Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: 2015. aastal sai ehitusloa 5588 eluruumi

16.02.2016 Tõnu Toompark

2015 IV kvartalis väljastati statistikaameti andmetel eluruumidele 1513 ehitusluba. 2015. aasta jooksul väljastati kokku ehitusluba 5588 eluruumi ehitamiseks. See on aastatagusest 42% rohkem.

Ehituslubade sedavõrd kõrgejäädes siiski üle kahe korra alla 2006. aastale, mil väljastati ligi ehituslubasid ligi 13000 eluruumi ehitamiseks.

Võrdväärselt ehituslubade arvule on kasvanud samuti ehitusloa saanud eluruumide pind. 2015. aastal ehitusloa saanud eluruumide pind oli kokku 521 000 m². See näitaja kasvas aastaga 24%.

Tähelepanu väärib seos väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide kasutuslubade vahel. Viimaste aastate jooksul on vahe väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide kasutuslubade arvu vahel oluliselt vähenenud.

See tähendab, et tänased ehitusloa taotlejad alustavad märksa tõenäolisemalt ehitustegevusega, kui see toimus näiteks kinnisvara- ja majandusbuumi aastatel, mil arendusturul oli palju võhikuid.

Ehitusloa saanud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²)

Ehitusloa saanud keskmine eluruumi pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Keila uusarenduse rallil ei näe veel lõppu tulevat

15.02.2016 Külli Friedrichson

9800 elanikuga Keila linn, mida aeg-ajalt peetakse ka Tallinna äärelinnaks, on meelitanud siia väiksemaid arendajaid, kellele Tallinna mahud on ehk veel kättesaamatud, kuid tahtmist ja indu ehitada on.

Keila on hea infrastruktuuriga kompaktne linn, kus kõik eluks vajalik on väikeste vahemaade kaugusel. Ja see meeldib inimestele.

Miks arendajad tahavad siia ehitada?

Ehituse omahind ruutmeetri kohta pole väiksem kui Tallinnas, kuid oluliselt odavam pealinna hindadest on krundi hind ja kommunikatsioonide liitumistasud. Samuti on siin asjaajamine oluliselt kiirem ja pingevabam. Olulist rolli mängib ka konkurents – Keilas pole pole see veel nii tihe kui Tallinnas.

Erinevalt pealinnast ei ole siin veel ülekuumenemist näha ning ostjaidki on, sest kõik ei taha elada pealinnas ja on nõus kulutama pool tundi sõidule, et hommikul tööle ja õhtul tagasi Keilasse jõuda.

Kes ostab täna Keilasse uue korteri?

Suuremate korterite uued omanikud on lastega noored pered, kes tulevad Tallinna äärelinnast või Keilast endast. Tihti on neil vana korter väikseks jäänud.

Väiksemad, kahetoalised sobivad hästi nii üksikutele, kes alustamas iseseisvat elu kui ka vanemale generatsioonile, kes on müünud oma suure korteri või eramu, et vanaduspõlves mugavamat elu nautida.

Tulijaid on samuti üürikorteritest, sest arvutuste käigus on jõutud järeldusele, et igakuine laenumakse pangale tuleb üürihinnast kasulikum. Ja alati leidub neid, kes soovivad lihtsalt oma elukeskkonda või -kvaliteeti muuta.

Korterite hinnad on viimaste aastate jooksul tõusnud

Uute korterite hinnad on võrreldes perioodiga 2013 –2014 tõusnud 20-25%. Selline kasv on mõjutanud ka nõukogude ajal ehitatud korterite hindu. Tavaliselt see käibki käsikäes. Keila korterite hinnad on varsti juba üsna lähedal Mustamäe ja Õismäe korterite hindadele.

Korterite tõusnud mediaanhind on omakorda mõjutanud ka eramute hindu, kuid kasv on olnud siiski väiksem.

Kuna Keila korteriturul nähakse potentsiaali, siis teadaolevalt on ehituse ootel kaks neljakorruselist elamut: Vasara tn 10A (32 korterit) ja Piiri tn 5a (samuti 32 korterit). Ning praegu paistab küll nii, et uusi kortereid on veelgi juurde tulemas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KredEx käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 41,5%

15.02.2016 Tõnu Toompark

Eelmisel aastal väljastasid pangad 2120 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 132,33 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 37,47%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 41,47%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht aasta keskmisena 12,8% (2014. aastal 13,1%).

2015. aasta lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 38,62 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas möödunud aasta jooksul 923 noort peret 7,7 mln euro ulatuses, 1189 noort spetsialisti 9,4 mln euro ulatuses ja 8 veterani 44 680 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli 2015. aastal 69 392 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (33,6%), Harjumaal (16,7%) ja Tartu maakonnas (9,5%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,05%) ja Põlvamaal (0,7%).

Eluasemelaenu käendust kasutati möödunud aastal põhiliselt korteri (83%) ning elamu ostuks (15,5%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 14 537 noort peret, 10 510 noort spetsialisti, 30 veterani ning 62 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 25 139 leibkonda.

