Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

TJA: Uus ehitusseadustik ei nõua tapeedi panemiseks ehitusprojekti

Tehnilise Järelevalve AmetMaalehe artiklis „Uus ehitusseadus nõuab ka tapeedi kleepimisele projekti“ on eksitav info selle kohta, et 1. juulist kehtima hakkava ehitusseadustiku järgi tuleb tapeedi panemiseks tellida ehitusprojekt.

Ehitusprojekti nõue laieneb siiski üksnes sellisele ehitise ümberehitamisele ehk rekonstrueerimisele, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, seega tapeedi panemiseks ehitusprojekti vaja pole.

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  1. muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  2. muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  3. paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  4. muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  5. viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  6. taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Projekti ja ehitusluba nõutakse peamiselt juhul, kui on tegemist uue ehitise püstitamisega ja suuremate ehitiste ümberehitamisel ehk tegevuse korral, millel on oluline mõju ehitisele, selle olemusele, kasutamisele vms. TJA hinnangul lähevad reeglid isegi leebemaks kui seni, näiteks ehitise osa asendamisel samaväärsega ei nõuta enam ehitusprojekti ega ehitusluba või –teatist.

Samuti ei karmistu reeglid ehitusalal tegutsevatele ettevõtetele. Kui hetkel kehtiva ehitusseaduse kohaselt peab ettevõte esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse muu hulgas ehitamise ja projekteerimise tegevusaladel tegutsemiseks, siis edaspidi peavad seda tegema ainult need ettevõtted, kelle tegevus on seotud ehitusloa kohustuslike ehitistega.

TJA peab oluliseks, et igasugune ehitamine oleks alati põhjalikult läbimõeldud ning lähtutakse asjatundlikkuse ja ohutuse põhimõtetest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Compakt Kinnisvara pani nurgakivi luksuslikule Tihase Majade elamuarendusprojektile Kristiines

Compakt KinnisvaraKinnisvara arendamisega tegelev ettevõte Compakt Kinnisvara pani nurgakivi Tallinnas Kristiine linnaosas valmivale Tihase Majade projektile, mille 68-st korterist on üle kolmandiku juba müüdud või broneeritud.

Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul paistavad Tihase Majad oma südalinna lähedusele lisaks silma ka põhjalikult läbimõeldud planeeringute, kõrge ehituskvaliteedi ning energiasäästlikkusega. „Piirkonnas kerkivate uusarenduste seas on Tihase Majad ühed eksklusiivseimad, sarnanedes kvaliteedilt meie eelmisele kortermajade projektile Coffee & Cognac Nõmme keskuses. Need korterid on loodud kõrgete ootustega perele, kes valib kodu pikkadeks aastateks, või kinnisvaraturust keskmisest teadlikumale inimesele, kes otsib väärtust hästi hoidvat investeeringut. Tihase projekti juures hakkavad lisaks välisilmele kohe silma ka korterite planeeringud, mis annavad tunnistust erakordselt õnnestunud koostööst arhitektiga“ rääkis Lember.

Tihase Majade projekt koosneb kahest kolme- ja ühest neljakorruselisest kortermajast, mis kerkivad Kristiine linnaosas aadressidele Tihase 17, Tihase 23 ja Tihase 25. Igal majal on üks trepikoda, lift, majaalune parkla ja panipaigad. Enamikul korteritel on saun ja ruumikas klaasitud rõdu, viimaste korruste korteritel suured terrassid ja erilahendused.

Suurt rõhku on pandud energiat säästvatele lahendustele, et tagada madalad kommunaalkulud – majadel on B-klassi energiamärgis, individuaalne küttekuluarvestus, soojatagastavusega sundventilatsioon jne. Katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis katavad üldelektri kulu ning garaažidesse tulevad laadimispunktid elektriautodele. Kõige pisematele elanikele rajatakse hoovidesse mänguväljakud. Piirkond on vaikne ja peresõbralik – majad asuvad Kristiine roheluse rüpes kesklinna lähedal.

Korterid valmivad 2016. aasta veebruariks. Ruutmeetri hind on vahemikus 2400-3000 eurot, hind sisaldab parkimiskohta ja panipaika.

Tihase Majade arendaja on 2004. aastal asutatud Compakt Kinnisvara, mis tegeleb eelkõige eksklusiivse kinnisvaraga. Ehituse peatöövõtjaks on Saare Erek AS. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Tuule Gruppi. Tihase Majade arhitektiks on Mattias Agabus arhitektuuribüroost Architect 11.

