Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

III kvartalis oli tööhõive määr viimase 15 aasta kõrgeim

StatistikaametTöötuse määr oli 2015. aasta III kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatab Statistikaamet. III kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.

Töötuse määr kahanes 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006–2007, kui töötuse määr oli 4–5% ja töötute arv alla 40 000.

Tööhõive määr oli III kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.

Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli 2015. aasta III kvartalis 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui 2014. aasta III kvartalis ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Oluliselt langes 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.

Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.

Et 2015. aastal on sisemajanduse koguprodukti kasv olnud mõõdukas, siis oluliselt paranenud tööturunäitajate põhjus ei saanud olla suur majanduskasv. Võimalike põhjustena võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele ning hooajatööde mõningase edasilükkumise III kvartalisse. Samuti võis tööturule avaldada mõnevõrra mõju 2014. aasta II poolaasta majanduskasv ning plaanitav töövõimereform.

Diagramm: Töötuse ja tööhõive määr, III kvartal, 2000–2015

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Kuue kuu euribor langes esimest korda alla nulli

Arco VaraÜhe kuu euribor oli miinuses esmakordselt 19.-22. jaanuaril, millega on seotud osa suurettevõtetele antud laene. Kolme kuu euribor langes negatiivseks kevadel, 28. aprillil. Eluaseme- ja muude pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu euribor jõudis miinusesse aga 9. novembril ehk kiiremini kui ennustused seda ette nägid. 9 ja 12 kuu euribor intressimäär on seni veel plusspoolel, kuid ka need püsivad nulli lähedal.

Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul 6 kuu euribori miinusesse kukkumine kinnisvaraturul järske muudatusi endaga kaasa ei too. On tõenäoline, et euribori miinus ei kajastu eluasemelaenu intressides samal määral, kuna kommertspangad võivad riskimarginaali osa suurendada.

Madal euribor on viide kogu euro-ala majanduse tervisele. Eriti nõrgas makromajanduslikus seisus on suur osa veel eile ja täna kindlana tundunud töökohti koondamisriski all. Eluaseme ostjaile võiks soovitada, et nad küsiksid tavalisele pakkumisele lisaks ka fikseeritud intressiga laenupakkumist. Samas, kas intressi on mõtet negatiivse euribori aegu fikseerida, sõltub laenuvõtja kuludest. Neid tuleks hinnata terve mõistusega.

Uue eluasemelaenu lepingu sõlmijal tasuks kindlasti silmas pidada, et pankade riskimarginaal on nulltaseme euribori puhul tavapärasest kõrgem, ning euribori tõustes võib esialgu soodsana tundunud leping koormavaks muutuda.

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on igal pangapäeval avaldatav Euroopa pankade omavahelise laenamise keskmine intressimäär. Euribor näitab, millise intressiga eurotsooni pangad üksteisele laenavad. Euribor arvutatakse 24 nn paneelpanga keskmise intressimäärana. Kõigi aegade kõrgeim Euribor oli 1. oktoobril 2008, kui see küündis koguni 5,405%-ni.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Uued korterid trügivad üüriturule

Kinnisvaraportaal KV.EEEluruumide arendamise aktiivne turg on suurendanud korterite pakkumist. Müüki paisatud korteritest jõuab osa üüriturule. Neid soetavad üüriinvestorid, kes otsivad olematutele hoiuseintressidele paremat tootlust, kirjeldas üüriturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Portaalis KV.EE pakutakse Tallinnas kuu jooksul 2100-2300 üürikorterit, mis on 12-15% aastatagusest enam. Üüripakkumisi tuleb kuust-kuusse juurde ja selle taga on silmnähtavalt aktiivne elamispindade arendustegevus,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Üürikinnisvarasse investeerimist soodustavad madalad intressimäärad. Äsja kukkus laenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor nulli ja seejärel lausa miinusesse. Kui pangad sellistes tingimustes hoiustele intresse sisuliselt ei maksa tundubki, et targem on raha paigutada üürikinnisvarasse, mis toodab aasta baasil 4-8% tootlust.

„Kõrgem on üürikorterite kulude-eelne tootlus vanemate korterite puhul. Samas peab arvestama, et selline turg on riskantsem, samuti on suuremad omanikukulud. Uuemad, parema kvaliteedi ja eelkõige madalamate kommunaalkuludega korterid on üürnikele kindlasti atraktiivsemad. Nende võrreldav üüritootlus jääb kinnisvaraportaali KV.EE andmete baasil valdavalt 3-5% suurusjärku,“ tõi Tarvo Teslon välja investeeringu tasuvuse näitajad.

Uuemate korterite tootlus on küll madalam, kuid kuna on tegemist uusehitistega võib arvata, et need hooned vajavad lähiaastatel vähem investeeringuid ning nendega on omanikul seeläbi vähem muresid. Teisisõnu on tegemist vähemriskantse kinnisvaraga.

Uute korterite üüriturule tulemine tõstab üüripakkumise keskmist hinda.

Portaalis KV.EE on Tallinna üüripakkumiste keskmine hind 9,50-9,70 €/m²/kuus, mis on 5-7% aastatagusest enam. Siiski võime öelda, et täna ei tule samaväärse korteri eest tasuda aastatagusest oluliselt erinevat hinda,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Statistilise hinnatõusu taga on pigem asjaolu, et pakkumisse lisanduvad uued ehk kallimad üürikorterid kergitavad keskmist näitajat, kuigi reaalset hinnatõusu aset leidnud ei ole.

