Eesti Pank kehtestab eluasemelaenude andmise nõuded 2015. aasta märtsist

17.12.2014

Eesti PankEesti Pank kehtestab alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Algselt plaanis keskpank kehtestada eluasemelaenude nõuded järgmise aasta algusest, kuid nõuete tutvustamise käigus kommertspankadelt laekunud tagasisidet arvestades lükkas keskpank nõuete jõustamise kaks kuud edasi, et anda pankadele aega nõuetega kohanemiseks ja vajadusel sisemiste laenuandmise protseduuride ülevaatamiseks.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga ennetav samm ära hoida laenubuumi riski tulevikus. “Eluasemelaenude nõuded kaitsevad Eesti finantssüsteemi riskide eest, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal liigselt riske võtta. Nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest hoiavad ülekuumenenud turul ära tehingud, mis majanduslanguse korral tähendaks probleeme laenumaksete tasumisel.”

Uued eluasemelaenude andmise nõuded kehtestatakse pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele.

Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis.

Eesti Panga nõuded hakkavad kehtima kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Eesti Pank küsis arvamust eluasemelaenude andmise nõuete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt. Tagasiside põhjal kohendas keskpank määruse eelnõu sõnastusi ning tehnilise muudatusena pikendas erandite arvestamise ajavahemikku. Kui algselt oli plaanis erandite tegemise arvestust lubada kuu lõikes, siis nüüd on selleks ajavahemikuks kvartal.

Eesti Pank on ühtlasi oma veebilehel ka avaldanud taustaanalüüsi, mis selgitab kehtestatavate nõuete eesmärki ja kirjeldab neid nõudeid detailsemalt.

undefined

Millised teised riigid on seadnud eluaselaenude andmisele sarnaseid nõudeid?

Eluasemelaenu tagatuse (loan-to-value, LTV) piirmäär ehk nõue, mis määrab, kui suurt osa soetatava eluaseme maksumusest laenuvõtja võib laenurahaga finantseerida, on kogu maailmas üks enim kasutatavaid meetmeid laenukasvu riski vähendamiseks.

Eesti lähiriikides on LTV piirmäär hetkel samasugusel 85% tasemel kehtestatud Rootsis, Norras ja Leedus. Laenumaksete piirmäär (debt service-to-income, DSTI) on Euroopas mõnevõrra vähem levinud, kuid siiski näiteksLeedus kasutusel juba 2011. aastast ning 2014. aasta septembrist juurutatud ka Ungaris.

Viimase aasta jooksul on laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäär kehtestatud USAs ja Suurbritannias ning kavandamisel on see Iirimaal.

Üldiselt hinnatakse laenutingimustele suunatud nõuete kasutegurit laenubuumi ohjamisel suhteliselt suureks, sest nende vahendite mõju laenu andmisele on vahetum võrreldes pankade kapitalinõuete tõstmisega.

Kas eluasemelaenude nõuded piiravad tulevikus noorte perede kodu rajamise võimalust?

Endiselt jääb noortel peredel võimalus vähendada eluasemelaenu omafinantseeringu summat 10 protsendini, kui laen võetakse Kredexi käendusega (ehk eluasemelaenu tagatuse piirmäär on sellisel juhul 90%). Antud nõuded kehtivad kõigile laenuvõtjatele ja seetõttu ei ole noored pered erandlikus olukorras.

Lisaks tasuks silmas pidada, et nõuded kaitsevad laenuvõtjat liigsete riskide võtmise eest.

Miks kehtestab Eesti Pank eluasemelaenude nõuded, kas kommertspankades on need riskid maandamata?

Pangad on oma sisereeglites need nõuded juba määratlenud, seejuures märksa suurema detailsuse astmega. Laenuriskide juhtimise roll jääb ka edaspidi kommertspankade kanda.

Eesti Panga nõuded loovad neile reeglitele kogu turu jaoks täiendavad raamid, mis võivad sõltuvalt laenu- ja kinnisvaraturu tsüklist muutuda. Täiendavad raamid on mõeldud juhuks, kui kiire laenukasvu perioodil juhtuvad turuosa säilitamise nimel konkureerivad pangad liigselt riske võtma.

Viimane laenubuum ja sellele järgnenud kriisist saadud kogemus näitas, et üksikute pankade tasandil tehtud otsused võivad süsteemi jaoks tervikuna tähendada olulist riskide kuhjumist. Seega on vajalik arvestada riske kogu finantssüsteemi seisukohalt ning vajadusel astuda samme nende riskide juhtimiseks.

Seda n.ö makrofinantsjärelevalve asutuse rolli täidab Eestis Eesti Pank, kes hindab ja tegeleb finantssüsteemi kui terviku stabiilsust ohustavate riskidega. Finantsstabiilsus tähendab seda, et pangandussektor on tugev ja usaldusväärne ning suudab ka halvematel aegadel jätkata klientidele pangateenuste pakkumist.

Miks on vaja anda pankadele täiendavat paindlikkust reeglite rakendamisel?

Finantsstabiilsuse seisukohalt on lisaks riskide ennetamisele tähtis ka laenuturu tõhus ja läbipaistev toimimine, mistõttu erandlikel juhtudel piirmäärade ületamise lubamine võib mõjuda finantssüsteemi toimimisele positiivselt.

Riskihinnangust lähtuv erandite kasutamine on panga enda määratleda. See võib põhineda näiteks laenuvõtja maksevõime tugevusel ja kestlikkusel, tagatise kvaliteedil või muudel asjaoludel.

Milliseid tagatisi arvestatakse LTV arvutuses?

Eluasemelaenu tagatisena arvestatakse kinnisvarale seatud hüpoteeke.

