Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Suur elamispindade turuülevaade “Korteriturg: edasised suundumused 2015”

11.11.2015 Tõnu Toompark

Olen kokku pannud uue suure elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänase elamispindade seisule ja võimalikele arengustsenaariumitele.

Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab turuülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.

Ülevaadet käin tellijate juures isiklkikult esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.

Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko: Kaupmehe 5 kortermaja ehitusega alustamine

10.11.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte AS Merko Tartu on alustanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse teise kortermaja ehitusega. Projekt koosneb kokku kolmest hoonest ja 90 korterist, millest esimene maja, aadressil Kaupmehe 7, on ehituses ning valmib 2016. aasta jaanuari lõpuks. Alanud on Kaupmehe 5 maja ehitus (30 korterit), mille valmimine on planeeritud 2016. aasta augustisse.

Kaupmehe kortermajad (merko.ee/kaupmehe) asuvad Tartu vallas Kaupmehe tänaval mõneminutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest. Majad kerkivad Pärna allee elupiirkonna kõrvale, kus Merko on arendanud ja ehitanud 10 kortermaja ning müünud ligi 300 korterit.

Kolmekorruselistel B-energiaklassiga kortermajadel on eraldi gaasikatlamaja, korterid on vesikeskküttega, küttekehadeks radiaatorid ning vannitubades elektriline põrandaküte. Kortermajade arhitekt on Janno Põldme ning korterite sisekujunduse on loonud OÜ Põldme. Koduostja saab valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Valgusküllaste 2- kuni 4-toaliste korterite juurde kuulub parkimiskoht ja panipaik. Korterite hind jääb vahemikku 58–103 tuhat eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Swedbank: Majanduskasv muutub laiapõhjalisemaks

10.11.2015 Tõnu Toompark

Arvatust suurema ekspordi ja investeeringute kahanemise tõttu korrigeeris Swedbank 2015. aasta Eesti SKP kasvu 0,3 protsendipunkti allapoole 1,6 protsendi peale.

Kasvu korrigeerimise tingis ka Statistikaameti poolt möödunud aasta SKP taseme oluline tõstmine ja sellest tulenev baasefekt. Kõige rohkem panustab majanduskasvu jätkuvalt eratarbimine. Välisnõudluse paranemise toel 2016. ja 2017. aastal ootame SKP kasvu kiirenemist vastavalt 2,6 ja 2,8 protsendini.

Eksport, mille kasv hakkas aeglustuma juba selle aasta alguses, kahanes kolmandas kvartalis veelgi. Lisaks elektroonikatoodetele andsid suurema panuse ka elektrienergia, põlevkiviõli ja mustmetallide ekspordi vähenemine. Venemaa suunalise ekspordi langus on taandumas. Kui aasta esimesel poolel vähenes eksport enim just Venemaale, siis hiljuti on suurem langus toimunud hoopis Lätti ja Ameerika Ühendriikidesse.

Samal ajal on ekspordikasv mitmetesse Euroopa riikidesse, eriti Norrasse, Taani, Saksamaale ja Ühendkuningriiki, kiirenenud või säilitanud endise mõõduka kasvukiiruse. Vaatamata Venemaa majanduskriisi leevenemisele järgmisel aastal, on oodata rubla odavnemist ja sanktsioonide jõus püsimist. See hoiab meie idanaabrite impordinõudluse nõrgana.

Samal ajal mõjub järgmise aasta alguses Eesti ekspordile positiivselt elektroonikatoodete kõrgemale tõusnud võrdlusbaasi kadumine. Koos Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusolukorra paranemisega 2016. aastal peaks välisnõudlus suurenema, mis aitab kaasa Eesti ekspordikasvu järk-järgulisele, kuid samas suhteliselt aeglasele, taastumisele.

Ettevõtete investeeringud on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKP-st on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele (v.a 2009-2010). Positiivne on aga see, et investeeringute osakaal masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse on suurenenud, mis näitab ettevõtete püüdlust efektiivsust tõsta.

