Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Endover Kinnisvara ja Crowdestate’i värske koostööprojekti tulusus on 12,25%

EndoverTäna algab Endover Kinnisvara rekonstrueeritava Heina tänav 5 ühisrahastus. Koostöös ühisrahastusplatvormiga Crowdestate pakutakse selle liikmetele võimalust rahastada arendusprojekti kokku 200 000 euro ulatuses. Crowdestate’i liikmete tehtavate investeeringute fikseeritud netotulusus (IRR) on 12,25% aastas.

Endover Kinnisvara tegevjuht Robert Laud: “Täna käivitasime Endover’i ja Crowdestate’i kolmanda koostööprojekti, et vabastada Heina tänav 5 projekti investeeritud omakapital. Üks projekti tugevusi on kindlasti see, et tänaseks on seal müüdud juba 62% korteriomanditest. Pelgulinn on Tallinnas populaarne elamiskoht, vaid aastaga on seal kinnisvaratehingute arv kasvanud 26%.
Meie käesoleva aasta varasemad head tootlust pakkunud rahastused, Villa Soans (Raua 25) ja Toompuiestee 13, märgiti ära esimeste tundide jooksul: viimane neist rekordilise 3 tunniga.”

Crowdestate’i juht Loit Linnupõld: “Koostöös tugeva arendaja Endoveriga oleme märgatavalt laiendanud inimeste võimalusi kinnisvarasse investeerida. Märkimise kiirus on näidanud, et inimestel on vaba raha olemas ja seda tahetakse teenima panna. Crowdestate’i ühine investeerimisjõud ühendab täna ligi 3000 inimest.”

Arendusprojekti raames rekonstrueeritakse Heina 5 kinnistul asuv 20. sajandi alguses valminud miljööväärtuslik hoone ning rajatakse õuele tänavapoolse majaga harmoneeruv hoovimaja. Heina 5 tänavapoolne maja on tammealleel asuv 3-korruseline puithoone. Majas on 8 korterit, millest 6 on käesolevaks hetkeks müüdud. Rohelises avaras sisehoovis asuv ridaelamu tüüpi hoovimaja on 2-tasapinnaline, 5 eraldi sissepääsuga uusehitis, millest tänaseks on müüdud 2 korterit. Korterite juurde kuuluvad suured hoovivaatega rõdud ja avarad terrassid. Puhkealaga haljastatud tagahoovis on vaba aja veetmiseks ruumi ja võimalusi nii täiskasvanutele kui ka lastele.

947 000 eurose maksumusega arendusprojekt on täies mahus rahastatud ning ehitustegevuse ettevalmistamisega alustati 2014. aasta lõpus. Ehitustegevuse lõpp on kavandatud 2015. aasta septembrisse.

Heina 5 veebileht: www.endover.ee/heina5

Crowdestate.eu on uus kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis vahendab eelnevalt läbi analüüsitud kinnisvarasse investeerimise võimalusi ning teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks igale soovijale.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel.

Heina 5, Tallinn

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigikohtu praktika: Muinsuskaitseameti pädevus muinsuskaitse eritingimuste andmisel

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsMuinsuskaitseamet jättis Pärnus Lai tn 10 asuva kinnistu hoonestamise muinsuskaitse eritingimused soovitud kujul kooskõlastamata ja esitas oma tingimused kinnistu hoonestamisele. Riigikohtul tuli kohtuasjas 3-3-1-82-14 vastata küsimusele, kas Muinsuskaitseameti mittenõustumine 70 meetri kõrguse hooneosa rajamisega ja hoonele 30-meetrise kõrguspiirangu seadmine oli õiguspärane.

Riigikohus leidis, et arvestades kavandatava hoone kõrgust ja asukohta (olulise vaatepunkti läheduses, vaatleja ja kirikutorni vahel, otse vaatesektori kõrval), pole välistatud, et uus hoone võib hakata vaadet häirima. Seega on Muinsuskaitseamet käitunud õiguspäraselt, keeldudes eritingimuste kooskõlastamisest osas, mis lubaks rajada 70 m kõrguse hoone.

Muinsuskaitseameti esitatud lisatingimust, mille kohaselt võib kavandatava uushoonestuse plaanitud torniosa kõrgus olla maksimaalselt 30 meetrit, põhjendati kahe argumendiga: Pärnu linna ajalooliselt kujunenud mastaabiga ja sellega, et ümbruskonnas on kehtivate detailplaneeringutega lubatud maksimaalselt 30 meetri kõrgused hooned.

Riigikohus leidis, et eeltoodust tulenevalt tuli Muinsuskaitseametil 30-meetrise maksimumkõrguse tingimuse seadmisel samuti piirduda kaalutlustega, mis seonduvad kaitseala vaadeldavusega, täpsemalt kavandatava tornehitise mõjuga Eliisabeti kiriku tornile avanevale vaatele. Protokollis välja toodud kaalutlused – Pärnu linna ajalooliselt väljakujunenud mastaap ja ümbritsevatele kinnistutele ehitamisele seatud kõrguspiirid – Eliisabeti kiriku vaadeldavusega ei seondunud.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et Muinsuskaitseameti otsus seada kavandatava hoonestuse 30-meetrine kõrguspiirang oli nõuetekohaselt kaalutlemata ning seetõttu õigusvastane. Riigikohus selgitas, et otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei tähenda, et 30-meetrine kõrguspiirang ei võiks muinsuskaitse eesmärkide saavutamiseks lõpptulemusena siiski vajalikuks osutuda, kui selleni jõutakse seaduslikke ja asjakohaseid kaalutlusi vaagides.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kloostrimetsa naabrusse kavandatakse väikest elamurajooni

Pirita linnaosaTallinna linnavalitsus algatas Kloostrimetsa tee 62 kinnistu detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga luua võimalus alale eramute rajamiseks.

Pirita linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,82 ha. Detailplaneeringuga soovitakse Kloostrimetsa tee 62 kinnistu jagada viieteistkümneks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks.

Elamumaa sihtotstarbega kruntidele soovib arendaja ehitada kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamud ja abihooned. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav ala asub Pirita linnaosas Laiaküla asumis Kloostrimetsa tee, Pärnamäe tee ja Põdrakanepi tee vahelisel alal. Lähedusse jäävad teletorn, botaanikaaed, Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pärnamäe kalmistu. Kontaktvööndis on kahekorruseliste üksikelamutega hoonestatud piirkonnad vaheldumisi puistualadega. Piirkonna elamukruntidel on säilitatud kõrghaljastus. Juurdepääs planeeritavale alale on Laiaküla teelt ja Pärnamäe teelt Kloostrimetsa tee 70a kinnistu kaudu.

Hooned on paigutatud sisetänava äärde selliselt, et säiliksid kõik väärtuslikud puud ning kruntidel tekivad nn tagaaiad, kus kõrghaljastus moodustab naaberkruntidega suurema ja tervikliku haljasmassiivi.

Kavandatavad elamumaa sihtotstarbega kruntide suurused jäävad vahemikku 1517-1755 m2. Lisaks on alale kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt pindalaga 1413 m2 mängu- ja spordiväljakute rajamiseks. Laiaküla tee äärde on kavandatud haljaskoridor. Planeeritud hoonestuse mahud ja paigutus sobivad metsalinnalaadsesse asumisse.

Algatatud detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Planeeritavast alast kirdesse on Pirita linnaosa üldplaneeringus kavandatud perspektiivne Laiaküla tee ja haljaskoridor koos liikumisrajaga, mille laius on võimaluse korral vähemalt 25 m.

Juurdepääs alale on kavandatud Laiaküla teelt, mille lahendus selgub edasise planeerimise käigus koostöös naaberalade maaomanikega.

Kloostrimetsa tee 62 hoonestamata kinnistu omanik on OÜ Favorte. Detailplaneeringu eskiisi koostamisel aluseks olnud hoonestuslahenduse on koostanud Kadarik, Tüür Arhitektid OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas RUUM JA MAASTIK OÜ.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab algatatud Kloostrimetsa tee 62 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: palk kerkib korterihindadest aeglasemalt

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkEesti keskmine brutopalk kerkis 2014 IV kvartalis statistikaameti andmetel 1039 euroni. Aastaga kerkis keskmine palk 5,4%. Tallinna näitajad olid üsna samas suurusjärgus olles 1183 eurot ja 4,8%.

Ettevõtjad kurdavad kiire palgatõusu ja tööjõupuuduse üle. Kinnisvaraturu vaatenurgast vaadatuna pole aga sissetuleku tõus sugugi kiire, sest Eesti korteritehingu keskmine ruutmeetrihind kerkis samal ajal 9 ja Tallinnas 12%. Samuti on varasema nelja aasta jooksul korterihindade tõus ületanud oluliselt palgatõusu.

Teisisõnu saab keskmise palga saaja osta järjest väiksema hulga korteri ruutmeetreid. Eks selles seisne oluline põhjus, miks korteritehingute arv on näidanud langust. Jaanuarikuine Eesti korteritehingute arv jäi aastatagusele 10% alla. Veebruaris raporteeriti tehingute arvu langust 1%.

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõmme sai ühe tänava juurde

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas määrata Nõmme linnaosas Männiku asumis Valdeku tänavalt põhjasuunas kulgeva tänava nimeks Kvartsliiva tänav.

Valdeku tänavalt põhjasuunas kulgevalt seni nimetult tänavalõigult on juurdepääs paljudele Liiva kalmistu ja raudtee vahelisele alale jäävatele tootmishoonetele.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon märkis, et Valdeku 107c kinnistul kulgev juurdepääsutee on tajutav iseseisva tänavana, mistõttu ei ole selle käsitlemine Valdeku tänava osana kooskõlas kehtiva korraga. Vastuolu kõrvaldamiseks tegi nimekomisjon ettepaneku anda tänavalõigule iseseisev tänavanimi.

Piirkonda planeeritud Lubiliiva ja Räniliiva tänava nimedest tulenevalt ning arvestades asjaolu, et Eesti Vabariigi algusaastail rajati Valdeku tänava ja raudtee ristumiskohas asunud Valdeku raudteepeatuse juurde Kvartsi-nimeline tehas, toetas nimekomisjon Kvartsliiva tänava nime.

Pärast tänavanime määramist muudetakse uuest tänavanimest tulenevalt sellelt tänavalt juurdepääsu omavate maaüksuste aadressid.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 17. veebruaril 2015. Vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale on avalikkust teavitatud käesolevast kohanime määramise eelnõust. Eelteade kohanimede määramise kohta on edastatud 19. veebruaril 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Efektiivne energiakasutus saab alguse mõtlemisest

TallinnTallinna abilinnapea Eha Võrk tutvustas VIII Balti Elamumajanduse Konverentsil uudseid lahendusi kortermajade renoveerimisel.

„Rutiinist nakatunud inimeste seas kehtib väärarvamus – mõtlemisviis, et enne kui asi pole halb, pole vaja seda puutuda,“ tõdes Võrk. „Sama kehtib ka paljude korteriühistutes elavate inimeste suhtes. Tegelikult on aga vaja muutustega kaasas käia. Miks jääda toimetama vanaviisi, kui saab säästlikumalt – nii energiaressurssi kui ka pikemas perspektiivis rahalist ressurssi silmas pidades.“

Võrk rõhutas, et võidab mitte see, kes paremini hetkeseisuga kohaneb, vaid see, kes oskab kohaneda muutustega. „Kogu maailmas käib üks suur innovaatilisuse ajurünnak, kus leitakse ja rakendatakse alalõpmata uusi ja kasulikke ideid,“ ütles Võrk. „Oleks rumalus seda maailma poolt pakutavat mitte kasutada.“

Võrk tõdes, et Eestit võib mõneski asjas tuua esile kui pioneeri ja eestvedajat ning uuendustele avatusega ei tohiks meil probleeme olla.

„Kortermajade renoveerimisel uute lahenduste rakendamisel on toimunud põlvkondade vahetus – pakutakse uusi lahendusi nii tehnilises kui finantseerimise mõttes“ tunnustas Võrk. „On hakatud pakutavaid uusi lahendusi kasutama. Meil tulebki inimesi julgustada uutele lahendustele avatud olema, peame neil aitama leida vastust küsimusele – kas eelistame kestvat või tarbivat-raiskavat ühiskonda?“

Võrk rõhutas, et säästev areng vähendab kommunaalkulusid ning aitab seega kodukulud kontrolli all hoida.

„Tallinn on seadnud eesmärgiks linn kestva arengu,“ ütles Võrk. „Elamumajanduse osakaal Tallinna energia kogutarbimisest moodustab ligi 40%,“ tõdes Võrk.

„Kõige suurem soojuse ja energia säästupotentsiaal on elamute tervikrenoveerimine: välispiirete soojustamine, akende vahetamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ja vana automatiseerimata soojussõlme väljavahetamine uue automatiseeritud soojussõlmega ning maja küttesüsteemi tasakaalustamine.“

Võrk rõhutas, et vajalik on riigipoolse toetuse jätkumine ja toetuste suurendamine Euroopa Liidu struktuurifondidest – see elavdaks märkimisväärselt elamute tervikrekonstrueerimist ja suurendaks tööhõivet. Tallinn on püüdnud olla säästvamale energiatarbimisele üleminekul eeskujuks, lisas Võrk. „Euroopa rohelise pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Algatuse eesmärk on kutsuda kõiki Euroopa linnasid ja inimesi üles igapäevaselt parema ja säästvama elukeskkonna poole püüdlema.“

Võrk tõi näiteks taastuvate energiaallikate kasutusele võtmiseks suuri investeeringuid ette võtnud 2011. aasta Euroopa roheline pealinna Hamburgi, kes on selles küsimuses üks Euroopa arenenumaid suurlinnu. „Ühtlasi on Hamburgis läbi viidud programm, mille käigus uuendati ja kaasajastati olemasolevaid eluruume, muutes need äärmiselt energiasäästlikuks;“ ütles Võrk. „Kindlasti tasub meil Hamburgi kogemustest õppida.

Võrk juhtis tähelepanu, et Tallinna linn toetab ühistuid renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu osalise katmisega projekti “Fassaadid korda“ kaudu. „Teadlikkuse tõstmiseks ja inimeste kaasamiseks tuleb korraldada kõigile avatud infopäevi ning konverentse.“

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arvamus: palun rohkem hea arhitektuuriga arendusprojekte

Uus MaaEesti uuselamute arendusturg on jõudnud huvitavasse situatsiooni. Ühelt poolt on endiselt olemas täiesti korralik nõudlus, teisalt aga ka ülepakkumine. Selle põhjuseks on ostjate aina kasvavad nõudmised, kuid ka arendajate liigne optimism piirkondade osas, mis on end mõnes mõttes juba ammendanud.

Igakuiselt lisandub Tallinna kinnisvarapakkumistesse keskmiselt ca 50-80, veebruaris aga näiteks 125 uut korterit. Nii öelda laojääk aga kasvab, sest igas kuus müüakse uusi kortereid keskmiselt 60-80% lisanduvast mahust, kusjuures kõrged protsendid tulevad peamiselt seetõttu, et vormistatakse varem broneeritud korterite ostu-müügilepinguid. Aasta-taguse ajaga võrreldavat hoogsat broneerimist näeb nüüd aga harvem.

Uusarendusturu jälgimiseks on mul alati olnud teatud indikaatorprojektid, mis esindavad kõige paremini mingi konkreetse aja nõudmisi. Nendes majades toimub vaadeldavatel hetkedel alati kiire korterite broneerimine ning üldiselt esindavad nad ka antud aja trende. Nii olen jälginud investeerimiskortereiks müüdud uusi maju kesklinnas, renoveeritud puithooneid Kalamajas ja Kadriorus, kaht arendusprojekti Lasnamäel ja Mustamäel jne. Praegu on indikaatoriteks väikese korterite arvu ja kvaliteetse arhitektuuriga nn butiikmajad kesklinnas ja selle ümbruses ning suuremad projektid äärelinnas, keskmisest looduserohkemas asukohas.

Kõigi vaatlusaastate jooksul on toimunud pidev ostjaskonna poolt esitatavate nõudmiste kasv ning iga uue indikaatorprojekti esile kerkides pole muutuse põhjuseks mitte ainult asukoha, kommunikatsioonide või hinna tähtsus, vaid aina enam ka keskkonna olulisus. Praegu müüv arendusprojekt pole enam lihtsalt kvaliteetne maja õiglase hinnaga, vaid see on üks tervik, mis muu hulgas suhestub hästi ümbritsevaga ja täiendab olemasolevat keskkonda.

Ennist mainitud trend – väikesed butiikmajad linna keskosas ning suuremad äärelinnaprojektid kirjeldavad päris hästi tänast päeva ja tulevikku. Mitmed seni populaarsed olnud piirkonnad on täis ehitatud ning mastaapseid projekte pole neisse enam mõtet rajada. Üks asi on piiratud nõudlus, kuid niisamuti on karjuvateks probleemideks avalike teenuste vähesus ja autostumine aina kasvava elanikkonnaga kesklinnaasumites. „Ma soovin elada just selles asumis“, pole enam tähtsaim argument. Inimesed teevad olmelisi valikuid ning kaaluvad ostuotsust palju.

Väikesesse butiikmajja ajaloolises asumis ostab inimene, kelle nõudmised ja võimalused lähevad pakutavaga kokku. Samale krundile pole mõtet aga rajada näiteks 30-40 korteriga kokkusurutud elamugruppi, sest keskkond ja potentsiaalne ostjaskond ei võta seda enam vastu. Suuri maju tasub ehitada sinna, kus on ruumi.

Arenduse kui terviku ideoloogiaga käib kaasas ka arhitektuuri tähtsustamine. Kui kaks aastat tagasi viisin läbi väikese selleteemalise küsitluse, polnud uue maja välimus veel eriti oluline. Nüüd on aga asjad kiirelt muutumas. Mul on ees üks paarisaja reaga Tallinna uusarenduste ja rekonstrueerimisprojektide statistikat sisaldav exceli fail, kus on täpselt kirjas, mis müüb ja mis mitte. Tean kõiki neid maju peast ja oskan öelda, miks mõni projekt pole edukas. Esimene põhjus on loomulikult hind, kuid teiseks maja arhitektuur, mis ümbritsevat ei kõneta või on lihtsalt igav. Hoone välimusest räägib tänane ostjaskond palju enam.

Seega – et tabada praeguse, uute korterite ostjaskonna nõudmisi, tasub arendajail veidi ümber orienteeruda. Ehitage hooneid sinna, kus on ruumi, „vallutage“ uusi territooriume, rajage uut keskkonda. Ärge määrake pakkumishinda minevikus toimunud tehingute, vaid eeldatava tuleviku järgi.

Samuti pöörake tähelepanu arhitektuurile ja selle sobivusele keskkonda, ärge liigselt ratsionaliseerige, sest igav kuubik keset ajalooliste majade gruppi ei too ostjaid. Nii nagu investeeritakse hoone sisemusse ja kommunikatsioonidesse, võiks enam raha kulutada ka hoone välimusele. Et iga uus maja oleks selline, mida ka aastakümnete pärast oleks hea vaadata ning mis tulevikus ehk arhitektuuripärlina kaitse allagi võetakse.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigikohtu praktika: Ehituse töövõtulepingu järgne tasu

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasjas 3-2-1-145-14 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas hageja nõue tööde eest tasu saamiseks oli põhjendatud. Nimelt telliti töövõtulepinguga ehitise juurdeehitus- ja renoveerimistöid ning nende eest tuli tasuda kolmes osas. Tellija jättis tööde eest osaliselt maksmata ning esitas töövõtulepingu ülesütlemise teate, kuna leidis, et töö oli tehtud puudustega.

Kohtud selgitasid välja, et kuigi tööd olid esitatud vastuvõtmiseks, ei ole vastuvõtmata tööde kohta esitanud puuduste parandamise nõuet. Töövõtuleping lõpetati ühepoolselt ning lisaks esitati rahaline nõue, millega sooviti tasaarvestada tööde tasunõue. Nii jäeti tööde eest tasumata.

Riigikohus pidas vajalikuks välja selgitada, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama, samuti ka seda, milliseid töid hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle juba tasunud. Kolleegium rõhutas, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest, kui puudused töös on ebaolulised. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Selleks, et kindlaks teha, kas töö saab lugeda vastuvõetuks, on oluline hinnata, kas tellija rikkus mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmise kohustust.

Riigikohus selgitas ka seda, et tööde mittevastavust peab seda väitev isik tõendama. Kui seda tõendada ei ole võimalik, siis ei ole ka võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, nt taganeda lepingust, ning kokkulepitud tasu tuleb välja maksta. Lisaks selgitas Riigikohus, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ober-Haus: Real Estate Market Report 2015 – Viilnius, Riga, Tallinn

ober-haus-Market-Report-Baltic-States-2015-03-10

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Colliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015

ColliersColliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

3 soovitust kinnisvara pärandamisel

Domus KinnisvaraRohkem või vähem meiega seotud lahkunud jätavad paratamatult endast maha erinevat vara ja kohustusi, millega siiajääjatel tuleb otsustuskorras tegelema asuda.

Olen maaklerina kokku puutunud väga erinevate olukordadega pärimistemaatika vallas ning ikka pidanud erinevatele küsimustele vastuseid otsima. Iga inimene saab ennetada ja vähendada enda lahkumisega seotud kitsaskohti ning seeläbi muuta ka pärijate elu lihtsamaks. Alljärgnevalt toon ära 3 põhilist võimalust, mille seaduslikku vormistamist võiks iga kinnisvara omav isik oma eluea jooksul tõsiselt kaaluda:

  1. Notariaalne testament ehk isiklik tahteavaldus on parim võimalik viis hoida nii enda kui teiste jaoks tulevikus asjad kontrolli all. Seadus võimaldab olla selles osas piisavalt paindlik – erinevate näidetena väärivad äramärkimist abikaasa kasuks tehtud testament või tingimuslik testament või hoopis heategevuseks annetatud (kinnis)vara testament.
  2. Abielupaaridel on mõistlik koostada vastastikune testament, mille põhiolemuseks on teha oma surma puhuks ühiselt korraldusi ning siduda omavahel selliste ühiste korralduste kehtivus.
  3. Vabas kooselus elavaid inimesi aitab samal eesmärgil pärimisleping. Antud lepinguga võivad pooled kokku leppida ka muudes tingimustes, nagu annaku tegemine kolmandale isikule vms.

Seadusejärgset pärimist ehk isevooluteed minemist ei saa kindlasti soovitada, kuna olen praktikuna korduvalt näinud, kui palju energiakulu ja probleeme tekkivad olukorrad põjustavad.

Kõige kindlam viis on avaldada oma soovid ja mõtted notarile, kes ära kuulates oskab tõendada iga inimese jaoks parima võimaliku lahenduse. Kõik notariaalselt vormistatud sellekohased dokumendid hoiustatakse pärimisregistris, mida peab Notarite Koda. Enne notari poole pöördumist on mõistlik üle vaadata pärimisseadus ja võimalusel vastav kirjandus, mis annab teemast põhjalikuma selguse.

Marge Tõnnis
Regiooni juht / Kutseline maakler


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Riigikohtu praktika: Kulutuste hüvitamine olukorras, kus kinnisasja omandamise eelleping on tühine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasjas nr 3-2-1-168-14 pidi Riigikohus vastama küsimusele, kas isikule tuleb hüvitada kulutused, mis on tehtud kinnisasja omandamise eellepingu alusel juhul, kui müügileping jääb sõlmimata.

Isik, kellele lubati eellepinguga maatükk müüa, tegi enne maa omandamist kulutusi, sh tasus elektrivõrguga liitumise eest, tasus ehitusloa riigilõivu, tellis maa-ala plaani, arhitektuur-ehitusliku projekti jms. Kohtus väitis kulutusi teinud isik, et talle kinnitati korduvalt, et kohe kui notari juurde leitakse aeg, vormistatakse müük notariaalselt. Lõpuks müüdi kinnistu siiski kolmandale isikule ja pealegi madalama hinnaga. Maatüki müünud isik väitis, et kuna eelleping oli sõlmitud lihtkirjalikult, oli see tühine ja ta ei pidanudki seda lepingut täitma.

Riigikohus selgitas, et pooled ei omanda tühisest eellepingust küll lepingulisi kohustusi, kuid kokkuleppeid sõlmides ja lubades neid täita luuakse teises pooles usaldus, et leping sõlmitakse. Seadus ütleb, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.

Kui seda siiski tehakse, on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue. Sellisel juhul on tegemist usalduskahjuga, mille puhul tuleb üldjuhul hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms). Siiski võib kohtu arvates usalduskahju teatud asjaoludel hõlmata ka ebaõnnestunud läbirääkimiste tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Seega võib kohtu hinnangul kahjustatud pool nõuda, et kahju tekitaja hüvitaks lisaks läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutustele ka need kulutused, mida ta tegi uskudes, et temaga leping ikkagi sõlmitakse.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Konkurents surub KV.EE indeksi tõusu maha

Portaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on kerkinud 78,5 punkti tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on see 14,4% kõrgemal. Viimati olid kinnisvaramüüjate ootused hinnataseme osas niivõrd kõrgel kuus aastat tagasi ehk 2009. aasta märtsis, mil KV.EE Indeks liikus 77-78 punkti lähedal.

Kõrgeim oli KV.EE Indeksi näit kaheksa aastat tagasi ehk 2007. aasta kevadel, mil indeks oli 107-108 punkti tasemel. Selleks, et elamispindade pakkujate tänane hinnaootus jõuaks samale tasemele peab see hetke baasilt kasvama veel enam kui kolmandiku võrra. Teisisõnu on kinnisvaramüüjate tänane hinnaootus kunagisest rekordist 27% allpool.

Kinnisvaratehingute hinnad on tipptasemele lähemal

Kui KV.EE indeks peegeldab pakkumishindu ehk kinnisvaramüüjate ootusi, siis tehingute hind näitab seda, kus nõudlus ja pakkumine reaalselt kokku saavad.

Võrreldes ajalooga on Eesti keskmine korterite tehinguhind 2007. aasta kevadisest rekorditasemest 16% allpool. Tallinnas, kus hinnatõus on olnud kiire, jäävad tänased korterite hinnad 2007. aasta tipptasemele 8% alla. Tartus kaubeldakse korteritega koguni 1% võrra kõrgemal tasemel, kui kaheksa aastat tagasi.

Konkurents elamuarenduses järjest suureneb

Tehinguhindades aeglasemalt kerkinud pakkumishinnad näitavad, et kinnisvaramüüjate ja ostjate ootused on teineteisele lähenenud. See peaks andma hea võimaluse tehingute tegemiseks.

Tulevikusuunas pilku heites võib arvata, et madal intressimäär hoiab ostujõudu heal tasemel. Samas on uusi arendusprojekte turule tulemas kui seeni peale sooja sügisvihma. See suurendab konkurentsi nii uute kui vanemate korterite turul ega anna võimalust hinnatõusu jätkumiseks.

Nii võime prognoosida, et KV.EE Indeks jätkab küll uute korteripakkumiste lisandumise tõttu kerkimist, kuid seda mitte liiga kiires tempos, sest konkurents surub hinnatõusu maha.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Veebruaris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide tootmises.

2014. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, samuti hinnatõus metallitootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Veebruar 2015 –
jaanuar 2015, %
Veebruar 2015 –
veebruar 2014, %
KOKKU -0,9 -2,7
Töötlev tööstus -0,2 -2,3
Mäetööstus 0,7 4,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -9,6 -10,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 2,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ja võrreldes 2014. aasta veebruariga -4,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid veebruaris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning paberi ja pabertoodete hinnad, samas langesid keemiatoodete, elektrienergia ja elektroonikaseadmete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,5% ja võrreldes 2014. aasta veebruariga -4,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste, jookide ja rõivaesemete hinnad, samas langesid ehitusmaterjalide, keemiatoodete ja toiduainete hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli nelja viimase aasta suurim

StatistikaametEluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3% ja 2013. aastal 10,7%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 10,1%.

Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad IV kvartalis 1% ning majade hinnad tõusid 1,8%. Kolmest vaadeldavast piirkonnast kahes olid korterite hinnad languses: Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga -4,8% ning ülejäänud Eestis -4,5%, vaid Tallinnas korterite hinnad tõusid 1,1%.

2013. aasta IV kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 10,2% ja majade hinnad 9,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 12,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,6% ning ülejäänud Eestis 8,6%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Diagramm: Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 11,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,3% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 9,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm