalt PRIA registreeringust, ilmneb, et maatükid, millele on võimalik toetust taotleda, on müüdud ligikaudu 11% kõrgema hinnaga. Samuti paistab silma, et PRIA-s registreeritud maadega tehakse tehinguid rohkem kui PRIA-s registreerimata maadega. Samas võib täheldada trendi, kus PRIA-s registreeritud ning registreerimata maade hinnaerinevused vähenevad.

Joonis 5. PRIA-s registreeritud ning registreerimata maadega tehtud tehingute arv ning mediaanhind.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Kolmanda tegurina mõjutab maa väärtust müüdava maa pindala. Eeldus on selline, et suuremad haritavad maad on kallima ühikuhinnaga, kuna harimisel saavutatakse kulude kokkuhoid nii transpordi kui ka aja näol. Analüüsides aga haritava maa hektarihinna ning pindala vahelisi seoseid, ilmnes, et märgatavat mõju maa suurus väärtusele ei avaldanud.

Siiski ollakse nõus kõrgemat hinda maksma selliste harivate maade eest, mille pindala on suurem kui 5 hektarit. Olulise pindalalise mõju puudumist võib seletada asjaoluga, et Eestis on haritavad maad tunduvalt suuremad kui Euroopas.

Joonis 6. Haritava maaga tehtud tehingute mediaanhind pindalavahemike lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Kokkuvõte

Kuigi piirkonniti võivad haritava maa hinnad olla muutlikud, siis üldine viimaste aastate trend on seni näidanud hindade kasvu. Nii tehingute arvus kui ka hinnatasemetes on toimunud ulatuslikud muutused võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega.

Haritava maa hindade kallinemine on seotud paljuski Euroopa Liidust saadavate põllumajandustoetustega. 2014. aasta andmete kohaselt jääb ligikaudu 90% haritava maaga tehtud tehingute hektari hinnad 1000-4000 € vahele.

Kinnisvaratehingute statistikat saab pärida Maa-ameti kodulehel asuvast päringukeskkonnast Kinnisvara hinnastatistika päring. Päringu ning päringu kirjelduse leiate ka Maa-ameti kodulehelt, valides menüü “Tegevusvaldkonnad” alt “Maade hindamine ja tehingud”, sealt “Kinnisvara tehingute statistika” ning seejärel “Kinnisvara hinnastatistika päring”.

Martti Näksi
Maa-amet

Tõnis Rüütel: olen Viljar Arakase usku

30.06.2015 Tõnu Toompark

Väikeinvestor ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles EfTENi uue kinnisvarafondi EfTEN Real Estate Fund III emissiooni kommenteerides, et teda huvitab iga aktsiaemissiooni puhul kaks olulist näitajat, milleks on pakutav toode ja emitendi juhtkonna usaldusväärsus.

„EfTENi kolmanda kinnisvarafondi aktsiate märkimise puhul on oluline tegur juhtkonna professionaalsus. Mina olen Viljar Arakase usku ja kui Viljar koos EfTENi meeskonnaga on tulnud välja aktsiaemissiooniga, siis mul on veendumus, et raha läheb teenima ja kasvatab investeeringut ning aitab kaasa turu arengule,“ lisas Rüütel, kes kinnitas, et kavatseb emissioonis osaleda. „Lühiajalises perspektiivis kutsub kaasa mõtlema börsile tulek, aga pikas vaates olen veendunud, et EfTENil on piirkonnas silmapiiril veel palju huvitavaid objekte, kus tagada investoritele korralikku tootlust,“ sõnas Rüütel.

EfTEN Real Estate Fund III aktsiate märkimisperiood on 15. juuni – 3. juuli 2015 ning minimaalne investeerimismaht on 10 000 eurot investori kohta. Fondi aktsiaid saavad märkida ainult Swedbanki kliendid. Tegemist on 10-aastase tähtajalise fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist ehk 2018. aastal noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks ja aktsiaid saab osta-müüa läbi börsisüsteemi.

Lisaks EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteeringule mahus 3,3 miljonit eurot plaanib EfTEN Real Estate Fund III kokku kaasata 6,5 – 36 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides.

Aktsiate avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldab Swedbank. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015.

Statistika: ehitusloa saanud eluruumide arv kasvas aastaga 22 protsenti

30.06.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 841 eluruumi. Aastaga kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 22%.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli samal ajal 82 300 m2. See näitaja kasvas aastaga 14% ehk vähem kui ehitusloa saanude eluruumide arv.

Selle taga, et ehitusloa saanud eluruumide pind kasvab ehitusloa saanud eluruumide arvust aeglasemalt, on asjaolu, et ehitusloa on saanud eluruumide seas on ühepereelamute ja ridaelamute ning paarismajade kõrval rohkem kortereid, kus eluruumide pinnad on väiksemad.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

EfTEN Real Estate Fund III aktsiate märkimine lõpeb sel reedel

29.06.2015 Tõnu Toompark

Fondivalitseja EfTEN Capital on vaatamata uue kinnisvarafondi emissiooni ajale langenud pikkadele pühadele otsustanud fondi aktsiate märkimise perioodi mitte pikendada, mis tähendab, et EfTEN Real Estate Fund III aktsiaid saab märkida veel viis päeva, kuni 3. juulini.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuht Viljar Arakase sõnul kulgeb aktsiate avalik pakkumine plaanipäraselt. „Pühad viivad inimesed töistest tegemistest mõneks ajaks eemale – nii ka investeerimisplaanide puhul – kuid oleme veendunud, et emissiooni lõpuni jäänud viis päeva on piisav aeg otsuse tegemiseks. Täna saame investoritele kinnitada, et kogutav raha ei jää riiulile seisma, vaid hakkab tööle juba nn lendstardist. Läbirääkimised investeerimisobjektide osas käisid juba enne emissiooni väljakuulutamist ja jätkuvad. See on kahesuunaline protsess, kus vastavalt investorite huvile investeerimise osas, saame me anda signaale objektide omandamise plaanidest“, sõnas Arakas

„EfTEN on loonud uut liiki investeerimisinstrumendi, mis pakub Eestis esmakordselt ka jaeinvestorile võimalust saada osa ärikinnisvara renditegevusse investeerimisest, pakkudes aktsiate ja võlakirjade kõrval lisavõimalusi. Seni oli see instrument kättesaadav vaid suurinvestoritele. Tänases keskkonnas on igati tervitatav ka see, et fond on kavas pärast investeerimisperioodi börsil noteerida – võimalik, et see aitab tulevikus kaasa ka Baltikumi kapitalituru aktiviseerumisele,“ rääkis Swedbanki investeerimise ja kindlustuse divisjoni juht Rasmus Pikkani. „Olukorras, kus rekordmadalad baasintressid on viinud nullilähedaseks ka hoiuste intressid ning aidanud aktsiate hinnad kõrgetele tasemetele, soovime oma klientidele alternatiivseid investeerimisvõimalusi vahendada. Siiski ei tohi unustada, et kinnisvarasse investeerimine eeldab pikaajalist investeeringut ning valmisolekut üle elada kinnisvaraturu hinnakõikumised,“ lisas Pikkani.

Tegemist on 10-aastase tähtajalise fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist ehk 2018. aastal noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks ja aktsiaid saab osta-müüa läbi börsisüsteemi.

Aktsiate avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldab Swedbank. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

Tondi Elukvartali kolmanda hoone ehitustöödega alustamine

29.06.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid 25.02.2014 ehituslepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali ehitustööde teostamiseks. Ehitusleping on jagatud kolme etappi.

Esimeses ehitusetapis on veebruaris 2015 valminud 31 korteriga ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajati vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid. Detsembris 2014 alustati teise ehitusetapiga, mille käigus valmib novembriks 2015 31 korteriga viiekordne eluhoone.

OÜ Marsi Elu teavitas 26.06.2015 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu kolmanda etapi ehitustöödega alustamist. Kolmandas ehitusetapis valmib 31 korteriga viiekordne eluhoone. Tööde planeeritud valmimine on mai 2016. Kolmanda ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 2 (kaks) miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Marsi 3 / 3a / 3b arendusprojekti müüdud korterite arv:

Hoone	Aadress	Korterite arv	Müüdud korterite arv	Valmimine
1	Marsi 3	31	25	02.2015
2	Marsi 3b	31	12	11.2015
3	Marsi 3a	31	4	05.2016

seisuga 26.06.2015

ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „Oleme Tondi Elukvartali seniste müügitulemustega rahul. Ostjate poolt on uus elukvartal hästi vastu võetud ning ostjate jätkuv huvi Tondi Elukvartali vastu andis meile kindlust alustada järjekordse hoone ehitustöödega. Tondi Elukvartalist saab valmimisel esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt“

Täpsem info Tondi Elukvartali kohta on saadaval www.tondilinna.ee

OÜ Marsi Elu on 2014. aastal asutatud arendusettevõte, mille tegevuseks on Tallinnas Marsi tn 3 / 3a /3b asuva korterelamu arendustegevus. 65% OÜ Marsi Elu osadest kuuluvad AS-le Tondi Kvartal. AS Tondi Kvartal on 07.10.1997 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on AS Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. AS-le Tondi Kvartal kuuluvad Tallinnas Tondi elamukvartali arendamiseks vajalikud kinnistud.