„Uute korterite üüriturule lisandumine on väga positiivne trend. See suurendab üürisektori pakkumist, kus siiani on valitsemas mõningane defitsiit. Samuti laieneb üürnike valikuvõimalus pakkumiste hulgas, kus kvaliteet on hea ja väga hea,“ lisas Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Uued korterid trügivad üüriturule

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko: Tartu mnt 52 korteriarenduse teise arendusetapi käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti teise etapi. Praegu on aktiivses ehituses kogu elamukompleksi ühendav maa-alune parkla ning esimese etapi kolm kortermaja.

Teise etapi raames kerkib kompleksi Lastekodu tänava poolsesse osasse veel kaks kortermaja ning elamukompleks valmib tervikuna.

Esimese etapi raames valmib 2016. aasta teises pooles kolm kortermaja: Tartu mnt ääres 8-korruseline A maja ning sisetänavas 13-korruseline B maja ja 5-korruseline C maja. Tänaseks on sajast korterist enam kui pooled müüdud.

Elamukvartali teise etapi raames valmib 2017. aasta teises pooles 80 korterit kahes hoones: 5-korruseline maja Lastekodu tänaval ning 7-korruseline D maja sisetänavas. Merko alustab teise arendusetapi korterite eelmüüki.

Tartu mnt 52 korteriarendusprojekt (http://merko.ee/tartumnt52/) hõlmab aadressidel Tartu mnt 52 ja Lastekodu tn 23 viit kortermaja, mille esimestele korrustele on planeeritud äripinnad. Korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon, korterite verandad on klaasitud.

Kesklinna asukohast tulenevalt on pööratud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele. Parkimise teeb mugavaks kahetasandiline turvaline ja köetud maa-alune parkla, mis ühendab viit kortermaja. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2300–2850 eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Priidu Pärna: Kas kasutusloata maja saab või tohib müüa?

Eesti Omanike KeskliitEhitiste kasutusloa teema on muutunud avalikkuse ees taas aktuaalseks seoses uue ehitusseadustiku jõustumisega 1. juulil 2015. Kasutusluba on ehitiste puhul olnud vajalik siiski ka kehtiva seaduse kohaselt ja uus seadus teeb ehitajate elu vaid osaliselt kergemaks, sest väiksemate ehitiste ning väikesemahulisema renoveerimise puhul piisab kas kohalikule omavalitsusele ehitise kasutuselevõtmisest teatamisest (kasutusteatis).

Kasutusteatise puhul on kohalikul omavalitsusel õigus teha lisakontrolli ja nõuda lisadokumente, kuid kui ta seda ei tee, võib omanik automaatselt ehitist kasutama hakata. Kui maja renoveeritakse, siis tuleb samuti hankida tehtud töödele uus kasutusluba või esitada uus kasutusteatis. Enne ehitusseaduse jõustumist registrisse kantud hoonete puhul on lisatud registrisse märkus „kasutusel“, kuid puuduvad andmed kasutusloa kohta. Sellise ehitisega on siiski kõik korras, kuna vanematele majadele tagantjärgi kasutuslube ei anta ja märge „kasutusel“ näitabki seda, et kunagi on objekt järgides kehtinud korda ametlikult vastu võetud.

Kasutusloa puudumine ehk ehitise kasutamine kasutusloata on rahaliselt karistatav nii uue kui vana seaduse kohaselt. Kasutusloa eesmärk on tagada, et kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve asutusena on kontrollinud ehitise vastavust nõuetele ja projektile ning selle turvalisust. Seega on kasutusloa olemasolu iga omaniku ja ostja huvides.

Kasutusloa puudumine ei takista siiski ehitise võõrandamist, sest müüakse ikkagi kinnistut, st maad ja selle oluliseks osaks olevaid ehitisi. Notari nõustamiskohustuse alla mahub ka ostja teavitamine asjaolust, kas ehitisregistri andmetel on ehitistel kasutusluba/kasutusteatis või mitte. Ostjad on kasutusloa olemasolu suhtes muutnud järjest nõudlikemateks ja seda jälgivad ka pangad, kes tehinguid finantseerivad, samuti võib kasutusloata ehitise kindlustamine olla kallim.

Kasutusloa puudumist võib seega pidada asja puuduseks, kuid miski ei keela osta või müüa puudusega asja, kui osapooled nii soovivad. Ostja peab lihtsalt arvestama kohaliku omavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutuse rakendatavate võimalike sanktsioonidega ning ta kasutab ehitist sel juhul omal riisikol ja õigusaktide nõudeid mitte järgides. Notariaalsetes lepingutes lepitakse sageli kokku, et müüja peab kasutusloa siiski hankima tagantjärele või kui ostjal tekib selle hankimisega lisakulusid, näiteks tuleb ehitist viia nõuetele vastavaks, et siis on ostjal vastavad kulud sisse nõuda müüjalt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ardo Hansson: töötajate tootlikkuse kasv on toppama jäänud

Eesti PankEesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul jääb Eesti sissetulekute taseme ühtlustumine Euroopaga aeglasemaks, kuna töötajate tootlikkuse kasv Eestis ületab Euroopa keskmist vähem kui varem.

Eesti majandusarengu konverentsil ettekandega esinenud Ardo Hanssoni hinnangul on praegune umbes 2% suurune majanduskasv ootuspärane tulemus kaubanduspartnerite majandusolukorda hinnates. Hanssoni hinnangul saaks Eesti majandus kasvada praegusest kiiremini, sest pikemas vaates on Eesti majandusele jõukohane kasv 3-4%.

Hanssoni rõhutas oma ettekandes, et valitsuse poolt nõudluse kasvatamisega ei saa sissetulekutaset Eestis kestlikult tõsta. „Eestil on senisest enam võita kasvu soodustavatest struktuurireformidest. Majanduse kasvuvõime alustalad on tehnoloogiline areng ja tootlikkuse tõus.“

Hanssoni sõnul on majanduskriisi järel Eestis majanduskasv tulnud suures osas hõive tõusu abil, kuid hõive jõud majanduse kasvuallikana on raugemas, sest Eesti elanikkond kahaneb. „Eestis on tööturul aktiivsete inimeste osakaal teinud arenguhüppe ja me oleme möödunud Soomest, kuid Rootsiga võrreldes on veel arenguruumi. Kui rohkem inimesi osaleb tööturul, siis see on üks võimalus kasvatada Eesti majandust.“

Eestis on ostujõuga korrigeeritult töötajate tootlikkus jõudnud 63%ni Euroopa Liidu keskmisest, kuid kasv on viimastel aastatel aeglustunud. Ardo Hansson: „Eestis on masinaid ja seadmeid töötaja kohta enam kui 15 000 euro väärtuses, mis on kolm korda rohkem Eesti tasemest 2000. aastal, kuid kaks korda vähem Soome ja Saksamaa tasemest. Majanduses „tipule“ lähemal olles tuleb kasv suurema vaevaga.“

Hanssoni sõnul kulutatakse võrreldes varasemaga Eestis investeeringutele väiksema osa tuludest olukorras, kus investeeringute rahastamisvõimalused on head ja Eesti ettevõtete rahanduslik seis on tugev. Kui majanduses ei toimu senisest kiiremat moderniseerimist, siis võib tekkida stagnatsioon, ütles Hansson.

Eestil on samas palju eeliseid ülejäänud Euroopa Liidu ja euroalaga võrreldes – paindlik tööturg, võimalus võtta olemasolevaid tehnoloogiad üle arenenud majandustest, head rahastamisvõimalused ja tugev pangandussektor, varasemast madalam ettevõtete laenukoormus, vähene bürokraatia, suhteliselt madalad tööjõukulud ning korras riigirahandus ja madal riigivõlg.

Ardo Hanssoni ettekande kolmapäeval toimunud konverentsilt Eesti majanduse kurss 2016. aastal leiab Eesti Panga veebilehelt.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ülemistele kerkib uus mere ja vanalinna vaadetega büroohoone

Peterburi tee 2f, TallinnÜlemistel pandi nurgakivi uuele vanalinna vaadetega 8500 rm büroohoonele.

Eile pandi Tallinnas Peterburi tee 2F pidulikult nurgakivi Ülemiste Ärimaja büroo- ja parklahoonele, mille arendajaks on OÜ Ülemiste Ärimaja.

Uus 8500 ruutmeetrine büroo- ja parkimishoone on projekteeritud juurdeehitusena olemasolevale büroohoonele. Uue hoone, mida ehitab Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, on projekteerinud Salto AB.

Omanäolise kuju ning fassaadiga büroo- ja parkimishoonest avanevad tulevikus suurepärased vaated vanalinnale, Ülemiste järvele, Tallinna lahele ja võimsale liiklussõlmele.

Praeguses Ülemiste Ärimaja nime kandvas hoones, mille juurdeehitisena uus hoone valmib, on 7000 m2 ja seal paiknevad teiste seas ettevõtted nagu APL Agencies Estonia, Nordea pank, Salmoga Kalale jt.

Uus büroo- ja parklahoone valmib septembris 2016.

Peterburi tee 2f, Tallinn

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Linna üldplaneeringut koostades tuleb silmas pidada rahvastiku vähenemist

RahandusministeeriumRahandusministeerium koostöös Valga linnavalitsuse ja Eesti Planeerijate Ühinguga korraldavad täna ja homme Valgas kahaneva asustuse planeerimise teemalise seminari.

„Rahvastiku vähenemine ja liikumine suurlinnadesse on paljude Eesti omavalitsuste jaoks katsumus. Panustades ruumilisse planeerimisse saab kohalikul tasandil kokku leppida, kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid, et säilitada elanikkonna püsimine ka väljaspool suuremaid linnu,“ ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok.

„Teiste riikide kogemustest õppides tuleb leida Eestile sobivad lahendused. Esimest korda püütakse Valga linna üldplaneeringut koostades keskenduda olukorrale, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning teenused tõmbuvad üha koomale,“ lisas Ennok.

Valgas toimuval seminaril saab samaaegselt teha ettepanekuid nii üldplaneeringu koostamisele kui ka kujundada riiklikku ruumilise planeerimise praktikat. Seminari ja töötubade siht on teadvustada kahaneva asustusega kaasnevaid valukohti ja pakkuda välja võimalusi ning esmaseid tegevusplaane.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on seadnud arengueesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Koostamisel olevates maakonnaplaneeringutes lepitakse kokku iga maakonna asustuse arengu põhimõtted ning teiste teemade hulgas ka maakonna keskuste võrgustik. Maakonnaplaneeringutes olevad planeerimispõhimõtted seotakse omakorda kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Meerhofi luksuskorterid on tänase seisuga müüdud

Metro CapitalOktoobri lõpus sõlmiti ostu-müügi tehing Meerhofi majas asuva viimase müümata luksuskorteri ostuks. Korteri müügihinnaks kujunes 950 000 eurot. Kokku müüs kinnisvaraarendaja Metro Capital Meerhofi residentsis 14 korterit, millest igaühe hind oli rohkem kui 400 000 eurot. Kallim Meerhofi maja korter maksis üle miljoni euro.

„Kinnisvaraarendajana näeme, et heas asukohas on luksuskorterite järele kasvav nõudlus. Pirita tee alguses asuvas Meerhofi majas müüsime 14 korterit, millest igaühe hind oli rohkem kui 400 000 eurot. Kahe korteri müügihind oli ligi miljon eurot,“ võttis Metro Capitali tegevjuht Mart Habakuk kokku edukalt lõppenud arendusprojekti.

„Maja valmimise hetkeks olime müünud 80 protsenti korteritest ning viimase luksuskorteri müüsime pool aastat peale maja valmimist. Meerhofis on 73 korterit ning keskmine korteri müügihind oli 3066 EUR/m2,“ ütles Habakuk ja lisas, et Metro Capitali edasised plaanid näevad ette Meerhofi kvartali laiendamist. „Juba sellel aastal plaanime alustada Pirita tee 20a aadressil uue 10-korruselise hoone ehitust.“

Pirita tee 26 aadressil asuva Meerhofi naabriteks on arhitektuurimälestiseks tunnistatud Lillepaviljon ja hiljuti renoveeritud restoran Tuljak. Kõigist korteritest avaneb merevaade ning korterid on varustatud tänapäevaste tehnoloogiliste lahendustega. Meerhofi näol on tegemist ühe kõige kaunima kortermajaga Tallinnas. Meerhofi arhitektideks olid Henno Sillaste ning Sander Aas (Asum Arhitektid). Keskmine korteri suurus on 93 m2. Suurim korter koos katuseterrassiga on ligi 500 m2.

Metro Capital on Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on oma tegevuses keskendunud kortermajade arendamisele Tallinnas. 2015. aastal tähistab ettevõte oma üheteistkümnendat tegutsemisaastat,. Metro Capitali aktiivsete projektide hulka kuulub peale Meerhofi kvartali mahult sarnane (üle 200 korteri) Tivoli arendus, mille esimesest etapist on ligi 50% müüdud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Tartu uusarenduste turul lai valik

Ülikoolilinna uusarenduste ritta on viimase paari aastaga lisandunud jõudsalt uusi kortermaju ja arendajate soov neid juurde ehitada ei näita raugemise märke. Näiteks on lähitulevikus plaan rajada Tartu kesklinna, Filosoofi, Riia ja Era tänava vahele seitse uuselamut, kokku 300 korteriga.

Praeguse seisuga on uusarenduste osas Tartus valikut rohkem kui küll. See asjaolu on pannud nii mõnedki ostjad hindade langust ootama ja ostuotsuseni jõudmine võtab rohkem aega kui veel pool aastat tagasi.

Arco Vara Tartu esinduse maakleri Janika Tootsi hinnangul asuvad Taaralinna korterelamute uusarendused Pärna alleel, Kaupmehe ja Siili tänaval, kesklinnas aadressil Soola 2 ning Tammelinnas. Lisaks veel Kivi tänava, Raadi, Aardla ja Ladva tänava majad ning privaatse asukohaga Lubja tänava korterid Emajõe ääres.

Arendused ERM-i naabruses

Pärna allee kümnest sarnase arhitektuuriga elumajast koosnev elamukvartal asub Narva mnt ääres uuselamurajoonis, vaid paarikümneminutilise jalutuskäigu ja viie minutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest.

Arhitekt Janno Põldme projekteeritud kolme- ja kahekorruselised elamud on huvitavalt liigendatud vormide ja mahuga. Hoone muudab elavaks ja kaasaegseks fassaadi huvitav värvilahendus ja rõdud.

Elamutes on korterid 1- kuni 3-toalised. Kortereid iseloomustab kaasaegne planeering ning selgelt jaotatud elutsoonid. Magamistubade pool on isoleeritud, toad on hästi möbleeritavad ning maja ideaalilähedane paiknemine ilmakaarte suhtes tagab päikesevalguse kõigisse korteritesse.

Korterid jäävad Eesti Rahva Muuseumi naabrusesse. Asukoht on mugav nii auto- kui ühistranspordi kasutajale.

Kaupmehe kodud asuvad samas piirkonnas – ümberringi on palju rohelust, terviserajad ja pargid ning ka Tartu kesklinn on vaid 5-minutilise autosõidu kaugusel. Majade juures on toredad laste mänguväljakud, üle tee asub Raadi mõis.

Järgmisel aastal valmivas Kaupmehe 7 elamus on kokku 30 korterit, mis on 2-4-toalised korterit. Korterid on suuruses 37,9 – 80,2 m². Uued korterid on valgusküllased ja kaasaegse planeeringuga. Iga korteriomandi juurde kuulub 0-korrusel asuv panipaik ning 2-toalistel korteritel 1 parkimiskoht ja 3-4-toalistel korteritel 2 parkimiskohta.

Valikud kesklinnas ja mujal

Soola tn 2 äripindadega korterelamu asub atraktiivses Tartu kesklinna piirkonnas Kalevi ja Soola tänava nurgal. Jalutuskäigu kaugusel asuvad kõik kesklinnas paiknevad ühiskondlikud asutused: kool, lasteaed, bussipeatused ja kaubanduskeskused.

Siili majade korterid on suuruses 30 m² kuni 88 m². Igal korteril on rõdu. Lisaks on võimalik osta panipaik ja autokoht. Valida saab mugavate majaaluste parkimiskohtade ja väliparklakohtade vahel. Maja all nullkorrusel on võimalik osta parklakoht ja panipaik lähestikku.

Uued korterelamud Tammelinna lõunaosas asuvad Savi-Haraka tänaval. Piirkonda iseloomustab vaikne keskkond, mis on eemal suurematest linnatänavatest ning mille taristu on elanikele mugav ja käepärane.

Tartu korteriostja võiks kindlasti üle vaadata ka Jaamamõisa linnaosas, aadressil Ladva tn 3a ja 4a asuvad uued modernse välimuse ja läbimõeldud planeeringutega korterelamud. Kortermajade eeliseks on võrreldes teiste Tartu uusarendustega kindlasti hinna ja kvaliteedi suhe ja hea asukoht. Korterid on 2-, 3- ja 4-toalised pindalaga 50,1 – 82,9 m².

Otse Emajõe kaldale

Keda huvitavad tõelised kinnisvaraturu pärlid, võiks seada pilgud Tartu kaunis ja rahulikus Ülejõe linnaosas asuvate uute ja silmapaistvate kortermajade suunas. Lubja tn 2a ja 2b asuvad eemal linnamelust, kuid on siiski vaid 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Kaugus Tartu südamest, Raekoja platsist on vaid 1,5 km. Maja paikneb Emajõe vasakpoolsel kaldal, vaid 75 m kaugusel veepiirist, äsja ehitatud uusasumi kõrval.

Hinnatase

Uusarenduse korteri keskmine hinnatase on Tartus 1 800 €/m². Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind suurusjärgus ~ 2 000 eurot, kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Kui pangad jätkavad senist laenupoliitikat, liigub Tartu korteriturg lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil.

Uusarenduste korterite arv Tartus 2015. aastal

Linnaosad Korterite arv
Ihaste 41
Jaamamõisa 63
Karlova 62
Keslinn 89
Raadi-Kruusmaäe 56
Supilinn 23
Tammelinn 96
Tähtvere 17
Vaksali 29
Veeriku 36
Ülejõe 125
Vahi 201

 

Tartus ja Tartumaal väljastatud ehituslubade ning kasutuslubade arv uutele korteritele (tk)

Aasta Tartu korterite ehitusload Tartumaa korterite ehitusload Tartu korterite kasutusload Tartumaa korterite kasutusload
2011 187 203 34 50
2012 150 150 67 141
2013 192 260 182 240
2014 358 415 146 364
2015* 182 276 135 186

* – II kvartali seisuga

Allikas: Statistikaamet


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kas Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel liigub ülespoole?

SEB PankÜhendkuningriikide juhtiva ärikinnisvaraga seotud teenuseid pakkuv ettevõtte Colliers Internationali direktor Walter Boettcher on vaatamata üldiselt levivale suhteliselt pessimistlikule majandushinnangule siiski optimistlik.

„Ma ei leia, et asjad nii kehvasti oleks. Meie nimetame eurotsoonis toimuvat positiivseks stabiilsuseks,” ütleb ta. Prognoosi kohaselt stabiliseerub eurotsoon tänu võlakirjade ostmisele ning ka tarbijate ostujõud kasvab.

Globaliseerumine ja naftahindade kõikumine paneb aluse rahvusvahelistele investeeringutele, sest saadaval on palju vaba raha. Huvi reaalsete varade vastu on kasvanud ning laenamise intressimäärad on madalad, tänu millele aktiveerub investeerimine just kinnisvarasse.

Colliers Internationali ülemaailmne kümne aasta kasumianalüüs ennustab arenevate turgude aktsiatele kasumit umbes 8–8,5%. Nii Ühendkuningriikide, Prantsusmaa kui ka Ameerika kinnisvara kasumieeldus jääb vahemikku 6–7%, kuid näiteks globaalsete aktsiate tootluseks tuleb eeldatavasti vaid 4,5%. Sularaha kasumianalüüs on kõigest 1%. „Kinnisvaras on nii kõrged protsendid seetõttu, et selle stabiilsus toetab tootlust, mis omakorda soodustab rahvusvaheliste investorite huvi,” ütleb Boettcher.

Kinnisvarasektor on tugev

Madalate intressimäärade keskkond mõjutab soodsalt kinnisvara valdkonda. Prognooside kohaselt hoiab Euroopa Keskpank intressimäärad veel mitme aasta jooksul madalana, et soodustada laenamist. See omakorda lisab hoogu tarbimisele ning soodustab majanduse kasvu. Tarbimisaktiivsus laieneb ka ärisektorile. Juurde tuleb uus generatsioon rahvusvahelisi investoreid, mis tõstab üleüldist ettevõtlusalast enesekindlust, julgustades ka globaalselt kinnisvarasse investeerima.

Inimesed soovivad hoida oma raha turvalistes kohtades, näiteks võlakirjades, tähtajalistes hoiustes või kinnisvaras. Turvaliste investeeringute intressimäärad on samuti madalad, kuid kinnisvara on üks väheseid kohti, kus saab investeeringu arvelt ka võita. Seetõttu saab praeguses majandusolukorras kinnisvarasektor aina tugevama positsiooni.

54% globaalsetest investoritest plaanib 2016. aastal oma portfooliot laiendada ning 82% kasutab selleks rohkem laene, nagu selgub Colliers Internationali uuringust. Eeldatav kinnisvara investeeringute kasumiootus tõuseb võrreldes 2015. aastaga. Ülemaailmsed investorid ootavad 2016. aastalt 13,4% tootlust.

Konkurentsis püsimiseks peavad väärtused muutuma

Technopolis Plc juhatuse esimees Keith Silverang analüüsib Baltikumi ärikinnisvarasektori trende võrreldes Skandinaaviamaadega ning toob välja, et makromajanduslikult on kinnisvarasektoris toimunud suuri pöördeid ja tõenäoliselt tuleb neid veel. Edukad on need, kes suudavad muutuvate tingimustega kohaneda.

„Kinnisvara muutub üha rohkem teenuseks, mitte lihtsalt ehituseks. Aina tähtsamaks saab aktiivne kliendisuhtlus ja kogu valdkonna ümberhindamine,” ütles Silverang 6. novembril toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil „Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”. Tema sõnul on üldine Baltikumi ärikinnisvara investorite suhtumine nii valdkonda kui ka klientidesse pigem aegunud ja igav, kuid turu muutudes kujunevad ümber ka põhiväärtused.

Konkurentsis püsimiseks peab esmalt teadma oma sihtgruppi ning ettevõtte eesmärke. Seejärel saab pakkuda head teenindust, lubaduste täitmist ning ootuste ületamist. Kolmas oluline väärtus peaks olema terviklikkus ehk ausate reeglite järgimine ja kiitmine-laitmine vastavalt reaalsetele tulemustele.

Eesti on tugeva tulevikuga riik

Keith Silverang: „Investorid seostavad Baltikumi suuresti idariikidega, mis loodetavasti varsti muutub. Samas toob portfoolio laiendamine Tallinnas kaasa paremaid tulemusi aktsiate väärtuses kui kinnisvara ostmine näiteks Riiga,” teab ta kogemusele tuginedes.

Skandinaavias on suuremad ja likviidsemad turud, kuid Baltikumis on oodata dünaamilist kasvu. „Eesti on tugeva tulevikuga riik. Siin on kõik eeldused kasvuks olemas, lisaks veel põhjamaade teadmiste komplekt ja paindlikkus. Ainuke ohukoht on praegu kinnisvara valdkonna ülekuumenemine,” ütleb Silverang. „Ma näen Tallinnas liiga palju kraanasid ja see muudab mind ettevaatlikuks.”

Keith Silverangi üldine hinnang nii Tallinna kui ka Eesti ärikinnisvarale on optimistlik. „Standardid tõusevad. Kliendid muutuvad nõudlikumaks ja hakkavad aru saama, et praegune teenindus neid enam ei rahulda. Ellu jäävad need ettevõtted, kes oskavad klientidega suhelda!”

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Elu korteriühistus: Revisjon

Küsimus: Vajaks nõu, kuidas korteriühist ümber korraldada ka HÜ-ks või KÜ-ks või kas muid variante. 

Vaja oleks koostada audit korteriühistu kaasomandis oleva poe pinna saamata jääva tulu kohta igale kaasomanikule ja ilmselt see pind ka ära hinnata, sh kas ehituloaga või ebaseaduslikult ehitatud (ehitas KÜ juhatuse liige ja esimees ise); ligi ka ei lase ja võtit muidugi ka ei saa.

Uued korteriostjad ei saa aga isegi värava pulti oma parkimiskohale: Nüüd aga on hõivanud (ju vist juhatuse 3 liiget) veel ka maja aluse keldri.

Teiseks vaja nõuda parkla jagamist notariaalset kasutuskorda ja selle kannet kinnistusraamatusse.

Vastus: 1. jaanuarist 2018 hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille järgi on korteriühistu vorm kohutuslik. Seega ei soovita hakata muutma olemasolevat korteriühistut hooneühistuks vms. Korteriühistu lõpetamise viisid ja alus sätestatakse reeglina põhikirjas.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle, seega peaksite tegema vastava ettepaneku üldkoosolekul nimetatud teema päevakorda võtta. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. Kindlasti jälgige ega teie põhikirjas ei ole järelevalve teostamine teisiti sätestatud.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

GDP growth smaller than expected

SwedbankGDP growth slowed more than expected, from 1.9% in the second quarter to 0.5% in the third quarter, year on year.

Quarter-on-quarter change in GDP volumes was negative: -0.5%. During the first 9 months of the year, GDP in Estonia grew by 1.3%.

gdp

Economic growth slowed as the growth of the value added in manufacturing and trade diminished. The biggest positive contribution to GDP growth came from the real estate sector. Manufacturing has been hit by low export demand. Widening economic crisis in Russia, ongoing economic struggles in Finland and lower growth in Lithuania mean that demand in our main export markets is weaker this year.

gdp2

Economic growth is expected to accelerate next year. The economic sentiment indicators are pointing upwards. Demand in our main export markets is expected to strengthen. Higher export volumes would also lift investment volumes. The growth of private consumption is expected to decelerate as the growth of real net wages is forecasted to slow. As the contribution of consumption will decrease and the contribution of exports will increase, economic growth will become more balanced.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Väiksest SKP kasvust hoolimata on majapidamiste ja ettevõtete optimism paranenud

Eesti PankStatistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 0,5% ning kahanes kvartali võrdluses 0,5%. Kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv kehvem, kui kuiste andmete pealt oodata võis. Tööstussektori ja ekspordi nõrk olukord viitab sellele, et viimaste aastate jooksul toimunud tootmise kallinemine võib olla halvendanud konkurentsivõimet.

Majapidamised ja ettevõtted ei oota siiski lähikuudel majandusolukorra halvenemist. Kuigi majanduskasv oli kolmandas kvartali kokkuvõttes kesine, on Euroopa Komisjoni ja konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetrid viimastel kuudel paranenud. Kasvanud on nii tööstuse, teenindussektori kui ka tarbijate kindlustunne. Tööstussektori ootuste paranemise taga on eeskätt positiivsem hinnang tellimustele.

Tööstussektori toodangu mahu vähenemine oli aga kolmandas kvartalis üks peamine põhjus, miks majanduskasv teise kvartaliga võrreldes kahanes. Lisaks tööstussektori nõrkusele vähenes lisandväärtus tõenäoliselt ka vahendavates harude nagu veondus ja laondus ning hulgikaubandus. Tööstustoodang vähenes kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes hooajaliselt korrigeeritud andmetel 1,1%. Tööstussektoris vähenes toodang kuiste andmete põhjal pea pooltes harudes kogu kolmanda kvartali jooksul. Suurt  rolli mängis tööstustoodangu kahanemisel energiasektor, mille taga oli suvine Põhjamaade turu madal elektri hind.

Vastupidi tööstustoodangule oli aga jaemüügi kasv endiselt kiire, mis saab jõudu majapidamiste sissetulekute kasvust.Majapidamiste tarbimise suurenemine on toetanud kaudsete maksude laekumist, mis väljendub SKPs neto-tootemaksude suures panuses. Viimast on aga mõjutanud ka maksukogumise paranemine. Käibemaksu deklaratsioonide andmed viitavad sellele, et ettevõtete investeeringute vähenemine teise kvartaliga võrreldes aeglustus: nominaalses arvestuses olid ettevõtete kulutused investeeringutele kolmandas kvartalis peaaegu sama suured kui aasta varem. Investeeringute kahanemise taga on peamiselt suurte projektide valmimine energiasektoris ning teistel tegevusaladel investeeringud kasvasid.

Üks suurim vastuolu SKP kiirhinnangus näib olevat ekspordi kasv. Statistikaameti kommentaari alusel suurenes kaupade eksport aasta võrdluses püsivhindades 3%. See viitab sellele, et kolmanda kvartali majanduskasv põhines ekspordil ning sisenõudluse olukord oli nõrk. Seda ei toeta aga asjaolu, et tööstussektori areng oli kolmandas kvartalis üsna tagasihoidlik. Teised andmeallikad näitavad samuti, et eksport vähenes. Majanduskasvu panustas aga pigem sisenõudlus, mida toetasid tarbimise suurenemine ja investeeringute vähenemise aeglustumine.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Uus Maa turuülevaade 10-2015

Eesti

Uus MaaOktoober oli sügiseselt asine ning tehingute hulk kasvas kolmandat kuud järjest. Samas ei tähenda see enam nii öelda tõsist trendi, sest tegelikult näeme veel vähemalt aasta sarnast liikumist – kord üles, kord alla. Võime öelda, et Eesti kinnisvaraturg on nüüd pikemaks „randunud“ ja millised on uued sihid, see alles selgub.

Maa-ameti andmeil toimus kogu riigis 4082 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 6,4% enam. Võrreldes 2014. Aasta oktoobriga kasvas tehinguaktiivsus aga 3,7%.


Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas oli oktoober keskmisest tublisti aktiivsem ning oma osa mängis selles uusarenduste korterite ostu-müügilepingute sõlmimine. Maa-ameti andmetel toimus 1177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 7,2% enam. Mulluse oktoobriga võrreldes sõlmiti aga 17,6% enam tehinguid.

Kortereid müüdi 741 (septembris 680), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1466 eurot. Septembriga võrreldes kasvas hinnatase teostatud tehingute põhjal 0,4% ja aastaga 7%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1286 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -3,9% ja aastaga -0,8%.
  • Kadriorg: 1918 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +16,5%* ja aastaga -9,4%.
  • Kalamaja: 1864 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -8,5% ja aastaga +5,3%.
  • Kesklinn: 1951 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -4,1% ja aastaga +4,5%.
  • Kristiine: 1729 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +6,5% ja aastaga +13,6%*.
  • Lasnamäe: 1225 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +0,7% ja aastaga +4%.
  • Mustamäe: 1335 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -3,8% ja aastaga +8,4%.
  • Nõmme: 1436 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -2% ja aastaga +4,3%.
  • Pirita: 1630 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +1,9% ja aastaga +2,9%.
  • Põhja-Tallinn: 1531 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +4,6% ja aastaga +11,5%*.
  • Vanalinn: 3071 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -9,9 % ja aastaga -23%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.


Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli tänu Kopli liinide ostu-müügitehingu sõlmimisega seoses erandlikult aktiivsem. Nii müüdi 57 hoonestatud elamukrunti (septembris 27) ja 65 hoonestamata elamumaakrunti (septembris 13). Enamik Liinidega seotud maaüksusi olidki hoonestamata elamukrundid.

Tartu

Kui viimased neli kuud oli Tartu kinnisvaraturg keskmisest oluliselt aktiivsem ja tehingute hulk oli stabiilselt üle 200, siis oktoobris toimus rahunemine. Maa-ameti andmetel leidis aset 184 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 23,7% vähem. Aastaga langes tehinguaktiivsus 1,6%, mis on pigem statistiline muutus.

Kortereid müüdi 144 (septembris 171), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1106 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 12,5% ning aastaga 3,5%.


Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 8 (septembris 24) ning hoonestamata elamumaid 3 (septembris 8).

 

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg jätkas üldjoontes stabiilselt, kuigi oktoober oli veidi vaiksem. Nii toimus maa-ameti statistika kohaselt 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembri näitajast 4,1% vähem. Mulluse oktoobriga võrreldes kukkus tehingute hulk aga 16,3%.

Ka korteriturg jätkas stabiilselt. Narvas müüdi 59 korterit (septembris 53), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 426 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 6,8% ning aastaga 7,8%.


Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järve korterite hinnatase langes neljandat kuud järjest, kuid linna kinnisvaraturu eripärasid arvestades tähendab see siiski pigem seda, et müüdi enam odavama hinnaklassi kortereid. Nii müüdi 67 korterit (septembris 79), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 73 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 7,6%, siis aastaga 18,9%.


Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 18 korterit (septembris 28), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 228 eurot. Võrreldes septembriga kasvas hinnatase 2,9% ning mulluse oktoobriga võrreldes 56,2%. Tõsi, tegu on väikese turu eripäradega, kus igal tehingul on suur kaal.

Jõhvis müüdi ka 6 eramut (septembris 5) ja 2 elamukrunti (septembris samuti 2).

Pärnu

Pärnus toimus oktoobrikuu jooksul maa-ameti andmetel 86 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on linna keskmine tase. Võrreldes septembriga kerkis tehinguaktiivsus 3,6%. 2014. aasta oktoobriga kõrvutades kukkus tehingute hulk aga 3,4%.

Kortereid müüdi 61 (septembris 63), mille ruutmeetri keskmiseks hinnaks kujunes 871 eurot. Võrreldes septembriga kasvas hinnatase 6,3% ning aastaga 16,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (septembris 2) ja hoonestamata elamumaakrunte 2 (septembris 1).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli oktoobris käesoleva aasta aktiivseim. Muide, ka mullune oktoober oli tehingute poolest aasta kõige kiirem. Maa-ameti statistika kohaselt leidis aset 42 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 20% enam. Võrreldes mulluse oktoobriga langes tehinguaktiivsus aga 4,5%.

Kasv tuli eelkõige korteriturult ning nõnda vahetas oktoobris omanikku 29 korterit (septembris 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 525 eurot. Võrreldes septembriga kasvas keskmine hinnatase 8,5% ja aastaga 1,2%.


Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5 (septembris 7).

Rakvere

Oktoobrikuine Rakvere kinnisvaraturg oli tehingute poolest keskmiste seas. Maa-ameti andmetel sõlmiti 26 objekti ostu-müügileping, mis on septembrist 13,3% vähem. Aasta-taguse ajaga võrreldes aga muutusi polnud.

Kortereid müüdi 21 (septembris 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 483 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 8,3%, siis aastaga kerkis see 12,6%.


Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 1 eramu (septembris 4).

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli oktoobris majandussurutise järgselt üks aktiivsemaid ja erandlikumaid kuid. Maa-ameti andmetel leidis aset 31 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii septembrist kui ka möödunud aasta oktoobrist 72,2% enam. Tõsi, väikese kinnisvaraturu puhul ei ole suured protsentuaalsed kõikumised üldse midagi eriskummalist ning nõnda oli see ka nüüd.

Kortereid müüdi 19 (septembris 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 686 eurot. Septembriga võrreldes toimus 2,3% tõus ning mulluse oktoobriga kõrvutades kasvasid tehinguhinnad 1,9%.


Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (septembris 2) ning elamukrunte 3 (septembris 0).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli oktoobris keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 24 ostu-müügitehingut, mis on küll septembrist 7,7% ja mullusest oktoobrist 4% vähem.

Kortereid müüdi 14 (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 444 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 10,1% ja 2014. aasta oktoobriga võrrelduna 23,4%.


Allikas: Maa-amet

Sarnaselt septembriga müüdi ka oktoobris 1 eramu.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine