Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinn rajab õpetajatele soodsad elamispinnad

07.01.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus jätkab munitsipaalkorterite ehitamist, sel aastal alustatakse Lasnamäele, kesklinna naabrusse õpetajate maja ehitamist.

Õpetajate maja kerkib aadressile Uuslinna tn 3a,ehitusprojekt valmib aprilliks ning ehitustöödega on kavas alustada suvel, üürnikud saavad majja sisse kolida 2017. aasta suvel-sügisel.

„Linna haridusasutuste noored õpetajad vajavad eluasemeprobleemi lahendamisel toetust, õpetajate maja annab neile võimaluse linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume taotleda,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Uuslinna tn 3a kinnistutele rajatavasse hoonesse on kavandatud 75 korterit. Valmiv elamu saab olema parimate võimalike energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiliste lahendustega. Tegemist on esimese liginullenergia korterelamuga Tallinna linnas ja ka kogu Eestis. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.

Õpetajate maja 1-2-toalised üürikorterid on mõeldud õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Hoonesse projekteeritakse ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Projekti eelarveline maksumus on 8,5 miljonit eurot.

Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks. Õpetajate maja projekteerib AS Sweco Projekt.

Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürikorterite ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.

Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.

Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on 2016. aasta eelarvest eraldatud kokku 5 450 000 €. Lisaks õpetajatele korterite ehitamisele jätkub ühiselamu tüüpi hoonete renoveerimine ning valmivad Paljassaare tee 37 ja Sõpruse pst 5 hoonete renoveerimisprojektid, muudeks remonttöödeks ja soetusteks linnavaraameti haldusalas on kavandatud 200 000 €.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Võlakirjaemissioon

07.01.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara AS viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 1 120 000 eurot. Võlakirjade väljalaskepäev oli 07.01.2016 ja lunastamispäev on 06.01.2018. Emiteeriti 112 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot, intressimääraga 12% aastas.

Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei antud. Emiteeritud võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Võlakirjaemissioon viidi läbi kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 12 lg 2 p-ga 2, seega tegemist ei olnud väärtpaberite avaliku pakkumisega.

Võlakirjaemissiooni planeeritud mahuks oli 1 miljon eurot ja minimaalseks märgitavaks summaks 10 000 eurot. Arco Vara AS-i võlakirju märkis kokku 10 isikut. Emissioon märgiti üle. Arco Vara AS-i juhatus otsustas seoses ülemärkimisega rahuldada kõik võlakirjade märkimisavaldused ja suurendada emissiooni mahtu kuni 1 120 000 euroni.

Üks emissioonis osalenud investor AS Lõhmus Holdings on AS-ga Arco Vara seotud isik NASDAQ OMX Tallinna börsi reeglistiku tähenduses. AS Lõhmus Holdings juhatuse liige Rain Lõhmus on Arco Vara AS-i nõukogu liige.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara arendustegevuseks Eestis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara Tallinna osakonna uus juht on Daniel-Aleksander Chasan

07.01.2016 Tõnu Toompark

Jaanuari algusest liitus Arco Vara kollektiiviga Daniel-Aleksander Chasan, kes hakkab juhtima Arco Vara Tallinna osakonda, kuhu kuuluvad peamiselt elukondliku- ja ärikinnisvara maaklerid ning hindajad.

Viisteist aastat kinnisvarasektoris tegutsenud Daniel-Aleksander Chasan on kutseline kinnisvaramaakler ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige ja aukohtu esimees. Viimased viis aastat juhtis ta osaühingut Euro Kinnisvarateenused, mis lõpetab oma tegevuse senisel kujul. Ettevõtte kuueliikmeline meeskond liitub Arco Varaga, mille tulemusena suureneb firma pakkumiste arv üle 300 kinnisvaraobjekti võrra.

„Otsustasin liituda Arco Varaga, et pakkuda klientidele kaasaegsemat ja personaalsemat kinnisvarateenust. Kaasajastamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid ning ei piisa ainult nägusast kodulehest. Arco Vara on suuri arendusi teinud just infotehnoloogia vallas, et pakkuda moodsamat ja kvaliteetsemat kliendikogemust. Kui tavaliselt seostatakse kinnisvarabürood objektide arvuga, siis Arco Vara väärtustab eelkõige inimeste hulka, kellega oleme saavutanud hea kontakti. Kliendisuhet hoides ei ole kõige olulisem, kas klient ostab meilt konkreetse kinnisvaraobjekti, vaid tähtis on aru saada, millised on kliendi soovid, vajadused ja võimalused. Alles seejärel on meie ülesanne leida kliendile sobivad lahendused, kasutades selleks Arco Vara andmebaasi ja kontakte,“ kommenteeris Chasan.

Tarbimise kiire kasv võib sel aastal aeglustuda

07.01.2016 Tõnu Toompark

Jaemüügi mahu kasv aeglustus möödunud aasta novembris aastases võrdluses küll 6 protsendini (eelneval kuuel kuul oli kasv 7-9%), kuid seda näitajat võiks jätkuvalt tugevaks lugeda ning ühe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi elanike tarbimiskäitumise muutuse kohta teha. Kui vaadata aastat kokku, siis oli möödunud aastal jaemüügi mahukasv viimase 8 aasta kiireim.

Tarbimise kasvu toetas kiire palgakasvu, hinnalanguse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise tõttu elanike suurenenud ostujõud. Samuti oli positiivne mõju madalatel intressimääradel, mis leevendasid võlgade refinantseerimist, tööpuuduse vähenemisel ning tööhõive ja tööjõus osalemise määra kasvul. Eesti elanikud on viimaste aastate jooksul muutunud märgatavalt rikkamaks- nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud enam kui kaks korda.

Möödunud aastal panustas majanduskasvu enim just eratarbimine. Eesti ei ole selles suhtes kaugeltki erand. Tarbimine on üheks olulisemaks toeks majanduskasvule ka paljudes teistes riikides. Mitmed põhjused on samad nagu meilgi – tasapisi paranev tööturg, madal inflatsioon ja madalad intressimäärad. Kahtlemata on olulisem mõju siin naftahinna langusel, mis vähendab inimeste kulutusi küttele ja kütustele ning jätab rohkem raha muude kaupade ja teenuste ostudeks.

Kuigi palga nominaalkasv püsib Eestis ka sel aastal tugev, ootame siin mõningast aeglustumist. Samas pidurdab tagasihoidlik hinnakasv ja väiksem mõju tööjõumaksude mahaarvamisest tublisti netopalga reaalkasvu. See võib hakata tarbimise senist kiiret kasvu aeglustama, millel võib omakorda olla mõju ka jaemüügi kasvule. Samas tuleks siin arvestada, et sel aastal tõusevad pensionid ja peretoetused, alampalk ja maksuvaba tulu, mis toetavad eelkõige just madalama sissetulekuga inimeste tarbimist. Eesti tarbijate kindlustundeindikaator näitab, et meie elanike ootused järgnevaks 12 kuuks (majapidamiste finantsseis, majanduse üldine olukord, säästud ja suuremate ostude planeerimine) liiguvad kõik paranemise suunas.

Kui vaadata pikemalt ettepoole, siis tuleks arvestada, et Eesti elanikkond väheneb Statistikaameti prognoosi järgi 10 aastaga ligikaudu 40 tuhande inimese võrra, kusjuures ainukesed, mis inimesi juurde meelitavad on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud maakondade ja linnade elanikkond ehk tarbijate arv väheneb kindlal sammul. Samuti suureneb üle 65-aastaste ehk pensioni saavate inimeste osakaal, mis tähendab suhteliselt väiksemat ostujõudu.

Eestis sõltub tarbimine üsna palju välisturistidest. Möödunud aastal moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis hinnanguliselt juba 13% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju meie tarbimisele ja majanduskasvule tervikuna.

Veel üks teema, mis üha enam kaubandust mõjutab, on e-kaubandus kiire areng. Viimasel ajal on internetist kaupu või teenuseid ostnud üha rohkem inimesi. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele täiendavaid tarbimisvõimalusi. Koos rahvaarvu vähenemisega maakondades võib see pikemas vaates hakata mõnel pool aga vähendama vajadust senise suurusega poepindade järele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Elu korteriühistus: Lihtvolitus korteriühistu asutamiskoosolekul

07.01.2016 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.

Vastus: Korteriühistu asutamiskoosolekule saab korteri omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama korteriühistu moodustamise poolt või vastu.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Novembris tööstustoodangu maht vähenes

06.01.2016 Tõnu Toompark

statistikaTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta novembris 6% vähem toodangut kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Septembris toodeti töötlevas tööstuses 4%, oktoobris 1% ja novembris 5% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Novembris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete tootmises, kus 28% languse põhjuseks oli eelmise aasta novembri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta novembri mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel toiduainete, metalltoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang suurenes jätkuvalt puittoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta novembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 7% ja müük kodumaisele turule 5%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta novembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui oktoobris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

2014. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 18% ja soojust 15% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-2,6	-3,8	-6,2
Energeetika	-4,0	-17,0	-18,1
Mäetööstus	-8,4	-5,0	-6,9
Töötlev tööstus	-2,3	-1,9	-4,6
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-2,6	-25,7	-27,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,4	7,1	4,6
toiduainete tootmine	-1,2	0,6	-0,9
metalltoodete tootmine	5,7	0,6	-2,9
elektriseadmete tootmine	-4,3	-0,8	-4,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	8,5	2,1	-1,0
mööblitootmine	2,1	15,8	11,7
mootorsõidukite tootmine	-11,2	2,6	0,1
ehitusmaterjali tootmine	7,5	-0,4	-2,8
masinate ja seadmete tootmine	-7,2	-6,0	-9,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Korterimüüjate hinnaootused on aastaga kerkinud

06.01.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti eelmise aasta viimasel kuul Eestis müügiks 16 519 korterit. See on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi. Eesti korterite keskmine pakkumishind kasvas aastaga 6% ja jõudis tasemele 1413 €/m².

Harju ja Tartu maakondade kui kahe suurima turu piirkonna korterite müügipakkumiste arv jäi detsembris enam-vähem aastatagusele tasemele kasvades Harjumaal 2% ja vähenedes Tartumaal 1%.

Korteripakkumiste hindade valdav liikumine toimus tõususuunas. Vaid Saaremaal ja Võrumaal jäi detsembri korteripakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastatagusele allapoole.

Harjumaa korterite pakkumishind oli detsembris 1772 €/m² kasvades aastaga 5%. Tartumaa korterimüüjate hinnaootus kerkis aastaga 2% ja oli 1341 €/m². Pärnumaa senini aeglasem hinnaliikumine sai suurema hoo sisse. Pärnumaa korteripakkumiste keskmine hind oli 12/2015 1246 €/m², mis on aastatagusest 13% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	12/2014	12/2015	Muutus, %	12/2014	12/2015	Muutus, %
Eesti	16 458	16 519	0%	1 330	1 413	6%
Harjumaa	9 173	9 345	2%	1 684	1 772	5%
Hiiumaa		14	NA	418	458	10%
Ida-Virumaa	1 737	1 890	9%	441	453	3%
Jõgevamaa	142	83	-42%	286	297	4%
Järvamaa	109	87	-20%	308	359	16%
Läänemaa	205	160	-22%	528	659	25%
L-Virumaa	312	236	-24%	406	469	16%
Põlvamaa	62	49	-21%	395	424	7%
Pärnumaa	1 042	1 159	11%	1 107	1 246	13%
Raplamaa	102	89	-13%	435	523	20%
Saaremaa	140	148	6%	891	860	-3%
Tartumaa	2 869	2 845	-1%	1 310	1 341	2%
Valgamaa	192	147	-23%	278	357	28%
Viljandimaa	239	152	-36%	625	705	13%
Võrumaa	134	115	-14%	409	408	0%

Narva	556	707	27%	649	609	-6%
Pärnu	867	1 008	16%	1 224	1 362	11%
Tallinn	7 951	8 196	3%	1 786	1 865	4%
Tartu	2 491	2 436	-2%	1 377	1 397	1%

Arco Vara AS-i Bulgaaria kinnisvarafond sai litsentsi

06.01.2016 Tõnu Toompark

Vastavalt 04.08.2015 börsiteatele asutas Arco Vara AS Bulgaarias kinnisvarafondi Arco Real Estate Fund REIT (edaspidi: Arco REIT). Arco REIT taotles Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjonilt kinnisvarafondi litsentsi ja luba osakute noteerimiseks Bulgaaria börsil.

28.12.2015 rahuldas Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjon taotluse ning väljastas Arco REIT-ile litsentsi ja loa noteerimiseks. 2016. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada kinnisvarafondi osakute Sofia börsil noteerimise tehnilised ettevalmistused ja seejärel osaleda järgnevas aktsiakapitali suurendamises läbi aktsiate avaliku pakkumise. Kinnisvarafondi investeerimistegevus peaks algama 2016. aasta lõpus.

Arco REIT fondivalitsejaks on kontserni tütarühing Arco Invest EOOD. Arco REIT-i fookuses on sellise mahuga arendused Sofias ja potentsiaalselt ka teistes Bulgaaria suuremates linnades, millesse investeeritav omakapitali maht on 5 miljonit eurot või enam. Arco REIT-is osalemise ja fondi valitsemise kõrval jätkab Arco Vara Grupp Bulgaarias iseseisvalt oma väiksemate arendustega, millesse investeeritav omakapitali maht on alla 5 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kompassi Maja toob Tallinna südalinna ainulaadse valgusmängu

06.01.2016 Tõnu Toompark

Fausto Grupp rekonstrueerib Tallinna südalinna äritsentris Tartu mnt 13 hoone, mis saab nimeks Kompassi Maja. Ärihoone välisfassaadi kujundus põhineb kaasaegsetel värvilise led-valgustusega ääristatud klaasist kuubikutel, mis lisaks efektsele välimusele on ka praktiliselt kasutatavad.

Eesti ühe tuntuma arhitekti Vilen Künnapu loodud hoone on aja jooksul olnud mitmete Eesti äriiilma edulugude tunnistajaks – siin on tegutsenud nii Ühispank/SEB Pank kui ka Tallink.
Künnapu projekteeris ka uueneva Kompassi Maja välisfassaadi lahenduse, mis muudab ärimaja Tallinna südalinna klaasmajade kõrval moodsaks ja silmatorkavaks A-klassi standarditele vastavaks büroohooneks. Uuenenud fassaadilahendused peaksid Tallinna südalinna kaunistama hakkama kevadel 2016.

Arhitekti sõnul lisavad kaasaegsed detailid hoonele teravust. “Kompassi Maja on kahtlemata oma aja arhitektuurne märk, mida eksponeeritud mitmetes välismaistes ajakirjades,” rääkis Künnapu.

Kompassi Maja sisekujunduse teeb suure kogemustepagasiga ARS Projekt. «ARS Projekt eesotsas sisekujundaja Eero Jürgensoniga loob igati modernse ja hubase töökeskkonna, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma üürniku soovid,» kinnitas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ettevõtted maja vastu juba praegu suurt huvi ning 80% büroopindadest on juba üürniku leidnud.

Kompassi Maja vastab kõikidele kaasaegsetele ehitusstandarditele ning hoone struktuur võimaldab mugavalt ja kiiresti teostada erineva suurusega ruumieraldusi. Hoone on valgusküllane,vastab tänapäevastele mürastandarditele ning sisekliimat saab iga rentnik reguleerida vastavalt oma soovile. Maja tehnosüsteeme juhitakse läbi interneti BMS-süsteemi kaudu.

Hoone fuajee on kujundatud kaasaegses võtmes, seal paikneb lisaks büroohoone vastuvõtulauale ka mugav lounge-tüüpi kohvik. Hoone ümbruses on üürnikele ja nende klientidele tagatud parkimiskohad.

Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus

05.01.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta novembris 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus.

2015. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 417,7 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 318 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes 11%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui varasema aasta novembris ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müük 2014. aastaga novembriga võrreldes samale tasemele.

Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 37%). Keskmisest enam suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 26%). Novembris suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajades) (kasv 7%), ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 5%).

Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus novembris märgatavalt. Kui oktoobris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 4%, siis novembris oli kasv 1%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 8%.

Võrreldes 2015. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2014. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 488,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 86%. 2014. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

EfTEN investeeris 2015. aastal 110 miljonit eurot uutesse objektidesse

05.01.2016 Viljar Arakas

rMöödunud aasta oli EfTENi ajaloos kõige toimekam. EfTEN Capitali juhtimisel tegid meie fondid kokku 5 uut kinnisvarainvesteeringut, mille kogumaht oli 110 miljonit eurot, viies EfTENi kogu hallatavate varade mahu 400 miljoni euro piirile.

Kolm suuremat investeeringut – Radisson Sky hotell Tallinnas, Saules Miestas kaubanduskeskus Šiauliais ning Duntese büroohoone Riias on kõik üksikobjektidena suuremad investeeringud kui EfTEN on senise tegevusajaloo jooksul teinud. Tegemist on meie strateegilise valikuga investeerida suurematesse üksikobjektidesse ja pigem müüa väiksemaid varasid. Kogu investeeringutest 42% oli Eestis (Radisson Blu Sky), 22% Lätis (Duntese büroohoone) ning 36% Leedus (Saules Miestas Šiauliais, Menulio 11 ja Ulonu ärihoone Vilniuses). Ühtlasi tähistab 2015. aasta meie äritegevuse algust Leedus. Esimese tegevusaastaga investeerisime Leetu 40 miljonit eurot.

Kui täpselt aasta tagasi oli meie juhtimise all ainult üks fond, siis tänaseks on fondide arv kasvanud juba kolmele. Seoses meie debüütfondi, EfTEN Kinnisvarafond AS, investeerimistegevuse lõppemisega tõime turule kaks erineva investeerimisstrateegiaga fondi:
EfTEN Kinnisvarafond II AS, mis keskendub ainult core (maakeeli linna kõige tuntumad, nimekamad ärihooned) objektidele Balti pealinnades. Fondi minimaalne investeering ühte objekti on 15 miljonit eurot, ning fond on suunatud eeskätt institutsionaalsetele investoritele.
EfTEN Real Estate Fund III AS, mis keskendub väärtustlisavale ja opportunistlikule investeerimisstrateegiale. Ühtlasi ei piirdu fond investeeringutes ainult pealinnadega. Fondi minimaalne investeeringumaht ühte objekti on 3 miljonit eurot, ning fond on suunatud erainvestoritele.

Kahe uue fondi investeerimisstrateegia on sedavõrd erinev, et huvide konflikti uute investeerimisobjektide osas ei teki. Kõik EfTENi fondid on Finantsinspektsiooni järelvalve all ning vastavad Euroopa Liidu AIFMD ehk alternatiivfondide direktiivile.

EfTENi koduturg on Balti riigid. Nagu hea lapsevanem ei eelista ühte last teisele, ei tee me mingeid eelistusi kolme riigi vahel – investeerime neisse objektidesse, mida peame parimaks, ükskõik millises Balti riigis see objekt ka ei asuks. Ajalugu on õpetanud, et makromajanduslikult liiguvad kolm Balti riiki väga sarnases trendis. Seda nii majanduslanguse kui majanduskasvu perioodil. Loomulikult on igal riigil omad kultuurilised ja ärilised eripärad, mida tuleb investeerimisel alati meeles pidada.

EfTEN Capital on oma tegevuse algusest, 2008. aastast alates, investeerinud EfTENi fondidest kinnisvarasse kokku 293 miljonit eurot, s.h esimesel viiel aastal kokku 72 miljonit eurot, 2013. aastal 63 miljonit eurot ning 2014. aastal 49 miljonit eurot. Samas ei ole meie jaoks investeerimistempo eraldi kriteerium. Me ei sea endale kunagi aastaseid investeerimiseesmärke. See oleks vale ning kohatu tekitades fondijuhis põhjendamatu surve kapital lihtsalt ära investeerida. Me töötame pidevalt uute investeeringutega, kuid me teostame neid ainult siis, kui leiame meie konservatiivsetele kriteeriumitele vastavad projektid. Kui ei leia, siis me investeeringuid ei tee. Me pole turul tuntud kui kõige optimistlikumalt meelestatud investorid. Seda joont plaanime kindlasti säilitada. Eriti tuleb hoida pea külm tänases nullintressi keskkonnas, kus paljud konkurendid on üha optimistlikumalt meelestatud.

Täname kõiki meie investoreid, üürnikke, nõustajaid, panku ja paljusid teisi koostööpartnereid, kes edukal, 2015. aastal, on meiega koostööd teinud. Kummardus loomulikult ka kõigi meie 33 kolleegi ees! Usume ja loodame, et 2015. aastaga sarnaseid aastaid tuleb meil veel. Selle nimel töö käib.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: Elamispindade arenduse finantseerimine muutub keerukamaks

05.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel väljastasid Eesti pangad elamispindade arendamiseks 2015 III kvartalis 18,5 miljonit eurot. Aasta tagasi oli vastav näitaja 25,3 miljonit eurot.

Vaatamata veerandit ületavale laenukäibe langusele on tegemist nö heal keskmisel tasemel oleva näitajaga.

Oluliselt on vähenenud elamispindade arendusse antud laenude jääk. Kui veel 2015 II kvartalis oli elamispindade arendusprojektide laenude jääk 207 miljonit eurot langes see III kvartaliks 113 miljoni euro peale. Siin on tegemist kunagise investeerimisprojekti omanikuvahetuse ja sellest tuleneva laenu refinantseerimisega.

Viidatud laenujäägi oluline vähenemine ei viita muutustele elamispindade arenduse finantseerimises. Ometi on muutused aset leidnud ja leidmas.

Pangad on elamispindade arendamise riske ümberhinnanud. Selle tulemusena on arenduse finantseerimise kraane koomale, kui mitte täiesti kinni keeratud. Finantseerimise keerulisemaks muutumise tõttu on oodata, et kõrgeks kasvanud uute korterite arv saab kasvule pidurid peale ja hakkab tasapisi vähenema.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

2016. aasta prognoos eramuehitajale

04.01.2016 Eno Pappel

Jälle kord vahetub aastanumber ja tulemas uus ning huvitav aasta. Kas 2016 aasta on kinnisvara arendajatele ja eramajade ehitajatele hea aasta?

Et edasi vaadata tuleks korra vaadata ka tagasi 2015 aastasse. Vaieldamatult on 2015 aastal elamuehitus hea hoo sisse saanud. Jälle on kätte jõudnud aeg, kus iga tõsisem ehitusfirma ja arendaja julgeb ette võtta suuremaid ja väiksemaid kortermajade projekte. Päris julged on juba küll mitmel viimasel aastal kortermajade arendusprojekte ette võtnud ja ka ära teinud ning järjest uusi projekti tuleb juurde. Kuna projektid on olnud edukad, tõmbab see arendusprojektidest huvitatuid aina juurde ja hoog on sees.

Eramute ehitamine on samuti silmnähtavalt elavnenud. Piisab kui sõita mõnda uuemasse elurajooni ja igalt poolt hakkavad silma ehitustegevus ning seni pikalt tühjad seisnud krundid aina täituvad uute majadega.

Ühesõnaga viiakse ellu pikalt kavandatud samme oma kodu rajamiseks ning piisav stabiilsus ja kindlus tuleviku suhtes enamikel tekkinud.

Prognoos lühidalt: 2016 aastal on oodata eramuehituses vaikset aga kindlat kasvu ning arendustegevuse jätkumist.

Millel selline prognoos tugineb?

Pangad ei plaani laenutingimusi leevendada, mis tähendab, et laenu saavad arenduseks ja ehituseks vaid need, kes seatud tingimustele vastavad ja neid täita suudavad. Seetõttu ei ole ette näha, et tekiks hüppeliselt suuremat laenamist ning sellega koos ka ehitus- ja kinnisvarabuumi käivitamist. See asjaolu toetab rahulikku kasvu.
Laenulepingutega seotud euribori kurss (peamiselt 6 kuu euribor) on miinuses ja ei ole ka ette näha lähemal ajal suuremaid tõuse, vähemalt senikaua, kui Euroopa majanduses kõige paremini ei lähe ja jätkub rahatrükk.
Arusaadavalt mingil hetkel euribori kurss hakkab tõusma aga sinna võib veel aastaid aega minna.
Pikka aega inimesed lükkasid oma maja ehitusplaane aina edasi ning on tegeletud uute oludega kohanemisega (ennekõike pankade jaoks nõutud laenuvõimekuse saavutamisega). Nüüd on paljude jaoks kohanemine toimunud ning koos korterihindade tõusuga ja oma korteri müügiga on paljudel tekkinud ka teatud lisakapital (mis on vähendanud suurema laenu võtmise vajadust), et ehitusplaanid käivitada. Vahepealsetel aastatel on kogunenud ootele teatud hulk peresid, kes nüüd lähemate 2-3 aasta jooksul oma maja ehitamise plaanid realiseerida kavatsevad ning see hoiab eramuehitust aktiivsena veel mitmeid aastaid.Samas ei ole näha ette järgnevatel aastatel suuremat hüppelist sissetulekute kasvu, mis võimaldaks oluliselt suurendada nende perede arvu, kas saavad laenuvõtmise ja maja ehitamise peale mõelda.
Ehitushinnad on püsinud pikemat aega suhteliselt stabiilsed ja ei ole ka ette näha suurt hinnatõusu järgnevaks aastaks. Ehitusmahud elamuehituse sektoris küll tõenäoliselt veidi kasvavad, kuid see kasv on ole selline, mis survestaks ehitust tervikuna suuremale hinnatõusule, sest riigisektoris ehitustöid vähem ning konkurents ehitustöödele jääb püsima.

Head edukat uut ehitusaastat!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

EfTEN Real Estate Fund III AS viis lõpule teise investeeringu Vilniuses

04.01.2016 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS omandas Ulonu ärikeskuse Vilniuses. Ulonu on 2013. aastal valminud B-klassi büroohoone, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Vilniuse kesksest äripiirkonnast. Tegu on fondi teise investeeringuga ning ühtlasi ka teise investeeringuga Vilniuses, teatas EfTEN Capital.

EfTEN Capitali tegevjuhi ja EfTEN Real Estate Fund III AS fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu olulise investeeringuga EfTENi kinnisvaraportfellis. “Ärikinnisvara turg Leedus ja Balti riikides laiemalt pakub atraktiivseid investeerimisobjekte, mille tuleva aasta hinnanguline puhas rahavootootlus on ligi 7-8 protsenti,” lisas Arakas.

Ulonu ärikeskuses on kokku 14 rentnikku. Seitsmekorruselise, 2013. aastal ehitatud kontorihoone kogu üüritav pind on 5 174 ruutmeetrit ja kinnistu kogupind on 6 756 ruutmeetrit. Hoone juurde kuulub 117 parkimiskohta, nii maa-aluses kui ka maja ümber asuvas parklas.

Konfidentsiaalsusklauslist tulenevalt ei kuulu tehingu hind avalikustamisele. Tehingut finantseeris Leedu SEB pank.

EfTEN Real Estate Fund III AS on Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. Fondi asutas juunis 2015 fondivalitseja EfTEN Capital AS. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015. Tegemist on 10-aastase tähtajaga fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmiseks ja 2 aastat väljumiseks.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 600 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 375 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Elu korteriühistus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

04.01.2016 Kätri Sarapuu

Üks korteriühistu 3-liikmelise juhatuse liikmetest soovib tagasi astuda.

Küsimus: Kuna oma maja inimestest keegi kohale asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavaltkaristusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks, vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule, keelatud ei ole, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Kätri Sarapuu, jurist