Mõni aeg tagasi oli Eesti Päevalehes mitu artiklit raha paigutamisest kinnisvarasse. Üks neist (“Pensioniks saab miljon krooni koguda ka kinnisvaraga 19/09”) väitis, et pensioni annab koguda kinnisvarasse investeerides.
Teine (“Eluasemesse investeerimine on sageli enesepettus 20/09”) väitis, et kinnisvara ei ole mingi imeinvesteering. Kolmanda (“Alternatiivsetest pensionisammastest 23/09”) viskas nalja edasist kinnisvara hinna tõusu prognoosivate kinnisvaraekspertide üle.
Kinnisvarainvesteering on rahaliselt mahukas.
Esimese negatiivse aspektina tuleb märkida kinnisvarainvesteeringu suurt rahalist mahtu, mis on jõukohane vaid vähestele. Arenenud riikides on selle mure lahendamiseks kinnisvara investeerimisfondid, mis lubavad kinnisvarainvesteeringuid teha väikeste summade kaupa. Loodetavasti jõuavad sellised investeerimisvõimalused kunagi Eestissegi.
Praegu tuleb arvestada hetkeolukorraga. Suur kinnisvarainvestorite klubisse astumine paneb inimese olukorda, kus kogu investeering on koondatud ühte kohta ehk munad on ühes korvis.
Tuleb tõdeda, et see on kinnisvara puhul üks nõrgemaid punkte, sest riskida maandamise seisukohast on turvalisem riske hajutada erinevate investeeringute vahel.
Kinnisvara nõuab jooksvaid kulutusi.
Kui on tegemist tühja maalapiga, siis on vaja maksta maamaksu. Kui on tegemist korteri, maja või muu hoonega, siis on lisaks vaja tegeleda korraliselt ehitise haldamise ja hooldamisega – tänavat on vaja pühkida ja katust tuleb parandada.
Vastasel korral kinnisvarainvesteering loodetud väärtuse kasvu asemel hoopis odavneb. Kinnisvara haldamise ja hooldamisega ei pea muidugi isiklikult tegelema. Selleks on alati võimalik palgata haldusfirma, kes asjad korda ajab.
Ehitiste juures on hävimisoht.
Selle põhjuseks võib olla viimasel ajal Eesti sagedaseks külaliseks saanud tuulispask. Või kurja naabri õelusest läidetud katuseräästas. Need on riskid, mida vältida ei ole võimalik. Küll on aga võimalik katta see oht kindlustusseltsi lahkel kaasabil.
Kinnisvara hind võib turuolukorrast tingituna kukkuda.
Kinnisvara investeeringuna käsitledes tuleb aktsepteerida, et tegemist on ettevõtlusega. Kuid äri tegemisega kaasnevad paratamatult riskid.
Lohutuseks võib vaid öelda, et kaugemas perspektiivis siiski kinnisvarahinnad tõusevad. Hinnatõusust ei ole võimalik osa saada hinnalanguse riisikot võtmata.
Kodukorter ei tooda positiivset rahavoogu.
Kodu investeeringuna käsitledes on positiivset rahavoogu võimalik saada korteri müügist. See tähendab ümberkolimist, mis on investeeringu lõpuperioodil eakasse ikka jõudnud omanikule emotsionaalselt vastumeelne.
Investeerimine eeldab siiski ratsionaalset käsitlemist, kus vastumeelsus ja mitte meeldimine ei ole argumendid.
Näiteks ka väärtpaberitesse investeerimisel hoiatatakse rahapaigutajaid mõnda aktsiasse armumise eest.
Kinnisvara hind kaugemas perspektiivis tõuseb.
Kinnisvara hinna tõus on üsna kindel. Nii on see seni olnud. Hinnatõus põhineb peamiselt maa hinna kasvul, sest ehitistele esitatavad nõuded aja jooksul muutuvad. Seega määrab potentsiaalse hinnatõusu eelkõige kinnisvara asukoht.
Kinnisvara on hea laenutagatis.
Eeldatav stabiilne hinnatõus ja vähesest likviidsusest tingitud madal hindade kõikumine lubavad kinnisvaral olla usaldusväärne laenutagatis. Kinnisvara tagatisel võetavat laenu on võimalik kasutada omakapitali võimendamiseks ehk investeerimiseks alternatiivsetesse investeerimisobjektidesse ehk jaotada munad eri korvide vahel.
Vale on väita, et üks investeerimisobjekt on hea ja teine on halb.
Ühtegi investeerimisotsust ei tohi teha uisapäisa. Seega ei saa väita, et mistahes täna ostetud maalapp (korter, maja) on kindlasti turu keskmisest kõrgemat tootlust andev investeering.
Õige investeerimisobjekt tähendab õige hinnaga valitud kvaliteetset kinnisvara.
Artikkel on avaldatud 08.01.2003 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=224473
Kinnis- ja vallasvaratehinguid koos vaadates täheldame kruntide turu märkimisväärset kasvu – tehingute arv suurenes 20% ja tehingute väärtus 70%. Elamute tehingute arv jäi samasse suurusjärku, kuid väärtus kasvas 40%. Korterite tehingute arv kahanes 13%, kuid kõnealuste korterite väärtus kasvas kolmandiku võrra.
