Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

SEB Nordic Outlook: mõõdukas kasv vaatamata poliitilisele ebakindlusele

30.08.2016 Mihkel Nestor

Sündmused majanduses ja poliitikas on viimasel poolaastal olnud ootamatud. Suurbritannia referendum, USA presidendivalimiste seis, äärmusparteide populaarsuse tõus Euroopas ja demokraatiast kaugenemine mitmes arenevas riigis on selgelt tõstnud poliitilisi riske.

Hoolimata sellest, on turud neile uudistele reageerinud suhteliselt rahumeelselt, milles võib näha kohandumist uue ebastabiilsema olukorraga. Iroonilisel kombel tõlgendavad turuosalised negatiivseid sündmuseid märkidena, et keskpankade ja valitsuste pingutused majanduse elavdamiseks suurenevad veelgi. Samas on intressimäärad jõudnud uute rekordmadalate tasemeteni, mis edasist rahapoliitika lõdvendamist selgelt piirab.

Euroopa majandus jätkab varasemal mõõdukal kasvurajal. Kuigi olukord ekspordis pole kiita, kasvab sisetarbimine tugevnevate tööturunäitajate toel. Areng on siiski aeglane: SEB prognoosi kohaselt kahaneb euroala töötuse määr tänaselt 10 protsendilt 2018. aastaks 9 protsendini ja keskmine majanduskasv piirdub 1,7 protsendiga. Eesti jaoks oluliste ekspordiriikide majanduskasv püsib hea või vähemalt paraneb varasemaga võrreldes.

Vajadus suurendada valitsuse kulutusi migratsioonilainega toimetulekuks, kasvatab Rootsi majandust sellel aastal 3,7 protsenti; enam kui kaheprotsendist SKP kasvu on oodata terve prognoosiperioodi vältel. Ehkki Soome majanduskasv jõuab 2018. aastaks vaid 1,2 protsendini, jääb langusperiood möödanikku ning suurenev import parandab Eesti ettevõtete võimalusi. Stabiilset kasvu jätkab suur Saksa turg ning kuigi poliitiline vastasseis kaubavahetust pidurdab, tundub hullem möödunud olevat ka Venemaa majanduses.

Olukord Eesti majanduses on vastuoluline. Sisemajanduse kogutoodangu kasv viimasel kahel aastal on olnud aeglane, mis ei vasta meie ootusele jõukamatele põhjanaabritele võimalikult kiiresti järele jõuda. Palju tähelepanu on pälvinud ka tõik, et reaalväärtuses on majanduses loodav lisandväärtus alles nüüd jõudmas tasemeni, kus see oli aastal 2007. Kõik majandusanalüütikute prognoosid kasvu kiirenemisele lähitulevikus on seni läinud vett vedama ja aasta teises pooles on ootusi taas allapoole korrigeeritud – ka seekord.

Hinnates majandust tavalise tööinimese seisukohast, ei ole aga põhjust nurinaks. Eesti tööturg on viimasest kriisist taastunud oluliselt paremini, kui paljud teised Euroopa riigid. Inimeste tööhõive ja soov tööturul osaleda püüavad ajalooliselt kõrgeid tasemeid. Töötuse määr on kahanenud 6,5 protsendini, mis on Eesti kohta väga madal tase ja oluliselt parem, kui teistes Baltimaades. Inimeste sissetulekud kasvavad kiires tempos. Eelmisel aastal suurenes keskmine palk 6 protsenti, 2016. esimesel poolaastal lausa 8 protsenti. Madalad kütuse- ja toiduainehinnad on inimestele kätte jätnud rohkem raha, mis on olnud elujärje parandamisel abiks eriti just vaesematele leibkondadele.

Kiire palgakasv madala majanduskasvu tingimustes viib meid allikani, mille arvelt on töötajate sissetulekud suurenenud – ettevõtete kasumid. Esmapilgul võiks ju selle üle rõõmustada, et ettevõtjad on valmis suurema osa sissetulekust palkadena välja maksta. Kahjuks on palgakasvu finantseeritud tegemata jäänud investeeringute arvelt, mis tähendab, et pikemas perspektiivis ettevõtte võime konkurentidega sammu pidada väheneb. Eriti oluline on see just Eestis, kus ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust on ligikaudu 80 protsenti. Õnneks on väliskaubanduses märgata viimastel kuudel ka edusamme.

Prognoosi kohaselt Eesti majanduskasv aasta teises pooles kiireneb, mille tulemusel suureneb Eesti SKP sellel aastal 1,7 protsenti. Põhjuseks on ekspordinõudluse paranemine ja kapitalikulutuste suurenemine. Tugevnevate eksporditurgude ja tempoka eratarbimise najal kiireneb majanduskasv 2017. aastal 2,4 protsendi ja 2018. aastal 3 protsendini. Tõusuteel on ka avaliku sektori investeeringud, abiks raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja innustuseks järjekordne valimistsükkel.

Täismahus SEB Grupi Põhjamaade majandusülevaadet saate inglise keeles lugeda SEB kodulehel

Mihkel Nestor
majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Palgakasv aeglustus kohalike omavalitsuste haldusalas

30.08.2016 Orsolya Soosaar

Brutokuupalga kasvutempo aeglustus veidi, eriti kohalike omavalitsuste haldusalas
Arvestades, et tööviljakus teises kvartalis kahanes, oli keskmise palga kasv endiselt tugev
Töötasu-uuring näitab, et palgataseme poolest oli Eesti 2014. aastal Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas Sloveenia järel teine

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis aasta võrdluses 7,6%. Võrreldes eelneva kvartali 8,1%ga palga aastakasv veidi aeglustus.

Palgakasv aeglustus kõige enam riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, Eesti omanikega eraettevõtetes aga on märgata palgakasvu kiirenemise trendi. Samasugust arengut näitasid ka maksu- ja tolliameti andmed. Keskmise deklareeritud palgaväljamakse kasv oli teises kvartalis nii 2016. aasta esimese kvartali kui ka 2015. aasta teise poolega võrreldes veidi aeglasem. Selle põhjuseks oli palgaväljamakse kiire kasvu taltumine valitsemisasutustes.

Keskmine palk suureneb endiselt märksa kiiremini kui tootlikkus. Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt ulatus majanduskasv teises kvartalis 0,6%ni, ning et hõivatute arv kasvas sellest kiiremini, siis tööjõu tootlikkus vähenes. Ka töötlevas tööstuses, mis on Eesti peamine eksportiv tegevusala, on tööjõukulu toodanguühiku kohta palgakasvu mõjul märgatavalt suurenenud. Pikemas vaates kahjustab selline areng töötleva tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel.

Hiljuti avaldati 2014. aasta töötasu-uuringu tulemused, mis annavad palkadest ülevaate soo, hariduse ja ametiala kaupa. Sama metoodikaga uuringuid viiakse läbi enamikus Euroopa riikides, mis võimaldab Eesti andmeid rahvusvaheliselt võrrelda. 2014. aasta uuringu tulemused näitasid, et palgataseme poolest oli Eesti 2014. aastal Kesk-ja Ida-Euroopa riikidest Sloveenia järel teisel kohal. Võrreldes Läti ja Leeduga oli keskmine palk Eestis ligikaudu kolmandiku võrra kõrgem, seevastu Soomes ja Rootsis olid palgad 2014. aastal ligikaudu kolm korda kõrgemad kui Eestis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

II kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi aeglustus

30.08.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6% ning brutotunnipalk 4,5%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).

Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Viru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Vihmaperiood on hea aeg maa ostmiseks

30.08.2016 Raul Reino

Lõppema hakkav suvi on endaga kaasa toonud tõelise vihmaperioodi, kus sagedane vihmasabin on varjutanud kindlalt päikesepaiste. Kuid juba vanarahvas teadis, et pole halba ilma heata. See, mis puhkajale on trotsi tekitav, on kinnisvara ostjale aga häid võimalusi pakkuv. Just nüüd on kätte jõudnud õige aeg maatükkide ostmiseks.

Nädalaid kestev vihmasadu toob paremini kui miski muu välja selle, milline on maatüki tegelik kvaliteet. Ostja saab ilma välist spetsialisti kaasamata juba ise kerge vaatluse tagajärjel aru, kas krunt on vesine või mitte, kas kogu maapind on ühtlaselt niiske või on mõned maatüki nurgad lootusetult vee all, millised on krundi kalded ja kuhu koguneb näiteks kogu uuselamurajooni vihmavesi. Piisavate rahaliste võimaluste juures saab ostja muidugi loodusele vastu astuda, sest nagu me teame, siis oli juba Brežnevi ajal olemas plaan Siberi jõed teistpidi voolama panna. Aga krundi täitmine on siiski kulukas tegevus ja odavam on looduse poolt tehtuga rahule jääda. Investeeringud hoone ehitusse ja haljastustöödesse tuleb kinnistul nagunii ette võtta. Lisaks annab vihmaperiood hea ülevaate kätte ka sellest, milline on krundi juurdepääsuteede seisund.

Korralikes uuselamurajoonides, kus teed asfalteeritud, pole küsimus sedavõrd päevakajaline, kuivõrd maakohtades ja poolikutes arenduspiirkondades. Poristel teedel sõitmine ei ole kindlasti kõikide jaoks probleem, kuid oluline on, et ostja oleks informeeritud kõigest, kui ta olulist ostuotsust tegema hakkab. Ja ega ka uuselamurajoonide puhul ei või 100 % ostja kindel olla piirkonna settekaevude olemasolus ja kvaliteedes enne, kui ta on oma silmaga vihmasaju tipphetke ära näinud. Mäletame alles mõned aastad tagasi, kuidas Rae valla teatud tänavatel sai sügiseste suurveede aegadel vaid paadiga koju.

Kinnisvara ostmine on emotsionaalne protsess, kuid sügisel krundi soetamine kaldub pigem ratsionaalse tegevuse hulka. Kevadel või südasuvel on kerge ennast ära petta päikesest, helerohelistest puudest-põõsastest, kuivast maapinnast, õide minevatest lilledest. Kui aga sulle krunt meeldib ka siis, kui kõik me ümber on hall, raagus ja vesine, siis võib päris kindel olla, et see maatükk meeldib sulle veel enam kevadises päikesepaistes. Täiendava boonusena saab talv otsa uut majaprojekti rahulikult mõelda ja viimistleda ning vajaminevat dokumentatsiooni korda ajada, et siis uuel aastal saaks juba hoogsalt ehitustegevusega alustada.

Ja lõpetuseks on 2016. aasta sügis ka turuseisu mõttes hea aeg elamumaa soetamiseks. Korterituru vägagi elav sagimine ei ole täielikult kruntide turule kohale jõudnud ja hinnataset võib veel pidada mõistlikuks. Harju maakonnas oli 2016. aasta I poolaastal keskmine hoonestamata elamumaa hind 40 €/m2. Aga see ei pruugi nii jääda. Domus Kinnisvara analüütikud on esile toonud, et ostjad tunnevad eelnevate aastate jõulise korterite hindade kasvu foonil üha enam huvi hoonestamata elamumaade vastu. Näiteks üksikelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv kasvas 2016. I poolaastal Harju maakonnas 19%. Samuti on kasvanud väljastatud kasutuslubade arv – kokku väljastati 2016. I poolaastal 342 üksikelamu kasutusluba, mis oli 2015. I poolaastast 51% rohkem. Eestlastele on ikka meeldinud oma majas elada, mistõttu lähiaastateks võib prognoosida nõudluse kasvu elamumaade sektoris.

Tee hinnaküsimisest enda eelis!

30.08.2016 Eno Pappel

Pole mingi saladus, et oma maja ehitamise kvaliteet, ehitusperiood ja maksumus sõltub suuresti läbimõeldud hinnaküsimisest. Hinnaküsimine on üks olulisemaid kohti maja ehitusprotsessi õiges käivitamises, kus iga tellija saab mõjutada oma maja hinda ja ehituskvaliteeti.

Iga tellija saab hinnaküsimise juures kaasa aidata sellele, et ehitaja / hinnapakkumise tegijal oleks olemas kõik oluline usaldusväärse hinnapakkumise tegemiseks.

Eramajade puhul jääb sageli mulje, et hinnaküsimise faasis enamasti tellija pole oma maja projekti veel detailides süvenenud ning seetõttu ei oska tellija ka ehitajale detailsete küsimuste korral vastuseid anda. Paljud tellijad lepivad maja eelprojektiga, mis on väike edasiarendus eskiisprojektist ning keskendunud suures osas ainult maja arhitektuursele väljanägemisele ja ruumiplaanile.

Võib-olla peaks tellija ette kujutama ühte tavalist pereautot ja korraks mõttes võrdlema seda mõne kallima automudeliga. Väliselt on mõlemal autol 4 ratast, kere, uksed jne. Kuid üks neist autodest maksab umbes poole rohkem. Väliselt ei ole kuidagi võimalik sellisest suurest hinnaerinevusest aru saada. Hinnaerinevus peitub ennekõike auto sisemuses, selle tehnoloogias, valitud materjalides ja kooste kvaliteedis.

Sama lugu on majadega. Suur osa olulist ja vajalikku infot, mille järgi maja valmis ehitatakse peitub tehnosüsteemides ja kaetud konstruktsioonides, mis kuidagi kohe silma ei paista. Maja eelprojekt annab vähe infot, et korrektne maja hinnapakkumine koostada.

Seetõttu eramajade ehituses kohtab tihtilugu hinnaküsimisi ja selle alusel tehtud ehituslepinguid, kus ebamäärasus on suur. Ja see rikub ehitamise faasis päris sageli koostöö ära ja nõuab tellijalt lisakulude tegemist.

Hinnaküsimise faasis vajaks ehitaja oma korrektse hinnapakkumise tegemiseks ennekõike tehnilist ja konstruktiivset infot. Seda on vaja selleks, et saaks täpselt välja arvutada materjalide mahud, hinnata konstruktsioonide ehitamise keerukust, abivahendite, tellingute vajadust ning paljut muud.

Panusta hinnaküsimise faasis projekti ning mõtle läbi, kas kõik vajalik on ehitajal olemas, et korrektne hinnapakkumine koostada. Kui ehitaja küsib hinnapakkumise koostamise ajal lisaküsimusi, siis on mõistlik ehitajaga kaasa töötada ja need vastused leida, kaasates vajadusel projekteerija või mõne kogemustega ehitaja.

Praktikas olen näinud, et eelprojekti alusel hinnapakkumise koostamise faasis korraldatakse vajadusel ka kokkusaamisi, kus osalevad võimalik ehitaja (või ehitajad), projekteerija ja tellija, kes siis ühise laua taga vaatavad projekti samm-sammult läbi ja käivad kõik probleemsed kohad üle. Sellisel juhul aga on oluline, et kõik sellistel kohtumistel täpsustatud detailid fikseeritakse ja need lisataks ka hinnaküsimise alusdokumentide hulka. Iga selline hinnaküsimise faasis tehtud täiendav projekti detailide selgitamine vähendab riske nii ehitaja kui ka tellija jaoks.

Tellija rolliks on hinnaküsimise faasis aktiivselt abistada ehitajat hinnapakkumise käigus tekkivate probleemide ja küsimuste selgitamisel. Kui seda ei tehta hinnaküsimise faasis siis tuleb sageli neidsamu teemasid hakata lahendama ehitamise faasis, mis aga tähendab tellijale enamasti suuremat aja – ja rahakulu.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine” toimub 14/09/2016

30.08.2016 Margot Toompark

14/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolituse “Kinnisvaratehingute maksustamine” eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub kolmapäeval 14/09/2016 kell 10:00-13:15 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Swedbank: Excessive wage growth continues

30.08.2016 Tõnu Toompark

Wage growth remained rapid in the second quarter at around 8%, over the year.
We expect average gross wage to rise by around 5% in 2017.

In the 2nd quarter of 2016, the average monthly gross wage was 1,163 euros in Estonia, up by 7.6% over the year. Net average wage grew even faster, by 8.3% in real terms, due to a decline in consumer prices. The growth of gross wages will probably remain fast in the remaining months of the year.

The rapid growth in average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. A surge in irregular bonuses and premiums added another 0.3 percentage point to average gross wage growth. Average gross wage increased in all sectors, except mining, which has been hurt by low energy prices.

Estonian enterprises have handled the combination of low export demand, falling output prices, and strong wage growth relatively well, at least so far. In the longer term, too fast growth of wages increases macroeconomic risks as too fast growth in unit labour costs could result in lower exports, investments and profitability, which means smaller buffers for potential negative shocks.

Wage growth will remain fast, however (around 5% in 2017), as the lack of suitable labour remains a concern. An agreed 9% increase in the minimum wage in 2017 will lift the average wage level by around 0.5% next year. The growth of wages in real terms will slow in 2017, as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will grow.

Statistika: hapusid eluasemelaene jääb vähemaks

30.08.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturg on aktiivne, tehingute arv püsib kõrge. Kõrge tehingute arvuga käib kaasas järjest kasvav eluasemelaenude käive ja suurenev laenujääk. Vaatamata suurenenud laenude väljastamise mahule, on laenude kahjusus järjest vähenemas.

Üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk on alates 2011. aastast järjest vähenemas. Kui 2011 I kvartalis oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude maht 237 miljonit eurot, on see 2016 II kvartaliks oli see vähenenud 41 miljonile eurole, mis tähendab, et 60-päevases viivituses on suurusjärgus tuhatkond eluasemelaenu.

Olukorras, kus laenujääk kasvab ja halbade laenude summa väheneb väheneb laenuportfelli suhteline kahjusus. 2011 alguses oli üle 60 päeva viivituses 4% eluasemelaenude potrfellist. 2016 II kvartaliks oli kahjusus vähenenud 0,6% peale.

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, mln €

Kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenud, %

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Pärnu Maantee 22 sõlmisid ehituslepingu

29.08.2016 Tõnu Toompark

26. augustil 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Pärnu Maantee 22 vahel projekteerimis- ja ehitusleping ärihoone rajamiseks Tallinna südalinnas aadressil Pärnu mnt 22.

Lepingu raames rajatakse 6-korruseline ühe maa-aluse korrusega ärihoone, kus asuvad büroo-, kaubandus- ja teeninduspinnad. Ehitusel säilitatakse olemasolev paekivist fassaad. Lisaks rajatakse 218 kohaga avaliku kasutusega parkimismaja.

Lepingu maksumus on ligikaudu 10 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta augustis ning valmivad 2018. aasta mais.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus suur tuurülevaade: elamispindade turu värskemad trendid

29.08.2016 Tõnu Toompark

Valminud on Adaur Grupp OÜ uus elamispindade turu ülevaade, mis võtab kokku selle sektori värskemad trendid.

Vaatluse all on olulised elamispindade turgu mõjutavad tegurid. Ülevaade sisaldab endas prognoose, mis toimub elamispindade sektoris lähema poole-pooleteise aasta jooksul.

Jätkuvalt on elamispindade turu oluline mõjutaja, mis toimub uuste korterite turul. Adaur Grupp OÜ koondab kokku unikaalset infot elamispindade uusarenduse statistika kohta. Seetõttu saame läbi ülevaate anda väga hea pildi selleski turu niššis toimuvast.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 12/09/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

II kvartalis ehitusmahud suurenesid

29.08.2016 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem, teatab Statistikaamet.

II kvartalis ehitati omal jõul 525 miljoni euro eest, sellest hooneid 354 miljoni ja rajatisi 171 miljoni euro eest. 2015. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16% ning rajatiste ehitamine vähenes 13%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Seevastu hoonete ehitus jätkas kasvutrendil. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aasta II kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 12%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta II kvartalis kasutusse 1325 uut eluruumi, s.o 598 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1817 eluruumi ehitamiseks, mida on 6% rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 192 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, majutus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordeconil valmis Järveküla kooli algklasside maja ja staadionikompleks

29.08.2016 Tõnu Toompark

Järveküla kooli algklasside maja ja staadionikompleks valmis Nordeconil 1. septembriks, nagu oli Rae vallavalitsuse soov. Ehitus jätkub koolikompleksi teistes osades. Kevadel Nordeconi palvel algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti menetlus seoses tarnitud ehitusplokkide küsitava kvaliteediga lõpetati 25. juulil sanktsioonideta ehitajale ja ehitisele.

„Järveküla kooli kompleks tervikuna valmib täies mahus oktoobris, kuid olime võtnud omale vaikimisi kohustuseks Rae vallavalitsuse palve, et algklasside maja valmiks juba esimeseks septembriks ja täitsime selle ülesande edukalt suuresti tänu väga heale koostööle kõigi osapooltega,“ ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink. „Kogu kompleks on katuse all, aga jätkame ehitustöödega hoone kolmekorruselises osas, kuhu tuleb põhikooli osa koos aula, söökla ja ujulaga.“

Jaano Vingi sõnul on kevadel tõstatunud küsimärgid seoses Nordeconile tarnitud probleemsete ehitusplokkidega kõrvaldatud ning koolimaja on ehitatud kvaliteetselt ja kõiki nõudeid täites. „Ma kinnitan omalt poolt veel kord, et ebakvaliteetset tööd kooli ehitusel tehtud ei ole ja seinte kandevõime on igal juhul tagatud – seda on kinnitanud ka kõik teostatud uurimised,“ rääkis Jaano Vink. „Tehnilise Järelevalve Amet viis Nordeconi palvel läbi turujärelevalvemenetluse. Tehti hulgaliselt katsetusi ning 25. juulil lõpetas TJA järelevalvemenetluse nii ehitaja kui ka ehitise jaoks ilma märkuste ja piiranguteta.“

Esimesel septembril avatav Järveküla Kooli algklasside maja on kahekorruseline hoone, mille netopinnaks 1747 m². Järveküla Kooli projekti on koostanud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb. Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs.
Vaata lisaks: http://jarvekyla.edu.ee/

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Swedbank Economic Outlook August 2016

29.08.2016 Tõnu Toompark

Populism – the Achilles’ heel of the global recovery

Weak global growth – risks mainly related to politics
Swedish boom fades as structural challenges rises
Growth in the Baltics should pick up next year

Swedbank Economic Outlook

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Katla Maja esimene ühistu koosolek on peetud

26.08.2016 Tõnu Toompark

Eile, 25.08.2016 toimus Kultuurikilomeetril Liven Kinnisvara uue projekti Katla Maja esimene ühistu koosolek. Vaatamata sellele, et maja ehitusega ei ole veel alustatud, korraldati mitteametlikus vormis kohtumine tulevaste elanike, huviliste ja projektiga seotud osapoolte vahel. Lisaks hoone ehituslike küsimuste arutamisele valiti tulevase maja õueala sisustamiseks lauatennise laud ja nauditi ühistelt filmi, head toitu ja jooki.

Tegelikkuses ei olnud muidugi tegemist ametliku ühistu koosolekuga, vaid tulevastele elanikele mõeldud tutvumisõhtuga, kus oli võimalus esitada küsimusi Katla Maja arhitektile Olavi Kukele ja sisearhitektidele Tõnis Kalvele ja Ahti Grünbergile. Seejärel esitleti lauatennise laudu, mida maja elanikud saaksid edaspidi oma koduõues kasutada. Valituks osutus Risto Kozeri poolt disainitud betoonist ilmastikukindel laud. Õhtu lõpetas ühine filmivaatamine.

“Kuna meie uues majas on üle poole korterite juba omaniku leidnud, siis otsustasime mitte kaua oodata ja teha esimese ühise ürituse,” kommenteeris Andero Laur, Liven Kinnisvara juhatuse liige. Laur selgitas: “Siiani oleme maja tutvustanud oma sõpradele-tuttavatele ja nende kaudu on huvilisi järjest lisandunud. Avaliku müügiga ei ole me veel alustanudki.”

Sisearhitekt Ahti Grünberg arvas: “Katla Maja on isemoodi maja, mis ei sobi kõigile. Kõige lihtsam on seda iseloomustada kahe märksõnaga – kõrged laed ja industriaalstiil.” Sisearhitekt Tõnis Kalve kirjeldab tööd selliselt: “Katla Maja on olnud lihtne projekt! Kui teed midagi, mis peegeldab täpselt sinu enda isiklikku maitset siis tuleb see loomulikult ja ilma pingutuseta.” Sisearhitektid Kalve ja Grünberg on samuti kaasa löönud Kultuurikatla renoveerimislahenduste leidmisel.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima
elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse ning suhtleb oma partneritega ausalt ja selgelt.

Katla Maja on Kultuurikatla vahetusse lähedusse rajatav kortermaja, mida iseloomustavad industriaalstiil, kõrged laed ja kultuurihuviliste meelisasukoht.

Katla Maja on Liven Kinnisvara jaoks juba teine projekt, mis on osutunud ülimenukaks. Ka Lasnamäel asuv Central Residence oli 2/3 ulatuses välja müüdud enne ehituse algust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Teenused: Üürileandjate üürinõustamine

26.08.2016 Tõnu Toompark

Aktiivne üüriturg ja üüripakkumise suurenemine nõuab üürileandjatelt professionaalset lähenemist. Kõikidel soovijatel on võimalik kasutada üürinõustamise teenust.

Teenusest

Eluruumi üüriinvesteeringu tegemise nõustamine.
Eluruumide üürileandmisega seonduvad riskid, nende vältimine.
Üürileandmisemajanduslikud aspektid.

Teenuse sihtrühm

Üürinõustamise teenuse sihtrühm on valdavalt eraisikud, kuid ka ettevõtetest ja ettevõtjatest üürileandjad.

Sageli on üürileandmise projektiga raske alustada. Üürivaldkonda siseneval investoril on tüüpiliselt palju küsimusi alates sellest, milline peaks olema üürikorteri sisustus, maksustamisega seonduvad probleemid, kuni üürileandmisega soenduvatest riskidest aru saamiseni.

Üürinõustamisel proovime vestluse käigus läbi käia olulisemad konkreetset klienti huvitavad teemad, et edasised otsused põhineksid tugeval teadmisel ja aitaksid saavutada soovitud eesmärgi.