Patarei naabrusse kavandatakse uusi korterelamuid

TallinnTallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalus ehitada Kalamaja asumis Patarei naabruses paiknevatele Küti tn 2 ja 4 kinnistutele kuni seitse äriruumidega korterelamut.

Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneering hõlmab 2 ha suuruse maa-ala. Kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamute ehitamisele lisaks on plaanis endine kirikuhoone äriruumidega korterelamuks rekonstrueerida ja laiendada.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi BIH Küti OÜ. Planeeritav maa-ala asub Põhja–Tallinnas Kalamaja asumis Kalaranna, Oda, Küti ja Vana-Kalamaja tänavate vahelises kvartalis. Teisel pool Kalaranna tänavat asub kaitsekasarmu hoonete kompleks, nn endine Patarei vangla ala. Küti tänava ääres asuvad Kalamaja puithoonestusele tüüpilised valdavalt kahekorruselised viilkatusega korterelamud.

Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Lisaks jääb planeeritav ala teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohasesse vaatesektorisse Katariina kailt vanalinnale.

Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab taotlust muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala ning liiklusala juhtotstarve planeeritava ala ulatuses korruselamute alaks. Planeeritav maa-ala on oma asukohast sõltuvalt sobivam korruselamute alaks, sest asub peamiselt korruselamute juhtotstarbega piirkonnas, seega on Tallinna üldplaneeringu muutmine põhjendatud.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga“ ning järgib Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõtteid.

Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud KOKO Arhitektid OÜ.

Omanike Keskliit: koduomanikud ootavad Riigikogu uuelt koosseisult õiglasema üüriseadustiku koostamist

PealinnKoduomanike kongressil vastuvõetud Koduomanike manifestis seati liidu lähiaja eesmärkideks üüriseadustiku kaasajastamine, riigipoolsete renoveerimistoetuste suurendamine, avalikes huvides omanike õiguste piiramisel riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ning kodu ja omandiga seotud kulude osas riikliku poliitika muutmine.

Kõiki koduomanikke kutsuti liituma Eesti Omanike Keskliidu juba olemasoleva enam kui 64500 liikmega, et seista oma õiguste eest ühtsena.

Liidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Vabariigi Valitsuskoduomanike ootusi petnud kerge kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamisega ja gaasiaktsiisi tõstmisega ning ei ole vaatamata Riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja –rajatiste talumistasude kehtestamiseks, kirjutas Delfi.

Pärna ütles, et nagu ka manifestis kirjas, peab valitsus aru saama, et omanikel on lisaks paljudele kohustustele riigi suhtes ka õigused ja põhjendatud ootused ning kinnistuda ei tohi seisukoht, et avalikes huvides on eraomandi kitsendused alati lubatud.

Kongressi avas oma sõnavõtuga president Arnold Rüütel ning ettekannetega esinesid Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, SA KredEx hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ning Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

http://www.pealinn.ee/pere-ja-kodu/omanike-keskliit-koduomanikud-ootavad-riigikogu-uuelt-koosseisult-n29554

Ehitushinnaindeks 2014. aastal tõusis

StatistikaametEhitushinnaindeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 0,5%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2013. aastaga võrreldes 1,3% ja masinad 2,2%. Materjalide hinnad jäid samale tasemele.

2014. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes -0,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,7%. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide odavnemine, mis andis kvartalimuutusest üle kolmveerandi. 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes andis materjalide odavnemine indeksi langusest üle poole.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 0,6%, sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinad 3,4%, materjalide hinnad jäid samale tasemele.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,1% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2014
III kvartal 2014 –
IV kvartal 2014, %
IV kvartal 2013 –
IV kvartal 2014, %
KOKKU -0,2 -0,7
tööjõud 0,1 -0,6
ehitusmasinad -0,7 0,4
ehitusmaterjal -0,3 -0,8
Eramuindeks -0,1 -1,0
Korruselamuindeks -0,3 -1,3
Tööstushooneindeks 0,1 -0,5
Ametihooneindeks -0,2 -0,5
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2014
III kvartal 2014 –
IV kvartal 2014, %
IV kvartal 2013 –
IV kvartal 2014, %
KOKKU 0,1 -0,4
tööjõud 0,2 0,1
ehitusmasinad -1,5 0,8
ehitusmaterjal 0,1 -0,5

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv lõi rekordi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkHoonestamata maatükkidega tehti 2014 IV kvartalis maa-ameti andmetel 4144 tehingut. Tegemist on viimase kaheksa aasta rekordilise kvartaalse tehignute arvuga. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis hoonestamata maa tehingute arv 18%.

Hoonestamata maa tehingute käive kerkis samal ajal 22% ja jõudis 110 miljoni euroni. See on viimase seitsme aasta rekordiline tulemus.

Hoonestatud maa tehingute arv oli samal ajal ehk 2014 IV kvartalis 1605 ja käive 230 miljonit eurot. Tehingute arvu aastane kasv oli 4,6% ja käibel 29%.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

KODUOMANIKU SÕBER 2014 on telesaade “Kodutunne”

Eesti Omanike KeskliitPortaalis www.petitsioon.ee toimunud hääletuse tulemusena pälvis tiitli “Koduomaniku sõber 2014” telesaade “Kodutunne”, mis juba mitu hooaega on meieni toonud koduomanike rõõmu ja silmade sära.

Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade „Kodutunne“ paljudele vähemkindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on see tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis Vabariigi Valitsus, mis ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata Riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja –rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on tiitliga pärjatud Maksumaksjate liidu juhti Lasse Lehist, Konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku valdasid, õiguskantsler Indrek Tederit ja Allar Jõksi ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli saajateks on varasemalt osutunud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Koduomanike Kongress toimub 18. jaanuaril algusega kell 14.00 Salme Kultuurikeskuses. Juba viienda kongressi avab patroon president Arnold Rüütel ja esinevad Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. Vastu võetakse Koduomanike manifest ning pärjatakse ka „Energiasäästliku Kauni Kodu 2014“ laureaate.

Talv toob korteriühistutesse aina enam majanduskulude võlgnikke

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKüttekulude suurenemine külmal aastaajal toob ühistutesse igatalvise mure: rahapuuduses võlgnikud ei suuda majanduskulude arveid tasuda. “Saame igal nädalal mitmeid murelikke kõnesid ühistutest, kes võlgnikega hädas,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Võlgnevusi on erinevaid – kohtusse pöördutakse tavaliselt siis, kui summa juba neljakohaliseks on kasvanud, kuid on ka neid võlgnikke, kel ühistu ees juba 10 000 eurone majanduskulude võlg.

Urmas Mardi soovitab võlgnikel spetsialistidelt, näiteks võlanõustajatelt olukorra lahendamiseks nõu küsida. “Kõige hullem ongi olukord, kus võlgnik hakkab ühistut lihsalt ignoreerima, kuni asjad päris kohtuni jõuavad. Kohe, kui võlg tekkinud, tuleb hakata sellega tegelema, sest mida väiksem on võlakoorem, seda tõenäolisem ka selle seljatamine.”

Mardi juhib aga tähelepanu asjaolule, et ühistu majandamiskulude nõuded aeguvad osaliselt kolme aasta pärast. “Ühistud peavad meeles pidama, et kui hakatakse võlgu sisse nõudma pärast kolme aastast perioodi võlgnevuse tekkimisest, siis osalielt ei saagi enam raha võlglaselt nõuda, sest kohustus on aegunud,” hoiatab Mardi.

Tuleb aga meeles pidada, et ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele avaldamine ei ole lubatud, küll aga on seaduslik ühistu liikmete teavitamine ühistu rahalisest seisust.

Võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on samuti seadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumbrit, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada.

Tallinn väljastas eelmisel aastal ligi 3000 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas aastal 2014 kokku 2964 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut, mis on suurem number, kui aastal 2013, kui väljastati kokku 2879 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut ehitustöödeks.

„Ehitusmahtude kasv on pea samas mahus, kui aastal 2013, kuid selline aktiivse ehitustegevuse suur number näitab seda, et Tallinna linn on pidevas arengus ja muutumises ning üha enam hinnatud nii elukohana kui ka äripiirkonnana,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

„Kui aastal 2013 valmis 28 kortermaja korterite koguarvuga 490, siis eelmisel aastal ehitati 60 kortermaja ja valmis 978 uut korterit,“ lisas Hallik-Jürgenstein.

Eelmisel aastal väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1269 kasutusluba, mis on vähem, kui aastal 2013. 2011. aastal väljastati 895 kasutusluba ja 2012. aastal 1217 kasutusluba, 2013. aastal 1445 kasutusluba.

Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul oli üks suuremaid ja olulisemaid ehitisi, millele nii ehitus- kui ka kasutusluba väljastati trammitee renoveerimine ja ehitamine. „Selle suuremahulise tööga kaasnes palju keerulisi olukordi, kuid erinevate osapoolte hea koostöö tagas projekti õnnestumise ja selle tulemust saavad juba käesoleval aastal Tallinna elanikud ka kogeda läbi kaasaegse trammiliikluse,“ lisas ta.

2014. aastal väljastati 105 kasutusluba üksikelamu püstitamiseks, mis jäi samasse suurusjärku aastaga 2013, kui väljastati 100 kasutusluba üksikelamu püstitamiseks. Aasta-aastalt on kasvanud ka kasutuslubade väljastamine rajatistele nagu vee- ja kanalisatsioonitrassid, -torud, alajaamad ja muude tehnovõrkude ehitusel, kokku 611 kasutusluba.

Ehitamise alustamise teatisi esitati 1835 ja see arv on suurenenud võrreldes aastaga 2013, mil registreeriti 1672 ehitamise alustamise teatist. Mõnevõrra on vähenenud ehitusseaduse alusel tehtud ettekirjutuste arv; 2011. aastal koostati 46 ettekirjutust ja 2012. aastal 58, 2013. aastal tehti 84 ettekirjutust ning aastal 2014 tehti 69 ettekirjutust.

„Püüame oma ameti poolt inimesi igakülgselt vajaliku informatsiooniga varustada, et tekiks olukord, kus iga ehitise omanik teab, et enne ehitustööde alustamist on vaja täpsustada, milliseid vorme või taotlusi tuleb täita ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitada, et plaanitud ehitus-, renoveerimis- või isegi aiaehitustööd oleksid seaduspärased ning ohutud,“ rõhutas ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

EfTEN Kinnisvarafondi müügitulu kasvas mullu 43 ja puhaskasum 49 protsenti

EftenEesti, Läti ja Leedu ärikinnisvarasse investeeriva EfTEN Kinnisvarafondi 2014. aasta müügitulu kasvas esialgsetel auditeerimata finantsandmetel 43% ja moodustas kokku 14,4 miljonit eurot. Fondi puhaskasum oli mullu 15,1 miljonit eurot, mida on 49% enam kui 2013. aastal.

EfTEN Kinnisvarafond tegi eelmisel aastal neli edukat väljumist senistest investeeringutest ning investeeris kokku nelja uude ärikinnisvara projekti.

EfTEN Kinnisvarafondi juhi Viljar Arakase sõnul oli 2014 fondi senise ajaloo kõige edukam majandusaasta. „Fondi headele majandustulemustele aitasid oluliselt kaasa eurotsooni madalad intressimäärad ning Baltimaade ärikinnisvaraturu paranenud likviidsus,“ sõnas Arakas.

Tema kinnitusel on sel majandusaastal fondi eesmärk väljuda väiksematest investeeringutest ning jätkata senist investeerimistegevust Balti riikides. „Kõrgema fookuse all on investeeringud Lätti ja 2015. aastal eurotsooniga ühinenud Leetu,” ütles fondijuht Viljar Arakas.

Fondi aktsia puhasväärtus kasvas aastaga 16%. Möödunud majandusaastal viidi läbi aktsiakapitali vähendamine summas 2,1 miljonit eurot ning fond tasus aktsionäridele kokku 2,44 miljonit eurot netodividende. Ilma kahe eelpool nimetatud sündmuseta oleks fondi aktsia väärtus kasvanud 22,5%. Fondi aktsiahind on tõusnud alates fondi asutamisest 2008. aastal kokku 3,9 korda.

Puhaskasumist moodustasid kinnisvara ümberhindlused, peale edukustasu reservi mahaarvamist, summaarselt 6 miljonit eurot. Lisaks arvestati ettevõtte tulumaksu kogusummas 1,1 miljonit eurot. Fondi kinnisvarainvesteeringuid hindab Colliers International ning jooksva puhasrahavoo baasil on fondi varade finantsvõimenduseta tootlus 8,1% aastas. Fondi puhasrahavoog äritegevusest koos kinnisvarainvesteeringute müügi kasumiga oli 12,7 miljonit eurot.

EfTEN Kinnisvarafondi varade maht oli aastalõpu seisuga 205 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 92 miljonit eurot. Fondi varade maht kasvas aastases võrdluses 24%. Vastavate näitajate alusel on EfTEN Kinnisvarafond Baltimaade suurim ärikinnisvarafond.

Fond jätkab senist konservatiivset finantseerimispoliitikat. Lühi- ja pikaajalised pangalaenud moodustavad 59% fondi investeeringute turuväärtusest ning laenuteeninduse kattekorda on 1,9. Kogu portfelli vakantsete äripindade osakaal on kogu üüritulust 1,7%.

2014. aasta olulisemad majandussündmused olid edukas väljumine neljast senisest investeeringust, millest laekus fondile kokku 11,1 miljonit eurot. Nelja edukalt lõppenud investeeringu tootlus oli peale edukustasu reservi moodustamist üle 28% investeeritult omakapitalilt aastas.

Fond tegi möödunud majandusaastal neli uut investeeringut – DHLi laokompleks Tallinnas Betooni tänaval, Betooni 6 logistikakeskuse omandamine, Nordic Technology Parki ja aasta viimasel kuul Lāčplēša iela 20A esindusliku büroohoone omandamine Riias.

Lisaks viis fond edukalt lõpuni 2013. aastal alustatud RAF Centrs kaubanduskeskuse ehituse Lätis, Jelgavas ning 26. juunil 2014 avati külastajatele põhjalikult ümberehitatud Hotell Palace Tallinnas Vabaduse väljakul.

Kokku investeeris fond mullu 49 miljonit eurot. Kui aasta varem, 2013. aastal, emiteeris fond uusi aktsiaid 28,3 miljoni euro väärtuses, siis 2014. aastal uusi aktsiaemissioone läbi ei viidud.

Narva üüriturg vabalanguses

Domus KinnisvaraKäesoleval nädalal pälvis paljude tähelepanu ERR-i uudis ja meie staazika ning kogenud maakleri Aivo Petersoni kommentaarid selle kohta, kuidas Narva üüriturg vabalanguses on. Seejuures oli huvitav jälgida kommentaarimites toimuvat, mis mingil hetkel hakkas lausa sõnumitooja näidishukkamist meenutama. Hoolimata sellest, kes tõde kuulutab, on olukord tõsine. Kogu Narva üüriturgu puudutav temaatika on nagu õpiku näide sellest, kuidas põhilised turumehhanismid – nõudlus ja pakkumine – toimetavad omasoodu sõltumata sellest, mis erialaspetsialistidele, linnajuhtidele või riigiisadele meeldiks või ei meeldiks.

Kui Narva lähistele kavandati üle miljardi euro eest energeetika valdkonna investeeringuid, siis ei mõelnud ilmselt keegi, kus ehitajad elama hakkavad. Aga välismaalt toodud tuhandetele ehitajatele konteineris ei meeldinud ning nii tegelesidki Narva kinnisvarafirmad 2010 – 2014 aastatel üürikorterite otsimisega. Nõudlust palju, pakkumist vähe, üürihinnad kerkisid lakke ning kinnisvara üüritootlus oli keskmiselt 3-4 korda kõrgem, kui Tallinnas või Tartus. Varasemalt olen enam-vähem korra aastas kirjutanud, et selline ebanormaalne olukord lõpeb koos ehituste lõppemisega ning kukkumine saab tõenäoliselt valus olema.

Tänaseks ongi suured ehitusprojektid lõppenud ning valdavalt ehitusfirmad lahkunud. Sajad ja sajad korterid vabanesid sügisel ning omanike kurvastuseks pole uusi üürnikke kuskilt võtta. Narva kohaliku elanikkonna nõudlus ja maksevõime on väga väike. Kuigi talv ei ole veel oma kõige kurjemat nägu näidanud ning Narvas on tänu lähedal asuvatele elektrjaamadele Eesti kõige odavam küte, on tühjalt seisvate korterite kommunaalkulude kandmine siiski paljudele suureks koormaks. Kuigi üürihindade langemine nulli on ehk veidi ülepingutatud avaldus, saab tõenäoliselt Narva korterite üüritootlus mõne järgmise poolaasta jooksul olema tublisti madalam, kui mujal Eestis. Vähemalt neil omanikel, kellel üldse õnnestub üürnik leida.

Vanarahvas ütleb, et pill tuleb pika ilu peale. Narva üürituru kontekstis pole see siiski korrektne. Ei saa pidada Narva korteriomanike ahnuseks seda, et nende õue peal otsustati käivitada ehitused, mis tekitasid plahvatusliku nõudluse kasvu. Ja mõned aastad hiljem sellele järgnenud plahvatusliku languse. Kes Narva olusid lähemalt tunnevad ilmselt mõistavad, kui ütlen, et nelja aasta jooksul linna voolanud üüriraha (ja ka muude teenuste tarbimisel teenitu) on nagu päikesekiir pärast tuumaseent. Seda raha oli linnarahval kindlasti väga vaja. Ent riiklikel (ja miks mitte ka suurte erasektori) projektide kavandajatel oleks tulevikus mõistlik hinnata projektidega kaasnevaid mõjusid laiemalt et vältida keeristormi mõne järgmise väikelinna veeklaasis.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Ajaloorubriik: Koluvere lossi saladus

Läänemaal Koluveres asub võimas kivist loss, mis säilitanud suures oma keskaegse ilme. Vanadel lossimüüridel on rääkida mitu põnevat lugu kuningannadest ja printsessidest.

Umbes 700 aasta eest ehitati Saare-Lääne piiskopkonna alale Liivi jõe äärsele kõrgele künkale, Kullamaa lähedale Koluverre kivilinnus. Oma saksakeelse nime sai ta piiskopkonna vasallisuguvõsa de Lode järgi.

1646. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina Koluvere linnuse koos ümbritseva maaga von Loewenite suguvõsale. Vene võimu ajal 1771. aastal müüsid von Loewenid lossi edasi Vene vürst Grigori Orlovile. Orlovi surma järel läks Koluvere loss aga 1783. aastal Vene keisrinna Katariina II omandusse, et pagendada sinna Saksamaa Württembergi kuningriigi noore printsessi Augusta Carolina.

Linnusena ehitatud Koluvere sobis selleks ideaalselt. Pagendamise täpsed põhjused ei ole teada, välja on pakutud mitmeid versioone. Neist kõige tõenäolisem kõlab järgmiselt. Augusta oli abielus Württembergi printsi Frederickuga, kes oli aga vägivaldne abikaasa. Fredericku õde oli abielus Venemaa tulevase keisri Paul I. Nii palus Augusta kaitset Pauli emalt keisrinna Katariina II.

1786. aastal Koluverre saabunud Augusta Carolina sai Eestimaal pagenduses olla vaid kaks aastat, kui ta sünnitusel suri ja kiiruga Kullamaa kirikusse maeti. Toona juhtus tihti, et naised puuduliku arstiabi tõttu sünnitusel hinge heitsid.

Pärast keisrinna Katariina II surma siirdus Koluvere üsna pea kingitusena Fridrich Wilhelm von Buxhoevdeni omandusse. Arvatakse, et Fridrich Wilhelmi abikaasa Natalja oli keisrinna Katariina II sohilaps. Von Buxhoevdenite suguvõsa valdusse jäi mõis kuni mõisaaja lõpuni 1919. aastal. Pärast seda oli vanas lossis pikalt hooldekodu. Täna on korrastatud Koluvere lossis aga restoran ja ürituste korraldamise paik.

Koluvere loss

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Riigikohtu praktika: ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamist

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasjas nr 3-3-1-57-14 oli küsimuse all ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine.

Ehitusluba ja kasutusluba olid välja antud kortermaja esimesel korrusel paikneva korteri juurde kuuluva terrassi kinniehitamiseks. Selle korteri kohal asuva korteri omanik esitas linnavalitsusele taotluse ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks, mille linnavalitsus ka rahuldas.

Põhjendati sellist otsust muuhulgas sellega, et terrassi kinniehitamiseks ei olnud teiste korteriomanike nõusolekut ja seega esitati lubade väljastamisel ebaõigeid andmeid. Kohtus tuvastati, et kasutusloa väljaandmise ajaks oli siiski terrassi kinniehitamiseks olemas 21 nõusolekut 31-st ja korteriomanike häälteenamuse nõue oli täidetud.

Riigikohus selgitas, et olukorras, kus (1) ehitis on valminud, (2) ehitisele on antud kasutusluba, mis kinnitab selle vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele, (3) pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitus¬tehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja (4) ehitamisel ei ole rikutud avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kasutusloa kehtetuks tunnistamine viidates kaasomanikevahelisele vaidlusele põhjendatud.

Riigikohus märkis, et isik, kes antud juhul pidas oma õigusi rikutuks, on tsiviilõiguslikud võimalused oma õiguste kaitseks korteriomaniku vastu, kes oma korteri terrassi kinni ehitas.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: Koolitus Muinsuskaitse kinnisvaraäris 03-03-2015

sigrid-keskkula-2Kinnisvarakoolis toimub 03/03/2015 koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris“. Koolitust viib läbi Sigrid Keskküla kes on töötanud Muinsuskaitseametis õigusnõunikuna ja on muinsuskaitseseaduse üks autoritest.

Koolitus annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” on suunatud kõigile, kes viivad läbi tehinguid kaitse all olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolituse on oodatud kinnismälestiste omanikud, valdajad, inimesed, kes plaanivad tulevikus soetada kinnisvara, mis asub miljöö- või muinsuskaitsealas, on tunnistatud kultuurimälestiseks või paikneb kinnismälestisel, ehitusettevõtjad ja kinnisvaraarendajad, projektijuhid, kuid kindlasti ka maaklerid ja kinnisvara hindajad.

Kinnisvarakoolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” toimub teisipäeval 03/03/2015 kell 09:15-14:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvaraeksperdid ennustavad turule kerget mõõna

Mullu kasvas pankadest võetavate eluasemelaenude maht, kuid laenuvõtjate arv jäi samaks. Ekspertide sõnul võiks majandusolukorda arvestades korteritehingute arv alanud aastal veidi langeda. Oma madalseisust 2009. aastal on eluasemeturg välja tulnud ning hinnad on nüüdseks ka väikelinnades kasvama hakanud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kinnisvarakonsultant ning osaühingu Kinnisvarakool juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et kinnisvaraturu eestvedajaid, Tallinnat ja Tartut tabanud hinnatõus tõi eluasemeturul kaasa suure kõikumise.

“Elamispindade pakkumiste arv, hakkas eelmise aasta alguses suurenema ja suurenema ning tehingute arv 2014. aasta teises ja kolmandas kvartalis nii Tallinnas kui ka Tartus kukkus oluliselt. Hinnad läksid nii kõrgele, et ostjad ei suutnud seda kinnisvara enam osta,“ rääkis ta.

Turu suurima tegija Swedbanki andmetel oli mullu keskmine eluasemelaen 58 000 eurot ning võrreldes aasta varasemaga oli kasv kaheksa protsenti.

Seega, laenajate arv püsib sama, aga maht suureneb.

Kõige sagedamini võetakse laenu 26-30 aastaselt, sageduselt järgmised on 31-35 aastased. Keskmise korteri suurus on 52 ruutmeetrit, kuigi kõige ostetum korter on tegelikult veidi väiksem.

“Kõige domineerivamad on korterid vahemikus 36-55 ruutmeetrit ning sellest järgmine vahemik on 56-75 ruutmeetrit. Ja neid päris väikseid, alla 35 ruutmeetri suuruseid, ostab kuskil 10 protsenti inimestest ja päris üle sajaruuduseid ka hästi vähe,” lausus Swedbanki erakliendi laenuportfelli juhtimisosakonna juhataja Kersti Arro.

Laenu võtta on praegu soodne, sest intressid on madalad. Nii Swedbank kui ka Nordea kinnitavad siiski, et laenurallit pole oodata, sest esiteks on inimesed ise laenuvõtmist põhjalikumalt läbi kaaluma hakanud ning pankade laenupoliitika, eriti Nordeas, on olnud aastaid konservatiivne, et inimene jaksaks laenu maksta ka siis kui intressid tõusevad.

Kinnisvarafirmad prognoosivad mõnevõrra rahutu aasta järel eluasemeturu stabiliseerumist ning Nordea Baltikumi laenutoodete üksuse juht Jarmo Liiver usaldab neid.

“Mis võib juhtuda, seda ei oska tegelikult keegi öelda. Kinnisvarahinnad oma olemuselt on suhteliselt emotsionaalse iseloomuga. Nende muutust võib tingida väga palju faktoreid. Kui kinnisvarafirmad näevad, et see aasta tuleb rahulikum, siis ju neil on ka mingid argumendid tagataskus,” rääkis ta.

Tallinna ja Tartu korteriturule kuluks ära veidi jahtumist, arvas Tõnu Toompark.

“Arvestades majanduse üldist seisukorda ja kindlustunnet, tekib minul küsimus, kas see korterite turg peab nii aktiivne olema. Siin võiks olla ruumi tehingute arvu mõningaseks vähenemiseks. Kindlasti oleks turule tervislik see kui hinnatõus pidurduks. Tallinna hinnad olid eelmise aasta neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti kõrgemad. See on väga suur number,” arvas ta.

Toimetas
Madis Järvekülg

http://uudised.err.ee/v/majandus/2d52bf3c-6507-4f17-a8f7-9c427bef65be

KV.EE: Väikelinnades jääb korteripakkumisi vähemaks ja hinnad kerkivad

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti 2014. aasta detsembris Eestis müügiks 16 458 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korteripakkumiste arv kerkinud 20%. Eesti maakonnakeskustest on korteripakkumisi juurde tulnud ainult Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kõikides muudes maakonnakeskustes on korterite müügipakkumisi vähemaks jäänud.

Kõige suurem on korterite müügipakkumiste arvu vähenemine olnud Raplas, Paides ja Valgas, kus portaalis KV.EE olevate korterite müügikuulutuste arv on kukkunud ligi poole võrra. Vähenev pakkumine on andnud võimaluse enamus maakonnakeskustes korterihindu pisut ülespoole liigutada.

Eesti kolmes suuremas linnas – Tallinnas, Tartus ja Narvas on seevastu korteripakkumisi aastataguse ajaga võrreldes juurde tulnud. Tallinna korterite müügipakkumiste arv oli detsembris 7951, mis teeb aastaseks juurdekasvuks 42%.

Tartus seevastu on korterite müügipakkumiste arv portaali KV.EE andmetel peaaegu kahekordistunud. Tartus oli detsembris aastataguse 1255 asemel mullu detsembris müügipakkumisi 2491.

Narva korterite müügipakkumiste arvu juurdekasv on samuti kõike muud kui tagasihoidlik. Narvas pakuti detsembris müügiks 556 korterit, mis on eelmisest aastast 47% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 12/2013 12/2014 Muutus, % 12/2013 12/2014 Muutus, %
Eesti 13 706 16 458 20% 1 127 1 330 18%
Haapsalu 186 167 -10% 610 598 -2%
Jõgeva 115 76 -34% 202 204 1%
Kuressaare 190 140 -26% 878 891 1%
Kärdla 14 NA 484 418 -14%
Narva 379 556 47% 652 649 0%
Paide 131 68 -48% 284 336 18%
Põlva 71 48 -32% 427 433 1%
Pärnu 1 186 867 -27% 1 204 1 224 2%
Rakvere 175 147 -16% 607 637 5%
Rapla vald 81 37 -54% 518 566 9%
Tallinn 5 590 7 951 42% 1 670 1 786 7%
Tartu 1 255 2 491 98% 1 284 1 377 7%
Valga 283 158 -44% 195 183 -6%
Viljandi 260 220 -15% 612 646 6%
Võru 136 115 -15% 426 429 1%

Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Eesti rahvaarv vähenes eelmisel aastal

StatistikaametEsialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1312300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3%. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud.

Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.

2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (20–39-aastased) rahvastiku vähenemisega, kuid esialgsete andmete põhjal on veel vara öelda, kas 2014. aastal toimunu tähendab juba senise välisrändetrendi muutust.

Diagramm: Rahvaarvu muutus, 2000–2014

Rahvastikustatistika põhineb 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvul, millele on lisatud alakaetus. Iga aasta korrigeeritakse rahvaarvu registreeritud rahvastikusündmuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste (rände) – andmetega. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus. Statistikaamet on kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi korrigeerinud ka registreerimata välisrände arvestamisega. Loe täpsemalt aastate 2000–2013 rahvaarvu ümberarvutuste metoodikast.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 5. mail 2015.