E.L.L. Kinnisvara töötab välja arenduskontseptsiooni Linnahalli kõrvalkinnistule

15.02.2016 Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara on alustanud arenduskontseptsiooni väljatöötamist Linnahalli kõrval paiknevale Kalasadama tn 10 (praegune Põhja pst 37) kinnistule. 2015. aasta lõpus kehtestatud detailplaneering lubab kinnistule ehitada kuni viiekorruselise hoone, lisaks tagatakse jalakäijate pääs ja kergliiklus mereni ning uuendatakse Kalasadama tänav Linnahallini. Kõrge arengupotentsiaaliga piirkonnas mere ääres asuv kinnistu sobib nii bürooks kui hotelliks, ettevõte on alustanud läbirääkimisi potentsiaalsete ankurüürnikega.

Vastavalt 2015. aasta lõpus kehtestatud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringule on E.L.L. Kinnisvara AS tütarettevõttele Mere Kinnisvara OÜ kuuluva Kalasadama tn 10 kinnistu (praegune Põhja pst 37) sihtotstarve ärimaa. Detailplaneeringu järgi on 10 412 m2 suurusele kinnistule õigus ehitada kuni viis maapealset ja kuni kaks maa-alust korrust maapealse brutopindalaga 16 500 m2. Detailplaneeringu kohaselt tagatakse jalakäijate liikumine ja kergliiklus mereni ning uuendatakse Kalasadama tänav Linnahallini.

„Oleme alustanud kinnistule arenduskontseptsiooni väljatöötamist ning läbirääkimisi ankurüürnikega. Lõppkliendist üürniku soovide järgi oleme valmis arendama kinnistule vajaliku funktsionaalsusega hoone, sealhulgas investeerima ja võtma arendusriski,“ ütles E.L.L. Kinnisvara arendusdirektor ja juhatuse liige Indrek Moorats.

„Vahetult mere ääres, vanalinnast ja reisisadamast vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel paiknev kinnistu on sobilik nii büroodele kui ka hotellile. Tegemist on väga suure potentsiaaliga ja kiiresti areneva piirkonnaga, kus juba täna asuvad uued kortermajad, kultuuriasutused, bürood ja hotellid ning kus mööda mere äärt Kalamaja ja Kopli poole minnes jätkub perspektiivne elamuarendusala. Arendajana panustame koostöös linnaga ka avaliku ruumi loomisesse, luues oma kinnistule mereni viivad kergliiklusteed ning uuendades Kalasadama tänavat Linnahallini,“ lisas Indrek Moorats.

Kinnistu vahetus läheduses asuvad Linnahall, Kultuurikatel, Kaasaegse Kunsti Muuseum, Kalaturg, jalutuskäigu kaugusel Lennusadam ning Patarei merekindlus. Kinnistule lisab väärtust 2015. aastal valminud Kalaranna tänav, mis tagab hea juurdepääsu mereäärsetele kinnistutele ja vaatamisväärsustele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

ERE Grupp: 2016. aastal kallineb elamispind Tallinnas 5%

15.02.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarahinnad tõusevad Tallinnas põhiliselt pakkumise kasvu tõttu uue elamispinna segmendis, mille maksumus on üle keskmise. Pealinnas 2015. aasta neljandas kvartalis müüki pandud uute korterite arv oli ligikaudu 20% suurem kui 2014. aasta analoogilised näitajad. Samal ajal vähenes müüdava järelturu elamufondi objektide arv 10%. Investeerimisfirma ERE Grupp juhatus on veendunud, et see tõendab turu stabiliseerumist ning järsku hinnatõusu oodata ei tasu.

ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul tõusis elamispinna ruutmeetri hind Tallinnas aasta jooksul 4%. „Kui mõni aasta tagasi võis kinnisvarahindade tõusu seletada kriisijärgse taastumisega, siis praegu võib massiostjat huvitavas segmendis täheldada olukorra stabiliseerumist, arvab Sorokin. Ta lisas, et ainus turu iseärasus, mis põhjustab hindade ebaolulist tõusu, on uute korteritega sooritatavate tehingute arvu suurenemine. „Praegu moodustavad uued korterid ehk objektid, mis on ehitatud pärast 2011. aastat, juba ligikaudu 40% kõigi turupakkumiste mahust. Inimesed, kellel on võimalik soetada elamispind, pööravad üha sagedamini tähelepanu uutele objektidele,“ on Sorokin veendunud.

ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini arvates oleneb turusituatsiooni edasine areng pankade laenupoliitikast. Vaatamata sellele, et laenuintressid on endiselt üpris madalad, ootab Eestit vaevalt ees uus laenubuum. „Eesti pankade üldine poliitika maandab neid riske üsna efektiivselt, kehtestades täiendavaid piiranguid eraisikutele laenude andmise suhtes. Näiteks omafinantseeringu miinimummäär ei saa olla väiksem kui 15% tagatisvara maksumusest, kõigi laenukohustuste väljamaksed ei tohi aga ületada poolt inimese puhastulu. Just seepärast suurenes antud laenude arv aasta jooksul vaid neli protsenti,“ märkis Sorokin. Tema sõnul võib niisugune laenupoliitika mõjutada eelkõige vanade korterite turgu pealinnas, kus olulist hinnatõusu ei ole enam oodata.

Möödunud aastal prognoosis firma hindade tõusu kinnisvaraturul vahemikus 0 kuni 5 protsenti. Vaatamata sellele, et üldine hinnatase tõusis 7,6 protsendi võrra, saavutati niisugune näitaja aktiivsusega uute korterite sektoris. Konkreetselt moodustas kasv Tallinna elamusegmendis ligikaudu 4%, nagu firma ERE Grupp oli 2015. aasta algul prognoositud. „Kui rääkida alanud 2016. aastast, siis me ootame Tallinna kinnisvaraturu kasvu 5 protsendi piirides,“ arvab Maksim Sorokin.

Neljandas kvartalis oli tööpuudus samal tasemel kui aasta varem

15.02.2016 Orsolya Soosaar

Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas hõive 1,4% ning tööpuudus oli 6,4%
Registreeritud töötute arv suurenes ja koondamisi oli 2015. aasta neljandas kvartalis enam kui aasta varem
Registreeritud töötuid, kes leidsid endale töökoha, oli aasta võrdluses 6% rohkem
Viimases kvartalis teatatud suurkoondamised hakkavad tööturgu mõjutama selle aasta teisest kvartalist

2015. aasta viimases kvartalis kasvas hõive statistikaameti andmetel 1,4% ning tööpuudus oli 6,4%. Hooajalisi tegureid arvestades hõive kolmanda kvartaliga võrreldes kahanes ning töötuse määr tõusis. Kuigi avaldatud statistika põhjal tundub, et tööturu olukord muutus kvartali võrdluses hullemaks, näitavad teised andmeallikad, et kolmanda kvartali hinnang hõivele ja tööpuudusele oli hoopis liiga optimistlik.

Töötukassa andmetel registreeritud töötute arv 2015. aasta viimases kvartalis suurenes. Aasta teisel poolel kasvas seejuures nende töötute arv, kes olid end arvele võtnud töösuhte lõppemise tõttu. Viimases kvartalis oli koondatuid ligikaudu 30% enam kui 2014. aastal samal ajal. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et neljanda kvartali jooksul leidis töö 6% enam registreeritud töötuid kui aasta varem.

Koondamise tõttu end töötuna registreerinuid polnud siiski mullu viimases kvartalis erakordselt palju, näiteks aastatel 2011–2013 oli neid igas kvartalis rohkem. Suurkoondamised õlitööstuses hakkavad tööpuudust tõstma alles 2016. aasta teisest kvartalist, kuna koondamise etteteatamisaeg on 1–3 kuud. Tõenäoliselt liigub töötusesse märksa vähem inimesi, kui koondatakse, sest ettevõtted teavitavad koondamisplaanidest varakult ja tänu sellele on võimalik hakata aegsasti otsima uut töökohta. Koondatute hulgas on ka pensioniealisi – kui nad ei leia uut töökohta, siis lahkuvad nad tõenäoliselt tööjõu hulgast.

Kuna tööjõu tootlikkus on aeglaselt kasvanud – mõnes kvartalis isegi kahanenud – ja palgad samal ajal kiiresti kerkinud, siis ettevõtete kasum 2015. aasta jooksul kahanes. See suundumus jätkus ka aasta viimases kvartalis: majanduskasvu kiirhinnangu põhjal oli tootlikkuse kasv aeglasem kui keskmise palgaväljamakse kasv maksu- ja tolliameti andmetel. Kiire palgatõus näitab, et tööturul on tööjõunappus. Selline tööturu olukord ei soosi tööjõumahukaid ja madala tootlikkusega tootmisettevõtteid. Kuigi nende ettevõtete turult lahkumine on pikemas vaates majandusarengu paratamatu osa, võib see kaasa tuua ajutise tööpuuduse kasvu.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa turuülevaade 01-2016

14.02.2016 Adaur.ee

Eesti

Jaanuarikuu möödus eesti kinnisvaraturul väga ootuspäraselt ning hoolimata üsna aktiivsest turuseisust kehtis aasta alguse „ärkamisperiood“ ka nüüd.

Maa-ameti andmetel toimus kogu riigis 2751 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 34,9% ja mullusest jaanuarist 1,3% madalam tulemus. Seega, protsendid kõnelevad täpselt seda, et detsembris toimus tavapärane „teeme asjad enne aasta lõppu ära“ ning jaanuaris valmistuti vaikselt alanud aastaks.

Just sel põhjusel on ka allpool toodud linnadepõhine üldine tehingustatistika üldjoontes sama mustriga.

Tallinn

Ka Tallinna kinnisvaraturg tõmbas jaanuaris korraks „juhtme seinast välja“ ning tehingute hulk langes märkimisväärselt, et siis veebruaris taas kasvada. Maa-ameti andmeil toimus 814 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist lausa 44% madalam tulemus. Tasub siiski märkida, et aasta lõpp oli tänu uute korterite suurele müügihulgale viimaste aastate rekordilise aktiivsusega. Võrreldes 2015. aasta jaanuariga kasvas tehingute hulk siiski 3,8%.

Kortereid müüdi 550 (detsembris 901) ning nende ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 1446 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 6,4% samas kui aastaga kasvas see 2,2%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1470 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -5,6% ja aastaga +21,1%*.
Kadriorg: 1490 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -29,1%* ja aastaga -44,3%*.
Kalamaja: 2147 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1,6% ja aastaga +22,4%*.
Kesklinn: 1942 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +5,1% ja aastaga -15%*.
Kristiine: 1514 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -16%* ja aastaga +9,2%.
Lasnamäe: 1280 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -2,1% ja aastaga +2,4%.
Mustamäe: 1370 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -7,5% ja aastaga +6,4%.
Nõmme: 1494 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +0,7% ja aastaga +20,9%*.
Pirita: 1534 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -11,3%* ja aastaga +0,9%.
Põhja-Tallinn: 1531 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1,7% ja aastaga +7,7%.
Vanalinn: 3147 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +8,9%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 22 (detsembris 28) ning hoonestamata elamumaid 14 (detsembris 11).

Tartu

Tartus toimus maa-ameti andmeil 126 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 20,3% vähem. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus 1,6%.

Kortereid müüdi 91 (detsembris 104), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1185 eurot. Detsembriga võrreldes kasvas hinnatase 4,5% ja aastaga 6,7%.

Eramuid müüdi 14 (detsembris 12) ning hoonestamata elamumaakrunte 5 (detsembris 9).

Ida-Virumaa

Ida-Viru maakonnas algas aasta samuti rahulikult. Maa-ameti statistika kohaselt toimus jaanuaris 212 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19,4%, kuid aastaga toimus siiski 9,8% kasv.

Maakonna korteriturg liikus samas rütmis. Narvas müüdi 43 korterit (detsembris 51), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 442 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 11,4%, siis aastaga 9,4%. Võib öelda, et Narva hinnatase on saavutanud kindlama taseme ning vahepealne kasv peatunud. Suuremad tõusud ja langused jäävad ka edaspidi kehtima, sest linna kinnisvaraturg on küllalt eripalgeline.

Sarnane on ka Kohtla-Järve korteriturg, vaid hinnatase on oluliselt madalam. Jaanuaris müüdi 59 korterit (detsembris 57), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 91 eurot. Kuna jaanuaris müüdi taas suurem hulk tavapärasest kallima ruutmeetrihinnaga kortereid, kasvas hinnatase kuuga 22,8%. Samal põhjusel toimus 2015. aasta jaanuariga võrreldes 16,7% kasv.

Jõhvis müüdi sarnaselt detsembriga ka jaanuaris 13 korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 204 eurot. Kuna sama hulga müüdud korterite seas oli jaanuarikuus rohkem odavamaid elamispindu, langes müüdud korterite pinnaühiku hinnatase kuuga 19,9%. Aastaga kasvas see aga 7,4%.

Jõhvis müüdi ka 1 eramu (detsembris samuti 1) ning 3 elamumaakrunti.

Pärnu

Jaanuarikuine rahulik kulgemine kajastus ka Pärnu kinnisvaraturul. Maa-ameti andmeil toimus 61 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 33% ja mullusest jaanuarist 7,6% vähem.

Kortereid müüdi 41 (detsembris 60), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 928 eurot. Võrreldes detsembriga kasvas hinnatase 5,7% ning aastaga 23,4%.

Eramuid müüdi 7 (detsembris 12) ning elamukrunte 3 (detsembris samuti 3).

Viljandi

Viljandis toimus maa-ameti andmeil jaanuarikuus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut. Detsembris oli vastav number 31 ning 2015. aasta jaanuaris 21. Seega, tüüpiline aasta algus.

Kortereid müüdi 16 (detsembris samuti 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 616 eurot. Kui detsembriga võrreldes kasvas hinnatase 11,8%, siis aastaga 23,9%.

Eramuid müüdi 2 (detsembris 5) ning elamukrunte 2 (detsembris 1).

Rakvere

Maa-ameti andmeil toimus Rakvere linnas jaanuarikuu jooksul 20 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 13 võrra vähem samas kui aastataguse jaanuariga võrreldes toimus 5 tehingut rohkem.

Kortereid müüdi 14 (detsembris 22) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 525 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 9,7% ning aastaga 27,4%.

Eramuid müüdi 3 (detsembris 4). Elamukrunte ei müüdud

Kuressaare

Kuressaares kinnisvaraturg oli erinevalt paljudest teistest eesti linnadest ka jaanuaris stabiilne ning aasta-algusele iseloomulikku suurlangust ei olnud, pigem oli tegu aasta lõikes üle keskmise kuuga. Maa-ameti andmetel toimus 23 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 3 tehingu võrra vähem ning mullusest jaanuarist ühe tehingu jagu enam.

Kortereid müüdi 16 (detsembris 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 664 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 6,8%, kuid aastaga kasvas 16,5%.

Eramuid ja elamukrunte jaanuaris ei müüdud.

Haapsalu

Jaanuar oli Haapsalus viimase 12 kuu vaikseim, maa-ameti andmeil toimus 13 kinnisvara ostu-müügitehingut. Detsembris oli vastav number 38 ning mullu jaanuaris 17.

Kortereid müüdi 10 (detsembris 24), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 347 eurot. Kui kuuga langes hinnatase kerged 0,5%, siis aastaga 12,4%.

Eramuid ja elamukrunte jaanuaris ei müüdud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Neljanda kvartali majanduskasvu allikad olid samad nagu varasemates kvartalites

14.02.2016 Kaspar Oja

Ettevõtete ootused järgmiste kvartalite suhtes on paranenud
Investeeringute vähenemine on ohumärk

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus 2015. aasta neljandas kvartalis aasta võrdluses 0,7% ja kvartali võrdluses 1,2%. Aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,2%, mis ühtib Eesti Panga viimase prognoosiga. Küllaltki kesise tööstussektori arengu taustal oli niivõrd kiire kvartalikasv positiivne uudis. Ettevõtete ootused lähikuude arengu suhtes on samuti paranenud.

Majanduskasvu andsid arvestuslikult suure panuse tootemaksud, mille mõju 2015. aasta varasemate kvartalitega võrreldes siiski vähenes. Lisaks mõjutab majanduskasvu endiselt positiivselt tarbimine, mida toetavad nii palgatulu kasv kui ka hinnalangus. Nafta hinna langus vähendas kütusele ja elamute küttele kuluvaid summasid, mis jättis majapidamistele enam raha teiste kaupade tarbimiseks. Selle mõju tarbimisele jäi vähemalt neljandas kvartalis arvatavasti väikeseks, sest jaekaubandusettevõtete käibe kasv oli isegi aeglasem kui majapidamiste sissetulekute kasv.

Nii nagu eelnevates kvartalites mõjutasid majanduskasvu ilmselt taas negatiivselt ehitus ja transpordisektor. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kahanemist põhjustasid kõige enam õlitööstus ja elektroonikaseadmete tootmine. Õlitööstuse toodangu vähenemise taga oli nafta hinna langus, mis kvartali jooksul süvenes. Detsembris vähenes õlitööstuse toodang tööpäevade arvu arvestades novembriga võrreldes 35%. Selle mõju teistele majandusnäitajatele avaldub suuresti alles 2016. aasta esimeses ja teises kvartalis. Töötleva tööstuse toodang tervikuna aga hooajalisi tegureid arvesse võttes kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas. Lisaks näitab tööstusbaromeeter, et tootmisvõimsuse kasutamine muutus neljanda kvartali jooksul intensiivsemaks.

Ettevõtete investeeringute edasine kahanemine võib takistada majanduskasvu taastumist. Maksudeklaratsioonide andmetel olid ettevõtete investeeringud neljandas kvartalis 11% väiksemad kui aasta varem. Investeeringute kahanemise taga võib olla ettevõtete kasumite vähenemine, mis jätkus tõenäoliselt eelnevate kvartalitega sarnaselt ka neljandas kvartalis. Kasumite jätkuvale kahanemisele viitavad samuti maksulaekumiste andmed.

Ettevõtete ootused majanduskasvu kiirenemise suhtes on aga selgelt paranenud. Majandususaldusindeksi tõus oli neljandas kvartalis laiapõhjaline: kindlustunne paranes nii tööstuses, teenuste sektoris, ehituses kui ka kaubanduses. Lisaks viitab positiivse arengu suuremale tõenäosusele tööstussektori lähikuude tellimuste kasv. Elektroonikaseadmete tootmisharu tellimused olid neljandas kvartalis ligi 30% suuremad kui aasta varem, mis osutab, et lähikuudel võib toodang märkimisväärselt suureneda.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 17/02/2016

14.02.2016 Margot Toompark

17/02/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringu menetlemine”. Koolitust viib läbi Advokaadibüroo Cobalt, nõunik Raul Keba.

Riigikogu võttis 28.01.2015 vastu uue planeerimisseaduse, mis hakkas kehtima 01.07.2015.

Uus seadus tõi uued mõisted, põhimõtted ja planeeringuliigid, täpsustas menetluskorda, muutis planeeringukohustuse aluseid ja annab sätted planeeringute kehtetuks tunnistamiseks jne.

Koolitusel käsitletakse uue seaduse erisusi eelmisest seadusest, tuuakse näiteid Tallinna menetluskordadest ja praktikast. Kuivõrd uus seadus on sisuliselt kokkuvõte Riigikohtu viimase kümne aasta praktikast, tuleb vaatluse alla ka seadust kujundanud kohtulahendid.

Koolitus-seminar “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 17/02/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majanduskasv ei vastanud ootustele

12.02.2016 Mihkel Nestor

Lõppeval nädalal andsid tooni negatiivsed majandusuudised. Esialgne hinnang neljanda kvartali SKP-le näitas, et eelmisel aastal aeglustus majanduskasv tugevalt. Värske ekspordi- ja turismistatistika kohaselt vähenesid nii kaubavahetus kui välisturistide külastused.

Müügitulude langus ja tööjõukulude kiire tõus on sundinud ettevõtteid üle vaatama oma äriplaane, mida ilmestavad töötuse marginaalne kasv eelmise aasta lõpus ja esimesed suurkoondamised.

Eesti majanduskasv jäi ootustele märkimisväärselt alla

Kui 2015. aasta alguses ennustasid analüütikud Eestile 2-2,5% vahele jäävat majandus¬kasvu, siis tegelikkus osutus oodatust halvemaks. Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt kasvas SKP 2015. aasta IV kvartalis vaid 0,7%, mis aastakasvuks annaks 1,2%. Et numbrile konteksti anda – samas suurusjärgus kasvas eelmisel aastal Prantsusmaa majandus – riik, mille ettevõtluskeskkond on kaugel ideaalsest ja mis vaevleb tõsiste probleemide käes.

Põhjuseid, miks Eesti majanduskasv aeglustus, leiab küllaga, ent ei saa välistada, et hiljem SKP kasvunumbrit tõstetakse. Mäletatavasti korrigeeriti eelmisel sügisel 2014. aasta kasv 2,1%-lt 2,9%-ni, sarnaseid näiteid võib tuua mitmeid.

Kaks peamist põhjust, miks SKP kasv pidurdus on nigel eksport ja märkimisväärselt vähenenud kapitalikulud ehk investeeringud. Kui uute elamispindade soetamine on kasvanud, siis ettevõtete ja riigi investeeringud on jäänud nõrgaks. Kuigi laenuintressid on ajalooliselt soodsal tasemel, ei tekita tänane väliskeskkond ettevõtjates just üleliigset kindlust, et suuri projekte ette võtta. Ettevõtete müügitulu vähenes teadaolevalt terve 2015. aasta vältel, tööjõukulud aga kerkisid töötajate poolt domineeritud tööturul kiires tempos.

Lisades sellele deflatsioonilise keskkonna, kus ettevõtjate võimalused hinda tõsta on piiratud, siis on ettevaatus investeeringute tegemisel ootuspärane. Varasematel aastatel on taset aidanud hoida suured projektid energia- ja keemiatööstuses. Et tänaseks on tööd teostatud, siis on miinusmärgiga aastavõrdluses ka üldnumber. Investeeringute tegemisel on tagasihoidlik olnud ka riik. Suur osa riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt tehtud kapitalikuludest rahastatakse EL struktuurifondidest pärit rahastuse abil.

Ühelt programmiperioodilt üleminek teisele on viibinud, mistõttu on investeeringute tegemine kängunud. Hetkel tundub küll, et 2016. aastal saadakse masinavärk uuesti käima ja uued koolid, sillad ja vallamajad hakkavad taas kerkima. Sektoritest on seisak investeeringutes mõjutanud negatiivselt ehitusettevõtteid. Venemaa majanduskriis on halvendanud transiidisektori näitajaid ja pannud raskesse seisu Eesti põllumajandustootjad. Töötlevas tööstuses vähenes märkimisväärselt ka elektroonikaseadmete toodang ja odava nafta tõttu sattus raskustesse keemiatööstus.

Kaupade eksport kahanes kolmandat aastat järjest

Teisipäeval avaldas Statistikaamet andmed detsembri väliskaubanduse kohta, millest selgus, et ka eelmise aasta viimasel kuul oli Eesti ekspordikasv aastavõrdluses miinusmärgiga, seekord küll vaid -0,1%. Aasta kokkuvõttes vähenes eksport 2014. aastaga võrreldes aga 4%. Tegemist on kolmanda aastaga järjest kui kaupade väljavedu väheneb – viimati kasvas eksport 2013. aastal.

Miks on Eesti eksport viimastel aastatel kiratsenud?

Mida aasta edasi, seda klišeelikumana see sõnapaar kõlab, kuid nigela ekspordi peasüüdlane on nõrk välisnõudlus. Riigi ekspordi peamised sihtriigid määrab suuresti ära geograafiline asukoht ja kahe meie olulise kaubanduspartneri, Venemaa ja Soome, majandusolukord on olnud viimastel aastatel tõepoolest raske. Kui 2014. aastal viis ekspordikasvu miinusesse põhjanaabrite ebapiisav nõudlus, siis 2015. aastal oli põhjuseks Venemaa sügav majanduslangus. Eesti kaupade eksport Venemaale kahanes eelmisel aastal koguni 35%.

Rõhutada tuleb, et otseste sanktsioonide roll ekspordi languses oli pigem vähene. Ka 2013. aastal moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad Venemaale minevast ekspordist vaid 17%, seejuures moodustas märkimisväärse osa sellest re-eksport ehk kaubad, mida Eesti ettevõtted vaid vahendavad. Tervikuna on re-ekspordi osakaalu hinnatud kolme neljandiku ligi kogu Venemaa suunalises kaupade väljaveos. Head meelt võib tunda selle üle, et kuigi Soome koguimport kahanes ka 2015. aastal, õnnestus Eestil ootamatult eksporti sinna isegi 0,6% võrra suurendada.

Nigela nõudluse süüks ei saa panna Eesti ekspordi nullkasvu Rootsi suunal. 2015. aastal kasvas Rootsi SKP hinnanguliselt 3,6%, seejuures kaupade import 4,4% võrra. Rootsi puhul mõjutab Eesti ekspordinäitajaid ühe suure tooterühma väga suur osatähtsus koguekspordis. 2015. aastal oli telekommunikatsioonielektroonika osa Eesti Rootsi-suunalises ekspordis 43% ja selle väljavedu vähenes aastavõrdluses 10%. Jättes tooterühma arvestusest välja, oleks Eesti kaupade müük Rootsi kasvanud 10% – suurepärane tulemus.

Varasemalt on elektroonika eksport kasvanud teistest kaupadest kiiremini ja suurem hajutatus on Eesti jaoks kindlasti hea. Tugeva panuse andis muude tööstustoodete eksport 44% kasv. Sellesse kaubagruppi kuuluvad peamiselt mööbel ja kokkupandavad ehitised, mille tootmisel jääb suur osa loodud lisandväärtusest Eestisse. Rootsi majandusele prognoositakse soodsaid tuuli ka edasiseks, mistõttu on täna parim hetk muidu uute tulijate suhtes konservatiivsele turule sisenemiseks.

Kaubavahetus ei ole kunagi ühepoolne, sest kõike tarvilikku ei ole võimalik või mõistlik ühes riigis toota. Eriti peab see paika Eesti-sarnaste väikeriikide puhul. 2015. aastal ületas kaupade import eksporti 1,4 mld euro võrra. Merkantilistliku majanduspoliitika pooldajad võivad siiski rõõmustada, sest viimati oli kaubavahetuse puudujääk nii väike 2011. aastal kui töötus ületas 12%. Rahvamajanduse arvepidamises, mis võtab arvesse ka teenuste eksporti, on Eesti plussis pea igal aastal.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Omanikujärelevalve ja ehitusprojekt

12.02.2016 Eno Pappel

Ehitustööde järelevalvet on võimalik kvaliteetselt teha ainult siis kui on kasutada kvaliteetne projekt. Hetkest, kuid projektdokumentatsioonis puudub mõne keerukama sõlme lahenduskäik, muutub ehitamine “kunstiks“, mille autorid kasutavad oma varasemaid ehituskogemusi.

Kui projektina kasutatakse üldist eelprojekti või pole põhiprojektis lahendatud keerulisemaid sõlmi, alustab ehitaja “nii oleme varem teinud” lahenduste tegemist, mis aga konkreetse maja puhul ei pruugi sugugi sobida.

Ehitaja on ju mõneti sundseisus. Tema on võtnud kohustuse teatud kulude ja ajaga tööd ära teha. Ta võib tellijalt küsida konkreetsete sõlmede kohta lisainfot või täpsemaid jooniseid, kuid paljudel juhtudel tellija sellises olukorras projekteerimisele lisakulutusi teha ei taha. Samuti tähendaks täiendava projekti joonise tellimine ka lisa ajakulu, mis plaanitud tööde tempot rikuks.

Sellises olukorras tellija, kas lepibki ehitaja “nii oleme varem teinud” lahendustega või kui on tellija poolt kaasatud omanikujärelevalve, siis suunab probleemi temale.

Omanikujärelevalve seejärel, kas kiidab ehitaja poolt pakutud lahendused heaks või lükkab need koos põhjendustega tagasi. Tavaliselt ei ole aga ka omanikujärelevalvel projekteerimise pädevust ning ka omanikujärelevalve teeb otsused sisuliselt oma senisele tööpraktikale ja kogemustele tuginedes ning erialastele teadmistele.

Omanikujärelevalve puhul on ehitajaga võrreldes siiski üks kindel eelis. Nimelt on omanikujärelevalve sõltumatu ning seetõttu vaatab tervikut ja kvaliteeti teise pilguga, kui seda teeb ehitaja, kes peab jälgima ka oma kulusid ning seetõttu pakub ehitaja sageli välja ennekõike odavamad ja mugavamad lahendused. Ei taha liiga teha kõigile ehitajatele, loomulikult on ka selliseid ehitajaid, kelle jaoks on väga tähtis lõppkvaliteet ning seetõttu tuuakse välja kohe kvaliteetsed lahendused.

Omanikujärelevalvel on seaduse järgselt lai ülesannete nimekiri, mida tuleb jälgida ning kontrollida. Näiteks kuulub omanikujärelevalve ülesannete hulka ka maja projektdokumentatsiooni võrdlemine ehitusloa saanud projektiga. Mahuka projekti puhul on keeruline võimalikud muudatused ülesse leida. Või näiteks tuleb hinnata seda, kas projektdokumentatsioon on ehitamiseks piisav. Omanikujärelevalve võib ju välja tuua, et pole piisav, kui aga tellija ei plaani täiendavalt projekteerimisse kulutada siis tuleb ehitada ikkagi ebapiisava projektiga.

Tellijal jääb üle seejärel loota, et see “kunst”, mis valmib ehitaja või ehitaja ja omanikujärelevalve koostöös on kvaliteetne ning pikaealine.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Tööpuudus aasta lõpus veidi suurenes

12.02.2016 Tõnu Toompark

Tööpuuduse kasv eelmise aasta viimases kvartalis vastas meie ootustele. Töötute arv suurenes neljandas kvartalis aastaga 1200 inimese võrra ja tööpuudus tõusis veidi, 6,4%ni. Töötukassa andmete järgi on registreeritud töötuse numbrid olnud üle-eelmise aasta vastava kuu tasemest kõrgemad juba alates eelmise aasta augustist. Selle aasta jaanuaris oli registreeritud töötuid umbes 1700 inimese võrra rohkem kui aasta varem.

Hõive näitas eelmise aasta viimases kvartalis endiselt kasvutrendi. Hõivatute arv suurenes neljandas kvartalis üle-eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9000 inimese võrra ehk 1,4%. Tööga hõivatute arv kasvas tänu tööturult eemal olnud inimeste ehk mitteaktiivsete arvu vähenemisele. Mitteaktiivsete arv vähenes kõige rohkem pensionäride hulgas. Viimase taga on osaliselt pensioniea tõus.

Sellel aastal peaks meie prognoosi järgi hõivatute arv veidi vähenema ja tööpuudus kasvama. Ühelt poolt väheneb tööealine elanikkond. Teiselt poolt sunnib tööjõu kallinemine ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. Töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nipid koduostjale: Kas osta või üürida?

12.02.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu ei tohiks sellesse pealiskaudselt suhtuda. Uue kodu otsingutega alustamisel võiks kõige esimese asjana enda jaoks läbi arutada, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed eelised, üürimisel teised. Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas elamise ajaline kestus on viis ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult järele mõelda, kas on mõttekas osta näiteks ühetoalist korterit teadmise juures, et peatselt on pere juurdekasvu loota ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu asukoht ei peaks olema töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost eluea jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa, see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga paraku sellist kindlust ei paku. Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks, kuid ükski üürileandja ei paku sajaprotsendilist kindlustunnet, et inimene saab ühes korteris aastakümneid üürnik olla.

Üürikorter tagab liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on otsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi just kinnisvaraomanikele, mitte üürnikele.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Mustamäe Keskus avas täna uksed

12.02.2016 Tõnu Toompark

Täna pärast pidulikku lindilõikamist avas Tallinnas uksed Mustamäe Keskus, mis koondab ühe katuse alla Baltimaade moodsaima Apollo Kino, linnaosa suurima valiku toidukohti, esimese Lotte kohviku, värske Rimi ja kaasaegseima MyFitness spordiklubi.

Mustamäe Keskuse tegevjuht Anneli Hirv ütles avamisel, et keskuse fookuses on kogu perele vaba aja veetmiseks uute võimaluste loomine. “Soovime, et keskus kujuneks linnaosa uueks südameks ja kõigi mustamäelaste armastatud kohtumispaigaks – Mustamäe keskuseks selle otseses mõttes,” lisas Hirv.

Kogu keskuse pinnast ligi poole moodustavad Apollo Kino poolt rajatud Baltimaade moodsaim kinokeskus, Mustamäe esimene MyFitness spordiklubi ja teised vaba aja veetmise võimalused. Ligi neljandiku keskusest võtavad enda alla kümmekond erinevat toidukohta eesotsas 300-kohalise Lidoga. Keskuses asub iseteeninduskassade, uudse väljapaneku ja poes kohapeal asuva suitsuahjuga uus Rimi. Lisaks mitmetele lastele mõeldud kauplusetele tegutseb keskuses ka Eesti esimene Lotte kohvik, kus saab kogu perega süüa, Lotte tegelastega kohtuda, mängida ja üritusi korraldada.

Keskuse avanädalavahetuse jooksul toimub keskuses tiheda programmiga suur tänavakultuuripidu kogu perele, millega kutsutakse linlasi uue esindusliku keskusega esmakordselt tutvuma. Mustamäe Keskus asub aadressil Tammsaare tee 104a, keskuse ees ja katuseparklas saavad külastajad parkida tasuta.

Uues Mustamäe Keskuses on kokku enam kui 21 000 ruutmeetrit, sealhulgas ligi 13 500 ruutmeetrit üüritavat pinda. Mustamäe Keskuse ehitasid OÜ Astlanda Ehitus ja Eventus Ehitus OÜ.

KV.EE: Kinnisvara hinnatõusuootus on julge prognoos

12.02.2016 Tõnu Toompark

Tallinna kõrge korteritehingute arvu kiuste on konkurents kinnisvaramüüjate vahel tihe. See sunnib tegema soodustusi, mis tihtipeale väljenduvad hinnaalanduste pakkumises. Sellises olukorras on korterite hinnatõusuootus vägagi julge prognoos, analüüsis kinnisvaraturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Tallinna korteritehingute keskmine hind on 2016 I kvartali esialgsete andmete alusel 1528 €/m². Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute hind 1,0% võrra madalamal. Nii olemegi küsimuse juures, kas korterite kiire hinnatõus on pöördunud languseks?“ esitas Tarvo Teslon küsimuse.

Vaatamata korteritehingute keskmise hinna langusele on optimistlikud kinnisvaramüüjad müügipakkumiste keskmist hinda kergitanud. Portaali KV.EE andmetel oli jaanuarikuine Tallinna korterite keskmine pakkumishind 1875 €/m², mis on aastatagusest 5,7% kõrgemal. Nii sõuavad kinnisvaramüüjad reaalsusele vastuvoolu.

„Kõrged pakkumishinnad on sundinud kinnisvaramüüjaid tehinguni jõudmise nimel tulema välja soodustustega. Mõne arendusprojekti raames pakutakse kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat allahindlust, teise puhul makstakse aastaid kinni korteriostja kommunaalkulud,“ tõi Tarvo Teslon näiteid elust „Avalikult väljareklaamitavate allahindluste ja soodustuste kõrval on olulisel määral laienenud kauplemisruum ehk suuliste läbirääkimiste käigus allahindluse saamise võimalus,“ lisas Tarvo Teslon.

Hinnasurve ehk soodustuste pakkumise taga on kõrge korterite müügipakkumiste arv. Portaalis KV.EE on viimase pooleteise aasta jooksul olnud pakkumises keskmiselt 5500 Tallinna korterit. See on märksa rohkem kui näiteks 2013. aasta lõpul, korterite müügipakkumisi oli alla 3800. Kõrge pakkumiste arv hoiab kinnisvaramüüjaid pinges ja sunnib neid tehinguni jõudmise nimel aktiivselt tegutsema. Sageli on selleks pingutuseks hinna alandamine.

„Tulevikusuunas vaadates peab tõdema, et vaatamata kõrgele korteritehingute arvule on kinnisvaramüüjate konkurents tihe, paljus toimub konkureerimine hinna baasil. Tehinguni jõuab see kinnisvaramüüja, kes suudab pakkuda paremat hinda,“ tegi Tarvo Teslon kokkuvõtte. „Hinnaalandusi pakuvad kinnisvaraarendajad avalikult soodustustena, eraisikutest müüjad annavad hinda alla läbirääkimiste käigus. Sellises kontekstis peab tõdema, et korterite hinnatõusuootus lähitulevikus on julge prognoos, mille täitumine on vähetõenäoline,“ ennustas Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.