Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

SEB организует ярмарку недвижимости в крупных городах

SEB PankВ нынешнюю субботу в конторах SEB в Таллинне, Тарту и Пярну состоится день нового жилья. Этим мероприятием SEB продолжает ежегодную традицию, сводя на миниярмарке недвижимости продавцов и покупателей недвижимости.

Недвижимость с интересной планировкой и низкими коммунальными расходами сегодня так быстро находит покупателя, что, чтобы не пропустить хорошее предложение, важен непосредственный контакт с продавцами недвижимости. День нового жилья – хорошая возможность для встречи покупателей и продавцов недвижимости. На месте можно получить хороший совет и о том, как выбрать наиболее подходящее кредитное решение, и о том, как снизить связанные с приобретением жилья и взятием кредита риски.

«Если после экономического спада, планируя покупку жилья, семьи были более осторожными и скорее откладывали совершение крупных финансовых решений на будущее, то в течение последних двух-трех лет заметно увеличение интереса к приобретению нового, более подходящего для семьи жилья. По сравнению с т.н. периодом бума с 2005 по 2007 гг. сегодняшних заинтересованных в новом жилье характеризует более высокий уровень сознательности. Потенциальные покупатели весьма основательно взвешивают свои реальные потребности и сравнивают соответствующие потребностям квартиры или частные дома. Клиенты все больше хотят, чтобы связанные с взятием кредита риски были максимально защищены. Приблизительно 78 процентов новых кредитов, взятых в SEB, покрыты страховой защитой кредита, что обеспечивает заемщику и его близким чувство уверенности. Эта тенденция в области страхования все нарастает», – комментирует руководитель сферы розничных банковских услуг и технологии SEB Ээрика Вайкмяэ-Койт.

В главном офисе SEB в Таллинне со своими предложениями познакомят 15 признанных продавцов и разработчиков недвижимости. День нового жилья SEB пройдет 18 апреля с 11 до 15 часов в Таллинне в конторе Tornimäe, в Тарту в конторе Ülikooli, а также в конторах в Нарве и Пярну. Часто перед выбором нового жилья хотят выяснить кредитный потенциал семьи, на дне нового жилья будут присутствовать консультанты, к которым можно будет зарегистрироваться.

Все посетители мероприятия получат от SEB льготный купон, позволяющий заключить договор на жилищный кредит без платы за заключение договора и жилищное страхование PZU со скидкой на 10%, если ходатайство о кредите будет подано не позднее 1 мая.
Более подробные предложенияhttp://www.seb.ee/uuekodupaev

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Sisearhitektide aasta suursündmus toob maikuus Tallinnasse valdkonna tipud

Eesti Sisearhitektide LiitEesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnaga korraldavad 27.-30. maini Von Krahli Teatris rahvusvahelise sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2015 “Ruumimõju – The Impact of Space”, mis toob Tallinnasse sisearhitektuuri valdkonna tipud ning kuhu on oodatud kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.

Sümpoosioni loomingulise juhi sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla sõnul võetakse maikuus luubi alla see, kuidas mõjutab ruum inimest ja vastupidi: “SISU uurib, kuidas mõjutab ja suunab ruum, milles me tegutseme, meie igapäevaseid tegevusi ning millised inimlikud sekkumised ruumi meid inspireerivad. Küsime, milliste loominguliste vahenditega saab sekkuda ruumi professionaal ja kuidas sekkumata jätmine võib mõjutada ruumi atmosfääri.”

Sümpoosioni avaloenguga astub üles Amsterdamis tegutsev sisearhitekti ja arhitekti duo MerkX+Girod, kes võitsid mõned aastad tagasi rohkelt tähelepanu Maastrichtis endisesse kirikusse tehtud raamatupoe autoritena. SISU-l räägivad nad Hollandi riiginõukogu äärmiselt keeruka hoonetekompleksi renoveerimisega seotud väljakutsetest – kuidas ühendada rida ajaloolisi, kultuurimälestistena kaitse all olevaid hooneid üheks tervikuks nii, et tulemuseks on kaasaegne, paindlikult kasutatav ruum.

Sümpoosionil astub lavale väliskülalistest ka Eestis laiemalt tuntud Juhani Pallasmaa (Helsingi), lisaks Karan Grover (India), Suzie Attiwill (RMIT, Melbourne), Jo Van Den Berghe (LUCA, Sint-Lucas, Brüssel), Graeme Brooker (Middlesex University, London), Kees Spanjers (Amsterdam), Per Reinholtz (ECIA, Växjö), Monika Löve (Torino) ning mitmed Eesti sisearhitektid ja arhitektid.

Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ühendab valdkonna professionaale ning aitab neil luua vaimselt ja füüsiliselt väärtuslikku elukeskkonda, aidata kaasa sisearhitektuuri valdkonna arengule ning hoolitseda meie sisearhitektuuri pärandi säilimise eest. Rahvusvahelist sümpoosioni SISU korraldab ESL teist korda.

Sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2015 korraldamist rahastavad Kultuurkapital, Interstudio, Hals Interiors, Velux ning ESLi toetajaliikmed Floorin, Hektolan, Wermstock, Sadolin, Vivarec, Villeroy&Boch Gustavsberg, Elke Mööbel, Fagerhult, Lincona Konsult, Hektor Light, Puustelli ja Glamox.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB is holding a real estate fair in Estonia’s larger towns and cities

SEB PankThis Saturday, New Home Day will take place at the SEB branches in Tallinn, Tartu and Pärnu. This is the continuation of SEB’s annual tradition of bringing together sellers and buyers of real estate at a small-scale real estate fair.

Properties with an interesting layout and affordable utility costs find an owner so quickly these days that in order to partake in good offers, direct contact with property sellers is necessary. New Home Day is a great opportunity for buyers and sellers to meet. It also provides an excellent opportunity to receive advice on selecting the best loan solution as well as managing the risks related to the purchasing of real estate and taking a loan.

“Whereas after the downturn in the economy families were more cautious in planning purchases of new homes and were more likely to postpone making big financial decisions, the past two or three years have seen a noticeable increase in interest in the purchasing of new homes that better suit the needs of families. Compared to the so-called boom era of 2005 – 2007, new home buyers today are characterized by their much greater level of awareness. It is quite common for actual needs to be weighed and the different apartments or houses meeting those needs to be compared. More and more, clients are seeking maximum protection against the risks related to taking a loan. Roughly 78 per cent of new loans taken at SEB are covered with loan insurance, which provides a sense of security for the borrower and their family. “This insurance trend is becoming increasingly common”, said Eerika Vaikmäe-Koit, Head of the Retail Banking and Technology Area of SEB.

At the SEB headquarters in Tallinn, 15 renowned real estate sellers and developers are displaying their offers. SEB’s New Home Day is taking place on 18 April, from 11.00 to 15.00, at the Tornimäe branch in Tallinn, the Ülikooli branch in Tartu, and the Pärnu branch. As a family’s loan capacity often needs to be determined before selecting a new home, it will be possible to register for a meeting with advisers at the New Home Day.

SEB will be handing out a discount coupon to all visitors, which provides the opportunity to conclude a home loan contract without the contract fee and gives 10% off PZU home insurance, if the loan application is filed by 1 May, at the latest.
More detailed offers available at

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. IV kvartalis

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta neljanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2014. aasta neljandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 110 tehingut ligikaudu 747 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati neljandas kvartalis kokku 13 830 kinnisvara tehingut 628 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas neljanda kvartali jooksul omanikku 47 340 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 37 763 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 4 855 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 704 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljanda kvartaliga 14,5% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 9,3%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 18,5% ning hoonestamata maa hinnaindeks 27,4%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eksperdid ei usu, et maksumuudatus paneb inimesi üüritulu deklareerima

Valitsus plaanib üürituru korrastamiseks jätta maksuvabaks kuni 20% üüritulust, mida arvestataks remondi- ja korrashoiukuluna. Kinnisvara- ja maksueksperdid ei pea seda aga piisavaks ajendiks, et seni oma üüritulu deklareerimata jätnud inimesed seda edaspidi tegema hakkaksid.

Üüritulu deklareerima ärgitamiseks on “präänikut” juba pikalt otsitud. Veel mõne aasta eest peeti laiemat arutelu, et üüritulu maksustamine võiks toimuda näiteks umbes poole ulatuses. Uus valitsus plaanib astuda küll sammu selles suunas, kuid see samm on pigem pisike. Üüritulu maksustataks vähemalt 80% ulatuses, ning ülejäänud kuni 20% peetakse remondikuluks, mille kohta aga eraldi tšekke ja muud paberimajandust esitama ei peaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Maksumuudatuslikult võiks see täehendada seda, et antakse võimalus osaliselt oma kulusid maha arvata nendest tuludest, mida igapäevaselt saadakse,” ütles rahandusminister Sven Sester.

Spetsialistide hinnangul on seda siiski liiga vähe, et reaalset efekti tekitada. Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et ta väga kahtleb, kas see paneb inimesi ümber mõtlema. “Võib-olla mõned üksikud tulevad põranda alt välja,” arvas ta.

2013. aastal deklareeris üüritulu ligi 4000 eraisikut ja enam kui 2000 juriidilist isikut kogusummas ligi 16,1 miljonit eurot. Arvestuslik maksuauk võib üüriturul siiski jääda vahemikku 8-27 miljonit. Kui pisikese maksumuudatusega olukorda ei paranda, jäävad makseksperdi Lasse Lehise sõnul järgi vaid maksuameti jõuvõtted, millega võib tema hinnangul veel rohkem alt minna kui parklates sõiduautode kontrolliga läks.

“Parklates autode pildistamine ei ole põhiseaduse mõttes päris keelatud tegevus, aga kui maksuamet hakkab käima mööda kortereid ja uurima, kes seal elab ja mida nad seal teevad ja kas nad selle eest maksavad, siis see läheb juba põhiseadusega vastuollu ja see võib läbi kukkuda veel haledamalt kui see autode eksperiment,” ütles Lehis.

Kuid lisaks üüritulult kulude mahaarvestamise variandile on valitsusliit paralleelselt plaani võtnud ka üüriregistri loomise. “See on läbirääkimiste koht – kas luua ja kui luua, siis millises koosluses ja milliste indikatsioonidega. See peaks olema olukorras, et võimalik halduskoormus oleks kõigile osapooltele võimalikult väike, aga teistpidi annaks kindlustunde nii üürile andjale kui üürile võtjale,” ütles rahandusminister.

Seevastu Lasse Lehis sellesse ei usu. “See on võib-olla maksuameti soovunelm viimaste sündmuste taustal. Nad loodavad, et kui administratiivseid kohustusi panna rohkem, siis teeb töö ennast ise ära. Kui see üürisumma makstakse sularahas, siis ega nendest registritest otseselt midagi paremaks ei lähe,” arvas ta.

Eeva Esse

http://uudised.err.ee/v/majandus/4ccca4a1-d493-4b3b-94d7-68cf3f545668

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

SEB korraldab kinnisvaramessi suuremates linnades

SEB PankSel laupäeval toimub SEB Tallinna, Tartu ja Pärnu kontorites uue kodu päev. SEB jätkab sellega iga-aastast traditsiooni, tuues mini-kinnisvaramessil kokku kinnisvara müüjad ja ostjad.

Huvitava planeeringu ja madalate kommunaalkuludega kinnisvara leiab täna nii kiiresti omaniku, et headest pakkumistest osasaamiseks on olulised otsekontaktid kinnisvaramüüjatega. Uue kodu päev on hea võimalus ostjate ja müüjate kokkusaamiseks. Kohapeal saab ühtlasi head nõu nii sobivaima laenulahenduse väljavalimiseks kui kinnisvara soetamise ja laenu võtmisega seotud riskide maandamiseks.

„Kui majanduslanguse järel olid pered uue kodu ostu kavandades ettevaatlikud ja pigem lükkasid suurte finantsotsuste tegemist edasi, siis viimase kahe-kolme aasta jooksul on märgata huvi suurenemist uue, perele paremini sobiva kodu soetamise vastu. Võrreldes nn buumiajaga 2005 – 2007 iseloomustab tänaseid uue kodu huvilisi aga oluliselt suurem teadlikkus. Üsna põhjalikult kaalutakse tegelikke vajadusi ja võrreldakse vajadustele vastavaid kortereid või eramuid. Üha enam soovivad kliendid, et laenu võtmisega seotud riskid oleksid maksimaalselt kaitstud. Umbes 78 protsenti uutest SEB-st võetud laenudest on kaetud laenukindlustuskaitsega, mis tagab laenuvõtjale ja tema lähedastele kindlustunde. See kindlustustrend on üha tõusev,“ kommenteeris SEB jaepanganduse ja tehnoloogi valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

SEB peamajas Tallinnas on oma pakkumised välja pannud 15 tunnustatud kinnisvaramüüjat ja – arendajat. SEB Uue kodu päev toimub 18. aprillil algusega kl 11.00 kuni 15.00 Tallinnas Tornimäe kontoris, Tartus Ülikooli kontoris ja Pärnu kontoris. Sageli soovitakse enne uue kodu välja valimist kindlaks teha pere laenuvõime, uue kodu päeval on kohal nõustajad, kelle juurde saab registreeruda.

SEB annab kõigile ürituse külastajatele kaasa sooduskupongi, mille alusel on võimalus sõlmida kodulaenu leping ilma lepingutasuta ja PZU kodukindlustus 10% soodsamalt, kui laenutaotlus esitatakse hiljemalt 1. maiks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

RKASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2014. majandusaasta aruande

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kiitis 14. aprillil toimunud koosolekul heaks ettevõtte 2014. majandusaasta aruande, mille järgi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 69 miljoni euroni. Ärikasum oli 12,4 miljonit eurot ja puhaskasum 9,6 miljonit eurot.

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis juhatuse esimees Jaak Saarniit esile kinnisvarainvesteeringute kahekordset kasvu, mis ulatus 48,2 miljoni euroni. Sellest ligi 20 miljonit eurot suunati käesoleva aasta lõpus valmiva Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse.

„Häirekeskuse ja Päästeameti kaasaegsete ühishoonete valmimisega Tallinnas ning Tartus ja Keila politseihoone täieliku rekonstrueerimisega anti möödunud aastal märkimisväärne panus Eesti siseturvalisuse asutuste töökeskkonna ajakohastamisel,“ märkis Saarniit.

„Haldustegevuse seisukohast on oluline ära märkida ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele hoonetele heakorrateenuste osutajate leidmiseks korraldatud riigihanked, mis on andnud soovitud mastaabiefekti ja tagavad riigi rahaliste vahendite senisest säästlikuma kasutamise,“ lisas ta.

Möödunud aastal müüdi 143 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 3,5 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõttel on viieliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Kalev Lillo, Tarmo Porgand, Jüri Eerik, Teet Reedi ja Tõnis Rüütel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Ümber Ülemiste kavandatakse kergliiklusteed

TallinnLinnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Tallinna linna ja Rae valla koostöö­kokkuleppe projekt, mille eesmärk on kaugemas perspektiivis rajada Ülemiste järve tervise- ja liikumisrada ja lähemas perspektiivis Vana-Tartu maantee (Jüri–Järveküla maantee) äärde kergliiklustee.

Tallinna linnas on aastate jooksul rajatud palju kergliiklusteid, kuid võrgustiku kasutustõhususe suurendamiseks ning sidususe parandamiseks tuleb rajada uusi ühendusteid.

Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud Tallinna kergliiklusteede sidumisele naabervaldade kergliiklusteedega. Selle eesmärgi täitmiseks osales Tallinna linn koos naabervaldadega välisprojektis „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine”, mille raames ehitati kergliiklusteid kokku 57,2 km.

Rae vallaga koostöö tegemise algatus tuli endiselt Riigikogu liikmelt Tõnis Kõivult ning Jüri Ennetilt. Nende osalusel otsustati 27. novembril 2014. aastal abilinnapea Kalle Klandorfi juures toimunud kohtumisel jätkata Tallinna linna ja Rae valla koostööd, et rajada ümber Ülemiste järve kulgev terviserada ja kergliiklustee Vana-Tartu maantee äärde. Nii Tallinna linnal kui ka Rae vallal on tehtud ettevalmistused selleks, et Vana-Tartu maantee kergliiklusteed saaks hakata ehitama juba 2016. aastal.

Initsiatiivi arvestades nõustus linn 9. detsembril 2014 toimunud linnapiirkonna arengustrateegia töörühma koosolekul võimalusega, et Vana-Tartu mnt kergliiklustee rajamisel Tartu maanteest kuni linnapiirini võiks koostöö üheks väljundiks olla kokkulepe, et Rae vald projekteerib nimetatud kergliiklustee lõigu, kuna seda hakkavad kasutama eelkõige Rae valla elanikud, ning Tallinna linn ehitab selle valmis.

Kohtumisel otsustati, et terviseraja puhul kaalutakse erinevaid trassivariante, eriti järve lõunapoolses osas, ega valita koostöölepingus neist ühtegi konkreetset. Terviseraja puhul arvestatakse võimalikult laia kasutusvõimalusega (sh suusatamine) ning valgustuse rajamise vajadusega tulevikus.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfile antakse eelnõu kohaselt volitus Tallinna linna nimel koostöökokkulepe Rae vallaga allkirjastada.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Mustamäe tee algusesse kavandatakse kõrghooneid

TallinnTallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu.

Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa piiril, Paldiski maantee, Mustamäe tee ja Endla tänava ristumiskoha naabruses asuvale 1,66 ha suurusele maa-alale kuni 16 maapealse ja ühe maa aluse korrusega elu- ja äriruumidega hoonekompleksi rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne – piirkonnas on nii elu-, äri- kui ka tootmishooneid. Planeeritaval alal asub kaks krunti, millel asuvad üks 1-korruseline kaupluse-töökoja hoone, üks osaliselt 1- ja osaliselt 3-korruseline kauplus-ladu-büroohoone ning üks 2-korruseline kauplusehoone. Lisaks jäävad planeeringualasse osaliselt Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega krundid – Hipodroomi liiklussõlm ja Mustamäe tee T1 krunt.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Arvestades ala asukohta, piirkonna polüfunktsionaalsust ning jätkuvat arengut, on planeeringus kavandatav kõrghoone sealset linnaruumi mitmekesistav ja ümbruskonda sobiv ning kavandatu vastab teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“. Detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas linna üldiste arengusuundadega ning koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega.

Planeeringulahendus näeb ette Tallinna ühe tähtsama ristmiku lähedusse atraktiivse elu- ja ärifunktsiooniga kõrghoonekompleksi kavandamise.

Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna parkimise korralduse arengukavaga, alale on kavandatud 267 parkimiskohta.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Urban Management, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. novembri 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 1. kuni 15. detsembrini 2011, 15. detsembril 2011 toimus eskiislahenduse avalik arutelu. Eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai teistkordselt tutvuda 25. aprillist kuni 10. maini 2012 ning 10. mail 2012 toimus ka avalik arutelu.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Tallinna linna ehitusmääruses määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2014 korraldusega. Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne olid avalikul väljapanekul 15. kuni 29. septembrini 2014, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimus 30. septembril 2014 ning detailplaneeringu avalik arutelu toimus Kristiine Linnaosa Valitsuses 20. novembril 2014.

Detailplaneeringu menetluse käigus ükski vastuväide lahendamata ei jäänud, seega ei olnud vaja esitada detailplaneeringut maavanemale planeerimisseaduse kohaseks kohustuslikuks järelevalveks.

Kuna planeeringus on ette nähtud linnaruumiliselt oluline muudatus ning planeeringuala asub linnaruumiliselt olulises piirkonnas, siis kuulub Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Harju maakond haarab 53% korteritehingute arvust ja 76% käibest

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜHarju, Tartu ja Pärnu maakonnad moodustavad Eesti korterituru aktiivseima ja suurima käibega tehingute piirkonnad. Viimaste aastate jooksul on nende kolme maakonna proportsionaalne osakaal tehingute arvu ja käibe osas vähenenud. Pikemas perspektiivis ette vaadates on kinnisvaraturu vaates raske väiksematele maakondadele siiski suurt edu loota.

Korterituru raha ringleb Harju, Tartu ja Pärnu maakondades

2014. aastal tehti Eestis üle 18 000 korteritehingu. Nendest tehingutest valdav enamus tehti Harju maakonnas. Harjumaal toimus 9700 tehingut ehk korteritehingute koguarvust 53%. Korteritehingute kogukäive oli 2014. aastal Eestis kokku 970 miljonit eurot. Tehingute rahalisest käibest langes 2014. aasta jooksul Harjumaale 740 miljonit eurot ehk 76%.

Kinnisvaraturust rääkides nimetatakse sageli kuldset kolmikut Tallinn-Tartu-Pärnu. Korteritehingute arvu poolest ei asu teisel kohal siiski sugugi Tartu maakond. Arvuliselt on korteritehingute hõbemedali pjedestaaliastmel Ida-Virumaa, kus möödunud 2014. aastal toimus 2200 korteritehingut.

Ida-Virumaa korteritehingute käive 31 miljonit eurot jääb siiski lausa kordades alla Tartu maakonna korteritehingute käibele 116 miljonit eurot. Tartu maakonnas tehti aastaga korteritehinguid 2060 ehk ainult pisut vähem Ida-Virumaast.

Neljanda maakonnana ületas tuhande tehingu piiri Pärnumaa. Pärnu maakonnas toimus 2014. aastal 1060 korteritehingut ja nende kogukäive oli 38 miljonit eurot. Ülejäänud maakondades 2014. aasta jooksul tehtud korteritehingute arv jäi alla tuhande ja käive alla 10 miljoni euro.

Uusarendus tõstab tehingute arvu

Harju maakonna suure käibe taga on eelkõige Tallinn ja selle ümbrus, kus korterite hinnad on Eesti keskmisest märksa kõrgemad. Piisav arv inimesi loob Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse likviidse kinnisvaraturu ehk Harjumaa tehingute arv inimese kohta on Eesti keskmisest kõrgemal.

Harjumaa kinnisvaraturu kõrge käibe taga on lisaks veel elamispindade uusarendus. Uusarendusega on tänases turukeskkonnas võimalik kasumit teenida Tallinnas-Tartus. Pärnu ja Narva jäävad juba piiri peale, kus arendustegevuse äri kasumi teenimine on komplitseeritum, kuid siiski mitte võimatu.

Uusarendus on taas turunišš, kus omaniku vahetavad keskmisest kõrgema hinnaga kinnisvaraobjektid, mis kasvatab turu käivet. Lisaks toob uue korteri müük enamasti käivet ka teisesele turule, kus uue korteri ostja peab ostutehingu finantseerimiseks müüma vanema olemasoleva vara.

Väiksemate maakondade turg hääbub

Arvestades maakondlike arenguid, kus inimesed vananevad ja noored liiguvad väikevaldadest suurematesse tõmbekeskustesse, ei ole meil põhjust arvata, et elamufondi loomine eelpool mainimist mitteleidnud maakondades peaks mingil põhjusel äkitselt hoogustuma.

Elamuid ikka ehitatakse, kuid seda omatarbeks, mitte ärilisel eesmärgil. Kui mõnda maakonnakeskusesse rajataksegi korterelamu müügiks, on tegemist väikesemastaabilise projektiga, mida viib läbi kohalik ettevõtja paljus missioonitundest.

Nii peame tõdema, et korteriturust saame rääkida eelkõige ikka Tallinnas-Tartus-Pärnus. Kinnisvaraturu teise ešeloni moodustavad Narva-Viljandi-Rakvere, kus tehakse 18% tehingutest ja 5% summaarsest käibest.

Head finantseerimistingimused elavdavad turgu

Suuremate tõmbekeskuste olulisema korterituru mahu taga on kindlasti tõsiasi, et neis piirkondades on rohkem kortereid. Muudes linnades on vähem nõukogudeaegset massehitust ja seega turul olevaid kortereid. Neis piirkondades on eluruumide struktuuris enam ühepereelamuid.

Vaatamata väiksemate maakondade tagasihoidlikele turumahtudele on Harju-Tartu-Pärnu maakondade osakaal korteritehingute arvus vähenemas. 2005. aastal moodustas neis maakondades tehtud korteritehingute arv 79% kogu Eesti korteritehingutest. 2014. aastal aga ainult 70%.

„Suurlinnade“ osakaalu taga on väiksemate maakonnakeskuste turu ärkamine 2008. aastal alguse saanud kinnisvarakriisi rammestusest. Kui Tallinnas ja Tartus on vahepealsel ajal selgelt toimunud turu ülekuumenemine ja aset on leidmas sellele järgnev jahtumine, siis muudes piirkondades on tsükli üks ring vahele jäänud.

Tänaseks on soodsad finantseerimistingimused ehk paljus eelkõige kõigi aegade madalaim intressimäär hakanud maakondade korteriturgu elule tooma. Intressimäär ja pankade tahe laene väljastada on kasvatanud nõudlust. Nõudluse suurenemine on omakorda kergitanud nii tehingute arvu kui mõningal määral hindu.

Rahvastikuprobleemid tungivad kinnisvarasektorisse

Tulevikuperspektiiv maakondade korterituru osas ei ole liialt rõõmustav. Kui noored maalt Tallinnasse-Tartusse kolivad, siis on isegi hästi, sest nad on jäänud Eestisse, mitte rännanud üle lahe. Väiksematesse valdadesse-linnadesse kohapeale jäävad vanemad inimesed, kel pole suurt tahtmist kinnisvaraturul tehinguid teha.

Nii hääbub nõudlus. Kui nõudlust ei ole, siis kaob kinnisvara turuväärtus. Kui olemasoleval varal turuväärtust ei ole, kaob majanduslik ratsionaalne kaalutlus uue kinnisvara arendamisega tegeleda, sest selle ehitushind ületab turuväärtust, mis omakorda tähendab, et kasumi teenimine on võimatu.

Raske on välja pakkuda, mis võiks olla inimese motivatsioon väikevallas eluaset omandada. Haldusreformi ideed keskenduvad peamiselt kulude kokkuhoiule, mitte elukvaliteedi kasvatamisele. Inimeste maale sundasustamine ei tule õigusriigis kõne alla.

Kuldne kolmik jätkab positiivses vaimus

Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et korteriturg on aktiivne neis piirkondades, kus on piisav arv inimesi ja õitseb uusarendus. Nendeks piirkondadeks on kinnisvaraturu kuldse kolmikuna eelkõige Tallinna koos lähivaldadega, lisaks Tartu ja vähemal määral Pärnu.

Suuruselt järgmised maakonnakeskused on aeglaselt korterituru osas jalgu alla saamas, kuid pikemas perspektiivis ettevaatavalt ei julge sealsetele piirkondadele kinnisvaraturu vaatenurgast suurt lootust anda. Lähima paari aasta jooksul võiks siiski arvata, et Harju, Tartu ja Pärnu maakondade proportsionaalne turuosa korterituru käibe ja tehingute arvu osas pisut väheheb.

150414-1 150414-3 150414-2 150414-4

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: 2014. aastal sai Tallinnas kasutusloa 1132 eluruumi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkStatistikaameti andmetel sai 2014. aastal kasutusloa 2756 eluruumi pindalaga 292 000 m2. Aasta oli edukas – kasutusloa saanud eluruumide arv kerkis kolmandiku võrra, nende pind 17%.

Suurim osa ehk 69% kasutusloa saanud eluruumidest ehk 1903 eluruumi asusid Harjumaal. Omakorda 41% kogu kasutusloa saanud elamufondist ehk 1132 eluruumi jäi pealinna piiresse. Tartumaa näitajad olid vastavalt 20% ja 541 eluruumi.

Maakondlikult platseerus kolmandale auhinnalisele positsioonile Pärnu maakond, kus 2014. aastal sai kasutusloa 82 eluruumi, mis moodustab kogu kasutusloa saanud eluruumide arvust 3%.

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kalamajja ehitatakse neli uut kortermaja

1Partner Kinnisvara1Partner Ehitus ehitab Kalamajja Ristiku ja Vabriku tänavale neli uut kortermaja.

1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on Kalamaja praegu kõige kuumem piirkond Tallinnas. “Kalamaja eripärana on sealsed arendajad pigem väiksemad ettevõtted, kes toimetavad ühe või paari projekti kaupa. Projektid on nägusad ja sobivad keskkonda. Ostjate enda surve on lõpetanud kolemajade ehitamise, sest asukohta mittesobiv hoone ei lähe lihtsalt kaubaks, ütles Hinno.

“Teine Kalamaja eripära on suured korterid. Kui mujal Tallinnas broneeritakse kõigepealt väiksemad pinnad, siis Kalamajas lähevad esimesena kõige suuremad korterid. Seetõttu ehitamegi näiteks Vabriku tänavale ainult suured, üle 80-ruutmeetrised peredele mõeldud korterid,” lisas Hinno.

Uued Kalamajja kerkivad elumajad asuvad aadressil Ristiku 33a ja 24 ning Vabriku 3. Hoonete suurused on 468, 400, 415 ja 727 ruutmeetrit. Hooned valmivad 2015. aasta teises pooles.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Täna toimub Tartu vaksaliväljaku eskiislahenduse avalik arutelu

TartuEsmaspäeval, 13. aprillil kell 16.00-17.30 toimub Tartu Raekoja suures saalis arutelu, kus tutvustatakse eskiislahendust vaksalihoone esise väljaku sidumiseks kergliiklusteedega Näituse, Riia ja Kuperjanovi tänavate suunal.

Lahendus hõlmab ka Vaksali tn 12b ja 2d/2a parklaid, samuti on sobilikesse kohtadesse kavandatud katusega jalgrattaparklad. 16. märtsil tutvus eskiislahendusega Tartu linna kergliiklusteede arendamise komisjon.

Vajalikud tööd on kavas rahastada Euroopa Liidu meetmest, millega finantseeritakse raudteejaamade juurde bussipeatuste, parklate, kõnniteede rajamist, et siduda rongiliiklus paremini teiste transpordiliikidega. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, mida läbib raudtee ja kuhu riik on tellinud reisirongi veoteenuse.

Kokku 15 miljoni eurot suurusest kogueelarvest panustab 85 protsenti Euroopa Liit, omafinantseering on vähemalt 15 protsenti. Meedet korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ühistud: liiga kõrged eluaseme majanduskulud on probleemiks kogu Euroopas

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLHiljutisel Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas tutvustus ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustas hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest.

“Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud kulutused liiga suure osa,” tõi ta näiteid.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe, Euroopa elamumajanduse organisatsiooni Housing Europe’i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul kõneldakse seepärast aina enam ka energiasäästlikest lahendustest ning elamufondi kaasajastamisest. “Keskkonnamõjude kõrval kõneldakse energiasäästu puhul kogu Euroopas kindlasti ka majanduskuludest – kui ikka kaasaegsed tehnilised lahendused võimaldavad küttekuludelt püsivalt kokku hoida 40-60% või hoopistükkis korteriühistul energiatarbijast energia tootjaks hakata, siis on see kindlasti üks oluline argument,” sõnas Jaadla.

Et innovatsioon küttekulusid kontroll all aitab hoida, seda teab hästi korteriühistu Õismäe tee 11 koos oma insenerist juhi Genadi Vaheriga: temalt tullakse küsima, kuidas see päikesepaneelide paigaldamine käib ning kui suur energiasääst sellega kaasneb, kirjutas EKÜL ajakiri ELAMU.

2012. aasta suvel lõpetati hoone kompleksrenoveerimine: vahetamata korteriakende asendamine pakettakendega, maja fassaadide ja sooja tarbevee torustike soojustamine kivivillaga, ehitati ruumipõhine soojatagastusega sundventilatsioonisüsteem ja katusele päikesekollektoritel põhinev soojavee tootmise süsteem.

Nende tööde tulemusena vähenes küttekulu mullu 126 MWh-le – hea võrrelda aastaga 2001, kui kogu maja energiatarbimine oli 333 MWh. Kui 2011. aasta suvekuudel vajati juunist augustini sooja vee tegemiseks kaugkütet 20,5 MWh, siis mullu oli see vaid 6,2 MWh (kaugkütet läks tarvis põhiliselt öiseks soojavee tsirkulatsiooniks). Kokku oli aastane päikesekollektorite soojusenergia tootlus 26,6 MWh. “Muidugi on inimesed ka ökonoomsemaks muutunud – kui 2001 tarbiti 1379 kuupmeetrit sooja vett aastas, siis mullu kulus vaid 868 kuupmeetrit,” rääkis Vaher. Kuigi suvekuudel tänu päikesekollektoritele on soojavee hind elanikele olematu, makstakse juhatuse otsusega sooja vee eest edasi kaugkütte hinnaga ja kaugküttelt kokkuhoitud summa võrra vähendatakse remondifondi
osamakset või tehakse täiendavaid töid. “See on vajalik, et kõik saaksid võrdselt tulu, mitte aga selle järgi, kes rohkem sooja vett tarbib,” rääkis Vaher.

“Ma usun, et suur osa korteriühistuid vajab just nimelt positiivseid näiteid kolleegidelt, et uudseid lahendusi ka oma majas kasutada. Nende probleemidega ei maadle mitte ainult väike Eesti, vaid ka meie teised Euroopa naabrid,” märkis Jaadla.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ober-Haus: hinnaindeks 03/2015

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis märtsis pärast veebruaris olnud langust 2,6% ja on võrreldes 2014. aasta märtsiga 4,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus veebruaris korteriomanditega 717 tehingut, mida on 7,3% rohkem kui veebruaris ja 2,6% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Uute korteritega toimus 142 tehingut, mis on viimaste aastate rekord.

Tallinnas tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 6% 1 577 eurole ruutmeetri eest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on see 7,3% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 7,7% madalam.

Võrreldes eelmise kuuga tõusid pinnaühiku hinnad kõige rohkem Kristiines 11,9%. Kesklinnas 9,4% ja Nõmmel 9,2%. Hinnatõusu põhjuseks oli keskmisest suurem tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Suurimas linnaosas Lasnamäel oli hinnatõus 0,4%.

Hinnad langesid kahes linnaosas, Haaberstis 6,7% ja Pirital 5,8%. Põhjuseks vähenenud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Võrreldes 2014. a märtsiga on suurim pinnaühiku hinnatõus toimunud Kristiines 18,3%, Kesklinnas 12,4% ja Pirital 5,5%. Pinnaühiku hinna langus oli Nõmme linnaosas 8,2% ja Mustamäel 0,3%, põhjuseks keskmisest rohkem tehinguid odavamate korteritega vähem hinnatud asukohtades.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind märtsis võrreldes eelmise kuuga 3,9% 1 184-le eurole ja Pärnus tõusis 4,8% 908-le eurole.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 190 eurot ning 469 eurot ruutmeeter.

Tallinna suurimates magalarajoonides on hinnatõus peatunud ja aktiivselt jätkub korterite arendustegevus. Korteriturgu on hakanud mõjutama uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk ja üüripakkumiste arvu kasv, mis on viimase aasta suurim.

Loe lähemalt ülevaatest siit.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus