Võin julgelt väita, et igaüks meist puutub ühel või teisel eluetapil kokku olukorraga, kus kodu on jäänud liialt kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Vanusega muutuvad nõuded, soovid ja eelistused eluasemele.

Kui kunagi oli kinnisvaratehingute teostamine peamiselt maaklerite pärusmaa, siis praegusel tehnikaajastul omavad pea kõik fotoaparaati ja oskavad kasutada internetti. Kinnisvara müük on justkui lapsemäng – klõpsad paar pilti, riputad kuulutuse kinnisvaraportaali ja peagi tuleb ostja.

Kas teie olete juba kinnisvara omal käel müünud? Siis olete ilmselt kokku puutunud olukorraga, kus kuulutuse aktiviseerumisel hakkavad vahetpidamata helistama ja kirjutama need tüütud maaklerid, kes iga hinna eest üritavad selgeks teha – nende teenus on vajalik ja teistest parem. Paljudel juhtudel müük ei lähe ja otsustataksegi appi võtta professionaal.

Mina olen üks neist tüütutest maakleritest, kes helistab ja kirjutab. Ma ei arvagi, et kõigil on maaklerteenust vaja, kuid niimoodi järjest inimestega suheldes selgub sageli, et üks või teine soovib siiski professionaalset nõu ja inimest, kelle kätte oma kodu müük usaldada. Ühe järjekordse telefonikõne käigus oma teenust tutvustades sain väga huvitava vastuse: „Mul on juba üks mõttetu maakler“. See pani mind sügavalt mõtlema – miks inimesed valivad ühe nii olulise protsessiga tegelema maakleri, kes nende arvates on mõttetu. Eriti, kui mängus on suured rahad ja halvimal juhul võib müük venida või sootuks tulemuseta jääda.

Rootsis ja Norras nõutakse maakleritelt vastavat erialaharidust, kuna nad täidavad ka notari rolli. Eestis reguleerib kinnisvaravahendajate tegevust mingil määral võlaõigusseadus, kus on sätestatud maakleri mõiste, õigused ja kohustused, kuid mingisuguseid nõudmisi erialaharidusele ei esitata. Tõsi, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on koostanud „Kinnisvaramaakleri kutsestandardi“, mis koondab kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooninõuded, kuid see on pigem formaalne dokument. Suuremad kinnisvaraettevõtted valivad küll oma töötajaid hoolikalt, kuna panustavad nende väljaõppesse ja ei saa mainega riskida, kuid üldiselt võib öelda, et maakleriks võib soovi korral saada absoluutselt igaüks.

Nõudlus tekitab ikka pakkumise, mitte vastupidi. Eestis ei kontrolli kinnisvaravahendajate tööd ükski institutsioon, kuid igaühel meist on võimalus valida oma kinnisvara müügiks võimalikest parim maakler. Seni, kuni inimesed teevad läbimõtlemata otsuse ja annavad tööd „mõttetutele“ maakleritele, püsivad viimased turul edasi ja pakuvad oma teenuseid ka kõigile teistele. Nüüd tekib ilmselt paljudel küsimus – aga kuidas ikkagi valida oma kodu müügiga tegelema professionaalne ja kvaliteeti pakkuv maakler?

Siinkohal pole kindlat reeglit. Kindlasti tuleks kriitilise pilguga vaadata, millist lisandväärtust kinnisvaravahendaja teile pakub. Minu arvates on maakleri parim visiitkaart tema müügikuulutused, mis on kõigile kinnisvaraportaalides kättesaadavad. Enne kinnisvaraspetsialisti valimist tutvuge tema „käekirjaga“ – kas kuulutused on atraktiivsed ja kutsuvad teid ostma? Kuigi peaaegu igaüks oskab pildistada, on professionaalne maakler kindlasti tavainimestest sammukese ees ja kasutab kinnisvara pildistamiseks professionaalset kaamerat lainurk objektiiviga.

Loomulikult on alati võimalus kasutada ka kinnisvarafotograafi, kuid üldiselt tähendab see ka veidi kõrgemat vahendustasu. Pildid on müügi juures ülimalt olulised – halvimal juhul välistatakse kehvade piltidega müügikuulutus valikust juba eos.

• Professionaalne maakler on kindlasti korrektne ja ei luba endale grammatika- või faktivigu. Viimased viitavad kiiruga kirjutatud müügitekstile või lihtsalt lohakusele. Süvenege maakleri kuulutustesse – kas need on läbimõeldud, informatsiivsed ja korrektsed? Kas soovite, et ka teie kinnisvara müügipakkumine näeks selline välja?
• Piltide kõrval ei ole mitte vähemtähtis kinnisvara õige hinnastamine. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müükivõtmist põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega ja teeb ära eeltöö, et teda erinevates müügiga seotud küsimustes nõustada. Üha enam olen kokku puutunud olukorraga, kus klient lubab oma kinnisvara müüa – kopeerige pildid ja pange kuulutus üles. Professionaalne maakler kindlasti sellega nõus ei ole ja tutvub müüdava objektiga isiklikult.
• Kvaliteetset teenust pakkuvad kinnisvaraettevõtted on väga palju investeerinud erinevatesse müügivõimalustesse – videoturundus, välireklaam, kinnisvaraobjekti tutvustavad flaierid, välismaa kinnisvaraportaalides kuulutamine, sotsiaalmeedia kasutamine ja palju muud – see kõik loob olulist lisandväärtust. Rääkimata oma töötajate väljaõppest ja pidevast koolitamisest. Seda kõike ei saa pakkuda tasuta, seetõttu tuleks väga kriitiliselt suhtuda teenuse hinda. Maakler, kes küsib vahendustasu 500 või 1000 eurot, ei ole ilmselt nii motiveeritud müügiga tegelema ja jätab suure tõenäosusega riigile maksud maksmata. Üldiselt jäävad maaklerteenuse hinnad 3-5 protsendi vahemikku lõplikust müügihinnast ja kehtib reegel: head ja odavat asja pole olemas.

Kui olete teinud läbimõtlemata otsuse ja pole rahul oma maakleriga, siis kindlasti tasuks kõigepealt temalt küsida – miks müük ei lähe? Ehk on tegemist väga hea maakleriga, kuid teie ise ei võta tema nõu kuulda ja olete kinni oma põhimõtetes? Või kui maakler on tõesti „mõttetu“ siis alati on võimalus koostöö lõpetada ja valida uus kinnisvaraspetsialist.

Ehk siis professionaalne maakler:

• on väga heade ehitusalaste ja juriidiliste teadmistega
• oskab käsitleda fotokaamerat
• kirjutab grammatikavigadeta
• viib ennast põhjalikult kurssi müüdava objektiga
• on pädev määrama parimat võimalikku müügihinda.

Mis kõige olulisem – hea maakler teeb oma tööd südamega ja on alati kliendi jaoks olemas, arvestades tema soovide ja vajadustega. Selliseid kinnisvaraspetsialiste on turul väga palju ja kui inimene valib maaklerit hoolega, siis võib kindel olla, et lisaks edukale müügiprotsessile on tagatud ka positiivne emotsioon ning omaenda usaldusväärne kinnisvaraspetsialist kogu eluks.