Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Jaanuaris jäi tööstustoodangu maht eelmise aasta tasemele

04.03.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta jaanuaris sama palju toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid suurenes energeetikas.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja metalltoodete tootmise langus. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang jaanuaris veel toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmises. Toodangu langus ei olnud laiapõhjaline – enam kui pooled tööstusharud ületasid jaanuaris eelmise aasta taset. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja keemiatoodete, masinate ja seadmete, mööbli ja mootorsõidukite tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi jaanuaris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta jaanuariga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 11% ja müük kodumaisele turule 2%. Ekspordi vähenemise peamiseks põhjustajaks oli samuti elektroonikaseadmete müügi langus.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta jaanuaris tööstuses kokku 5% rohkem toodangut kui 2015. aasta detsembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

2015. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 11% ja soojust 25% rohkem. Tootmise suurenemise põhjuseks oli energiatarbimise kasv mullusest jahedama välistemperatuuri tõttu.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	4,9	-2,6	-0,2
Energeetika	31,4	16,1	17,4
Mäetööstus	-10,1	-26,9	-25,4
Töötlev tööstus	1,4	-4,4	-1,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-2,6	-23,7	-21,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,3	3,7	6,2
toiduainete tootmine	-3,8	-2,2	-0,4
metalltoodete tootmine	1,7	-10,6	-7,4
elektriseadmete tootmine	-6,1	-3,2	0,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	16,0	7,7	10,8
mööblitootmine	2,4	0,7	4,4
mootorsõidukite tootmine	2,8	7,8	10,5
ehitusmaterjali tootmine	-1,1	-3,1	-0,7
masinate ja seadmete tootmine	9,5	15,5	19,4

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.02.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Wage growth at around 6% for the second year in a row in 2015

04.03.2016 Tõnu Toompark

Average monthly gross wage increased by 6.0%, net wage in real terms by 8.0% in 2015
We expect average gross wage and real net wage to grow by around 5% in 2016

Average monthly gross wage amounted to 1,065 euros in 2015, +6.0% compared with 2014. Smaller labour taxes and deflation resulted in a remarkable surge in households’ purchasing power last year: net wages were up by 8.0% in real terms.

As labour market has tightened, workers’ bargaining power has increased and growing labour costs are biting into enterprises’ profitability. During the first nine months of 2015, enterprises’ sales decreased by 2.6%, total costs by 2.1% and total profits by 9.0%, year on year. At the same time, labour costs increased by 7.0% (average number of employees grew by 2.8%).

Wages increased in almost all sectors, except in construction. Wage growth was the fastest in sectors where average wage level is the lowest, e.g., real estate activities, accommodation and food services, entertainment, and education. The rapid growth of wages in these sectors was supported by a lack of suitable labour, a substantial increase in the minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. Average wage in construction decreased because of smaller construction volumes but also due to the registration of previously unofficially employed workers who still receive part of their pay in an envelope.

Nominal wage growth will slow a bit in 2016, according to our forecast. The lack of suitable labour remains a concern, even when unemployment will increase a bit. Wage agreements in the public sector as well as an agreed 10% increase in the minimum wage will lift the average wage level. The growth of wages in real terms will slow in 2016 compared with 2015 as nominal growth of gross wages will be smaller, prices will start to grow and labour taxes will be lowered less than in 2015.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Stabiilne algus, ettearvamatu lõpp?

04.03.2016 Rain Hallikmäe

Viimased aastad on Eesti kinnisvaraturg liikunud tempokas tõusujoones, Tallinn on täis kraanasid – jah, kraanade arv annab märku, et kinnisvara valdkonnas on tegusad ajad, arendajad investeerivad ja ehitavad, ostjad ostavad, lisaks annavad hoogu juurde pankade madalad laenuintressid ja tõusujoones liikuvad palganumbrid. Kõik see annab nagu lootust, et lähiaastad peaksid olema roosilised, kuid kas see tõesti on nii?

2015. aasta oli kokkuvõttes stabiilne aasta, hinnakasvu vedasid eelkõige uusarendused, järelturul oli juba suvel näha stabiliseerumist ja mõningast langust olenevalt piirkonnast, haripunkt jäi kevadesse – seda on väitnud ka Eesti suurimad pangad.

Spetsialistide arvamused 2016. aasta kohta on erinevad, osad ootasid juba 2015. aastal kinnisvarahindade langust, osad arvavad, et 2016. aasta lendab tõusulainel, osad loodavad stabiilset aastat, kuid on ka neid, kes usuvad, et hinnad hakkavad sellel aastal langema. Milline tuleb aasta 2016 on väga keeruline prognoosida, kuna nn „turumõjutajad“ on mitmeid – aktsiaturud, pankade strateegiad, sõjaline olukord (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Euroopa), nafta hind, immigratsioon, tööpuudus jne.

Kinnisvarahindade kasv on sarnaselt Eestile toimunud enamikes Euroopa riikides (va Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia) , küll on aga täna näha esimesi „ülekuumenemise“ ohte, näiteks Londonis langesid eelmisel aastal kinnisvarahinnad 8,7 protsenti ja see on andnud alarmi kogu Suurbrittanniale. Rootsis on viimastel aastatel kinnisvarahinnad tõusnud keskmiselt 15-18 protsenti aastas ja on tekkinud tõsine „ülekuumenemise“ oht. Aastalõpp tõmbas hinnakasvule piduri peale ja ootused 2016. aasta suhtes on oluliselt madalamad.

Kindlasti tasub jälgida ka Hiina majandust ja aktsiaturgu. 2015. aasta augusti börsikrahh (Black Monday) andis esimese tõsise signaali üle mitme aasta, et majanduskasv ei ole igavene ja tuleviku osas tuleb olla ettevaatlik. Kokkuvõttes tundub, et maailma majandus suudab püsida stabiilsena ja midagi katastroofilist näha ei ole (kui just suuremaks sõjaks Euroopas ei lähe), küll aga tasub meeles pidada, et viimane masu tabas meid ootamatult, mille käigus kinnisvarahinnad langesid mõne kuuga 40-50 protsenti. Keegi ei uskunud, et see tuleb ja et hinnad niipalju ja nii kiiresti kukkuma hakkavad, aga tuli ja valusalt. Tasub jälgida, mis toimub maailma majanduses ja olla valmis.

Õnneks on Eesti kinnisvaramaastik pika süütenööriga ehk kui „pauk“ käib, siis meieni jõuab see viivitusega. Hinnakorrektuur tuleb kindlasti, küsimus on millal ja kui palju hinnad kokkuvõttes langevad.

Aasta algus on alanud vaikselt, jaanuaris tehti korteriomanditega 550 tehingut. Jaanuar on alati olnud kõige madalama tehingute arvuga kuu aastas. Kevadkuud näitavad alati ilusaid tehingute numbreid ehk enne suvelõppu või sügise algust pole näha tehingute aktiivsuse ja hindade langust.

Esimesed arendajad hakkasid juba 2015. aasta lõpus hindasi langetama, et püsida konkurentsis ja minimaaliseerida laojääki. Uusarenduste hinnalangus toob hinnalanguse järelturule. Kes täna veel mõtleb, kas müüa oma kinnisvara või oodata õiget hetke, siis märgid näitavad, et täna peaks juba müüma.

Usun, et kokkuvõttes tuleb aasta esimene pool stabiilne, aga lõpp on ettearvamatu.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot

04.03.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.

Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis –1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal – kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal – ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta IV kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige enam vähenes palgatöötajate arv madalamalt tasustatud tegevusaladel – 11-st tegevusalast, mis on tasustatud alla keskmise brutokuupalgaga, kahanes töötajate arv 10-l tegevusalal. Palgatöötajate arv suurenes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (18,2%) ning info ja side tegevusalal (11,2%).

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.

Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal – ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, I kvartal 2013 – IV kvartal 2015
Aasta	Periood	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2015	I	1010	4,5
	II	1082	5,8
	III	1045	6,9
	IV	1105	6,4
	Aasta	1065	6,0
2014	I	966	7,3
	II	1023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1039	5,3
	Aasta	1005	5,9
2013	I	900	6,3
	II	976	8,5
	III	930	8,8
	IV	986	7,6
	Aasta	949	7,0

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Pärnusse jääb turg alles

03.03.2016 Tõnu Toompark

Pärnu Vana Turu omanik on otsustanud turuhoone ümberehitada ja asendada praegune kerghall uue kvaliteetse püsiva hooneosaga. Turu traditsioonilised funktsioonid kindlasti säilivad ja nii ehitustööde vältel kui ka hiljem jääb väliturg toimima.

29. veebruaril kohtusid turu omaniku esindajad linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Kohtumisel arutati olulisi selgitamist vajavaid teemasid.

Vana Turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua olemasoleva soojustuseta kilehalli asemele puitfassaadiga hooneosa, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. Osa hoonest ehitatakse kahekorruseliseks.

Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata. Lepinguid ettevõtjatega sõlmitakse juba täna.

Kui senistel riidekauplejatel oli murekoht, kas ka nemad uude hoonesse kauplemiskoha saavad, siis leevendasid seda Hammerhead OÜ esindajate vastused. Turuhoone suureneb rekonstrueerimise käigus ja kõigi praeguste turuhoones tegutsevate rentnikega räägitakse läbi uued lepingutingimused. Et kõik soovijad saaksid endale üüripinna, on linnavalitsus valmis lubama suuremat ehitusmahtu kui esialgselt rekonstrueerimisprojektis taotleti.

Lisaks selgitati uue ankurrentniku, Rimi toidupoe, vajalikkust ja eesmärki – selline lahendus annab võimaluse turgu säilitada ja mõlemad täiendavad teineteist. Toidupood toob turule ka madalhoojal rohkem rahvast ja aitab rendimaksetega ülal pidada väikeettevõtjate turu poolt.

Tähtsal kohal on ka turul kauplejate loogiline paigutus, mistõttu hetkel kaardistatakse siseruumide alade funktsioone – nt tekib eraldi müügiala köögivilja, puuviljade, kala, liha, rõivaste jne müügiks. See parandab oluliselt kauplejate töötingimusi ja muudab turukülastaja jaoks ostmise mugavamaks.

Kas linlastel on võimalik osta harjumuspäraselt suvel värskeid marju, köögi- ja puuvilju, taimi, istikuid, kanamune? Kohtumisel kinnitati, et väliturg jääb tegutsema ehitustööde ajal ja ka hiljem – sinna tuleb juurde lisakohtigi kauplemiseks.

Koosolekul tõdeti ühiselt, et parkimiskohti juurde ei tule ja turu kauplemisala arvelt ei ole mõistlik parkimisala suurendada, sest siis väheneks turul kauplemise ala. Nädalavahetustel ja riigipühadel on jätkuvalt rahvale avatud linnavalitsuse tõkkepuuga parkimisala. Parklasse sissepääs on Karja tänavalt linnavalitsuse hoone ja Lepa Keskuse vahelt.

Turukompleksi ehitustööd kestavad plaanide kohaselt kuni 9 kuud.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

KredExi toel on paranenud 85 000 perekonna elamistingimused

03.03.2016 Tõnu Toompark

Sihtasutus KredEx tähistab täna viieteistkümnendat tegevusaastat. Tänu KredExile on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist summas 1,2 miljardit eurot ja KredExi toel on paranenud ligikaudu 85 000 perekonna elamistingimused.

Sihtasutus KredEx loodi 2001. aasta veebruari lõpus, kui liitusid Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutus, Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutus ja Sihtasutus Eesti Eluase.

“KredExil on olnud oluline roll kiiresti arenevate ettevõtete finantseerimisel, kel on tugev äriplaan, kuid puuduvad pangalaenu saamiseks vajalikud tagatised või piisav tegevusajalugu. Kui KredEx alustas oma tegevust pankade poolt väljastatavate laenude tagamisega, siis alates 2013. aastast on lisandunud ka era- ja riskikapitalituru arendamine ja läbi fondifondide suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele omakapitaliinvesteeringute kättesaadavaks tegemine,” ütles KredExi juhataja Lehar Kütt.

15 aasta jooksul on KredExi teenuseid kasutanud 3 500 erinevat ettevõtet, neist 45% korduvalt. KredExi toel on loodud 14 000 uut töökohta ja kaasatud 1 500 alustava ettevõtte käivitamiseks täiendavat kapitali 300 miljonit eurot.

KredExi poolt eraldatud korterelamute rekonstrueerimistoetusega ja väikeelamute toetusega on parandatud ligi 65 000 inimese elamistingimusi enam kui 1 000 elamus. Enam kui 56 000 inimest on KredExi eluasemelaenu käenduse abil saanud oma kodu.

“Korterelamu rekonstrueerimistoetusega toetatakse maja terviklikku rekonstrueerimist, mis võimaldab hoida kokku küttekuludelt, parandab elamu sisekliimat ja välimust, pikendab selle eluiga ning tõstab väärtust kinnisvaraturul. Eluasemelaenu käendus on võimaldanud oma kodu soetada noortel, kel puudub eluaseme soetamisel nõutav omafinantseering,” lisas Kütt.

2009. aastal asutati KredExi tütarettevõte AS KredEx Krediidikindlustus, kes on kindlustanud oma tegutsemisaja jooksul ostjate laekumisi 81 riigist ning kindlustanud ettevõtete müügikäivet enam kui 2 miljardi euro ulatuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Mida arendajad pakuvad ning mida kliendid tegelikult ostavad

03.03.2016 Kristo Kivisalu

kriIgaüks, kes Tartus ringi jalutanud, on ilmselt märganud kerkimas mõnda uut korterelamut. Statistikaameti andmetel väljastati Tartu linnas 2015. aastal 30 korterelamu ehitusluba ning 21 kasutusluba. 2016. aasta alguses oli Tartu linnas müügis ca. 260 uut korterit. Neist kõige rohkem on kahetoaliseid kortereid (44%) keskmise pindalaga 52 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1927€/m2.

Müügis olevatest korteritest mahu poolest on aasta alguses teisel kohal 3-toalised eluruumid (36%). 3-toaliste müügis olevate korterite keskmine pindala oli 70 ruutmeetrit ning keskmine hind 1897€/m2. Kui müügis on 2-toaliseid kortereid 8% rohkem kui 3-toaliseid, siis tehinguid on tehtud eelneva aasta teisel poolaastal 2- ja 3-toalistega võrdselt 40%. Küll aga on keskmine müügis oleva korteri hind võrreldes tehtud tehingutega eelmainitud korterite puhul 10,5% kallim.

Pakkumises olevate korterite kogumahust kolmandal kohal on 4-toalised korterid (15%) keskmise suurusega 94 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1925 €/m2. 2015. aasta teises pooles tehtud tehingute osakaalust moodustavad 4-toalised korterid vaid 10% ning pakkumises olevate korterite keskmine hind on ligi 17 protsenti kallim kui tehingusse jõudnud korterite keskmine. Kõige vähem on müügis 1-toaliseid kortereid (5%) keskmise hinnaga 2478€/m2. Küll aga on 1-toaliste osakaal tehtud tehingutest 10%.

Kokkuvõtteks võime öelda, et turul on ruumi pigem 1-toalistele ja 3-toalistele korteritele. Neljatoaliste korterite puhul võib suure pakkumise ja tehtud tehingute hinnaerinevuse tõttu öelda, et vaja oleks pigem odavama hinnaga kortereid, kui hetkel turul pakkumises.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tartu alustab Kaarsilla projekteerimistöid

03.03.2016 Tartu.ee

Tartu kavandab kesklinna ühe olulisema ühendustee Kaarsilla remonti ning alustab projekteerimistöödega. Rekonstrueerimise projekt valmib suve lõpuks, ehitustöödega on kavas alustada tuleval aastal.

„Tartu linna üheks sümboliks kujunenud Kaarsild on ehitatud 50ndate lõpul ja vajab põhjalikku remonti. Juba ammu ei vasta sild enam tänastele vajadustele. Rekonstrueerimise käigus on kavas silda mõlemalt poolelt meetri jagu laiendada, et seal oleks turvalisem liigelda nii jalakäijail kui rattureil. Samuti ehitatakse sillale uued peale- ja mahatulekud, mis on mugavad kõigile liiklejatele,” rääkis abilinnapea Valvo Semilarski.

Rekonstrueerimise käigus remonditakse silla betoonkonstruktsioonid ning kesklinna-poolses osas ehitatakse välja sillaalune kergliiklustee. Sillale projekteeritakse ka uued valgustus- ja elektrisüsteemid ning võimalused heli- ja valgusinstallatsiooni paigaldamiseks.

Semilarski sõnul on kaalumisel ka käiguteede alla kütte paigaldamine, mis hoiaks ära talvise libeduse. „Kui suures mahus me Kaarsilla rekonstrueerimise käigus kõik kavandatava ellu saame viia, sõltub juba meie tuleva aasta eelarvelistest võimalustest,“ lisas Semilarski.

Linnavalitsus sõlmis Kaarsilla remondi projekteerimise lepingu hanke võitnud OÜga TINTER-PROJEKT. Projekt valmib suve lõpuks ning töö maksumus on 61 800 eurot.

Kaarsilla remonti planeeritakse alustada järgmisel aastal ja selle maksumus on orienteeruvalt 700 000 kuni miljon eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uuring: kinnisvaraeksperdid ootavad Koplis hinnatõusu

03.03.2016 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara poolt Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 54 protsenti vastanutest, et Tallinna linnaosadest tõusevad hinnad kõige tõenäolisemalt Koplis.

Martin Vahteri sõnul on Kopli tõusu oodatud juba kümmekond aastat, kuid plahvatuseks vajalik kriitiline mass pole käes. “Arendused venivad ning Põhjaväil on praegusel kujul pettumus. Koplist saab pealinna üks nooblimaid ja kallimaid piirkondi, kuid see võtab veel kümme aastat või rohkemgi,” rääkis Vahter.

“Praegu on Tallinnas päris palju kraanasid näha, kuid 75 protsenti küsitlusele vastanutest hindas, et pealinna uusarenduste maht on optimaalne ning vastab nõudlusele.”

“See on tegelikult hea, et ei arendata liiga kiiresti ja palju korraga, ka Koplis, mis tõstaks kogu majanduse mullistumise riski. Kinnisvarasektoris on hetkel stabiilne aeg, turg reguleerib end ise ja kõige tervislikum kui see nii kestma jääks,” ütles Vahter.

Uuringu kohaselt nimetas enim, kolmandik ekspertidest ülehinnatuima Tallinna piirkonnana Vanalinna.

46 protsenti vastanutest prognoosis, et Tallinna lähivaldadest kasvab edasi kõige kiiremini Rae Vald. Sellele järgnesid Saue 15,4 ning Viimsi ja Harku Vallad 12,8 protsendiga.

Üldiselt hindas 64 protsenti küsitlusele vastanud ekspertidest, et tänavu jääb kinnisvaratehingute arv mullusega samale tasemele. Samuti prognoosisid eksperdid, et ka hinnatase ei muutu. Ka ei oota 77 protsenti ekspertidest et buum üldse või vähemalt järgmise kolme aasta jooksul valdkonda ohustaks. Samas viiendik vastanutest tunnetas juba praegu buumi tundemärke.

2016. aasta jaanuaris läbiviidud küsitluses osales 39 eksperti Eesti suurematest kinnisvarafirmadest 1Partner, Pindi, Uus Maa ja Arco Vara.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Mustamäele rajatakse avaliku sauna ja ujulaga spordikompleks

03.03.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas Akadeemia tee 30 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada, eesmärgiga rajada krundile ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskus.

„Eelnõu kohaselt kohustub hoonestaja lähtuma kehtestatud detailplaneeringust ning ehitustööd lõpetama ja objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringule koostamine lähtus vajadusest rajada Mustamäe linnaossa ujula. Ujulale lisaks planeeritakse rajatavasse hoonekompleksi spordisaal ja avalik saun.“

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt seatakse läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõigus Tallinna linna omandis olevale Akadeemia tee 30 kinnisasjale pindalaga 10 227 m2.

Detailplaneering annab õiguse ehitada kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega spordi- ja vabaajakeskus koos ujula ning linnasaunaga.

Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt seatakse Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat. Hoonestaja kohustub ehitama kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga kinnisasjale spordi- ja vabaajakeskuse koos ujula ja saunaga. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised.

Enampakkumine kuulutatakse välja märtsikuu jooksul, enampakkumise tulemused selguvad eeldatavasti maikuu alguses.

Milline uus korter on äärelinnas populaarne?

02.03.2016 Egon Juhanson

Tallinna äärelinnaosadesse kerkib uusi kortermaju nagu küllusesarvest. Aastatepikkuse pakkumise jooksul on kvaliteet ja hoonete kontseptsioon aina täiustunud, aga samas on välja kujunenud või mõnevõrra muutunud ka ostuhuviliste ootused pakutava suhtes.

Maja, korter ja keskkond on ostja jaoks üks tervik ning seega peab panustama kõigesse. On iseenesest mõistetav, et hoone peab olema targalt ehitatud ja planeeringud huvitavad, läbimõeldud ja ratsionaalsed. Kõikidel korteritel peavad olema omad plussid, mis tähendab, et näiteks need korterid, mis ei oma paremat vaadet, võiksid saada rohkem päiksest või sisehoovi-poolset rahu.

Majal peavad olema kaasaegsed tehnilised lahendused: reguleeritav küte, kaugloetavad veemõõdikud, korralik ventilatsioon jne.

Suureks eeliseks on maa-alune parkla, mis on muutunud juba nii iseenesest mõistetavaks, et lihtsalt majaesine parkla tundub kohati lausa vanamoodne. Ja inimesed on nõus sooja autokoha eest ka äärelinnas maksma.

Kuna uue korteri ost on suur investeering, paljudele võib olla et ainus suurtehingu elus, siis loodab ta saada ka parimat ja kvaliteetsemat siseviimistlust, et see kestaks aastaid.

Muidugi peaks hoovis olema ka mänguväljak, mis on muust õuealast eraldatud näiteks hekiga.

Niipalju siis majast. Sõltuvalt tubade arvust on ostuhuvilistel erinevaid soove ka korterite osas.

1-toalised: Endiselt on populaarsed on nii suuremad (40m2) kui ka väiksemad (ca 30m2) variandid. Küll aga soovitakse aina enam, et just suurema korteri planeering võimaldaks lükandseina paigaldamist või oleks lausa eraldi sopp, kuhu rajada magamiskoht.

2-toalised: Eelistatud on vähemalt 45-55m2 korterid, kus peaks olema rõdu ja võimalusel kergseinaga eraldatud köök. Rõdu ja eriti garderoob on väga tugevaks ostuargumendiks.

3-toalised: Vähemalt 65m2 üldpinnaga, kuid oma hea hinna poolest on populaarsed ka väiksemad ca 53-58 m2 korterid. Korralik garderoob või väike panipaigaruum korteris on väga oluline. Planeering võiks olla läbi maja või nurgaga, kahte suunda vaatav. Ka siin võiks köök olla võimalusel eraldatav ning kindlasti asuda akna lähedal, et saada palju loomulikku valgust. Rõdu või terrass nõutav.

4-toalised: Sellistel korteritel võiks kindlasti olla kaks wc-d, suur garderoob ning rõdud. Asetus majas võiks olla minimaalselt kahte suunda vaadetega. Köök võiks olla kasvõi kergseinaga eraldatud, kuid valikus võiks see olla ka päris eraldi ruumina. Optimaalne korteri üldpind võiks olla vahemikus 80-90 ruutmeetrit.

Ning lõpuks – peale kvaliteetsete viimistluspakettide ja heade planeeringute meeldib ostuhuvilisele tegelikult ka see, kui veel valmimata majades on võimalus kaasa rääkida siseviimistluses ja planeeringumuudatustes. Ka näidiskorter on hea, sest see annab sisustus- ja kujundusideid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Haaberstisse rajatakse viadukt ja fooridega ringristmik

02.03.2016 Tallinn.ee

Linnavalitsuse istungil võeti teadmiseks teede juhtkomisjoni esitatud informatsioon Haabersti ristmiku rekonstrueerimise eskiisprojekti parima lahendusvariandi valimise kohta. „Parimaks valitud eskiisprojekti kohaselt rajatakse viadukt Paldiski maantee suunale ning rekonstrueeritakse olemasolev ringristmik fooridega ringristmikuks,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

Rekonstrueeritav objekt asub Tallinnas Haabersti linnaosas ja hõlmab olemasoleva Paldiski mnt, Ehitajate tee ning Rannamõisa tee ristmikku. Projekti juurde kuulub ka Paldiski mnt ja Ehitajate tee rekonstrueerimine minimaalses ristmiku toimimiseks vajalikus mahus ning Rannamõisa tee rekonstrueerimine kuni Lõuka tänava ristmikuni. Projekt täidab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (Rakenduskava) prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ eesmärki, parendada transpordi ühendusi ja elanike liikumisvõimalusi ning samaaegselt toetada ka ettevõtlust.“

Haabersti liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Rannamõisa tee laienduse ehitamiseks on Tallinna linnal vajalik seada Tallinna linna kasuks isiklikud kasutusõigused Rannamõisa tee 4c, Kaeravälja tn 3 ja Haabersti tn 1 kinnistutele, omandada Rannamõisa tee 1a ja Riigimaa 39 kinnistute osad ning korrigeerida Tallinna linna omandis olevate Ehitajate tee 150 // Paldiski mnt 145 ja Ehitajate tee 152 kinnistute piire.

Rannamõisa tee 4c, Kaeravälja tn 3 kinnistutele Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemiseks ning Rannamõisa tee 1a kinnistu osa tasuta omandamiseks on vastavad Tallinna Linnavalitsuse korralduste eelnõud kinnistute omanikele kooskõlastamiseks saadetud. Samuti on edastatud Keskkonnaministeeriumile kiri Riigimaa 39 kinnistu osa Tallinna linnale tasuta võõrandamise taotlemise kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Reidi tee rajatakse Russalkast mandri poole

02.03.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsuse istungil kuulati ära teede juhtkomisjon informatsioon Reidi tee eskiisprojekti parima lahendusvariandi valimise kohta, mille kohaselt rajatakse ühetasandiline Russalka ristmik mälestusmärgist mandri poole.

„Komisjon otsustas valida Reidi tee ehituse parimaks eskiislahenduseks variandi, mille kohaselt rajatakse ühetasandiline Russalka ristmik mälestusmärgist mandri poole, sõiduteedele tuleb läbivalt 2+2 sõidurada ja jalakäijatele rajatakse samatasandilised reguleeritud ülekäigud,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Valitud eskiislahenduse variandi kohaselt on Reidi tee ehitamiseks vajalik omandada Tallinna linnale Statoil Fuel & Retail Eesti AS-lt Lootsi tn 1 kinnistu (kinnistusregistriosa nr 1609601, pindala 1869 m², sihtotstarve ärimaa) ning taotleda munitsipaalomandisse aktsiaseltsi TALLINNA SADAM omandis olevate hoonete alune maa Reidi tee T3 pindalaga 29004 m². Tallinna Linnavaraametile tehakse ülesandeks korraldada Reidi tee ehitamiseks vajalike maade Tallinna linnale omandamine.

Teede juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnakantselei, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Transpordiameti ametnikud ning Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus jaanuaris

02.03.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta jaanuaris 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Detsembris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7% ning jaanuaris jätkus kasv samas tempos.

2016. aasta jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 476,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvu mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu kasvas 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades kolmandiku. Nende ettevõtete müügitulu kiirele kasvule avaldasid mõju 2015. aasta väga madal võrdlusbaas ning mullusest odavam mootorikütuse hind. Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu kasv andis poole kogu jaekaubandusettevõtete müügitulu juurdekasvust.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta jaanuariga võrreldes 5%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste müügitulu oli 4% väiksem kui varasema aasta jaanuaris. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 12%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 10%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta jaanuariga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaanuaris jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades ligi viiendiku. See on tavapärane langus, mis järgneb detsembris toimunud jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müügitulu eelmise kuuga võrreldes 2%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ senise jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Kinnisvaraomaniku mured ja rõõmud

02.03.2016 Arvo Kreegipuu

Kinnisvara omanikku võib kadestada, samas on vahel põhjust talle ka kaasa tunda. Igasugune omand on mõistliku tegutsemise korral kahtlemata pigem hüve kui nuhtlus. Asjaõigusseadus defineerib omandisuhet kui omaniku piiramatut võimu asja üle. Aga võim on raske koorem, sellega käivad alati kaasas vastutus ja kohustused.

Hea tava kohaselt võtan ka seekord kõigepealt käsile ebameeldivad asjaolud, lõpetuseks aga hea uudise.

Kohustused ja vastutus

Kinnisvaraga on alati kaasnenud teatud kohustused riigi ees. Esimese asjana on siin tavaks nimetata maksude tasustamist. Omanike õnneks ei eksisteeri Eesti Vabariigis senini kinnisvaramaksu sellises tähenduses nagu seda tuntakse mitmetes arenenud riikides. Meie riik piirdub siin maamaksuga, mis on eriti elamukinnisvara omanikele tunduvalt kergemini talutav, pealegi on siin mitmeid soodustusi. Arvan, et siin on tegemist riigi poliitilise otsusega – esiteks oleks see vastumeelne valjatele, teiseks piirab seda meie kinnisvaraomanike piiratud maksevõime, mis muudaks suure osa elanikkonnast lootusetuteks võlglasteks. Nii et rahalised kohustused pole meie riigis eriline probleem.

Teiselt poolt nõuab riik omanikelt mitmeid tegevusi ja seab mitmesuguseid piiranguid vara kasutamisele. Üheks näiteks oleks kinnistuga külgnevate avalike kõnniteede puhastamine vm avaliku ruumi korrashoiu nõue. Nõudeid on muidki – ehitis peab olema korras ega tohi endast kujutada ohtu ei omanikule ega naabritele, ka krunt peab olema korrastatud (mõnel pool on kohaliku võimu korraldusega kehtestatud isegi muruplatsil kasvava rohu kõrgus) ja vastama nii ohutus- kui esteetilistele nõuetele). Peab olema tagatud päästetehnika juurdepääs igal aastaajal ja iga ilmaga jne.

Lisaks neile üldistele nõuetele kehtivad tunduvalt rangemad nõuded ja piirangud mitmesugustel kaitsealadel (looduskaitse, muinsuskaitse jm). Muinsuskaitse näiteks normeerib väga täpselt ehitus- ja remonttöid. Looduskaitsealadel on oluliselt piiratud või lausa keelatud mitmesugused majandustegevuse vormid – eriti metsaraie, aga raskematel juhtudel teatud perioodidel isegi mõnel alal käimine (nt kotkaste pesapaigad).

Riigil on õigus ka avalikust huvist lähtudes – nt teedeehituse või avalike hoonete püstitamise korral – kinnistuid või nende osasid võõrandada.

Arvestada tuleb ka naaberkinnistute omanikega. Nende elu ja tegevust ei tohi häirida, muude võimaluste puudumise korral tuleb neile võimaldada juurdepääsu oma kinnisasjale üle oma maa.

Kinnisvara kui tuluallikas ja pensionisammas

Eeltoodud ebamugavusi hüvitavad aga mitmed kinnisvara omamisega seotud võimalused.

Alustada võiks juba sellest, et omal pinnal elav või äri ajav kodanik on oma otsustes tunduvalt vabam ja sõltumatum igat tüüpi üürnikest ja rentnikest. Omanikuks saamine vabastab meid vastutusest omaniku ees.

Ja seda omandit, mida omanik isikliku elu korraldamiseks ei vaja saab alati kasutada tulu saamiseks (ma ei puuduta siin omaniku poolt teostatavat põllu-ja metsamajandust ning äritegevust, mis oleks juba omaette teema)

elamispinda saab välja üürida. Linnades teenib korter oma ostuhinna tasa mõne aastaga. Küll kaasnevad selle tegevusega mitmesugused kulutused ja riskid – tuleb ette mitmesuguseid remonte, erinevalt omaniku poolt isiklikult kasutatavast ei ole need pinnad maamaksust vabastatud, üürnik võib vara kahjustada ja/või osutuda maksejõuetuks. Seadusandlus on võimalike arusaamatuste korral siin pigem üürniku kui omaniku poolt. Ka kodaniku omandis olevad mitteeluruumid võivad talle tuua märkimisväärset renditulu. Äriklientide nõuded võivad olla eraisikute omadest kõrgemad, samas on nad üldjuhul asjaajamises konkreetsemad ja usaldusväärsemad.

Põllumaad saab rendile anda igal juhul, nõudlus ületab pakkumist ja hinnad on mõne viimase aasta jooksul tõusnud mitmekordseks. Vara tootlus on siin mitu korda väiksem kui elamispinna väljaüürimisel või äriruumide rentimisel, aga ka riskid on väiksemad. Erilisi kulutusi ei teki, kuna rentnik on juba oma tegevuse iseloomu tõttu eluliselt huvitatud maa hooldamisest ja korrashoiust. Ka on olukord paremini kontrolli all – avatud maastikul toimuvat on omanikul kergem jälgida kui seda, mis toimub mingite ruumide suletud uste taga. Ainsaks tööks jääbki vaid rendilepingu perioodiline uuendamine ja tulu vastuvõtmine.
juhtumid, kus ebaõnn pöördub õnneks on seotud peamiselt looduskaitsega. Sel juhul keelab riik osaliselt või täielikult mingid tegevused, aga selle hüvitamiseks on võimalik taotleda mitmesuguseid toetusi.
domus001

Parimaks täiendavaks pensionisambaks peaksin põllumaa rendina ja kaitsealuste alade toetustena laekuvaid sissetulekuid, sest need ei nõua vanemalt või muidu vähem aktiivsemalt kodanikult täiendavaid pingutusi. Kui aga energiat ja oskusi jätkub võib tegelda ka üüri- ja rendimajandusega, kus nii võimalik tulu kui ka riskid on suhteliselt suuremad.

Kinnisvaral kui investeeringul on võrreldes pensionifondidega üks oluline eelis. Sarnaselt pensionifondiga tagab see regulaarse lisasissetuleku. Aga erinevalt pensionifondist, mis lõpuks “ära kulub” säilib vara ise tervikuna ja läheb sellisena üle pärijatele.

Kinnisvara omamine annab inimesele veel midagi, mis pole otseselt rahas mõõdetav. Kellele kuulub ükskõik kui väike tükk maad (aga seda ju kinnisvara eelkõige on), sellele kuulub ka tükikene meie koduplaneedist. See on uhke tunne, mis pole millegagi võrreldav.

Siin väärib meie rahvas Euroopa taustal esiletõstmist. Kui suurem osa eestlastest on oma kodu omanikud, siis elutseb enamus meiega võrreldes pururikastest sakslastest üüripinnal.

Arvo Kreegipuu
Kutseline maakler