Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.
2015. aasta
2015. aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot.
Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1%, siis IV kvartalis 0,7%. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1%.
2015. aastal mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.
Oma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.
Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1% ning kaupade ja teenuste import 1,8%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.
Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7%, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides. Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.
Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud. Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6% SKP-st.
Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.
2015. aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3% ja 2,8%. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6% ja 1,1%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7%.
2015. aasta IV kvartal
2015. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,4 miljardit eurot.
2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,9% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8%.
2015. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Lisaks andsid majandusele hoogu info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
2015. aasta IV kvartalis oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtus reaalarvestuses SKP üks suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
IV kvartalis kasvas SKP aeglasemini kui hõivatute arv, kuid kiiremini, kui töötatud tundide arv. Seetõttu vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tootlikkus hõivatu kohta, kuid tootlikkus tunni kohta kasvas. Tööjõu ühikukulu suurenes 2015. aasta IV kvartalis 5,2%.
Sisemajanduse nõudlus jäi 2015. aasta IV kvartalis võrreldes aasta varasemaga samale tasemele, suurenedes hinnamõjusid arvesse võttes 0,2%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt kodumajapidamiste ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, samas varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,2%. Kapitali kogumahutuse vähenemine pidurdus – 2015. aasta IV kvartali reaalarvestuses oli see 0,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Investeeringuid mõjutasid positiivselt põhiliselt valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
2015. aasta viimases kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,0%, kaupade ja teenuste import aga 0,7%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,9%.
Tallinna Lennujaam kuulutas septembris välja riigihanke projekti Tallinna lennuliiklusala ehitustööde teostamiseks, täna sõlmiti ehitusleping hanke võitja Lemminkäinen Eestiga.
The project initiated by the Government Office to establish oak groves with 100 trees to celebrate the Centenary of the Republic of Estonia has reached the stage of design work in Tamsalu. The given place was selected as a site for the park due to its symbolic name and also for its location in the middle of Estonia. With the support of the Government Office, the aim is to establish oak groves of 100 oaks in every Estonian county with the trees planted in cooperation with students and local governments in the early summer of 2018.
Eilsel Riigikogu istungil ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud „võtmed tagasi“ põhimõtet järgiv eelnõu, mis aitaks lahendada olukordi, kus krediidivõtja ei tule laenumaksete tasumisega enam toime.
Eesti Omanike Keskliit toetab Eestile turvalise riigipiiri välja ehitamist, kuid leiab, et piiriribas maade omandamine peab toimuma õiglase hinna eest, mitte omanike arvelt ja ruutmeetri eest sente tasudes.
Viljandil on oma kauni elukeskkonna ja perspektiivika tööstuspotentsiaaliga võimalus kujuneda tõmbekeskuseks, kuhu inimesed soovivad üha meelsamini elama asuda, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.
Põhjamaade suurim kaubanduskeskuste arendaja Citycon võtab oma keskustes kasutusele keskkonnamõju kvaliteedistandardi BREEAM.
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.
Veebruar oli Tallinna korteriturul igavalt tavapärane – tehti kokku 692 tehingut, keskmine m2 müügihind oli 1554 EUR/m2.
Larsen Kinnisvara ning ühisrahastusplatvorm Crowdestate saavutasid käesoleva nädala esmaspäeval märkimisväärse rekordi, kus Larsen Kinnisvara uude, Vana-Kalamaja 6 arendusse kaasati väikeinvestoritelt 500 000 eurot kõigest 8 minutiga. Nii suurt summat nii lühikese ajaga pole varasemalt Eesti kinnisvaras kaasata õnnestunud.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Veebruari kuus pakuti 