Enamasti on eluasemelaenu tagatiseks hüpoteek, mis on seatud selle laenuga soetatavale eluasemele või laenusaaja mõnele muule kinnisasjale.

Milline sissetulek võetakse aluseks DSTI suhtarvu arvutamisel?

DSTI suhtarvu arvutustes kasutatud laenuvõtja igakuine netosissetulek peab olema regulaarne ja tõendatud.

Oluline on, et sissetuleku laekumine oleks kestlik, seejuures kestlikkuse hindamisel on üheks oluliseks sisendinfoks sissetuleku varasem laekumine.

Kuna iga laenuotsus on erinev, siis konkreetse ajavahemiku sissetuleku laekumise ja tõendamise nõuded määravad pangad ise, vastavalt oma sisereeglitele. Sisereeglite olemasolu ja piisavust hindab Finantsinspektsioon vastavalt inspektsiooni poolt kehtestatud „Vastutustundliku laenamise nõuete“ soovituslikule juhendile.

Eestlased ostavad kodusid Hispaania päikese alla

17.12.2014

Eestlaste huvi kinnisvara ostmise vastu Hispaaniasse, eelkõige Päikeserannikule, on aina kasvanud. Praegune hinnatase on sealsele turule sisenemiseks ka igati soodne, ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus.

Kui paljud eestlased sinna kinnisvara on soetanud?

Palju eestlastel Costa del Solis kinnisvara on, seda on väga raske öelda. Siin elab statsionaarselt ilmselt sadakond eesti peret.

Mitmed tublid inimesed omavad siin puhkusekodu, kus viibitakse vastavalt vajadusele, puhkuste ajal. On ka neid, kes pigem üürivad siin kodu, kui et ostavad.

Võrreldes teiste eurooplaste, araablaste, asiaatide ja slaavlastega on eestlaste kohalolek suhteliselt tagasihoidlik. Siiski, aina rohkem liigub Marbella kandis Eesti ja kogu Baltikumi numbrimärkidega autosid.

Miks ostetakse?

Lõunasse tullakse ikka kliima ja looduse pärast. Siin on 300 päeval aastas päike. siin on 100 km liivaranda. Talvisel ajal on selline eesti kevade moodi ilm (november kuni aprill). Öösel jahe, päeval mõnusalt soe. Muul ajal on muidugi ikka väga soe, selline shortsi ilm.

Teiseks on Hispaania ilmselt kõige külalislahkem kant Euroopas vastu võtma legaalseid sisserändajaid. Siin on sisse elada lihtne, inimesed on sõbralikud ja abivalmis. Infrastruktuur on loodud nii, et sa saad kiiresti ja kenasti aklimatiseeruda, kui plaan pikemaks jääda. Siin pole vaja paksu rahakotti, vaid keskmisest rohkem pealehakkamist.

Kolmandaks, kogu süsteem toetab uute elanike pealekasvu. Hispaaniasse saabudes ja elama jäädes, pead koheselt taotlema endale kohaliku isikukoodi ja avama pangaarve. Seejärel on võimalik vabalt üürida või osta kinnisvara ning kui sul üüri- või ostuleping taskus, saad kasutada juba kõiki kohalikke hüvesid.

Lapsed saab panna tasuta riikliku kooli. Või kui rahakott lubab, siis on siin ka väga korralikud erakoolid nii inglise, saksa, kui hispaania keelse õppega (Fuengirolas ka soomekeelne kool). Erakoolide hinnad on 7000-10 000€ aasta. Nii et igal juhul on siin koolikoht lapsele olemas. Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolul on tasuta esmaabi ja haiglaravi.

Neljandaks, täiskasvanutele on ümbruskonnas piisavalt erinevaid sportimisvõimalusi, näiteks golf ja tennis või matkamine, rattasõit ning merespordialad. Hispaania on suur ja kaunis maa. Siin on avastamisrõõmu kauaks ja toimub palju maailmatasemel sündmusi. Kontsertid, muuseumid, arhitektuur, tipptasemel spordivõistlused jms on alati maksimaalselt mõne tunni tee kaugusel ja lihtsasti kättesaadavad. Lisaks on Aafrika tunnise laevasõidu kaugusel.

Viiendaks, tragidele inimestele leidub piirkonnas alati ka töökohti, sest Skandinaavia poolt tulevad inimesed on siin tuntud kui väga töökad ja kohusetundlikud. Lihtsat tööd leiab alati. Eelduseks oleks baastasemel hispaania keele oskus.

Kogu lõunarannik on eelkõige turismile ja puhkusele suunatud. Piirkond on väga sesoonne, nagu Eestis Pärnu. Alates maist kuni septembrini rahvaarv kolmekordistub. Paljud skandinaavlased pigem käivadki hooajavälisel ajal. Naudivad sellist Eestile sarnast suveilma ja värsket toitu, hurmavaid mereande, mida saab siin igast suuremast marketist või turult.

Elu pole siin kallis. Pole vaja palju riideid, kütte peale kulub suhteliselt vähe ning toiduhinnad on paljuski sarnased Eestiga.

Kas see on pigem suvekodu mõttes või inspireerib see sinna kohe pikemaks jääma?

Valikuid on erinevaid. Oleneb inimesest ja võimalustest. Kui pole võimalik Eestist eemalduda töö või muul põhjusel, siis võib valida ka suvekodu.

Kui võimalik „kaugjuhtimisega“ Eesti asju ajada või plaan üldse elus teine lehekülg pöörata, siis tasub elada siin permanentselt.

Kui kallis sealne kinnisvara on? Ja kuidas ostu üldiselt rahastatakse?

Kinnisvara on siin tohututes hulkades. Orienteerumine kogu selles pakkumiste virrvarris võtab oma aja. Hinnad algavad 30 000 eurost ja lõppevad kümnetes miljonites eurodes.

Üldises pildis on turuolukord sisenemiseks väga hea. Hinnad on kukkunud tipphindadest 40-60%.

See on üks põhjus, miks ka mina siin olen ja tööd teen. Otsin hoolega põnevaid investeerimisvõimalusi ja püüan siinset turuolukorda ärilises mõttes ära kasutada.

Oste rahastatakse erinevalt. Kuna siin elatakse kriisiajas, siis on tavapäraselt võimalik laenu saada kuni 50% ostuhinnast. Intressid on mõistlikud ja sarnased Eestiga.

Samas, kui vara, mida osta tahate, on pangale nö halva laenuna kätte jäänud, võib finantseeringut saada kuni 100% ulatuses.

Kui tegu on suvekoduga, kas siis jaotatakse seda elamist mitme pere vahel?

Jah, see on levinud trend näiteks skandinaavlaste puhul, kus sõpruskond või firma ostab suvitamiskodu ühiskasutuseks. Eestlaste seas on see siiski vähelevinud. Pigem iga mees omas kodus.

Ja kui mitte, siis ega see kinnisvara tühjana seisa?

Kui kinnisvara on ostetud õiges piirkonnas, on seda väga lihtne üürile anda. Siin on kaks võimalus – kas pikaajalisele üürile (long term) või lühiajalisele (short term).

Long term üürimise puhul tehakse lepingud maksimum 11 kuud, misjärel neid vajadusel uuendatakse. Üüritootlused jäävad mõlemal üldjuhul vahemikku 3-6%.

Uus Maa alustab uuest aastast Hispaania lõunarannikul kinnisvara vahendamisega. Oleme välja valinud kohalikud usaldusväärsed partnerid, kelle kaudu soovitame kinnisvara oste ja üürimisi teha. Ühtlasi nõustan ise meeleldi Marbella kandis inimesi, kes siia elukoha muretsemist plaanivad.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

EfTEN Kinnisvarafond omandab A-klassi büroohoone Riia kesklinnas

17.12.2014

EftenEfTEN Kinnisvarafond suurendas oma Läti kinnisvaraportfelli, ostes oksjonilt A-klassi büroohoone aadressil Lāčplēša 20A.

Hoone on ehitatud 2005. aastal ning vastab A-klassi hoonete kõrgeimatele tehnoloogilistele nõuetele. Kõrgetasemeline viimistlus ning tehnoloogilised seadmed pakuvad üürnikele ideaalset töökeskkonda. 2006. aastal sai arhitektuuribüroo „Kubs“ Lāčplēša 20A kontori- ja ärihoone eest Riia arhitektuuri aasta auhinna. Asudes Lāčplēša ja Tērbatas tänava nurgal, “Terbatas Biznesa Centrs” on hea näide keskkonnasäästlikust ja tipptasemel hoonest.

EfTEN Kinnisvarafond, mida valitseb EfTEN Capital, ostis Riias oma kolmanda ärihoone. „Terbatas Biznesa Centrs“ omandamine mitmekesistab fondi portfelli – lisades kõrgkvaliteedilist, rahavoogu toovat vara Riia kesklinnas,“ lausus EfTEN Capitali Läti tegevjuht Viktors Savins.

“Läti kinnisvara investeeringute suurendamine on osa EfTEN Kinnisvarafondi strateegilisest plaanist,” lisas fondijuht Viljar Arakas.

Pakkudes oksjonil kõrgeimat hinda, 9 miljonit eurot, kuulutati EfTEN Kinnisvarafondi 100% tütarfirma, SIA Emilix, oksjoni võitjaks ning sai sellega õiguse omada vara 60 päeva jooksul.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. Ettevõte tegutseb alates 2013. aasta aprillikuust, mis tähistab ühtlasi EfTENi sisenemist Läti turule. See on viies objekt EfTEN Capitali valitsemise alla Lätis.

Mero: logistikakeskus Maardus

16.12.2014

Merko15. detsembril 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ning OÜ Infor Invest vahel leping logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustöödeks aadressil Vana-Narva mnt 5B, Maardu linn, Eesti.

Põhiosas ühekorruselise ning osaliselt kahekorruselise logistikakeskuse brutopind on ligikaudu 15 tuhat m². Lisaks laoruumidele paiknevad keskuses ka töötajate büroo- ja olmeruumid. Leping hõlmab hoone projekteerimis- ja ehitustöid ning kinnistul paiknevate teede, platside ja välisvõrkude rajamist.

Lepingu maksumus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekteerimis- ja ehitustööd algavad jaanuaris 2015 ning tööde valmimine on planeeritud 2016. aasta veebruarisse.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri-, teede- ning elamuehituse töid.

Puudulikust dokumentatsioonist saab kinnisvaramüüjate suurim peavalu

16.12.2014

Üha teravamalt on päevakorda tõusnud eluruumide ümberehitusega seotud puuduliku dokumentatsiooni küsimus. Tõenäoliselt saab sellest 2015. aastal paljude kinnisvaramüüjate suurim peavalu, sest ostjad muutuvad üha nõudlikumaks, kirjutab Domus Kinnisvara maakler Kaupo Mõttus.

Korrektne dokumentatsioon pole ainult tehingute korraldamiseks oluline, vaid peaks vara otstarbeka majandamise võimaldamiseks ning ehitus-tehniliste vigade vältimiseks kaasnema kõigi rekonstrueerimis- ja renoveerimistöödega.

Loodusseadused kehtivad sõltumata kinnisvaraomaniku parimast tahtest ning kui vähesest kogemusest või suisa ignorantsusest tulenevalt tehakse fundamentaalseid vigu, võib see saada saatuslikuks kogu ehitusele.

Ehituse korrektne dokumenteerimine enne ehitust, selle ajal ning pärast ehituse lõppemist on tähtsaim vahend lolluste ärahoidmiseks.

Mis mida tähendab?

Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning ka ehitise lammutamine. Nende toimingute jaoks on vaja kohaliku omavalitsuse ehitusluba või kirjalikku nõusolekut.

Rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Renoveerimise mõistet ehitusseadus ei käsitle, kuid sisuliselt on tegemist hoone osade korrastamisega, millega ei kaasne kontruktsioonide või tehnosüsteemide muutmist ega tehniliste parameetrite ja kasutusotstarbe teisenemist. Paljudel juhtudel on renoveerimiseks siiski vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Ehitusluba on nõutav, kui soovitakse püstitada ehitist või ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada ehitist või selle osa, rekonstrueerida või lammutada ehitist või selle osa. Ilma ehitusloata, kuid siiski kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel võib muuta ehitise tehnosüsteeme või asendada kogu tehnosüsteem samaväärsega, detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ehitada kaevetöid nõudvat aeda, asendada detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, asendada kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

Millal millist luba siis ikkagi vaja on?

Kui korteri siseplaneeringu muutmiseks kavatsetakse teha näiteks ava kandvasse seina, on tegemist ehitusluba nõudva rekonstrueerimisega. Ehitusluba nõudev rekonstrueerimine on ka välisseinte soojustamine, rõdu kinniehitamine ja selle ühendamine elutoaga, pööningukorruse väljaehitamine.

Ehitusluba nõuab ka küttesüsteemi muutmine (keskküttelt üleminek oma katlamajale, radiaatrite asendamine põrandaküttega, ülajaotusega küttesüsteemi asendamine alajaotusega vms), uute välistrasside ehitamine (nt senise kogumiskaevuga hoone liitmisel ühiskanalisatsiooniga jms).

Välistrassidega seoses tuletan meelde, et lisaks ehitusloale on paljudel juhtudel vaja võtta eraldi ka kaeveluba. Küttesüsteemi terviklikuks asendamiseks (nt torustikud, radiaatorid, regulaatorid jms), samuti elektrisüsteemi puhul (uus kaabeldus ja uued kilbid vanade asemele ilma süsteemi põhiolemust muutmata), akende vahetamiseks eelkõige kortermajades on samuti vajalik projekt, mille alusel kohalik omavalitsus saab anda kirjaliku nõusoleku.

Kui aga kavandatav muudatus seisneb vaid mittekandva vaheseina eemaldamises WC ja vannitoa vahelt, elutoas uue siseviimistluse tegemises koos lülitite/pistikute vahetamisega, siis ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut vaja pole.

Tihti kipub probleem olema selles, et korteriomanikud ei ole teadlikud elamu konstruktsioonilistest iseärasustest ning on nii mõnigi kord asunud agaralt oma plaane teostama nõnda, et see lõpuks ka naabrid ohtu seab.

See ei puuduta üksnes kandvaid või mittekandvaid seinu, vaid ka näiteks ventilatsioonisüsteeme jms, mille väära lahendamise tõttu kannatavad hiljem kõik hallitusest tulenevate allergiate käes. Seetõttu on mõistlik alati eelnevalt konsulteerida inseneri, korteriühistu juhtide või pädeva kinnisvaraspetsialistiga.

Kasutusloast ei ole pääsu

Ehitustööde lõppemisel on omaniku kohustus taotleda kasutusluba ehk siis kohaliku omavalitsuse kinnitust, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Ka kasutusloa taotlemisel tuleb esitada vormikohane ning nõutud andmeid sisaldav taotlus. Muuhulgas peavad taotluse allkirjastama ehitise nn vastuvõtmiskomisjoni liikmed, kes veenduvad ehitise nõuetekohases valmimises oma pädevuse piires (sh tuleohutus, keskkonnakaitse, arhitektuursed küsimused jms).

Kasutusloa taotluse juurde on vaja üldjuhul lisada ehitustööde dokumentatsioon (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, teostusjoonised, kasutatud materjalide sertifikaadid), tehnosüsteemide mõõtmisprotokollid (elektripaigaldis, ventilatsioon, veekvaliteet jms), projekt koos muudatustega jms.

Olen pidanud paljudele objektidele kasutusluba hankima olukorras, kus varasem dokumentatsioon on puudulik või ebakorrektne. Väidan, et märksa odavam ning lihtsam on korrektse dokumentatsiooniga tegeleda õigeaegselt kui tagantjärele. Probleeme on võimalik enam-vähem alati lahendada, kuid aja-, raha- ja energiakulu võib muutuda ebameeldivalt suureks.

Kooskõlastamine keeruline

Üks keerulisemaid etappe rekonstrueerimisega kaasneva dokumentatsiooni korrastamisel on nõutavate kooskõlastuste hankimine projektile. Tihti on erinevate ametkondade nõuded teineteisele risti vastupidised – näiteks transpordispetsialist nõuab rohkem teid ja parklaid, keskkonnaametnik aga enam puid ja haljastust.

Seetõttu on projekti kooskõlastamine mõistlik jätta projekti koostaja ülesandeks. Tellijal on siiski mõistlik võtta enda kanda kaasomanikega läbirääkimine. Kuna kõik kandvad konstruktsioonid ja tehnosüsteemid korterelamutes kuuluvad korteriomanikele ühiselt, siis nõutakse üldjuhul 51 protsendi korteriomanike nõusolekut. Kui kavandatav rekonstrueerimine toob kaasa reaalosade pinna muutuse, siis on mõistlik projekt kooskõlastada kõigi kaasomanikega.

Kuna kasutusloa väljastamisel korrigeeritakse rekonstrueeritud ehitise andmed ka ehitisregistris (nt korteri pinna suurenemine või vähenemine), siis võib see kaasa tuua vajaduse ümber jagada ehitise ühisomandis olevate osade proportsioonid.

Seega – kui korterit on suurendatud rõdu, sokli- või katusealuse pinna arvelt, siis suureneb sellega koos ka korteriomaniku mõtteline omandiosa hoone üldkasutatavate pindade suhtes, mis toob kaasa vajaduse korrektsete andmete registreerimiseks kinnistusregistris.

Olen nii mõnigi kord pidanud lahendama klientidele üllatusena tulnud dilemmat – kui ehitusloa saamiseks võeti enamiku korteriomanike nõusolek, siis mõtteliste osade ümberjaotamiseks pidin notari juurde korraldama kõik kaas-omanikud.

10 sammu korrektse dokumentatsioonini

  1. Tee selgeks, kas kavandatud ehitustööd nõuavad ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. Pea neist nõuetest kinni.
  2. Koosta korrektne ettevalmistav dokumentatatsioon – olemasoleva ülesmõõdistus, kavandatava eskiisid jms.
  3. Räägi läbi kaasomanikega, võta kooskõlastused ning vajadusel vormista eelkokkulepped notariaalselt.
  4. Vali ehitustöö kavandamiseks mitte odavaim, vaid piisavate projekteerimis- ja asjajamiskogemustega projekteerija.
  5. Projekt telli piisava põhjalikkusega – mida ulatuslikum rekonstrueerimine, seda rohkem detaile tuleb läbi mõelda ning seda põhjalikumat projekti on vaja.
  6. Nõua ehitajalt lisaks kvaliteetsele ehitusele ka kogu dokumentatsiooni korrektset ja regulaarset esitamist koheselt vastava etapi valmimisel.
  7. Kaasa mitte odavaim, vaid pädev ja kogenud omanikujärelevalve teostaja ning delegeeri dokumentatsiooni kogumise kohustus järelevalvele.
  8. Ehituslepingute sõlmimisel lepi selgelt kokku, kes hangib kasutusloa – kas ehitaja, omanikujärelevalve teostaja, tellija või keegi kolmas.
  9. Ära unusta rekonstrueerimisega kaasnenud muutusi kinnistusregistris registreerimast, milleks on vajalik kõigi kaasomanike poolne notariaalse avalduse esitamine.
  10. Omanikule on kasulik säilitada andmeid ka nende tööde kohta, mis otseselt ehitus- ja kasutusluba ei nõua (siseviimistlusmaterjalid, värvikoodid, ehitusaegsed fotod jne).
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Vahe keskmise palga ja ruutmeerihinna vahel Tallinnas üha kasvab

16.12.2014

Uus MaaKuigi korteri keskmise ruutmeetrihinna brutopalgaga võrdlemisse võib suhtuda erinevalt ning kummagi näitaja mõjutajaiks saab olla omajagu teineteisest täiesti sõltumatuid faktoreid, peetakse nende kahe kõrvutamist üldiselt siiski turgu iseloomustavaks. Kui kogu Eesti lõikes on näitajad suhteliselt võrdsed, siis Tallinnas kiirustab ruutmeetrihind palgast aina kõrgemale.

Suurim palga ja kinnisvara hinnavahe oli 2007. aastal, buumi tipphetkel, mil olenevalt linnast kerkis keskmine ruutmeetrihind kuni 100% kõrgemale keskmisest brutopalgast. Tol hetkel see suurt tähtsust ei omanud, sest laenuraha oli odav. Pärast krahhi toimus tugev korrektsioon ning 2009. aasta teine pool ja 2010. aasta I kvartal viisid varem rallinud linnades ruutmeetrihinna palgast allapoole. Seejärel algas taastumine ning korterite hinnad sissetulekutest taas kiiremini kasvama.

Kogu Eesti arvestuses on pärast krahhi jäänud keskmine brutopalk ruutmeetrihinnast siiski kõrgemaks, kuid nende vahe on aastatega vähenenud. Kui kinnisvaraturu absoluutses madalseisus 2009. aasta III kvartalis oli keskmine brutopalk 752 eurot, siis korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 596 eurot. Käeoleva aasta samas kvartalis olid vastavad numbrid 977 ja 920. Seega on palk kasvanud viie aastaga 30% ja korterite hind 54,4%. Mõlema näitaja puhul omavad suurimat kaalu Eesti tähtsamad tõmbekeskused eesotsas Tallinnaga.

Tallinnas ongi kahe näitaja vahe kärisenud suurematest keskustest enim ning viimastes kvartalis on tempo üha hoogustunud. Kui 2009. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 866 eurot ja korteri ruutmeetri eest tuli välja käia keskmiselt 781 eurot, siis käesoleva aasta III kvartalis olid vastavad näitajad 1120 ja 1460. Nii kerkis pealinnas viie aastaga brutopalk keskmiselt 29,3% ja korterite ruutmeetri hind 86,9%. Samal perioodil kasvas keskmine palk Harjumaal samuti 29,3%, korterite keskmine ruutmeetrihind aga 78,6%.

Tartu maakond on läbi aegade olnud stabiilsem. Kuigi buumi ajal ületas korterite ruutmeetri hinnatase keskmist palka sealgi tublisti, polnud kontrastid nii suured ning pärast krahhi on mõlemad näitajad oma kasvus olnud rahulikud, vahetades aeg-ajalt positsioone või olles suisa võrdsed. Kui 2009. aasta III kvartalis oli keskmine palk Tartumaal 712 eurot ja korteri ruutmeetri keskmine hind 692 eurot, siis viis aastat hiljem on samad näitajad vastavalt 923 ja 1025. Seega kasvas palk viie aastaga 29,6% ja korterite keskmine ruutmeetrihind 48,1%.

Väiksemates maakondades ja asustusüksustes näeme sõltuvalt piirkonna olemusest kas mõlema näitaja vahelist võrdsust või ületab keskmine palk korterite keskmist ruutmeetrihinda. Viimase puhul ei maksa aga kohe teha järeldusi, just nagu saaksid kõik rahulikult kortereid kokku osta. Paljudes sellistes piirkondades on suur väljaränne ning korterite pakkumine ületab ammu juba nõudluse, mis viib hinna järjest allapoole. Keskmine palk kujuneb välja aga tööga hõivatud inimeste sissetulekute põhjal ning mida väiksema asustusüksus, seda enam mõjutab sealset palgataset kõrgemalt tasustatud juhtide ja riigistruktuuride ning kohalike omavalitsuste töötajaskonna sissetulek.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Ülemiste City töötajatele ehitatakse elamu: Sikupilli taha kerkib uus kortermaja

16.12.2014

Kesklinna ja Lasnamäe piirile Katusepapi tänavale ehitatakse järgmise aasta suveks 4-korruseline 25 korteriga elamu.

Katusepapi arenduse müüki koordineeriva 1Partner Kinnisvara konsultandi Allan Vanatoa sõnul on uue elamu oluline sihtgrupp Ülemiste City töötajad. “Ülemiste kvartal on vaikselt väga suureks kasvanud ja seal on praegu juba 6000 töökohta, kuid elamuarendus pole äripiirkonnale veel järgi kasvanud,” ütles Vanatoa ja lisas, et läheduses on veel RKASi ja EASi kontorihooned.

Allan Vanatoa kinnitusel on Tallinna kesklinnas praegu uusarenduste minibuum ning lähiajal on valmimas korraga paarkümmend uut projekti.

“Kui uusarendused müügi järgi kolmeks jagada, siis üks osa on sisukad ja mõistliku hinnaga projektid ja need ostetakse kiirelt ära. Kolmandiku puhul küsitakse reaalsest väärtusest 10-15 protsenti kõrgemat hinda ja selliseid läheb kaubaks üksikuid ja pika aja jooksul. Ning paarile projektile pakutakse juba igasugu asju kauba peale, kuid huvi pole, sest hind on täiesti vale,” ütles Vanatoa.

“Katusepapi tosin” neljakorruselises majas on koos maa-aluse parklaga 2000 ruutmeetrit netopinda. Arhitektuuriliselt silmapaistva hoone korterite hinnad jäävad 64 000 ja 180 000 euro vahemikku.

Kontserni tütarettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete volituste pikendamine ning muudatus nõukogu koosseisus

16.12.2014

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas 15. detsembril 2014 pikendada AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni ning juhatuse liikmete Jaan Mäe ja Veljo Viitmanni volitusi kolme aasta võrra ehk alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab neljaliikmelisena: Tiit Roben (esimees), Jaan Mäe, Veljo Viitmann ja Alar Lagus.

AS Merko Ehitus juhatus otsustas pikendada AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikmete Andres Trinki, Tõnu Toomiku ja Teet Roopalu volitusi alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

Uueks nõukogu liikmeks nimetati alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017 Toomas Aak. Senise nõukogu liikme Taavi Ojala ametiaeg lõppeb 31. detsembril 2014. AS Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab neljaliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik, Teet Roopalu ja Toomas Aak.

Vastavalt AS Merko Ehitus Eesti põhikirjale valitakse ettevõtte juhatus kui ka nõukogu liige kolmeks aastaks.

Statistika: Eluruumide valmimine eelmise aasta tasemel

16.12.2014

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 III kvartalis sai kasutusloa 432 eluruumi kogupindalaga 50 000 m2. Mõlemad nimetatud näitajad on praktiliselt samal tasemel, kus aasta tagasi.

Arvestades, et elamuarenduse turg on aktiivne ja projekte on töös palju, siis võib öelda, et eelmise aasta numbritega samale tasemele jäämine on pigem juhuslik seisak. Küll järgmiste kvartalite jooksul saab kasutusloa selle võrra rohkem eluruume.

Kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind oli 2014 III kvartalis 115 m2, mis on enam kui viimaste kvartalite jooksul. Osalt on selle põhjus mõningal määral aktiveerunud ühepereelamute ehitamises, mis keskmist ülespoole veab.

Suurema keskmise pinna taga on kindlasti osalt ka Tallinna linna tänaseks kadunud nõue, mis ütles, et keskmine eluruumi brutopind peab olema 90 m2.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide arv aastate lõikes

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide arv aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Arco Invest EOOD taasalustas Madrid Blvd projekti korterite müüki Sofias

15.12.2014

Arco VaraArco Vara kontserni Bulgaaria tütarettevõte Arco Invest EOOD taasalustas eelmisel nädalal korterite müüki Madrid Blvd projektis Sofias. See tähendab, et Madrid Blvd projekti korterid, müüdava kogupinnaga 3 800 m2, on tagasi Sofia kinnisvaraturul.

Korterite turundus ja müük oli ajutiselt peatatud seoses määramatusega panga finantseerimislepingute pikendamisel ja jooksval teenindamisel. Viimane korter müüdi Madrid Blvd projektis detsembris 2013. Esimene müük peale müügi taasalustamist teostati  reedel, 12. detsembril.

Detsembri alguseks oli hoones müümata 34 korterit, millest 15 renditakse välja lühi- ja pikaajaliselt. Peale eelmisel nädalal toimunud tehingut on müügiks veel 18 korterit, lisaks on võimalik ka rendikorterite müük.

Hoonest saadakse jätkuvalt ka renditulu kontori- ja kaubanduspindadelt üle 900 tuhande euro aastas, millest kaetakse pangalaenu intressid ja jooksvad tegevuskulud, lisaks jääb osa rahast ka kontserni käsutusse.

Piraeus Bank Bulgaria laenu põhiosa moodustab 11 904 tuhat eurot peale oktoobris teostatud 250 tuhande eurost laenutagastust. Täiendav 950 tuhande euro suurune laenuosa kuulub tagastamisele 2015. aasta jaanuari lõpuks. Ülejäänud laenusumma 10 954 tuhat eurot kuulub tagasimaksmisele 2017. aasta detsembri lõpuks.

Selleks ajaks peaks korterite (sealhulgas rendikorterite) ja parkimiskohtade müügi arvelt laenu jääk vähenema vähemalt 3,5 miljoni euro võrra. Kontserni pikaajaline plaan näeb ette ka Madrid Blvd hoone kaubandus- ja büroopindade müügi ühe paketina 2017. aasta lõpuks.

Eduka realiseerimise eelduseks on sujuv koostöö pangaga ja pikaajaliste rendilepingute, mis moodustavad kogu renditavast pinnast üle 50%, uuendamine või asendamine 2015. aasta teiseks poolaastaks.

Narva maaklerifirmad korrastavad turgu

15.12.2014

Domus KinnisvaraEile kogunesid Domus Kinnisvara eestvedamisel Ingeri hotelli konverentsisaalis Narvas tegutsevad aktiivsemad maakleribürood, et arutada kohaliku kinnisvaraturu kitsaskohti. Põhitähelepanu keskendus klientide põhjalikuma teavitamise vajadusele erinevates küsimustes.

Esmalt on Narvas märkimisväärseks probleemiks korterite ja eramute ümberehitused ilma kaasneva dokumentatsioonita ja korrektse asjaajamiseta. Peamiselt tuleneb see kinnisvaraomanike ja ka ühistujuhtide vähesest teadlikkusest ning kinnisvaraturul levivatest mitmetest väärtõlgendustest. Lepiti kokku, et edaspidi pööratakse märksa enam tähelepanu oma klientide konsulteerimisele juba kinnisvaratehingu kavandamise algfaasis hoidmaks ära hilisemaid probleeme.

Teise olulise probleemina arutleti kinnisvaramaakleri kutsega kaasneva vastutuse üle. Hoolimata sellest, et maakleriteenusega võib kliendile kaasneda märkimisväärne rahaline kasu või kahju, ei teadvusta kliendid Narvas selle kutsega kaasneva pädevuse vajadust. Põhjendamatute hinnaootuste tekitamine ja teenuselepinguga kaasnevate kohustuste rikkumised maakleri poolt on liiga tavalised olukorrad. Seetõttu kinnitasid ümarlaual osalenud maaklerfirmade esindajad nõustumist järgida maakleriteenuse head tava. Samuti lubati klientidele senisest põhjalikumalt selgitada maaklerilepinguga maaklerile kaasnevaid kohustusi ja kliendile tekkivaid õiguseid.

Loomulikult ei saanud kohtumine mööduda ka ilma üldise turuolukorra aruteluta. Osalejate ühine hinnang oli, et seoses mastaapsete ehitusprojektide lõppemisega, on vabanenud/vabanemas tugevalt üle 500 korteri, mis on väga suur maht. Uusi üürnikke sellises mahus pole tulemas ning osa varast pannakse juba müüki. Seetõttu on korterite hinnalangus alanud ning see võib kevadeks jõuda paarikümne protsendini.

Kohtumise korraldajana oli mul hea meel näha, et Narva linna kinnisvaraspetsialistid on valmis ühistegevust arendama. Tõenäoliselt on aeg küps selleks, et Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda selles regioonis oma tegevust tutvustaksid.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Ajaloorubriik: Keskaegsest Narvast – linnast ja müürist

15.12.2014

Taanlaste valitsemise ajal oli Narva ümbritsetud arvatavasti puidust taraga. Liivi ordu algatas aga 14. sajandi teises pooles programmi linna kindlustamiseks. Töid juhtis Põltsamaa foogt Hindrik von Oldendorp ja Narva foogt Arndt von Alterna, kes määras kindlaks linna piirid ja pani paika ehitusplaanid. Selle järgi oli Narva peaaegu nelinurkse kujuga, külgnedes linnusega lõunasuunal.

Sisuliselt kujunes kivimüüriga ümbirtsetud linn Hermanni linnuse kolmandaks suureks eeshooviks. Kokku hõlmas linn toona umbes 13 hektari suuruse kaitstud maa-ala, sellest kuulus linnusevälisele linnale 9,5 hektarit, mis oli jaotatud 23 kvartaliks. Kvartalid olid võrdlemisi korrapärase kujuga, rajatud ilmselt ühtse kava alusel. Hooneid võis toona olla kuni 80. Põhja-lõuna-sihiliseks teljeks oli Suur tänav, sellega ristusid Viru ja Rüütli tänav. Suure ja Viru tänava ristmiku äärde jäi keskaegne turuplats, mille ääres olid vaekoda ja poed, linnakirikuga külgneval krundil raetuba ja kool. Eemale jäid gildihoone ja gildi aed. Olgu öeldud, et tänasesse asupaika vanalinna lääneosas viidi turuplats pärast linna põlemist Liivi sõjas.

Linnamüüri ehitus kulges aga väga kiiresti ja juba 14. sajandi lõpuks oli see valmis. Kui 1418. aastal küsis ordumeister foogtilt, kas Narvas on veel midagi teha, vastas viimane, et linna ümber on vaja kaevata kaitsekraav. Kunstiajaloolane Kaur Alttoa on aga kahelnud, kas algselt müür üldse piiras linna tervikuna või puudus see looduslikult hästi kaitstud idaküljel.

Müüride paksus ei ületanud kahte meetrit, nende ülemine osa lõppes kaitsekäigu ja laskeavadega. Müüride perimeetril asetsesid tornid, mis olid koondatud peamiselt väravate juurde. Umbes kilomeetri pikkust linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni. Viimaste nimetusi pole aga teada.

Keskaegses linnamüüris on lõpuks kokku neli väravat. Karja- ehk Vene värav asus linna põhjapoolses müüris Suure tänava lõpus, olles kõige suurem ja kaunim, linna peavärav. Värava lai võlvkäik oli kaitstud metall-lehtedega ülelöödud kahepoolse väravaga, mistõttu on seda kutsutud raudseks väravaks. Nimetuse sai värav selle järgi, et sealtkaudu ajas linnarahvas oma loomad karjamaale. Samuti saabusid Vene värava kaudu linna venelastest kaupmehed. Väravat on esimest korda mainitud 1462. aastal.

Virumaale viiva Viru tänava läänepoolsesse otsa ehitati Viru värav. Selle kaudu sõitsid linna Tallinna kaupmehed. Siit ka värava teine nimetus Tallinna värav. 1582. aastal ehitati Viru värava ette bastion, mis kandis nime Vanavall. See sulges sissepääsu linna.

Vana Rannavärav (ka Väike Rannavärav) viis Rüütli tänava lõpust jõe äärde. Selle väravava kaudu viisid linnakodanikud sadamasse oma kaupu. Tagasi tuldi aga Karjavärava kaudu, sest Vana Rannavärava juures oli väga järsk tõus. See värav säilis kuni 1845. aastani, mil see põhjalikult ümber ehitati ja Pimeväravaks nimetati.

16. sajandil tekkis linna veel üks värav. Väike Rannavärav, hilisema nimega Veevärav (Vesivärav) asus Narva jõe ülesõidukohal, praegusest maanteest natuke põhja pool.

Linnaväravate ees olid tõstesillad, kust pääses üle linnamüüri ümbritseva vallikraavi. Ordu aja lõpu poole linnamüüri täiustatakse, väravaid tugevdatakse eesväravatega ja kasutusele võetud suurtükkide tarbeks kohandatakse mitmed keskaegsed müüritornid spetsiaalseteks suurtükitornideks ehk rondeelideks, neist kaks on linnuse läänehoovi nurkades ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Muidu anti käsk keskaegse linnamüüri lammutamiseks 1777. aastal.

Lisatud on üleval Oleariuse vaade Narvale ja Jaanilinnale 1656. aastal, kui Narva oli säilitanud veel oma keskaegse ilme.

All aga vaade Õhtu- ja Hommikumaa piirile keskaja lõpus.

Oleariuse vaade Narvale ja Jaanilinnale 1656. aastal, kui Narva oli säilitanud veel oma keskaegse ilme.

Oleariuse vaade Narvale ja Jaanilinnale 1656. aastal, kui Narva oli säilitanud veel oma keskaegse ilme

Vvaade Õhtu- ja Hommikumaa piirile keskaja lõpus.

Vvaade Õhtu- ja Hommikumaa piirile keskaja lõpus

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Pro Kapital Grupp Olulise osaluse muutus

14.12.2014

Pro Kapital10.12.2014 teavitas Vladimir Maslov talle kuuluvate häälte arvu vähenemisest AS-i Pro Kapital Grupp 9,95%-ni.

Osaluse vähendamine toimus 01.12.2014 toimunud võõrandamistehingu tulemusel.

Enne tehingut kuulus Vladimir Maslovile 6 132 598 aktsiat, mis moodustas kokku 11,33% kõigist AS Pro Kapital Grupp aktsiatest.

Tehingu järgselt kuulub Vladimir Maslovile 5 382 598 aktsiat, mis moodustab kokku 9,95% kõigist AS Pro Kapital Grupp aktsiatest.

Aktsiaid hoitakse Clearstream Banking Luxembourg S.A esindajakonto kaudu.

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus toimub 30/03-02/04/2015

14.12.2014

Kinnisvara täiendkoolitusOled juba ammu mõelnud, et Sinust võiks saada kutseline maakler? Kinnisvarakoolis toimub 30/03-02/04/2015 Kinnisvara täiendkoolitus.

Kinnisvara täiendkoolitus on spetsiaalselt väljatöötatud maakleri kutseeksami ettevalmistuseks. Suur osa koolitusest ehk 12 tundi on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele. See on valdkond, milles maakleritelt oodatakse sageli kõrget pädevust.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle, kui soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast, soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist ning tahad pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust ja soovid läbida edukalt maakleri kutseeksami.

Kinnisvarakoolituse lektoriteks on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jurist ja koolitaja Evi Hindpere, Riigikinnisvara projektijuht Marko Sula ning IIZI Kindlustusmaakler AS-ist Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub neljal päeval 30/03-02/04/2015.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

13.12.2014

SwedbankKäesoleva aasta kolmandal kvartalil langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias paranes eluaseme taskukohasus tänu kiirele palgakasvule, mis ületas korterihindade kasvu.

Tallinna korterihindade kasv oli endiselt kiire – aastases võrdluses ligi 15%. Kõrgete korterihindade tõttu nõudlus vähenes ning tehingute arv langes 9% võrra. Samal ajal kasvas nii uute kui vanade korterite pakkumine. Järgnevatel kvartalitel ootame korterite müügipakkumise kasvu tõttu hinnakasvu jätkuvat aeglustumist. Vilniuses tõusid korterihinnad aastases võrdluses 14% ning Riias 7%. Tehingute arv mõlemas linnas vähenes aastaga veidi alla 2%.

Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 60%, Tallinnas 42% ja Vilniuses 24% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki selle aasta kolmanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit.

1 2 3 … 1,166 1,167 1,168 … 1,573 1,574 1,575