Üürileandja ABC: Kas üüriinvesteering teha äärelinna või kesklinna?

29.06.2015 Tõnu Toompark

On vaja tõde, et kinnisvara väärtuse paneb paika asukoht. Üüriinvesteeringut planeerides tuleb samuti otsustada, kas teha investeering kesklinna või äärelinna. Seejuures tuleb silmas pidada mitmeid olulisi tegureid.

Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem. Väiksem nõudlus võib tähendada, et üürileandmiseks kulub enam aega. Vahepealse korteri tühjana seismise ajal peab korteri kommunaalkulud tasuma omanik omast taskust.

Kesklinna üürilepingud on lühemaajalised

Praktika näitab ka, et kesklinna üürilepingud on lühemaajalised, kui äärelinnas. Sellele lisaks on kesklinna üürikorterite omavaheline konkurents kõige suurem, sest valdav osa üüripakkumistest asub kesklinnas.

Kesklinn pakub pikaajalise väljaüürimise kõrval veel ühe võimaluse. Südalinna kortereid on võimalik lühiajaliselt ehk päevade või nädalate kaupa välja üürida. Kui omavahel kombineerida turismi kõrgperioodide lühiajaline kõrge hinnaga väljaüürimine ja muul ajal pikaajaline välja üürimine, võib tulemus rahaliselt üsna rõõmustav olla.

Äärelinnas on suurem nõudlus

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma rahakoti arvelt kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head rahavoolist tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad tihtipeale sama hinna puhul pigem kesklinnale lähemale kolida.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterile märksa hõlpsam ostja leida.

Välismaalased eelistavad kesklinna

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest kinnisvaraturu osaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik. See tähendab, et sellele sihtrühmale kurssi võtta ei pruugi olla kõige mõistlikum.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Ilmus käsiraamat „Perekonnaõigus ja varasuhted“

29.06.2015 Margot Toompark

Ilmunud on värske käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu kirjastaja on Kinnisvarakool OÜ.

Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat võiks olla abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ põhjendas autor Evi Hindpere käsiraamatu vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on ka populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (tasuta transport Eesti piires) või Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/
Käsiraamatu esikaane pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted.gif
Käsiraamatu autor Evi Hindpere pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/evi-hindpere-598×900.jpg

Kontaktid

Autor

Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist
+372 565 5823
evi@raid.ee

Kirjastaja

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvaraekspert: ära müü tühjalt seisvat korterit

28.06.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on kinnisvara kõige turvalisem varaklass ja kui inimesel on tühjalt seisev korter, siis soovitab ta selle müümise asemel alles jätta ja välja üürida.

Martin Vahteri sõnul muutub üüriturg Eestis ajaga järjest tasuvamaks ja kui otsest vajadust pole, siis ei soovita ta head pinda niisama ära müüa.

Martin Vahteri kinnitusel on mõistlik investeerida ja hoida raha nendes varaklassides, millest inimene ise aru saab. “Aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega võib hästi teenida, kui selleks tuleb teha pidevalt tööd ja hästi tunda nii turgude toimimist kui ka konkreetset ettevõtet, millesse raha pannakse. Kinnisvara on börsist madalama riskiga, tavainimesele lihtsamini mõistetav ja ka pikaajaliselt tulusam,” ütles Vahter.

“Kui võtta kinnisvara kui investeeringut, siis peaks hindama vara väärtuse kasvu ning üüritootlust. Investeerimiseks on kõige parem korter nõutud piirkonnas, vähemlikviidsed ja riskantsemad kinnisvaraklassid on eramu ning tühjad maa- ja metsatükid. Krunti niisama vanaduspõlveks seisma osta pole väga mõtet, see ei too sisse,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori sõnul peaks kinnisvara investeeringuna ostma sellisesse piirkonda, kus see annab püsiva tootluse ja on likviidne. “Tallinn ja suuremad linnad on madala riskiga, kahaneva rahvaarvuga kohti ma ei julge soovitada,” rääkis Martin Vahter.

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 16/09/2015

27.06.2015 Margot Toompark

16/09/2015 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade sektorile keskenduva seminari Kinnisvaraturu ülevaade näol on tegemist Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaatega.

Ülevaade uurib, kus asub elamispindade turg täna, millised on nõudlust ja pakkumist mõjutavad peamised tegurid. Lisaks tuleb juttu uusarenduste turust ja üürisektorist.

Ülevaade vaatab ajalises perspektiivis ettepoole pool-poolteist aastat.