Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia nominendid

19.11.2015 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektide Liit tegi teatavaks kuus nominenti, kes kandideerivad tänavu esmakordselt koostöös Merkoga välja antavale arhitekti aastapreemia tiitlile. 5000-eurose preemia saaja selgub 4. detsembril Kultuurikatlas toimuval arhitektuuripreemiate galal.

EALi aastapreemia laureaadi valib Soome üks tunnustatumaid arhitekte Rainer Mahlamäki, Finland Prize laureaat ning tänavuse Alvar Aalto arhitektuurikonkursi žürii liige.

EALi arhitekti aastapreemia 2015 nominendid on

White Beach Golf klubihoone. Valgeranna küla, Audru vald, Pärnumaa. Autorid: Jaan Port, Markus Nimik, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus
TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini ja laboratooriumite hoone. Tallinna tn 19, Kuressaare. Autorid: Kalle Komissarov, Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Lembit-Kaur Stöör
Sõpruse pst 157 büroohoone. Tallinn. Autor: Indrek Suigusaar
Hoonetekompleks (elamu, saun, abihoone/garaaž). Tartumaa. Autorid: Peeter Pere, Eva Kedelauk, Anna-Maria Erik, Janek Maat
Kentmanni tn 6 elu- ja ärihoone. Tallinn. Autor: Indrek Allmann
Villa renoveerimine Pärnus. Lõuna tn 2a, Pärnu. Autor: Jaak Huimerind

„Käesoleval aastal algatatud konkursisarja eesmärk on tõsta esile ja tunnustada igal aastal üht silmapaistvat arhitektuuriteost ning selle autorit. Sellega tahame anda Eesti Arhitektide Liidu liikmetele, keda täna on 400 ringis, veelgi rohkem motivatsiooni tulla välja uuenduslike arhitektuuriliste lahendustega,“ sõnas Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

„Konkursi hindamisprotsessis on meile äärmiselt oluline tagada sõltumatus meie liidu enda ja kohaliku kultuuriüldsuse mõjudest. Seetõttu oleme töid hindama palunud rahvusvaheliselt tuntud Soome arhitekti Rainer Mahlamäki, kes on pälvinud ligi 60 erinevat arhitektuuriauhinda, sh mitmeid rahvusvahelisi tunnustusauhindu,“ selgitas Indrek Allmann. „Tegemist on Eestis esimese arhitektuurkonkursiga, mida hindab 100% rahvusvaheline žürii. See tagab, et hinnatakse ikkagi puhtalt arhitektuuri ja võidutöö paistaks uuenduslik ning eriline ka rahvusvahelisest vaatepunktist.“

Eesti Arhitektide Liit annab preemiat välja koostöös AS-iga Merko Ehitus, kellega sõlmiti tänavu juunis viieaastane koostööleping.

Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid – nii arhitektuurivõistluste korraldamine kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangud. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Merko Ehitus (http://group.merko.ee/) on Baltimaade juhtiv ehitusettevõte ja kinnisvaraarendaja, mis pakub terviklahendusi üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse valdkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvara hinnaindeks tegi 7 aasta rekordi

19.11.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis novembris viimase seitsme aasta rekordtasemele. Tõusu taga on jätkuv uute ja keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine.

KV.EE hinnaindeks jõudis novembris 83,1 punkti tasemele, viimati oli indeksi väärtus sellest kõrgem 2009. aasta jaanuaris. Viimase aastaga kerkis indeks 7,6%. „Indeksit kergitab ühelt poolt see, et uusi kortereid ehitatakse juurde kui ka see, et neid uusi kortereid pakutakse müügiks järjest aktiivsemalt,“ ütles KV.EE juht Tarvo Teslon ning selgitas, et indeksi näol on tegemist siiski nö struktuuse hinnatõusuga. „Seega võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud viimased 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.“

Ühe näitena kinnisvara struktuursest hinnatõusust tõi Teslon võrdluse eelmise aastaga, kus konkurents oli väiksem ning uusarenduste puhul pani arendaja sageli portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid. „Täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu ning see kergitab ka indeksi väärtust kiiremini,“ selgitas Teslon.

Arvestades pankade poolseid piiranguid uute korterite finantseerimisel ja Euroopa rahatrükist tingitud inflatsiooniohtu, võib KV.EE juhi hinnangul lähemas tulevikus prognoosida mõningat survet elamispindade hinna tõusuks. „Kui pakkumine väheneb ja kontodel tegevuseta seisev raha otsib turvalist paigutamise võimalust, võib kinnisvarasse investeerimine tunduda soodsa võimalusena,“ leidis ta.

Lisaks on keskmine palk kerkimas ja tööpuudus madalal 5,2% tasemel, mis on samuti nõudlust aktiveerivad tegurid. Hinnatõusu hoiavad tagasi Euroopa majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskid.

Vaata tabelit hindade ja pakkumiste arvudega siit: http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kinnisvara-hinnaindeks-tegi-7-aasta-rekordi/ t. Hinnaindeksiga saad tutvuda siin: http://www.kv.ee/?act=index.main#graph

Kinnisvaraportaal KV.EE on Eesti suurim kinnisvaraportaal, millel on igas kuus üle 600 000 külastaja. Portaali haldab AllePal OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nordecon lõpetas Tartus lennujaama ristmikuni viiva teelõigu suuremahulised ehitustööd

19.11.2015 Tõnu Toompark

Nordecon ASil valmisid tähtaegselt Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimis- ja ehitustööd, mille raames uuendati lennuvälja ristmikuni viivat teelõiku ning ehitati kokku kolm viadukti ja üks tunnel. Muu hulgas paigaldati ehitustööde käigus Tõrvandi ristmikul unikaalse sillatõste näol ligi 300 tonni kaaluv betoonist raudteeviadukt.

„Tartu läänepoolsel ümbersõidul valminud Lemmatsi teest kuni lennujaama ristmikuni ulatuv teelõik on oluline liiklussõlm, mida kasutab ööpäevas üle 14 000 sõidukijuhi – seda alates kohalikest liiklejatest kuni transiitliikluseni välja,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Ehitustööde käigus ehitati Tõrvandi ristmik eritasandiliseks risteks, mille tulemusel hakkas Tõrvandi ja Ülenurme aleviku vaheline liiklus ning kergliiklus toimima põhimaantee ning raudtee all. Nordeconile tähendas aga sealse raudteeviadukti paigaldus huvitavat insenerialast väljakutset, millega kõik projekti osapooled suurepäraselt toime tulid.“

Erkki Suurorgi sõnul tuli nimelt ehitajal paigaldada Tõrvandi ristmiku ehitusel 31-tunnise raudteeliikluse katkestuse ajal varem valminud 295 tonni kaaluv betoonist raudteeviadukt. Tegemist oli kolm kuud ette valmistatud unikaalset sillatõstega, mida teostas selleks Eestisse toodud maailma üks suuremaid mobiilseid kraanasid.

„Objekti andsime tellijale üle novembris, kuid liiklejate kasutada oli uus tee juba loomulikult varem. Valminud teelõik võimaldab autojuhtidel lennujaama ristmikuni sõita oluliselt sujuvamalt ja ohutumalt kui varem ning ka lubatud piirkiirused on suurenenud,“ selgitas Erkki Suurorg.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Lemmatsi teest kuni Lennuvälja teeni ulatuval 3-kilomeetrisel lõigul projekteeriti ja ehitati välja enamuses 2+2 sõidurajaga maantee koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega. Lisaks ehitati lõigule kaks maanteeviadukti, raudteeviadukt ning jalgratta- ja jalgteetunnel, rekonstrueeriti ristuvad ühendustänavad ja kõrvalteed, ehitati välja Tamme tänava ühendustee ning Lennuvälja tee lõik koos ringristmikuga. Ühtlasi said kohalikud kõrvalmaanteed tolmuvaba katte umbes 7 km ulatuses.

Kogu Tartu läänepoolse ümbersõidu pikkus on 12 kilomeetrit ning see kulgeb mööda Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa trassi Kandikülast Uhtini. Ümbersõidu väljaehitamine on jagatud kuueks ehitusjärguks. Ehitustööde tulemusena on kavas Tartu läänepoolne ümbersõit ehitada valdavalt neljarajaliseks esimese klassi maanteeks.

Nordeconi rajatud Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala tööd algasid projekteerimistöödega augustis 2014 ning kestsid 15 kuud. Projekti tellija oli Maanteeamet, projekti kaasrahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Ehitustööde maksumuseks oli 8,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Langetasime “Kinnisvaraõiguse ABC” hinda

19.11.2015 Tõnu Toompark

Langetasime käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” hinna enneolematult soodsale 19,99 eurole. Kui ostad käsiraamatu koos raamatuga “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” saad mõlemad käsiraamatud täiendava soodustusega.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt finantseerimise poole pealt.

Raamat käsitleb kõiki olulisi valdkondi, mida kinnisvaratehingute juures peab teadma – maakleri tegevust reguleerivatest küsimustest võlaõiguse ja asjaõiguseni. Puudutamata ei jää pärimisõigus, maksustamine ja notarite tegevus.

Lisainfo

Osta “Kinnisvaraõiguse ABC“
Osta “Uus ehitusseadustik ja ehitamine“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Elu korteriühistus: Kaasomandi kasutuskorra määramise avaldus

19.11.2015 Kätri Sarapuu

Soovime kaasomandis olevale pinnale määrata kasutuskorda. 10-st omanikust on 70% jagamisega nõus.

Küsimused:

Kui palju läheks hagi esitamine maksma? Kaasomand on plaanis jagada kõigi korteriomanike vahel. Jagatava kaasomandi kogupind on umbes 500 m2 ja väärtus on päris suur.
Kellel oleks kõige mõttekam hagi esitada?
Ühiselt need korteri omanikud, kes jagamist soovivad
KÜ
Üks korteri omanik iseseisvalt

Vastus:Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega (TsMS § 613 lg 2). Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 122 lg 3 kohaselt on hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasub avalduse esitaja. Kui avalduse esitaja(d) võtab endale esindaja, võivad lisaks riigilõivu kulule lisanduda ka esindaja kulud.

Kulude osas peab arvestama, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega näiteks kui kohus leiab, et vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, võib kohus menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Seega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks peaks esitama kas üks korteriomanik iseseisvalt või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad. Korteriühistu ei ole kaasomanik, seega korteriühistu ei saa nimetatud avaldust esitada. Seda, kas kohtule esitab avalduse üks korteriomanik või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad, tuleb teil endal otsustada ning leida sobivaim lahendus.

Tuleb ka meeles pidada, et hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Seega juhul kui kaasomanike enamus oleks nõus avalduse rahuldamisega, ei tähenda nimetatud asjaolud automaatselt seda, et see tooks vältimatult kaasa avalduse rahuldamise.

Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistics: Number of permits for use for non-residential premises down 2%

18.11.2015 Tõnu Toompark

According to Statistics Estonia, 178 permits for use were issued for non-residential premises in Q3 2015. Issuance of permits for use decreased 2% in a year.

The floor area of non-residential premises issued with permits for use was 149 000 m², or down 16% year on year.

In Q3 2015, 392 units of non-residential premises received building permits. This is 39% below last year’s respective levels. However, the floor area of non-residential premises issued with building permits did increase to 294 000 m², or 48% year on year.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE indeks lõi viie aasta rekordi

18.11.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE Indeks on kerkinud 83,0 punkti tasemele, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Aastaga kerkis KV.EE indeks 7,6%.

Hinnaindeksi tõusu taga on jätkuvalt uute keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine. Keskmist hinda tõstab nii asjaolu, et uute korterite pakkumine suureneb kui fakt, et uusi kortereid lisatakse portaali KV.EE aktiivsemalt.

Kui väiksema konkurentsiga aastatagusel ajal pani arendaja portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid, siis täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu. Suurem kuulutuste hulk tõstab KV.EE indeksi väärtust kiiremini.

Seega on tegemist nö struktuurse kinnisvara hinnatõusuga. Vaatamata tehinguhindade või KV.EE indeksi kerkimisele võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.

Arvestades tõsiasja, et uute korterite finantseerimisele on pangad piirangu peale pannud ja Euroopa rahatrükk tekitab inflatsiooniohtu, võib prognoosida mõningat survet elamispindade hinna tõusuks. Kui pakkumine väheneb ja kontodel tegevuseta seisev raha otsib turvalist paigutamise võimalust võib kinnisvarasse investeerimine tunduda soodsa võimalusena. Lisaks on keskmine palk kerkimas ja tööpuudus madalal 5,2% tasemel, mis on samuti nõudlust aktiveerivad tegurid.

Nii võime öelda, et meil on mitmeid tegureid, mis võivad kergitada nii elamispindade hindu, väärtust, kui KV.EE indeksi väärtust. Küll tuleb arvestada, et Euroopa majandusest ja poliitilisest olukorrast tuleneb hulk riske, mis hinnatõusu tagasi hoiavad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Büroopindade väljaüürimine nõuab omanikult paindlikkust

18.11.2015 Tarmo Tuisk

Viimastel aastatel on Tallinnas valminud kümneid tuhandeid ruutmeetreid uusi büroopindu ja arendajad pakuvad neid lähiajal suurtes mahtudes veelgi lisaks. Turuolukord survestab büroode omanikke olema paindlikud ja leidlikud, ütleb Arco Vara äripindade osakonna juhataja Tarmo Tuisk.

Uute ja renoveeritud büroopindade pakkumise märgatav kasv on toonud büroode üüriturule mitmeid muutusi. Kui varasemalt rajasid arendajad büroohooneid valdavalt nii, et enamasti oli olemas kindlus ankurüürniku osas, siis nüüd on turule tulnud arendusi, millel ei ole ankurüürnikku ega eellepinguid ja seetõttu on projekti õnnestumise riskitase kõrgem.

Teisalt mõjutavad turuolukorda A-klassi kvaliteedinõuetele vastavad uued ärihooned, mille järele on seni olnud küllaltki suur nõudlus, ent kasvava pakkumise tõttu on nimetatud nõudlus vähenemas ja omakorda üürihindu mõjutamas.

Kolmandaks, ettevõtete parema kvaliteediga büroopindadele liikumine on juba mõjutanud ja mõjutab lähiajal veelgi üsna drastiliselt madalama kvaliteediga pindu, kus on sõltuvalt objektist üürihindades juba korralikke allahindlusi näha.

Omanikud peavad rohkem pingutama

Kui üürnikud vahetuvad kiiresti või seisavad äripinnad pikalt tühjad, võib see olla ohumärk konkreetse pinna ja üüritingimuste suhtes, kuid mitte piirkonna suhtes tervikuna. Siin on omanike jaoks suur järelemõtlemise koht, sest üürnike pidev vahetumine ning äripinna tühjana hoidmine ei ole jätkusuutlik ärimudel. Tuleb vahetada kas kontseptsiooni, muuta hinda, üüritingimusi või teha midagi muud, mis omanikust sõltub.

Näiteks, kui äripinna omanik tahab leida ühte suurklienti, kes võtaks korraga 600-1000 või rohkemgi ruutmeetrit bürood, siis peab aru saama, et selliseid suurkliente liigub harva ja pinda tuleks jagada väiksemateks osadeks, millele oleks turul rohkem nõudlust.

Samas tuleb igale äripinnale läheneda individuaalselt, kõigile sobivaid üldisi soovitusi ei ole võimalik anda.

Kortermajade äripinnad ei leia kliente

Üheks problemaatilisemaks segmendiks ärikinnisvaras on kujunenud pinnad korterelamutes.

Tallinna üüriturul on praegu saadaval ligikaudu paar-kolmsada või isegi rohkem esimese korruse vaba äripinda, mis paiknevad valdavalt elumajades. Kuna varasematele tööstusaladele ehitatakse detailplaneeringutest tulenevalt just äripindadega korterelamuid (kinnistu sihtotstarbeks määratakse mingis osas ärimaa), on turule tulemas palju pindu, millele on üürnikke ja ostjaid raske leida põhjusel, et nad ei asu äripindade jaoks atraktiivses asukohas.

Taolised äripinnad on problemaatilised nii klientide kui majaelanike jaoks – üürniku tegevus ei tohi tekitada müra ega lärmi üle lubatud piirmäärade, kinni tuleb pidada öörahu kellaaegadest jms.

Kokkuvõttes saame me Tallinnas lähimas tulevikus näha büroopindade ülepakkumist, mis ilmselt toob kaasa surve üürihindadele ja olukorra, kus kõikidele kehvemas seisus pindadele ei suudeta kliente leida.

Tarmo Tuisk
Arco Vara äripindade osakonna juht

Tallinn rajab õpetajatele soodsad elamispinnad

18.11.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus jätkab toetatud elamispinna vajajatele munitsipaalkorterite ehitamist, järgmisel aastal alustatakse Lasnamäele 75 korteriga õpetajate maja ehitamist.

„Sellega toetame linna koolide ja lasteaedade õpetajaid eluasemeprobleemi lahendamisel, andes võimaluse taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Uuslinna tn 3a kinnistule rajatavad õpetajate majad valmivad kava kohaselt 2017. aasta sügiseks.“

Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse järgmisel kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks. Õpetajate maja projekteerib AS Sweco Projekt.

„Kava kohaselt ehitatakse Uuslinna tn 3a kinnistule kaks viiekorruselist korterelamut,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neisse on kavandatud ühe- ja kahetoalised korterid.“

Võrk rõhutas, et projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse, et tulemuseks oleksid võimalikult energiasäästlikud ja seega madalate ülalpidamiskuludega eluruumid. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.

Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürimajade ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.

Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.

Õpetajate maja ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on tuleva aasta eelarvesse kavandatud kokku 5 450 000 €. Lisaks õpetajatele korterite ehitamisele jätkub ühiselamu tüüpi hoonete renoveerimine ning valmivad Paljassaare tee 37 ja Sõpruse pst 5 hoonete renoveerimisprojektid, muudeks remonttöödeks ja soetusteks linnavaraameti haldusalas on kavandatud 200 000 €.

Tallinnasse kerkib Baltikumi kõige jätkusuutlikum büroohoone

18.11.2015 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinnas, aadressil Endla tänav 15 rajatav büroohoone Numeral pälvis rahvusvahelise kinnisvaraföderatsiooni FIABCI poolt antava kõrgetasemelise kinnisvara auhinna – Baltic Prix d’Excellence 2015 kategoorias jätkusuutlik ehitis.

„Numeral näitab teed uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike büroohoonete ehitamisel,” kommenteerib Endla 15 üüripindadega tegelev Uus Maa Property Advisors’ konsultant Kristen Tamm. „Üürnikud saavad kasutada nõudluspõhist ventilatsioonisüsteemi, mis reguleerub automaatselt vastavalt CO2 sisaldusele õhus. Hoone jahutusenergia säästmiseks on lõunapoolsele fassaadile paigaldatud päikesekaitsepaneelid. Maja energiatõhususe klassiks saab rekonstrueerimise tulemusel B, mis on võrreldav parimate uusehitistega.“

Hoone on ühtlasi ka esimene büroomaja Tallinnas, mis taotleb BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) keskkonnakvaliteedisertifikaati, mille nõuetest tulenev projekteerimine ning ehitus tagab majale pika eluea ja tervislikuma töökeskkonna.

Numerali Ärimaja on põneva ja pilkupüüdva välimusega 4- ja 7-korruseliset tiivast koosnev hoone, mille fassaadivärvus varieerub sõltuvalt valgusest ja vaatenurgast. Töötajaid ja külalisi võtab vastu kvaliteetsete ja elegantsete viimistlusmaterjalidega kujundatud avar aatrium ja valgusküllane lobby, kuhu pääseb mööda paraadtreppi. Töötajate kasutada on muu hulgas ka riietus- ja duširuumid ning jalgrattaparkla.

Hoone üldpindala on 7936 m2, sellest büroo- ja teeninduspind 6880 m2. Ärimaja rekonstrueerimisel kasutatakse maksimaalselt hoone olemasolevaid konstruktsioone, misläbi säästetakse loodust ja vähendatakse tekkiva prügi hulka.

Numerali ärimaja arendab OÜ Numeral Endla ning ehituse peatöövõtja on Fund Ehitus. Tööde lõpptähtaeg on aprill 2016.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Suur elamispindade turuülevaade “Korteriturg: edasised suundumused 2015”

18.11.2015 Tõnu Toompark

Olen kokku pannud uue suure elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumused – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänase elamispindade seisule ja võimalikele arengustsenaariumitele.

Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab turuülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.

Ülevaadet käin tellijate juures isiklkikult esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.

Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Kuulutati välja presidendi residentsi ehitushange

18.11.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja presidendi residentsi ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 10. detsembrini. Tuleva aasta algusest kuni 2017. aasta suveni kestvate ehitustööde tulemusena antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleks rekonstrueeritakse Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. Tööde käigus korrastatakse kõik hooned v.a Vana-Liberty hoone, rajatakse insener-tehnilised kommunikatsioonid, korrastakse territoorium, rajatakse ühendusteed, valgustus ning piiratakse ala turvaliselt.

Hoonete taastamiseks on Novarc Group AS poolt koostatud põhiprojekt, millega on kavandatud hoonete rekonstrueerimine ja territooriumi korrastamine.

Ajalooline ülevaade

Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud ja seetõttu ka ainulaadne suvemõis, samuti oluline 18.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Kolme Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega (Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ning Daheimi maja) kompleksi rikastavad väärtuslike struktuurielementidena muinsuskaitse kaitsevööndisse kuuluvad mitmed ajaloolised (abi)hooned: taastatav Vana-Liberty maja, Vana-Liberty maja jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.

Kochide perekonna ajalugu algas Liberty alal 1822. aastal, mil Gustav Alexander Koch abiellus Caroline Elisabeth von Strahlborniga (Karl Friedrichi ütar), saades territooriumi omanikuks. G. A. Koch töötas ms Tallinnas notarina, rae sekretärina, raehärrana ning rae advokaadina.

Olemasolev olukord

68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub täna 7 hoonet ning 1 hoone vundament (Vana-Liberty hoone). Hooned anti 2014. aasta alguses üle RKAS-ile. Varasemalt olid need Vabaõhumuuseumi kasutuses.

Riigihange „Presidendi residentsi ehitustööd“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 169060. Pakkumiste esitamise aeg on 10. detsember 2015 kell 11:00

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu kesklinna üldplaneering ootab tartlaste arvamusi kuni neljapäevani

17.11.2015 Tartu.ee

Veel kuni 19. novembrini k.a saab esitada ettepanekuid Tartu kesklinna uue üldplaneeringu kohta. Ettepanekuid võib esitada nii meiliaadressil lpmko@raad.tartu.ee kui ka Tartu kodulehel www.tartu.ee/kesklinn, kus saab planeeringuga ka lähemalt tutvuda. Lisaks on planeering tutvumiseks väljas ka raekojas asuvas infokeskuses ning Küüni-Poe tänava infostendidel.

“Mul on hea meel, et diskussioon kesklinna tuleviku üle on tõelise hoo sisse saanud. Kõige rohkem on räägitud kesklinna parkidest, kusjuures suures arutelutuhinas on kõlanud isegi väiteid nagu kaotaks uus planeering kõik kesklinna pargid. See ei vasta tõele. Tartu kesklinna piirkonnas on parkide osakaal suhteliselt suur – üle 20 protsendi kesklinna pindalast. Juhul kui väljapanekul olev planeering täielikult ellu viiakse, kahaneks kesklinna parkide pindala paarikümne aasta jooksul vaid 1,6 protsendi võrra,” ütles abilinnapea Jarno Laur.

“Planeeringu eesmärk on tuua südalinna rohkem elu ja anda linlastele põhjust siia tulla. Selleks kavandame kesklinna mitmeid ühiskondliku funktsiooniga hooneid – raamatukogu-kunstimuuseum Vabaduse pst äärde, riigimaja Holmi parki, ülikooli infotehnoloogiamaja Narva maantee algusesse,” lisas Laur.

Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada. Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.

Planeering näeb ette hoonestuse olulist tihendamist, uute töökohtade loomist linna keskusesse ja selle läbi kesklinna kui regiooni keskuse rolli tõusu. Üldplaneeringus on kesklinn jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna ruumilisteks üksusteks ning kirjeldatakse ja kavandatakse nende piirkondade linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms.

Liikumisruumi kasutamise põhimõttena soodustatakse kesklinnas kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendamist. Jalgratturitele luuakse kesklinnas paremad võimalused elamupiirkondadesse ja akadeemilistesse linnakutesse sõitmiseks. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine ei ole lubatud. Uus kergliiklussild rajatakse Põik tn sihis, mis on mõeldud Ülejõe asumi paremaks sidumiseks Sadama asumiga.

Planeeringuga on määratud puhke- ja virgestusalad ning Emajõe kasutamis- ja ehitustingimused. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid. Jõe kallastele Võidu silla, Raatuse tn pikenduse ja Vabaduse silla juures nähakse ette mitmete kohvikute ehitamise võimalused. Planeering näeb ette ka alleede olulist lisamist linna tänavatele.

Kesklinna üldplaneeringu arvestusperiood on 20 aastat, mille jooksul peaks kavandatu ellu viidama.

Kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul (19. oktoober-19. november 2015) esitatud ettepanekuid analüüsitakse ja tutvustatakse avalikel koosolekutel jaanuaris 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Maakri Kvartal ja Merko sõlmisid ehituslepingu

17.11.2015 Tõnu Toompark

Maakri Kvartal OÜ rajab Tallinna südalinna kõrghoonete teemaplaneeringu alale aadressil Maakri tn 19/21 seitsmest hoonest koosneva Maakri Kvartali, sh 30-korruselise maamärgilise tähendusega uue kõrghoone. Kvartali projekteerimis- ja ehitusleping sõlmiti AS Merko Ehitus Eestiga, Merko jätkab ehitust kuni lõpliku valmiduseni. Maakri Kvartali arendust finantseerib Pohjola Pank. Kvartali ankurüürnikud on Pohjola Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS.

Kokku investeerib Olav Miilile kuuluv Maakri Kvartal OÜ projekti ligikaudu 50 miljonit eurot. “Tallinna südalinna kerkib pärast 10-aastast pausi jälle uut kvaliteeti loov moodne kõrghoone, mis muudab linna siluetti ja on oluline samm Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringu elluviimisel,” ütles Maakri projekti juht Jaan Erelt.

Ärikompleks koosneb kokku seitsmest hoonest: ehitatakse 30-korruseline kõrghoone, 10-korruseline ja 4-korruseline hoone ning rekonstrueeritakse neli 20. sajandi algusest pärinevat 3-4 korruselist arhitektuurimälestist. Maakri Kvartalis on kokku ligi 36 000 m² brutopinda, sealhulgas ligi 21 500 m² üüritavat äripinda. Kvartali ankurüürnikeks on Pohjola Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kompleksi luuakse ligi 170 parkimiskohta ning otseühendus Tornimäe maa-aluse parkimismajaga. Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist.

Maakri Kvartali arendust nõustava EfTEN Capital AS’i tegevjuht Viljar Arakas lisas, et EfTENil on suur au olla niivõrd olulise projekti nõustajaks ja üheks esimeseks üürnikuks. “Oleme kõik teadlikud, et Tallinna on kerkimas üle 65 000 m² uut büroopinda. Samas, arvestades Maakri Kvartali unikaalset asukohta Tallinna ärilises südames ja 110-meetrist kõrgust, oleme projekti edus veendunud.”

Maakri Kvartali edasised projekteerimis- ja ehitustööd teostab AS Merko Ehitus Eesti. „Tegemist on keerulistes südalinna tingimustes kaasaegsete hoonete ehitamisega, kuid Merko 25-aastane kogemus samasse piirkonda kõrghoonete rajamisel annab meile kindluse, et saame ehitustöödega kvaliteetselt ja tähtaegselt hakkama,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben. Ehitustööd jätkuvad 2016. aasta märtsis. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2018. aasta kevad.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ja elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.

Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade lisaemission

17.11.2015 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste AS emiteerib 17.11.2015 täiendavalt 26.11.2018 lunastuvaid võlakirju nominaalväärtuses 3 000 000 eurot. Võlakirjad emiteeritakse vastavalt ettevõtte juhatuse poolt 10.06.2015 heaks kiidetud võlakirjade tingimustele. Mitteavaliku pakkumise korras läbi viidud emissiooni märkimisel osalesid nii institutsionaalsed, kui eraisikutest investorid Eestist, Lätist ja Leedust.

Pärast lisaemissiooni registreerimist tõuseb Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade nominaalne kogumaht 5 miljoni euroni. Emissiooniga kaasatud raha kasutatakse edasiste arendusprojektide rahastamiseks. Mainor Ülemiste AS-l on kavas esitada taotlus lisaemissiooni käigus emiteeritud võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolse kauplemissüsteemi First North Balti võlakirjade nimekirjas.

Lisainfo ettevõtte ja võlakirjatingimuste kohta:
http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?instrument=EE3300110691&list=9&date=2015-11-14&pg=details&tab=company

Mainor Ülemiste AS on koos oma sidusettevõtte Technopolis Ülemiste AS-iga, Baltimaade suurima, teadmistel põhineva ärilinnaku Ülemiste City arendajad. Tallinna lennujaama kõrval asuva endise Dvigateli tehase territooriumi 36 hektaril on välja ehitatud unikaalne keskkond, kus on pea 100 000 m2 renditavat büroopinda ja ligi 300 ettevõttes töötab täna juba üle 7000 inimese. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 m2 büroopinda ja 125 000 m2 kortereid, lisaks veel spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.