Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated - Leht 1124

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 08-2016 – Suve lõpp tõi endaga kaasa järelturu korterite tehingute arvu tõusu

15.09.2016 Kadri Lest

August näitas meile taaskord väga aktiivset müügikuud. Märkimisväärselt tõusis Tallinna, Tartu ja Pärnu järelturu korterite tehingute arv. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 4202 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,007 miljonit eurot. Juuliga võrreldes teostati 12% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 16% ja tehingute koguväärtus on tõusnud 37%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1860 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 156 682 396 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 14%, samas tehingute koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 18% ja koguväärtus 33%.

Augustis toimus Tallinnas 816 korteriomandi tehingut – 87 tehingut rohkem kui juulis ja 88 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 1%, olles tasemel – 1638 €/m² (mediaan 1557 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 4%. Augustis teostati ligi 21% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Ketraja tn 3, Tartu mnt 56 ja Kiikri tn 3.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 33 ostu-müügitehingut (maakonnas 152). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 2 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 107). Juulis teostati 7 ja aasta tagasi augustis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati augustis 448 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 691 881 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuliga võrreldes 13%, samas koguväärtus langes 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 21% ning koguväärtus 24%.

Kui eelmine aasta oli Tartus korteritehingute rekordikuu juuli, mil teostati 187 müügitehingut, siis käesoleval aastal osutus selleks august. Augustis toimus Tartu linnas kokku 190 korteriomandi müügitehingut, mis oli 54 tehingut rohkem kui juulis ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli nii uute kui ka järelturu korterite müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga samal tasemel, olles augustis 1306 €/m2 (mediaan 1276 €/m2). Võrreldes 2015. aasta augustiga tõusis keskmine hind 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 47), kuu varem juulis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi augustis müüdi 4 eramut vähem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 26). Juulis toimus 1 ja 2015. aasta augustis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati augustis 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11779 344 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ning tehingute koguväärtus 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 24% ning koguväärtus 67%.

Pärnus toimus augustis 91 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 33 tehingut vähem ning 2015. aasta augustis 32 tehingut vähem. Ka Pärnus oli tehingute arvu tõusu taga järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli augustis 986 €/m² (mediaan 956 €/m2), mis võrreldes juuliga langes 11%, kuid 2015. aasta augustiga võrreldes oli samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 40), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aasta tagasi augustiga võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati augustis Pärnus 3 tehingut (maakonnas 14), kuu varem juulis 2 tehingut. 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 156 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 718 223 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 3%, samas koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 5% ja koguväärtus 10%.

Käesoleva aasta augustis toimus Viljandi linnas 31 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut rohkem kui juulis ja 4 tehingut rohkem kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 606 €/m² (mediaan 579 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis kui ka augustis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus käesoleva aasta augustis kui ka 2015. aasta augustis 1 tehing (maakonnas 7). Juulis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 142 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 501 131 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 8% ja koguväärtus 25%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 48% ja koguväärtus 82%.

Augustis teostati Kuressaares 16 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem, kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind oli 31% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 895 €/m² (mediaan 807 €/m2). Augustis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid kallite heas seisukorras korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1030-1890 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Augustis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 15) eramu ostu-müügitehingut. Juulis toimus 2 ja 2015. aasta augustis 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 16, sh Orisaare vallas toimunud 10 kinnistuga komplekstehing). Juulis toimus 2 tehingut, kuid 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 060 127 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 7% ning tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid koguväärtus jäi samale tasemele.

Augustis toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem kui juulis ja eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga võrreldes 16% kõrgem, olles 464 €/m² (mediaan 443 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 42). Juulis toimus 3 ja 2015. aasta augustis 4 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 10). Juulis teostati 1 ja aasta tagasi augustis 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinn tagab nüüdisaegsed sotsiaaleluruumid

15.09.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks sotsiaalmajade ja majutusüksuste ajakohastamise ning keskkonnasäästlikuks muutmise.

„Järgmisel aastal võtame ette aadressil Paljassaare tee 37 asuva sotsiaalmaja põhjaliku renoveerimise,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See endine ühiselamu on üks esimesi sotsiaalmajana kasutusele võetud hooneid ning praeguseks vajavad sealsed elamistingimused korralikku ajakohastamist.“

Pärast rekonstrueerimist 230 korterit, sh esimesel korrusel invakorterid. Praegu puuduvad selles sotsiaalmajaks kohandatud, 1972. aastal ehitatud 7-korruselises ühiselamu tüüpi hoones asuvates korterites pesemis- ja söögitegemise võimalused, hoones on ühiskasutusega tualettruumid ja vannitoad ning köögid, tõdes Võrk.

Hoone rekonstrueerimise projekti koostab Acto Consult OÜ. 2017. aastal teostatakse kõik välitööd (fassaad, katus jm) ning alustatakse sisetöödega, mis lõpetatakse 2018. aasta esimesel poolel. Sotsiaalmajas soojustatakse fassaad ja hoone sokkel, soojustatakse ja renoveeritakse katusekate, renoveeritakse kogu küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem, ventilatsioonisüsteemi täiendatakse väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga ning võetakse kasutusele mitmed nüüdisaegsed energiat säästvad ja soojustagastusega lahendused, katusele paigaldatakse päikesepaneelid; liftid renoveeritakse, rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega jne.

Käesoleva aasta oktoobriks saab värske ilme Tuulema tn 6 sotsiaalmajutusüksus. „Tuulemaa tn 6 korruselamu on oma väljanägemise ja elamistingimustega ajahambale jalgu jäänud. Nüüd muutuvad selle maja 220 elaniku elamistingimused võrreldamatult paremaks,“ kinnitas abilinnapea Eha Võrk.

Küttekulude kokkuhoiu ja elanike elamistingimuste parendamise eesmärgil renoveeriti kütte- ja ventilatsioonisüsteem, vahetati välja aknad ja välisuksed, soojustati sokkel, fassaad ja pööning. Rekonstrueerimise tulemusena vähenevad hoone küttekulud lausa 60%. Ühtlasi sai Tuulemaa tn 6 asuv sotsiaalmajutusüksus uue moodsasse linnapilti sobiva välisilme.

„Arvestades abivajajate suurt hulka plaanime sotsiaalkorterite ja sotsiaalmajutusüksuste rajamist kindlasti ka jätkata,“ lisas Võrk.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

14.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht

10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused

Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner

11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.40 – 12.30 Lõuna

12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?

Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige

13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest

Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht

14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist

Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast

Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja

15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2016

14.09.2016 Urmas Tehver

August oli Tallinna korteriturul aktiivsuselt käesoleva aasta teine – tehti 816 müügitehingut, mida on ühe võrra vähem kui märtsis. Võrreldes juuliga oli kasv 91 tehingut (12,6%) ja võrreldes 2015.a.a augustiga 88 tehingut (12,1%). Uute korterite osakaal kogu müügist oli tavapärane 17,8% (145 tehingut). Seega oli augustis väga aktiivne korterite nn järelturg.

Korteriomandite m2 keskmine müügihind augustis oli 1638 EUR/m2, mis on 1,4% võrra väiksem kui juulis (1662 EUR/m2) ja 4,5% võrra suurem kui aasta varem (1568 EUR/m2). Kuna uute korterite osakaal tehingutest oli tavapärane, siis võib järeldada, et hinnatõus toimus ka järelturu tehingutes.

Septembrikuu algus lubab oodata, et kuu tuleb sarnaselt aktiivne ja hinnatase jääb samuti +/- 2% piiresse.

Augusti kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin: turugraafikud-september-2016

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“

14.09.2016 Tõnu Toompark

29. septembril Tartmusis avatav arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.

Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.

Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“

Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

KV.EE: Maade pakkumishinnad kerkisid aastaga 9%

14.09.2016 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta augustis pakuti portaalis KV.EE Eestis müügiks 4066 maatükki, mis on ligilähedaselt sama palju kui aasta tagasi. Küll on tänavune maade pakkumishind kasvanud tasemele 35 €/m², mis on aastatagusest 9% rohkem.

Suurematest turupiirkondadest on olulisel määral ehk kolmandiku võrra vähenenud maade müügipakkumiste arv Tartu maakonnas. Tartumaal pakuti aastataguse 703 müügipakkumise vastu tänavu augustis müügiks 456 maatükki.

Harjumaal, kus asub portaali KV.EE 60% maade müügipakkumisest, kasvas müügipakkumine aastaga 8%. Augustis pakuti Harjumaal müügiks 2508 maatükki keskmise hinnaga 45 €/m². Hinnad kerkisid Harjumaal aastaga 7%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	08/2015	08/2016	Muutus, %	08/2015	08/2016	Muutus, %
Eesti	4 061	4 066	0%	32	35	9%
Harjumaa	2 314	2 508	8%	42	45	7%
Ida-Virumaa	164	163	-1%	29	28	-1%
Jõgevamaa	51	37	-27%	15	16	8%
Järvamaa	4		NA	24		NA
Läänemaa	128	120	-6%	10	10	6%
L-Virumaa	55	55	0%	19	17	-13%
Põlvamaa	13	18	38%	10	1	-90%
Pärnumaa	379	426	12%	24	22	-8%
Raplamaa	56	104	86%	11	14	31%
Saaremaa	102	92	-10%	13	16	22%
Tartumaa	703	456	-35%	22	20	-8%
Valgamaa	53	53	0%	4	7	80%
Viljandimaa	6	10	67%	39	50	28%
Võrumaa	33	24	-27%	15	16	7%

Narva	12	13	8%	42	38	-10%
Pärnu	21	26	24%	79	75	-5%
Tallinn	395	384	-3%	129	168	30%
Tartu	220	60	-73%	36	37	1%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Suur elamispindade turuülevaade on esitlemiseks valmis

14.09.2016 Tõnu Toompark

Olen taas kokku pannud igasügisese suure elamispindade turuülevaate. Turuülevaadet käin ettevõtetes esitlemas.

Peaasjalikult Tallinna ja Harjumaa keskses elamispindade analüüsis on uuritud lähemalt, milline on tänane turuseis ja millised tegurid on meid tänasesse päeva toonud.

Tänase päeva kõrval sisalduvad prognoosid, millised võiksid olla olulised tegurid, mis suunavad elamispindade turgu lähitulevikus. Prognoose teeb ülevaade eelolevaks pooleks-pooleteistkümneks aastaks.

NB! Turuülevaade on alalises arengus. St iga järgmine turuülevaade põhineb värskendatud statistiliste andmetel ja uuenenud muul infol.

Turuülevaate esitluse tellimine

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 15/11/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

14.09.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Kallis katkine kardinapuu

14.09.2016 Tõnu Toompark

Mäletad seda uksepiita, kuhu sai iga aasta tõmmatud kriips või kaks, et näha, palju vahepeal pikkust visanud oled? Või seda, kuidas vanaisa pliidi alla tuld tehes alati sõbralikult torises, kui suitsulont korraks pliidiraua alt välja vupsas? Ning siis see parkimiskoht seal maja taga puu all, kus sa viimased 10 aastat oled alati parkinud…

Selliseid hetki ja kohti suudame oma kodust meenutada vist lõpmatuseni. Igaühel natuke isemoodi ja see ongi see, mis elule värvid annab. See on ka see, mis teeb ühest korterist kodu. Kuid mul on teile ka halb uudis: kõigel sellel on väärtus ainult sinu jaoks. Tulevase ostja või üürniku jätab kõik see paremal juhul külmaks, kuid veelgi tõenäolisem, et vähendab su kinnisvara väärtust või peletab ostja sootuks.

Üks sagedane põhjus, miks kinnisvara ostjat ei leia, ongi vahe müüja ja ostja emotsionaalses positsioonis. Esimene müüb oma lapsepõlvekodu, mälestusi, tunnet ja emotsiooni, teine ostab kinnisvara, millel on oma head ja vead. Sinu mälestused on ostja jaoks paraku null-, kui mitte miinus-väärtusega.

Ah et kuidas need paar kriipsu uksepiidal ostja peletavad? Potentsiaalseid ostjaid on erinevaid, kuid enamasti ollakse siiski koduotsinguil. Ja kodu on niivõrd emotsionaalne „asi“, mida on külmadesse faktidesse teinekord keeruline panna. Kodu ei ole üürimakse, maja asukoha ja kommunaalarvete summa. Kodu on tunne ja kodus peab olema kodutunne.

Ja see, kas üle korteriukse astudes tekib see õige tunne, on enamasti inimestel selge esimese minutiga. Esimest muljet muuta on aga oluliselt keerulisem. See võib olla täiesti ebaratsionaalne otsus, kuid nagu öeldud – kodu otsimine ja leidmine ei olegi vaid üdini ratsionaalne.

Siiski on mõned soovitused, mida tasub meeles pidada ajal, kui oma korteri müüki paned:

Korista! Nagu öeldud – esimene emotsioon on kõige olulisem. Pane silma alt ära kõik üleliigne. Talveriided (kui on suvi), jalgrattad, väljaviimist ootavad tühjad pappkastid, üleliigne mööbel jms. Kuigi inimeste maitse on erinev, siis avarus ja puhtus on üldiselt see, mida inimesed hindavad.
Kraami! Kui eelmises punktis soovitatud asjad on tehtud, tegele kõige tavalisema koristamisega. Aga tee seda ehk põhjalikumalt, kui tavalisel nädalavahetusel. Nühi segistitelt maha katlakivi, aknalaualt lillepotijäljed, esiku seintelt armsa lapse mustad käejäljed. Tasub selle pilguga üle käia ka trepikoda – kas seal saab kiiresti midagi ilusamaks ja puhtamaks teha?
Paranda! Kapitaalremonti ei ole alati vaja teha, aga lahtised põrandaliistud võiks küll seina külge tagasi lüüa. Logisevad käepidemed, viltu vajunud köögikapi uks, ühest nurgast alla vajunud kardinapuu – just sellised asjad emotsiooni kujundavadki. Kuna inimene aju teeb aga trikke ning enamasti ise korteris elades selliseid asju enam tähele ei pane, siis tasub külla kutsuda mõni kriitilisema pilguga sõber ning paluda tal ette näidata kõik sellised kohad, mis häirivad. On abiks!
Tee selgeks! Emotsiooni kõrval tuleb kindlasti selgeks teha ka kõik „kõvad faktid“. Kas majas on ühistu, kas ühistul on laenukoormus, kas ja milline on plaan (NB! mitte segi ajada unistusega!) maja renoveerimiseks, milline on keldriboksi ja parkimiskoha juriidiline staatus jne. Tee selgeks, mille kohta kehtivad majas suulised kokkulepped ja mis on fikseeritud ka kirjalikult.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Tallinn pakub kinnistuid ja korteriomandeid

13.09.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele neli kinnistut ja neli korteriomandit, pakkumine tuleb esitada hiljemalt 5. oktoobriks.

Lasnamäe linnaosas asuva Betooni põik 6 kinnistu pindala on 11 706 m2, hoonestamata, tootmismaa sihtotstarbega kinnistu alghind on 117 100 eurot.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on Betooni põik 6 kinnisasja puhul tegemist ettevõtlusala kõrvalotstarbega tootmisalaga.

Kristiine linnaosas asuv Alajaama tn 1 kinnistu pindalaga 640 m2 on enampakkumiselalghinnaga 70 700 eurot, hoonestatud kinnistu sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Alajaama tn 1 kinnistu paikneb raudtee ja sideehitise kaitsevööndis ning sellel asuv jaamahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks – 2-korruseline hoone on esmaselt kasutusele võetud 1928. aastal, hoone suletud netopind on 204,8 m2.

Lasnamäe linnaosas asuva ärimaa sihtotstarbega, hoonestamata Kalevipoja põik 3a kinnistu alghind on 47 933,74 eurot, kinnistu pindala on 600 m².

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt jääb Kalevipoja põik 3a kinnistu korterelamute juhtotstarbega alale. Korterelamute alal võivad paikneda kolme või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, äri, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parkimisalad, rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms.

Lasnamäe linnaosas asuv ärimaasihtotstarbega Ümera tn 30 kinnistu pindalaga 4801 m² on enampakkumisel alghinnaga 207 712,86 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on Ümera tn 30 kinnistu juhtotstarbeks määratud tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega ettevõtlusala.

Enampakkumisel on ka kaks Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis paiknevat eluruumi ning kaks Kristiine linnaosas Tondi asumis paiknevat eluruumi.

Tööstuse tn 3a-25 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,7 m2on enampakkumiselalghinnaga 35 000 eurot. Tööstuse tn 3a kinnistu paikneb kinnismälestise kaitsevööndis ning sellel asuv elamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Salme tn 24-4 korteriomandi reaalosaks oneluruum üldpinnaga 26,3 m2, korteriomandi alghind on 34 800 eurot.

Tondi tn 44-7 korteriomandi alghind on 58 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,6 m2. Seebi tn 38-60 korteriomand, millereaalosaks eluruum üldpinnaga 45,9 m2on enampakkumisel alghinnaga 50 500 eurot.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Aegnal algas ehitustöö

13.09.2016 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna valitsuse tellimusel saab Aegna sadamahoonest ümberehituse järel ka aastaringne päästepunkt.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis eelmisel nädalal Aegna sadamahoonele ehitusloa ja eilsest algasid vana hoone lammutustööd.

„Tööga on nüüd kiire, sest enne talve tulekut tuleb ehitus lõpetada,“ kommenteeris Kesklinna vanem Alar Nääme. „Senise kehvas seisus sadamahoone põhjaliku rekonstrueerimise järel on tulevast aastast saarel kaasaegne ehitis, kus leiab aastaringselt peavarju ka reservpäästerühm.“

Päästepunkti väljaehitamist Aegnal toetab 107 738 euroga väikesaarte programmist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Investeeringu enam kui 145 000 euro suurusest kogumaksumusest katab linnaosa omafinantseering veerandi ehk ligi 38 000 eurot.

„Kohalike ja puhkajate jaoks väga oluline päästevõimekus Aegna saarel paraneb selle investeeringu tulemusel märgatavalt,“ hindas linnaosa vanem.

Ehitustöid teeb riigihanke võitnud osaühing 3P Pro.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Nordecon pidas Stockholmis sarikapidu

13.09.2016 Tõnu Toompark

Nordeconi tütarettevõttel SWENCN AB hakkab Stockholmi äärelinnas peatselt valmima esimene ehitustöö – Styrmannen 36 kortermaja. Eile peeti sarikapidu. Töö tellija on Rootsi päritolu kinnisvaragruppi Innovation Properties AB kuuluv Bostadsrättsföreningen Styrmannen 49.

„Nordeconi kontserni pikem plaan näeb ette, et kasvatame välisturgude osakaalu ettevõtte müügitulust järgnevatel aastatel jõudsamalt – Rootsi, aga ka Soome ja Ukraina on meie jaoks praegu peamised laienemissuunad,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Alustasime Rootsis aasta alguses nullist ja iga järgnev samm lisab kogemustepagasisse midagi uut. Suurim heameel on eelkõige tänaseks kokku saanud meeskonna üle, kelle ühine pingutus on aastatagust laienemisotsust igati õigustamas. Esimene ehitusleping Rootsis, mille sõlmisime Bostadsrättsföreningen Styrmannen 49ga, on tänaseks niikaugel, et saime pidada sarikapidu. Tegemist on nägusa ning kvaliteetse kortermajaga, milles on 49 korterit ja üks äripind, mis kõik on leidnud endale juba ka omaniku” Jaano Vingi sõnul on ehitustööd graafikus, tellijale antakse Stockholmis Huddinge kommuunis asuv kortermaja üle 2017. aasta märtsi lõpus.

SweNCN OÜ on aasta alguses asutatud ettevõte, millest 60% kuulub Nordeconile ja 40% Sven Lennart Alpstalile kuuluvale Luksusjaht ASile. SweNCN osutab elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis läbi Rootsis asutatud 100% tütarettevõtte SweNCN AB.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriühistus: Kes võib olla juhatuse liige korteriühistus?

13.09.2016 Kätri Sarapuu

Oleme väike maja, viis korterit ja muinsuskaitse all olev elamu. Meie majas vahetus aasta tagasi ühe korteri omanik. Seniajani toimis asjaajamine üksmeeles ja igati meeldivalt, kõik elanikud eluoluga rahul. Juhatuses on kolm liiget, otsest juhatuse esimeest ei ole määratud. Üks liige soovib närvide oma rahustuseks loobuda liikmeks olemisest. Aga meil pole kusagilt võtta tegusat majaelanikku, kes soovib heaperemehelikult osaleda juhatuses. Isiklike huvide etteotsa seadmine meile, teistele elanikele, ei sobi. Küsimus selline – kas me saame valida loobuva juhatuse liikme asemele kodaniku, kes ei ela meie majas kuid on nõus astuma meie maja meeskonda? Palume väga õiglast nõuannet.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt valib korteriühistu juhatuse liikme(d) korteriühistu üldkoosolek ja selleks peab olema teovõimeline füüsiline isik. Valituks võib osutuda ka isik, kes ei ole nimetatud hoones asuva korteri omanik. Juhatuse liikmeks võib valida ka näiteks mõne haldusettevõtte esindaja.

Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

21/09/2016 toimub Kinnisvaraturunduse koolitus

13.09.2016 Margot Toompark

21/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada ülevaadet kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 21/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: eluruumide ehituslubade väljastamises buumijärgne rekord

13.09.2016 Tõnu Toompark

2016 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1817 eluruumi pindalaga 166 700 m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas eluruumide ehituslubade arv 6%, kuid pindala vähenes 1% võrra.

Tänavune II kvartali väljastatud ehituslubade arv on buumijärgse aja rekord. Viimati väljastati tänavusest rohkem ehituslubasid 2008 II kvartalis. Toona oli kinnisvaraturg juba kriisis ja seetõttu paljud ehitusload – erinevalt tänavu väljastatutest – töösse ei läinud.

Olukorras, kus elamispindade turg on aktiivne ja nõudlus on turul ehk tehinguid tehakse palju, on alust oodata jätkuvat kõrget ehituslubade väljastamise taset. Iseasi on, kui kauaks sellist nõudlust jätkub, mis praktiliselt kõik müükipakutava üsna kiiresti ära ostab.

Ehitusloa saanud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²)

Ehitusloa saanud keskmine eluruumi pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,123 1,124 1,125 … 1,717 1,718 1,719 Vanemad uudised ››