Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Умеренный экономический рост на фоне возросших рисков

SEB PankНа уходящей неделе из экономической статистики мы узнали, что в прошлом году рост эстонской экономики был значительно больше, чем было известно до сих пор.

В нынешнем экономическом климате рост ВВП во втором квартале можно также оценить скорее как хороший. В то же время в экономике наблюдается множество проблем – низкая производительность, быстрый рост зарплат и хрупкий экспорт – которые побуждают к осторожности в будущем

Департамент статистики скорректировал экономический рост в сторону повышения

Во вторник завершающейся недели Департамент статистики опубликовал более подробные данные о расчете валового внутреннего продукта. По уточненным данным, во II квартале экономика Эстонии выросла по сравнению с аналогичным периодом прошлого года на 2%, что на 0,1% больше, чем по первоначальным данным. Ревизия данных предыдущих периодов принесла, однако, гораздо более заметный сюрприз – а именно значительно поднялась оценка экономического роста за 2014 год. Согласно новым данным, в 2014 году ВВП вырос не на 2,1%, как было известно до сих пор, а на 2,9%. Система ведения национальных счетов сложна, и изменение оценок в результате уточнения данных – обычное дело, однако такая значительная коррекция является скорее исключением.

Наиболее заметный вклад в экономический рост во II квартале внесли чистые налоги на продукцию, т.е. значительное улучшение поступления налога с оборота, которое, в свою очередь, поддержали рост частного потребления и улучшение налогового контроля. Среди отраслей наиболее значительный вклад в экономический рост, как и ожидалось, внесла оптовая и розничная торговля. Частное потребление выросло по сравнению с аналогичным периодом прошлого года на 5,4%.

Благодаря быстрому росту реальной заработной платы и низким ценам на энергию, у людей на руках остается больше средств, и они имеют возможность потреблять больше прежнего; расходы возросли, прежде всего, на продукты питания и свободное времяпрепровождение. Негативное влияние на экономический рост оказало сильное снижение добавленной стоимости в секторе транспорта и складского хозяйства, а также в обрабатывающей промышленности. Большую роль в падении в обоих секторах сыграла Россия, поскольку идущий в этом направлении транзит и экспорт заметно снизились.

Среди важных торговых партнеров Эстонии наиболее быстрый рост в годовом сравнении наблюдался в Швеции (2,9%), однако и экономика нашего южного соседа, Латвии, продемонстрировала значительный рост, на 2,7%. Экономический рост Литвы, напротив, оказался значительно ниже ожидаемого уровня, вследствие чего как SEB, так и центробанк Литвы, существенно скорректировали свои прогнозы в сторону понижения. Согласно скорректированным с учетом сезонных изменений данным, экономика Финляндии во II квартале осталась точно на том же уровне, что и в аналогичном периоде прошлого года, что является самым слабым результатом среди всех государств – членов Европейского Союза. Экономика Союза в целом выросла во II квартале на 1,9%.

В целях оживления экономики правительство Финляндии проводит масштабные реформы в сфере, касающейся рабочей силы, направленные на увеличение конкурентоспобности государства. Одной из основных проблем экономики Финляндии считается высокая заработная плата, не соответствующая уровню производительности. Поскольку правительству сложно поднять создаваемую предприятиями добавленную стоимость или снизить заработную плату, реформа направлена на увеличение фактического рабочего времени в стране, при помощи чего есть надежда привести учетную почасовую оплату на более конкурентоспособный уровень.

Производительность рабочей силы снизилась

Производительность рабочей силы из расчета на одного занятого снижается уже третий квартал подряд. Если в I квартале скорректированный с учетом сезонных изменений показатель снизился на 2%, то во II квартале – на 0,1%. В то же время показатель расходов по оплате труда, выражающий соотношение заработной платы и производительности, стремительно вырос. Расходы по оплате труда начали быстро расти во втором полугодии 2013 года, однако в 2015 году темп роста увеличился, составив 4,9% в I квартале и 3,6% во II квартале.

Это бросает серьезный вызов международной конкурентоспособности Эстонии, поскольку мы не в состоянии создавать достаточно стоимости на фоне растущих ожиданий в отношении заработной платы. Расходы по оплату труда в последние годы выросли в Эстонии быстрее, чем в других странах Европейского Союза, заметно опережая наших конкурентов Латвию и Литву. В прошлом году расходы по оплате труда в Эстонии оказались на 16% выше по сравнению с 2010 годом, в то время как в других странах рост составил всего 10%.
Рисунок 1. Рост производительности рабочей силы и расхода на единицу рабочей силыnadal_37_joon_1

Безработица достигла нижнего предела

Последние данные Кассы по безработице относительно зарегистрированной безработицы по состоянию на конец августа заставляют задуматься, стоит ли в последующие месяцы ожидать более быстрого роста безработицы, чем позволяет предполагать обычная сезонность? По сравнению с июлем нынешнего года, в августе число безработных уменьшилось, однако по сравнению с тем же месяцем 2014 года количество безработных увеличилось на 185 человек, или на 0,7%. В общей сложности, на учете в Кассе по безработице в августе состояло 25 409 человек. В то же время в июле число безработных выросло по сравнению с июнем. Темп снижения числа зарегистрированных безработных замедлялся в течение всего года.

С одной стороны, мы приближаемся к ситуации, когда все хотели бы работать, и способные люди нашли себе применение. С другой стороны, все очевиднее становится несоответствие между растущими зарплатами и снижающимися доходами от предпринимательства, вследствие которого трудоемкие предприятия вынуждены оптимизировать свою деятельность. Поскольку занятость достигает пика в летние месяцы, незначительное увеличение зарегистрированной безработицы осенью является обычным, однако вследствие давления в части зарплат в этот раз в воздухе витает риск того, что рост будет выше обычного.
Рисунок 2. Изменение числа безработных в 2015 году по сравнению с аналогичным месяцем прошлого годаnadal_37_joon_2

Резкий спад в области экспорта

Если в июне рост экспорта Эстонии был наибольшим в этом году, 3%, то в июле последовал резкий спад. В общей сложности вывоз товаров снизился на 6%, т.е. на 57 млн евро. Основной причиной снижения стало резкое замедление роста экспорта в направлении Швеции (в июле рост составил всего 1%) и существенное падение – в направлении Латвии (-16%). Экспорт из Эстонии в Швецию, как известно, тесно связан с внутренним спросом одного крупного предприятия – производителя телекоммуникационной техники и, как отражает статистика промышленной продукции за июль, причиной торможения роста стал именно спад в объеме вывоза электроники мобильной связи.

Хорошая новость состоит в том, что в нынешнем году более чем в два раза вырос вывоз из Эстонии в Швецию деревянных домов, также резко выросла продажа мебели и матрацев. На падение экспорта в Швецию в годовом сравнении наибольшее влияние оказал скорее превышающий обычный объем экспорта в июле прошлого года. В июне-июле вследствие более низкой сравнительной базы притормозился темп снижения экспорта в Россию, в то же время быстро вырос экспорт в Германию и Норвегию.

Продолжается снижение потребительских цен

Дальнейшее снижение цен на нефть положительно повлияло на кошелек потребителя Эстонии. Потребительские цены в августе снизились на 0,3%, т.е. на столько же, на сколько и в предыдущем месяце. Снижение индекса потребительских цен шло, в принципе, весь год, за исключением мая, когда рост индекса составил 0,1%. Дешевое топливо способствует снижению транспортных расходов, которые являются одним из важнейших компонентов индекса потребительских цен. Кроме того, дешевое топливо косвенно влияет и на цены на другие группы товаров.

Поскольку в более благополучных странах Западной Европы доля транспортных расходов ниже, в еврозоне потребительские цены снизились в августе на 0,2%. Поскольку цены на нефть оказались ниже прогноза, снизилась и инфляция еврозоны, и многие учреждения уменьшили прогнозы роста цен на нынешний и следующий год. В Эстонии мы, как ожидается вследствие более низкой сравнительной базы, станем свидетелями первых признаков инфляции в ноябре и декабре нынешнего года. Как мы помним, наиболее значительное падение цен на топливо произошло именно в конце прошлого года. Начиная со следующего года в Эстонии ожидается умеренное восстановление инфляции.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

katri-sarapuuMeie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pressiteade: ilmus käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Tõnu ToomparkKontaktid

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Moderate economic growth, yet risks have increased

SEB PankEconomic statistics for the past week revealed that the Estonian economy grew a lot more last year than was previously thought.

The growth of GDP in the second quarter can also be regarded as being good. At the same time, there are a number of issues plaguing the economy – low productivity, rapid wage growth and fragile exports – which lead to caution with regards to the future.

Statistics Estonia adjusted economic growth upwards

On Tuesday of this week, Statistics Estonia published more detailed information on the accounting of the gross domestic product. According to the corrected data, in Q2 the Estonian economy grew by 2% when compared to the same time last year, which is 0.1% higher than the initial estimate. Revision of the data from the previous periods, however, resulted in an even bigger surprise – namely the rating of the economic growth in 2014 was raised significantly. According to the new data, in 2014 GDP increased 2.9% instead of the previously thought 2.1%. The system of national accounts is complicated and it is common that the ratings are revised when more detailed data is sourced, but correcting them to such an extent is uncommon.

