Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid avaldavad oma nägemuse tuleviku Paide linnast

02.03.2015

Paide - Eestimaa südaEesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond esitleb Paide Kultuurikeskuses näitusel ELAMUSPAIDE Arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Näitus avatakse 3. märtsil kell 17 arvamusfestivali kohaselt teemaaruteluga.

Näha ja kuulda saab arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta. Arhitektuuri 4. kursus seevastu näitab võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis oleksid ühe päevaga lahti- ning kokkupandavad ning pakuksid varju nii esinejatele kui külalistele. Spetsiaalselt festivali jaoks disainitud lavade püstitamisest saab samuti kujuneda omaette sündmus. Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

“On tore, et Arvamusfestival ei piirdu Paides vaid kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paide linna vaimusilmas ette kujutavad ning milliste Arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,” arvab Paide linnapea Priit Värk.

Näituse ELAMUSPAIDE avamisele kutsutakse kõiki huvilisi arutlema, kuidas Paide linn saaks oma unikaalsest ajaloolisest kultuuripärandist rohkem võita ning kuidas festival võiks väikeses linnas paremini toimida. Arutelu modereerivad arhitektid Katrin Koov ja Martin Melioranski. Aruteluringi avavad arhitektuuritudengid, Paide linnapea Priit Värk ja arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Näitus ELAMUSPAIDE on avatud 22. märtsini E-R 11-19, L-P ürituste eel.

2. kursuse tudengite töid juhendas arhitekt Katrin Koov ja 4. kursuse töid juhendasid arhitektid Martin Melioranski ja Paco Ulman.

Kuulutati välja uue Tallinna vangla ehituse ettevalmistustööde riigihange

02.03.2015

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja uue Tallinna vangla ehituse ettevalmistustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 27. märtsini.

Eeltööd hõlmavad tulevase vangla kinnistul asuva olemasoleva kuivenduskraavi puhastustöid ja uue kuivenduskraavi rajamist, sealhulgas olemasolevate truupide korrastamist ja uute truupide ehitamist, nõlvade kindlustamist ja haljastustööd. Samuti vangla ehituskrundi ja juurdepääsutee aluse maa-alalt metsa ja võsa raadamistöid. Ettevalmistustööd peavad olema lõpetatud oktoobrikuus.

Vanglakompleksi ehitushange on kavas välja kuulutada tänavu kevadel ning ehitustöödega alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks vangla ruumidele asuvad samal territooriumil avavangla, arestimaja ning Tallinna vangla tervishoiuosakond (asub praegu Maardus). Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Ligi 60 000 ruutmeetri suuruse vanglakompleksi on projekteerinud AS Amhold.

Riigihange „Uue Tallinna vangla ehituse ettevalmistustööd“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 160664. Pakkumiste esitamise aeg on 27. märts 2015, kell 13.00.

Tallinna vangla eskiis

Arco Vara: Lähiaastatel lisandub Tallinna büroopindade turule 70 000 m2 uut kontoripinda

02.03.2015

Arco VaraAktiivne büroopindade arendamine toob juurde vähemalt 70 000 m2 uut kontoripinda, mis tähendab pakkumise olulist suurenemist ja valikuvõimaluse laienemist tagasihoidliku nõudluse tingimustes.

Uutele A-klassi pindadele kolivad enamasti B-klassi büroopindadelt tulevad ettevõtted. Üürnikud saavutavad hinna ja tingimuste läbirääkimisel üha suurema jõu nii A- kui ka B- ja C-klassi üüripindadel.

Arco Vara hinnangul leiab heas asukohas üürikliente ühele-kahele suurele büroohoonele ehk ca 5 000-10 000 m2 pinnale.

Kui maailmamajanduse olukord, büroohoonete arendajate ja arenduste finantseerijate riskivalmidus püsib stabiilsena, täidetakse praegu ehitamisel olevad uued büroohooned pooleteise-kahe aastaga, kuid vanemate büroohoonete vakantsus suureneb.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Põhja-Tallinna kinnisvara on kallinenud 187 protsenti

01.03.2015

1Partner KinnisvaraPõhja-Tallinnas on kinnisvara hinnad tõusnud 2009. aasta madalseisuga võrreldes 187 protsenti – 1488 euroni ruutmeetri kohta, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat.

Keskmiselt on Tallinnas kinnisvara hinnad tõusnud 2009. aastast 80 protsenti. Ülekaalukalt enim on hinnad kerkinud Põhja-Tallinnas. Kesklinna linnaosas on ruutmeetri hind tõusnud 107 protsenti 2228 euroni, Haaberstis 97 protsenti 1252 euroni ning Lasnamäel 94 protsenti 1180 euroni ruutmeetri eest.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole praegust seisu 2007. aasta tipuga mõtet võrrelda, sest hinnatõusu põhjused on erinevad. “Praegu on hinnatõus naturaalne – seda veab üldine elujärje paranemine, inflatsioon, ajalooliselt madal laenuintress ning rikkuse koondumine pealinna,” ütles Vahter.

“Kui viimase buumi ajal lõi hinna üles ebaloogiliselt kalliks muutunud odav kinnisvara ja põlluarendused, siis praegu on tehingute struktuur erinev ning tõusu taga on uute ja uhkete korterite valmimine ja eelistamine. Põhja-Tallinna on ehitatud sadu uusi ja küllalt kalleid kortereid, mis on ka selle piirkonna keskmise ruutmeetri statistilise hinnatõusu põhjus,” ütles Vahter.

“Edaspidi samas tempos hinnakasvu keegi ei prognoosi, sest suur osa tõusust tuli euro kasutuselevõtuga, mis mõjutas ka kinnisvara. Mõnes kohas on ka supp läinud 300 protsenti kallimaks ning 500 krooni psühholoogiline väärtus on praegu pigem 100 eurot,” ütles Vahter.

Statistika kohaselt on 2009. aastast vähim tõusnud hinnad Pirital ja Nõmmel, vastavalt 49 ja 54 protsenti.

Martin Vahteri sõnul pole Nõmmele ja Piritale vahepeal nii palju juurde ehitatud kui teistesse linnaosadesse. “Need kaks rajooni hoidsid ka masu ajal hinda paremini. Sealne kinnisvaraturg on stabiilsem ning rohkem on niiöelda vana raha, kel pole vaja oma kodu odavalt müüa,” ütles Vahter.

Arco Vara: Ärikinnisvara hindamine – miks tellida ja mis mõjutab turuväärtust

01.03.2015

Arco VaraEttevõtted kajastavad kinnisvara raamatupidamises kas õiglase väärtuse meetodil või soetusmaksumuses. Esimesel juhul peab ettevõte igal aastal veenduma, et kinnisvarainvesteeringud oleks kirjas õiglase väärtusega. Teisel juhul ei või vara bilansiline maksumus ületada selle turuhinda.

Määravaks on aeg

Kui soetasite oma ärikinnisvara aastaid tagasi ning vahepeal on hooneid kas parendatud või laiendatud, ümbruskonda ehitati uusi teid või leidis aset muid muutusi, on üsna tõenäoline, et vara bilansiline väärtus erineb praegusest turuväärtusest. Enamasti ületab turuväärtus bilansilist väärtust. Tasub aga tähele panna, et buumi ajal soetatud vara bilansiline väärtus võib vahepealsele hindade taastumisele vaatamata olla siiani turuväärtusest kõrgem.

Eksperthinnang peegeldab alati ärikinnisvara praegust turuväärtust. Sageli küsitakse hindajailt, mis ärikinnisvara maksab peale hoonete renoveerimist või lähedusse kavandatava liiklussõlme väljaehitamist, kuid selle kohta saab hindaja välja öelda vaid oma arvamuse.

Ärikinnisvara turuväärtuse mõjutegurid

Turuväärtus sõltub peamiselt kolmest suurest mõjurist, milleks on ärikinnisvaraga toimunud tehingud, muutused ärikinnisvara üüriturul ja majanduse üldine käekäik. Erinevalt elamispindade turust toimuvad ärikinnisvara turu muudatused aeglaselt. Ärikinnisvaraga leiab aset ka oluliselt vähem tehinguid, kui korterite ning elamutega.

Omanikule igakuist üüritulu teeniva kinnisvara väärtust mõjutab konkurentide tegevus ehk see, kuhu ja kui palju uusi büroohooneid, kaubanduskeskusi, tootmis– ja laohooneid juurde on tulnud või ehitatakse. Kasutajate ootused varale muutuvad ajas.

Büroopindade puhul on varasemast üha olulisemad ühistranspordiga ligipääsetavus ning piisavad parkimisvõimalused. Sama kehtib ka kaubandus- ja teeninduspindade kohta, kus üürnikud väärtustavad enim paiknemist käidavate tänavate ääres või keskustes. Tootmis- ja laopindade puhul peetakse sageli kõige olulisemaks ligipääsetavust suurte veokitega.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Kinnisvarakool: Koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” 03/03/2015

01.03.2015

Sigrid KeskkülaKinnisvarakoolis toimub 03/03/2015 koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris“. Koolitust viib läbi Sigrid Keskküla, kes on töötanud Muinsuskaitseametis õigusnõunikuna ja on muinsuskaitseseaduse üks autoritest.

Koolituse on oodatud kinnismälestiste omanikud, valdajad, inimesed, kes plaanivad tulevikus soetada kinnisvara, mis asub miljöö- või muinsuskaitsealas, on tunnistatud kultuurimälestiseks või paikneb kinnismälestisel, ehitusettevõtjad ja kinnisvaraarendajad, projektijuhid, kuid kindlasti ka maaklerid ja kinnisvara hindajad.

Kinnisvarakoolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” toimub teisipäeval 03/03/2015 kell 09:15-14:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Piusa kordoni ehitustööd algavad märtsis

28.02.2015

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Piusa piirivalvekordoni hoonete rekonstrueerimiseks. Tööde käigus lammutatakse olemasolev kordoni kasutuseta hooneosa ning ehitatakse juurde uus tiib.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks piirivalvekordoni funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad.

Hoone rekonstrueerimisel võetakse arvesse ümbruskonnale iseloomulikku arhitektuuri ning tuuakse olemasolevasse arhitektoonikasse kaasaegset lahendust. Hoone välisarhitektuuri eesmärgiks on maksimaalselt sobituda olemasolevasse keskkonda.

Piusa kordon on Eesti maismaapiiri valve üks tugipunkte, mis muuhulgas saab olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele. Tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril.

Kolmekorruselise peahoone ja abihoonete suurus kokku on enam kui 2500 ruutmeetrit. Ehitusprojekti on koostanud AS Amhold.

Piirivalvekordoni ehitusmaksumus on ligikaudu 3,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega on plaanis alustada märtsis ning tööd lõpetada 2016. aasta kevadel.

2015 KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 18%

28.02.2015

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Harjumaal müügiks 2815 maatükki. Aastaga on maatükkide müügipakkumiste arv kasvanud 18%. Harju maatükkide müügipakkumiste keskmine hind vähenes sel ajal 3%. Jaanuarikuine Harjumaa maatükkide ruutmeetri keskmine pakkumishind oli 50 eurot.

Harju maakonna üks aktiivsema turuga piirkondi on Harku vald. Harku valla maapakkumine kasvas aastaga 18% ja keskmine hind kerkis 13%. Jaanuaris pakuti Harku vallas müügiks 495 maatükki keskmise hinnaga 22 €/m².

Oluliselt on portaali KV.EE andmetel kasvanud Jõelähtme maapakkumine. Seal oli aastataguse 99 maapakkumise asemel jaanuaris müügil 215 maatükki. See teeb pakkumise suurenemiseks 117%.

Suurema maade pakkumiste arvuga omavalitsustest on müügipakkumisi vähemaks jäänud Viimsis, kus tänavu jaanuari 165 maatüki müügipakkumist on 10% vähem kui aasta tagasi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  01/2014 01/2015 Muutus, % 01/2014 01/2015 Muutus, %
Harjumaa 2 376 2 815 18% 52 50 -3%
Harku vald 419 495 18% 20 22 13%
Jõelähtme vald 99 215 117% 19 18 -9%
Keila 41 38 -7% 46 41 -11%
Keila vald 108 154 43% 18 19 5%
Kernu vald 30 35 17% 5 NA
Kiili vald 47 51 9% 12 16 37%
Kose vald 21 90 329% 16 9 -46%
Kuusalu vald 86 107 24% 8 NA
Maardu 95 96 1% 35 37 6%
Padise vald 37 NA 2 2 0%
Paldiski 63 87 38% 15 17 13%
Raasiku vald 75 68 -9% 12 10 -17%
Rae vald 296 306 3% 58 28 -51%
Saku vald 122 149 22% 14 15 13%
Saue 16 18 13% 36 44 22%
Saue vald 146 177 21% 15 52 259%
Tallinn 528 527 0% 123 134 9%
Viimsi vald 184 165 -10% 48 47 -1%
 
Eesti 4 545 5 088 12% 37 37 1%
Harjumaa 2 376 2 815 18% 52 50 -3%
Narva 37 36 -3% 45 49 9%
Pärnu 142 124 -13% 97 77 -21%
Tartu 100 282 182% 37 41 11%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

3 sagedasemat põhjust, miks tellida kinnisvara hindamine

28.02.2015

Domus KinnisvaraEnamus inimesi puutub hindamisega esimest korda kokku laenuga kinnisvara ostes või pangast renoveerimislaenu taotledes. Samas on veel hulk muid olukordi, kus hindamise tellimine on soovituslik ning vahel ka lausa hädavajalik.

Siinkohal toon välja mõned sagedamini ette tulevad olukorrad koos selgitustega, millal tasuks tellida pädevalt kinnisvara hindajalt oma varale eksperthinnang:

Soovid taotleda pangast kinnisvara tagatisel laenu

Juhul kui kinnisvara soetatakse või ehitatakse laenu kaasabil või renoveeritakse juba olemasolevat kinnisvara ning selle jaoks on vaja pangast saada lisaraha, soovib pank muude dokumentide hulgas kliendilt ka tagatiseks oleva kinnisvara turuväärtust tõestavat eksperthinnangut. Kui ka lisatagatis kaetakse olemasoleva kinnisvara arvelt, tuleb lisaks tellida ka sellele eraldi eksperthinnang. See on vajalik selleks, et pank veenduks ostetava ja tagatiseks pandava vara võimes katta laenusumma juhul kui laenaja ei peaks mingil põhjusel suutma laenu tagasi maksta.

Meelepärase ja oma pere vajadusi silmas pidava elamispinna võib ka ise ehitada. Sellisel juhul väljastab pank laenu osade kaupa vastavalt kinnisvara väärtuse suurenemisele ning igal vaheetapil väljastatava summa saamiseks tahab pank saada hetkeväärtust kajastavat hinnangut. Esimese eksperthinnangu hetkeolukorda kajastavale turuväärtusele lisaks tahab pank teada ka elamispinna tulevikuväärtust ehk hinnangut kinnisvara väärtusele kui ehitustööd on lõpetatud. Arvestada tuleb aga sellega, et laenu ei väljastata mitte tulevikuväärtust silmas pidades vaid olemasoleva vara väärtuse alusel.

Sul on käsil kaasomandi või ühisomandiga seotud (kohtu)vaidlus

Sagedased on juhused, kus mitmele isikule ühiselt pärandatud kinnisvara põhjustab pärijatevahelisi vaidlusi. Näiteks soovib üks osapooltest kinnisvara müüa, teine aga alles hoida. Taolistes olukordades ostab tavaliselt üks osapool teise välja, kuid hinna määramine kujuneb sellises olukorras sageli parajaks proovikiviks, sest pärijatel on enamasti kinnisvaraga seotud omad mälestused (emotsioonid), millele väärtust omistatakse. Sarnased probleemid tekivad ka näiteks abielu jooksul soetatud vara jagamisel lahutuse käigus. Sellistes olukordades olekski mõistlik tellida konkreetne eksperthinnang sõltumatult hindajalt, kes aitaks varale määrata tegeliku turuväärtuse. Eksperthinnangut saab kasutada vajadusel ka kohtus tõendava materjalina.

Soovid teada oma kinnisvara väärtust ning kiirendada müügiprotsessi

Kinnisvara müügiedu sõltub paljuski õigesti valitud müügihinnast. Kuigi ka maakler nõustab klienti hinna määramisel, aitab konkreetse vara kohta tehtud eksperthinnang täpsemalt aimu saada, millise hinnaga vara tegelikult ära müüakse. Olemasolev eksperthinnang aitab kinnisvara müüki kiirendada, kuna väärtus tuleneb reaalsest turuolukorrast ning juba olemasoleva ekspethinnangu saab lisada müügiargumendina kuulutusele. Eksperthinnangu olemasolu võimaldab ostjal minna soovi korral kohe panka laenutaotlust sisse viima. Nii jääb vahelt ära selle koostamiseks kuluv aeg ning tehinguni jõutakse kiiremini. Samuti on müüjal võimalus hinna läbirääkimistes toetuda eksperthinnanguga leitud vara väärtusele.

Helean Täht
Maakler | Kutseline hindaja

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Jõhvi tulevase riigigümnaasiumi ehitus jõudis sarikapeoni

27.02.2015

Riigi Kinnisvara / RKASTäna peeti Jõhvi tulevase riigigümnaasiumi sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja olulist vaheetapi ehituses. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Uus koolimaja kerkib praeguse Jõhvi Gümnaasiumi hoone kõrvale aadressil Hariduse 5b ja selle juures pööratakse erilist tähelepanu kaasaegsele õpikeskkonnale ning energiasäästlikkusele. Kahekorruselise koolihoone suurus on ligi 4000 ruutmeetrit ning praeguse Jõhvi Gümnaasiumi ruumidest jäävad ühiskasutusse spordisaal, köök ja raamatukogu fondihoidla. Kahte hoonet ühendab galerii. Koolimaja valmib tänavu suvel ja riigigümnaasium alustab õppetööd uues koolihoones 1. septembril.

„Sügisel alustavad tööd neli riigigümnaasiumi ning Jõhvi ja Pärnu koolid on riigigümnaasiumide seas teerajajad, sest siin omandavad keskhariduse nii eesti kui ka vene emakeelega noored,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Kindlasti aitab selline kooslus omandada vene peredest pärit noortel korraliku eesti keele ning eesti peredest noored omakorda saavad paremini tundma õppida vene keelt ja kultuuri.“

Tulevane 540 õpilasega Jõhvi riigigümnaasium asutatakse Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi baasil, mis jätkavad 2015. aasta sügisest põhikoolidena. Uude gümnaasiumi on oodatud õpilased kogu Ida-Virumaalt, eeskätt Jõhvi vallast, Kohtla-Järve Ahtme linnaosast ning nende naaberomavalitsustest.

Riigigümnaasiumis omandab noor kvaliteetse keskhariduse, mis annab head eeldused edasisteks õpinguteks ja iseseisvas elus toimetulekuks – oluline on analüüsioskuse ja kriitilise mõtlemise areng. Riigigümnaasiumi õpilane on motiveeritud õppima õpetajad rakendavad õppetöö läbiviimisel kaasaegset tehnoloogiat ja mitmekesiseid õpetamisviise.

Alates jaanuarist 2014 on Jõhvi riigigümnaasiumi direktorina ametis Tarmo Valgepea, kelle juhtimisel on valmimas kooli õppekava ning praegu käib õpetajaskonna valimine.

Jõhvi riigigümnaasiumi ehitusmaksumus on 3,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustöid teostavad AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust, hoone projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan, kogu ettevõtmist juhib ja koordineerib Riigi Kinnisvara AS. Ehitust rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Järgmise viie aasta jooksul arendab riik riigigümnaasiume programmi „Koolivõrgu korrastamine“ raames, mida 106 miljoni euroga rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ning Eesti riik. Eesmärgiks on aastaks 2020 avada igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium.

Jaanuaris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

27.02.2015

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga -2,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus elektriseadmete tootmises.

2014. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus kütteõlide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Jaanuar 2015 –
detsember 2014, %		 Jaanuar 2015 –
jaanuar 2014, %
KOKKU -0,2 -2,2
Töötlev tööstus 0,1 -1,8
Mäetööstus 0,0 6,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -3,9 -9,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 2,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -0,6% ja võrreldes 2014. aasta jaanuariga -5,0%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid metalli ja metalltoodete ning puidutoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -1,8% ja võrreldes 2014. aasta jaanuariga -5,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid jaanuaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste, keemiatoodete ja toiduainete hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, tekstiiltoodete ja metallide hinnad.

Ehitusmahud mullu vähenesid

27.02.2015

StatistikaametEsialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 2%.

Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 809 miljoni euro eest. 2013. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 3% ning rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Kuigi 2014. aasta teisel poolel pöördus langusesse ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht, suudeti aasta kokkuvõttes jääda väikesesse plussi. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka mullu.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2013. aastaga võrreldes kümnendiku mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2014. aastal 8%.

Kolmandat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aastal kasutusse 2756 uut eluruumi, s.o 677 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes ja iga teine neist oli kahe- või kolmetoaline. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aastal väljastati ehitusluba 3941 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes aasta varasemaga ligi kolmandiku võrra rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

2014. aastal lubati kasutusse 785 mitteelamut kasuliku pinnaga 529 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja põllumajanduspinda. Võrreldes 2013. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

IV kvartalis pöördus ehitusturg taas kasvule. Ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta IV kvartalis omal jõul 596 miljoni euro eest, mis oli 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 6% rohkem. Kasvu taga on eelkõige 2013. aasta viimase kvartali madal võrdlusbaas rajatiste ehitusmahtude osas.Diagramm: Ehitusmahuindeks, 2000–2014

Mööblivabriku kvartali detailplaneering peagi avalikul väljapanekul

27.02.2015

TallinnTallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet panevad avalikule väljapanekule endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda ajavahemikul 26. märts – 23. aprill tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimajas toas 32) ning Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus) – esmaspäeval kella 8.15-18.00, teisipäevast neljapäevani kella 8.15-17.00 ning reedel kella 8.15-16.00.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2015 korraldusega. Detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi määratletakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Bannister, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. veebruari 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 13.–20. märtsini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 21. märtsil 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu.

Ärihoonest Navigator sai ametlikult Baltimaade keskkonnasõbralikem

27.02.2015

Capital MillÄrihoonele Navigator väljastati energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Gold, mis teeb sellest ametlikult Baltimaade kõige rohelisema omasuguste seas.

LEED-sertifikaat (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteem, mille töötas välja USA Rohelise Ehituse Nõukogu (USGBC).

Navigatori arendaja Capital Mill OÜ uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul annab LEED-sertifikaat kliendile ja avalikkusele kinnituse, et hoonele seatud kõrged nõuded keskkonnasäästlikkuse ja töökeskkonna suhtes on täidetud.

“Navigator on täitnud eesmärgi olla ühekorraga nii järgmise põlvkonna ehituskultuuri ja –kvaliteedi suunanäitaja kui pakkuda selle üürnikele Baltikumi parimat töökeskkonda,” lausus Uueda. “Sihtide saavutamist tõestab nii Navigatori kasutajate positiivne tagasiside kuiLEED Gold sertifikaadi teenimine esimesena Baltimaades.”

Ärihoone Navigator (Laeva 2, Tallinn) üüripinnad valmisid “rätsepatööna“ 2014. aasta jooksul. Navigatoris asub nt loovagentuuride linnak Creative Union, reisibürood Tez Tour ja CWT Estonia, Booking.com, IT ettevõte Dervico Estonia, Nordic Hambakliinik, töötervishoiuteenust pakkuv Baltic Euromedical, restoran Enzo ja Capital Milli kontor.

“Navigatori ärihoone oli Capital Milli esimene samm sadamaala tänapäevaseks kujundamise teel,” lisas Uueda. “Sellest mõnesaja meetri kaugusel, Linnahalli vahetus läheduses on kerkimas uus, veelgi kõrgemate kvaliteedinõuete järgi ehitatav ärihoone Explorer, mis on järgmine oluline samm sadama-ala tervikpildi kujundamisel tänapäevaseks.”

Navigatori teevad omanäoliseks erineva sügavusega peegelklaas-sisselõiked: majal on 28 nurka ning 6000 ruutmeetrit klaasfassaadi, mis tagab loomuliku valguse ligipääsu igasse ruumi ning suursuguse vaate merele, vanalinnale või kesklinna äri- ja kaubandustsoonile.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Capital Mill: Navigator

Keskmise palga saaja ostujõud kasvas kiiresti

27.02.2015

Eesti PankKeskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3% ja brutotunnipalk 6%. Eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes. Tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8%ni.

Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on suurenenud varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. See aeglustab keskmise palga kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Kui registreerimiskohustust poleks kehtestatud, siis oleks palgakasv tõenäoliselt veelgi kiirem.

Keskmise palga kasv oli kiirem riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, ligikaudu 7,5%, ning tegevusalade võrdluses tervishoius, 10,1%, ja avalikus halduses, 8,9%. Need on tegevusalad, kus registreerimiskohustus ei tohiks palgakasvu mõjutada. Erasektoris kasvas keskmine palk mõnevõrra aeglasemalt. Eesti ettevõtetes tõusid palgad veidi üle 7%, samas kui välisomanduses ettevõtetes oli palgakasv tagasihoidlikum, 2,5% juures. Töötlevas tööstuses tõusis palk keskmisest aeglasemalt, 4,4%.

Keskmise brutopalga kasvu kiirendab sel aastal miinimumpalga 11% tõus. Miinimumpalk tõuseb nii 2014. kui ka 2015. aastal keskmise palgaga võrreldes ligikaudu kaks korda kiiremini.

Netopalga ehk töötajale pärast maksude tasumist kätte jääva palga kasvu kiirendab sel aastal maksuvaba tulu tõus 144 eurolt 154 euroni kuus ja tulumaksumäära langus 21%lt 20%ni. Netopalk tõuseb nende muudatuste tulemusel miinimumpalga saaja jaoks ligikaudu 1,7% ja keskmise palga teenija jaoks 1,1% suuremat kätte jäävat palka. Töökohtade puhul, kus tööandja ja töötaja räägivad netopalga üle läbi, võib see olla soodne ja aidata kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

1 2 3 … 1,148 1,149 1,150 … 1,575 1,576 1,577