Kapitalikaupade impordikasv aasta esimeses pooles viitab mõningase viivitusega investeeringute paranemisele. Välisnõudluse oodatav suurenemine 2016. aastal kasvatab ettevõtete vajadust suuremate investeeringute järele (nende laenuportfell kasvab).

Tööhõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema. Ühelt poolt väheneb tööjõud, teisalt aga vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive võib langeda mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja konkurents tugev.

Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. 2016. aasta suvel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek neid inimesi palgata on piiratud, töötute arv vähemalt esialgu kasvab. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu selle aasta 6,6 protsendilt 6,9 ja 6,8 protsendini, vastavalt järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Palgakasv püsib tööpuuduse väikesest tõusust hoolimata kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab veidi ka ligi 10%line miinimumpalga tõus nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub 2016. aastal oluliselt, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama. Lisaks keskmise palga tõusule toetavad tarbimist veel pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsete siirete tõus.

Tarbijahindade kasv ulatub 2016. aastal 1,6 ja 2017. aastal 2,5 protsendini. Selle taga on toorainete kallinemine maailmaturul, mis suurendavad viitajaga Eestis kütuste ja kütte hinda. Euro oodatav odavnemine USA dollari suhtes järgmisel aastal peaks tõstma teatud importkaupade hindu.

Aktsiisimaksude ja hotellide käibemaksumäära tõstmine mõjutavad hinnataset samuti positiivselt. Kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu, kus tööjõukulude osakaal kogukuludes on enamasti suurem kui tööstuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

“Nõuanded koduostjale” nüüd soodsama hinnaga

10.11.2015 Tõnu Toompark

Nüüd on võimalik osta käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“, mille autor on Tõnu Toompark, veelgi soodsama hinnaga.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pindi Kinnisvara: turuinfo 10/2015

10.11.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pro Kapital Grupi täiendavate aktsiate kauplemisele võtmisest

10.11.2015 Tõnu Toompark

NASDAQ OMX Tallinn AS-i juhatus otsustas 28. oktoobril 2015. a rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp taotluse ja võtta tema 97 363 täiendavalt emiteeritud aktsiat tingimuslikult kauplemisele Börsi Lisanimekirja (reguleeritud turg) tingimustel, et:

Aktsiakapitali suurendamine on kantud Äriregistrisse;
Emiteeritud aktsiad on konverteeritud põhiaktsiateks (ISIN: EE3100006040) Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
AS Pro Kapital Grupp on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Seisuga 9. november 2015.a. on mainitud tingimused täidetud. Eeltoodust tulenevalt võetakse 97 363 AS-i Pro Kapital Grupp poolt täiendavalt emiteeritud aktsiat kauplemisele NASDAQ OMX Balti lisanimekirjas alates homsest, 10. novembrist 2015.a. Seega kaubeldakse alates homsest nimetuse PKG1T all kokku 54 203 938 AS-i Pro Kapital Grupp aktsiaga (ISIN: EE3100006040).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Eluruumide ehituslubade väljastamine kasvas 53%

10.11.2015 Tõnu Toompark

2015 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1511 eluruumi kogupindalaga 137 000 m². Eluruumide ehituslubade arvu väljastamine kasvas aastataguse ajaga võrreldes 53%, eluruumide pindala aga 21%.

Keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 2015 III kvartalis 91 m². See on viimaste aastate üks väiksemaid näitajaid. Selle baasilt võime tõdeda, et ehituslubasid väljastatakse valdavalt korteritele, millede pind üldist keskmist allapoole tõmbab.

Suur väljastatud eluruumide ehituslubade arv lubab eeldada, et suureneb potentsiaal eluruumide müügipakkumise kasvuks. Arvestades aga olukorda, kus pangad on piiranud eluruumide arendamise finantseerimist pole sugugi imekspandav, kui üksjagu eluruumide ehituslubadest jääb sahtlipõhja paremaid aegu ootama.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi keskmine pind kvartalite lõikes, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2015

09.11.2015 Urmas Tehver

Oktoobrikuus Tallinna korteriturul aktiivsus võrreldes septembriga kasvas – tehti jälle üle 700 tehingu, täpsemalt 742. Seda on 9,8% rohkem kui septembris, mil tehti 676 tehingut, eelmise aasta oktoobris oli tehingute arvuks 710. Seega on korteriturg jätkuvalt aktiivne.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind võrrelduna septembriga langes 0,9% võrra 1544 EUR/m2-ni (septembris 1558 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnakasvuks 5,9% (2014.a. oktoober 1458 EUR/m2). Nagu juba varem oleme tõdenud, siis Tallinna korterite hind käesoleval aastal praktiliselt kasvanud ei ole, toimub vaikne loksumine kuskil 1550 EUR/m2 tasemel. Arveme, et see trend jätkub veel mõnda aega.

Tallinna korterite müügipakkumiste arv, mis suvekuudel natuke langes on jälle tõusuteel ja ületamas 9000 piiri. Teoreetiline laovaru (müügipakkumiste arv jagatuna kuise tehingute arvuga) on ca 12 kuud.

Vastupidiselt müügipakkumiste trendile on korterite üüripakkumine võrrelduna suvekuudega, mil see oli 2200…24000 pakkumise tasemel, natuke vähenenud. Oktoobris oli kv.ee portaalis ca 2100 Tallinna korteri üüripakkumist.

Tallinna korterituru graafikutega saab tutvuda siin: upc-turugraafikud_november_2015

Merko: Kortermaja arendusprojekti käivitamine Eestis

09.11.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Kivimäe 32 korteriarendusprojekti, mille raames valmib 2016. aasta suve lõpuks kaks kolmekorruselist kortermaja.

B-energiamärgisega kortermajade arhitekt on Anu Tammemägi. Kinnistu on ümbritsetud piirdeaiaga ning seal paikneb 40 parkimiskohta. Hooviala maitsekas haljastuslahendus arvestab Nõmmele iseloomuliku olemasoleva väärtusliku kõrghaljastusega. Hoonekompleksi kuulub ka lehtla ning arhitektuurselt sulanduv, kuid eraldiseisev katlamaja koos jalgrataste varjualusega. Vahetult kinnistu piiril kulgeb Harku-Nõmme kergliiklustee, mis viib mugavalt nii Nõmme kui Harku metsadesse ja terviseradadele. Juurdepääs kinnistule on tagatud Särje tänavalt mööda Särje tn 28 kinnistule rajatud sõiduteed.

Kahte hoonesse on kavandatud kokku 24 valgusküllast korterit, mille avarat elutuba jätkavad suured klaasitud rõdud ning esimeste korruste korteritel terrassid. Korterites on vesipõrandaküte, soojustagastusega ventilatsioon ning saun. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel paiknev turvaline panipaik ja parkimiskoht. Korterite siseviimistluspaketid on valminud koostöös tunnustatud sisearhitekti Eeva Massoga. Kivimäe 32/1 ja 32/2 majades asuvate korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2250–2650 eurot.

Merko (www.merko.ee) on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele. Parima kvaliteedi ja koduostjatele mugavuse tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Septembris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

09.11.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta septembris 235 300 turisti, mis oli 1% rohkem kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Septembris peatus majutusettevõtetes 157 500 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta septembris. 40% välisturistidest saabus Soomest, 8% Saksamaalt, 7% Venemaalt ja 6% Lätist. Läti ja Saksamaa turiste peatus majutusettevõtetes rohkem kui eelmise aasta septembris.

Venemaa turistide arv aga on vähenenud 2015. aasta kõigil kuudel. Endiselt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv – septembris oli neid 32% enam kui aasta tagasi samal kuul. 73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 8% ja 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 77 800, mida oli 1% rohkem kui eelmise aasta septembris. 55% siseturistidest olid puhkusereisil ja 32% tööreisil. Harju maakonnas peatus 32%, Tartu maakonnas 12% ning Pärnu maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju ja Pärnu maakonna majutusettevõtetes peatus vähem siseturiste kui eelmise aasta septembris (vastavalt 1% ja 4% vähem), Tartu maakonna majutusettevõtetes aga 14% rohkem.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1106 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 900 tuba ja 46 000 voodikohta. Täidetud oli 44% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis septembris keskmiselt 36 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 43 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 28 eurot ja Tartu maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, september 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 106	200	63	114	370	359
Toad	19 899	8 149	1 154	1 392	5 129	4 075
Voodikohad	45 960	17 390	2 641	3 460	12 262	10 207
Tubade täitumus, %	44	64	33	22	31	30
Voodikohtade täitumus, %	32	48	26	16	24	20
Majutatud	235 271	143 262	9 913	10 476	38 575	33 045
Ööbimised	440 620	251 906	20 686	16 118	89 327	62 583
Eesti elanikud	131 673	39 666	12 938	10 761	30 368	37 940
väliskülastajad	308 947	212 240	7 748	5 357	58 959	24 643
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	43	27	31	27	28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Nasdaq Balti mitmepoolses kauplemissüsteemis First North

09.11.2015 Tõnu Toompark

NASDAQ OMX Tallinn AS-i Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas reedel, 6. novembril 2015.a. rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta tema poolt emiteeritud 2000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot kauplemisele NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

Mainor Ülemiste AS-i võlakirjade esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 12. november 2015.a.

Mainor Ülemiste AS-i nõustaja on AS Redgate Capital (kuni 30. novembrini 2018.a.)

Elu korteriühistus: Remont

09.11.2015 Kätri Sarapuu

Elan suures 40 aastat vanas ning lagunevas kortermajas. Katust on veidi parandatud, küttesõlm aastaid tagasi vahetatud (vajab peatselt uuesti väljavahetamist), osad püstakud on vahetatud. Küttearved ühe ruutmeetri kohta on Tallinna linna kõrgeimad.

Korteriühistul ei ole laenu, ei ole suuri võlglaseid. Kõrval asuv analoogne maja on täielikult renoveeritud ning olen arveid võrrelnud. Kui enne renoveerimist olid kommunaalarved samad, siis peale renoveerimist on selge, et renoveeritud majas makstakse kogu aasta peale vähem, kui meie renoveerimata majas. Lisaks ei lase midagi läbi, hoone ei ole enam möödakäijatele ohtlik, majas ei levi hallitus, tänu soojustagastusega ventilatsioonile on kliima tervislikum, kui meie ventileerimata hoones, kinnisvara hinna vahe on märkimisväärne.

Selle kõige taustal on aga tugev vastuseis renoveerimisele korteriühistu lihtliikmete ja juhatuse poolt. Argumentideks on põhimõtteline laenu-vastasus (kuigi ühistu on varem korduvalt laenu võtnud), paljude KÜ liikmete kõrge iga, hirm ehitustööde mahukuse ees. Minu korteri väärtus ning elukeskkond aga halveneb järjepidevalt.

Küsimus: Kas ainus lahendus ongi korteri müük või on KÜ liikmel võimalik nõuda, et KÜ ei kahjustaks oma tegematajätmistega era-ja ühisomandit?

Vastus: Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Teil on võimalik esitada ettepanek võtta küsimus laenu võtmiseks ja elamu renoveerimiseks korteriühistu üldkoosoleku päevakorda. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kindlasti tuleb teil jälgida korteriühistu põhikirja, mõningatel juhtudel on põhikirjas sätestatud suurema poolthäälte arvu vajadus otsuste vastuvõtmiseks.

Juhul, kui on selge, et korteriühistu üldkoosolekul ei võeta vastu otsust renoveerimise ja laenu võtmise osas, tuleb teil hinnata, kas elamu renoveerimata jätmisega on tegemist juhatuse mittevajaliku hoolsuse väljanäitamisega ja korteriühistu kohustuste mittetäitmisega. Nimelt kaasomandis olev osa, mis jääb väljapoole reaalosa (teie korterit), on kõikide korteriomanike ühine vara ja korteriomanikud on oma ühise vara majandamiseks loonud korteriühistu, seega on ühistul kohustus hoida korras elamu kaasomandis olev osa (tehnosüsteemid, katus fassaadid jms). Kui korteriühistu enda kohustusi ei täida, võib nõuda seda korteriühistult kohtu kaudu.

Juhatuse liikme vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses, nimelt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Seejuures tuleb meeles pidada, et elamu hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse see kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse krundi ja hooldusala korrashoid. Elamu remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ajaloorubriik: Kalamaja põhikooli ümbruse põnevast ajaloost

09.11.2015 Jaak Juske

Vabriku 18 asuv Kalamaja põhikooli hoone on ehitatud kunagisele Lausmanni heinamaale, mis saanud nime sealkandis asunud tehase järgi. Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas Volta ja Kungla tänava vahelises piirkonnas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. sajandi lõpus täitis peamiselt Balti ja Pihkva-Riia raudtee tellimusi. 1900. aastal oli tehases 225 töölist.

1901. aasta kuulutati rahaliste raskuste tõttu välja masinatehase pankrott. Samas aasta lõpus võeti aga tehas rendile ja see hakkas valmistama malmpatju ning laternaposte Peterburi Troitski silla jaoks. 1903. aastal lakkas tootmine aga taas. Veel samal aastal ostsid tehase Peterburi ärimehed, kes hakkasid seal valmistama raudteepööranguid ja aurukatlaid ning remontima vedureid. Seal töötas ligi 800 inimest. 1909. aastal läks tehas lõplikult pankrotti.

Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelist ala tunti vanasti masinatehase läheduse tõttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Esimene suurem Lausmanni heinamaale ehitatud hoone oligi kool. Samal ajal kerkisid ümbruskonda ka Tallinna esimese eestlastest linnapea, ehitusinsener Voldemar Lenderi järgi nime saanud Lenderi tüüpi kortermajad. Suur osa piirkonna kortermajadest on aga pärit 1920. ja 1930. aastatest. Nii leiab siit kauneid Tallinna tüüpi maju kui ka toonase linnaarhitekti Herbert Johansoni projekteeritud traditsionistlikke hooneid.

Salme kultuurikeskuse kohal asusid enne Teist maailmasõda roosipeenrad ja dekoratiiv-valgustusega park. Sõja ajal ning sõjajärgsetel aastatel sai see kannatada ning keset parki otsustati ehitada toona Mustpeade majas tegutsenud Jaan Tombi nimelise kultuuripalee uus hoone. Stalinistlikus stiilis kultuuripalee esimene ehituprojekt valmis juba 1954. aastal, kuid ehitustööde alguseks oli see aegunud. Uus hoone otsustati ehitada 1956. aastal valminud Riia raudteelaste kultuurimaja projekti järgi. Uhke neoklassitsistlik kultuuripalee avati 1965. aastal.

Põnev on ka kooli ümbruse tänavavõrgu kujunemislugu.

Vabriku tänav kandis algselt Väike-Telliskopli tänava nime, sest tänav kulgeb paralleelselt Kopli tänavaga, mis toona Telliskopli nime kandis. Telliskopli nimetus tulenes aga Kopli poolsaare põhjaosas laiunud karjakoplist ja seal asunud tellisetehasest.

Vabriku tänava nimi on pärit 1882. aastast ja tuleneb piirkonnas Lausmanni tehasest. Nõukogude perioodil kandis tänav 1917. aasta revolutsiooni ühe peategelase Ivan Rabtśinski nime. 1990. aastast siis taas Vabriku tänav.
Salme tänav on oma praeguse nime saanud alles 1951. aastal. Enne seda kandis see Sõja ja Ülem-Sõja nime. Tõenäoliselt tekkis see tänava nimi Kalamaja kalmistu kõrval asetsenud sõjaväe lasketiiru ja õppeväljaku mõjul.

Tõllu tänav sai oma nime 1924. aastal müütilise Saaremaa vägimehe Suure Tõllu järgi. Selle tänavaga liideti neli aastat hiljem endine Katla tänav, mis asus praeguse Salme ja Kungla tänava vahel.

Graniidi tänav on linnakaardil 1883. aastast, saades nime sillutiskividelao järgi.

Kalamaja koolimaja ehituse aegu

Kalamaja kooli rajamise periood oli Kalamajas tormilise arengu periood. 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni alustasid piirkonnas tööd mitmed väga suured tööstusettevõtted – Balti Raudtee Peatehased, Volta tehas, Franz Krulli masinatehas, Balti puuvillavabrik, Noblessneri laevatehas ja mitmed teised. Kõik need tehased ja vabrikud vajasid suures koguses tööjõudu. Nii tõi tööstusrevolutsioon kaasa Tallinna elanikkonna ülikiire kasvu. Alates Balti raudtee avamisest 1870. aastal kuni 1914. aastani kasvas Tallinna, toona Revali elanikkond enam kui kolm korda 30 000 inimeselt 116 000ni. Ümber vanalinna asuti rajama massiliselt odavaid üürikorteritega maju. Sündisid terved uued eeslinnad, laienesid senised agulid. Ja elumajad tuli ehitada tehaste lähedusse, sest ühistransporti toona Tallinnas veel polnud.

Kui oleksime sajandi eest Kalamajas, näeksime meeletut ehitusbuumi. Tänase Kalamaja vanimad majad on kerkinud just 20. sajandi alguses väga lühikese ajaperioodi jooksul. Kuna töölisteks olid parimas eas inimesed ja toona oli ka iive oluliselt kõrgem, vajas lasterohke Kalamaja hädasti uut suurt koolimaja. Praeguse Tööstuse, toona kohaliku majaomaniku järgi nime saanud Girgensohni tänavas asunud VI algkool, tütarlaste kool oli selgelt väikeseks jäänud Nii jõutigi 1914. aastal uue kooli asutamiseni.

Koolimaja projekteerinud Georg Hellat (4. märts 1870 Puka – 28. august 1943 Tallinn) oli üks esimesi eestlasest arhitekte. Ta lõpetas 1900. aastal Peterburis tsiviilinseneride instituudi. Töötas insenerina Mogiljovi ja Liivimaa kubermangudes. Kooli ehitamise aegu oli Hellat Tallinna linnaarhitekt. Oluline on märkida, et Georg Hellat on 1902. aastal Tartus avatud Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone arhitekt. Seda kaunist maja peetakse eesti rahvusliku arhitektuuri sünniks.

Kalamaja põhikooli hoone on juugendimõjutustega uusklassitistlik hoone. Toona oli tegemist tõeliselt kaasaegse koolimajaga: keskküte, duśiruumid ja valguskülased klassiruumid.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

KV.EE: Tallinna majade pakkumishind kerkis aastaga 5%

08.11.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Tallinnas müügiks 1231 maja. Aastaga jäi majade pakkumine samale tasemele kasvades 2% võrra. Pealinna majade pakkumishind kasvas samal ajal 5% ja jõudis tasemele 1291 €/m².

Suurim majande pakkumine on Tallinnas Pirita, Nõmme ja Haabersti linnaosades. Pirital ja Haaberstis kasvas majade müügipakkumine aastaga vastavalt 11 ja 13%, Nõmmel seevastu vähenes 10%.

Seejuures kasvas Haabersti majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE aasta baasil 12% ehk 1539 eurole ruutmeetri eest. Pirital ja Nõmmel vähenes majade müügipakkumiste vähenes 4% ehk oli vastavalt 1331 €/m² Nõmmel ja 1537 €/m² Pirital.

Arvestades eelmiste aastate jooksul kiirelt kerkinud korterite hindu on prognoositud nõudluse kandumist korterite sektorist majade turule. Seda siiski toimunud ei ole, st majade hinnad ja tehingute arv ei ole võtnud sedavõrd selgesuunalist liikumist tõusu suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite üüripakkumiste hind ja selle muutus, tk
	10/2014	10/2015	Muutus, %	10/2014	10/2015	Muutus, %
Haabersti	184	208	13%	1 370	1 539	12%
Kesklinn	122	90	-26%	1 240	1 642	32%
Kristiine	113	113	0%	1 261	1 244	-1%
Lasnamäe	90	95	6%	278	317	14%
Mustamäe	58	47	-19%	278	382	37%
Nõmme	269	243	-10%	1 383	1 331	-4%
Pirita	280	312	11%	1 596	1 537	-4%
P-Tallinn	65	58	-11%	814	888	9%

Tallinn	1 211	1 231	2%	1 232	1 291	5%

Eesti	5 338	5 389	1%	915	980	7%
Harjumaa	2 948	3 040	3%	1 118	1 175	5%

Narva	74	94	27%	452	426	-6%
Pärnu	304	316	4%	938	914	-3%
Tartu	424	466	10%	877	976	11%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Teenused kallinesid, kuid üldine hinnatase langes edasi

06.11.2015 Rasmus Kattai

Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine
Lähikuudel hinnalangus peatub
Euroala inflatsioon on oodatust aeglasem, kuna toormed on jätkuvalt odavad
1,5 aastat kestnud hinnalangus on kahandanud ettevõtete hinnaootusi

Tarbijahinnad tõusid statistikaameti teatel oktoobris septembriga võrreldes 0,1%, aasta võrdluses aeglustus hinnalangus 0,6%ni. Euroala keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes oktoobris ei muutunud.

Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine, st odavnesid mootorikütused, soojusenergia ja elekter. Elektri hinna langus oli samal ajal viimase kahe aasta väikseim. Hinnalangust mõjutas palju ka toiduainete, eelkõige piima ja lihatoodete odavnemine. Samas kiirenes tarbijakorvi hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta (ehk alusinflatsioon) oktoobris 1,4%ni.

Teenused kallinesid 3,2%; tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jättes üle 4%. See tähendab, et teenuste hinnakasv oli kolm korda kiirem kui ülejäänud euroalal (1,3%). Tööstuskaubad odavnesid samal ajal 0,3%, mis viitab sellele, et euro odavnemise mõju pole ikka veel tarbijahindadesse jõudnud.

Alates novembrist hakkab hindade aastakasvus avalduma aastatagune madalam võrdlusbaas, mistõttu võib eeldada, et hinnalangus peatub lähikuudel ja järgmise aasta alguses hakkab inflatsioon järk-järgult kiirenema. Võrdlusbaasi mõju on suur nii energia kui ka toiduainete hinna puhul, sest nafta hinnalangus oli kõige järsem just 2015. aasta alguses. Sel ajal hakkas toiduainete hindades tugevamalt avalduma Venemaa kehtestatud impordikeelu mõju.

Kuna peamiste toormete kallinemine on edasi lükkunud ning suurriikide majanduskasv püsib habras, on euroala inflatsioon olnud aeglasem, kui varem prognoositud. Kuigi euroala lühiajalised inflatsiooniootused on viimastel kuudel pisut vähenenud, püsivad pikaajalised inflatsiooniootused muutumatuna 1,9% tasemel. Ligi poolteist aastat kestnud hinnalanguse periood on mõjutanud ka Eesti tarbijate ja ettevõtete hinnaootusi. Konjunktuuriinstituudi andmetel ootavad nii tööstus- kui ka kaubandussektori ettevõtted, et inflatsioon on lähikuudel tavapärasest veelgi madalam. Eesti Pank avaldab uue majandus- ja inflatsiooniprognoosi 9. detsembril.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist