Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
 

Andres Koger kaasab EstateGuru kaudu pool miljonit

EstateGuruEhitusettevõtja Andres Koger kaasab EstateGuru ühisrahastusportaali kaudu arendustegevuseks 535 000 eurot, mille tagatiseks seatakse neljale juba valminud Mardi projekti korterile esimese järgu hüpoteek.

Andres Kogerile kuuluv arendusettevõte kaasab kapitali uute projektide jaoks, pakkudes tagatiseks juba väljaehitatud Mardi majade kortereid. Mardi majad on terviklik keskkond Tallinna kesklinnas Stockmanni kaubamaja piirkonnas, kus on välja arendatud kokku 130 korterit, millest tänaseks on müümata vaid 20.

Eelmise nädala lõpus avatud investeerimisvõimalust on tänaseks kastutanud juba üle 120 investori ning projekt on avatud veel kümme päeva. Investoritele pakutakse aastainteressiks 10% ning üle 10 000 euro investeerinutele lisab EstateGuru omalt poolt veel 1%. Laenuperiood on kuni 1 aasta ning laenu kaasatakse 1480 eurot iga tagatiseks seatava korteri ruutmeetri kohta.

Mardi projekt on EstateGuru ühisrahastusplatvormi 15. projekt. EstateGuru portaaliga on tänaseks liitunud üle 2000 kasutaja ning läbi selle on vahendatud ligi 2 miljoni euro ulatuses laene. Keskmiseks investoritele makstavaks intressiks on täna 11,9%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon: Riigimaanteede hoolduslepingute sõlmimine

NordeconNordecon AS ja Maanteeamet sõlmisid Järva maakonna, Hiiu maakonna ning Kose teepiirkonna riigimaanteede hoolduslepingud järgmiseks viieaastaseks perioodiks ehk aastateks 2016-2021. Kolme eelpool nimetatud lepingu esimese aasta maksumus on kokku ligikaudu 3 milj. eurot, millele lisandub käibemaks.

Hooldelepingute täitmine on jaotatud viieks 12-kuuliseks perioodiks ning järgmiste lepinguaastate maksumuse määramise aluseks on eelmise aasta lepinguline hind korrigeerituna kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muudatusega.

Nordecon AS ja tema tütarettevõtted teostavad aastaringselt riigimaanteede hooldustöid lisaks Järva ja Hiiu maakonnale ning Kose teepiirkonnale ka Keila teepiirkonnas, ehk kokku enam kui 2600 kilomeetril. Riigimaanteede hooldega on Nordecon AS tegelenud alates 2002. aastast, olles hooldekilometraažilt suuruselt kolmas teehooldeettevõte Eestis.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Lasnamäe tööstusalade ruumilist arengut suunab nüüd uus üldplaneering

TallinntallTallinna Linnavolikogu kehtestas 1. oktoobril 2015 Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu.

Üldplaneering hõlmab Lasnamäe linnaosa Peterburi teest lõuna poole jäävad Ülemiste, Sõjamäe ja Väo asumites paiknevad peamiselt tööstus- ja ettevõtlusalad. Peterburi teest põhja poole jääva elamualade arengusuunad on määratud 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringus.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneering täpsustab ja osaliselt muudab Tallinna üldplaneeringut Lasnamäe tööstusalade planeeringu piirides. Üldplaneering loob aluse linnaehitusliku arengu suunamisele, olles edaspidi lähtedokumendiks detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele ning taristu kavandamisele. Üldplaneeringu elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise: tänavastruktuuri korrastamine, piirkonna vajadustele vastava ühistranspordivõrgu arengusuundade kindlaksmääramine, maksimaalse logistilise kasumlikkuse eelise edasiarendamine, rohevõrgustiku toimimise põhimõtete kujundamine koos selleks vajaliku maa reserveerimisega ning territooriumi funktsioonide mitmekesistamine.

Paralleelselt üldplaneeringuga koostati ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostajaks oli Ramboll Eesti ASi töörühm ning aruandes esitatud tulemuste alusel on Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringut täiendatud. Üldplaneeringu KSH aruande koostamisel osalenud eksperdid tõid välja, et peamised planeeritaval alal ilmnevad negatiivsed mõjud on auto-, rongi- ja lennuliiklusest tingitud müra ja õhusaaste ning alal toimuva tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele ja rohealadele, samuti keskkonna vähene atraktiivsus.

KSH analüüsist järeldub, et enamik negatiivsetest mõjutustest avaldub vaid lähiperspektiivis, kaugemas perspektiivis vähenevad tööstusalale ja selle lähiümbruskonnale avalduvad intensiivsed mõjud märkimisväärselt. Pikemalt ette vaadates on paljud üldplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud oskuslikult ja üldplaneeringus välja toodud põhimõtteid arvestades leevendatavad ning muudetavad positiivseteks mõjudeks. Keskkonnaamet Harjumaal (endine Harjumaa Keskkonnateenistus) kiitis KSH aruande heaks 12. mail 2011.

Üldplaneeringu materjalid on kättesaadavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.tallinn.ee/ehitus või elektroonilises Tallinna õigusaktide registris https://oigusaktid.tallinn.ee .

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Statistika: Palkade kogusumma kasvab veel laenujäägist kiiremini

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti eraisikulaenude jääk on asunud kiirenevas tempos kasvama. Augustikuine eraisikulaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 7,23 miljardit eurot ehk 3,5% aastatagusest kõrgemal. Laenujääki veab kasvusuunas kasvav laenukäive. Viimase kuue kuu jooksul on aastane laenukäibe kasv olnud üsna kõrges 13 ja 21 protsendi vahemikus.

Kiire laenujäägi kasvu olukord kasvatab laenukoormust. See omakorda loob riski, kus pangad panevad piduri eluasemelaenude väljastamisele. See jällegi võib pidurdada tehingute tegemist kinnisvaraturul ja pöörata stabiilsena püsinud hinnad langusesse.

Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid kerkivad majanduskasvust kiiremini ja see kergitab suhtelist laenukoormust. Siiski tõuseb laenujääk aeglasemalt, kui on keskmine palgakasv. Lisaks kerkivad laenujäägid madalama tempoga summaarsest palgafondist, mis on rahasumma, mille arvelt tarbijad laene teenindavad. Nii ei pea kiirenevas tempos kerkivatest laenujääkide pärast esialgu veel muret tundma.

Omaette küsimus on sissetulekute tõusu jätkusuutlikkus. Kui palgakasv aeglustub ja laenujäägid jätkavad suurenemist senise kiirusega, hakkab laenukoormus kerkima ja võib majanduse tagasilöökide puhul keeruliseks probleemiks muutuda, mis jätab oma märgi kinnisvaraturule.

Netopalkade summa ja eluasemelaenude jääk

Netopalkade summa ja eraisikulaenude jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Keskerakonna fraktsioon algatas „võtmed tagasi“ eelnõu

RiigikoguRiigikogu Keskerakonna fraktsioon andis tänasel istungil menetlusse seaduseelnõu, mille eesmärk on täiendada võlaõigusseadust seesuguselt, et tarbijale loodaks võimalus negatiivses majanduslikus olukorras olles anda krediidiandjale või krediidivahendajale üle tagatisena märgitud vara nii, et see katab kõik krediidiga seotud olemasolevad ja tekkida võivad kulutused. Laiemalt on antud ettepanek tuntud kui „võtmed tagasi“ eelnõu.

„Võtmed tagasi põhimõte tähendab seda, et inimese eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale hüpoteegiga ostetud kinnisvara. Eluasemelaenu võtmine on tänapäeva ühiskonnas ääretult tavaline tarbijakäitumine. Paraku ei ole keegi kaitstud selle eest, et krediidikoormus võib eri põhjustel muutuda talumatuks ning tekkida suur risk ülevõlgnevuseks. 2008. aasta finantskriisi tagajärjel jäid paljud pered ilma oma kodudest ja väljusid kodu soetamise tehingutest vaesematena kui kunagi varem. Meie ettepanek aitaks taolisi juhtumeid vältida,“ sõnas eelnõu algataja Olga Ivanova.

Ka Euroopa Parlament on kutsunud Euroopa Komisjoni üles analüüsima “võtmed tagasi” põhimõtte võimalikke majanduslikke tagajärgi, kaalumaks selle laiemat rakendamist EL liikmesriikides. „Viimatine laenubuum näitas, et kõik Eesti pangad ei laenanud vastutustundlikult. Samas on ebaõnnestunud laenutehingu risk puhtalt laenuvõtja kanda. Näiteks Lätis on taoline muudatus juba ellu viidud ning sama tee võiks valida ka Eesti,“ lõpetas Olga Ivanova.

Antud seaduseelnõu rakendamisel väheneks inimeste ülevõlgnevus ja liigtarbimise võlgnevuse risk, mis on koormav Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile. Samuti aitaks see ennetada makseraskustesse sattumist, mis tekkis 2008. aasta finantskriisil.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Selgusid Eesti parimad korteriühistud 2015

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit korraldas tänavu juba üheteistkümnendat korda korteriühistute konkursi. Parimad valiti kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

“Hea meel on selle üle, et konkursist osavõtjaid oli seekord sõna otseses mõttes kõigist Eestimaa nurkadest. Kuigi see tähendas konkursi komisjonile logistilisi katsumusi, oli tulemus tõeliselt rõõmustav – konkursi komisjonil oli võimalus olla tunnistajaks sellele, et Eestimaa eri paigus tegutseb palju väga tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö,” sõnas Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi.

Konkursi komisjoni kuulusid Triin Reinsalu sihtasutusest KredEx, Hardi Alliksaar Tallinna Linnavaraametist, Regina Michaelis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust. Auhinnatud ühistuid tervitas ja tänas tehtud töö eest Eesti Korteriühistute Liidu suurfoorumil ka ettevõtlusminister Liisa Oviir. Galeriid auhindade üleandmisest saab näha EKÜL kodulehelt.

Mardi sõnul on parima valimine “Ilusa koduümbruse” kategoorias osutunud aasta-aastalt keerukamaks, nii on juba traditsiooniks saanud, et komisjon annab välja ka eriauhindu. Tänavu otsustati ilusa koduümbruse kategoorias välja anda koguni kolm eriauhinda.

Esimene eriauhind kannab nimetust “Kodune aialahendus paneelmajale”. Auhind läks korteriühistule KÜ Linnamäe 79 Tallinnas, kes on suures paneelmajade piirkonnas – Lasnamäel – loonud oma maja ümber kauni aia, kus kasvab lilli ja põõsaid, mida Lasnamäe majade vahel küll leida ei loodaks. Maja seina äärt kaunistab suur lillepeenar, mida pigem võiks pidada mõne maakodu juurde kuuluvaks. “Ära märkimist väärib ka see, et majaümbruse haljastamine oli elanike ühine otsus ja ettevõtmine ning peenardel kasvavad lilled on pälvinud palju tähelepanu ka ümberkaudsetelt elanikelt,” märkis Mardi.

Teine eriauhind „Ilusa koduümbruse“ kategoorias kannab nimetust “Rõõmus koduümbrus”. Auhinna pälvis Tallinna KÜ Olev, Mustamäe tee 199. “Just täpselt see iseloomustabki selle auhinna saajat, korteriühistut, kes lisaks majaümbruse korrastamisele ja haljastuse planeeringule on loonud väga erilise majaümbruse paljude erinevate väikeste rõõmsate detailidega,” rääkis Mardi.

Kolmas eriauhind „Ilusa koduümbruse“ kategoorias kannab nimetust “Läbimõeldud õueruum kõigile põlvkondadele”. Auhinna võitis Haapsalu KÜ Metsa 71.

“Selle ühistu õueala iseloomustab jagunemine erinevateks tsoonideks – on mänguplats lastele, puhkeala täiskasvanutele, nurgake kompostikastidele, kaunid lillepeenrad ja kortermaja keldrist leitud vahenditega kaunistatud saunapuude kuur. Õueala on hästi läbimõeldud ja on isegi ette mõeldud – mänguplats on valmis ehitatud tulevaste laste jaoks – ning ühistul on kindlasti vedanud ka ühistujuhiga, kes mõistab puutööd ja on õues olevad puupingid ja puhkenurga ise valmis ehitanud,” rääkis Mardi.

Auhinna „Ilus koduümbrus 2015“ konkursi võitis KÜ Vokker, Sihva küla, Otepää vald, Valgamaa.”Võitja kirjeldab end nii: oma ilusa koduümbruse oleme saavutanud elanike kätetööga. Oleme rõõmsad, kui saame koos tegutseda, kui külalisi ja koju tulijaid tervitavad meie enda kätetööga loodud lillepeenrad ning kui möödujad peatuvad ja imetlevad ja saavad meie maja ümbrusest positiivseid emotsioone. Meie maja tublid töötegijad on oma töökusega nakatanud kõik majaelanikud seda ilu looma – isegi mehed!,” vahendas Mardi. Konkursi komisjon hindas Mardi sõnul kõrgelt kortermaja ümbruse lopsakaid lillepeenraid, mis on läbimõeldult kujundatud ja hoolikalt hooldatud kehva pinnase kiuste, aga pidas sama oluliseks ka majaelanike ühist tegutsemist endale ilusa koduümbruse loomisel.

Auhinnaga „Parim korteriühistu juht 2015“ pärjati Paul Pärn (KÜ Erika 1 Ühisvara, Tallinnas. Parim korteriühistu juht 2015 on olnud oma ühistu juhatuse esimees alates 1997. aastast. “Majaelanikud räägivad temast väga soojade sõnadega, peavad teda oma maja raudvaraks ja inimeseks, kellel on kõigiga head suhted. Sellest annab ehk tunnistust seegi, et ühistu esimees peab ühistu koosolekuid kohvikus kohvilauaga ja koosolekutel kvoorumi puudust ei esine,” rääkis Mardi. “Oma pikaaegses ühistujuhi töös on ta tegelenud nii tänapäeva kui ajalooga. Tänapäevaseks tegevuseks on olnud miljööväärtusliku kortermaja renoveerimine, sealhulgas autonoomse gaasikatla ehitus. Ajalooga tegelemise põhjuseks on asjaolu, et kortermaja ise on valminud aastal 1939 ning maja pika ajaloo säilitamiseks on ühistujuht kogunud andmeid ja koostanud ülevaate maja elanike kohta. Lisaks sellele on selleaastane võitja suurpärane näide elukestvast õppest, sest hoolimata pikaajalisest ühistu juhtimise kogemusest, täiendab ta end pidevalt erinevatel korteriühistute juhtide koolitustel.

Konkursil „Edukaim renoveerimisprojekt“ otsustati lisaks peaauhinnale välja anda kolm eriauhinda. Esimene eriauhind „Järjekindlalt läbiviidud renoveerimisprojekt“ läks Ida-Virumaale, sellega pärjati KÜ Iisaku Kaare Kaks (Iisaku, Ida-Virumaa). “Korteriühistu viis ellu kortermaja tervikrenoveerimise hoolimata sellest, et korteriomanikke oli vaja pikalt veenda. See Ida-Virumaa väikeasulas asuv korteriühistu on hea näide teistele väikeasulate kortermajadele selle kohta, mida on võimalik saavutada, kui väga tahta ja oma kodu eest hoolt kanda,” tunnustas Mardi.

Teine eriauhind “Stiilne renoveerimislahendus” läks Pärnu korteriühistule KÜ Nikolai 18. “Tegemist on 1962. aastal ehitatud hruštšovka-tüüpi majaga Pärnus miljööväärtuslikul alal, millest renoveerimisega kujundati keskkonda sobituv väärikas hoone. See renoveerimisprojekt on suurepärane näide sellest, millise tulemuse võib saavutada, kui rekonstrueerimisse kaasata arhitekt. Lisaks väärib äramärkimist ka see, et ühistu teostas rekonstrueerimise ühe korteriomaniku väga suure ja aktiivse vastuseisu tingimustes,” märkis Mardi.

Kolmanda eriuhinnaga „Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus“ pärjati KÜ Jalakakivi (Jõõpre küla, Audru vald, Pärnumaa)

“Selle eriauhinnaga soovime tunnustada ühistut, kes on lisaks kortermaja renoveerimisele pööranud olulist tähelepanu ka kauni majaümbruse kujundamisele, nii et hoone ja ümbrus moodustavad ühtse ja tervikliku lahenduse. Lisaks väärib äramärkimist ka ühistu ja tööde teostajate ülikiire tegutsemine – üldkoosoleku otsus maja renoveerida tehti selle aasta veebruari algul ja mai alguseks olid kõik tööd lõppenud. Maja on nüüd energiatõhusam ja julgustuseks teistele maakohtade korteriühistutele, kes veel renoveerimise läbiviimseks hoogu võtavad,” rääkis Mardi.

„Edukaim renoveerimisprojekt 2015“ võitja on KÜ Põlva Trio ning kortermajade Savi 2A ja Jaama 24C renoveerimine Põlvas. “Tänavune võitja viis korraga läbi kahe maja tervikrenoveerimise, nimetan siin tööde loetelust valikuliselt: mõlemas majas fassaadi soojustamine, keskkütte kahetorusüsteemi ja uute radiaatorite paigaldamine, MESA mõõtesüsteemi paigaldamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine,” loetles Mardi. ” Lisaks ühele majadest paigaldatud maaküte. Peale renoveerimist on täiendavalt mõlemale majale paigaldatud veepehmendusseade, välja vahetatud külma ja sooja vee majasisesed torustikud ning paigaldatud soojuspumpade, keskkütte ja sooja vee valmistamise juhtimise automaatika, mille tööd on võimalik läbi interneti reaalajas jälgida ja juhtida.”

Lisaks soovis Eesti Korteriühistute Liit tunnustada tänukirjaga veel viit ühistut nende tegevuse eest kortermaja renoveerimisel või ilusa koduümbruse kujundamisel: KÜ Pae17 Tallinnas, KÜ E. Viiralti 3 Tallinnas, KÜ Energia 5 Tallinnas, KÜ Valge Tallinnas ning KÜ Uus-Sauga 8a Pärnus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Piusa piirivalvekordoni ehitus jõudis sarikapeoni

Riigi Kinnisvara / RKASTäna peeti Võmmorski külas Võrumaal Piusa piirivalvekordoni uue hoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõi hoone kõrgemast nurgast alla Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab Nordecon AS tulevaks kevadeks hoonete kompleksi, mis oleks piirivalvekordoni funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad.

Piusa kordonihoone rajamisel võetakse arvesse ümbruskonnale iseloomulikku arhitektuuri ning tuuakse olemasolevasse arhitektoonikasse kaasaegset lahendust. Hoone välisarhitektuuri eesmärgiks on maksimaalselt sobituda olemasolevasse keskkonda.

Kolmekorruselise peahoone ja abihoonete suurus kokku on enam kui 2500 ruutmeetrit. Hoonestu arhitekt on Magnar Meinart, ehitusprojekti on koostanud AS Amhold.

Tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Piusa kordon saab muuhulgas olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele.

Uue piirivalvekordoni rajamine läheb kokku maksma ligikaudu 4,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustati käesoleva aasta märtsis ning tööd on kavas lõpetada 2016. aasta kevadel.

Piusa kordon

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Akadeemia tee 30 detailplaneering äratas elavat huvi

Tallinn28. septembrist kuni 11. oktoobrini oli kõigil huvilistel võimalik MLOV-s tutvuda Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringuga ja teha oma ettepanekuid. Linnaosa valitsuse fuajees oli üleval ka detailplaneeringut tutvustav näitus.

„Oli väga tore näha mustamäelaste aktiivset kaasalöömist ujula, linnasauna ja spordikompleksi rajamise algetapil,“ tunnistas linnaosa vanem Helle Kalda. „Mustamäe elanikelt saabus avaliku väljapaneku ajal mitmeid ettepanekuid Akadeemia tee 30 detailplaneeringu kohta – sooviti basseini 50 m pikkuse rajaga, võimalusi leida ruumid ka lauatennise mängimise jaoks jne. Kaasaegne ujulaga spordikompleks on ju mustamäelaste ammune unistus, inimesed on ideega algusest peale väga positiivselt haakunud, mõtlevad kaasa ja tunnevad projekti käekäigu vastu elavat huvi. Selle üle saab ainult rõõmu tunda!“

Akadeemia tee 30 detailplaneering algatati 08.10.2014 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1487-k. Detailplaneering võeti vastu 09.09.2015 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1300-k. Planeeritav ala suurusega 1,02 ha asub Tallinnas Mustamäe linnaosas, Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Piirkonnas on valdavalt kuni 5‑korruselised elamud. Planeeritaval alal asub Tallinna linnale kuuluv sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistul olnud koolihoone on lammutatud. Kõrghaljastus kasvab krundi põhja- ja idaküljel. Detailplaneering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneering hõlmab 1,02 ha suuruse maa-ala, detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae. Planeeringus määratakse Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ujula ning linnasaunaga spordi- ja vabaajakeskuse rajamiseks.

Lisaks on planeeringus antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lähitulevik toob liginullenergiahooned teadusuuringutest igapäevasesse ehituspraktikasse

Energia AvastuskeskusTeisipäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Energia avastuskeskuses konverents „Liginullenergiahooned täna ja homme“, kus teadlased, ehitusasjatundjad, õigusloomespetsialistid ja riigiametite esindajad annavad ülevaate liginullenergia hoonetega seotud teadusuuringutest, testimisest, ettevalmistustest seadusandluse muutmiseks ning tellijate valmisolekust.

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist jõustub Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiiv, mille järgi peavad kõik hooned, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2018, olema nullenergiahooned, ehk tootma sama palju energiat, kui tarbivad.

Konverentsi ühe peakorraldaja, Tallinna Tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski sõnul on tulevik liginullenergia päralt. „Alates 2019. aastast kehtib direktiiv kõigile avaliku sektori ehitistele (erasektorile alates 2021. aastast), kuna avalik sektor peab arengu kiirendamiseks eeskuju näitama. Päris nullini ei ole võimalik jõuda ja seetõttu on õigem öelda liginullenergiamaja. Nullenergia nõue kehtib läbivalt, erasektori puhul nii elamutele kui ka äripindadele. Olemasolevaid hooneid nõue mõjutama ei hakka, kuid kõiki uusi ehitatavaid hooneid küll, “ selgitab Jarek Kurnitski.

Konverentsi esimeses osas antakse ülevaade liginullenergiahoonetega seotud teadusuuringutest ning tutvustatakse valminud juhendmaterjale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja räägib ettevalmistavatest tegevustest ja seadusandluse muutmisest liginullenergiahoonete ehitamiseks. Milline on tellija poolne valmisolek, tutvustab Riigi Kinnisvara AS esindaja.

Konverentsi teises pooles jagatakse praktilisi kogemusi seni ainsa avaliku hoone – Rakvere liginullenergia büroohoone näitel; räägitakse ehituse maksumuse kujunemisest ja kontrollist. Konverentsi lõpetab Eesti Arengufondi esindaja ettekanne liginullenergiahoonete tulevikust laiemalt.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Tehnikaülikool, konverentsi toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm Mobilitas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Colonna buys 18 properties from Rimi

SorainenColonna’s investors have acquired 18 retail properties in Estonia, housing Rimi and Säästumarket shops with a total lease area of 16,818 m2 of which five are located in Tallinn, the Estonian capital.

The former owner of the properties was Kinnisvaravaldus, a subsidiary of Rimi Baltic. All shops will remain in use by Rimi, as Rimi Eesti Food has entered into a long-term commercial lease contract with the buyer.

Ruth Laatre, manager of the property department of Rimi Baltic, said that the sale and lease-back of the shop areas forms part of Rimi’s long-term plan to rearrange its property portfolio. Rimi will invest the proceeds from the sale into construction of new shops. In the three years to come, the company is planning to expand significantly, especially in Lithuania, where it intends to increase its market share.

“We are happy to cooperate with a strong partner like Rimi. We find that the acquisition is an excellent addition to our real estate portfolio,” comments Roberto de Silvestri, head of the Colonna group.

Colonna Capital represents foreign investors seeking to invest in real estate portfolios in Estonia. Daily management of the property acquired is carried out by Colonna’s own Estonian team. Colonna has been operating in Estonia since 2006.

Rimi Eesti Food is a subsidiary of ICA Gruppen. In Estonia, the company owns a total of 85 Rimi and Säästumarket shops. Kinnisvaravaldus owns and manages Rimi’s real estate.

The SORAINEN team advising Rimi consisted of partner Toomas Prangli, specialist counsel Urmas Volens, senior associate Paul Künnap with associates Britta Pärk and Kaija Riismaa.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Merko ehitab Lätis lasteaia ja koolimaja

Merkomerko09. oktoobril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA LMH lepingu lasteaia ja koolimaja kompleksi ehitustööde teostamiseks Riia lähedal asuvas Pinkis.

Ehitustööd hõlmavad omavahel galeriiga ühendatud 2-korruselise koolimaja ja 3-korruselise lasteaia kompleksi ehitust.

Lepingu maksumus on ligikaudu 6,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2015. aasta oktoobris ning nende valmimine on planeeritud 2016. aasta oktoobris.

SIA Merks (www.merks.lv ) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Elu korteriühistus: Külaliskorter

Meie majas peab keegi külaliskorterit või hostelit ning seal elavad külalised rikuvad pidevalt öörahu. Korteri omanik väidab, et tal on külaliskorter, mis on registreeritud ka kohalikus omavalitsuses.

Küsimused:

  • Kas korteriühistul oleks registreerimisel olnud sõnaõigust?
  • Kas niisugune asi on õiguslikult reguleeritud ja kas külaliskorteri puhul kehtivad mingisugused erinõuded, kas on vaja taotleda ka kasutusotstarbe muutmist?

Vastus: Turismiseaduse § 18 loetleb majutusettevõtete liigid, milleks on põhiliselt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

Juhul kui Teil on alust arvata, et nimetatud korteris osutatakse majutusteenust turismiseaduse § 18 mõistes, selgitame, et valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Ruumide omanik on antud juhul kohustatud tagama, et ruumide kasutusotstarve on vastav majutusettevõtte liigile, juhul kui ei ole, on ruumide omanikul vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Ehitusseaduse alusel esitab kasutusloa muutmise taotluse ehitise omanik või ehitise kaasomanik. Korteriomandite sihtotstarbe muutmine saab korteriomandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul.

Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. Külaliskorteri puhul on tegemist eluruumiga, seega külaliskorterile ei ole vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Eluruumi omanikul on õigus ruume välja üürida nii pikaajaliseks perioodiks kui ka lühiajalisteks perioodideks. Registreering külaliskorteri kohta tehakse majandustegevuse registrisse taotleja registreerimistaotluse alusel, korteriühistu kooskõlastus/nõusolek ei ole nõutav.

Lisame, et kui olete kindel, et korteri külalised rikuvad öörahu ja tülitavad naabreid, siis tuleb kutsuda politsei rikkujatele. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

9 kuu ülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv kasvas 14 protsenti

1Partner Kinnisvara2015. aasta esimese üheksa kuuga tehti Tallinnas kinnisvaraga 9535 tehingut, mis on 14,3 protsenti enam kui aasta tagasi samal perioodil, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Statistika kohaselt oli käesoleva aasta kolme esimese kvartali kinnisvaratehingute kogumaksumus 1,02 miljardit eurot, mis on mullusega võrreldes 23 protsenti rohkem.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvaraturg väike ja seetõttu võivad ühe kuu statistikat mõjutada üksikud suured tehingud ning püsivamat trendi näitab pikem ülevaade.

“Eesti kinnisvaraturg sarnaneb viimased pool aastat pigem Lääne-Euroopale, kus hinnad kõiguvad minimaalselt. Osad arendajad ja omanikud pole veel aru saanud, et hinnad enam ei tõuse ja küsivad kakskümmend protsenti üle turuhinna ning sellised objektid jäävad paratamatult seisma,” ütles Vahter ja lisas, et tänavu kevadel läks kauplemisel jämedam ots üle müüjalt ostjale.

2015. aasta üheksa kuuga vahetas Tallinnas omanikku 6366 korterit, mis on 14 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Korteritehingute kogumaksumus kasvas aastaga 21,9 protsenti 552 miljonini. Tänavu müüdud korterite üheksa kuu keskmine ruutmeeter maksis 1545 eurot, mis on 7,2 protsenti enam kui aasta tagasi. Samas viimase kuue kuu jooksul on ruutmeetri maksumus püsinud praktiliselt muutumatuna.

Hoonestatud elamumaa kinnistute müügiturul suuri muudatusi ei toimunud. 2015. aasta esimese üheksa kuuga müüdi 276 kinnistut ning aasta varem samal perioodil 277. 2015. aastal oli majadega tehtud tehingute kogumaksumus 59,7 miljonit ja keskmine tehinguhind 216 000 eurot. 2014. aasta vastavad näitajad olid 60,7 miljonit ja 219 000 eurot.

2015. aastal müüdi mullusega võrreldes 15 protsenti vähem kinnistuid, kuid 31 protsenti suurema summa eest. 2015. aastal müüdi üheksa kuuga kokku 107 hoonestamata elamumaa kinnistut 27,8 miljoni euro eest. Aasta tagasi müüdi 123 krunti 19,1 miljoni eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kuidas müüa korterit, kus elab sees üürnik?

Domus KinnisvaraKorterite müügipakkumiste arv on jõudsalt kasvanud ning seetõttu võib korteri müügiprotsess venida oodatust pikemaks. Kui korter enda jaoks kasutuses ei ole ning müügiperioodil tühjana seisab, siis korteriühistu või haldusfirma poolt esitatavate kommunaalkulude eest tuleb omanikult ikka tasuda.

Seetõttu leiavad omanikud end tihti olukorras, kus on mõistlik üürida välja müügis olev korter.

Üürilepingu ülesütlemine

Müües üürilepinguga koormatud korterit on oluline teada, et korteri võõrandamisega üürileping ei lõppe, vaid üürileandja õigused ja kohustused lähevad uuele omanikule üle. Uus omanik võib üürilepingu seadusest tulenevat ülesütlemistähtaega järgides üles öelda 3 kuu jooksul ja seda vaid juhul, kui omandaja vajab üüritud korterit tungivalt ise.

Kui uus üürileandja lepingu selliselt üles ütleb, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest. Lisaks kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevat kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Tungival vajadusel ei saa uus omanik lepingut üles ütelda, kui kinnistusraamatusse on tehtud märge üürilepingu kohta.

Tähtajaline või tähtajatu üürileping?

Probleemide vältimiseks võib üritada müüki korraldada nii, et oleks võimalik üürileping lõpetada võimalikult kiiresti ostja leidmisel. Selleks tuleb esmalt vaadata, kas on tegemist tähtajalise või tähtajatu üürilepinguga. Tähtajaline üürileping lõpeb seaduse järgi tähtaja saabumisega ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu.

Kui peale lepingu tähtaja saabumist jätkab Üürnik asja kasutamist ja kumbki lepingu pool ei avalda teisele poole teistsugust tahet, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. Tähtajatu üürilepingu võib üles öelda teatades sellest ette vähemalt 3 kuud.

Teavita üürnikku müügiplaanist

Kuid ka 3 kuud võib uue ostja jaoks, kes vajab korterit kiiremini, jääda liialt pikaks ooteperioodiks ning tehing võib selle tõttu katki jääda. Seega on väga oluline teavitada üürnikku müügiplaanist esimesel võimalusel. Kuna üürileandjal ei ole õigust ette teatamata üüritud korterisse siseneda, on üürnikuga läbirääkimine ja kokkulepete saavutamine ülioluline.

Korteri tutvustamised ostuhuvilistele tuleks kooskõlastada üürnikuga ning üritada müügiprotsessi korraldada üürniku elu võimalikult vähe häirides. Lisaks on võimalik üürilepingut poolte kokkuleppel lõpetada igal ajal. Seega üürilisega suheldes ja teda asjade kulgemisega kursis hoides võib saavutada kokkuleppe, et üüriline on müügi korral lühikese etteteatamisajaga korterist nõus lahkuma ja poolte kokkuleppel lepingu lõpetama või ühe kuu kaupa lepingut jooksvalt pikendama.

Üürniku motiveerimiseks võiks omanik küsida müüdava korteri väljaüürimisel väiksemat üüritasu kui on analoogsete korterite keskmine üür piirkonnas. See kompenseeriks üürilise elurütmi segamise ja kodurahu häirimise müügiprotsessi käigus.

Kokkuvõtteks tasuks enne müügi alustamist arutada seda üürnikuga ning saada teada tema seisukoht. Kindlasti tuleks üle vaadata, kas üürisuhe on tähtajatu või tähtajalise lepingu alusel. Hea läbisaamine ja arvestamine üürnikuga võiks välistada hilisemad probleemid korteri vabastamise ja uuele omanikule üleandmisega. Kindlasti tasuks tutvuda Üürilepingute osaga Võlaõigusseaduses või konsulteerida professionaalse kinnisvaramaakleriga, kellel on antud valdkonnas rohkem kogemusi.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tootlustest ja likviidsusest Balti ärikinnisvaraturul

EftenftenUudiste pealkirjad räägivad Balti ärikinnisvara tootlusmäärade jätkuvast langusest ja turu likviidsuse, maakeeli rahakäibe ehk investeeringute kogumahu, suurenemisest. Palju tõmmatakse meelevaldseid paralleele 2007. aasta ehk eelmise tõusutsükli tipuga. Kui hetkeks üritaks panna asjad konteksti ja vaadata, kuidas olukord siis tegelikult on.

Tootlusmäärade langemine on muidugi objektiivne reaalsus. Kui EfTENi esimese kinnisvarafondi, mis alustas investeerimist 2008. aastal, keskmine sisenemistootlus oli ca. 9,5% juures, siis täna on tootlused langenud pigem 7,5% juurde. 2,0%’i punkti võrra kukkumine ei tundu esmapilgul kui midagi liiga drastilist. Seda siiski ainult esmapilgul. Tasub teha üks lihtsasti jälgitav matemaatiline arvutuskäik. Võtame büroohoone milles on 10 000 m2 üüritavat büroopinda. Seejuures kõik pinnad on välja üüritud keskmise üürihinnaga 10 €/m2/kuus, millele lisandub otsene kommunaalkulu, millelt omanik lisatulu ei teeni. Arvutuskäik on järgmine: 10 €/m2/kuus x 12 kuud x 10 000 m2 = 1,2 miljonit eurot aastas. Kui me saadud aastase üüritulu jagame tootlusega 9,5%, saame ärihoone hinnaks 12,6 miljonit eurot. Kui me sama üüritulu jagame 7,5% saame tulemuseks 16 miljonit eurot ehk 27% kõrgema hinna, rääkimata väga suurest absoluutväärtuse muutusest eurodes. Järeldus on ühene – ärikinnisvara on äärmiselt tundlik tootlusmäärade muutustele ning 2%’i punktine tootlusmäära muutus toob kaasa suuremahulise hinnamuutuse eurodes.

Meie kogemuse pealt saame öelda, et Balti riikides on sõltumata varaklassist (bürood, kaubandus, ladu, logistika) väga üldistatult tootlustasemed langenud tänasel päeval võrdlusena kriisi kõige mustema ajaga ca. 2%’i punkti võrra. Kui eeldada, et üürimäärad on püsinud muutumatuna, on varahinnad kallinenud keskmiselt veerandi võrra. Loomulikult on põhjuseks ujuva intressimäära langus 5% tasemelt 2008. aastal tänasele 0%’i tasemele.

Kui rääkida turulikviidsusest, siis antud rubriigis võrreldakse enim tänast päeva 2007. aastaga. Möödunud buumi laineharjal, ehk aastal 2007, tehti Balti riikides kokku ca. 1 miljardi euro väärtuses ärikinnisvaratehinguid. Kuigi 2015. aasta ei ole veel lõppenud, siis võib eeldada, et sel aastal see tase ületatakse. Siit tekib paljudel küsimus, et kas meil on järgmine buum? Vastus on, et kindlasti mitte. Pigem on meie Balti ärikinnisvaraturg jätkuvalt nii ebalikviidne ja fragmenteeritud, et välisinvestoreid vaatab siia veel vähe. Ainuüksi Rootsis tehti 2014. aastal ärikinnisvara investeeringuid 17 miljardi euro väärtuses (!), millest üle kolmveerandi tehingutest teevad kohalikud investorid. Kui Rootsis elab 9,5 miljonit inimest, siis Balti riikides 6,3 miljonit.

Käesoleva aasta kevadel viibisin ühel Skandinaavia kinnisvaraseminaril, kus iga soomlane alustas oma ettekannet vabandusega Rootsi investorite ees, sest Soome on sedavõrd ebalikviidne (ehk siis ebahuvitav) turg. Ääremärkusena lisan, et Soomes tehti mullu 4,3 miljardi euro väärtuses ärikinnisvaratehinguid. Järeldused Balti riikide liigse turuaktiivsuse osas võib siit iga lugeja ise teha.

Balti riikide pealinnade parimate ärihoonete tootlusmäärad on langenud 7,0% juurde ja pigem testitakse tasemeid, mis jäävad alla 7,0%’se tootluse. Kui meile tunduvad Balti riikide tootlusmäärad madalad, siis Stockholmis on need langenud DTZ’i andmetel 4,35%, Göteburgis 4,75% ja immigrantide mekas Malmös 5,3%’le. Meile lähiajaloolises kontekstis lähemal asuvas Prahas ja Varssavis on parimate hoonete tootlusmäärad alla 6%, ning odava raha pealetungi ajel langemas pigem 5% juurde.

Seega eksisteerib vana Euroopa, kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskuste ja Balti riikide parimate tootluste vahel selge vahe. Miks? Põhjused on jätkuvalt seotud nii turuväiksuse, kui ka tänase julgeolukuolukorraga. Viimane oli kuum teema 6-12 kuud tagasi ja mitte enam nii teravalt foonil täna, kui maailma fookus on Süürias ja NATO liikme, Türgi õhuruumis toimuval. Niivõrd oluline tootlusmäärade vahe tõstab meid järjest enam välisinvestorite huviorbiiti ehk ahnus saab võitu hirmust. Järgmiselt aastalt võime eeldada antud huvi jätkuvat suurenemist, mis realiseerub ka konkreetsetes tehingutes.

2014. aastal oleme olnud tunnistajaks kahele suurtehingule – Šveitsis, Zugis baseeruv üle 40 miljardilise portfellimahuga Partners Group omandas 163 miljoni euroses tehingus BPT Optima varad Balti riikides ja Poolas. Väidetavalt ca. 100 miljoni eurose tehingu tegi ka Balti turul uustulnuk, LNC Capital Partners omandades Eesti ärimeestelt Tallinna sotsiaalkorterite projekti.

Kuid tootluste lõhed ei eksisteeri mitte ainult Balti riikide, Skandinaavia ja Kesk- Euroopa vahel, vaid ka Balti riikide siseset. Peaaegu kõik ärikinnisvara investorid on arusaadavatel põhjustel keskendunud pealinnadele – riigi suurimad linnad, kõige likviidsemad turud jne. See jätab Balti riikide regioonikeskused vaeslapse ossa, mis meie demograafiat arvestades on mõistetav. Teisalt iga pealinnas teenitud euro on samaväärne regioonis teenitud euroga. Vahe on lihtsalt riskipreemias. EfTEN vaatab ringi ka regioonides, on valmis investeerima maakonna keskuste sobilikesse projektidesse, saades vastutasuks kõrgema riskipreemia ehk suurema tulususe. Me oleme seda teinud edukalt minevikus ja plaanime teha ka tulevikus, kuid kindlasti limiteeritud mahus. On igati mõistetav, kui pealinna ja regioonikeskuse tootluste vahe on 1%’i punkt. Kui vahe käriseb juba peaaegu 2%’i punktile, siis meie huvitatus selgelt suureneb. Miks? Tasub veelkord lugeda teist lõiku.

Viljar Arakas
EfTEN Capital AS tegevjuht

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm