Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Elu korteriühistus: Kirjalik korteriomandi üldkoosolek

17.09.2015 Kätri Sarapuu

Meie majas on kokku kuus korterit, korteriomanikega asusime kirjavahetusse, et arutada, kuidas ja kas peaksime koridoris remonti tegema. Saanud ühese kinnituse kõikidelt korteriomanikelt, et remont tuleks teha, asusime arutama remondi detaile ja summa ulatust.

Kõik korteriomanikud osalesid kirjavahetuses. Üks korteriomanikest, kellega praegu probleeme on, märkis samuti, et talle plaan sobib. Kirjutas juurde ka enda ettepanekuid. Remondisumma suuruseks otsustati ühiselt, et iga korteriomanik tasub remondi eest 200 eurot. Eelnevalt nimetatud korteriomanik vastas, et on remondiga samuti nõus ning tasub remondikulusid 200 euro piires. Kirjavahetuse teel leppisid kõik korteriomanikud kokku ka täpses remondiplaanis.

Mina, kui ühe korteri omanik, tasusin kogu remondisumma kõikide korterite eest ära. Tänaseks on mulle kokkulepitud summa (200 eurot) tasunud kõik korteriomanikud, va eelnevalt mainitud korteriomanik, kes väidab, et tema ei ole nõus remondi eest tasuma ja et koridori remondi küsimust oleks tulnud arutada korteriomanike üldkoosolekul.

Küsimus: Kuidas käituda, et ka see üks korteriomanik tasuks oma osa?

Vastus: Saan Teie kirjast aru, et üks korteriomanik ei ole nõus, vaatamata enda eelnevale nõusolekule, koridori remondiraha tasuma ja et koridori remont on kokku lepitud korteriomanike vahel, mitte korteriomanike üldkoosolekul. Teie kirjast saab järeldada, et remondist on kõik korteriomanikud üheselt aru saanud, sellele viitab ka fakt, et teised korteriomanikud on enda osad juba tasunud.

Vastavalt korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 16 räägib erilistest kulutustest ja hoone taastamisest. Nimelt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet (lg 1). Eeltoodust tulenevalt on koridori kui kaasomandi remondiks vaja korteriomanike kokkulepet. Lähtudes Teie kirjast nähtub, et korteriomanike vahel on olemas kirjalik kokkulepe, mille kohaselt nõustusid kõik korteriomanikud remondi tegemise ja selle eest tasumisega.

Korteriomanike üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise regulatsioon on sätestatud KOS-i § 17 lg‑s 1, mille järgi võetakse KOS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 3 järgi võib teha otsuse ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Seega antud juhul võib eeldada, et korteriomanike otsus on ühine (iga korteriomanik on esitanud enda kirjaliku seisukoha) ja seega vastu võetud.

KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses. Seega seaduse järgi on võlgnik kohustatud tasuma enda osa remondist. Võlgniku käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Newsec Property Outlook Autumn 2015

17.09.2015 Tõnu Toompark

Newsec_Property_Outlook_Autumn_2015

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Мировые строительные тренды до Эстонии доберутся нескоро

17.09.2015 Tõnu Toompark

Консервативные эстонские застройщики не будут в ближайшее время внедрять в Эстонии глобальные тренды.

По данным издания Construction Global, в будущем в строительстве высотных домов будут делать погоду три направления: использовать больше дерево, фасады домов украшать озеленением, а между высотными домами не будет так мрачно и неуютно, как сейчас, потому что стоящие по соседству друг с другом дома станут отражать солнечные лучи, и пространство между домами наполнится рассеянным светом. Но насколько эти тенденции могут реализоваться в Эстонии?

Оказывается, что не очень, поскольку следование мировым трендам – это не то, к чему застройщики стремятся в первую очередь.

«Я думаю, что от девелоперов нельзя по большому счёту ожидать создания трендов», – сказал председатель правления 1Partner Kinnisvara Мартин Вахтер и добавил, что застройщики неизбежно должны учитывать прибыльность проекта и считаться с рисками. Поэтому они предпочитают испытанные решения.

Аналитик недвижимости Тыну Тоомпарк тоже считает, что названные новшества пока не имеют почвы в Эстонии. Если в мире всё больше начинает распространяться строительство больших домов из дерева, то в Эстонии это, похоже, ещё далёкое будущее. «С одной стороны, дерево издавна служило важным строительным материалом. Но не видно, чтобы его применяли всё чаще. Любое мало-мальски крупное здание возводится из бетона, дерево не считается серьёзной альтернативой», – сказал он.

Тоомпарк не видит препятствий к тому, чтобы и в Эстонии появились деревянные высотки, и чтобы при их строительстве больше использовалось дерево. «Но такие дома всё же привычнее строить из бетона», – пояснил Тоомпарк, по мнению которого, главный вопрос в том, сумеют ли проектировать и претворять в жизнь инновационные проекты. «Наверное, всё же сумеют, но по разумной ли цене», – добавил он.

Вахтер занимает в вопросе об использовании дерева выжидательную позицию, говоря, что в дальней перспективе дерево может стать предметом рассмотрения: «С одной стороны, это предполагает изменение сознания заказчиков. С другой, строительство – довольно консервативная сфера, и изменения могут занимать десятилетия». Консерватизм, по его словам, понятен, потому что дома должны стоять десятилетия и столетия.

Если деревянных небоскрёбов мы в обозримом будущем не увидим, то как обстоят дела со строительством других больших зданий, например, многоквартирных жилых домов?
Тоомпарк отметил, что и при их строительстве применение дерева не слишком популярно. Вахтер добавил, что в сегодняшнем строительстве дерево служит всё же в основном отделочным материалом.

Тем не менее, удельный вес использования дерева в последние годы вырос. «Этому способствовало развитие технологии обработки древесины. Появились новые способы пропитки и обработки, что заметно расширило возможности применения дерева», – пояснил он.

Похоже, что и утопающие в зелени фасады и крыши мы тоже увидим нескоро. Во-первых, у нас нет больших в европейском и мировом понимании городов, а, во-вторых, у нас и без того много зелени.

«Что-то не замечал, что тенденция выращивать зелень на фасадах или крышах как-то захватила Эстонию», – отметил Тоомпарк. Покрытые буйной зеленью фасады и крыши могли бы стать, по его словам, трендом, если бы архитекторы, застройщики и заказчики ухватились бы за этот стиль. Другое дело – насколько доминирующим трендом. «Мы должны учитывать, что у отечественного покупателя недвижимости не очень толстый кошелёк. Это значит, что критерий цены для него чрезвычайно важен», – сказал Тоомпарк.

«Нельзя сказать, что в населённых пунктах Эстонии мало зелени в парках и скверах, но вот на фасадах и крышах её увидишь нечасто. Иногда используют контейнерные растения, но, например, я не встречал, чтобы крыша многоквартирного дома была бы покрыта дёрном», – сказал Вахтер. Он уверен, что привычка к такого рода озеленению может появиться, если к ней подтолкнут изменения законов, норм и налогообложения. «Хорошим примером изменения тренда служат, например, энергетические классы домов, когда с какого-то момента чересчур энергоёмкие дома нельзя будет проектировать и брать в эксплуатацию», – сказал он. Роль государства и самоуправлений в развитии новых тенденций велика.

Нет в Эстонии больших надежд и на сколько-нибудь заметное использование эффекта светоотражения. По словам Тоомпарка, проекты высотных зданий в Эстонии следуют достаточно чётким планировкам, а создание синергии между ними не актуально. «Мы в Эстонии не очень-то верим в идею рассеянного света. Такая концепция требует определённой взаимной расстановки домов, установки зеркал или определённых фасадных решений. Когда здания возводятся разными застройщиками, то достичь сотрудничества трудно», – пояснил Тоомпарк.

Вахтер считает, что в Таллинне в этом смысле проблем нет. «У нас нет районов, плотно застроенных небоскрёбами, где солнечные лучи с трудом пробиваются до улиц. Говоря о небоскрёбах, мы подразумеваем только Таллинн, да и здесь их не густо, и положение вполне нормальное. Нет смысла в маленьком и уютном городе заниматься вопросами, касающимися мегаполисов», – подытожил Вахтер.

http://www.dv.ee/novosti/2015/09/17/mirovye-stroitelnye-trendy-do-jestonii-doberutsja-neskoro

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eesti majanduskasvu veab tarbimine

16.09.2015 Tõnu Toompark

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb.

Majanduskasvu kiirenemise eeldus järgmisel ja ülejärgmisel aastal on Eesti ekspordi peamiste sihtriikide majanduskasvude taastumine. Ekspordi kasvust ootame positiivset mõju ka investeeringutele, mis on praegu madalseisus.

Hinnad langevad teist aastat järjest, kuna nafta hind on kiirelt langenud ja toidu hinnad on olnud madalal. Tänavu langevad tarbijahinnad 0,3 protsenti. Järgmisel aastal on siiski oodata inflatsiooni taastumist, mil tarbijahinnad tõusevad 2 protsenti.

Eratarbimine kasvab tänavu 5 protsenti, kuid järgmisel aastal kasvutempo aeglustub. 2016. aastal on oodata eratarbimise reaalkasvuks 2,8 protsenti. Sissetulekud jätkavad mõõdukat kasvu, kuid majapidamiste reaalset ostujõudu vähendab taastunud hinnatõus.

Tööturu arengud on seni olnud oodatust positiivsemad, kuid sellega on kaasnenud kiire palgakasv ja ühtlasi ettevõtete kasumlikkuse langus. Olukord tööturul muutub üha pingelisemaks, palgatõusu survet on hoidnud üleval töötuse kiire vähenemine koos tööealise rahvastiku kahanemisega.

Sel ja järgmisel aastal ootame palgakasvu aeglustumist, mis aitaks taastada palkade ja kasumite tasakaalulisemat vahekorda. Keskmine palk kasvab nominaalselt tänavu prognoosi järgi 4,8 protsenti ja 2016. aastal 4,5 protsenti. Hindade languse tõttu ulatub reaalpalga kasv tänavu 5 protsendini, see aeglustub järgmisel aastal hinnatõusu taastudes 2,4 protsendile.

Tööga hõivatute arv on praegu rekordkõrgel ning tööealine elanikkond väheneb, mistõttu hakkab järgmisel aastal töötavate inimeste arv kahanema. Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1 protsendi jagu ning pöördub alates järgnevast aastast kuni 0,5-protsendilisse langusesse. Tööturgu mõjutab olulisel määral 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta.

Väliskeskkonnas on Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine kindlamatel alustel, kuigi tööpuudus püsib Euroopas endiselt kõrgel – majandussurutis pole läbi. Viimase poole aasta areng on olnud oodatust kehvem: raskused Soome majanduses jätkuvad ning Venemaa on oodatust sügavamas majanduslanguses. Sellel on olnud mõju Eesti ettevõtetele, kelle kindlustunne on laiapõhjaliselt alanenud.

Riigi rahandus ja valitsussektori eelarvepositsioon püsib prognoosi järgi tugevana. Järgmisel neljal aastal on oodata valitsussektori struktuurse eelarveülejäägi püsimist. Nominaalselt on valitsussektori eelarve ülejäägis enamikul aastatel (2014–2015, 2017–2019), jäädes ajutiselt väikesesse puudujääki ainult 2016. aastal.

Valitsussektor hõlmab lisaks keskvalitsuses kajastuvale riigieelarvele muu hulgas kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse, eemaldades nominaalsest positsioonist majandustsükli mõju ning ühekordsed ja ajutised tegurid. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimaliku nominaalse puudujäägi on põhjustanud ajutised tegurid.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel neljal aastal keskmiselt 4,5 protsenti aastas. Maksukoormus kahaneb prognoosi järgi käesoleva aasta 33,5 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastaks 33,0 protsendile SKPst. Ühtlasi vähenevad 2019. aastaks valitsussektori kulud 3,5 protsendipunkti võrra 36,4 protsendile SKPst, valitsussektori võlakoormus kahaneb 7,6 protsendini SKPst võrreldes 2015. aasta 10 protsendiga SKPst. Nominaalse puudujäägi katteks ei ole riigikassal tarvis laenu võtta ja valitsussektori reservid hakkavad osakaaluna SKPst tervikuna kasvama alates 2018. aastast.

prognoos-suvi-2015-kokkuvote

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Uue Tallinna vangla ehitushankele laekus viis pakkumust

16.09.2015 Tõnu Toompark

Uue Tallinna vangla ehitushankele laekus tähtajaks viis pakkumust. Riigi Kinnisvara AS-i hankekomisjon asub kontrollima mahuka dokumentatsiooni vastavaust hanketingimustele ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku otsuse tegemiseks.

Vanglakompleksi ehitajaga on plaanis leping sõlmida käesoleva aasta lõpus ning ehitustöödega on kavas alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus.

Uus Tallinna vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse põhipiirdest väljapoole avavangla ning vanglast eraldi arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Tulevane vanglakompleks numbrites:

Maa-ala suurus: 261 171 m²
Hoonete arv: 14
Korruste arv: kuni 7
Suletud netopind: ca 61 100 m²

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Sanatooriumi pargi endine apteegihoone rekonstrueeritakse perearstikeskuseks

16.09.2015 Tallinn.ee

Eelmisel nädalal sai AS Infortar ehitusloa Sanatooriumi pargis oleva endise apteegihoone rekonstrueerimiseks perearstikeskuseks. Ehitustöödega on esialgsete plaanide kohaselt kavas alustada septembrikuu jooksul.

Sanatooriumi pargis asuvate hoonete praegune omanik on AS Infortar. Esialgu taotles AS Infortar linnalt detailplaneeringu kaudu endiste haiglahoonete rekonstrueerimist eluruumideks, lasteaiaks ja seltsimajaks. Kuna tegemist on sotsiaalmaaga, oleks eeldanud korterite rajamine olemasolevatesse hoonetesse maa sihtotstarbe muutmist.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul korraldati eelmise aasta alguses nõmmelaste seas küsitlus, millele vastanud inimesed toona korterite rajamist ja maa sihtotstarbe muutmist ei toetanud. „Mul on hea meel, et Infortar on oma äriplaani üle vaadanud ning leidnud koostööpartnerid, kellega koos maa sihtotstarbega kooskõlas olevat teenust pakkuma saab hakata. Seda soovivad ju kõik, et pargis asuvad räämas hooned korda saaksid. Nüüd on senisest surnud punktist üle saadud,“ ütles Terik.

AS Infortar ehitusdirektori Jaanus Sula hinnangul plaanitakse praeguste kavade kohaselt ehitustegevusega alustada juba septembris.

Vana apteegihoone rekonstrueerimisprojekti autor on OÜ Inrestauraator Projekt. Esimesele korrusele on projekteeritud perearstikeskus, teisele korrusele ruumid hambaarsti vastuvõtuks. Lähtuvalt tuletõrje ja invanormidest on ümberprojekteeritud hoonesisene trepp, lisades ka invatõstuki. Sissepääsutasand on toodud pool korrust madalamale, sinna on projekteeritud invatualett ja panipaik lapsevankritele.

Põllu tn 63//Sanatooriumi tn 2 krundil asuvad ehitisregistri andmetel veel 5 hoonet.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvaraturu ülevaade: hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute tippaeg oli aastatel 2006-2007

16.09.2015 Tõnu Toompark

Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaade keskendub seekord tehingutele hoonestamata elamumaaga. Hoonestamata elamumaana käsitleme antud kontekstis selliseid maatükke, mille sihtotstarve on 100% elamumaa. Ülevaates kajastame Maa-ameti tehingute andmebaasis registreeritud tehingute alusel koostatud statistikat.

Hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus hakkas kasvama 1997. aastast alates. (Erandiks on 2002. aasta, kuid tehinguaktiivsuse vähenemine on sellel perioodil tingitud asjaolust, et tehingute andmebaasis registreeriti vaid riigi ostueesõigusega[1] tehingud.) Selle ligi paarikümne aasta jooksul on toimunud olulisi muudatusi nii tehingute arvus kui ka hinnatasemetes. Kõigi aegade kõrgeim tehinguaktiivsuse tase saavutati 2006. aastal, aasta hiljem saavutati kõige kõrgem hinnatase. Seoses ülemaailmse majanduskriisiga, mis sai alguse 2007. aasta lõpus, vähenesid aga pankade antavad eluasemelaenude mahud, mis peaaegu sama järsult kajastus ka tehingute arvus ja hindades.

Alates 2009. aastast hakkasid ühikuhinnad küll aeglaselt kasvama, kuid tehinguaktiivsus jäi kiratsema. Viimastel aastatel (2013-2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud.

Joonis 1. Tehinguaktiivsus hoonestamata elamumaaga ning mediaanhind aastate lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Tehingute jaotumine piirkonniti

Kuna tehingud hoonestamata elamumaaga jaotuvad üle Eesti ebaühtlaselt, siis järgnevalt vaatame, millistes maakondades on suurem osakaal. Joonisel 2 ilmneb, et enamus (51%) tehingutest on toimunud Harju maakonnas, järgnevad Tartu (15%) ja Pärnu maakond (10%). Ülejäänud maakondades on hoonestamata elamumaa tehingute osakaal alla 5%.

Joonis 2. Hoonestamata elamumaa tehingute jaotumine maakondade lõikes.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Ka on erinevad hoonestamata elamumaa hinnad, sõltudes asukohast maakonnas. Hinnatasemetest adekvaatsema pildi saamiseks vaatlemegi järgnevalt tehinguaktiivsust ning mediaanhindasid linnade lõikes. 2012.-2014. aasta tehingute statistika kohaselt jääb enamus ligi 42%-st linnades toimunud tehingutest Tallinna, järgnevad 10%-ga Tartu ja Narva ning 7%-ga Pärnu. Ülejäänud linnades on hoonestamata elamumaa osakaal 1% lähedal.

Jooniselt 3 näeb, et hinnataseme poolest on ülekaalukalt kalleim elamumaa Tallinnas, kus kolme aasta (2012-2014) lõikes on mediaanhind 76 €/m². Odavaimate elamumaa hindadega on piiriäärsed linnad – Mõisaküla, Valga ja Narva, kus ruutmeetri hinnad jäävad alla 2 €/m². Seejuures tuleb aga arvestada, et Narva linna tehinguaktiivsust ning hinnataset mõjutab oluliselt suvilakooperatiivide tehingute suur osakaal.

Lisaks järgneval joonisel näidatud linnadele on veel 8 linna, kus ajavahemikul 2012-2014 ei olnud isegi viit hoonestamata elamumaaga tehingut, mistõttu on nende hinnataset keeruline analüüsida. Need linnad on Loksa, Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõgeva, Põltsamaa, Kunda, Kallaste ja Võhma.

Joonis 3. Hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus ning mediaanhind Eesti linnades aastatel 2012-2014 tehtud tehingute alusel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Kuna linnades tehtud tehingutest saab infot vaid väikese osa Eesti elamumaa turu kohta, siis vaatleme lisaks ka maapiirkondades toimunud tehinguid. Ajavahemikul 2012-2014 on Eesti 183 vallast 81-s tehtud hoonestamata elamumaaga vähemalt viis tehingut. Kõige aktiivsemateks piirkondadeks on Rae, Viimsi, Harku ja Ülenurme, mis kokku moodustavad 32% kõigist valdade tehingutest. Sellest statistikast saab järeldada, et aktiivne elamumaa turg on koondunud linnadesse ning Tallinna ja Tartut ümbritsevatesse valdadesse.

Joonistel 4 ja 5 on kujutatud valdades toimunud tehingute arv ning mediaanhinnad 2012.-2014. aasta tehingute alusel. Näidatud on vaid need vallad, kus vaadeldaval ajal toimus vähemalt viis hoonestamata elamumaa tehingut. Joonisel 4 näeme, et kalleimateks valdadeks on enamus Harjumaa valdasid ning Tartu linna ümbritsevad vallad, kus hoonestamata elamumaa mediaanhinnad jäävad 8-35 €/m² vahele.

Joonis 4. Hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus ning mediaanhind Eesti valdades aastatel 2012-2014 tehtud tehingute alusel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Joonisel 5 on näidatud odavama hoonestamata elamumaaga vallad, kus mediaanhinnad jäävad vahemikku 0,2-1,8 €/m². Nendeks on enamasti maakonna keskustest kaugemal asuvad vallad.

Hoonestamata elamumaa ostmist mõjutavad oluliselt paljud tegurid, nagu näiteks töökohtade olemasolu piirkonnas, koolide, haiglate jms lähedus; kuid samas on keeruline hinnata nende tegurite otsest mõju väärtusele. Nagu jooniselt 5 võib näha, müüakse teatud piirkondades elamumaad praktiliselt sama hinnaga, millega on võimalik soetada haritavat maad. Üheks selle põhjuseks ongi eeltoodud tingimuste täidetus, millele lisanduvad ehituskulud, mille erinevused on Eesti-siseselt küllaltki väikesed.

Joonis 5. Hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus ning mediaanhind Eesti valdades aastatel 2012-2014 tehtud tehingute alusel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Lisaks eespool kirjeldatud omavalitsustele on Eestis veel 102 valda, kus elamumaadega ei ole tehtud piisavalt tehinguid, mistõttu on keeruline hinnata nende hinnatasemeid ja võrrelda muutusi 2001. aasta korralise hindamisega.

Üldiste hinnatrendide ja piirkondade üldise pildi kirjeldamisel on valdade statistilised näitajad küllaltki head aluseks. Aga kuna elamumaa ostuotsused on mõjutatud väga erinevatest teguritest ning on tugevalt seotud asukohaga, siis võivad hinnad suuresti varieeruda ka vallasiseselt. Illustreerimaks hindade varieerumist, vaatlesime detailsemalt Rae valla erinevate piirkondade hinnatasemeid.

Hoonestamata elamumaa hinnad jäävad Rae vallas vahemikku 1-100 €/m². Külade kaupa tehtud statistika aga näitab, et elamumaa hinnas on suured erinevused just sõltuvalt müüdava objekti asukohast. Joonisel 6 on näha, et kallimateks piirkondadeks on Peetri alevik ning Järveküla küla – need on ka Rae valla kõige aktiivsemad piirkonnad. Lisaks ilmneb analüüsist, et mida kaugemal on vallad suurematest linnadest (eelkõige Tallinnast ja Tartust), seda väiksemaks muutuvad vallasisesed hinnaerinevused.

Joonis 6. Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad ning tehinguaktiivsus Rae valla asustusüksustes aastatel 2012-2014 tehtud tehingute alusel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Illustreerimaks elamumaa turul toimunud muutusi, võrdlesime praegust maakasutust eelmise (2001) korralise hindamisaegse maakasutusega. Joonisel 7 on kujutatud Ülenurme vallas ning joonisel 8 Rae vallas toimunud muutusi, mis näitlikustava olukorda, kus põllumaa asemele on rajatud elamumaad. Nii Tartu kui ka Tallinna ümbruses on mitu sellist piirkonda. Uued elamurajoonid on põllumaadele kerkinudki peamiselt suuremate linnade ümbruses. Sellest tulenevalt tuleb ka korralise hindamise kontekstis üle vaadata hinnatsoonide piirid, kuna tegelik maakasutus ning väärtuse kujunemise mehhanism on muutunud.

Joonis 7. Ülenurme vallas Õssu külas on endisest põllumaast saanud elamupiirkond.

Maakasutus 2001. aastal. Maakasutus 2015. aastal.
Allikas: Maa-ameti ortofotod.

Joonis 8. Rae vallas Järveküla külas on endisest põllumaast saanud elamupiirkond.

Maakasutus 2001. aastal. Maakasutus 2015. aastal.
Allikas: Maa-ameti ortofotod.

Maa väärtust mõjutab ehitusõigus

Piirkondades, kus vaba maad on piiratult, on selle väärtust järjest enam mõjutama hakanud ehitusõigus. Ehitusõigus määrab krundi kasutusotstarbe ja selle, millist hoonet on võimalik sinna ehitada. Samuti selle, millist krundi osa on võimalik hoonestada.

Alljärgnevalt vaatleme piirkondi, kus tehingud on toimunud ehitusõiguse alusel. Seejuures analüüsime neid tehinguid, mis meile teadaolevalt omavad suuremat ehitusmahtu kui väikeelamumaad, sest ehitusõigusest tulenev väärtuse muutus ilmneb just suuremahuliste ehitiste korral. Kaasasime analüüsi sellised tehingud, mille korral ehitatavateks objektideks on korterelamud või büroohooned. Selgitasime välja piirkonnad, mille erinevus sõltub ehitusmahust. Näiteks Tallinna puhul on ehitusõiguse alusel eristatav Kesklinna piirkond, millele lisandub linnapoolne osa Kesklinna ümbritsevatest linnaosadest.

Järgnevas tabelis on kujutatud Tallinna ja Tartu ehitusõiguse alusel tehtud tehingute arv ning mediaanhinnad. Lisaks annab tabel informatsiooni ehitusõiguse mahu ning maa ruutmeetrihinna alusel leitud väärtuste eristumisest.

Tabel 1. 2012.-2014. aasta tehingute alusel ehitusõiguse mahu järgi leitud mediaanhindade võrdlus maa ruutmeetrihindade mediaanhindadega.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Tabelis 1 on toodud ehitusõiguse mahu alusel leitud tehingute ning maa tehingute tehinguaktiivsus ning mediaanhinnad 2012.-2014. aasta tehingute alusel. Kui vaadata ehitusõigusega tehtud tehinguid, siis ilmneb, et enamus neist on toimunud Kesklinna, Kristiine ning Põhja-Tallinna linnaosades. Kui Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas on sellised tehingud koondunud paari piirkonda, siis Kristiines on need enam hajali. Haabersti linnaosa ehitusõiguse alusel leitud mediaanhind on mõjutatud 1 lepingust, millega on müüdud 5 kinnistut. Kui nende 5 tehinguga mitte arvestada, kujuneks ehitusõiguse mahu alusel leitud mediaanhinnaks 57,3 €/m². Seega tuleb tehingute vähesuse tõttu suhtuda mediaanhindade tõlgendamisse ettevaatusega.

Joonis 9. Tallinnas ehitusõiguse alusel tehtud tehingute paiknemine.

Alus: Maa-ameti kaart.

Tartus on ehitusõigusega tehingud samuti üsna hajali. Kuna neid on vähe, on keeruline piiritleda konkreetselt ehitusõigusest mõjutatavat ala.

Hinnanguliselt võiks ehitusõigust rakendada Tartus kesklinna piirkonnas, Tallinnas Kesklinna linnaosas ning Kristiine ning Põhja-Tallinna linnaosa kesklinna poolses osas.

Pärnu linnas on ehitusõiguse alusel leitud mediaanhind mõjutatud kahe lepinguga müüdud kinnnistute hinnatasemetest. Kui need kahe lepinguga müüdud tehingud välja jätta, siis kujuneb mediaanhinnaks 55,3 €/m²ning tehingute arv on 6. Kuna Pärnu linnas on ehitusõigusega tehingute arv väike ning ka ehitusõiguse olemasolust tulenev mõju väärtusele ebaselge, siis ei ole võimalik ehitusõigusest mõjutatud piirkonda piiritleda.

Joonis 10. Tartus ehitusõiguse alusel tehtud tehingud.

Alus: Maa-ameti kaart.

Võrdlus eelmise korralise hindamise aegsete hinnatasemetega

Eelmine korraline maa hindamine toimus Eestis 2001. aastal. Joonisel 11 on kujutatud hoonestamata elamumaa ühikuhindade muutus kordades 2001. aasta hindamisele eelnenud kolme (1998-2000) aasta tehingute ning viimase kolme aasta (2012-2014) tehingute võrdluses. Andmed on maakondade lõikes. Nendes maakondades, kus tehingute arv jäi alla 10-ne, jätsime erinevused kajastamata, kuna väike analüüsitavate andmete maht ei võimalda saada usaldusväärseid tulemusi.

Kui võrrelda hoonestamata elamumaa 1998.-2000. aasta tehingute hindasid 2012.-2014. aasta omadega, siis suurimad muutused on hajaasustuses (hajaasustusena mõistetakse piirkondi, mis haldusjaotuse kohaselt on külad) ja need on toimunud Tartu, Harju, Pärnu ning Lääne maakonnas. Paljuski on see seotud linnade ümbrusesse rajatud uuselamurajoonidega, kus hinnad kasvasid ülejäänud piirkondadest märgatavalt kiiremini. Tiheasustuses on hinnad kiiremini kasvanud Rapla, Saare ja Võru maakonnas.

Joonis 11. Hoonestamata elamumaa mediaanhinna muutus kordades.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Kuna elamumaa hinnad sõltuvad paljuski piirkonnast, analüüsime järgnevalt hoonestamata elamumaa tehinguid nende piirkondade näitel, kus nii 2001. aastal kui ka praegu on tehtud piisavalt tehinguid.

Tehinguandmetele tuginedes on võimalik leida väärtustasemed 18 omavalitsuses. Järgnevas tabelis on toodud tehingute arv ning mediaanhinnad 2001. ja 2014. aasta kohta. Enim on mediaanhinnad muutunud Tartu linnas ning seda ümbritsevates omavalitsustes. Samas on omavalitsusi, kus sisulist hinnamuutust ei saa täheldada. Sellisteks omavalitsusteks on Jõelähtme ja Saue vald ning Pärnu linn. Selline olukord on paljuski tingitud tehingute paiknemisest omavalitsuse sees. Nimelt on 2001. aasta tehingud koondunud kallimatesse piirkondadesse, mistõttu võib tabeli alusel ekslikult arvata, et hinnamuutusi ei ole toimunud. Näiteks enamus Jõelähtme valla 2001. aasta tehingutest toimus Kaberneeme külas ning Loo alevikus, kuid 2014. aastal on tehingute jagunemine omavalitsuse siseselt olnud palju hajusam. Saue valla 2001. aasta tehingutest ligi 60% toimus Laagri alevikus, seevastu 2014. aastal moodustasid Laagri aleviku tehingud vaid 10% kogu omavalitsuse hoonestamata elamumaa tehingutest.

Tabel 2. Hoonestamata elamumaa 2001. ning 2014. aasta mediaanhindade võrdlus omavalitsustes, kus on toimunud enam kui 10 tehingut.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Hoonestamata elamumaa väärtust mõjutavad tegurid

Erinevate riikide kogemuste ning teoreetilise kirjanduse põhjal väidetakse, et maa väärtust mõjutab mereranna lähedus. Vaatame, kas selline eeldus kehtib ka Eesti elamumaa turul, selleks analüüsime mereäärsete kinnistute hindu ning võrdleme neid sisemaal asuvate kinnistute hindadega.

Tabelis 3 on toodud Harju maakonnas merepiiri omavate omavalitsuste kirjeldavate näitajate võrdlus. Ilmneb, et ainsaks omavalitsuseks, kus mere ligidus oluliselt mõjutab hoonestamata elamumaa väärtust, on Viimsi vald. Samas ei saa siin teha üldistusi, kuna mereäärsetes piirkondades on hoonestamata elamumaaga tehtud väga vähe tehinguid. Lisaks tuleb meeles pidada, et hoonestamata elamumaa hinnad sõltuvad oluliselt ka omavalitsuse sisesest paiknemisest.

Tabel 3. Merest kuni 200 m kaugusel asuvate kinnistute tehinguhindade võrdlus kaugemal asuvate kinnistute tehingutega.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Lisaks merele mõjutab väärtust ka müüdava maatüki kaugus suurematest linnadest. Järgnevalt vaatleme, kuidas muutub väärtus kauguse suurenedes Tallinna, Tartu ning Pärnu kesklinnast. Parema ülevaate saamiseks jagasime müüdud maatükid gruppidesse, lähtudes kaugusest kesklinnast. Mediaanhindade leidmisel jätsime välja linnades toimunud tehingud. Tallinna puhul ei ole toodud ka kesklinnast kuni 3 km kaugusel asuvate maatükkide mediaanhinda, kuna kõik need tehingud jäävad linna piiresse.

Jooniselt näeme, et mida kaugemal asub hoonestamata elamumaa kesklinnast, seda madalam on hind. Samas tuleb mõju tugevuse hindamisel olla ettevaatlik, kuna väärtust mõjutab paljuski asukoht nii makro- kui ka mikrotasandil, mistõttu ei pruugi maatüki kauguse ning hinna vahel eksisteerida lineaarne seos.

Joonis 12. Hoonestamata elamumaa mediaanhindade muutus sõltuvalt müüdava maatüki kaugusest Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnast.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Andmete analüüsimisel selgus, et kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km. Ülejäänud linnade puhul on keeruline tehingute alusel leida seaduspärasusi linna kauguse ning maa hinna vahel.

Teine kinnisvara hindu mõjutav tegur on krundi pindala. Hoonestamata elamumaa puhul on täheldatud seost, et pindala kasvades maatüki ühikuhind väheneb. Joonisel 13 on kujutatud 2012.-2014. aasta hoonestamata elamumaa tehingute pindala ning maa väärtuse vahelist seost. Joonisest nähtub, et maatüki pindala kasvades ühikuhinnad langevad. Pindala ning ühikuhindade vaheliste seoste väljaselgitamisel tuleb silmas pidada, et piirkonniti võib maa väärtuse ning pindala vaheline seos varieeruda.

Joonis 13. Maa hinna ning pindala vaheline seos.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Parema ettekujutuse saamiseks elamumaa suuruse ja ühikuhinna vahelisest seosest analüüsime Tallinna, Tartu ja Pärnu linna vastavat statistikat. Jooniselt näeb, et nii Tallinnas kui ka Pärnus hoonestamata elamumaa hinnad pindala kasvades vähenevad. Tartus hakkavad maa ühikuhinnad langema alles 1200 m² suuremate kruntide korral. Tartus ja Pärnus on 1200 m² suuremate kinnistute hindade langus on küllaltki marginaalne.

Joonis 14. Maa hinna ning pindala vaheline seos Tallinna, Tartu ja Pärnu linna näitel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Hoonestamata elamumaa väärtust mõjutavateks teguriteks on detailplaneeringu ja tehnovõrkude olemasolu. Kuna meil aga ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid tehnovõrkude ning detailplaneeringu olemasolu või puudumise kohta, siis ei saa anda ka konkreetset hinnangut nende mõju kohta maa väärtusele.

Kokkuvõte

Hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsuses ja ka hinnatasemetes on aja jooksul toimunud ulatuslikud muutused. Elamumaa hinnad on võrreldes kinnisvaraturu tipuga 2007. aastal langenud ligi 3 korda, kuid hoonestamata elamumaa hindade muutused on piirkonniti olnud väga erinevad.

Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused. Samas tuleb hoonestamata elamumaa hinnatasemete tõlgendamisel olla ettevaatlik, sest nii omavalitsuste kui ka linnade siseselt võivad hinnad erineda. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdade siseselt. Mida kaugemale jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada nii valla siseselt kui ka valdade vaheliselt.

Võrreldes tänaseid hoonestamata elamumaa hindasid 2001. aasta korralise hindamise aegsete hindadega nendes piirkondades, kus on võimalik saada usaldusväärseid tulemusi, ilmneb, et hinnad on kasvanud. Sama saab järeldada, et hindade kasv on omavalitsuste kaupa väga erinev – mõnedes omavalitsustes on hinnad kasvanud 2 ning mõnedes isegi kuni 8 korda. Samas on kõigi Eesti piirkondade hoonestamata elamumaa väärtuste väljatoomine keeruline, kuna mitmetes piirkondades ei ole toimunud adekvaatse hinnangu andmiseks vajalikul määral tehinguid. Ka mõjutavad hoonestamata elamumaa hindu mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest, krundi pindala, detailplaneeringu olemasolu. Nende tegurite mõju võib piirkonniti erineda.

[1] Ajavahemikul 01.01.2002-19.07.2003 laekusid vaid riigi ostueesõigusega tehingud, mis asusid või ulatusid ehituskeeluvööndisse või kaitseala piiresse ja kaitstava looduse üksikobjekti või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika sisaldavad kinnisasjad.

Martti Näksi, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Sanatooriumi pargi endine apteegihoone rekonstrueeritakse perearstikeskuseks

16.09.2015 Tallinn.ee

AS Infortar ehitusdirektori Jaanus Sula hinnangul plaanitakse praeguste kavade kohaselt ehitustegevusega alustada juba septembris.

Põllu tn 63//Sanatooriumi tn 2 krundil asuvad ehitisregistri andmetel veel 5 hoonet.

Uus Maa turuülevaade 08-2015

15.09.2015 Tõnu Toompark

Kas soe suvi mõjutab kinnisvaraturgu?

Nii ja naa. Kui vaadata pikemat ajajoont, siis aina vähem, sest muutunud on inimeste tarbimisharjumused, suurenenud nende liikuvus ning puhkus on muu hulgas üha rohkematele ka just hea võimalus uut kodu otsida. Ja kuigi august oli ilmade poolest ilus ning ka tehingute koguhulk langes, ei saa kõike ühte patta panna, sest kui vaadata tehingute struktuuri, nägime languse kõrval ka omajagu muljetavaldavaid kasvunumbreid.

Maa-ameti andmetel toimus augustis 3592 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 12,6% madalam tulemus. Aastavõrdluses kasvas tehinguaktiivsus 9,4%. Tehingute rahaline kogumaht oli 171,52 miljoni eurot, mis on viimase 12 lõikes üks madalamaid tulemusi.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tehingute koguhulk langes ka Tallinnas. Maa-ameti andmetel toimus 998 ostu-müügitehingut, mis on juulist 6,7% vähem, kuid aastatagusest augustist 23,8% enam.

Korteritehingute hulk kasvas aga märgatavalt ning siin on põhiteguriks endiselt uute korterite ostu-müügilepingute sõlmimine. Uue omaniku leidis 898 korterit (juulis 741), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1412 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 0,7%, kuid aastaga kasvas see kerged 0,1%. Nagu näha, on hinnatase hakanud üha enam sarnanema aastataguse võrdlusbaasiga ning suuri kasvuprotsente enam pole. Võimalik, et käesoleval aastal näeme ka kogu Tallinna hõlmavat langusprotsenti. Samas aga jätkuvad suured ühekuised (ja kohati ka aastased) hinnakasvud väiksemates asumites, kus tooni annab uute elamute ehitamine.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1566 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +9,3% ja aastaga +35,7%*.
Kadriorg: 2475 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +8,9% ja aastaga +8,6%.
Kalamaja: 1941 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +8,1% ja aastaga +10,9%*.
Kesklinn: 2061 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +5,3% ja aastaga +6,9%.
Kristiine: 1550 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +12,1%* ja aastaga +1,5%.
Lasnamäe: 1248 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +1% ja aastaga +11,8%*.
Mustamäe: 1360 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +2% ja aastaga +3,3%.
Nõmme: 1220 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -17,7%* ja aastaga +5,5%.
Pirita: 1657 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +7,3% ja aastaga +8,5%.
Põhja-Tallinn: 1532 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +1,4% ja aastaga +2,3%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 23 (juulis 36) ning hoonestamata elamumaakrunte 5 (juulis 14).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg jätkas ka augustis aktiivselt ning kuigi tehingute hulk võrreldes juuliga langes, oli antud kuu number siiski viimase aasta keskmiseks oluliselt suurem. Nii toimus maa-ameti andmeil augustis 202 tehingut, mis on juulist 12,6% vähem, samas kui mulluse augustiga võrreldes kasvas tehingute hulk 31,2%.

Kortereid müüdi 163 (juulis 187), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1102 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 7,5% samas kui aastaga kerkis see 1,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 12 (juulis 9) ning hoonestamata elamukrunte 5 (juulis 3).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal liikus kinnisvaraturg kogu Eestiga samas suunas. Maa-ameti andmetel sõlmiti augustis 309 kinnisvaraobjekti ostu-müügilepingud, mis on juulist 5,8% vähem samas kui aastaga kerkis tehinguaktiivsus 4%.

Maakonna korterituru kohta võiks öelda – üllatustevaba. Narvas müüdi 51 korterit (juulis 52), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 415 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 0,3% ja aastaga 6,7%.Allikas: Maa-amet
Kohtla-Järvel müüdi 59 korterit (juulis 61) ning ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 96 eurot. Kui juuliga võrreldes kasvas hinnatase 24%, siis aastaga kerkis see 9,1%. Nagu ikka, märkigem ka nüüd ära, et suured protsentuaalsed kõikumised pole väiksematel kinnisvaraturgudel midagi väga erilist.

Allikas: Maa-amet
Jõhvis müüdi aga 21 korterit (juulis 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 287 eurot. Võrreldes juuliga kasvas hinnatase 21,1% ning aastaga 41,4%. Sarnaselt Kohtla-Järvele kehtib ka siin reegel, et väikestel turgudel on igal tehingul suur mõju ning seega suured protsentuaalsed muutused üsna loogilised.

Eramuid müüdi Jõhvis 7 (juulis 5).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tõmbas augustis tublisti hoogu maha ning maabus viimase 12 kuu lõikes keskmisest madalamal tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 70 kinnisvara ostu-müügitehingut, juulis oli vastav number 120 ning möödunud aasta augustis 82.

Langus tuli eelkõige korteriturult. Müüdi 58 ühikut (juulis 85), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 936 eurot. Kuna nii tehingute hulgalt, kui ka hinnatasemelt jõuti tagasi viimase aja tavapärasele tasemele (juulis müüdi erandlikult suurem hulk odavamat kinnisvara), kasvas hinnatase kuuga 27,9%. 2014. Aasta augustiga võrreldes kasvas hinnatase aga 24% ning siin on mõjutajaks eelkõige käesoleval aastal hoo sisse saanud uusarendusteturg, mis on keskmist hinnataset tublisti kergitama asunud.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 4 eramut (juulis 5).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli augustis suisa rekordiline – maa-ameti andmetel toimus 40 ostu-müügitehingut. Juulis oli vastav number 31 ning mullu augustis 36.

Kasv avaldub korteriturul, kus müüdi ka suurem hulk keskmisest kallima pinnaühikuga elamispindu. Omanikku vahetas 27 korterit (juulis 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 643 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 12,4%, siis aastaga 25,6%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (juulis 11) ning üle hulga aja vahetas omanikku ka 1 elamumaakrunt.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli augustis keskmise aktiivsusega. Maa-ameti andmeil toimus 25 ostu-müügitehingut, juulis oli selleks numbriks 41 ning mullu augustis 24.

Kortereid müüdi 18 (juulis 30), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 395 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 13,9% ja aastaga 22,4%. Ka siin on suurte protsentide taga eelkõige väike kinnisvaraturg, kus igal tehingul on küllalt suur kaal.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (juulis 7) ning 1 hoonestamata elamukrunt (juulis 2).

Kuressaare

August oli Kuressaare kinnisvaraturul tavapärasest oluliselt vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus 11 kinnisvara ostu-müügitehingut., Juulis oli vastav näitaja 17 ning mullu augustis 13. Tõsi, vaadates ajas tagasi, näeme, et august on enamasti olnudki Kuressaares vaikne.

Kortereid müüdi 6 (juulis 12) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 906 eurot. Kuna tehingute hulgas domineerisid keskmisest oluliselt kallimad pinnad, siis kerkis hinnatase juuliga võrreldes lausa 45,6%. Aastaga kasvas hinnatase aga 32,1%. Need numbrid on siiski erandlikud ning tegelikult tasub arvestada, et tavapärane hinnatase on Kuressaares mediaankeskmiselt ca 610-700 eurot ruutmeetri eest.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 2 eramut (juulis samuti 2).

Haapsalu

Kui viimased kolm kuud andsid Haapsalu kinnisvaraturu statistikas tooni hoonestusõiguste müügid, siis augustis maabus tehingute hulk taas tavapärasele tasemele. Kuigi, ega suured numbrid linna reaalturgu nagunii ei muutnud. Maa-ameti andmetel toimus augustis 28 kinnisvara ostu-müügitehingut. Veel juulis oli vastav number 54, samas kui aasta varem augustis 25.

Omanikku vahetas 17 korterit (juulis 24), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 457 eurot. Võrreldes juuliga kasvas hinnatase 2,3% samas kui aastaga langes see 9,3%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (juulis 3).

Artikli allikas on
Uus Maa

Capital Mill pälvis kõrge rahvusvahelise tunnustuse

15.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti juhtiv kinnisvarainvesteeringute ettevõte Capital Mill teenis maineka majandus- ja investeerimisajakirja Euromoney kinnisvaraturu uuringus mitu kõrget kohta.

Euromoney Real Estate Survey 2015 uuringu järgi on Capital Mill Eesti parim bürookinnisvara arendaja. Lisaks pälviti 2. koht üldkategoorias ja segaotstarbeliste hoonete kategoorias ning 6. koht jaekaubanduse kategoorias.

Euromoney uuringu tulemused näitasid, et Capital Mill on ka Eesti paremuselt teine ja Läti kolmas investeeringute juht. Leedus ollakse samas kategoorias hetkel neljandal positsioonil.

Ettevõtte tegevjuhi Igor Möldri sõnul näitavad erinevate kategooriate läbivad kõrged kohad, et Capital Mill kuulub Baltimaades arendajate ja kinnisvarainvestorite kõrgliigasse.

“On päevselge, et tunnustuse saavutamiseks tuleb töötada meeskonnana ja töötada hästi. Mina näen igapäevaselt, kuidas iga inimene Capital Millis pingutab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja mul on hea meel, et seda on märgatud ka laiemalt,” ütles Mölder.

Tegevjuhi sõnul tõstab 11. aastat korraldatud Euromoney uuringu tulemuste väärtust asjaolu, et lõppjärjestus selgub kinnisvaranõustajate, arendajate, investeerimisjuhtide, lõppkasutajate ja pankade juhtide küsitluse tulemusena ehk see on tagasiside klientidelt, valdkonna asjatundjatelt ja konkurentidelt.

Capital Milli Läti ja Leedu piirkonna juhi Marko Kulli sõnul on lõunanaabrite turud Eesti jaoks muutumas üha olulisemaks. “Järgmistel aastatel soovime neis riikides näidata veelgi paremaid tulemusi, mille saavutamist toetab pidev arendustegevus. Kõige vahetumalt kõneleb sellest samm enda meeskonna loomiseks Leedus,” lausus Kull.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: elamispindade arenduslaenude käive kasvas aastaga 59 protsenti

15.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli 2015 II kvartalis eluasemeta arendamiseks antud laenude jääk 207 miljonit eurot. Elamispindade arenduslaenude käive oli samal ajal 26 miljonit eurot.

Elamispindade arenduslaenude jääk oli umbes-täpselt aastatagusel tasemel ehk poole protsendi võrra kõrgemal. Elamispindade arenduseks antud laenude käive on aga aastataguse II kvartaliga suurenenud isegi 59%.

Suurest laenukäibe kasvust ei tasuks lasta end ehmatada. Uusarenduste turg on aktiivne, kuid kõrge laenukäibe taga on pigem juhuse tahtel samale ajaperioodile langenud laenude väljastamised.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinna Linnavolikogus toimub ümarlaud Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemal

14.09.2015 Tallinn.ee

Esmaspäeval, 14. septembril kell 17.00 toimub Tallinna Linnavolikogu istungite saalis ümarlaud Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemal, et kuulata ära asjast huvitatud osapoolte seisukohad, leida vastused tekkinud küsimustele ning arutleda planeeringule esitatud vastuväidete üle.

Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni esimehe Andrei Birovi sõnul on tegemist linnaehituslikult olulise piirkonnaga. „Tallinna linna prioriteetideks on linna avamine merele ning linna tasakaalustatud areng. Nii peame vajalikuks, et osapooled kokku saaksid ning püüaksid leida vastused tekkinud küsimustele enne kui planeering jõuab linnavolikogu istungile.“

Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni algatusel toimuval arutelule on kutsutud linnavolikogu fraktsioonide, linnaplaneerimise ameti, ala arendaja ning kodanikeühenduste esindajad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarahindajad võrdlevad eri riikide kinnisvara- ja maksuerisusi

14.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ) korraldab 20. juubeli puhul Tallinnas rahvusvahelise konverentsi, kus võrreldakse erinevate riikide (sh USA) hindamispraktikat. Eraldi vaadeldakse ka kinnisvara maksuküsimusi.

11 riigi esindajad arutavad 18.09.2015 toimuva konverentsi põhiteemadena riigi omanduses oleva kinnisvara hindamise erisusi, materiaalse ja immateriaalse vara kajastamist ning kinnisvarainvesteeringute maksustamist ja selle kajastamist ning riikide erinevat praktikat selles vallas.

Läänemeremaade hindajate konverents (25th Baltic Valuation Conference 2015, lühidalt BVC 2015) toimub tänavu 25ndat korda ja on praeguseks osalejariikide ulatuse poolest laienenud Baltimaadest märksa kaugemale, näiteks leiab ettekandeid nii Bulgaariast kui ka USA-st.

Läänemeremaade hindajate konverentsi on EKHÜ-l au võõrustada juba kolmandat korda, viimati toimus see Tallinnas 2005. aastal. Konverentsile on oodatud kõik hindamisvaldkonnaga seotud ja sellest huvituvad isikud.

Konverents annab hea võimaluse saada ülevaade viimastest muutustest ja arengutest erinevates riikides ning pakub võimaluse vahetada informatsiooni ja kogemusi teiste riikide esindajatega.

Lähem info konverentsi kohta http://www.ekhy.ee/bvc2015/

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on asutatud mittetulundusühinguna 05.05.1995. Ühing koondab Eestis varade hindamisega tegelevaid spetsialiste nii äriühingutest, omavalitsustest, riigiasutustest, õppeasutustest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 08-2015

14.09.2015 Tõnu Toompark

Augustis näitas Eesti kinnisvaraturg tehingute aktiivsuses väikest langust.

Kuna siis nauditakse veel viimaseid ilusaid suveilmasid ning valmistutakse kooliaasta alguseks, lükkavad võimalusel paljud kinnisvara ostuotsuse tegemise septembrisse, mis kajastub ka varasemate aastate statistikas. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 3619 ostu-müügitehingut koguväärtusega 172,532 miljonit eurot. Eelnenud aktiivse juuliga võrreldes teostati 12% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 28% madalam. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 10%, kuid tehingute koguväärtus on jäänud samale tasemele.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1581 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 117 729 561 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 5% ning tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 21% ja koguväärtus 2%.

Augustis toimus Tallinnas 728 korteriomandi tehingut – 14 tehingut vähem kui juulis ja 177 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 4%, olles tasemel – 1568 €/m² (mediaan 1495 €/m²). 2014. aasta augustiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 131). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 13 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes toimus 16 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 108). Juulis teostati 14 ja aasta tagasi augustis 12 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati augustis 369 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 676 954 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes juuliga võrreldes 17%. Kuna juulis toimus Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, mis viis Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtuse üles, langes augustis tehingute koguväärtus 30%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 12% ning koguväärtus 22%.

Augustikuu tehingud küll juulikuu tasemeni ei pürginud, kuid siiski oli tegemist väga aktiivse kuuga. Augustis toimus Tartu linnas kokku 166 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingut vähem kui juulis ja 46 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 2% madalam, olles augustis 1211 €/m²(mediaan 1099 €/m²). Võrreldes 2014. aasta augustiga on keskmine hind tõusnud 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 44), kuu varem juulis müüdi 3 eramut vähem ning aasta tagasi augustis müüdi 3 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 28). Juulis ja 2014. aasta augustis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati augustis 225 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 7 069 024 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus langes 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 7% ning koguväärtus 32%.

Pärnus toimus augustis 58 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 25 tehingut rohkem ning 2014. aasta augustis toimus 6 tehing rohkem. Keskmine hind oli augustis 982 €/m² (mediaan 936 €/m²), mis võrreldes juuliga tõusis 28% ja 2014. aasta augustiga võrreldes 11%. Keskmise hinna 28% tõusu tõi kaasa Pärnus juulis toimunud komplekstehingud, mis olid alla turuhinna tehingud ning viisid kuu keskmise hinna alla.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 23), mis on eelneva kuuga võrreldes 1 tehing vähem ning aasta tagasi augustis teostati samuti 4 tehingut. Hoonestamata elamumaaga augustis Pärnus tehinguid ei tehtud (maakonnas 24). Kuu varem juulis toimus 3 tehingut ja aasta tagasi augustis toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 147 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 382 517 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 20% ning koguväärtus 27%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 6%.

Nii 2014. kui ka 2015. aasta augustis toimus Viljandi linnas 27 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut rohkem kui 2015. aasta juulis. Augustis toimus Viljandis mitu uue korteri ostu-müügitehingut, mille tulemusel keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 618 €/m² (mediaan 643 €/m²). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 11% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 26), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 2). Juulis ega 2014. aasta augustis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 96 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 928 123 eurot. Kuna juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, langes augustikuu tehingute koguväärtus 89%. August oli Saaremaal metsa- ja maatulundusmaa tehingute poolest vaikne, mis tõi kaasa juuliga võrreldes 45%-lise tehingute arvu languse. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 27% ja koguväärtus 25%.

Augustis teostati Kuressaares 6 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut vähem, kui 2014. aasta augustis. Augustikuu keskmine hind oli 32% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 901 €/m² (mediaan 906 €/m²). Keskmise hinna viis üles kalli korteri tehing, mille ruutmeetrihind ulatus 1226 euroni. 2014. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 47%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis kui ka augustis toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 8) eramu ostu-müügitehingut. Aasta tagasi augustis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga juulis ega augustis tehinguid ei teostatud (maakonnas 8). 2014. aasta augustis toimus 3 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 309 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 026 331 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 6% ning tehingute koguväärtus 22%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4% ning koguväärtus 14%.

Augustis toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui juulis ja 5 tehingut vähem kui eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga samal tasemel – 456 €/m² (mediaan 415 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis on juuliga võrreldes 6 tehingut ja 2014. augustiga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 13). Juulis teostati 4 ja aasta tagasi augustis 10 hoonestamata elamumaa tehingut.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Умеренный экономический рост на фоне возросших рисков

14.09.2015 Mihkel Nestor

На уходящей неделе из экономической статистики мы узнали, что в прошлом году рост эстонской экономики был значительно больше, чем было известно до сих пор.

В нынешнем экономическом климате рост ВВП во втором квартале можно также оценить скорее как хороший. В то же время в экономике наблюдается множество проблем – низкая производительность, быстрый рост зарплат и хрупкий экспорт – которые побуждают к осторожности в будущем

Департамент статистики скорректировал экономический рост в сторону повышения

Во вторник завершающейся недели Департамент статистики опубликовал более подробные данные о расчете валового внутреннего продукта. По уточненным данным, во II квартале экономика Эстонии выросла по сравнению с аналогичным периодом прошлого года на 2%, что на 0,1% больше, чем по первоначальным данным. Ревизия данных предыдущих периодов принесла, однако, гораздо более заметный сюрприз – а именно значительно поднялась оценка экономического роста за 2014 год. Согласно новым данным, в 2014 году ВВП вырос не на 2,1%, как было известно до сих пор, а на 2,9%. Система ведения национальных счетов сложна, и изменение оценок в результате уточнения данных – обычное дело, однако такая значительная коррекция является скорее исключением.

Наиболее заметный вклад в экономический рост во II квартале внесли чистые налоги на продукцию, т.е. значительное улучшение поступления налога с оборота, которое, в свою очередь, поддержали рост частного потребления и улучшение налогового контроля. Среди отраслей наиболее значительный вклад в экономический рост, как и ожидалось, внесла оптовая и розничная торговля. Частное потребление выросло по сравнению с аналогичным периодом прошлого года на 5,4%.

Благодаря быстрому росту реальной заработной платы и низким ценам на энергию, у людей на руках остается больше средств, и они имеют возможность потреблять больше прежнего; расходы возросли, прежде всего, на продукты питания и свободное времяпрепровождение. Негативное влияние на экономический рост оказало сильное снижение добавленной стоимости в секторе транспорта и складского хозяйства, а также в обрабатывающей промышленности. Большую роль в падении в обоих секторах сыграла Россия, поскольку идущий в этом направлении транзит и экспорт заметно снизились.

Среди важных торговых партнеров Эстонии наиболее быстрый рост в годовом сравнении наблюдался в Швеции (2,9%), однако и экономика нашего южного соседа, Латвии, продемонстрировала значительный рост, на 2,7%. Экономический рост Литвы, напротив, оказался значительно ниже ожидаемого уровня, вследствие чего как SEB, так и центробанк Литвы, существенно скорректировали свои прогнозы в сторону понижения. Согласно скорректированным с учетом сезонных изменений данным, экономика Финляндии во II квартале осталась точно на том же уровне, что и в аналогичном периоде прошлого года, что является самым слабым результатом среди всех государств – членов Европейского Союза. Экономика Союза в целом выросла во II квартале на 1,9%.

В целях оживления экономики правительство Финляндии проводит масштабные реформы в сфере, касающейся рабочей силы, направленные на увеличение конкурентоспобности государства. Одной из основных проблем экономики Финляндии считается высокая заработная плата, не соответствующая уровню производительности. Поскольку правительству сложно поднять создаваемую предприятиями добавленную стоимость или снизить заработную плату, реформа направлена на увеличение фактического рабочего времени в стране, при помощи чего есть надежда привести учетную почасовую оплату на более конкурентоспособный уровень.

Производительность рабочей силы снизилась

Производительность рабочей силы из расчета на одного занятого снижается уже третий квартал подряд. Если в I квартале скорректированный с учетом сезонных изменений показатель снизился на 2%, то во II квартале – на 0,1%. В то же время показатель расходов по оплате труда, выражающий соотношение заработной платы и производительности, стремительно вырос. Расходы по оплате труда начали быстро расти во втором полугодии 2013 года, однако в 2015 году темп роста увеличился, составив 4,9% в I квартале и 3,6% во II квартале.

Это бросает серьезный вызов международной конкурентоспособности Эстонии, поскольку мы не в состоянии создавать достаточно стоимости на фоне растущих ожиданий в отношении заработной платы. Расходы по оплату труда в последние годы выросли в Эстонии быстрее, чем в других странах Европейского Союза, заметно опережая наших конкурентов Латвию и Литву. В прошлом году расходы по оплате труда в Эстонии оказались на 16% выше по сравнению с 2010 годом, в то время как в других странах рост составил всего 10%.
Рисунок 1. Рост производительности рабочей силы и расхода на единицу рабочей силы

Безработица достигла нижнего предела

Последние данные Кассы по безработице относительно зарегистрированной безработицы по состоянию на конец августа заставляют задуматься, стоит ли в последующие месяцы ожидать более быстрого роста безработицы, чем позволяет предполагать обычная сезонность? По сравнению с июлем нынешнего года, в августе число безработных уменьшилось, однако по сравнению с тем же месяцем 2014 года количество безработных увеличилось на 185 человек, или на 0,7%. В общей сложности, на учете в Кассе по безработице в августе состояло 25 409 человек. В то же время в июле число безработных выросло по сравнению с июнем. Темп снижения числа зарегистрированных безработных замедлялся в течение всего года.

С одной стороны, мы приближаемся к ситуации, когда все хотели бы работать, и способные люди нашли себе применение. С другой стороны, все очевиднее становится несоответствие между растущими зарплатами и снижающимися доходами от предпринимательства, вследствие которого трудоемкие предприятия вынуждены оптимизировать свою деятельность. Поскольку занятость достигает пика в летние месяцы, незначительное увеличение зарегистрированной безработицы осенью является обычным, однако вследствие давления в части зарплат в этот раз в воздухе витает риск того, что рост будет выше обычного.
Рисунок 2. Изменение числа безработных в 2015 году по сравнению с аналогичным месяцем прошлого года

Резкий спад в области экспорта

Если в июне рост экспорта Эстонии был наибольшим в этом году, 3%, то в июле последовал резкий спад. В общей сложности вывоз товаров снизился на 6%, т.е. на 57 млн евро. Основной причиной снижения стало резкое замедление роста экспорта в направлении Швеции (в июле рост составил всего 1%) и существенное падение – в направлении Латвии (-16%). Экспорт из Эстонии в Швецию, как известно, тесно связан с внутренним спросом одного крупного предприятия – производителя телекоммуникационной техники и, как отражает статистика промышленной продукции за июль, причиной торможения роста стал именно спад в объеме вывоза электроники мобильной связи.

Хорошая новость состоит в том, что в нынешнем году более чем в два раза вырос вывоз из Эстонии в Швецию деревянных домов, также резко выросла продажа мебели и матрацев. На падение экспорта в Швецию в годовом сравнении наибольшее влияние оказал скорее превышающий обычный объем экспорта в июле прошлого года. В июне-июле вследствие более низкой сравнительной базы притормозился темп снижения экспорта в Россию, в то же время быстро вырос экспорт в Германию и Норвегию.

Продолжается снижение потребительских цен

Дальнейшее снижение цен на нефть положительно повлияло на кошелек потребителя Эстонии. Потребительские цены в августе снизились на 0,3%, т.е. на столько же, на сколько и в предыдущем месяце. Снижение индекса потребительских цен шло, в принципе, весь год, за исключением мая, когда рост индекса составил 0,1%. Дешевое топливо способствует снижению транспортных расходов, которые являются одним из важнейших компонентов индекса потребительских цен. Кроме того, дешевое топливо косвенно влияет и на цены на другие группы товаров.

Поскольку в более благополучных странах Западной Европы доля транспортных расходов ниже, в еврозоне потребительские цены снизились в августе на 0,2%. Поскольку цены на нефть оказались ниже прогноза, снизилась и инфляция еврозоны, и многие учреждения уменьшили прогнозы роста цен на нынешний и следующий год. В Эстонии мы, как ожидается вследствие более низкой сравнительной базы, станем свидетелями первых признаков инфляции в ноябре и декабре нынешнего года. Как мы помним, наиболее значительное падение цен на топливо произошло именно в конце прошлого года. Начиная со следующего года в Эстонии ожидается умеренное восстановление инфляции.