Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.
„Oleme tänavusel keerulisel aastal suutnud hoida müügitulu eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis ei ole olnud lihtne, arvestades olukorda Balti ehitusturul ja meie ehituslepingute portfelli suhteliselt nõrka seisu aasta alguses. Oodatult on vähenenud Eesti ehitusteenuse maht, kus insenerehituse valdkonnas on riigi tellimused kahanenud ning üldehituse segmendis oleme hinnakonkurssidel liigseid riske üritanud vältida. Kontserni jaoks on sel aastal aidanud müügitulu tasakaalustada kasv Lätis ja Leedus ning aktiivsem kinnisvaraarendus kõikides Balti riikides,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Kuigi kontserni uute lepingute portfell on eelmise aasta 9 kuuga võrreldes kasvanud, ei saa Andres Trinki sõnul selle mahuga rahul olla. „Kuna avalik sektor tellib viimasel ajal vähe ja vaid üksikud hanked on suuremahulised, siis käib neil hangetel tugev hinnasõda. Hea meel on selle üle, et eratellijatel on siiski jätkunud investeerimisjulgust ja mitmed eratellijad on meid usaldanud – täna on portfellis enamik uutest lepingutest sõlmitud just eratellijatega. Kuna aga turg on väike ja palju hooneid on juba valmis ehitatud, siis tuleb ka siin kasvupiir ühel hetkel ette,“ lisas Trink. 9 kuu jooksul on kontsern sõlminud uusi lepinguid mahus 152,2 miljonit eurot. Seisuga 30.09.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk 193,6 miljonit eurot (30.09.2014: 166,4 mln eurot).
„2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures. Lätis oleme lõpetanud mitme suuremahulise objekti ehitustööd, ent käesoleval aastal pole meil õnnestunud samas mahus uusi lepinguid sõlmida, mis võib mõjutada sealset järgmise aasta ehitustööde mahtu. Kontserni tulemusi mõjutavad oluliselt ka arengud Baltikumi korteriturul, kus seni on olnud meie jaoks positiivsed arengud, ehkki viimase kolme aasta kiire kasv on hakanud stabiliseeruma. Vaatamata lähiaja väljakutsetele usume, et ehitusturu pikaajalised väljavaated meie koduturgudel püsivad head, kuna investeeringud infrastruktuuri ja elamuehitusse on jätkuvalt vajalikud ning investorite jaoks püsib ärikinnisvara tootlus konkurentsivõimelisel tasemel. See aga sõltub majanduse arengust tervikuna,“ sõnas Andres Trink.
Merko Ehituse müügitulu 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 68,4 mln eurot ning üheksa kuuga 184,6 mln eurot (III kvartal 2014: 68,5 mln ning 9 kuud 2014: 182,2 mln eurot). Kontserni kolmanda kvartali brutomarginaal oli 9,3% ning kasum enne makse 3,5 mln eurot, 9 kuu vastavad näitajad olid 8,3% ja 7,0 mln eurot. Ettevõte teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 3,1 mln ning 9 kuuga 5,6 mln eurot. 9 kuu puhaskasumit mõjutas teises kvartalis aktsionäridele dividendide väljamaksega kaasnenud täiendav tulumaksukulu Eestis summas 0,9 mln eurot.
„Meie tänavused kinnisvaraarendusprojektid on käivitunud plaanipäraselt ning kuigi Tallinna ja Vilniuse korteriturg on hakanud stabiliseeruma, on ostjatel jätkuvalt huvi meie korterite ostmise vastu. Eesmärgiga hoida ja tugevdada oma pikaajalist turupositsiooni, oleme soetanud ka uusi kinnistuid, millest suurim on Vilniuse kesklinnas asuv ca 1,3 hektari suurune Rinktinese arendusala, kuhu saab rajada enam kui 300 korterit. Siinkohal on oluline märkida, et enamik kinnistute ostusid oleme sel aastal teinud omavahendite arvelt ilma välist finantseeringut kaasamata,“ kommenteeris Andres Trink kinnisvaraarenduse valdkonda. 9 kuuga on kontsern investeerinud korterite ehitusse 30,1 miljonit ning erinevate kinnistute soetamisse 11,7 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal on kasvanud 9 kuuga ligi 25%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 9 kuud: 14,5%).
Kontsern müüs Baltikumis 9 kuuga 248 korterit kogumaksumusega 42,6 mln eurot ning kolmandas kvartalis 80 korterit kogumaksumusega 10,9 mln eurot (summad käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on kasvanud 9 kuuga 72,7% võrra (9 kuud 2014: 235 tk, müügitulu 23,5 mln eurot). Ettevõte on tänavu käivitanud Baltikumis kokku 386 korteri ehituse (2014. aasta 9 kuuga 310 korterit), sealhulgas kortermajad Tallinna südalinnas Tartu mnt 52, Kristiine linnaosas Sõpruse pst 33, Kalamajas Jahu tn 1a, Paepargi Perepargis, Tartu vallas Kaupmehe tänaval ning Vilniuse südalinnas Krokuvos 73.
Suuremate objektidena olid kolmandas kvartalis Eestis töös Hilton Tallinn Park hotell, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine, Öpiku Ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd, logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Maardus, Läsna-Kodasoo teelõikude rekonstrueerimine Tallinn-Narva maanteel. Helsingis teostas AS Merko Ehitus Eesti Tripla arendusprojektis vaiatöid. Lätis ja Leedus jätkusid Liepajas kontserdimaja ning Jurmala Dzintaru 28 korterelamute ning Riia ja Valmiera kutsekoolide ehitustööd, A. Deglava tänava prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias, tuulegeneraatori vundamentide ehitustööd Šilute tuulepargis, Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses ning ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama üldehitustööd Klaipedas.
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.
Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
SEB’s pan-Baltic survey of CFOs of large enterprises indicates an improved assessment of the business climate; however, Estonian enterprises remain more conservative in their forecasts than their neighbours to the south. The main concerns for large Estonian enterprises are low demand and mounting labour costs.
Sel reedel, 6. novembril 2015 toimub Tallinnas juba 14. korda rahvusvaheline kinnisvarakonverents “Kinnisvarasektori tulevik – ohud ja võimalused“, kus sel aastal astuvad üles ligi 30 tunnustatud kinnisvaravaldkonna tipp-spetsialisti nii Eestist kui ka välismaalt. Juba 13. aastat järjest kuulutatakse konverentsil välja ka aasta silmapaistvaim turuosaline, kes pälvib auhinna Kinnisvara Guru 2015.
Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Põhja-Tallinnas Pelguranna asumi piiril paikneva Sõle tn 31 kinnistu detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada alale kuni 8-korruseline korterelamu ja kuni kahekorruseline kaubanduskeskus.
Statistikaameti andmetel sai 2015 III kvartalis Eestis kasutusloa 983 eluruumi. Tegemist on viimase viie aasta ühe kõige kõrgema näitajaga, mis ületab aastatagust kasutuslubade arvu rohkem kui kahekordselt. Valminud eluruumide pind oli samal ajal 98 600 m². See on eelmise aasta näitajast 81% enam.
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) hinnangul on Admiraliteedi basseini piirkonna arenduse arhitektuurivõistlus, mis on detailplaneeringuga määratud tingimus, läbi kukkunud. Olukorra lahendamiseks tuleb lõpuni viia avalik projekteerimistingimuste menetlus ning korraldada uus võistlus.