Compakt Kinnisvara käimasolevate projektide hulka kuuluvad veel näiteks Tallinna Vabaduse väljaku planeeringu teine etapp, Peetri spordi- ja vabaajakeskus ning Timuka Maja Tallinna vanalinnas, Rüütli tänaval.

Rohkem infot Tihase Majade kodulehelt www.compakt.ee/tihase

Compakt Kinnisvara: Tihase Compakt Kinnisvara: Tihase

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaali alandamine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub uurida, kas laenuvõtjal on võimalik oma laenu intressi riskimarginaali allapoole kaubelda.

Riskimarginaali allakauplemise põhjuseks võib olla ka laenuvõtja paranenud majandusseis, näiteks kasvanud sissetulek või laenuandja riskide maandamine läbi selle, et osa laenust on juba tagasi makstud.

Vajadusel võib laenuvõtja mõelda sellelegi, et viia laen üle teise panka, kus talle pakutakse soodsamaid tingimusi. Kui olemasolev laenuandja riskimarginaali alandamisega lepib, küsib ta laenulepingu muutmise eest tõenäoliselt tasu.

Laenu teise panka üleviimisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud, mis on seotud hüpoteegi üleandmisega. Samuti küsib uus pank üsna tõenäoliselt uut laenulepingu tasu. Seega on laenulepingu uude panka üleviimise kulud suuremad ja seda tasub teha eelkõige siis, kui võit intressimäära langusest on märgatav.

Laenuvõtja jaoks sõltub riskimarginaali vähendamise eest makstava lepingutasu majanduslik mõttekus sellest, kui suur marginaali alandamine on tal laenuandjalt võimalik välja kaubelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KredEx toetab Tallinnas hoonesiseste elektrisüsteemide uuendamist

KredexKredEx avab esmaspäeval, 27. aprillil toetuse taotluste vastuvõtu vanal pingesüsteemil olevate elamute hoonesiseste elektrisüsteemide uuendamiseks.

„Elektrilevil on Tallinnas ligikaudu 10 000 klienti, kelle kodud on vanal pingesüsteemil, kus lisaks suuremale elektri- ja tuleohule kasvab järjest ka rikete tõenäosus, sest elektrivõrk on amortiseerunud,“ ütles Elektrilevi liitumiste ja lisateenuste juht Ainer Tiitson. Neist klientidest rohkem kui poolele on Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi uue võrgu juba välja ehitanud ning uuele pingesüsteemile saaks üle minna kohe, kui hoonete omanikud on enda majasisese elektrisüsteemi renoveerinud. Liitumine uue elektrivõrguga on klientidele tasuta.

Ainer Tiitsoni sõnul võimaldab uus pingesüsteem rikkevoolukaitset efektiivsemalt kasutada, mis aitab vältida elektrilöögi ohtu, samuti on uute koduseadmete kasutamine mugavam. „Lisaks otsestele ohtudele, muutub vanal pingesüsteemil elektri tarbimine vähestele järelejäänud klientidele järjest tülikamaks, kuna lootusetult vananenud elektrivõrku enam investeeringuid ei tehta ja elektrikatkestuste sagedus ja kestus kasvavad iga aastaga,“ rääkis Tiitson.

Vana pingesüsteemiga elamute elektripaigaldised on üldjuhul ehitatud 1930.–1960. aastatel ja need on enamasti amortiseerunud ning tihtilugu ka tuleohtlikud. Tehnokontrollikeskuse andmetele tuginedes on nendest rohkem kui kolmandikul juhtmete isolatsioon kahjustatud ning poolel esineb isoleerimata osasid, põhjustades elektri- ja tuleohtu.
„Kuigi KredEx soovitab üldjuhul oma elamut rekonstrueerida terviklikult, siis olukorras, kus elektrisüsteemid omavad tõsist ohtu, on vajalik kohene sekkumine ning omanikud peaksid esimesel võimalusel tagama elektripaigaldiste nõuetekohasuse. Siin aitab kulusid vähendada ka meie poolt eraldatav toetus,“ lisas SA KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.
Korterelamute puhul tuleb uue pingesüsteemiga vastavusse viimiseks uuendada eelkõige korteritest väljapoole jääv elektripaigaldise üldosa. Korterisisese elektripaigaldise renoveerimine ei kuulu hoone uuele pingesüsteemile üleviimisel tingimata vajalike tööde hulka, kuid selle ajakohastamine on samuti aktuaalne.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile kas digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga aadressile elekter@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana. Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge „Vana pingesüsteemi uuendamine”. Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

Enne taotluse esitamist KredExile palume pöörduda Elektrilevi klienditeenindusse Kadaka tee 63 või elektrilevi.ee, kus nõustatakse toetuse taotlejat esmaste sammude tegemisel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

RE/MAX värbab 50 kinnisvaramaaklerit

RemaxMaailma suurim kinnisvaravahendusega tegelev ettevõte RE/MAX soovib Eestis agressiivselt laieneda. Märtsi kuus Eestis viienda kontori frantsiisilepingu müünud RE/MAX Estonia soovib laienemise raames värvata 50 kinnisvaramaaklerit.

„RE/MAX on mõeldud professionaalile. See võimaldab meil motiveeritud maaklerile pakkuda konkurentsitult turu kõrgeimat vahendustasu. Eks see olegi saladus, mille abil loodame 50 tegusat maaklerit leida,“ avaldas RE/MAX Estonia juhatuse liige Aivar Vilbo.

RE/MAX motiveeriv tasusüsteem pakub maaklerile võimaluse teenida kuni 80% vahendustasust ehk sisuliselt pea kaks korda tavapärasest rohkem.

„Raha paneb rattad käima. Kõrgelt tasustatud maaklerid on olnud meie laienemise edu võti maailmas. Soovime sama laienemise strateegiat Eestis sama edukalt korrata,“ tegi Aivar Vilbo plaanid avalikuks.

Maaklerite kõrval otsib RE/MAX inimesi, kes on valmis enda õlgadele võtma RE/MAX kaubamärgi all tegutseva maakleribüroo juhtimise.

„RE/MAX frantsiisileping annab partnerile võimaluse kasutada kogu RE/MAX globaalselt kokku kogutud parimat praktikat, kuidas opereerida vahendusettevõtet. Maakleritel on võimalus leida koolitusprogrammidest lugematult müüginippe ja -nõkse, mis aitavad kiiremini ja lihtsamini tehinguni jõuda,“ märkis Aivar Vilbo.

RE/MAX on esindatud enam kui 95 riigis üle maailma, rohkem kui 6700 kontoriga. Koos ligikaudu 100 000 maakleriga moodustab RE/MAX maailma suurima ja edukaima kinnisvaramaaklerite võrgustiku. Eestis töötab frantsiisilepingu alusel viis RE/MAX kinnisvarabürood.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvasid 2014. aastal kiiremini kui võlakohustused

Eesti PankEttevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus 2014. aastal veidi suurenesid. Suurenenud võõrkapitali vajaduse tõttu ettevõtete võlakohustuste kasv möödunud aastal mõnevõrra kiirenes, 5%ni. Kodumaised võlakohustused suurenesid seejuures 3,3% ning välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad 8%. Ettevõtete omakapitali kasv 2014. aastal seevastu aeglustus, 1,3%ni, kuna ettevõtete kasumid vähenesid. Selle tulemusel kahanes ka reinvesteeritud kasum. Lisaks vähenes mõnevõrra börsil noteeritud aktsiate väärtus.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvasid 2014. aastal endiselt kiiremini kui võlakohustused. Suurenenud sissetulekute toel kasvasid majapidamiste omanduses olevad sularaha ja hoiused 9%. Võlakohustused suurenesid samal ajal 3%. Peamiselt eluasemelaenude jäägi kasvu tõttu suurenesid pikaajalised võlakohustused 2,8%. Lühiajalised laenukohustused kasvasid 5%.

Valitsemissektori konsolideerimata võlakohustused kasvasid möödunud aastal 186 miljoni euro võrra, ligikaudu 2,2 miljardi euroni.Kuigi valitsemissektori eelarve oli 2014. aastal ülejäägis, laenas siiski mõni valitsemissektori allüksus lisavahendeid. Lisaks suurenesid võlakohustused 27 miljoni euro võrra Eesti osaluse tõttu Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond). Valitsemissektori likviidsed finantsvarad (hoiused, võlakirjad ja noteeritud aktsiad) ja laenunõuded kasvasid eelmisel aastal 180 miljoni euro võrra, ligikaudu 2,8 miljardi euroni.

Kuna kodumaine säästmine oli endiselt suurem kui investeeringud, oli Eesti majandus tervikuna sama moodi nagu viimasel viiel aastal nii 2014. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist

finkonto01_23042015

finkonto02_23042015

finkonto03_23042015

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Arco Vara AS-i korralise üldkoosoleku otsused

Arco Vara23.04.2015 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

  1. kinnitada Arco Vara AS-i 2014. aasta majandusaasta aruanne.
  2. jaotada 31.12.2014 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 803 tuhat eurot alljärgnevalt:
    • maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 61 170,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 15. mai 2015 kell 23:59. Dividend makstakse aktsionäridele 29. mail 2015 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
    • suunata 742 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse
  3. valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2015. aasta majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitavale lepingule.
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tartus napib kõrge hinnaga korteritel ostjaid

Domus KinnisvaraAprillikuu alguse seisuga oli Tartus müügis umbes 280 uut korterit ja lisaks ligikaudu 20 täielikult renoveeritud korterit. Võrreldes poole aasta taguse ajaga on turul pakutavate uute korterite arv vähenenud 7 protsenti. Selle ajaga on teostatud 105 uue korteri ostu-müügitehingut. 2015. aasta jooksul on müügile tulnud umbes 65 uut korterit – mahukamatest projektidest võib välja tuua Savi tn 41, Ladva tn 3a ja 4a korterelamud.

Vahepealse ajaga on turul vähenenud ühe- ja kolmetoaliste korterite osakaal uute korterite kogupakkumiste arvust, kahetoaliste osakaal on jäänud samaks ning neljatoaliste osakaal tõusnud. Aprilli alguses oli uusi ühetoalisi kortereid pakkumises ainult 11, mediaanhinnaga 2200 €/m2. Ühetoaliste korterite mediaanhind on poole aastaga tõusnud 2 protsenti, mis on tingitud kallimate korterite turule seisma jäämisest, samal ajal kui odavamad korterid on ära ostetud. Kahetoaliste korterite mediaanhind on langenud 5 protsenti, olles aprilli alguses 1796 €/m2. Kolme- ja neljatoaliste korterite hinnad on jäänud samale tasemele – vastavalt 1803 €/m2 ja 1692 €/m2.

Uute korterite pakkumiste keskmises hinnas otseselt hindade langus ei kajastu, kuna tehinguid tehakse rohkem odavama hinnaga korteritega, mis viib pakutavate korterite keskmise hinna üles. Kuid siiski on näha, et tehakse sooduspakkumisi nii korterite hinnale kui ka korterite lisaseadmetele ja sisustuselementidele – näiteks on pakutud köögimööblit, garderoobi või valvetehnikat hinnas. Nii mõnigi uusarendus on juba hindasid langetanud (nt. Siili 8), kuid on ka selliseid projekte, kus on vahepeal hindasid tõstetud (nt. Soola 2). Tundub, et mitmete korterite hinnas on kauplemisruumi, eriti võib seda märgata kallimate korterite juures, kuna nende müük ei ole edenenud ning tühjalt seisev korter toodab arendajal kahjumit.

Jätkuvalt on aktiivne Tartu linna piiril asuvate uute korterite turg. Mitu aastat on korteri ostjate meelispaigaks olnud Pärna allee, mis on meelitanud inimesi sinna elama tervikliku elukeskkonna ja mõistlike korterite hindadega. Edu on saatnud ka Metsasarve tee arendust, kus üldjuhul on kõik korterid juba enne korterelamu valmimist broneeritud. Mõlemas arenduses on viimased majad valmimas käesoleva aasta suve lõpuks. Kuna linnast väljas asuvatel korteritel on hetkel väga hea turg, võib eeldada, et lähima aasta jooksul on sarnastele korteritele lisa tulemas. Iseasi kas ka sama hinnaklassiga mis praegu, sest ehitushindade tõus ja jätkuv suur huvi korterite vastu võib hindasid kergitada.

Lisaks korteritele on kinnisvaraturule lisandunud ka märkimisväärne arv uusi ridaelamubokse. Aprilli alguses oli pakkumises ligi 70 uut ridaelamuboksi, neist kolmveerand neljatoalised keskmise pindalaga 102 m2 ja keskmise hinnaga 130 000 € (1276 €/m2). Pakkumises olevate uute ridaelamute hinnad on läinud üle kriitilise piiri – 130 000 €, mis on linnast väljas asuvate uute ridaelamute müüki vaigistanud. Kui vaadata 2014. aastal ja käesoleval aastal uute ridaelamuboksidega tehtud tehinguid, paistab silma, et peamiselt on tehingud hinnavahemikus 110 000 kuni 125 000€. Üle 130 000€ maksvate ridaelamuboksidega on tehtud vaid mõni üksik tehing.

Uusarenduste turgu ilmestab odavamate uute korterite kiire müük ning kallimate korterite pakkumisse jäämine. Turule on omane väiksema pindalaga korterite eelistamine. Kes meist ei unistaks suurtest lossidest, kuid reaalselt pangas laenuvõimalusi uurimas käies selgub kurb reaalsus. Selleks et igal pereliikmel oleks oma privaatne nurgake, peab leppima ruutmeetritelt väiksema 4-toalise korteriga. Praegusele kinnisvaraturule on iseloomulik, et ostjad vaatavad pigem lõpphinda kui ruutmeetri hinda. Ehk 105 m2 suurusele 4-toalisele hinnaga 1595 €/m2 (167 475 €) eelistatakse 75 m2 hinnaga 1610 €/m2 (120 750 €). Kuigi pere võib soovida ruumikat ja avarat korterit, on siiski hinnavahe 46 725 eurot ning laenuvõimekus seab oma piiri. Ja ei tasu ära unustada, et 75 m2 korteri ülalpidamiskulud on madalamad kui 105 m2 suurusel korteril.

Kinnisvara ostjad on muutunud teadlikumaks, sest enne ostuotsuse tegemist kaalutakse põhjalikult erinevaid aspekte: korteri kommunaalkulusid, energiasäästlikust, planeeringut, jms. Lisaks peetakse oluliseks ka näiteks lähima poe, lasteaia, kooli või ühistranspordi peatuse kaugust uuest elukohast. Eesti keskmine palk on vaikselt kasvamas ning töötute arv tööturul vähenemas. Sellest võiks järeldada, et inimeste elatustase on viimastelt aastatel tõusnud ja nad saavad endale rohkem lubada, aga numbritele otsa vaadates tuleb tõdeda, et kinnisvara hinnad liiguvad keskmise palgaga võrreldes kiiremini.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KredEx teenis 1,2 mln eurot kasumit

KredexTäna KredExi nõukogus kinnitatud aastaaruande põhjal teenis Sihtasutus KredEx eelmisel aastal kasumit 1,2 mln eurot (2013. a. kasum 0,9 mln eurot).

“2014. aastal KredExi laenukäenduse mahtude kasv jätkus. Ettevõtlusvaldkonna käendusi väljastati senise tegevusajaloo rekordilises mahus, kokku 68 mln eurot. Kasv on eelmise aastaga võrreldes 30%. Samuti tõusis eluasemelaenude käenduste maht 16 mln euroni, ületades eelmise aasta näitajat 27%.

KredExi käendusega väljastati 13% kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest. Mahtude kasvule aitas kaasa üldise majandusliku kindlustunde paranemine eriti esimesel poolaastal, mil ettevõtete huvi investeeringute vastu tõusis.

Samas oli aasta teisel poolel seoses majanduskeskkonnas esilekerkinud riskide kasvuga tunnetatav investeerimisaktiivsuse langus ja keskenduti eelkõige põhitegevuse tugevdamisele. Eluasemeturg arenes kogu aasta vältel stabiilselt tõusvas joones, suurenes tehingute arv ja mõnevõrra tõusid ka kinnisvara hinnad,” ütles KredExi juhataja Andrus Treier.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 6,1 mln eurot, kahanedes 2013. aastaga võrreldes 6,1%. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 3,1 mln euroni ning intressitulud laenudelt 2,2 mln euroni.

Kahjude katteks moodustati 2014. aastal eraldisi kokku 1,8 mln eurot (2013. a. eraldised 2,3 mln). Kahjusid maksti 2014. aasta jooksul välja kokku 3,1 mln eurot (2013. a. 2,5 mln), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx välja maksnud kahjusid summas 25,3 mln eurot.

KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanikke seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks peab KredEx võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Alates asutamisest 2000. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 6,2 mln eurot.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx 2014. aastal 422 ettevõtet summas 73,0 mln eurot. Lisaks muudeti 207 ettevõtte kehtivaid käenduslepinguid. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist summas 121,4 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 9 506 inimest. Projektide tulemusena plaanitakse luua 1 104 uut töökohta.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1975 noorel perel, spetsialistil ja veteranil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 106,9 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 16,2 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 69 korterelamu laenukäendust kokku summas 4,1 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2014. aastal 25 korterelamut summas 4,3 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 97 korterelamule kogumahus 9,1 mln eurot. Alates 2001. aastast on KredExi eluasemelaenu käendust kasutanud 26 826 leibkonda, korterelamu renoveerimislaenu käendust on kasutatud 760 korral.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 71,8 mln eurot, bilansimaht 176,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku 168,3 mln eurot.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvaraeksperdid on soomlaste plaani suhtes ettevaatlikud

Soome ettevõtte Asuntosalkku Eesti OY plaan osta Tallinna tuhandeid kortereid jätab kinnisvaraeksperdid ettevaatlikuks.

Soomlastest investorid on Eestis ostnud enam kui 50 korterit ning plaan on osta lähiaastatel tuhandeid. Just Kalamaja, Pelgulinna, Kadrioru piirkonda ja mujale.

Ober-Hausi tegevjuht Tarmo Kase sõnas, et sellised plaanid on tavalised – iga aasta mõni investeerimisfond mainib seda. Ent tootlus ei ole selle jaoks tegelikult küllalt hea. «Tootlus on Eestis 4,5 kuni 5 protsenti, mis on liiga madal neile. Helsingis on 5,5 protsenti,» märkis Kase.

Üüriturul on tema sõnul hindades väike tagasiminek, sest pakkumiste arv on eelmise aastaga võrreldes kasvanud. Uusarendustes ostetakse hoolega ka kortereid just väljaüürimise nimel.

Kase sõnul on maht niivõrd ebareaalne ja lööks üürituru Eestis upakile. Üürihinnad läheksid nii alla, et tootlust sealt enam ei tuleks. Kase sõnul on plaan pöörane, ta lisas: «Ma ei võtaks seda infot väga tõsiselt, tundub ebareaalne.»

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et ettevõtte plaan on märksa ambitsioonikam, kui neil siiani on tegutseda õnnestunud. Pisut enam kui pooleteise aastaga on Asuntosalkku ostnud üle 50 korteri. «Senine tempo näitab teed tulevikku,» kommenteeris analüütik.

Investori huvi on osta kortereid mõistlikuma hinnaga kui turu keskmine ning see pidurdab. Niimoodi osta saab eelkõige nendelt, kellel on kas kiire või pole aimugi turuolukorrast. «See tähendab palju ülevaatusi, läbirääkimisi, palju luhtunud läbirääkimisi ja üksikuid tehinguid,» ütles Toompark.

«Soovin neile jõudu,» sõnas Toompark. Tema sõnul on firma teadlik turu tasemest ning teab, mida teeb. Küsimus on ajas. Tallinnas on umbes 50 000 üüripinda. «Tuhat korterit paistab eraisiku tasemelt kolossaalse numbrina,» ütles Toompark. Plaani realiseerumisel oleks Asuntosalkkust suurem üürileandja vaid Tallinna linn.

Siiski on plaaniga seotud ka riske – nimeliselt valitsuse plaan rajada üürimaju. «Sellisel juhul võib erasektor pillid kokku panna ja ära minna. Poliitiliste otsustega võitlemine pole erasekoril võimalik,» ütles Toompark.

Marge Tubalkain
reporter
http://majandus24.postimees.ee/3165319/kinnisvaraeksperdid-on-soomlaste-plaani-suhtes-ettevaatlikud

Vaata kas:
http://majandus24.postimees.ee/3165041/soome-investorid-plaanivad-osta-tallinnas-tuhandeid-kortereid

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Borenius: Ostueesõiguse tähtaja algus sõltub ostueesõigust omavale isikule edastatud müügilepingu teate sisust

BoreniusOstueesõiguse teostamine on seotud seaduse või lepinguga kindlaksmääratud tähtajaga. Ostueesõiguse avaldusel, mis on edastatud pärast ostueesõiguse tähtaja möödumist, ei ole õiguslikke tagajärgi. Praktikas tõusetub tihtipeale küsimus, mis hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg, ja kas ostueesõiguse teostamise avaldus on esitatud tähtaegselt.

Olenemata ostueesõiguse liigist ja tekkimise alusest toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Avalduse esitamiseks on seadusega või lepinguga ette nähtud konkreetne tähtaeg. Selle kulgemise algus on seotud vastavasisulise informatsioonilise teate kättesaamisega ostueesõigust omava isiku poolt. Kuigi seadusest ei tulene otseselt edastatava teate kohustuslikke tingimusi ega müügilepingu edastamise kohustust ilma õigustatud isiku vastava nõudeta, on Riigikohus andnud selles küsimuses täpsemaid juhtnööre.

Teatamiskohustuse täitmiseks tuleb ostueesõigusega isikule teatada müügilepingust ja selle sisust, milleks tuleb lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Kui aga teade seaduse nõuetele ei vasta ja ostueesõigusega isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks. Riigikohtu arvates ei saa müüja teatamiskohustust lugeda täidetuks ka sellega, kui ta teatab ostueesõigust omavale isikule, kus viimane võib müügilepinguga tutvuda. Võimalike vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest, kui ka selle lepingu tingimustest.

Tänapäeval sõlmitavad müügilepingud sisaldavad tihtipeale nii täiendavaid tingimusi seoses müüdava objekti seisukorraga, kui ka regulatsioone seoses poolte lisakohustuste ja vastutusega. Kuna teate koostamine kõikidest olulistest müügitingimustest võib osutuda ebapraktiliseks, oleks otstarbekas eelistada kohest müügilepingu koopia edastamist ostueesõigust omavale isikule. Sõlmitud müügilepingust teatamise kohustuse võib müüja asemel täita ka ostja.

Autor Marina Lapidus, Advokaadibüroo Borenius

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu volituste pikendamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 20. aprillil 2015 pikendada tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu liikmete Tiit Robeni, Veljo Viitmanni ja Alar Laguse volitusi järgmiseks põhikirjas ette nähtud 3-aastaseks ametiajaks, s.o. kuni 15.04.2018.

Tallinna Teede ASi nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Tiit Roben (esimees), Veljo Viitmann ja Alar Lagus.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehoolet. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. AS Merko Ehitus Eesti omab ettevõttes 100%list osalust.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordecon: 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

NordeconNordecon AS-i nõukogu kiitis 21.04.2015 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2014. a majandusaasta puhaskasum on 1 956 000 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 9 758 000 eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 923 000 eurot (0,03 eurot aktsia kohta) ja mitte teha eraldisi reservkapitali.

2014. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqomxbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 12.02.2015 avalikustatud esialgsete majandustulemustega.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 730 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Stockmanni kaubamaja kavandab juurdeehitust

StockmannTallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Stockmanni kaubamajale juurdeehituse rajada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise.

Liivalaia tn 49 // 53 // Maakri tn 25 // 27 kinnistu ja Liivalaia tn 51 kinnistu detailplaneering hõlmab 1,76 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalused kuue maapealse korrusega kaubamaja hoonele kuni 5 maapealse korrusega juurdeehitise rajamiseks ning parkimismajale kahe parkimistasandi peale ehitamiseks, s.t kuuenda korruse ja katusele avaparkla lisamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus korraldavad peale vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Detailplaneering näeb ette Liivalaia tn 51 krundil asuva hoone lammutamise, olemasolevale parkimismajale on kavandatud kaks täiendavat parkimistasandit ning kaubamaja hoonele kuni viie maapealse korrusega juurdeehitis. Jalakäijatele harjumuspärase keskkonna säilitamiseks ei ole kõnniteede lahendust muudetud. Praegu on Stockmanni kaubamaja parkimismajas 405 parkimiskohta. Ümberkorraldustega kavandatakse juurde 74 parkimiskohta. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna parkimise korralduse arengukavaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Stockmann Oyj Abp Eesti filiaal, sooviga laiendada kaubamaja ja parkimismaja. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 1.-8. augustini 2011 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 9. augustil 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. I kvartalis

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 812 tehingut ligikaudu 719 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 12 708 kinnisvara tehingut 571 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku 34 244 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 34 481 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Pärnu maakonnas – 4 978 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 507 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2014. aasta esimese kvartaliga 5,7%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes olulisi muutusi ei toimunud (langus 0,1%). Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 7,0%, hoonestamata maa hinnaindeks 3,8% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 13,6%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark