Piusa kordoni rekonstrueerimistööd said rohelise tule

Riigi Kinnisvara / RKASSiseministeerium ja Riigi Kinnisvara AS leppisid kokku Piusa kordoni ehitustööde alustamises. Eesti maismaapiiri valve üks tugipunkte, mis muuhulgas saab olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele, peab valmima järgmise aasta esimeses pooles.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti idapiiri üks raskemaid piirilõike Piusa kordoni vastutusalas ning piiri edukaks valvamiseks on kordoni kordategemine väga oluline.

„Piusa kordoni renoveerimisega saavad kõik idapiiri kordonid renoveeritud. Piusa saab olema üheks peamiseks baasiks ka loodud piirivalve eriüksusele. Samuti saavad seal olema korralikud elutingimused näiteks Koidula piiripunktis töötavatele inimestele,“ lausus siseminister.

Pevkur rõhutas, et tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Praegu on Narva piiripunkti ehitus juba töös, Piusa kordoni ümberehitus on järgmine samm piirivalvurite töötingimuste parandamiseks.

Lisaks jätkuvad vajalikud korrastamise- ja hooldustööd piiririba väljaehitamiseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel ajutisel kontrolljoonel. „Nii piiripunktide, kordonite, kontrolljoone kordategemise kui piirivalvurite varustuse ja piiri valvamise tehnika uuendamise eesmärk on aga loomulikult tagada Eesti piiri tugev valve ja piirivalvuritele kaasaegsed töötingimused,“ täiendas siseminister.

Piusa kordoni ehitustööd lähevad maksma rohkem kui 5,5 miljonit eurot.

Kopli liinide omandaja selgub kevadel

TallinnKopli liinide ostuks pakkumise teinud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud mõlemad ettevõtted peavad enampakkumise teises etapis esitama hiljemalt 10. veebruariks 2015 täpsustatud pakkumise.

„Pakkumine peab sisaldama pakkumissumma, projekti äriplaani, sh Kopli liinide ala infrastruktuuri väljaehitamise kava. Teisel etapil on arendajal võimalik täpsustada esimesel etapil esitatud Kopli liinide linnaehituslikku visiooni,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus peab sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta, mida hindab eelnimetatud komisjon. Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Arco Vara alustas uute hubaste väikekorterite müüki Tartus Pallase korterhotellis

Arco VaraTartu südalinnast 5 km kaugusel Ihastes valmib 2016. aasta kevadeks renoveeritud Pallase korterhotell, milles tuleb müüki 61 soodsa hinnaga kaasaegset väikekorterit. Väikekorterid on Tartu üürikorterite nappuses oodatud investeeringuobjektiks. 

Pallase pst 25 korterhotell asub Ihaste piirkonnas, Tartu südalinnast 5 km kaugusel. Koht on turvaline, looduskaunis ning eemal linnakärast. Bussiühendus Tartuga on väga hea ning lisaks ühendab Tartut ja Ihastet kergliiklustee.

Pallase korterhotellis asuvad 1- kuni 2-toalised korteriomandid on suurusega 12-43 m². Korterite hinnad algavad 23 000 eurost. Väga soodsate kommunaalkuludega korterid sobivad hästi üürikorteriteks, kommunaalkulude tasemeks on plaanitud 0,52 eur/m². Majaelanikud saavad kasutada keldrikorrusel pesumasinaruumi, jõusaali ja sauna.

Soetades ühe või mitu üürikorterit, pakub Arco Vara mugavat üürihaldusteenust. See sisaldab nii üüritehinguks ettevalmistavaid tegevusi (eeltutvustused klientidele, dokumentatsioon, reklaam), kui ka igapäevast haldusteenust nagu hooldus- ja puhastusteenust, igakuiste tarbimisnäitude võtmist jms.

„On teada fakt, et Tartus napib juba aastaid üürikortereid. Ja kuna Tartu on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolilinn, tasub investeering Tartu üürikorteritesse end kindlasti ära, “ ütles Pallase 25 väikekorterite müüki korraldav maakler Janika Toots.

„Kinnisvarahinnad Tartus kasvasid 2013. ja 2014. aastal keskmiselt 10%. Hästi hooldatud kinnisvara väärtus püsib enam-vähem samal tasemel ning üürivajadus aastate jooksul ei kao. Seega on Tartus nüüd heaks võimaluseks omandada üüripind hästi majandavasse Pallase korterhotelli,“ lisas Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Lähemat infot korterite kohta saab veebilehelt www.pallase25.ee

Pallase 25, Tartu

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus novembris

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta novembris 2013. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Alates augustist on jaemüügi kasv võrreldes varasema aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 5–6% piires.

2014. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 396,1 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 301 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta novembriga võrreldes 7%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli jaemüük väiksem kui varasema aasta novembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga viiendiku (21%). Jaemüük suurenes veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 14%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 8%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 8%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 8%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on sügiskuudel olnud küllaltki stabiilne. Novembris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük 2013. aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%.

Võrreldes 2014. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal aga suurenes müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2014. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2013. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 481,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 82%. 2013. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Ajaloorubriik: Kalamaja Köie tänava lugu

Kalamajas asuv Köie tänav algab Vana-Kalamaja tänavalt ja lõpeb Noole tänaval. Asumi ühe vanima tänavana kulgeb Köie tänav kagu-loode suunaliselt ja on ligikaudu 250 meetri pikkune.

Tänav sai oma nime 1881. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli Seilergasse ehk Seilstrasse, venekeelne nimi oli Канатная улица. Tänava nimi tulenes sealkandis asunud Köismäe alevi (Reperbahn-Vorstadt) nimest.

Köie tänavat ääristavad peamiselt 20. sajandi esimesel kahel kümnendil ehitatud Lenderi-tüüpi puumajad.

Köie tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Köie 1a – 1912. aastal. Arhitekt Voldemar Lender.
  • Köie 1b – 1930. aastatel.
  • Köie 1b/2 – 20. sajandi alguses.
  • Köie 1c – 1912. aastal, kinnistul ka garaaź.
  • Köie 1d – 1904. aastal, kinnistul ka vana pesuköök-kuur.
  • Köie 1e – 1966. aastal ehitatud garaaź.
  • Köie 3 – 1897. aastal ehitatud
  • Köie 5 – katlamaja.
  • Köie 7 – 21. sajandi alguses, kinnistul ka vana pesuköök.
  • Köie 9 – ehitatud mitmes etapis aastatel 1909, 1922 ja 1924. 1983. aastal ehitatud garaaź.
  • Köie 11 – 1930. aastate esimeses pooles, kinnistul ka garaaź.
  • Köie 13 – 20. sajandi alguses.
  • Köie 15 – 1870. aasta paiku. Saun ja pesuköök ehitatud 1892. aastal.

Köie tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Köie 2 – 1940. aastal.
  • Köie 2a – 1975. aastal, kinnistul ka 1940. aastal ehitatud majandushoone.
  • Köie 4 – 20. sajandi alguses.
  • Köie 6 -1905. aastal.
  • Köie 6a – 1905. aastal.
  • Köie 8 – 20. sajandi alguses.
  • Köie 10 – 20. sajandi alguses.
  • Köie 12 – vana pesuköök.
  • Köie 16 – 1910. aastal.
Kaunilt restaureeritud Köie 9 Lenderi-tüüpi maja

Kaunilt restaureeritud Köie 9 Lenderi-tüüpi maja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Koolitus Omandiõiguse kitsendused toimub 10-03-2015

Andrus LaurenKinnisvarakoolis toimub 10/03/2015 koolitus Omandiõiguse kitsendused. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” on suunatud kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega ning inimestele, kes omavad kinnisasju. Kuid alati tuleb antud info kasuks kinnisvaramaakleritele, kes teevad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus annab teadmised omandiõiguse ja omandi kitsenduste olemusest ning selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest. Samuti saate konkreetseid nõuanded oma õiguste kaitseks ja vajaduste realiseerimiseks omandiõiguse kitsenduste olemasolul.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub teisipäeval 10/03/2015 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Maade pakkumishind vähenes aastaga 7%

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Eestis müügiks 4879 maatükki. Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 15%, kuid müügipakkumiste keskmine hind langes selle ajaga 7%.

Eesti kinnisvaraturu suurimas ja suunda näitavas piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal suurenes maade pakkumine aastaga 16%. Samal ajal vähenes maade müüjate hinnaootus ehk küsitav keskmine hind 11%.

Tallinna linnas on pakkumisi lisandunud aeglasemalt. Mulluse 513 maatüki pakkumise asemel võis sel aastal portaalist KV.EE leida 528 pakkumist ehk aastatagusest 3% rohkem. Tallinna maapakkumiste hind püsis aastatagusega samal tasemel kerkides protsendi võrra.

Maade müügipakkumiste keskmine hind on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud vaid neljas maakonnas. Kõikides ülejäänud maakondades on maade müügipakkumiste hind vähenenud ja seda valdavalt vahemikus 10-20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2013 11/2014 Muutus, % 11/2013 11/2014 Muutus, %
Eesti 4 236 4 879 15% 39 36 -7%
Harjumaa 2 377 2 751 16% 53 47 -11%
Ida-Virumaa 127 129 2% 27 32 19%
Jõgevamaa 76 63 -17% 17 15 -9%
Läänemaa 132 123 -7% 13 9 -27%
L-Virumaa 89 113 27% 14 17 21%
Pärnumaa 513 590 15% 30 27 -10%
Raplamaa 71 82 15% 12 14 13%
Saaremaa 106 137 29% 18 16 -13%
Tartumaa 615 801 30% 14 20 36%
Valgamaa 56 14 -75% 15 10 -35%
Viljandimaa 40 38 -5% 23 22 -1%
Võrumaa 34 38 12% 19 17 -11%
 
Narva 32 30 -6% 43 37 -14%
Pärnu 128 128 0% 85 88 4%
Tallinn 513 528 3% 128 130 1%
Tartu 121 202 67% 26 37 45%

Maa müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Algavad presidendi residentsi projekteerimistööd

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis arhitektuuri- ja inseneribürooga Novarc Group OÜ 206 250 euro suuruse lepingu presidendi residentsi projekteerimiseks ja autorijärelevalve teostamiseks.

Projekt valmib 2015. aasta suvel ja ehitustöödega on plaanis alustada sama aasta lõpus.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2017. aasta kevadeks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Eramuehitajale tulemas stabiilne aasta

Aasta lõpus ja uue ootel on hea teha väike kokkuvõte. Milliseks kujuneb uus aasta oma maja ehitajatele? Kas tasub ehitama asuda või see edasi lükata?

Kas ehitad või mitte?

Ettepoole vaatamiseks, tuleks korraks vaadata ka tagasi. Viimased paar aastat on olnud see aeg, kus paljud seni ootele jäetud ehitusplaanid on teostusfaasi viidud. Seda võib ka ilma statistikat uurimata näha ja tajuda, kui kuskil uuemas elamurajoonis ringi sõita ja veenduda selles, et ootamatult on viimase paari aastaga käivitatud päris paljude uute majade ehitustöid. See hakkab silma ennekõike seetõttu, et pikalt ei toimunud nendes rajoonides mitte mingit ehitustegevust.

See näitab, et inimestel on tekkinud stabiilsus ja kindlustunne tuleviku suhtes ning enam ei kardeta oma plaane ellu viia.

Järgmisel aastal on oodata sama trendi jätkumist. Küll aga kindlasti ei tee keegi täna ega homme oma ehitusotsuseid pikalt kaalutlemata. Sellele kaalutlemisele annavad oma osa kindlasti ka pangad ja muud finantsasutused. Pangad on jätkuvalt konservatiivsed ja annavad laenu ainult neile, kes laenuraha suure tõenäosusega suudavad ka tagasi maksta.

Kui laenuvõime olemas siis näiteks kui olemasolev korter (näiteks, kui on seni oldud korteriinimene) õnnestub hea hinnaga maha müüa siis oma maja ehitamiseks on praegu pigem hea aeg, kuna stabiilses keskkonnas on plaanitut lihtsam ellu viia ning väliskeskkonnast põhjustatud ootamatusi vähem.

Energiakulude kokkuhoid on au sees

Ehitatavate majade puhul pööratakse järjest enam tähelepanu maja kasutuskuludele, ennekõike maja energiakulude vähendamisele. Päris kulupõhiselt enamasti tellija oma maja prognoositavaid igakuiseid kulusid välja ei arvuta, kuid järjest enam soovitakse valida maja energiaklassiks vähemalt C või B. Energiamärgise klassi valik on mõnevõrra kunstlik, sest uute majade puhul tehakse energiaarvutus nii-öelda paberil ning see võimaldab olenevalt küttesüsteemis kasutatavast energiaallikast suhteliselt lihtsalt soovitud väärtusi saavutada. Alles reaalses kasutuses saab majade energiatarbimisest õige pildi. Kuid põhisosas kindlasti energiaklassid annavad üldisema kulu kätte.

Tüüpprojektide puhul, mida on juba läbi ehitatud ja kasutuses aga oleks küll mõistlik enne uurida tegelikku maja halduskulu, tingimusel, et maja kütte- ja ventilatsioonisüsteem on plaanis samasugune teha, kui varem ehitatud majas. Siis on võrdlusmoment olemas ning kindlus, et antud projekti kasutamisel on kulude suurusjärk teada. Tüüpprojektide ehitajad võiksid ka neid andmeid ise varasemate tellijate käest hankida ja näiteks oma kodulehtedel huvilistele teada anda, sest see oleks hea müügiargument. Loomulikult osa majapidamisega kulusid on seotud tarbimisega ning päris sendipealt ei saagi kunagi olla samasuguseid kulusid, kuid põhiosas selline info piisava selguse prognoositavate kulude kohta.

Ehituse hinnad

Ehituse hinnad suure tõenäosusega järgmisel aastal jäävad stabiilseks ja erilist tõusu ei ole ette näha ning see kindlasti tellijatele meeltmööda. Küll aga peaks iga tellija meeles pidama, et ehitushinnad on ennekõike turuhinnad ja tellija ülesanne on otsida turult sobiliku hinnaga ehitaja. Ei ole sellist asja nagu maja ehitushind, vaid see kujuneb konkreetse projekti ja konkreetsete hinnaküsimiste alusel.

Ehitaja otsimine ei ole kindlasti kerge ülesanne, sest häid ehitusfirmasid ei ole palju ja veel vähem on neid, kes tõesti vastutustundega oma tööd teevad. Ehitamine ei ole kunagi odav aga kõige kallim on ehitada „halva“ ehitajaga, mis viib enamasti suurema jube teostatud tööde ümbertegemiseni ning kokkuvõttes suuremate kuludeni.

Ehituse kvaliteeti tuleb osta ehitaja valimisel. Ehituse kvaliteet on tervikuna paranenud, kuid kindlasti peab tellija esimesest hetkest sellele tähelepanu pöörama, sest ilma järelevalveta kipub kvaliteet alla käima. Ehitajat võib usaldada aga mitte pimesi. Headel ehitajatel on igal ajal tööd ja seetõttu ei saa häid ehitajaid kunagi odava hinnaga.

Kokkuvõttes tuleb tõenäoliselt eramuehituses rahulik ehitusaasta, kus ehitushinnad ei sõida eest ära ja oma plaane saab rahulikult ellu viia. Ehituse tellija ei tohiks unustada, et temal on määrav panus, milliseks lõpptulemus kujuneb. Ei tasu seda vastutust ära anda, sest siis saadakse vastu hingega kodu!

Rahulikku aastavahetust ja head uut aastat!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC toimub 19-22/01/2015

Kinnisvara ABC: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko SulaKinnisvarakoolis toimub 19-22/01/15 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus annab Sulle vajalikud baasteadmised kinnisvaratehinguteks. Oodatud on kõik maaklerid, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti tuleb koolitus kasuks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Osalejad saavad kaasa abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Kinnisvaramaakleri koolituse lõpetamise tunnistus on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Aktiivsetele koolitusel osalejatele garanteerime tööpakkumised.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 19-22/01/15 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Mitteeluruumide ehitus- ja kasutuslubade arv väheneb

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 III kvartalis sai Eestis ehitusloa 641 mitteeluruumi. See on aastatagusest 4% vähem. Samal ajal sai kasutusloa 181 mitteeluruumi. Siin on languseks juba 20%.

Paralleelselt ehituslubade vähenemisega on kukkunud ka ehitusloa saanud mitteeluruumide pind. 2014 III kvartalis sai ehitusloa 195 000 m2 mitteeluruume, mis on aastatagusest 12% vähem.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

KV.EE: Harjumaa korteripakkumiste arv kasvas aastaga 31%

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti novembris 2014 Harjumaal müügiks 9755 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa korterite pakkumine kasvanud 31%. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvanud 8493 korterini ehk 40 protsendi võrra.

Kui korterite müügipakkumisi on mõnda Harjumaa omavalitsusse juurde tulnud ja mõnes vähemaks jäänud, siis müügipakkumiste keskmine hind näitab ühtsemat suunda. Vaadeldavas 17 omavalitsuses on korterite müügipakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastaga vähenenud vaid neljas. Ülejäänud 13 omavalitsuses on hind tõusnud.

Turu suurimas ja kalleimas piirkonnas ehk Tallinnas on korterite pakkumishind aastatagusest 9% kõrgemal. Selle numbri juures tuleb aga tõdeda, et tegemist on eelmise aasta viimaste kuude ja selle aasta esimeste kuude hinnatõusuga. Valdavalt on Tallinna korterite pakkumishind näidanud käesoleval 2014. aastal horisontaalset liikumissuunda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  11/2013 11/2014 Muutus, % 11/2013 11/2014 Muutus, %
Anija vald 44 37 -16% 317 424 34%
Harku vald 77 25 -68% 1 038 1 341 29%
Jõelähtme vald 18 NA 834 1 009 21%
Keila 88 113 28% 984 1 070 9%
Keila vald 61 67 10% 477 511 7%
Kose vald 42 47 12% 536 441 -18%
Loksa 53 62 17% 291 301 3%
Maardu 174 245 41% 765 865 13%
Nissi vald 40 13 -68% 254 212 -16%
Paldiski 124 112 -10% 410 488 19%
Rae vald 215 202 -6% 1 365 1 501 10%
Saku vald 17 22 29% 852 1 177 38%
Saue 47 29 -38% 1 075 1 078 0%
Saue vald 76 77 1% 1 292 1 250 -3%
Tallinn 6 082 8 493 40% 1 615 1 754 9%
Vasalemma vald 48 15 -69% 110 104 -5%
Viimsi vald 254 196 -23% 1 382 1 464 6%
 
Eesti 14 318 17 025 19% 1 112 1 313 18%
Harjumaa 7 460 9 755 31% 1 487 1 656 11%
Narva 379 570 50% 628 650 4%
Pärnu 1 029 872 -15% 1 129 1 198 6%
Tartu 1 412 2 364 67% 1 275 1 357 6%

Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Ehitusmaterjalitootjad: Baltimaade kõrghoonete arhitektuur liigub eri suunas

GuardianBaltimaades tegutsevate ehitusmaterjalide tootjate kinnitusel on Eesti kontorihoonete arhitektuur naabritega võrreldes läinud eri teed – kui Eesti ja Skandinaavia arhitektid kombineerivad klaasi pigem erinevate materjalidega, näiteks kivi, metalli ning puiduga, siis Läti ja Leedu kaasaegses arhitektuuris domineerivad fassaadid, mis on tehtud ainult klaasist.

Euroopa klaasitööstus on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu. Uue trendina pööratakse fassaadiklaasi puhul aina rohkem tähelepanu selle funktsionaalsusele. “Tänapäeva klaas peab vastama arhitektide nõuetele, kes eelistavad hoonetes kasutada aina enam neutraalset klaasi, samas otsivad kinnisvaraarendajad energiasäästlikke lahendusi. Koostöös teadlastega ongi meie ülesandeks anda klaasile lisaväärtus, muutes selle vastupidavaks päikesesoojusele, külmale, mürale ja vibratsioonile,” ütles USA klaasitootja Guardian Glassi Baltimaade turundusjuht Vaidas Petkevičius.

Arhitektid eelistavad üha enam kasutada kaasaegsete kontorihoonete fassaadides läbipaistvat neutraalset värvi klaasi, mis muudab maja õhulisemaks ning võimaldab paremini ära kasutada looduslikku valgust. Samas on suurte klaasfassaadidega hoonete igapäevakulud meie kliimas suhteliselt kõrged. “Eestis, kus talved on pimedad ja külmad ning suved suhteliselt soojad ja päikeselised, on oluline valida klaasilahendused, mis aitavad kokku hoida hoone talviseid kütte- ning suviseid jahutuskulusid,” kommenteeris Petkevičius. Klaasitootja Guardian on just selleks otstarbeks loonud uue põlvkonna fassaadiklaasi SunGuard, mis sobib eriti hästi just Eesti pimedate talvede ja päikeseliste suvedega kliimasse, kuna laseb hoonesse 70% päevavalgusest, takistades samal ajal 65% majja tulevast päikesesoojusest.

Uue suunana on moodsate hoonete arhitektuurilise lahenduse väljatöötamisse järjest enam hakatud kaasama kliimaspetsialiste, kelle ülesandeks on välja arvutada, kui palju päikesevalgust ja -soojust maja erinevatesse osadesse jõuab. Need kalkulatsioonid võetakse aluseks hoone õhutus- ja soojussüsteemide arendamisel. “Kuigi kliimaspetsialistide eksperthinnangu abil võib hiljem hoone igapäevakulusid tunduvalt vähendada, näeme seda trendi pigem Skandinaavias ning kahjuks Baltimaades seda eriti ei praktiseerita,” kommenteeris alumiinium- ja klaaskonstruktsioone tootva ettevõtte KG Constructions kommertsdirektor Arnas Liseckas.

Baltimaades on hetkel ehitusjärgus mitu kontorihoonet ja korterelamut, mille põhimaterjaliks on klaas. Näiteks Riias on kohe valmimas Baltimaade kõrgeim hoone Z-Towers, millel on üle 35 000 ruutmeetri Guardiani klaasist fassaade.

Guardian on juhtiv USA päritolu klaastooteid valmistav ettevõte, mille lahendusi kasutatakse ehitusmaterjalidena kaubanduslikes rakendustes, hoonetes, sisekujunduses ja autotööstuses. Tänu pidevale koostööle teadlastega on Guardian esirinnas oma uuenduslike toodete, sealhulgas kõrge efektiivsusega klaaskatete arendamisel. Guardian ja selle tütarettevõtetes töötab üle 17 000 inimese ning ettevõte tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Maapered saavad 1,78 miljonit eurot koduse taristu väljaehitamiseks

SiseministeeriumSiseministeerium saatis maavalitsustele konsulteerimiseks hajaasustuse programmi tingimused 2015. aastaks. Tuleval aastal toetab riik maaperesid koduse taristu väljaehitamisel 1,78 miljoni euroga.

Toetuse abiga saavad hajaasustuses elavad majapidamised välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Siseminister Hanno Pevkur märkis, et erinevalt varasemast saavad 2015. aastal toetust küsida ka need majapidamised, kus lapsi pole. „Otsustasime laiendada toetuse saajate ringi kõikidele hajaasustusega maapiirkondades elavatele majapidamistele, et aidata kaasa võimalikult paljude inimeste elutingimuste parandamisele maapiirkondades. Programmiga soovime kaasa aidata elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades,“ lisas Pevkur.

Programmist taotlejatel tasub tähele panna, kas nende elukohaandmed rahvastikuregistris vastavad tegelikule elukohale. Nimelt saab toetust taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Taotleja omaosalus on vähemalt kolmandik projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisavad kumbki omalt poolt kolmandiku. Maksimaalne toetus riigi ja omavalitsuse poolt kokku ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Programmi tingimused on kavas kinnitada hiljemalt vabariigi aastapäevaks. Taotlusvoorude toimumise aja kuulutavad välja maavalitsused. Taotlusvooru kuulutab välja maavalitsus nendes kohaliku omavalitsuse üksustes, kes on avaldanud valmisolekut programmis 2015. aastal osaleda.

2013. aastal esitati hajaasustuse programmist toetuse saamiseks 719 taotlust, rahastati neist 622. Kokku on hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha üle 3500 pere, neile lisanduvad 2014. aastal toetust saanud perekonnad. Tänavu laekus 1033 taotlust, kokkuvõtted nende kohta tehakse uue aasta alguses.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembris 2,2%ni

Eesti PankEesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas novembris aasta võrdluses 3,4%.Portfelli maht suurenes kuuga 40 miljoni euro võrra. Novembri lõpu seisuga oli ettevõtete ja majapidamiste laenukohustuste maht kokku 15,4 miljardit eurot.

Ettevõtetele väljastatud laenude aastakasv püsis eelneva kuu 4,5% juures. Ettevõtete laenukohustuste maht suurenes kuuga 27 miljoni euro võrra. Nii pika- kui ka lühiajalisi laene väljastati novembris aasta keskmisest suuremas mahus. Pikaajaliste laenude kasvu mõjutas ka autoliising, mis suurenes osaliselt detsembris jõustunud ettevõtte sõiduauto maksustamist puudutava seadusemuudatuse tõttu. Novembris väljastati uusi laene kõige suuremas mahus kaubandus-, tööstus- ja kinnisvaraettevõtetele.

Eluasemelaenude aastakasv kiirenes novembris 2,6%ni. Uusi eluasemelaene võeti 71 miljoni euro eest ehk eelnevate kuudega võrreldavas mahus. Majapidamistele väljastatud muude laenude maht jäi eelnevate kuudega võrreldes tagasihoidlikumaks.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris, sama moodi nagu oktoobriski, keskmise intressimarginaali kahanemise tõttu. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembris 2,2%ni. Ettevõtetele novembris välja antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,5%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid novembris 1,9% laenuportfellist. Viivislaenude maht on püsinud alates eelmise aasta lõpust suhteliselt muutumatu. Ühelt poolt vähendab viivislaene endiselt varasemate laenumakseprobleemide lahenemine, kuid teiselt poolt on hakanud ilmnema ka uusi probleeme laenumaksete tasumisel. Pikemaajaliselt viivises olevad laenud on suurenenud viimastel kuudel kaubandus- ja novembris ka tööstusettevõtete seas.

Majapidamiste hoiuste kasv püsis kiire, ulatudes aasta võrdluses 8,4%ni. Ettevõtete hoiused, mille kasv ongi muutlikum, kahanesid novembris 94 miljoni euro võrra. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus novembri lõpus 9,6 miljardi euroni, mis on 6,7% rohkem kui aasta tagasi. Mitteresidentide hoiused novembris pisut suurenesid, kuid võrreldes aastataguse ajaga on nende maht muutunud vähe (0,8%).

20141223pangandus2

20141223pangandus1

20141223pangandus3

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist