Asjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.
2015. aasta möödus kinnisvaraturul taas hinnatõusu tähe all. Turule tuli palju uusi pakkumisi. Pangad olid aga väga konservatiivsed ja see on hinnad mõistlikena hoidnud. Mis saab 2016. aastal?
Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on positiivne see, et pangad on pigem konservatiivsed ega lase kinnisvara hindadel kõrgustesse kerkida, sest kõik mäletavad, kuhu see võib viia. Tallinnas tehakse kuus umbes 700 korteriomandi tehingut, kuid nõudlus on kindlasti suurem.
„Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis peaksid hinnad ju üles minema. Samas laenuraha ei tule peale. Mina prognoosin, et turul tekib mingil hetkel defitsiit. Uusarendusi ei finantseerita eriti. Arendajatele öeldakse, et jääk on liiga suur. Ümmarguselt on Tallinnas praegu 2000 vaba korterit. See arv võib kiiresti kahaneda, kui ehitamisse auk sisse tuleb, ja küll siis jälle rahakraanid avanevad,” ennustas Sooman.
Tormi tekitavad pangad
Sooman näeb ette üht stsenaariumi, mille järgi siseneb turule pank või kaks, kellel on ambitsioon võtta endale uued laenulepingud. Samamoodi, nagu tegi Nordea pank 2002. aastal, kui sai endale umbes kolmandikulise uute eluasemelaenu lepingute turuosa. Tormi võib tekitada kas täiesti uus turule tulija või mõni vana pank.
„Kui selline agressiivne laenaja tekib, muutub turg palju aktiivsemaks ja surve hindade tõusule suureneb samuti. Pangandus ja rahandus on oma loomult agressiivsed. Seisev vesi on neile katastroof ja varem või hiljem tuleb mõni selline aktiivne pank jälle ka Eestis turule,” ütles Sooman.
Soomani sõnul koondub elamispindade põhiarendus terviklikesse rajoonidesse. On olemas suured alad, kus ehitama hakata. Tõusutrendis on vajadus selliste elukeskkondade järele, kus on olemas mugav parkimine, mänguväljakud ja muu taristu.
Arendajad heidavad pilgu tulevikku, kust vaatab vastu hoonete energiatõhususe nõuete oluline karmistumine. See tähendab ehituse hinna tõusu ja pindade kallinemist. Küsimus on, kas turg ja pangad kannatavad selle ära.
2015. aastal oli märgata ühe huvitava suundumuse teket: arendajad teevad senisest märksa väiksemaid pindu. 55-ruutmeetrine kahetoaline elamisruum on varsti minevik, samuti kolmetoaline 70-ruutmeetrine ja neljatoaline 90-ruutmeetrine eluase. Pindi Kinnisvara müüs 2015. aastal näiteks 62-ruutmeetrise uue neljatoalise korteri.
„Suund läheb sinna, et ruutmeetreid ei aeta enam taga. Hinnatakse üldist elukvaliteeti ja tubade arvu. Lepitakse pigem sellega, et pinda on vähem. Hind on ju soodsam. Kunagi tehti ridamaju, kus müüdavad pinnad olid kolmekordsed ja 180-ruutmeetrised. Praegu tehakse 110-ruutmeetriseid. Märksõnaks on siin kompaktsus.”
Sooman näeb, et populaarseteks kohtadeks kujunevad Tallinna lähiümbruses asuvad Saku, Saue, Tabasalu, Jüri jne. Ka Kopli poolsaar areneb, aga mitte nii kiirelt, kui Kalamaja aktivistid loodavad.
„Transpordi poolest ollakse nõus järele andma. Kolitakse sinna, kus naabrid teineteist tervitavad, kus kodu ei lõppe välisuksega. Peetri on hea näide. Elanikud on uhked, et seal elavad. Nad defineerivad end selle paiga kaudu. Usun, et selliseid piirkondi tekib lähiaastatel juurde,” lisas Sooman.
Pankrotid ja liitumised
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing prognoosib uuel aastal esimesi kinnisvaraarendajate ja -firmade pankrotte, lõpetamisi, ülevõtmisi ja liitumisi. Ta näeb, et pankade laenutingimused karmistuvad. Rõõmu peaks tooma madalama hinnatasemega kinnisvara.
„Kinnisvaraturul on märke sellest, et järgmine aasta toob kaasa kinnisvarahindade tõusu peatumise, piirkonniti ka tehinguaktiivsuse ja hindade languse. Turu jahtumine toob kaasa konkurentsi kasvu ja osa kinnisvarafirmade tegevuse lõpetamise või liitumise,” ütles Saksing.
Saksingu juttu kinnitab tõsiasi, et 2015. aasta kinnisvaraturg meenutas paljuski 2007. aastat: hulganisti alustati kõikvõimalikke kinnisvaraarendusprojekte, arendusfirmadesse loodi müügiosakonnad, kinnisvarafirmadesse omakorda arendusosakonnad. Turule sisenes rohkesti eri suuruse ja kompetentsiga uusi turuosalisi. Ostjate huvi koondus magusatele kinnisvarapakkumistele. Arendajad tegid kampaaniaid, mis lubasid tasuta mööblit, autosid, garaaže, kuid mitte paremat hinda.
Adaur Grupi juht ja koolitaja Tõnu Toompark on veendunud, et järgmine aasta tuleb turul sama põnev kui 2015. Mis ikkagi saab uute korterite arendustest? Kas pangad keeravad arendajate kraanid kinni? Kas töötute arv kasvab ja palgakasv pidurdub ning kuidas see mõjub kinnisvarasektorile? Need on olulised küsimused.
„Kas pangad hakkavad klientidesse taas personaalsemalt suhtuma või jätkatakse nende käsitlemist konveiermeetodil,” küsis Toompark.
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul saab uusarenduste puhul ostjate lemmikuks nn keskmine kinnisvara. Lihtsad hooned, mis asuvad mõnel mäel või linna äärealal. Eksklusiivkinnisvarale on vähem ostjaid ja selliseid projekte ei tule ka palju peale.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eksperdid-kinnisvaraturul-tuleb-pingeline-aasta-kas-uusarendustele-vajutatakse-pidurit?id=73302049
Pro Kapital Grupi kontserni kuuluv ettevõte AS Tondi Kvartal sõlmis lepingu oma tütarettevõtte OÜ Marsi Elu vähemusosaluse ostmiseks Liechtensteini ettevõttelt Katmandu Stiftung, mis on Ernesto Preatoni kontrolli all.
Eesti Panga andmetest lähtuvalt oli Eesti keskmine eluasemelaenu jääk 2015 III kvartalis 37 566 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine laenujääk kasvanud 1,8%.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatavale Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursile esitatud ehitised on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil kõigil ka läbivaid ühisjooni. Märksõnadeks on siinkohal energiatõhusus, innovatiivsus ja keskkonnast hoolimine.
Meil on probleem suvituskorterite omanike ja püsielanike vajaduste hääletamisel. Isegi ei saa põhikirja sisse hääletada volituste arvu ülempiiri.
Arco Vara Tartu objektidest uudistati oktoobris ettevõtte koduleheküljel enim Uus-Ihastes asuvat korterit, mis maakler Anne Heinlo sõnul on tegelikkuses justkui täiesti omaette asetsev maja, üksnes kinnistu on väiksem.
17.12.2015 ajalehes Äripäev ilmunud artiklis „Kogu tõde Tallinna börsist ehk kuidas oma rikkus 22 kordistada. Valiku küsimus“ on avaldatud ebatäpsed andmed ning investoreid eksitav informatsioon AS Merko Ehitus aktsia tootluse ja ettevõtte väärtuse kohta.
Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil Mere pst 4 ja sellega külgneva ala detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada moodustatavatele kruntidele kuni 8 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone ning ühtlasi olemasolevaid hooneid laiendada ning rekonstrueerida.
Rocca al Mare väravasse, Vabaõhumuuseumi tee ja Paldiski maantee nurgale hakati ehitama eksklusiivset elu- ja ärihoonet. Kaheksakorruseline unikaalse arhitektuuriga ehitis kannab nimetust LAEV ning selles saab olema 30 korterit ja 18 äripinda.
21. detsembril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja Riia Rahvusvaheline Lennujaam lepingu teise etapi ehitustööde teostamiseks Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminalis.
Nordecon AS sõlmis üle 20 miljoni euro suuruse lepingu Meerhof 2.0 hoonetekompleksi ehitamiseks Tallinnasse aadressile Pirita tee 20a. Tööde tellija on Metro Holding OÜ tütarettevõte Pirita tee 20a OÜ.
Viimase paari aasta jooksul on elukondliku kinnisvara arendustegevus hüppeliselt aktiviseerunud ja uute korterite pakkumine on Tallinnas võrreldes eelmise aastaga sisuliselt kahekordistunud. Mälestused 2007. a kinnisvaramulli lõhkemisest on unustusse vajumas. Kinnisvaramulli paisumise ajal tundus enamikele, valdavalt kogemusteta arendajatele, et sõltumata asukohast ja kvaliteedist on kinnisvaraturg ainult kasvav, täiesti riskivaba, kaubaks läheb kõik ja hinnatõus kestab seni kuni vähemalt Tallinnas saavutatakse Helsingi keskmine hinnatase.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatab: Tallinna Linnavolikogu võttis 10. detsembril 2015 otsusega nr 198 vastu Kristiine linnaosa üldplaneeringu ja esitab selle avalikule väljapanekule.
