Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Rocca al Mare kõige kuumemale kohale hakati ehitama eksklusiivhoonet LAEV

LaevRocca al Mare väravasse, Vabaõhumuuseumi tee ja Paldiski maantee nurgale hakati ehitama eksklusiivset elu- ja ärihoonet. Kaheksakorruseline unikaalse arhitektuuriga ehitis kannab nimetust LAEV ning selles saab olema 30 korterit ja 18 äripinda.

Hoone arendaja, Triestate OÜ partnerid Kalev Raidjõe ja Kuldar Gil peavad eriliseks nii LAEV’a asukohta kui ka kogu kontseptsiooni. “Rocca al Mare on juba praegu Tallinna üheks hinnatumaks elu- ja ärikohaks, kuna siin on olemas läbimõeldud ja kõike vajalikku pakkuv infrastruktuur, kuid samas vaiksem keskkond, loodus ja terviserajad,” tõi esile Kalev Raidjõe. “Rocca al Mare on piirkonnana kiirelt arenev ning seetõttu väga atraktiivne nii kinnisvaraarendajatele kui ka ostjatele,” lisas Raidjõe. Raidjõe hinnangul on Rocca al Mare pealinna üks suurema potentsiaaliga kinnisvaraarenduse investeeringu piirkond 2016. aastal.

LAEV’a asukoht otse Rocca al Mare väravas muudab selle hoone kogu piirkonnale hästi äratuntavaks alguspunktiks. Kuldar Gil’i sõnul eristub LAEV oma unikaalse arhitektuuri, aga ka kaasaegsete ehituslike ja tehniliste lahenduste poolest. “Kuna tegemist on niivõrd eksklusiivse asukohaga, siis kogu arhitektuurne lahendus ja kasutatavad materjalid toetavad seda,” rõhutas Gil. “Meie põhimõte seda projekti kavandades oli see, et ehitame hoone, kus ise tahaksime elada ning mis oma lahendustelt ja kvaliteedilt oleks piisavalt eriline, et selle väärtus ajas jääks püsima,” lisas Kuldar Gil. Ta selgitas, et LAEV valiti majale nimeks mitmel põhjusel. “Laev on lihtne ja kergesti meeldejääv sõna, millel on kõik eeldused ka igapäevasesse kasutusse minna. Samas sümboliseerib see sõna tõelist tasakaalu, mis on võtmeteemaks nii selle hoone kui kogu piirkonna iseloomustamisel,” ütles Kuldar Gil. “Laeva nimetus andis hoone sise- ja välisarhitektuurile oma näo ja selge isikupära ning see on hea näide, kuidas arendajate visioon arhitektide kunstikeele toel tervikulikus kunstiteoseks vormub,” avab Gil hoone kontseptsiooni tausta.

Elu- ja ärihoones LAEV saab olema 30 korterit ning 18 äripinda. Hoone kõrgematel korrustel asuvate korterite suurus on ca 52 – 167 ruutmeetrit, esimesel neljal korrusel paiknevate äripindade maht kokku on ligi 3400 ruutmeetrit. Hoone arhitektuurse lahenduse autoriks on Raivo Kotov ja arhitektuuribüroo KoKo. Maja valmimisajaks on planeeritud 2017. aasta jaanuar ning ehitajaks on Embach Ehitus OÜ.

Elu- ja ärihoone LAEV arendajaks on Triestate OÜ, mille partnerid Kalev Raidjõe ja Kuldar Gil on kinnisvaraalaste projektide juhtimise, arendamise ja haldusega tegelenud 1998. aastast. Näiteks on nad erinevates projektmeeskondades osalenud Kawe Plaza, Pirita Rannahoone, Metro Plaza, Metalli Maja, Maestro Maja, Laulupeo 2 jpt arendustegevuses ja projektijuhtimises.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Merko: ehitustööd Riia Rahvusvahelises Lennujaamas

Merko21. detsembril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja Riia Rahvusvaheline Lennujaam lepingu teise etapi ehitustööde teostamiseks Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminalis.

Leping hõlmab pooleli oleva reisijate terminali hoone sise- ja välisviimistlustöid. Lisaks sisaldavad ehitustööd erinevaid infrastruktuuriga liitumisi ja seadmete ostu ning paigaldust terminalis.

Lepingu maksumus on ligikaudu 8,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde planeeritav algusaeg on 2016. aasta jaanuar ning valmimise aeg 2016. aasta september.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nordecon sõlmis 20 miljoni eurose lepingu hoonetekompleksi rajamiseks Pirita teele

NordeconNordecon AS sõlmis üle 20 miljoni euro suuruse lepingu Meerhof 2.0 hoonetekompleksi ehitamiseks Tallinnasse aadressile Pirita tee 20a. Tööde tellija on Metro Holding OÜ tütarettevõte Pirita tee 20a OÜ.

„Nordeconi jaoks on see juba kolmas üle 10 miljoni eurone peatöövõtu leping Metro gruppi kuuluva ettevõttega – see näitab selgelt, et tellija usaldab Nordeconi ning on meie senise tööga rahule jäänud,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Aadressile Pirita tee 20a ehitame kahest hoonest koosneva kompleksi kogupindalaga 24 000 m². Hooned rajatakse kahes etapis. Ehitustööd algavad jaanuaris 2016. Esimese etapi ehitusaeg on 19 kuud, teise etapi ehitusaeg 16 kuud.“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eestlane on kinnisvaramulli lõhkemise unustanud

Ober-HausViimase paari aasta jooksul on elukondliku kinnisvara arendustegevus hüppeliselt aktiviseerunud ja uute korterite pakkumine on Tallinnas võrreldes eelmise aastaga sisuliselt kahekordistunud. Mälestused 2007. a kinnisvaramulli lõhkemisest on unustusse vajumas. Kinnisvaramulli paisumise ajal tundus enamikele, valdavalt kogemusteta arendajatele, et sõltumata asukohast ja kvaliteedist on kinnisvaraturg ainult kasvav, täiesti riskivaba, kaubaks läheb kõik ja hinnatõus kestab seni kuni vähemalt Tallinnas saavutatakse Helsingi keskmine hinnatase.

Kinnisvaraturg ei ole midagi kogu majandusest iseseisvat ja majanduse käekäik mõjutab ka kinnisvaraturgu. Kinnisvara hinnad võivad vastavalt majandustsüklile langeda ja langus võib maailma kogemusele toetudes kesta aastaid. Olukord, kus korterid on müüdud või broneeritud enne reaalse ehitustegevuse algust, ei ole kindlasti jätkusuutlik praktika. Samuti on ajas muutuvad tegurid, mis kinnisvaraturgu väga oluliselt mõjutavad, intressitase koos laenutingimustega, seda nii arendajale kui lõpptarbijale, vakantsus, tootlikus, üürihind, likviidsus, ruumide planeering, arhitektuur jne. Laiemalt vaadates ka demograafiline olukord, elatustase, tööpuudus ja laenukoormus.

Kui pärast mulli lõhkemist alustati arendustegevusega valdavalt kesklinnas ja selle lähipiirkonnas, kus tulenevalt asukohast on arendusriskid väiksemad, siis nüüd toimub aktiivne tegevus ka äärelinnas ja Tallinna lähipiirkonnas. Hinnatakse eelkõige kesklinna ja selle lähipiirkonnas paiknevaid väiksemaid eripäraseid arendusprojekte. Tallinnas on hetkel üle 100 arendusprojekti, millele lisandub veel linna lähipiirkonnas 20-30 projekti. Enamik projekte on väikese mahuga ja suuremate, üle 100 korteriga projektide, arendus toimub etapi kaupa. Viimase aasta jooksul on müüdud 90 – 160 uut korterit kuus, mis on 17% kogu müüdud korterite mahust. Tänasele turusituatsioonile mõjub positiivselt sissetulekute kasv ja väga madal intressitase, mis soodustab investeerimist kinnisvarasse või eluaseme soetamist. Viimase aasta jooksul on Tallinnas üüripakkumise hulk kasvanud 20% ja varasem kiire üürihindade tõus on peatunud, põhjuseks väikeinvestorite poolt väljaüürimiseks ostetud korterid.

Kesklinnas ja selle lähipiirkonnas on tarbijatele üldjuhul vastuvõetav uute korterite hinnatase 2000-3000 €/m², äärelinnas sõltuvalt täpsemast asukohast 1450-2000 €/m². Üksikute eksklusiivsete arendusprojektide hinnavahemik on täna hinnavahemikus 3000-5000 €/m². Käesoleval aastal on uute korterite hinnatõus olnud 10-15% ja saavutanud mõneks ajaks tarbijatele piiri.

Kogu kinnisvaraturule on tervislikult mõjunud pankade konservatiivsem laenupoliitika, mis hoiab ära järjekordse mulli tekkimise. Korteriturgu on tervikuna hakanud mõjutama uute korterite müügipakkumiste arvu kasv, mis pidurdab vanemate korterite hinnatõusu. Pikenenud on müügiperioodid, turusituatsioonile, kvaliteedile ja asukohale mittevastava hinnaga objektide vastu võib üldse huvi puududa ja arendajad on sunnitud hindu korrigeerima. Ostjad on muutunud ettevaatlikumaks, soovivad järjest enam näha reaalselt valminud objekti ja müük paberilt on sisuliselt lõppenud.

Eesti majandus on hetkel pigem ei kasva ja kinnisvaraturule jõuab mõju viiteajaga ning viimaste aastate palkade kasvutempo ei ole jätkusuutlik. Samuti ei jää pikemas perspektiivis enamike eluasemelaenude aluseks olev Euribor nullilähedaseks. Hinnad kinnisvaraturul kujunevad ikkagi lõpuks läbi nõudluse ja pakkumise.

Rain Rätt
Ober-Haus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kristiine linnaosa üldplaneering

Kristiine linnaosaTallinna Linnaplaneerimise Amet teatab: Tallinna Linnavolikogu võttis 10. detsembril 2015 otsusega nr 198 vastu Kristiine linnaosa üldplaneeringu ja esitab selle avalikule väljapanekule.

Üldplaneering hõlmab kogu Kristiine linnaosa territooriumi. Planeering ajakohastab ja täpsustab 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringut, arvestades viimastel aastatel toimunud muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust mõjutavates valdkondades. Üldplaneeringuga määratakse kindlaks Kristiine linnaosa edasise ruumilise arengu põhisuunad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused, mis on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisel ja hoonete-rajatiste projekteerimisel.

Üldplaneering aitab kindlustada linnaosa elanikele tasakaalustatud elukeskkonna erinevate töökohtade ja eluaseme valikuvõimalustega, kodulähedaste koolide ja lasteaedadega, mitmekesise teenindusvõrgu, spordi- ja puhkevõimalustega ning hea ühistranspordiühendusega. Üldplaneeringuga säilitatakse valdavalt Kristiine linnaosas väljakujunenud asustusstruktuur. Täpsustatakse väikeelamuala ulatust, vältides sinna uute korruselamute lisandumist.

Magistraaltänavate äär kujundatakse ärivööndiks, piiritletakse uute suuremate elamu- ja ärihoonete arenduspiirkonnad, miljööväärtuslikuks alaks määratakse Järve ja Lille kvartali piirkond. Kadaka-Laki ettevõtlusalal säilitatakse ka tootmistegevuse jätkumise võimalus, vältides sinna uute elamute lisandumist. Täiendatakse linnaosa parkide-haljakute võrgustikku ning reserveeritakse uue magistraaltänava koridor tulevikus Pärnu mnt ja Tervise tn ühendamiseks.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus antud soovitusi Kristiine elukeskkonna parandamiseks. KSH lõpparuandele kohaselt ei tulene üldplaneeringu lahenduse elluviimisest Kristiine linnaosale negatiivseid keskkonnamõjusid.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 4. jaanuarist kuni 4. veebruarini 2016.

Arvamusi ja ettepanekuid planeeringu kohta saab esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse Vabaduse väljak 7 või Kristiine Linnaosa Valitsusse Tulika 33b.

Planeeringu materjalidega (sh KSH aruandega) on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koduleheküljel www.tallinn.ee ja Tallinna õigusaktide registris. Paberkandjal on planeeringu materjalidega võimalik tutvuda kõigil tööpäevadel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7 või Kristiine Linnaosa Valitsuses Tulika 33B.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Kas eluasemelaenude kasv hakkab pidurduma?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti panga andmetel väljastati Eestis 2015 III kvartalis eluasemelaene 249 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas uute laenude väljastamine 10,5%.

Laenukäive on kiiresti kasvanud kõrge tehingute arvu tõttu. Samuti suurendab laenukäivet aktiivne arendusturg. Uued korterid on turu keskmisest kallimad ja kasvanud uute korterite tehingute arv suurendab koduostjate laenuvajadust.

Siin tuleb aga ka tõdeda, et laenukäibe aastane kasv 10,5% on viimase nelja aasta kõige madalam näitaja.

Eluasemelaenude jääk oli 2015 III kvartalis 6243 miljonit eurot. Laenujääk on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 4%.

Laenujäägi kasv 4% on võrreldes sisemajanduse kogutoodangu kasvuga vägagi kiire. Sisemajanduse kogutoodangu III kvartali aastase kasvu esialgne hinnang on 0,5%.

Küll jääb laenujäägi kasv alla palkade kogusumma kasvule. See tähendab, et kui laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes kasvab, jääb laenukoormus palkade summa suhtes siiski väiksemaks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Ehitusleping Leedus

Merko18. detsembril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte UAB Merko Statyba ja E.L.L. Kinnisvara AS tütarettevõte UAB E.L.L. Nekilnojamas Turtas ehituslepingu büroohoone rajamiseks aadressil Narbuto 5, Vilnius, Leedu.

Narbuto 5 (www.narbuto5.lt) on A-klassi energiasäästlikus büroohoones on enam kui 4600 m² üüritavat pinda. Hoones on kuus maapealset korrust ning kaks maa-alust parkimiskorrust. Ärihoone taotleb BREEAM sertifitseerimist.

Lepingu maksumus on ligikaudu 8,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2015. aasta detsembris ning nende valmimine on planeeritud 2017. aasta esimeses kvartalis.

UAB Merko Statyba (www.merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) arendab ja juhib büroohooneid, kaubanduskeskusi ja hotelle ning ettevõtte kinnisvaraportfellis on 209 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab kolme büroohoonet (Delta Plaza, Sõpruse Ärimaja ja L3) ning osalusi Spice, Spice Home, Panorama ja Viru Keskus kaubanduskeskustes.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

ERE Grupp teeb ettepaneku ehitussektor digitaliseerida

ERE / Estonian Real EstateERE Grupp kompanii algatus lihtsustada kinnisvara kasutusloa kättesaamise protsessi võeti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 59 pakkumisega loetellu, mis on mõeldud ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamiseks. Ettepanekud on juba saadetud Rahandusministeeriumisse üle vaatamiseks.

ERE Grupp juhi Maksim Sorokini arvates, vaatamata asjaolule, et tänapäeval on mitmed riigiteenused saadaval veebipõhiselt, on kasutuslubade protsess endiselt seotud paljude administratiivsete viivitustega. Iseäranis olulist tööosa korraldatakse endiselt paberkandjal. Lisaks sellele vaatavad erinevate komisjonide esindajad konkreetset objekti teineteisest sõltumata. Kokkuvõttes laekuvad märkused ehitajale pika ajavahemiku jooksul, mis ei anna talle võimalust kõrvaldada kõiki puudusi samaaegselt.

„Me teeme ettepaneku rakendada digitaalne lahendus kasutusloa taotlemise avalduse esitamise lihtsustamiseks ja optimeerimiseks. Online-keskkond võimaldaks kõigil osalejatel jälgida asjaajamise protsessi reaalajas. Antud meetod lihtsustab ja kiirendab oluliselt tuvastatud puuduste kohta märkuste edastamise protsessi kontrollorganite poolt ja nende kõrvaldamist taotleja poolt. Me usume siiralt, et kui erinevate kontrollorganite esindajad hakkavad kontrollima objekti ühtse komisjonina, võimaldab see teha protsessi tõhusamaks,“ on Maksim Sorokin veendunud.

Maksim Sorokini sõnul rakendab Eesti üsna edukalt erinevaid online-lahendusi ja on saanud maailmas enda innovaatilisuse poolest kuulsaks. Järgmiseks sammuks võib tõenäoliselt saada innovatsioonide rakendamist ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu ehitussektor. ERE Grupp kompanii plaanib pöörduda ehitusturul tegijate poole eesmärgiga välja töötada algatuste pakett, mis võimaldab teha ehitussektori innovaatilisemaks.

Kompanii Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Algselt tegeles see vahendusteenustega kinnisvara valdkonnas, 2010. aastast aga on ERE kompaniide grupi peamiseks tegevussuunaks kinnisvaraarendus ja investeerimine.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Novembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mööblitootmises, samuti hindade tõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.

2014. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja toiduainete tootmises ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, november 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2015 – oktoober 2015, % November 2015 – november 2014, %
KOKKU -0,3 -1,7
Töötlev tööstus 0,1 -1,5
Mäetööstus -0,2 3,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -4,6 -7,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,1

Oktoobrikuu tööstustoodangu tootjahinnaindeksit on täpsustatud seoses ettevõtetelt laekunud andmetega.

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ja võrreldes 2014. aasta novembriga -3,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langes novembris keskmisest enam elektrienergia, mööbli ja metallide hind, samas tõusis metsamaterjali, kummi- ja plasttoodete ning jookide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta novembriga -4,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langes novembris keskmisest enam elektrienergia, põllumajandussaaduste ja nahktoodete hind, samas tõusis naftasaaduste, rõivaesemete ja tekstiiltoodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eluaseme hinnaindeks langes kvartaliga

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga -1,9% ja võrreldes 2014. aasta III kvartaliga 4%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad 1,2% ning majade hinnad 3,6%.

2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga langesid korterite hinnad Tallinnas 0,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8% ning ülejäänud Eestis 5,5%.

2014. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,9% ja majade hinnad 2,3%. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 6% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,5%, kuid langesid ülejäänud Eestis 2,5%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,0% ja võrreldes 2014. aasta III kvartaliga 3,0%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elu korteriühistus: Kaasomand ja üürileping

katri-sarapuuMinu pojal ja tema poolõel on kaasomandis korter. Poeg tahab mind korterisse registreerida, kuid tekib küsimus üürilepingu sõlmimisel. Kas peab allkirjastama üürilepingu ainult pojaga või ka korteri kaasomanikuga.

Asjaõigusseaduse § 72 lõike 1 ja 5 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel ja peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega üürilepingu peaksid allkirjastama kas mõlemad kaasomanikud või üks kaasomanik teise kaasomaniku volitusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE: Maad müügipakkumiste hind vähenes aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Eestis kokku müügiks 4934 maatükki keskmise hinnaga 34 €/m². Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 1%, maade müügipakkumiste hind langes aastaga 5%.

Maade pakkumistest asub suurim osa ehk üle poole Harjumaal. Harjumaal pakuti novembris müügiks 2806 maatükki keskmise hinnaga 44 €/m². Harjumaa maade müügipakkumiste arv kasvas portaali KV.EE andmetel aastaga 2%, kuid keskmised pakkumishinnad kukkusid sama perioodi jooksul 6%.

Tähelepanu väärib, et enamus maakondade maade müügipakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmete alusel vähenenud. Siit ei peaks tegema otsest järeldust, et maade turg on pöördunud langusesse.

Pigem võib tõdeda, et tavapäraselt maade müügipakkumiste esmased hinnad turuväärtust oluliselt ületavad. Paistab, et kinnisvaramüüjad on oma ootusi reaalsele turutasemele lähemale toomas, sest otsest tehingute hinnalangust näha ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2014 11/2015 Muutus, % 11/2014 11/2015 Muutus, %
Eesti 4 879 4 934 1% 36 34 -5%
Harjumaa 2 751 2 806 2% 47 44 -6%
Ida-Virumaa 129 290 125% 32 30 -6%
Jõgevamaa 63 64 2% 15 13 -14%
Järvamaa 14 NA 22 NA
Läänemaa 123 117 -5% 9 10 12%
L-Virumaa 113 79 -30% 17 20 22%
Pärnumaa 590 531 -10% 27 26 -3%
Raplamaa 82 64 -22% 14 10 -26%
Saaremaa 137 138 1% 16 14 -14%
Tartumaa 801 725 -9% 20 19 -4%
Valgamaa 14 65 364% 10 4 -64%
Viljandimaa 38 NA 22 38 71%
Võrumaa 38 41 8% 17 15 -12%
 
Narva 30 48 60% 37 46 24%
Pärnu 128 113 -12% 88 81 -8%
Tallinn 528 485 -8% 130 142 9%
Tartu 202 212 5% 37 32 -15%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKASi nõukogu kinnitas ettevõtte 2016. aasta eelarve

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kinnitas 18. detsembril toimunud koosolekul ettevõtte 2016. aasta eelarve, mille järgi on konsolideerimisgrupi eeldatav müügitulu 93,1 miljonit eurot ning puhaskasumiks prognoositakse 10,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustab riigile mittevajaliku kinnisvara müük. Investeeringutesse suunata kokku 63,2 miljonit eurot.

„2016. aasta eelarve koostamisel on lähtutud strateegilistest eesmärkidest riigi kinnisvarareformi läbiviimisel, mille käigus riigile kuuluv vara tsentraliseeritakse ja optimeeritakse ning seejärel teostatakse vajalikud investeeringud kaasaegse töökeskkonna saavutamiseks,“ ütles RKASi nõukogu esimees Tarmo Porgand.

„Täpsemalt on plaanis järgmisel aastal riigilt üle võtta ligi 190 000 ruutmeetrit, mille tulemusena kasvab kinnisvaraportfelli enam kui 15% võrra. Selle tulemusena saavad riigiasutused kinnisvaraga seonduvate tegevuste asemel keskenduda üha enam oma põhitegevusele. Samuti on kavas suurendada hoonete remontööde mahtu pea viiendiku võrra, parendamaks avaliku sektori asutuste töötingimusi,“ selgitas RKASi juhatuse esimees Urmas Somelar.

Tuleval aastal plaanib ettevõte investeeringutesse suunata kokku 63,2 miljonit eurot. Lõpule jõuavad Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone, Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ning Nukuteatri hoovihoone ehitustööd ning uute projektidena alustatakse Tallinna uue kohtumaja ja uue Tallinna vangla ehitustöödega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara AS kavandab võlakirjaemissiooni

Arco VaraHiljemalt 8. jaanuaril 2016. a plaanib Arco Vara AS emiteerida võlakirju maksimaalselt 1 miljoni euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 12% aastas.

Tagasimaksetähtajaks saab olema maksimaalselt 24 kuud. Võlakirja intressimaksed saavad olema kvartaalsed ning võlakiri lunastatakse võlakirja tähtaja saabumisel. Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei anta.

Arco Vara AS kavatseb pakkuda võlakirju kuni 15-le kindlaks määratud isikule. Vastav võlakirjade pakkumine teostatakse kooskõlas väärtpaberituruseaduse § 12 lg 2 p 2 sätestatuga ning ei ole avalik. Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara arendustegevuseks Eestis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus aasta tuleb elamispindade turul aktiivne. Jälle

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015. aasta elamispindade tehingute arv liikus kasvavas tempos. Tehingute juurdekasvu juures ei tohi end aga lasta statistikast petta. Eelmise aasta II ja III kvartalis toimus elamispindade turul tehingute arvus tagasiminek ja hindades seisak. IV kvartalis tehingute arv taastus ja jäi sealt edaspidi püsivalt kõrgele tasemele.

Elamispindade turg on kogu 2015. aasta kestel olnud aktiivne, st tehingute arv on kõrge. Veel kõige viimaseid amdneid omamata võib öelda, et kogu Eestis käibis 2015. aasta jooksul elamufondist 4,9 ja Tallinnas 5,5%.

Uusarendus lööb laineid

Oluline 2015. aasta trend oli pingeline uusarenduste turg. Uute korterite arendusprojekte paistab lisanduvat meeletu tempoga. Samas võivad arendajad nentida, et valdaval osal projektidel on ka müüki. Müügitempod on kasvanud pakkumisest õige pisut aeglasemalt. On vaid üksikuid arendusprojekte, kus müük on olematu või sootuks puudub. Enamasti on müügi puudumise põhjus asukohale või tootele mittevastav kõrge hind.

Arendusprojektide paljusus ehk asjaolu, et konkurents on tihe, on endaga kaasa toonud soodustuste ja allahindluste pakkumise. Kes pakub uue korteriga kaasa köögimööblit, kes n-ö tasuta panipaika või parkimiskohta. Pole harv, kus näeme konkreetseid rahalisi allahindlusi, mida ei pea arendajalt välja pressima, vaid mida eksponeeritakse avalikult arendusprojekti veebilehel.

Finantseerimine toetab aktiivset turgu

Uuelt aastalt võib oodata jätkuvalt rohkelt elamispindade tehinguid. Pangad on valmis eraisikust ostjaid finantseerima. See on oluline tegur, mis lubab arvata, et nõudlus ei peaks vähenema. Nõudlust ehk ostjate ostuvõimekust toetavad käsikäes siiani kiirelt kasvanud palgad ja madal tööpuuduse näitaja.

Uute korterite turule tulemise tulvale võib prognoosida mõningat pidurdumist. Pangad on liigsuurt pakkumist peljates arendajate finantseerimise kraanid praktiliselt kinni keeranud. See tähendab, et uute korterite pakkumine enam sedavõrd reipalt kasvada ei saa.

Pakkumise vähenemine püsiva nõudluse tingimustes lubab majandusseadustele tuginedes eeldada mõningat survet hindadele tõusu suunas. Samas peab aga arvestama, et majanduskriis Euroopas, pagulaste probleemid, sõjalised konfliktid ja muud sarnased juhtumused on riskitegurid, millest ei tohi mööda vaadata. Need suure pildi faktorid hoiavad liigset hinnatõusu tagasi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus