Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Nipid koduostjale: mida teha, kui kodulaenu tasumisega on probleeme

20.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna ülesmäge, kuid minna võib ka teisiti. Pole sugugi harv juhus, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ega laenuandja eest peitu pugeda.

Reeglina raskused ja probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem esilekerkinud probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või kehvemal juhul väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel ehk laenu tagasimaksete tegemisega raskuste tekkimisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Olgu selleks oskuseks või võimaluseks vabal ajal taksot sõita, tegeleda tõlketööga või aidata naabrimehel remonti teha.

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine.

Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja tulud. Olemasolev info annab selgema ülevaate, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Iga inimese elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa ja intressimakse suure osa. Seega ei pruugi maksepuhkus laenuperioodi alguses ehk ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenupuhkuse puhul on oluline teada, et tegemist on laenuvõtja ja laenuandja kahepoolne kokkuleppega. See tähendab, et kui laenuandja hindab, et laenuvõtja probleemid ei ole ajutised, ei pruugi ta laenuvõtjale maksepuhkust võimaldada.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene või kiirlaene, mis on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, on üks võimalus võtta suurem madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Samas tuleb teada, et toodud näite puhul on oluline teada, et 30-aastase laenu puhul, mille intressimäär on 3%, on viienda aasta lõpuks tasutud pisut üle 10% laenusummast. See tähendab, et sellise laneu taas 30 aasta peale pikendamine vähendab laenumakset samuti ligikaudu 10% võrra.

Laneuvõtja jaoks on oluline eelnevalt välja arvutada ja enese jaoks selgeks teha, kas sellisest makseleevendusest on tema jaoks kasu.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine.

Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on laenuvõtjal võimalik kolida vanematekodusse või väiksemale ja odavamale üüripinnale. Üüripinnale kolimine võib olla ajutine ja kui elu taas positiivsetesse rööbastesse pöördub, saab endisele pinnale tagasi kolida.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Kinnisvaraekspert: riiklikud üürikorterid on teatud juhul õigustatud

20.05.2016 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on riiklikke üürikorterite poleemika suurem kui asi väärt, sest riik ei hakka kunagi kortereid nii massiliselt ehitama, et see turgu mõjutaks ning osade töötajate ääremaale meelitamiseks on reaalselt vaja soodustusega elupindasid.

Martin Vahteri sõnul meenutab riiklike üürikorterite debatt meedias kooseluseadust, mille osas kõik arvavad ja kraaklevad, aga sisu puudutab väheseid. “Inimestele jääb mulje ja on tekkinud justkui ootus, et riik hakkab massiliselt ehitama üürimaju. Riiklike üürikorterite mõte pole tegelikult turgu odavamaks suruda, vaid meelitada vajalikke spetsialiste sinna, kus turg ei toimi. Näiteks kui kuskile perearsti, kooliõpetajat või piirivalvurit vaja, siis leitakse või ehitatakse neile koos omavalitsusega sobiv maja,” rääkis Vahter.

“Riigil pole massiliseks üürikorterite ehitamiseks nii või teisiti raha ning meedias käib pigem emotsionaalne pooltõdedega lahmimine. Seda ei juhtu kunagi, et Mustamäel on üürikorteri turuhind 300 eurot, siis riik ehitab uued ning pakub igaühele 150ga. Samuti tuleks eristada munitsipaal- ja sotsiaalelamuid. Viimased on suunatud vähekindlustatutele, kes ei suuda eluaseme eest maksta. Tallinnas see igal juhul suuremal või vähemal määral toimib juba ammu ning ilma riikliku programmita,” rääkis Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul oleks riigi poolt tühjale krundile nullist maja ehitamine ebaratsionaalne. “Töötajate meelitamiseks ja elamiskulude kompenseerimiseks on ka teisi võimalusi.”

“Riik võiks nn turutõrke piirkondades näiteks ettevõtjate seas korraldada pindade rajamiseks või leidmiseks vähempakkumise ning vastutasuks riski võtmise eest garanteerida üürnike hulga. Samuti saaks arendajatele pakkuda tasuta maad või kompenseerida osa või kogu tavalise turuhinnaga üüritava korteri üürikulu,” rääkis Vahter.

Eesti lemmikuusarendus on Aurora Park

20.05.2016 Tõnu Toompark

Eestlased valisid kinnisvaraportaali City24 korraldatud rahvahääletusel parimaks uusarenduseks Endover Kinnisvara arendatava Aurora Pargi.

Aprillist mai keskpaigani City24 Facebooki lehel toimunud hääletuse võitis ülekaalukalt Aurora Park. Teisele kohale jäi Meerhof 2.0 ning kolmandaks Kalamaja Residents.

“Eesti lemmikuusarenduse konkursil osales sel aastal kokku 42 arendust. Aurora Pargi tugevustena tõid hääletajad välja terviklikku elukeskkonda, järve lähedust ning korteritest avanevaid kauneid vaateid,” ütles City24 müügijuht Marge Rebane.

Aurora Park on Endover Kinnisvara poolt Haaberstisse Harku järve vahetusse lähedusse ehitatav uusarendus, mille müük algas tänavu aprillis. Hoone populaarsust ilmestab fakt, et avaliku müügi alguseks oli omaniku leidnud juba 50% korteritest.

Aurora Pargi teeb unikaalseks terviklikult lahendatud ning Endover Kinnisvara poolt väljaehitatav roheline park-õueala, kus on pikniku- ja grillipaigad, mänguväljakud, uisu- ja hokiväljak, pallimänguplats, lemmikloomaala ning mitmed teised vabaajaveetmise võimalused.

Aurora Park saab olema terviklik elukeskkond, kus läbimõeldult lahendatud on nii hoone kui ka selle lähiümbrus. Lühikese jalutuskäigu kaugusel on Harku järv, selle lähedal asuvad terviserajad, koolid, lasteaiad ja kaubanduskeskused.

Korterite hinnad algavad 46 000 eurost, ruumeetrihind alates 1229 eurost. Keskmine on aga 1530 eurot, mis teeb sellest Tallinna ühe soodsaima arenduse. Saadaval on 34,2 kuni 92,6- ruutmeetrised 2-4toalised korterid. Esimeses etapis valmib 102 korterit.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tartu südalinnas avab uksed uus kaubandus- ja vabaajakeskus Kvartal

20.05.2016 Tõnu Toompark

Sel laupäeval, 21. mail avab klientidele uksed Tartu kesklinnas valminud uus ja kaasaegne kaubandus- ning vabaajakeskus Kvartal. Viiel korrusel, mis hoone esimeses etapis avatakse, on üle 50 kaupluse ja teenusepakkuja ning 9 toitlustuskohta.

„Kvartaliga saab Tartu kesklinn lõpuks ometi valmis,“ tõdes Kvartali arendaja, TTK Kultuurikeskus OÜ juhatuse liige Kaire Krevald. „Usun, et neljakesi koos Tasku, kaubamaja ja Tartu turuga loome me Tartule väärika ning elurikka südalinna, kus on meeldiv viibida igal tartlasel ja linnakülalisel.“

Arendaja emaettevõtte Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul on 2012. aastal keskuse kontseptsiooni koostamisega alanud arendusprotsess jõudmas esimese eduka tulemini. „ Kõik meie töötajad ja lepingupartnerid, kes selles suures protsessis kaasa on löönud, väärivad tänu ning said jätta Tartu arengusse nähtava jälje. Kindlasti ei saa jätta märkimata ka kõiki neid linlasi, kes erinevates kaasamisetappides andsid soovitusi nii arhitektuuri, keskuses oodatavate teenuste kui ka näiteks nime osas. Aitäh teile kõigile!“

Kvartali ehitus sai alguse 2014. aasta suvel ja ligi 2 aasta jooksul on inimesed saanud jälgida kesklinna kerkinud keskuse ehitustöid. Tööd jätkuvad ka peale laupäevast uste avamist, sest sügisel valmivad samas hoones hotell, konverentsikeskus, spaa ja mitmed teenindusasutused.

„Kvartal tahab pakkuda linlastele ja turistidele kõike, mis linna südames olema peab – kaubandust, toiduelamusi, lõõgastust, aga ka võimalusi ärikohtumisteks ja isegi konverentsideks,“ tutvustas Krevald. „Toome kindlasti keskusesse üldise linnamelu ja kõik Tartus toimuvad üritused peegelduvad ka Kvartalis – olgu selleks siis suvised festivalid linnas või traditsioonilised jõuluaegsed tegemised.“

Kvartali ärijuht Sigrid Piir nimetas Kvartali suuremate ostukohtadena Zara, H&M, Rademar, PopSport, Esprit, Jack&Jones, Vero Moda, Superdry, Monton-Mosaic, kingakauplused Danija, Famclub, NS King, lastele Juku, Kidz One ja Karupoeg Puhh ning kodukaupadest Koduekstra. Kvartalis avatakse Tartu kolmas Maksimarket, mis on kesklinna suurimaks toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvaks kaupluseks.

Laupäeval loovad Kvartalis esimestele külastajatele alates keskpäevast meeleolu ansambel Kõrsikud koos Märt Avandiga ja pärastlõunal ansambel Jää-äär. Päeva juhib Hannes Hermaküla. Kavas on ka moeshowd ja kaasahaaravad mängud. Pühapäevast meelelahutust pakuvad mitmed laste- ja noortekollektiivid nii laulu kui tantsuga.

Kvartali üldpindala on 55 000 ruutmeetrit ja ehitise arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Keskuse peatöövõtjaks on ehitusettevõtete Rand & Tuulberg AS ja AS Ehitustrust konsortsium.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Arco Vara: Kinnisvara varjatud vead viivad kohtuteele

20.05.2016 Tarvo Tamme

Viimasel ajal võib üha enam täheldada selliseid kohtulahendeid, mille tulemusena peab kinnisvara müüja maksma ostjale kompensatsiooni või ostusumma tagastama, kuna on varjanud objekti juures olulisi vigu, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Tüüpilised vead või varjatud puudused kinnisvaratehingu juures on enamasti elektri- ja küttesüsteemiga seonduvad, aga ka ebapiisav seinade soojustus, kahjustatud kandekonstruktsioonid, mittetoimiv ühistu või selle võlad, muinsuskaitselised piirangud jne.

Harvemini jõuavad pooled kohtusse ka lihtsalt sellepärast, et müüja ei anna ostjale objekti õigel ajal üle.

Ebakõlade vältimiseks peaksid nii omanik kui maakler pakkumistes võimalikult täpselt kirjeldama objekti seisukorda. Näiteks, kui maakler on kuulutuses märkinud, et korter asub toimiva ühistuga majas, aga hiljem tuleb välja, et ühistu juhtimine on puudulik, siis saab teoreetiliselt ka maakleri vastu kahjunõude esitada.

Omanik vastutab alati

Vältimaks, et pärast kinnisvara ostmist tuleks endise omanikuga kohut käima hakata, kuna objektil on ilmnenud puudused, tuleb ostjana olla põhjalik ja tähelepanelik, sest tehingu tagasipööramine on keeruline ja kõige viimane samm. Enne peab andma omanikule täiendava tähtaja vigade parandamiseks. Õiguskaitsevahendeiks on veel kahju hüvitamine või ostuhinna alandamine.

Kui omanik väidab, et ei olnud oma kinnisvaraga seotud vigadest ise üldse teadlik, siis ei ole see vabandus – omanik vastutab alati selle eest mida müüb.

Ehitise vigu ei ole mõtet varjata, kuna hiljem tuleb paremal juhul need oma kuludega likvideerida. Halvemal juhul nõutakse aga ostu-müügihinna tagastamist ja lisaks veel kohtu- ning advokaadikulude tasumist.

Kui on plaanis oma kodu või ärikinnisvara müüa, tuleks ostjat ausalt teavitada puudustest ja need võimalikult täpselt notari juures lepingusse kirja panna. Professionaalne maakler aitab seda teha, et hiljem probleeme vältida.

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 25/05/2016

20.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 25/05/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 25/05/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Maakri Kvartalile pandi nurgakivi

20.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinna südalinna kõrghoonete teemaplaneeringu alale Maakri tn 19/21 kerkib Maakri Kvartal. Maakri Kvartal OÜ ehitab kvartalisse seitse hoonet, sh 30-korruselise maamärgilise tähendusega uue kõrghoone. Maakri Kvartali ehitustööd teeb kuni lõpliku valmiduseni AS Merko Ehitus Eesti ning ehitust finantseerib OP Pank. Kvartali ankurüürnikud on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS.

„Investeering Maakri Kvartalisse on ligikaudu 50 miljonit eurot ja kaks aastakümmet kollektiivset pühendumust. Järgneva kahe aasta jooksul ehitame välja enam kui poole hektari suuruse ala Tallinna tegelikust linnasüdamest,“ ütles Maakri Kvartali omanik Olav Miil

Ärikompleks koosneb kokku seitsmest hoonest: ehitatakse 30-korruseline kõrghoone, 10-korruseline ja 4-korruseline hoone ning rekonstrueeritakse neli 20. sajandi algusest pärinevat 3-4 korruselist arhitektuurimälestist. Maakri Kvartalis on kokku 36 000 m² brutopinda, sealhulgas 21 500 m² üüritavat äripinda. Kvartali ankurüürnikeks on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist.

„Just väärikalt tihendatud hoonestusega ja samas inimsõbralik südalinn on see, mis teeb ühest linnast õige linna ja eristab linna suure elanike arvuga külast,” rõhutas Maakri projekti juht Jaan Erelt.

Maakri Kvartali arendust nõustava EfTEN Capital AS’i tegevjuht Viljar Arakas väljendas veendumust, et Maakri Kvartal rahuldab aastateks kõige nõudlikuma kliendi vajaduse Tallinna kvaliteetseima A-klassi büroopinna järele.

Maakri Kvartali ehitust rahastava OP Panga Eesti filiaali juht Hannes Kaadu kinnitas: „OP Panga jaoks on tegemist väga olulise projektiga, kuna osaleme selles nii finantseerija kui ka tulevase üürnikuna – siin saab olema meie Eesti peakontor. Ka Tallinnale on see projekt tähtis, kuna üle mitme aasta valmib kesklinnas uus silmapaistev maamärk.“

Ehituse peatöövõtja AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on Merko oma 25- aastase tegutsemise jooksul kogunud piisavalt kogemusi sellise mastaapse projekti kvaliteetseks ehitamiseks. „Aasta pärast on Tallinna siluetis uue torni täiskõrgust näha ja 2018. aasta kevadel saavad kasutajad uutele pindadele kolida,“ lisas Roben. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2018. aasta kevad.

Rae valda rajatakse uus multifunktsionaalne ärihoone

19.05.2016 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Maru Ehitusega uute stock-office tüüpi äripindade pakkumist Rae vallas Mõigu Tehnopargis, aadressil Treiali tee 1 ja 3.

„Tegemist on multifunktsionaalse ärihoonega ehk tootega, mille turunõudlus ületab hetkel pakkumist,“ kommenteeris projektiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Einar Niin. „ Ettevõtete poolt eelistatakse linnasiseste pindade kõrval ka lähipiirkonna tehnoparke ning Tartu maantee ja Mõigu Tehnopark selles osas enim arenenud ja parim asukoht. Püüame luua koostöös Maru Ehitusega ettevõtetele uusi meelepäraseid ja paindlike lahendusi ning Treiali arendus on selles osas suurepärane algus. Enne hoone ehitusega alustamist läbirääkimiste alustamine annab üürnikele hea võimaluse ruumilahenduste osas ka kaasa rääkida.“

Stock-office tüüpi ärihooned on saanud standardiks, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal: „Mõned aastad tagasi käima tõmmatud stock-office tüüpi ärihoonete arendamine sai tõelise hoo sisse mullu. Tallinnas ja selle lähiümbruses on valminud või valmimas mitmeid seda tüüpi hooneid nii linnasisestes äripiirkondades kui ka Rae vallas. Hoolimata hüppeliselt kasvanud pakkumiste arvust, on seni pea kõik hooned kasutusse andmise ajaks olnud täielikult välja üüritud. Usun, et ettevõtete huvi koondada oma põhitegevus ühe katuse alla ning liikuda kaasaegsetele tingimustele vastavatele pindadele, makstes kokkuvõttes väiksemat hinda, on püsiv.“

Treiali Tehnopark on sobilik erinevatele jae- ja hulgimüügi, tootmise ja ladustamisega tegelevatele ettevõtetele. Pakutavate lahenduste summaarne ehitusalune pind on 15 902 m2. Arenduse esimeses etapis ehitatakse stock-office tüüpi hoone, kus ettevõtted saavad ruume üürida alates 250 m2 suurustest üksustest, mis kujutavad endast lao- ja/või tootmisruume koos esimese korruse esinduspindade ja teise korruse bürooga.

Tallinna Linnahall valmistub uuestisünniks

19.05.2016 Tallinn.ee

llinnTallinna linnavolikogu on seadnud eesmärgiks avada täielikult rekonstrueeritud linnahall juba 2019. aasta kevadel. Läbiviidud uuringute esmaste tulemuste kohaselt on hoone põhikonstruktsioonid heas seisus.

„Vastavalt linnavolikogu otsusele peab täielikult uuendatud linnahall avamisküpseks saama 2019. aasta kevadeks. Linnahall ärkab kolme aastaga nüüdisaegsel tasemel teatri- ja kontserdipaigana täiesti uuele elule,“ lubas abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. „Kuigi see tundub paljudele ilmselt võimatu ülesanne, oleme kindlad, et saame sellega hakkama.“

Aas kinnitas, et temale teadaolevalt on Linnahalli põhikonstruktsioonid heas korras, kuid uuringute lõplikud tulemused saame 3. juunil. Läbiviidud suure saali 3D mõõdistamise ja laserskanneerimise tulemused saadetakse tippakustikutele saali loomuliku akustilise perspektiivi hindamiseks, mis on oluline lähteülesande koostamisel. „Projekteerimisega saab algust teha sel ning ehitustöödega plaanime alustada järgmise aasta sügisel,“ lisas Aas.

„Tallinna Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, seega rekonstrueerimisprojektiga linnahalli olulisi laiendusi või välisilme muutmist ei kavandata,“ rõhutas Aas. „Samas on võimalik ruumiprogrammi ratsionaalsemaks muuta ning etenduste ja kontsertide vahelisel ajal kasutult seisvad kontserdisaaliga külgnevad fuajeed ja aatriumid teisaldatavaid seinu kasutades aktiivsesse kasutusse võtta.“

Aas selgitas, et suure saali taguse hiiglasliku avatud ruumi saab vaheseintega liigendades konverentside korraldamiseks sobilikeks väiksemateks ruumideks jagada. „Suurte konverentside puhul oleks võimalik kasutada kogu kontserdihalli – nii suurt foorumisaali kui sellega külgnevaid väiksemaid konverentsiruume,“ ütles Aas. „Sel juhul saaks linnahallis läbi viia lausa mitmetuhande osalejaga rahvusvahelisi kongresse-konverentse.“

Kontserdisaali rekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise loomuliku akustikaga ning moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga umbes 5000 istekohaga saal, mis meelitaks siia esinema maailmatasemel sümfooniaorkestreid ja grandioosseid lavastusi.

Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise kava kohaselt on suveks linnahalli konstruktsioonid avatud ja tehniline seisukord üle vaadatud ning ekspertiisid, analüüsid ja konsultatsioonid läbi viidud, seejärel saab koostada projekteerimise lähteülesande ning sügiseks renoveerimisprojekti koostamise hanke ette valmistada ja läbi viia. Rekonstrueerimisprojekt valmib 2017. aasta sügisel.

Linnahalli ümbritsevale maa-alale suurusega 11,5 ha on alustatud detailplaneeringu koostamist. Linnahalliga külgnevad krundid on plaanis pärast detailplaneeringu kehtestamist ja nendele ehitusõiguse seadmist enampakkumisele panna. Kruntide müügist saadav tulu suunatakse linnahalli rekonstrueerimise kulude katteks.

Planeeringualal säilitatakse olemasolev väärtuslik haljastus ning planeeritakse rohekoridor Rumbi tänavalt mere suunas, mis seotakse jalakäijate liikumissuundadega ühtseks võrgustikuks. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et säiliks vaated vanalinnale.

Kuukeskmine brutotulu ületas mullu 1000 euro piiri

19.05.2016 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.

2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas (kasv 7%). Teistes maakondades kasvas brutotulu 6%, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5%.

Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).

Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).

Kaart: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2015

Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naistest suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.

Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.

Diagramm: Noored ja vanemaealised brutotulu saajad, 2003–2015

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 31.03.2016. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

Lõppes Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vaheline kohtuvaidlus

19.05.2016 Tõnu Toompark

16.05.2016 määrusega jättis Riigikohus menetlusse võtmata Tivoli Arendus OÜ kassatsioonkaebuse Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vahelises kohtuvaidluses. Sellega lõppes 13.09.2013 alanud kohtuvaidlus, millega lahendati Nordecon AS-i poolt Tivoli Arendus OÜ vastu esitatud hagi ning Tivoli Arendus OÜ vastuhagi summas 1 319 232,90 eurot.

Kohus jättis rahuldamata Tivoli Arendus OÜ nõude ning mõistis Tivoli Arenduse OÜ-lt Nordecon AS-i kasuks välja põhisummana 174 551,04 eurot, millisele summale lisandub kindlaks määratud viivis summas 7192,61 eurot ja jooksev viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Tivoli Arendus OÜ on Arco Vara gruppi kuuluv äriühing, mille ainuosanikuks on alates 2014. aastast Arco Investeeringute AS, mis on Arco Vara AS-i 100%-line tütarühing. Tivoli Arendus OÜ alustas tegevust 2010. aastal ning tema ainsaks projektiks oli Tivoli korteriarendus Tallinnas, mis lõplikult peatati 2013. aastal seoses Tivoli kinnistute müügiga enampakkumise korras (vt. börsiteade 10.06.2013).

Tivoli Arendus OÜ suhtes jõustunud negatiivne kohtuotsus ei mõjuta Arco Vara grupi konsolideeritud bilanssi, kasumiaruannet ega rahavoogu ning juhatuse avaldatud käibe- ja kasumiprognoose.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Mis toimub uute korterite turul?

19.05.2016 Tõnu Toompark

Pole saladus, et uute korterite turg on aktiivne. Üksteise järel tulevad müüki arendusprojektid. Mõnes mõni, teises mõnikümmend korterit.

Aga kas summaarne pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki pandud korterid leiavad ostjad? Mida teevad seejuures hinnad – kas jätkavad senist tõusu või sootus langevad?

Neile ja paljudele teistele uusarendust puudutavatele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooring.

Loen igakuiselt ükshaaval kokku kõik pakkumises olevad korterid. Selle andmebaasi pealt saab teha nii järeldusi hetkeseisu kui pikemate suundumuste kohta. Pilt avaneb nii Tallinna ja Harjumaa valdade kui linnaosade ja vajadusel kas või asumite kohta. Lisaks saab hea pildid ette erinevate kinnisvaraarendajate käitumismallidest ja hinnapoliitikast.

Kui oled huvitatud uusarenduste monitooringu teenusest, võta ühendust.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvaraportaal: eraisikute aktiivsus hüppas lakke

19.05.2016 Tõnu Toompark

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud eraisikute poolt kinnisvaraportaali KV.EE lisatud kinnisvarakuulutuste arv. Paralleelselt on lühenenud kuulutamise aeg, mis näitab, et objektid lähevad ka kiiremini kaubaks.

Kui veel jaanuaris lisasid eraisikutest kasutajad Eesti suurimasse kinnisvaraportaali KV.EE pisut üle 2100 kuulutuse, siis viimase kuuga on neid lisandunud juba üle 3000. Kuulutuse keskmine eluiga on samas lühenenud rohkem kui 10 päeva võrra.

„Igal kevadel muutuvad inimesed kinnisvaraturul aktiivsemaks, aga tänavust hüpet ainult kevadiste kasevete kaela ei saa ajada, hüpe on liiga suur. Tundub, et pikalt soodne majanduskeskkond on pannud koduvahetusele mõtlema ka inimesed, kellel selleks seni pole pakilist vajadust olnud. Kinnisvarauudised on juba mitu aastat olnud ühesuunalised – hinnad tõusevad, tõusevad, tõusevad ja see ongi ilmselt pannud inimesed arvutama, mis nende praegune kodu väärt on ning mis selle raha eest saaks,“ selgitas kinnisvaraturul toimuvad KV.EE juht Tarvo Teslon.

Tesloni sõnul ostetakse kinnisvara peamiselt kolmel eesmärgil – pakiline vajadus elamistingimuste parandamiseks, investeeringuna väljaüürimiseks või siis nn neljanda pensionisambana. „Alla-keskea inimeste jaoks pole see sageli kusjuures mitte neljas, vaid hoopis esimene pensionisammas, sest riiklikule või kogumispensionile väga ei loodeta,“ ütles Teslon.

Viimasel aastal annavad Tesloni sõnul korteriturul tooni uusarendused ning palju ongi tehinguid, kus inimesed müüvad oma vana korteri maha, et kolida mõnda vastvalminud kortermajja. Ka korteri asemel oma maja soetamine või ehitamine on üha rohkemate perede jaoks tõsine alternatiiv.

KV.EE on Eesti suurim kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus üle 600 000 kasutaja. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu uuringu järgi on KV.EE kõige populaarsem kanal kinnisvarapakkumiste otsimiseks ning seda eelistab 58% eestimaalastest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Omanike Keskliit: üürimajade programm on kui lubamatu riigiabi

19.05.2016 Tõnu Toompark

Omanike Keskliidu 17. mail toimunud volikogu koosoleku hinnagul on kavandatav riigi üürimajade programm sekkumine vabasse konkurentsi ja turumajandusse, millele rajaneb demokraatlik ühiskond. Kinnisvaraomanikud on aastasadu ehitanud Eesti linnadesse tuhandeid üürimaju eesmärgiga teenida sellest õiglast tulu.

Omanikud soovivad, et riik oma suure rahakotiga ei tule mõjutama üüriturgu ja hindu seal, kus on üüriturg toimib. Maju saab ehitada sinna, kus majandus seda vajab ja mitte lootuses, et teeme majad ja küll siis tuleb ettevõtlus. Riigi sekkumine on põhiseaduse kohaselt õigustatud juhul, kui erasektor ei suuda ühiskonnas vajalikke ülesandeid täita. Omavalitsustele tehtavad rahasüstid ei tohi olla keelatud riigiabiks konkurentsi moonutamiseks.

Riik peaks Omanike Keskliidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi hinnagul esmase prioriteedina üle vaatama üüriregulatsiooni, mis on liiga imperatiivne ja välistab kokkuleppeid. Üüriõigus vajaks sarnaselt paindlikumaks muutmist, nagu tehti tööõigusega masu ajal. Riik võiks kohalikke omavalitsusi toetada uute elamute rajamiseks vajaliku taristu väljaehitamisel, kuna planeerimisseaduse kohaselt on just see omavalitsuse ülesanne ning anda omavalitsustele üle maavaldusi nende arengu tagamiseks.

Omanike Keskliit toetab riigi samme olemasoleva elumufondi renoveerimise toetamisel. Liidu arvates vajab riigi elamumajandus uut arengukava ning strateegilisteks aruteludeks tuleks ettevõtlusministril taas kokku kutsuta Riigi Elamumajanduse Nõukogu, mis pole aastaid toiminud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

19.05.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on välja andnud käsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. Käsiraamatu autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Kodu osta sooviv inimene jääb enamasti maaklerite tegevusväljast kaugele eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitab inimest kodu ostmise protsessi igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk kuidas planeerida ostuotsust lõpetades finantseerimise ja tehingu vormistamisega. Erilist tähelepanu on pööratud ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamise võimalused panevad paika ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on tavaliselt inimese elu suurima väärtusega rahaline tehing. Valdav osa inimesi teeb kinnisvaratehinguid kõigest kord või paar kogu elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi optimaalseima planeerimise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav napp protsendi või paari suurune kokkuhoid võib eurodes mõõdetuna olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.