Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mis aitab osa Tartu kesklinna elamupiirkonnast muuta terviklikult nutikaks linnaosaks. Endisest 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast saab tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa.
„Selle projektiga toome koostöös partneritega Tartusse ligi kaheksa miljonit eurot, mis võimaldab meil linnakeskkonnas teha väga olulisi muudatusi ja millega Tartu astub pika sammu edasi infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel igapäevaelus. Loome nutika linnaosa, kus pannakse suurt rõhku keskkonnasäästlikele eluviisidele,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas
Tartus on projekti pilootalaks valitud 0,39 km2 suurune ala kesklinnas, mis hõlmab Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate nn hruštšovkade piirkonda. Nutikas linnaosa sisaldab peale hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ning nutikodu rakenduste ka uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises. Nii näiteks paigaldatakse renoveeritavatele elamutele taastuvenergia tootmiseks päikesepaneele ning uudse lahendusena taaskasutatakse elektriautode vanu akusid taastuvenergia salvestamiseks.
Kaugjahutusvõrgust vabanev jääksoojus on plaanis suunata kaugküttevõrku ning kasutada näiteks kortermajades sooja vee tootmiseks. Tänavavalgustuse energiatarbimist vähendatakse LED-valgustitel ning sensoritel põhineva valgustusvõrgu rajamisega. Nutikasse linnaossa tulevad elektriautode laadimispunktid, elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid ning sensorid müra, õhusaaste, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiseks ning teeolude jälgimiseks.
Samuti luuakse projekti raames elanikele infotehnoloogiline nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida, analüüsida ning reguleerida oma kodust energiatarbimist, soodustada kogukonnasisest infovahetust ja saada reaalajas infot lähedal asuvates rendipunktides paiknevate sõiduvahendite ning linnakeskkonna olude kohta.
“Suurprojekti peamine väljakutse ning ühtlasi ka suurim väärtus seisneb nutika linnaosa terviklahenduse elluviimises, elanike kaasamises ning erinevate tehnoloogiate ja ärimudelite kokkusidumises. Tänapäeval on ridamisi saadaval erinevaid nutikaid lahendusi, mis võimaldavad inimeste igapäevaelu mugavamaks muuta ning kulutusi vähendada, kuid nende tõhusa rakendamise eelduseks on teadlikud ja motiveeritud kasutajad,” ütles projektijuht Tartu Teaduspargi juhatuse liige Raimond Tamm.
SmartEnCity projekti partnerlinnadeks on Tartu, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani).
Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, AS Eesti Telekom, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ.
Projekti SmartEnCity peamine eesmärk on ellu viia targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav.
Projekti tegevuste elluviimiseks toetatakse Eesti partnereid kokku 8,2 miljoni euroga. SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ ning tegevused on kavas ellu viia kolme ja poole aasta jooksul.




Tallinn kavandab projekti „Fassaadid korda“ raames toetuste andmise korda reguleeriva Linnavolikogu määruse muutmist, mis annab võimaluse toetada ka neid korteriühistuid, kes SA KredEx-i toetusele ei pretendeeri, kuid renoveerivad enda eluhooneid panga krediiti kasutades.
Kuigi aeg-ajalt tõuseb päevakorda vanade paneelmajade lammutamise teema, ei saa seda nii kategooriliselt käsitleda, et võtame mõne magala tervenisti maha ja ehitame uued korterid asemele, kirjutab Arco Vara Tallinna esinduse elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.
Kiire palgakasvu jätkumine kolmandas kvartalis ei olnud üllatus, kuna seda näitasid juba maksuameti palgastatistika numbrid. Statistikaameti järgi ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1045 euroni, kasvades aastaga umbes 7%. Maksu- ja tolliameti andmetel oli kolmanda kvartali palga mediaanväljamakse 733 eurot ehk 8% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmed palga väljamaksete kohta ei ole otseselt võrreldavad.
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 1045 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.

Both seasonally adjusted quarterly wage growth and average annual wage growth were faster than in the second quarter

2015. aasta kolmandas kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,5 miljardi euro, mida maksti välja 566 999 inimesele. Kvartali mediaanväljamakse oli 733 eurot kuus.
13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitis tänavu Pühajärve biokatlamaja, mis žürii hinnangul täitis kõige enam võistluse eesmärki – ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähemtähtsam pole ka see, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.
Olen olnud mõnda aega korteriühistu juhatuses aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatusele tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühistut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabatahtlikke siis olen ma niiöelda sunduslikult juhatuses edasi. 
Nordecon AS’i Ukraina vabariigis registreeritud tütarettevõte OOO Eurocon Ukraine ja OOO Prosperitatis sõlmisid peatöövõtu raamlepingu Kiievi oblastisse Brovary linna korterelamute rajooni ning kaasneva sotsiaalse infrastruktuuri rajamiseks ligi 80 hektari suurusele kinnistule.

In Q3 2015, 9 769 transactions with housing were effected in Estonia. At the same time, 983 units of housing received permits for use. Assuming hypothetically that under the conditions of a stable market the number of transactions effected with housing is roughly the same as the number of units of housing completed, it may be said that 10% of all transactions with housing in Estonia are effected with new housing.

Täna ja homme toimub Tallinnas Nordea Kontserdimajas järjekorras üheksas puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”, mille eesmärk on edendada puidu kui suurepärase loodusliku materjali kasutamist ehitusmaterjalina. Praktilisi kogemusi jagavad silmapaistvad arhitektid ja insenerid Euroopast ja Ameerikast.








