2014. aasta üllatas stabiilsusega kinnisvaraturul

03.03.2015

DTZ KinnisvaraekspertKorterite hinnad mõõdukas tõusus

2014. aasta näitas Eesti kinnisvaraturul ootamatut stabiilsust, hoolimata Ukraina kriisist ja ärevatest kuuldustest uue majanduskriisi kohta mitmel pool Euroopas. Mõõdukalt tõusva turu aktiivsus oli sarnane 2013. aastale, näidates stabiilset 7% kasvu.

Võrreldes mulluse deflatsioonilise keskkonnaga oli see näitaja märkimisväärselt kõrge. Stabiilsuse reegel kehtis aasta lõikes isegi Tallinna korterituru kohta, mille hinnatase kipub enamasti olema dünaamilisem kui teistes Eesti piirkondades.

Aasta lõikes järgnesid kahvatule algusele aktiivsed kevadkuud, unine suvi, oluline hoogustumine sügiskuudel ning aktiivsuse langus aasta lõpus.

Selline mudel on Eesti kinnisvaraturule tavapärane, mis muuhulgas kõneleb sellest, et vastupidiselt paljudes sõnavõttudes löödud häirekellale puudusid reaalsel turul ebaharilikud ilmingud. Vaatamata ligemale kuueaastasele tõusutrendile oleme jõudnud 2006. aasta alguse-keskpaigaga sarnasele hinnatasemele, mil suur osa tõusust oli tegelikult veel ees.

Soodsast laenukeskkonnast hoolimata on turu aktiivsus visa kasvama ning pole põhjust arvata, et lähiaastad selles osas olulisi muudatusi tooksid. Jättes kõrvale lühiajalised mõjurid, on kahanev ja vananev rahvastik peamised põhjused, miks korteriturg ei ole muutunud ja ei ole muutumas oluliselt aktiivsemaks.

Nõudluse märgatavat kasvu pole oodata ja sestap pole oodata ka kiiret hinnatõusu. Ei ole põhjust siiski väita, et kinnisvaraturg on staatilises või uinuvas olekus. Tegelikult toimub päris olulisi muudutusi, kuid ükski neist ei ole olnud sedavõrd tempokas, et mingisugusest märkimisväärsest muutusest saaks kõneleda aasta või veelgi lühema perioodi jooksul.

Elu koondub pealinna, üüriturg kasvab ja teiseneb

Kuigi täna pole enam tajuda paari aasta tagust siseriiklikku Tallinna-suunalist migratsiooni, siis kipub aktiivne tegevus siiski pealinna ümber koonduma.

Paraku tuleb tõdeda, et rahvastiku vanuseline koosseis on geograafiliselt ebaühtlane ja Tallinna osatähtsus ei kasva tulevikus mitte niivõrd rahvastiku juurdekasvu kaudu, kuivõrd seeläbi, et enamikes muudes Eestimaa piirkondades rahvastik ajapikku väheneb.

Ajal, mil pikem tulevik tundub ebakindel, on üürituru osakaal kasvanud ning ilmselt kasvab veelgi. Varem või hiljem muutub üüriteenuse pakkumine ettevõtluseks, mitte ei jää inimestele lisasissetulekuallikaks, nagu see täna valdavalt on.

Seda võib väärata vaid omavalitsuste (loe: Tallinna) ja riigi oluline sekkumine. 2014. aasta oli märkimisväärne muuhulgas ka selle poolest, et esimest korda pakkus suuremat kõneainet riigi toel üürimajade ehitamine.

Kas see lähemas perspektiivis ka teoks saab, on ilmselt suuresti seotud kevadiste valimistulemustega. Oluline on see, et üha söakamalt hakati kõnelema üüritulu maksustamisest, mis turu seisukohalt mõjub korrastavalt.

Investoreid meelitab põllumaa, mitte ärikinnisvara

Mullu jätkus kiire hinnakasv põllumaade sektoris. Seda on tagant tõukamas juba mõnda aega põllumeestele makstavad toetused, mistõttu raha rändab põllumeestelt maaomanikele, kes oma tegevusega põllumajanduse hea käekäigu heaks tihtipeale midagi ei tee.

Kui maareformi tulemusena tekkis palju maaomanikke, kes maid ise ei kasutanud, siis tänaseks on põllumaa rentimine muutunud arvestatavaks äriks ning põllumaad mittekasutava omaniku staatus on kinnistumas, nende hulk võib isegi suureneda.

Samal ajal on jäänud oodatust kesisemaks investorite huvi meie kontorituru vastu. Ida- ja Kesk-Euroopa pealinnade kontoriturg on juba mõnda aega nautinud tempokat uusehitust. See on tõstnud näiteks Varssavi ja ka Praha atraktiivsust rahvusvaheliste investorite silmis. Paljud tegevused, mida saab liigutada metropolide kallist keskkonnast teistesse, soodsa asukohaga linnadesse, viiakse üle.

See on kahjuks trend, millest Eesti ja teised Balti riigid pole peaaegu osa saanud. Näiteks kõnekeskused, mille Eestisse siirdumisest on palju kõneldud, on valdavalt siiski jäänud tulemata. Ilmselt on see üks mõtlemise koht. Mida peaks muutma, et Tallinna positsioon muutuks sellise konkurentsi tingimustes paremaks?

Ida-suuna aktiivsuse kasv

2014. aasta oli kahtlemata oluline ka selle poolest, et institutsionaalsete investorite puhul muutus oluliseks Vene kapitali pealetung. See pole iseloomulik mitte ainult kinnisvarainvesteeringutele, vaid puudutab kõiki otseinvesteeringuid.

Turu dünaamikat silmas pidades on kasv ka statistika põhjal selgelt tunnetatav. Kapitalil pole rahvust, küll aga on rahvus või vähemalt kodakondsus inimestel, kes seisavad nende investeeringute taga.

Kuivõrd olnuks pilt erinev, kui Ukrainas ja Venemaal poleks toimunud seda, mis seal tegelikult toimus, ei tea keegi. Täna elame koos teadmisega, mis seal toimus ja on jätkuvalt toimumas ning Eesti on ka lähemal ajal üks võimalikke sihtriike rahale, mis Venemaalt väljapoole liikumas on.

Elame selles mõttes muutunud keskkonnas ning tegelikult puudub täpne ettekujutus, mida need muutused tähendavad.

2015 – kindla sammuga edasiminek

Täna pole kiireid ja suuri muutusi põhjust prognoosida. Hinnakasv pigem pidurdub veelgi, kuid see ei tähenda hinnalangust. See puudutab eelkõige hindu korteriturul.

Võimalikud muudatused korterite üüriturul, mis oleks põhjustatud uute üürimajade ehitusest ja üüritulude rangemast maksustamisest, võtavad kauem aega ning 2015. aasta arenguid ilmselt seeläbi oluliselt ei mõjuta.

Ärikinnisvara puhul võib küsida, kas turul on piisavalt ruumi käesoleval aastal valmivatele kontorihoonetele? Samas võib tõdeda, et kuigi juurdeehituste maht on mullusest palju suurem, pole see piisav, et turgu tervikuna olulisel määral mõjutada.

Viimased investeeringud ärikinnisvarasse näitavad tootluse mõõdukat langust, see trend jätkub. Samas on nii ärikinnisvara turg kui ka eriti just põllumaa turg poliitiliste otsuste meelevallas ning pole välistatud, et need avaldavad turu arengule märkimisväärset mõju.

Turu arengut tervikuna mõjutavad Eesti makromajanduslikud väljavaated, mis omakorda sõltuvad eelkõige sellest, kuidas läheb meie peamistel ekspordipartneritel. Täna toetavad prognoosid pigem mõõdukalt positiivset arengut.

Aivar Tomson
DTZ Kinnisvaraekspert

DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Statistika: ehituslubade väljastamine loob potentsiaali korteripakkumise kiireks suurenemiseks

03.03.2015

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 IV kvartalis väljastati statistikaameti andmetel Eestis ehitusluba 941 eluruumi ehitamiseks. See on 7% aastatagusest enam.

Kogu 2014. aasta jooksul väljastati ehitusload 3941 eluruumi ehitamiseks. See näitaja kasvas aastaga juba 29%.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala kasva 2014. aastal 420 000 ruutmeetrini. See on eelmisest aastast 16% rohkem.

Kõrgem ehitusloa saanud eluruumide arvu juurdekasv viitab, et korterite arendajad on jätkuvalt aktiivsed. See suurendab järjest uue korterite pakkumise loomise potentsiaali.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Arco Vara AS-i nõukogu esimeheks valiti Hillar-Peeter Luitsalu

02.03.2015

Arco VaraAS Arco Vara nõukogu valis 27.02.2015 nõukogu esimeheks taas hr. Hillar-Peeter Luitsalu.

Hr. Luitsalu on olnud Arco Vara AS-i nõukogu esimees alates 2013. aasta juunist.

Talle kuulub läbi OÜ HM Investeeringud 485 000 Arco Vara AS-i aktsiat.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid avaldavad oma nägemuse tuleviku Paide linnast

02.03.2015

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond esitleb Paide Kultuurikeskuses näitusel ELAMUSPAIDE Arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Näitus avatakse 3. märtsil kell 17 arvamusfestivali kohaselt teemaaruteluga.

Näha ja kuulda saab arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta. Arhitektuuri 4. kursus seevastu näitab võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis oleksid ühe päevaga lahti- ning kokkupandavad ning pakuksid varju nii esinejatele kui külalistele. Spetsiaalselt festivali jaoks disainitud lavade püstitamisest saab samuti kujuneda omaette sündmus. Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

“On tore, et Arvamusfestival ei piirdu Paides vaid kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paide linna vaimusilmas ette kujutavad ning milliste Arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,” arvab Paide linnapea Priit Värk.

Näituse ELAMUSPAIDE avamisele kutsutakse kõiki huvilisi arutlema, kuidas Paide linn saaks oma unikaalsest ajaloolisest kultuuripärandist rohkem võita ning kuidas festival võiks väikeses linnas paremini toimida. Arutelu modereerivad arhitektid Katrin Koov ja Martin Melioranski. Aruteluringi avavad arhitektuuritudengid, Paide linnapea Priit Värk ja arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Näitus ELAMUSPAIDE on avatud 22. märtsini E-R 11-19, L-P ürituste eel.

2. kursuse tudengite töid juhendas arhitekt Katrin Koov ja 4. kursuse töid juhendasid arhitektid Martin Melioranski ja Paco Ulman.

Kesklinnas avas uksed uus Kiisa lasteaed

02.03.2015

Riito EhitusReedel (27.02.2015) avati pidulikult RIITO Ehituse AS-i poolt täielikult rekonstrueeritud Kiisa lasteaia hoone. Tegemist on endise Tallinna 26. Lasteaiaga, mis lisaks tundmatuseni muutunud majale, sai ka uue nime ning mitu täiendavat rühma.

Tallinna kesklinnas asuva Kiisa lasteaia hoone kasulik pind ulatub nüüd ligi 1840 ruutmeetrini. Rekonstrueerimise käigus rajati avarad ja valgusküllased ruumid kaheksale lasteaiarühmale ning sisustati uue mööbliga. Uue sisustuse sai ka köök. Ehitati kaasaegne sundventilatsioon, paigaldati gaasikatel ja põrandaküte. Vahetati välja vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning gaasitrass kuni Pärnu maanteeni. Põhjalikult uuenes ka lasteaia õueala, kuhu ehitati kõnni- ja sõiduteed ning paigaldati uued mänguväljakud. Seejuures sai säilitatud ligi 80 suurt puud.

Rekonstrueerimise maksumuseks kujunes 1,96 miljonit eurot.

Homme tutvustatakse Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 ja kuulutatakse välja biennaali visioonivõistlus

02.03.2015

Eesti ArhitektuurikeskusTeisipäeval kell 11.00 tutvustavad Viru hotelli Valuutabaaris Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite meeskonna liikmed Eesti arhitektuurivaldkonna kõige suurema sündmuse programmi ning kuulutavad välja biennaali rahvusvahelise visioonivõistluse.

TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu valdkonna tulevikku. 9. septembril algav, kolmandat korda toimuv TAB räägib sellest, kuidas muutub meid ümbritsev linn siis, kui kasutusele võetakse isejuhtivad autod.

Biennaalist lähemalt: www.tab.ee

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid avaldavad oma nägemuse tuleviku Paide linnast

02.03.2015

Paide - Eestimaa südaEesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond esitleb Paide Kultuurikeskuses näitusel ELAMUSPAIDE Arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Näitus avatakse 3. märtsil kell 17 arvamusfestivali kohaselt teemaaruteluga.

Näha ja kuulda saab arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta. Arhitektuuri 4. kursus seevastu näitab võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis oleksid ühe päevaga lahti- ning kokkupandavad ning pakuksid varju nii esinejatele kui külalistele. Spetsiaalselt festivali jaoks disainitud lavade püstitamisest saab samuti kujuneda omaette sündmus. Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

“On tore, et Arvamusfestival ei piirdu Paides vaid kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paide linna vaimusilmas ette kujutavad ning milliste Arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,” arvab Paide linnapea Priit Värk.

Näituse ELAMUSPAIDE avamisele kutsutakse kõiki huvilisi arutlema, kuidas Paide linn saaks oma unikaalsest ajaloolisest kultuuripärandist rohkem võita ning kuidas festival võiks väikeses linnas paremini toimida. Arutelu modereerivad arhitektid Katrin Koov ja Martin Melioranski. Aruteluringi avavad arhitektuuritudengid, Paide linnapea Priit Värk ja arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Näitus ELAMUSPAIDE on avatud 22. märtsini E-R 11-19, L-P ürituste eel.

2. kursuse tudengite töid juhendas arhitekt Katrin Koov ja 4. kursuse töid juhendasid arhitektid Martin Melioranski ja Paco Ulman.

Kuulutati välja uue Tallinna vangla ehituse ettevalmistustööde riigihange

02.03.2015

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja uue Tallinna vangla ehituse ettevalmistustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 27. märtsini.

Eeltööd hõlmavad tulevase vangla kinnistul asuva olemasoleva kuivenduskraavi puhastustöid ja uue kuivenduskraavi rajamist, sealhulgas olemasolevate truupide korrastamist ja uute truupide ehitamist, nõlvade kindlustamist ja haljastustööd. Samuti vangla ehituskrundi ja juurdepääsutee aluse maa-alalt metsa ja võsa raadamistöid. Ettevalmistustööd peavad olema lõpetatud oktoobrikuus.

Vanglakompleksi ehitushange on kavas välja kuulutada tänavu kevadel ning ehitustöödega alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks vangla ruumidele asuvad samal territooriumil avavangla, arestimaja ning Tallinna vangla tervishoiuosakond (asub praegu Maardus). Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Ligi 60 000 ruutmeetri suuruse vanglakompleksi on projekteerinud AS Amhold.

Riigihange „Uue Tallinna vangla ehituse ettevalmistustööd“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 160664. Pakkumiste esitamise aeg on 27. märts 2015, kell 13.00.

Tallinna vangla eskiis

Arco Vara: Lähiaastatel lisandub Tallinna büroopindade turule 70 000 m2 uut kontoripinda

02.03.2015

Arco VaraAktiivne büroopindade arendamine toob juurde vähemalt 70 000 m2 uut kontoripinda, mis tähendab pakkumise olulist suurenemist ja valikuvõimaluse laienemist tagasihoidliku nõudluse tingimustes.

Uutele A-klassi pindadele kolivad enamasti B-klassi büroopindadelt tulevad ettevõtted. Üürnikud saavutavad hinna ja tingimuste läbirääkimisel üha suurema jõu nii A- kui ka B- ja C-klassi üüripindadel.

Arco Vara hinnangul leiab heas asukohas üürikliente ühele-kahele suurele büroohoonele ehk ca 5 000-10 000 m2 pinnale.

Kui maailmamajanduse olukord, büroohoonete arendajate ja arenduste finantseerijate riskivalmidus püsib stabiilsena, täidetakse praegu ehitamisel olevad uued büroohooned pooleteise-kahe aastaga, kuid vanemate büroohoonete vakantsus suureneb.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Põhja-Tallinna kinnisvara on kallinenud 187 protsenti

01.03.2015

1Partner KinnisvaraPõhja-Tallinnas on kinnisvara hinnad tõusnud 2009. aasta madalseisuga võrreldes 187 protsenti – 1488 euroni ruutmeetri kohta, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat.

Keskmiselt on Tallinnas kinnisvara hinnad tõusnud 2009. aastast 80 protsenti. Ülekaalukalt enim on hinnad kerkinud Põhja-Tallinnas. Kesklinna linnaosas on ruutmeetri hind tõusnud 107 protsenti 2228 euroni, Haaberstis 97 protsenti 1252 euroni ning Lasnamäel 94 protsenti 1180 euroni ruutmeetri eest.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole praegust seisu 2007. aasta tipuga mõtet võrrelda, sest hinnatõusu põhjused on erinevad. “Praegu on hinnatõus naturaalne – seda veab üldine elujärje paranemine, inflatsioon, ajalooliselt madal laenuintress ning rikkuse koondumine pealinna,” ütles Vahter.

“Kui viimase buumi ajal lõi hinna üles ebaloogiliselt kalliks muutunud odav kinnisvara ja põlluarendused, siis praegu on tehingute struktuur erinev ning tõusu taga on uute ja uhkete korterite valmimine ja eelistamine. Põhja-Tallinna on ehitatud sadu uusi ja küllalt kalleid kortereid, mis on ka selle piirkonna keskmise ruutmeetri statistilise hinnatõusu põhjus,” ütles Vahter.

“Edaspidi samas tempos hinnakasvu keegi ei prognoosi, sest suur osa tõusust tuli euro kasutuselevõtuga, mis mõjutas ka kinnisvara. Mõnes kohas on ka supp läinud 300 protsenti kallimaks ning 500 krooni psühholoogiline väärtus on praegu pigem 100 eurot,” ütles Vahter.

Statistika kohaselt on 2009. aastast vähim tõusnud hinnad Pirital ja Nõmmel, vastavalt 49 ja 54 protsenti.

Martin Vahteri sõnul pole Nõmmele ja Piritale vahepeal nii palju juurde ehitatud kui teistesse linnaosadesse. “Need kaks rajooni hoidsid ka masu ajal hinda paremini. Sealne kinnisvaraturg on stabiilsem ning rohkem on niiöelda vana raha, kel pole vaja oma kodu odavalt müüa,” ütles Vahter.

Arco Vara: Ärikinnisvara hindamine – miks tellida ja mis mõjutab turuväärtust

01.03.2015

Arco VaraEttevõtted kajastavad kinnisvara raamatupidamises kas õiglase väärtuse meetodil või soetusmaksumuses. Esimesel juhul peab ettevõte igal aastal veenduma, et kinnisvarainvesteeringud oleks kirjas õiglase väärtusega. Teisel juhul ei või vara bilansiline maksumus ületada selle turuhinda.

Määravaks on aeg

Kui soetasite oma ärikinnisvara aastaid tagasi ning vahepeal on hooneid kas parendatud või laiendatud, ümbruskonda ehitati uusi teid või leidis aset muid muutusi, on üsna tõenäoline, et vara bilansiline väärtus erineb praegusest turuväärtusest. Enamasti ületab turuväärtus bilansilist väärtust. Tasub aga tähele panna, et buumi ajal soetatud vara bilansiline väärtus võib vahepealsele hindade taastumisele vaatamata olla siiani turuväärtusest kõrgem.

Eksperthinnang peegeldab alati ärikinnisvara praegust turuväärtust. Sageli küsitakse hindajailt, mis ärikinnisvara maksab peale hoonete renoveerimist või lähedusse kavandatava liiklussõlme väljaehitamist, kuid selle kohta saab hindaja välja öelda vaid oma arvamuse.

Ärikinnisvara turuväärtuse mõjutegurid

Turuväärtus sõltub peamiselt kolmest suurest mõjurist, milleks on ärikinnisvaraga toimunud tehingud, muutused ärikinnisvara üüriturul ja majanduse üldine käekäik. Erinevalt elamispindade turust toimuvad ärikinnisvara turu muudatused aeglaselt. Ärikinnisvaraga leiab aset ka oluliselt vähem tehinguid, kui korterite ning elamutega.

Omanikule igakuist üüritulu teeniva kinnisvara väärtust mõjutab konkurentide tegevus ehk see, kuhu ja kui palju uusi büroohooneid, kaubanduskeskusi, tootmis– ja laohooneid juurde on tulnud või ehitatakse. Kasutajate ootused varale muutuvad ajas.

Büroopindade puhul on varasemast üha olulisemad ühistranspordiga ligipääsetavus ning piisavad parkimisvõimalused. Sama kehtib ka kaubandus- ja teeninduspindade kohta, kus üürnikud väärtustavad enim paiknemist käidavate tänavate ääres või keskustes. Tootmis- ja laopindade puhul peetakse sageli kõige olulisemaks ligipääsetavust suurte veokitega.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Kinnisvarakool: Koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” 03/03/2015

01.03.2015

Sigrid KeskkülaKinnisvarakoolis toimub 03/03/2015 koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris“. Koolitust viib läbi Sigrid Keskküla, kes on töötanud Muinsuskaitseametis õigusnõunikuna ja on muinsuskaitseseaduse üks autoritest.

Koolituse on oodatud kinnismälestiste omanikud, valdajad, inimesed, kes plaanivad tulevikus soetada kinnisvara, mis asub miljöö- või muinsuskaitsealas, on tunnistatud kultuurimälestiseks või paikneb kinnismälestisel, ehitusettevõtjad ja kinnisvaraarendajad, projektijuhid, kuid kindlasti ka maaklerid ja kinnisvara hindajad.

Kinnisvarakoolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” toimub teisipäeval 03/03/2015 kell 09:15-14:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Piusa kordoni ehitustööd algavad märtsis

28.02.2015

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Piusa piirivalvekordoni hoonete rekonstrueerimiseks. Tööde käigus lammutatakse olemasolev kordoni kasutuseta hooneosa ning ehitatakse juurde uus tiib.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks piirivalvekordoni funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad.

Hoone rekonstrueerimisel võetakse arvesse ümbruskonnale iseloomulikku arhitektuuri ning tuuakse olemasolevasse arhitektoonikasse kaasaegset lahendust. Hoone välisarhitektuuri eesmärgiks on maksimaalselt sobituda olemasolevasse keskkonda.

Piusa kordon on Eesti maismaapiiri valve üks tugipunkte, mis muuhulgas saab olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele. Tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril.

Kolmekorruselise peahoone ja abihoonete suurus kokku on enam kui 2500 ruutmeetrit. Ehitusprojekti on koostanud AS Amhold.

Piirivalvekordoni ehitusmaksumus on ligikaudu 3,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega on plaanis alustada märtsis ning tööd lõpetada 2016. aasta kevadel.

2015 KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 18%

28.02.2015

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Harjumaal müügiks 2815 maatükki. Aastaga on maatükkide müügipakkumiste arv kasvanud 18%. Harju maatükkide müügipakkumiste keskmine hind vähenes sel ajal 3%. Jaanuarikuine Harjumaa maatükkide ruutmeetri keskmine pakkumishind oli 50 eurot.

Harju maakonna üks aktiivsema turuga piirkondi on Harku vald. Harku valla maapakkumine kasvas aastaga 18% ja keskmine hind kerkis 13%. Jaanuaris pakuti Harku vallas müügiks 495 maatükki keskmise hinnaga 22 €/m².

Oluliselt on portaali KV.EE andmetel kasvanud Jõelähtme maapakkumine. Seal oli aastataguse 99 maapakkumise asemel jaanuaris müügil 215 maatükki. See teeb pakkumise suurenemiseks 117%.

Suurema maade pakkumiste arvuga omavalitsustest on müügipakkumisi vähemaks jäänud Viimsis, kus tänavu jaanuari 165 maatüki müügipakkumist on 10% vähem kui aasta tagasi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  01/2014 01/2015 Muutus, % 01/2014 01/2015 Muutus, %
Harjumaa 2 376 2 815 18% 52 50 -3%
Harku vald 419 495 18% 20 22 13%
Jõelähtme vald 99 215 117% 19 18 -9%
Keila 41 38 -7% 46 41 -11%
Keila vald 108 154 43% 18 19 5%
Kernu vald 30 35 17% 5 NA
Kiili vald 47 51 9% 12 16 37%
Kose vald 21 90 329% 16 9 -46%
Kuusalu vald 86 107 24% 8 NA
Maardu 95 96 1% 35 37 6%
Padise vald 37 NA 2 2 0%
Paldiski 63 87 38% 15 17 13%
Raasiku vald 75 68 -9% 12 10 -17%
Rae vald 296 306 3% 58 28 -51%
Saku vald 122 149 22% 14 15 13%
Saue 16 18 13% 36 44 22%
Saue vald 146 177 21% 15 52 259%
Tallinn 528 527 0% 123 134 9%
Viimsi vald 184 165 -10% 48 47 -1%
 
Eesti 4 545 5 088 12% 37 37 1%
Harjumaa 2 376 2 815 18% 52 50 -3%
Narva 37 36 -3% 45 49 9%
Pärnu 142 124 -13% 97 77 -21%
Tartu 100 282 182% 37 41 11%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

3 sagedasemat põhjust, miks tellida kinnisvara hindamine

28.02.2015

Domus KinnisvaraEnamus inimesi puutub hindamisega esimest korda kokku laenuga kinnisvara ostes või pangast renoveerimislaenu taotledes. Samas on veel hulk muid olukordi, kus hindamise tellimine on soovituslik ning vahel ka lausa hädavajalik.

Siinkohal toon välja mõned sagedamini ette tulevad olukorrad koos selgitustega, millal tasuks tellida pädevalt kinnisvara hindajalt oma varale eksperthinnang:

Soovid taotleda pangast kinnisvara tagatisel laenu

Juhul kui kinnisvara soetatakse või ehitatakse laenu kaasabil või renoveeritakse juba olemasolevat kinnisvara ning selle jaoks on vaja pangast saada lisaraha, soovib pank muude dokumentide hulgas kliendilt ka tagatiseks oleva kinnisvara turuväärtust tõestavat eksperthinnangut. Kui ka lisatagatis kaetakse olemasoleva kinnisvara arvelt, tuleb lisaks tellida ka sellele eraldi eksperthinnang. See on vajalik selleks, et pank veenduks ostetava ja tagatiseks pandava vara võimes katta laenusumma juhul kui laenaja ei peaks mingil põhjusel suutma laenu tagasi maksta.

Meelepärase ja oma pere vajadusi silmas pidava elamispinna võib ka ise ehitada. Sellisel juhul väljastab pank laenu osade kaupa vastavalt kinnisvara väärtuse suurenemisele ning igal vaheetapil väljastatava summa saamiseks tahab pank saada hetkeväärtust kajastavat hinnangut. Esimese eksperthinnangu hetkeolukorda kajastavale turuväärtusele lisaks tahab pank teada ka elamispinna tulevikuväärtust ehk hinnangut kinnisvara väärtusele kui ehitustööd on lõpetatud. Arvestada tuleb aga sellega, et laenu ei väljastata mitte tulevikuväärtust silmas pidades vaid olemasoleva vara väärtuse alusel.

Sul on käsil kaasomandi või ühisomandiga seotud (kohtu)vaidlus

Sagedased on juhused, kus mitmele isikule ühiselt pärandatud kinnisvara põhjustab pärijatevahelisi vaidlusi. Näiteks soovib üks osapooltest kinnisvara müüa, teine aga alles hoida. Taolistes olukordades ostab tavaliselt üks osapool teise välja, kuid hinna määramine kujuneb sellises olukorras sageli parajaks proovikiviks, sest pärijatel on enamasti kinnisvaraga seotud omad mälestused (emotsioonid), millele väärtust omistatakse. Sarnased probleemid tekivad ka näiteks abielu jooksul soetatud vara jagamisel lahutuse käigus. Sellistes olukordades olekski mõistlik tellida konkreetne eksperthinnang sõltumatult hindajalt, kes aitaks varale määrata tegeliku turuväärtuse. Eksperthinnangut saab kasutada vajadusel ka kohtus tõendava materjalina.

Soovid teada oma kinnisvara väärtust ning kiirendada müügiprotsessi

Kinnisvara müügiedu sõltub paljuski õigesti valitud müügihinnast. Kuigi ka maakler nõustab klienti hinna määramisel, aitab konkreetse vara kohta tehtud eksperthinnang täpsemalt aimu saada, millise hinnaga vara tegelikult ära müüakse. Olemasolev eksperthinnang aitab kinnisvara müüki kiirendada, kuna väärtus tuleneb reaalsest turuolukorrast ning juba olemasoleva ekspethinnangu saab lisada müügiargumendina kuulutusele. Eksperthinnangu olemasolu võimaldab ostjal minna soovi korral kohe panka laenutaotlust sisse viima. Nii jääb vahelt ära selle koostamiseks kuluv aeg ning tehinguni jõutakse kiiremini. Samuti on müüjal võimalus hinna läbirääkimistes toetuda eksperthinnanguga leitud vara väärtusele.

Helean Täht
Maakler | Kutseline hindaja

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
1 2 3 … 1,147 1,148 1,149 … 1,574 1,575 1,576