In Q2 the biggest contribution to economic growth was made by net taxes on products, more precisely a significant increase in the collection of value-added tax, which in turn was supported by increased private consumption and tax supervision. In terms of fields of activity, as expected, the biggest contribution to economic growth was made by wholesale and retail trade. When compared to the same period last year, private consumption has increased by 5.4%.

The rapid growth of real wages and low energy prices have left people with more disposable income, making it possible to consume more; mainly expenditures on food and recreation have increased. A strong decline in added value in the fields of transport, storage and the processing industry had a negative effect on economic growth. Russia plays a significant role in the decline of both these sectors, as transit and export in that direction has decreased significantly.

Out of the more important trade partners for Estonia, year-on-year the GDP of Sweden experienced the fastest rate of growth at 2.9%; however, the economy of our southern neighbours in Latvia grew by a solid 2.7%. Economic growth in Lithuania, however, has not met expectations, which is why both SEB as well as the central bank of Lithuania have significantly lowered this year’s growth forecast. Based on the seasonally adjusted data, the Finnish economy was at precisely the same level in Q2 as the same time last year, which is the poorest result among all European Union Member States.

The economy of the union as a whole grew by 1.9% in Q2. In order to kick-start the economy, the government of Finland has launched extensive workforce reforms, which should increase the country’s competitiveness. High wages that do not correlate with productivity are regarded as being one of the main problems with the Finnish economy. As it is difficult to raise the added value created by companies or to decrease the wages paid, then the reform is targeted towards extending the actual time worked by the Finns, to bring the accounted hourly fee to a competitive level.

The productivity of the labour force has declined

Productivity of the labour force per person engaged is in decline for the third consecutive quarter. When in Q1 the seasonally adjusted actual indicator decreased by 2%, then in Q2 it fell 0.1%. At the same time, the indicator expressing the relation between pay and productivity, unit labour cost, has increased rapidly. The unit labour cost increased its pace in the second half of 2013; however, in 2015, the growth rate has increased even further, rising by 4.9% in Q1 and 3.6% in Q2.

This is a serious challenge for Estonia’s international competitiveness, because we are not able to create enough value for the increasing expectations for wages. In recent years, the increase in the unit labour cost in Estonia has been the fastest in the European Union, surpassing by far our competitors Latvia and Lithuania. Last year, the unit labour price was 16% higher than in 2010, while growth amounted to only 10% in the other Baltic States.
Figure 1. Productivity of the workforce and unit labour cost per person engagednadal_37_joon_1

Unemployment has reached its lower limit

Recent data from the Estonian Unemployment Insurance Fund raises the question of whether the next few months will bring about a bigger increase in unemployment than regular seasonality would suggest. While the number of unemployed people decreased in August when compared to July of this year, then when compared to the same month in 2014, the number of unemployed people grew by 185 people, or 0.7%. In total there are 25,409 people registered with the Estonian Unemployment Insurance Fund.

The number of unemployed people also grew in July, when compared to June. The pace of the decline in the number of registered unemployed people has slowed down over the course of the whole year. On the one hand, we are approaching a situation where all the people, who want to and are able to, have been engaged. On the other hand, the discord between the growing salaries and declining business profits is becoming increasingly clearer, which is why labour-consuming enterprises need to optimise their activities. As employment peaks in the summer months, a slight increase in registered unemployment in the autumn is normal; however, due to the pressure on wages, there is a danger that the growth this year will be much steeper than usual.
Figure 2. Changes in the number of unemployed people in 2015 when compared to the same month last year.

Steep fall in exports

In June, Estonia’s exports grew by 3%, their highest level this year, followed by a steep decline in July. In total, the exporting of goods fell by 6% or EUR 57 million. The main reason for this decline was the significant slowdown in exports in the direction of Sweden (growth of only 1% in July) and a big decline in the direction of Latvia (- 16%). As is known, Estonia’s exports to Sweden are closely tied to the internal demands of a large company engaged in the manufacturing of telecommunications equipment, and as revealed by the industrial production statistics for July, it was precisely a decline in the export of mobile communications electronics which curbed growth.

On the positive side, the export of wooden houses from Estonia to Sweden has more than doubled, and the sales of furniture and mattresses have also experienced rapid growth. The year-on-year decline of exports towards Latvia was mostly impacted by the unusually large volume of exports in July of last year. Due to the lower comparison base, in June and July the decline of exports towards Russia is slowing down, while exports to Germany and Norway is growing rapidly.

Consumer prices still falling

The further decline in the price of oil has had an impact on the wallets of Estonian consumers. Similarly to the previous month, in August consumer prices fell by 0.3%. There has basically been a decline in the consumer price index lasting for the whole year, with May being the only exception, when the consumer price index increasing by 0.1%. Cheap fuel decreases expenditures on transport, which is one of the most important components of the consumer price index. Also, the impact of cheap fuel is also indirectly reflected in other groups of goods. As the share of transport expenses is smaller in the more well-off countries in Western Europe, consumer prices in the euro zone grew 0.2% in August.

The price of oil being lower than estimated has also suppressed inflation in the euro zone, and several institutions have lowered their projections for the increase in prices during the current and following year. In Estonia, the first signs of inflation should probably appear in November and December of this year, mainly due to the lower comparison basis. It may be recalled that the biggest fall in fuel prices occurred at the end of last year. A moderate reappearance of inflation is expected next year in Estonia.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

SEB: Majandus kasvas mõõdukalt, kuid riskid on kasvanud

SEB PankLõppeva nädala majandusstatistikast saime teada, et Eesti majandus kasvas eelmisel aastal seni teada olnust palju enam.

Ka teise kvartali SKP kasvu võib hinnata praeguses majanduskliimas pigem heaks. Samas on majandust kummitamas mitmed probleemid – vähene tootlikkus, kiire palgakasv ja habras eksport – mis tuleviku osas ettevaatlikuks teevad.

Majandus kasvas mõõdukalt, kuid riskid on kasvanud  Statistikaamet korrigeeris majanduskasvu ülespoole Lõppeva nädala teisipäeval avaldas Statistikaamet põhjalikumad andmed sisemajanduse koguprodukti arvestuse kohta. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, mis on esialgsest hinnangust 0,1% enam.

Eelmiste perioodide andmete revideerimine pakkus sellest aga hoopis suurema üllatuse – nimelt tõsteti märkimisväärselt senist hinnangut 2014. aasta majanduskasvule. Uute andmete kohaselt suurenes SKP 2014. aastal varasema 2,1% asemel 2,9%. Rahvamajanduse arvepidamise metoodika on keerukas ja andmete täpsustumisel on hinnangute muutmine tavapärane, niivõrd suur korrigeerimine on aga pigem erandlik.

Suurima panuse majanduskasvu andsid II kvartalis netotootemaksud ehk oluliselt parem käibemaksu laekumine, mida omakorda toetas eratarbimise kasv ja parem maksukontroll. Tegevusaladest panustas majanduskasvu oodatult kõige enam hulgi- ja jaekaubandus. Eratarbimine suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,4%.

Kiirelt kasvanud reaalpalk ja madalad energiahinnad on jätnud inimestele rohkem raha kätte ning võimaldanud tarbida senisest enam, kulutused on suurenenud eelkõige toidukaupadele ja vaba aja veetmisele. Majanduskasvu mõjutas negatiivselt tugev lisandväärtuse vähenemine veonduse ja laonduse alal ning töötlevas tööstuses. Mõlema sektori languses on suur roll Venemaal, kuhu suunduv transiit ja eksport on märkimisväärselt vähenenud.

Eesti olulistest kaubanduspartneritest kasvas aastavõrdluses kõige kiiremini Rootsi SKP – 2,9%, kuid ka lõunanaabrite lätlaste majandus kosus tugeva 2,7% võrra. Seevastu Leedu majanduskasv on jäänud oodatule märkimisväärselt alla, mistõttu on nii SEB kui Leedu keskpank selle aasta oodatavat kasvuprognoosi tublisti allapoole korrigeerinud. Soome majandus oli sesoonselt korrigeeritud andmetel II kvartalis täpselt samal tasemel eelmise aasta sama ajaga, mis oli kõige nigelam tulemus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Liidu majandus tervikuna suurenes II kvartalis 1,9%.

Majanduse käivitamiseks on Soome valitsus alustanud mahukate tööjõureformidega, mis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Soome majanduse üheks peamiseks probleemiks peetakse tootlikkusele mittevastavat kõrget töötasu. Et keskvalitsusel on ettevõtete loodavat lisandväärtust tõsta või makstavat palka vähendada keerukas, siis on reform suunatud soomlaste tegeliku tööaja pikendamisele, et selle abil arvestuslik tunnitasu konkurentsivõimelisemale tasemele saada.

Tööjõu tootlikkus on langenud

Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta langeb juba kolmandat kvartalit järjest. Kui I kvartalis vähenes sesoonselt korrigeeritud reaalnäitaja 2%, siis II kvartalis 0,1%. Samal ajal on palga ja tootlikkuse suhet väljendav indikaator, tööjõu erikulu, kiirelt kasvanud. Tööjõu erikulu hakkas hoogsamalt suurenema 2013. aasta teises pooles, kuid 2015. aastal on kasv veelgi kiirenenud, tõustes I kvartalis 4,9% ja II kvartalis 3,6%.

Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele on see tõsine väljakutse, sest me ei suuda kasvava palgaootuse jaoks piisavalt väärtust luua. Tööjõu erikulu on viimastel aastatel kasvanud Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, ületades märkimisväärselt meie konkurente Lätit ja Leedut. Eelmisel aastal oli Eesti tööjõu erikulu 16% suurem kui 2010. aastal, teistes Balti riikides oli kasv vaid 10%.
Töötus on jõudnud alumise piirini

Töötukassa viimased andmed registreeritud töötuse kohta augusti lõpu seisuga panevad küsima, kas järgmistel kuudel on oodata suuremat tööpuuduse kasvu, kui tavapärane sesoonsus lubaks eeldada? Võrreldes selle aasta juuliga, augustis küll töötute arv vähenes, kuid 2014. aasta sama kuuga võrreldes suurenes töötute arv 185 inimese ehk 0,7% võrra. Kokku oli augustis Töötukassas arvel 25 409 isikut. Samuti kasvas juulis töötute arv võrreldes juuniga.

Registreeritud töötute arvu kahanemistempo on aeglustunud terve aasta jooksul. Ühelt poolt oleme lähemal jõudmas olukorrale, kus kõik tööd teha soovivad ja suutvad inimesed on rakenduse leidnud. Teisalt on kasvava palga ja väheneva ettevõtlustulu vaheline ebakõla aina selgem, mistõttu peavad tööjõumahukad ettevõtted oma tegevust optimeerima. Et tööhõive saavutab tipu suvekuudel, siis on registreeritud töötuse kerge suurenemine sügisel tavapärane, kuid palgasurve tõttu on seekord õhus risk, et kasv saab olema tavapärasest järsem.

Järsk langus ekspordis

Kui juunis tegi Eesti eksport seni aasta suurima kasvu 3%, siis juulis järgnes sellele järsk kukkumine. Kokku vähenes kaupade väljavedu 6% ehk 57 mln euro võrra. Kahanemise peamine põhjus oli Rootsi suunduva ekspordi senise kasvu tugev pidurdumine (kasv vaid +1% juulis) ja suur langus Läti suunal (-16%). Eesti eksport Rootsi on teatavasti tihedalt seotud ühe suure telekommunikatsioonitehnikat tootva ettevõtte sisenõudlusega ja nagu näitas ka juuli tööstustoodangu statistika, just mobiilsideelektroonika väljaveo langus kasvu pidurdaski.

Positiivse poole pealt on sellel aastal rohkem kui kahekordistunud Eesti puitmajade väljavedu Rootsi ja kiirelt kasvanud ka mööbli ning madratsite müük. Läti suunalise ekspordi langust aastases võrdluses mõjutas pigem eelmise aasta juuli tavapärasest kõrgem ekspordimaht. Juunis-juulis on madalama võrdlusbaasi tõttu pidurdunud ekspordilanguse vähenemine Venemaa suunal, kiirelt on kasvanud eksport aga Saksamaale ja Norrasse.

Tarbijahinnad odavnevad endiselt

Nafta hinna edasine langus on soodsalt mõjutanud Eesti tarbijate rahakotti. Tarbijahinnad alanesid augustis 0,3% ehk sama palju kui eelneval kuul. Tarbijahinnaindeksi kahanemine on toimunud põhimõtteliselt terve aasta vältel, ainsaks erandiks mai, kui indeks 0,1% võrra suurenes. Odav kütus vähendab kulutusi transpordile, mis on tarbijahinnaindeksi üks olulisemaid komponente. Lisaks kandub odava kütuse mõju kaudselt üle teistele kaubagruppidele.

Et jõukamates Lääne-Euroopa riikides on transpordikulutuste osakaal väiksem, kasvasid eurotsoonis tarbijahinnad augustis 0,2%. Prognoositust madalam nafta hind on surunud alla aga ka euroala inflatsiooni ja mitmed institutsioonid on oma prognoose selle ja järgmise aasta hinnakasvule alandanud. Eestis peaksime esimesi märke inflatsioonist nägema käesoleva aasta novembris ja detsembris, seda just madalama võrdlusbaasi tõttu. Mäletatavasti toimus suurem kütusehindade langus just eelmise aasta lõpul. Järgmiseks aastaks on Eestis oodata mõõduka inflatsiooni taastumist.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Uus turuülevaade “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”

Korteriturg 2015: edasised suundumusedOlen kokku pannud uue elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänasele elamispindade turule.

Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab ülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.

Ülevaadet käin tellijate juures esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale presentatsioonile toimub 16/09/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“mahus 4 akadeemilist tundi.

Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Üürikoolitus toimub Tallinnas 15/09/15

toompark-hindpereVeel on võimalik registreerida Tallinnas toimuvale üürikoolitusele!

Koolitusel saab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist ning praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest. Lisaks saavad koolitusel praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Koolituse lektorid on Evi Hindpere Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja kinnsivaraanalüütik Tõnu Toompark

Üürikoolitusest märksa laiemalt kajastab üürisektori temaatikat üürikoolituse lektorite Tõnu Toomparki ja Evi Hindpere kirjutatud käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub Tartus 06/10/2015

Tartus toimub kuuendal oktoobril koolitus “Kinnisvaraõigus”

Koolitusel “Kinnisvaraõigus” saab:

    • terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest;
    • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks
    • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor Evi Hindpere

Koolitused toimuvad TÜ Raamatukogus, W.Struve 1 Tartu.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2015

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidAugustis tehti Tallinnas 728 korteriomandi müügitehingut, mis jääb 13 tehingu võrra ehk 1,8% alla juulikuu tehingute arvule.

Eelmise aasta augustis oli tehingute arvuks vaid 551 tehingut.  Käesoleva aasta keskmine on 708 tehingut kuus. Seega on turg jätkuvalt vägagi aktiivne.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind võrrelduna juulikuuga tõusis 4,3% 1504 EUR/m2-lt 1568 EUR/m2-le. Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 5,4%,  ehk hinnatõus on stabiliseerunud ja oodata on, et väheneb edaspidistel kuudel veelgi.

Selles valguses torkab silma , et jätkuvalt on korterite müügipakkumiste keskmine m2 maksumus ca 20% kõrgem kui tegelik tehingute hind. Seda hoolimata oluliselt langenud hinnatõusu tempost. Selline müügipakkumiste ja tegeliku müügihinna vahe võiks olla põhjendatud kui aastane hinnatõus oleks 15…20%, nagu see oli 2013 aasta suvest kuni 2014 aasta sügiseni. Praeguses turusituatsioonis on ilmselgelt tegemist liiga optimistlike ootustega.

Tallinna kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
 UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Elu korteriühistus: Kommunaalkulude võlgnevus

katri-sarapuuÜhel meie korteriühistu liikmel on juba mitu kuud võlgnevus. Mida saab ühistu teha, et võlg korteriühistu liikmelt kätte saada?

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 sätestab kohustuse korteriomanikule tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel asjaõigusseaduse § 75, mille lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteriühistu võib esitada hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuise võlgnevuse suurus.

Kui korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg-st 5 tuleneva korteriomandi võõrandamise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.

Kui kohus asja läbivaatamisel tuvastab, et korteri võõrandamise tingimused on täidetud, saab kohus kohustada võlgnikku korterit võõrandama täitemenetluse korras, andes samas mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Raid & Ko: Kinnisvaraturu optimism ei taha vaibuda

Andree RaidSel suvel ei näinud me korteriturul mullusele analoogset tehingute arvu langust. Kindlasti oli jahe suvi üks põhjustest, mis suunas inimesed päikeselise ranna asemel notaribüroosse lepinguid allkirjastama.

Elamispindade turg on väga aktiivne. Sügis näitab, kas maailmamajandusele vastuvoolu ujuv Eesti kinnisvaraturg suudab samas tempos jätkata.

Tehingute arv paneb paika turu trendid

Käesoleva aasta suvekuudes ehk juunist augustini tehti Tallinnas 2144 korteritehingut ehk eelmisest aastast 26% rohkem. Suurest tehingutearvu kasvust ei tohiks end lasta liialt eksitada. 2014. aastal toimus tehingute arvu languses oluline langus. Turg taastus aasta viimaseks kvartaliks ja on sealt püsinud nii tehingute arvu kui hindade osas tugevana.

Tehingute arv on oluline indikaator, mis näitab, kas ostjad on turul või mitte. Vaatamata Euroopa ja maailmamajanduse ebakindlusele on Eesti koduostjad kinnisvara kokku haaramas. Murepilvedel pole ostuotsuseid lastud segada.

Koduostjad ostavad valdavalt kinnisvara omatarbeks. Spekulante praktiliselt pole, väljaüürimiseks kinnisvaraostjaid on, kuid aastatagusest märksa vähem. Nii ei saa öelda, et koduostmise taga oleks emotsionaalne tehingute- ja hinnamull nagu näiteks 2005.-2007. aastatel.

Korterite hinnad tammuvad paigal

Tehingute arvust enam tähelepanu pälviv teema on hind. Küll on avaldatud uljaid pealkirju, et kinnisvara hinnalangus on alanud, et see paar kuud hiljem hinnatõusu ootusega ümber lükata. Tegelikkuses on elamispindade hinnad Tallinnas nüüd juba aastajagu püsinud üsna stabiilsed. See tähendab, et koduostja ei pea samaväärse korteri eest täna maksma oluliselt erinevat hinda kui aasta tagasi.

Hinnatõusu poolt on olnud head laenutingimused ehk kasvav laenukäive, mida toetab madal intressimäär. Hindasid on kerkimast hoidnud uusarenduste massiline lisandumine ehk pakkumise suurenemine.

Nüüdseks on pangad hakanud uute korterite arendamise finantseerimisse konservatiivsemalt suhtuma. See tähendab, et juba peatunud pakkumiste arvu kasv saab täiendavad pidurid peale. Kui ostjad on turul, ei ole pakkumise vähenemise tõttu alust arvata, et hinnad peaksid langema.

Suur pilt näitab riske

Pealinna korterituru päikeselist taevast varjutavad siiski mõned murepilved. Need riskid on tulenemas peamiselt nö suurest pildist ehk Euroopa ja maailma majanduse trendidest, kus me liialt positiivseid noote ei kohta.

Hetkel valitseb taas teatav peataolek. Mis siis ikkagi toob endaga kaasa Hiina börsimulli kokku kukkumine? Kas Kreeka erakorralised valimised avaldavad mõju Euroopa majandusele tervikuna? Küsimusi on palju, vastuseid vähem.

Loodetavasti näitavad lähemad sügiskuud suure pildi edasised liikumissuunad ja see paneb omakorda paika, kas Eesti seni tagasilöökideta toiminud elamispindade turg jätkab sama aktiivselt kui siiani.

Andree Raid
Raid & Ko juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Seven Real Estate sai parima nõustaja tiitli

seven-logoFinantsajakirja Euromoney rahvusvahelise kinnisvaraturu küsitluse põhjal saavutas Seven Real Estate Advisors ka 2015. aastal parima nõustaja tiitli Eestis, seda nii firmade üldarvestuses kui ka eraldi nõustamise, maaklerluse kui analüüside valdkonnas.

Küsitluse tulemused avaldati 7. septembril 2015.

“Heameelt teeb see, et meie pingutusi märgatakse piirkonnas laiemalt. Seven Real Estate Advisors on palju panustanud rahvusvaheliste klientide ja nõustajate võrgustiku arendamisse. Meie klientideks on mitmeid Põhjamaade kontserne, kes soovivad siia mahukat tootmist tuua, mitmed suurettevõtted laienevad või müüvad vara ärispetsiifika muutumise tõttu” ütles Olev Mait Makk, Seven Real Estate Advisors partner.

“Näiteks Soome kinnisvarainvesteeringute turumaht oli aastaid 2 miljardi euro lähedal, siis sellel aastal on augustiks tehtud tehinguid juba 3,3 miljardi euro mahus. Ka Euroopa üks likviidsemaid turge – Rootsi – on taas tegemas uusi mahurekordeid. Kõik huvilised ei saa enam realiseerida oma ambitsioone Põhjalas, mistõttu globaalsed varahaldurid on taas vaatamas ka Baltikumi suunal.

Oleme hästi positsioneeritud pakkuma investoritele nii analüüside, tehingunõustamise kui varahalduse teenust. Sellest aastast pakume varahaldusteenust näiteks SEB grupi kinnisvaraportfellile. Oleme olnud osalised paaris nõustamistehingus, mille mahud on ületanud 100 miljonit eurot. Möödunud aasta suurimaks tehinguks oli ligi 40 miljoni euro suuruse EEREIF portfelli müüginõustamine.”

Seven Real Estate Advisors on juhtiv ärikinnisvara nõustamisfirma, kus töötab 10 spetsialisti maaklerluse, hindamise, tehingunõustamise ja varahalduse valdkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Juulis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

StatistikaametMajutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta juulis 458 800 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 295 400 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta juulis. 63% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Viiel eelneval kuul vähenenud Soome turistide arv kasvas juulis 3%. Jätkuvalt väheneb Venemaalt saabuvate turistide arv, juulis peatus majutusettevõtetes 22% vähem Venemaa turiste kui eelmise aasta samal kuul. Läti turistide arv suurenes viiendiku võrra. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus eelmise aasta juuliga võrreldes rohkem turiste Saksamaalt, Leedust, Hispaaniast ja Suurbritanniast. Vähem turiste saabus Rootsist, Norrast, Prantsusmaalt ja Poolast. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv.

36% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 163 400, mida oli 10% rohkem kui eelmise aasta juulis. 69% siseturistidest olid puhkusereisil ja 15% tööreisil. 19% siseturistidest peatus Harju maakonna, 14% Pärnu maakonna, 11% Saare maakonna ja 8% Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes. Harju ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta juulis (vastavalt 14% ja 15%). Pärnu maakonna majutusettevõtetes jäi siseturistide arv mullusele tasemele, Ida-Viru majutusettevõtetes aga vähenes 6%.

Juulis pakkus külastajatele teenust 1308 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 800 tuba ja 54 200 voodikohta. Täidetud oli 59% tubadest ja 52% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis juulis keskmiselt 34 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 39 ja 38 eurot. Saare maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuli 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 308 215 69 124 502 398
Toad 22 825 8 350 1 463 1 527 6 689 4 796
Voodikohad 54 203 18 072 4 015 3 812 16 179 12 125
Tubade täitumus, % 59 78 43 34 54 43
Voodikohtade täitumus, % 52 71 31 34 50 39
Majutatud 458 782 226 739 19 716 22 416 117 608 72 303
Ööbimised 874 184 398 871 39 142 39 624 248 710 147 837
Eesti elanikud 311 000 53 629 23 015 29 120 100 265 104 971
väliskülastajad 563 184 345 242 16 127 10 504 148 445 42 866
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 34 39 29 24 34 22

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KredEx plaanib asuda väljastama käendust energiatõhusate eluasemete soetamiseks ja eluasemete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks

KredexKredExil on plaanis hakata väljastama tulevikus eluaseme laenukäendust ka energiatõhusate eluasemete soetamiseks ja eluasemete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks.

Hetkel saavad KredExi laenukäendust kasutada noored spetsialistid, noored pered, tagastatud eluruumis elavad üürnikud ja Kaitsevõi või Kaitseliidu veteranid.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamise eesmärk tekitada inimestes kinnisvara soetamisel huvi hinnata elamispinna energiasäästlikkust ning tõsta inimeste teadlikkust energiatõhususest, samuti suunata inimesi valima ja ehitama energiasäästlikumaid elamispindu.

“Energiatõhusa eluaseme laenukäendus väljastatakse isikule, kes soetab energiatõhusa eluaseme või rekonstrueerib selle energiatõhusaks. Tegemist on esimese finantstootega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa kinnisvara soetamist,” ütles Reinsalu.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse puhul tõstetakse ennekõike tulenevalt vastavate majade ja korterite kallimast maksumusest käenduse summat 50 000 euroni (teiste eluaseme laenukäenduse sihtgruppide puhul 20 000 eurot).

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse taotlemiseks peab soetatav väikeelamu vastama energiamärgise klassile B, samuti võib oma eramu B klassi tasemele rekonstrueerida. Korteriomandi soetamisel korterelamusse peab korterelamu energiamärgise klass olema vähemalt C. Energiamärgise klassi tuleb tõendada energiamärgisega, rekonstrueerimisel ehitusprojekti ja energiatõhususarvutusega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 24 099 leibkonda, kellest 14 088 on noored pered, 9922 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 27 veteranid.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse poolt “Riiklikult tagatud eluasemelaenude sihtgrupi” määrust, milles on määratletud KredExi poolt väljastatava eluasemelaenu käenduse sihtgrupid

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kuuülevaade: Tallinna kalleim korter müüdi miljoni euroga

1Partner KinnisvaraTallinna korteri ruutmeeter maksis augustis keskmiselt 1565 eurot, mis on 4,1 protsenti enam kui juulis, kalleim apartment müüdi 982 000 euro eest, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvara hinnad viimased kuud väga stabiilsed ning statistilised hüpped on tingitud pigem mõnest suuremast plokktehingust. “Ka tehinguarvud on pikalt püsinud samas vahemikus, kõikudes sõltuvalt hooajast kuni 20 protsenti,” ütles Vahter.

“Vahepeal üritasid arendajad iga uue projekti ruutmeetri eest 100 eurot rohkem küsida, kuid nõudlus reguleerib hindasid efektiivselt ja hinnatase on jäänud pidama. Ülehinnatud projektid seisavad või on nende hinda madalamaks lastud,” ütles Vahter ning lisas, et tasakaal on hea nii ostjale kui müüjale.

Augustis tehti Tallinnas kinnisvaraga 998 ostu-müügitehingut, mis on 6,7 protsenti vähem kui juulis. Aastataguse ajaga võrreldes oli tehingute arv tänavu augustis 24 protsenti kõrgem.

Tallinna korteri keskmine pinnaühiku maksumus oli augustis 1565 eurot ühe ruutmeetri kohta, mis on 4,1% rohkem kui juulis. Korteritehingute arv langes juuliga võrreldes 1,9 protsenti 728ni. Kalleim pealinna korter müüdi augustis 982 000 ning odavaim 1000 euro eest.

Augustis müüdi Tallinnas 23 hoonestatud kinnistut, mis on 13 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 550 000 ja odavaim 41 500 euro eest.

Augustis müüdi Tallinnas viis krunti, mis on üheksa võrra vähem kui juulis. Kalleim krunt müüdi 229 000 ning odavaim 38 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt