Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.
Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.
Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt
Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).
Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla isegi juhul, kui neid tegevusi finantseeritakse eluasemelaenuga.
Maksuvabastus kehtib ühele laenule
Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).
Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).
Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps
Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.
Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon
Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.
Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.
Oluline on kodu maksumuse proportsioon
Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.





Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu esimees Tarmo Porgand avaldab kahetsust RKASi teenusekvaliteedi ja avalikkusega suhtlemise teemal kujunenud olukorra pärast ning usub, et juhatuse esimees Urmas Somelari tänane avalik vabandamine oma väljaütlemiste pärast oli siiras. „Ettevõte peab olema professionaalne suhtluses nii oma klientidega kui ka laiema avalikkusega üldiselt. Tunnistame, et oleme teinud selles osas vigu ja peame muutuma paremaks,“ lisas Porgand.
Kinnisvarakoolis toimub 11/05/2016 koolitus “

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri plaan sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule on üdini vale lähenemine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvara tegu 2015“ laureaadi, kelleks on Ülemiste Center OÜ.
4. mail 2016 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõtted AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS, ning Maanteeameti vahel leping Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehituseks.

Tallinna üürihinnad pole viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning on tõenäoline, et hakkame nägema korrektsiooni, sest nn „lagi“ on igas mõttes käes. Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg.
Eesti kapitalile kuuluv üle 20aastase tegevusajalooga metsafirma AS K.A.T. & Ko kaasab ligi 400 hektari metsamaa tagatisel raha olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja metsandusliku tegevuse laiendamiseks.
Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 655 000, maja 925 000 ning krunt 1,3 miljoni euro eest, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Reidi tee ehitus Tallinnas“, abikõlbliku kogumaksumusega summas 28 500 960 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineerivat abilinnapead ja kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele.
Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste käive oli möödunud aastal 11 miljonit eurot ning puhaskasum 6,5 miljonit eurot. Ettevõtte omakapital kasvas aruandeperioodi lõpuks 51 miljoni euroni. Aasta olulisemad valminud hooned olid linnaku esindushoone Lõõtsa tn 5 ning ajaloolisesse hoonekarkassi sulatatud moodne parkimismaja.
Portaali KV.EE









