Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Arco Vara: Põgenemine Peterburist – tohutult suurelt ja lärmakalt ehitusplatsilt

05.12.2014 Tõnu Toompark

Sisserände tõttu 2025. aastaks rohkem kui kolmekordistuv Peterburi elanikkond vajab massiliselt uusi kortereid, mistõttu sealsed uusarendused mahutavad sama palju elanikke, kui keskmise suurusega Eesti linnad.

On täiesti arusaadav, kui lähema kümne aastaga 5,3 miljoni elanikuni kasvava suurlinna asukad ihaldavad juba täna puhata Eestis, näiteks Narva-Jõesuus, kus vaikus ja mändide tasane kohin tundub kui oleksid sisenenud paradiisi, räägib novembri alguses Peterburi kinnisvaramessi külastanud Arco Vara Ida-Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens.

Paljud eestlased mäletavad Peterburi sellise arhailise ja toretsevana, nagu see oli nõukogude ajal ega ole hiljem selles suurlinnas käinud. Missugune on Peterburi nägu täna?

Aastal 2004 koostatud üldplaani kohaselt moodustas 2015. aastaks planeeritava uusehituse maht kaks kolmandikku Eesti ehitusmahust ning 2025. aastaks on Peterburi uusehituste maht pooleteistkordne võrreldes tänase Eesti elamufondiga tervikuna.

Kui sõita läbi Peterburi magalarajoonide, hakkavad silma pikad paljukorruselised majaseinad ja pidevalt on näha erinevate uusehituste algust. Näiteks Rakveret ja Sillamäed peetakse Eestis küllaltki suurteks linnadeks, kuna need linnad on siin elanike arvu poolest seitsmendal-kaheksandal kohal, Peterburis elab aga samapalju inimesi ühes suuremas kortermajade kompleksis. Arhitektuuri, majade ja sisehoovide funktsionaalsuse, asustuse, elu ja olmekultuuri ning turuolukorra määrab ennekõike nende inimeste hulk, kes vajavad eluaset Peterburis.

Meile võib osa Peterburi elamukultuurist tunduda vastuvõetamatu, ebaesteetiline või kummaline, kuid võimsa ja toretseva metropoli tingimustes neid probleeme teistmoodi lahendada ei osata. Peterburi suurlinlik olustik muudab mõistetavaks ka jõukama Peterburi elaniku soovi soetada endale nn puhkusekorter vaikses, hubases ja puhtas Tallinnas või veel parem, Narva Jõesuus. Mõned meie kliendid on öelnud, et Eestis viibimise esimestel päevadel neil pea lausa valutab ja on uimane meie puhtast õhust ja vaikusest.

Milline ühiskonnakiht ostab Venemaal uusarenduste kortereid?

Üha kasvav nõudlus eluasemete järele on tekitanud suure hulga investoreid, kes ostavad kortereid nende hilisemaks väljaüürimiseks. Tavaline investeeringu tootlus Venemaal on praegu 10% aastas. Loomulikult on ka selliseid ostjaid, kes ostavad korteri endale. Täna algavad kahetoalise korteri hinnad 3 miljonist rublast. Venemaa laenusüsteem on paindlik ja toimib hästi, seetõttu on korteri ost töötavatele inimestele täiesti jõukohane.

Kui suured riskid Venemaal korteriostuga kaasnevad?

Suur osa uusarenduste korteritest müüakse ja ostetakse juba n-ö vundamendi staadiumis, kui arendajatel on vaja ehitusse raha investeerida. Loomulikult on korteri hind sellel hetkel ostja jaoks oluliselt soodsam võrreldes valmisehitatud majas ostetava korteri hinnaga. Erinevad arendajad mõtlevad välja erinevaid motivatsioonipakette nendele, kes on valmis tegema suure sissemaksu ehituse algstaadiumis, kingitusteks pakutakse nii tasuta mööblit kui ka sõiduautot.

Endiselt esineb ka juhtumeid, kus ehitusettevõtja pankrotistub enne ehituse valmimist. Sellise olukorra vastu 100% kaitset ei ole, ehitajad viitavad oma autoriteedile, usaldusväärsusele ja pikaajalisele kogemusele kinnisvaraturul. Ostjad saavad end kaitsta kinnisvaraarendaja tausta uurimisega nii tema partneritelt, pankadest, klientidelt kui ka oma tuttavatelt.

Milliste täiendavate joontega vene kinnisvaraarendust iseloomustada?

Peterburile ja Venemaale tervikuna on iseloomulik ehituse suur maht. Ehitatakse palju, kuna nõudlus on kõrge. Korter uues majas, see on Peterburis eluliselt vajalik kaup, võib öelda ka masstoodetav tarbekaup, mille puhul on oluline toote hind ja lähedus metroojaamale. Väga paljud kortermajad on sama sarnased kui vaade nende akendest. Sellised eluasemed sobivad suurepäraselt investeeringuteks.

Eestis lähtub klient korterit valides eelkõige esteetilistest kriteeriumidest: arhitektuur, planeering, välisilme, korterite arv majas, puhkeala ja laste mänguväljaku olemasolu, parkimiskoht, vaade, piirkond, jne. Korter uues majas – see tähendab eestlase jaoks olulist ostu, mida väärtustatakse ka kui jõukuse sümbolit.
Loomulikult leidub Peterburis ka väga huvitavaid, tavalisest erinevaid projekte. Venemaal on palju andekaid projekteerijaid, arhitekte ja turundajaid, kes töötavad nõudlike ja maksejõuliste klientide jaoks.

Kuivõrd ootavad idanaabrid samasugust lähenemist Eestis aset leidvalt kinnisvaraarenduselt?

Kui me räägime uusarenduse projektidest, siis Venemaalt tulnud ostja otsib Eestist eelkõige vaikust, skandinaavialikku disaini ja esteetikat ning euroopalikku kvaliteetset infrastruktuuri, teenindust ja elukvaliteeti. Need nelisada kilomeetrit, mis lahutavad Peterburi ja Tallinna, on hõlpsasti läbitavad. Tallinn on lähemal kui Praha ja odavam kui Helsingi ja meil on olemas kõik teenused, mida Skandinaaviamaadelt oodatakse. Kui vaid vene rubla stabiliseeruks ja välispoliitilised suhted paraneksid.

Kui on vaja mõnda aega elada või äri ajada Peterburis, kas Arco Vara soovitab seal elamispinda üürida või osta?

Kui räägime lühiajalisest või keskmise pikkusega projektist, siis ma ei hakkaks kohe elamispinda ostma. Olukord Venemaal on muutunud keerukamaks ja inimesed usuvad, et investeering kinnisvarasse aitab hoida nende raha väärtust, kuna omandatud korterit on võimalik välja üürida või hiljem isegi inflatsiooni tõttu kallimalt maha müüa.

Korterite hinnamuudatused ei toimu proportsionaalselt euro kursi muutumisega. Üks stagnatsiooni põhjustest turul on selles, et keegi ei tea, mis rublaga juhtub ja sellest tulenevalt viivitavad ostjad lõplike otsuste langetamisega ning müüjad ei taha müüa liiga odavalt. Selles situatsioonis päädib kinnisvara müük ja raha kiire investeeringust väljavõtmine rubla kursi kukkumisest tulenevate kaotustega.

See on see, mis juhtub just praegu. Kõige kohasem käitumine on jätkata oma elamispinna üürileandmist ja oodata majandusliku olukorra paranemist. Selleks tuleb vähendada negatiivsete protsesside mõjusid, kasvõi üürilepingu indekseerimisega, mis hoiab üürisumma vastavuses raha väärtusega.

Mida tasub kõrva taha panna, kui peaksite kokku puutuma kinnisvaraga Venemaal?

Venemaa turg on keerukas ja sisaldab palju riske. Ma usun, et tasub teha koostööd tuntud suurte firmadega, kuid ka siis tasub olla tähelepanelik, tutvuda eelnevalt firma ajaloo, omanike, partnerite ja allhankijatega ning koguda maksimaalselt informatsiooni avalikest allikatest oma müüja või ehitaja kohta.

Peterburi kinnisvaramessist

Novembri teisel nädalavahetusel toimus Peterburis 29. rahvusvaheline kinnisvaramess, mis on oma 38 000 külastajaga suurim turundussündmus Venemaa kinnisvaraturul.

Peterburi linna, selle lähiümbruse ja välismaa kinnisvara tutvustaval messil osales enam kui 350 ettevõtet Peterburist, Leningradi oblastist ja välisriikidest. Tähelepanu keskmes oli ekspositsioon „Linn linna taga”, mis tutvustas uudse võimalusena linlikku elustiili väljaspool Peterburi piire. Välismaine kinnisvara oli esindatud 30 osalejaga, kes pakkusid teenuseid ja kinnisvaraobjekte erinevatest riikidest nii müügiks kui ka üürile.

Peterburi kinnisvaraturust

Peterburi üldplaneering näeb ette rahvaarvu kasvu 5,3 miljonile elanikule 2025. aastaks. Sealjuures viiekordistub sisserändajate osakaal.

2004. aastal oli Peterburi elamispinna üldmaht 96,8 mln ruutmeetrit. Korterite arv ulatus 1,7 miljonini, iga linlase kohta tuli 21 m2 elamispinda. Peterburi üldplaneeringu järgi prognoositakse elamispinna juurdekasvuks 2015. aastaks 32 mln ruutmeetrit ja 2025. aastaks 68 mln ruutmeetrit.

Võrdluseks, Eestis on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 44,8 mln ruutmeetrit elamispinda, mis jaguneb 447 000 korteri vahel. Iga elaniku kohta tuleb keskmiselt 30,5 ruutmeetrit elamispinda.

Artikli allikas on
Arco Vara

Tutvustatakse Kaitseliidu Männiku kinnistu detailplaneeringut

05.12.2014 Tallinn.ee

Tallinn Nõmme Linnaosa Valitsuses (Vabaduse pst. 77) ja Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7) saab alates 19. detsembrist 2014 kuni 9. jaanuarini 2015 tutvuda Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registri http://tpr.tallinn.ee/tpr/ vahendusel.

Detailplaneering võimaldab rajada Männikule Kaitseliidu Harju maleva vajadusi arvestava hoonetekompleksi. Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu pindala on 2,32 ha.

Detailplaneeringuga määratakse riigikaitsemaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 12 hoone rajamiseks, hoonete kõrguseks on kavandatud 1-4 korrust.

Lisaks moodustatakse kinnistu kõrval paiknevast reformimata riigimaast transpordimaa krunt perspektiivse kõrvaltänava rajamiseks ning antakse heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostas Casa Planeeringud OÜ.

Planeeritav ala asub Männiku tee ja raudtee vahelisel alal. Lõunasse jääb endise liivakarjääri põhjas paiknev tööstusettevõtete piirkond, kus on valdavalt kuni 3-korruselised rekonstrueeritud tootmishooned, põhja poole jäävad 2- ja 5-korruselised korterelamud. Nõukogudeaegne tööstusmaastik on asendumas kaasaegsema ning korrastatuma äri- ja tootmishoonete kompleksiga, mis parandab ka piirkonna üldilmet.

Riigikaitsemaa sihtotstarbega Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu kuulub Kaitseliidule. Krundil on eriotstarbelised hooned ning Kaitseliidu parklad.

Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala juhtotstarbeks riigikaitseline ala. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas, arvestab Nõmme linnaosa ehitusmäärust ning on kooskõlas koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2012 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 20. detsembrist 2012 kuni 3. jaanuarini 2013 Nõmme Linnaosa Valitsuses, 3. jaanuaril 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

Nordeconil valmisid Stroomi kaubanduskeskuse ehitustööd

04.12.2014 Tõnu Toompark

Täna avas Tallinnas Pelguranna asumis uksed Stroomi kaubanduskeskus, mis on järjekorras kolmas kaubanduspind, kus Nordecon on tänavu ehitustööd lõpetanud. Novembris avati Murastes uus Konsumi kauplus ning suvel valmis Narva suurim kaubanduskeskus Astri.

„Sel aastal on Nordeconi portfellis varasemast rohkem kaubanduspindade ehituslepinguid, mis valmistab ainult rõõmu. Need tellijad esindavad kõik erasektorit, mis on viimastel aastatel võrreldes avaliku sektoriga tagasihoidlikum ehitaja olnud,“ lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Lisaks tänavu juba valminud keskustele ootavad oma järjekorda veel Keilasse kerkiv Maxima ning Viimsi keskus, mille valmimisajad jäävad järgmisesse aastasse.“

Stroomi kaubanduskeskuse netopind koos maa-aluse parkimiskorrusega on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit. Esimese korruse ankurrentnikuks saab jaekaubanduskett Maxima oma XX kauplusega, lisaks avavad vastvalminud keskuses oma uksed mitmed toitlustuskohad ning kaasaegsete atraktsioonidega laste mängumaa. Tuulemaa ja Madala tänavate ristumiskohta alaloolise turuplatsi kohale rajatud Stroomi keskuse ehituslepingu maksumuseks oli ligi 9 miljonit krooni ilma käibemaksuta.

Merko Tartu jätkab aktiivselt Pärna allee korteriarendust

04.12.2014 Tõnu Toompark

Merko Merko Tartu on ehitanud Pärna alleele kaheksa kortermaja, kus on müüdud üle 220 ning müügis on veel 16 korterit. Ettevõte jätkab veel kahe B-energiaklassiga kortermaja arendust ja ehitust, kus 2015. aasta suveks valmib kokku 60 korterit. Sellega saab Pärna allee 10 majast koosnev elukvartal koos haljastusega lõplikult valmis.

„Meil on olnud rõõm olla esimesed, kes alustasid B-energiaklassi kortermajade ehitust Tartu vallas. Oleme B-energiaklassi koos korteritele antava 2-aastase garantiiga võtnud oma standardiks. Senine hea tagasiside ja müügitulemused on andnud kindlust täiendada Pärna allee elamukvartalit veel kahe energiatõhusa ja kaasaegse majaga,“ ütles Merko Tartu müügijuht Cleelia Pärtelpoeg. Igal kortermajal on eraldi gaasikatlamaja, korterid on vesikeskküttega, küttekehadeks radiaatorid ning vannitoad elektrilise põrandaküttega.

„Lisaks energiasäästlikkusele on korteriostjatel järjest kõrgemad nõudmised ka korteri funktsionaalsusele. Pärna allee 1- kuni 3-toalisi kortereid iseloomustab kaasaegne planeering ja selgelt jaotatud elutsoonid – magamistubade pool on isoleeritud, toad on hästi möbleeritavad ning maja ideaalilähedane paiknemine ilmakaarte suhtes tagab päikesevalguse kõigisse korteritesse,“ lisas Cleelia Pärtelpoeg. „Pärna allee sobib eriti hästi noortele peredele – lisaks mugavale elukeskkonnale tagab kvartalis paiknev lastehoid koha Tartu valda sisse kirjutanud vanemate lastele.

Arhitekt Janno Põldme projekteeritud kolme- ja kahekorruselised elamud on huvitavalt liigendatud vormide ja mahuga. Korterite sisekujunduse on loonud OÜ Põldme ning ostja saab valida kolme sisekujunduspaketi vahel. Kõikides korterites on naturaalparkett. Iga korteriomandi juurde kuulub 0-korrusel asuv panipaik ja parkimiskoht.

Pärna allee valmis kolmes majas on müügis veel 16 korterit ning kahes ehitusjärgus ning 2015. aasta suvel valmivas majas kokku 60 korterit.

Sel laupäeval, 6. detsembril kell 11–14 toimub Pärna allee 10 kortermajas kliendipäev, kus saab tutvuda uue näidiskorteriga (Pärna allee 10-30), valminud korteritega ja tutvustatakse ka Pärna allee 11 ja 12 kortermajade valmimist, plaanilahendusi ja siseviimistluspakette. Valmivates majades saavad ostjad teha muudatusi korteri plaani- ja viimistluslahendustes majas nr 11 kuni 24.04.2015 ja majas nr 12 kuni 06.03.2015.

Merko Tartu Pärna allee korterid (www.parnaallee.ee) on terviklik elamukvartal, mis asub uue Narva mnt ääres uuselamurajoonis, Pärna alleel Tartu vallas, vaid viie minutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest ning kerkiva uue Eesti Rahvusmuuseumi lähistel. Asukoht on mugav nii auto- kui ühistranspordi kasutajale. Lähim bussipeatus on 10-minutise jalutuskäigu kaugusel. Elamukvartalis asub ka Kõrveküla lasteaia Raadi lastehoid lastele vanuses 1,5–3 lapsed.

Merko: Pärna allee, Tartu

Rida- ja paarismajade ehitamine on hoo sisse saanud

04.12.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvaraturg liigub teatavasti tsüklitena. Tõus saab alguse kesklinna korteritest, liikudes edasi äärelinna, siis majadele, kruntidele, äripindadele jne. Viimastel kuudel on hoo sisse saanud ridamajade rajamine.

Paaris- ja ridaelamuid on tasahilju ehitatud koguaeg, kuid suurem liikumine algas just viimastel kuudel, mil nii väikeprojektide, kui ka suuremate arendustena on pakkumisele tulnud väga eriilmelisi hooneid nii Tallinnas, Tartus kui ka nende linnade lähiümbruses.

See trend hakkab ilmestama 2015. aastat ning ka igati loogiline, sest korterite hinnatõus on jõudnud sinnani, kus inimestel on juba reaalne valikuvõimalus saada võrreldava hinnataseme juures rida- või paarismajaboksi omanikuks koos väikese õuelapikesega.

Loomulikult ei saa me rääkida korterituruga võrreldavatest mahtudest, sest ridamajad on hoopis teine segment, kuid arvestades selle mastaape on viimase aja mõnikümmend uut ühikut kuus varasemaga võrreldes oluline edasiminek.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Tallinn eraldab toetusteks korteriühistuile kokku üle 850 000 euro

03.12.2014 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna 2015. aasta linnaeelarve eelnõus on erinevateks toetusteks korteriühistutele ette nähtud kokku 866 000 eurot, sellest lõviosa moodustavad toetused korterelamute fassaadide ja õuealade korrastamiseks.

Projekti „Hoovid korda“ raames on korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks toetusteks ette nähtud 395 000 eurot, sama suure summa ulatuses toetatakse korteriühistuid fassaadide korrastamisel.

Jätkub ka korterelamute juurde haljastuse rajamist toetav projekt „Roheline õu“, mille tarvis on eelarve eelnõus ette nähtud 40 000 eurot.

Erinevateks muudeks toetusteks korteriühistutele – infopunkt tegevustoetus jm – on ette nähtud kokku 36 000 eurot.

Juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projekti raames on saanud toetust 957 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud sadakonda korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 40 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad – seeläbi on korterelamud saanud juurde kokku üle 1000 parkimiskoha.

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaeelarvest mitmesugusteks toetusteks korteriühistutele eraldatud kokku üle 10 miljoni euro.

Korteriomanikud ja ka korteriühistute esindajad saavad tasuta juriidilist nõuabi linnavalitsuse infopunktist (Vabaduse väljak 7), igal kuul pöördub korteriühistute infopunkti ligi 170 isikut. Linnaosavalitsused korraldavad korteriühistute esindajatele regulaarselt teabepäevi ja linn toetab ka Eesti Korteriühistute Liidu elamumajanduskonverentside korraldamist. Toetatakse ka koolitustel osalemist – koolitustoetust saab küsida Eesti Korteriühistute Liidu või Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud koolitustel osalemiseks.

Arco Vara: Bulgaaria sobib pensionipõlve veetmiseks

03.12.2014 Tõnu Toompark

Maheda kliima ja sõbraliku sisserändepooliitikaga Bulgaaria on kujunemas riigiks, mille kuurortlinnades veedab oma suvesid ja pensionipõlve üha suurenev venekeelne kogukond.

Ka suvituskorteri soetamine Bulgaariasse on oluliselt soodsam kui samaväärse korteri ost Eesti kuurortlinnades. Investeeringuna pakub selline korter kuni 7%-list tootlust ning võimalust vabaneda üürileandmise ja lühiajalise majutamisega seotud rohkest tööst, leiab Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev.

Bulgaarias ehitatakse praegu tohutult ning kui räägime Bulgaaria mereäärsest ja merelähedasest kinnisvarast alates Varna linnast ja sealt edasi mööda Musta mere rannikut lõuna poole, ei pasta vanemad ehitised uute seast väljagi.

Kaugus supelrannast

Kõige hinnatum kinnisvara asub Musta mere äärsetes kuurortlinnades Varnas, Burgases, Nesebaris, Sozopolis, Primorskos, St Vlasis ja Pomorjes nn esimesel liinil merest. See on esimene rida maju vaatega otse merele. Mida kaugemal on kinnisvara merest, seda odavamaks läheb hind.

Musta mere äärde ehitatakse massiliselt nii korterelamuid kui ka hotelle. Korterelamud näevad välja nagu hotellid, hoonekompleksis on reeglina olemas vastuvõtt, basseinid, jõusaalid, kohvikud, videovalvega lastetoad ja mänguväljakud, aga sageli ka oma pargid, poed, tenniseväljakud, grillimisalad ja väravad otse kuldsele liivarannale.

Kortermaju isemoomustab slaavipärane arhitektuur, mis on erinevalt Peterburist rõõmsavärviline, liigendatud fassaadide ning rohkete rõdudega. Sisekujunduses domineerivad samuti slaavi maitse, kaarjad ning lainelised jooned, luksuseihalus. Samas, mis puudutab sisekujundusmaterjale, on olukord samasugune, kui meil 10 aastat tagasi. Põrandad on enamasti kaetud kahhelkiviga ja laminaatparketti leiab vaid magamistubadest. Nii kahhelkivi kui ka laminaatparkett on kogu elamukompleksis samasugune.

Bulgaaria suvituspiirkondades hakkab silma, et majade juures pole samasuguseid parkimistingimusi, nagu Eestis. Kui maja all asub parkla, on parkimiskohti vaid 10-15%-le korteritest. Majade vahel olevad parklad on samuti üsna väikesed. Kohalike sõnul kasutatakse Bulgaaria suvituspiirkondades sõiduautosid väga vähe, valdav osa puhkajaid saabub sinna autota.

Suvituskorterite hinnad

Stuudiokorterid ehk meie mõistes ühetoalised korterid koos kööginurga ja duširuumiga maksavad esimesel liinil 65 000-70 000 eurot, paremates piirkondades ka 100 000 eurot. Kahetoalised on ostjate seas kõige minevam kaup ja maksavad tavaliselt vahemikus 55 000-90 000 eurot, esimesel liinil aga 85 000-110 000 eurot. Kolmetoaliste hinnad algavad 95 000 eurost.

Kui stuudiokorter asub merest pisut kaugemal, nt 600 meetrit, võib see maksta 65 000 euro asemel ka vaid 20 000 eurot. Veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel merest võib leida kahetoalise korteri 35 000-40 000 euroga. Isegi ühes majas asuvate sama suurte korterite hinnad võivad erineda kaks korda, kui ühel on vaade merele ja teisel mitte. Meil pole hinnas olulist vahet, kas rannapiirkonna korter asub kohe esimeses majas või rannast tulles alles kolmandal tänaval. Ka merevaade mõjutab hinda vähem.

Oluline tehniline erinevus on, et Bulgaarias arvestatakse korteri ruutmeetrite sisse ka rõdud ning lodžad ja proportsionaalne osa elamukompleksi üldkasutatavast pinnast. Nii võib 100 ruutmeetrisena müüdava korteri tegelik pind olla vaid 60 ruutmeetrit.

Tihti müüb arendaja korterid täissisustusega, kuid osta saab ka valgete seintega möbleerimata koretreid. Täissisustus tähendab seda, et ka teler on seinal ja toidunõud laual, sh pudel veini. Ja duširuumis ootab hambahari koos pastaga.

Kinnisvara osta on Bulgaarias väga lihtne ja sealne valik on tohutult suur. Tõenäoliselt pole päris kõike, mis saada võib, internetis. Soovitav on kontakteeruda kohaliku maakleri või kinnisvarabürooga, mis aitab tehingu korrektselt vormistada. Kinnisvara ost käib notaris, nagu meilgi, kuid pisut teistmoodi. Näiteks loetakse 100%-lise maksega eellepingut siduvaks isegi siis, kui pole veel notaris käidud. Tehingu sõlmimisega kaasnevad kulud moodustavad Bulgaarias tavaliselt 4-6% kinnisvara väärtusest.

Investeerimistulu ja kulud

On inimesi, kellel on Bulgaaria erinevates elamukompleksides lausa mitu korterit. Bulgaaria mereäärse suvituskorteri keskmine tootlus on 5-7% ja see sõltub korteri asukohast. Nn esimese liini stuudiokorteri saab üürile anda hinnaga kuni 110 eurot ööpäevas ning ca 3000 eurot kuus.

Aktiivne üüriperiood kestab Bulgaarias maist septembri lõpuni, ülejäänud osa aastast on rannaäärsed majad peaaegu nagu välja surnud. Korteriomanikud kasutavad üüritulu teenimiseks valdavalt kohalikke haldusfirmasid, kes maksavad neile garanteeritud tasu. Haldajad tegelevad üürnike leidmise, nende majutamise ning kinnisvara hooldamisega. Korterite väljaüürimisega võib muidugi ka ise tegelda ja niimoodi mõnevõrra rohkem raha teenida. Tasub märkida, et kahetoalise suvituskorteri väljaüürimisest võib ühe hooaja jooksul teenida kuni 9000 eurot. Kui kasutada üürnike leidmiseks ja koristamiseks haldaja abi, kulub sellele kuni pool sissetulekut.

Bulgaaria suvituskorteri ülalpidamiskuluks on igakuine ruutmeetripõhine või kord aastas tasutav fikseeritud summa maja haldajale, millele lisandub tarbitud vee ja elektri maksumus. Küttesüsteeme on sealsetes kortermajades harva, enamasti köetakse talveperioodil konditsioneeriga. Arvestades, et Mustal merel ei lange temperatuur isegi talvel allapoole nulli, on see täiesti piisav.

Esinduslikumates majades küsitakse ruutmeetri pealt halduseks ja hoolduseks 9-15 eurot kuus. Ühetoalise esinduslikuma maja korteri puhul on kord aastas makstav haldustasu 600 euro kandis, kahetoalisel umbes 720 eurot ja kolmetoalise ülalpidamine maksab umbes 800 eurot. Tavalistes, basseini ja täiendavate mugavusteta elamutes võivad kõrvalkulud olla oluliselt madalamad või lausa sümboolsed, jäädes isegi alla 30 euro aastas.

Eestlased Bulgaarias

Eestlased soetasid Bulgaaria kortereid tõenäoliselt kinnisvarabuumi aastatel 2006 ja 2007, kui kinnisvara osteti aktiivselt ka mujale kui Eestisse. Kui erinevaid riike võrrelda, eelistavad eestlased puhata pigem Hispaanias, kuid Bulgaaria on endise sotsialismimaana olnud väga populaarne venekeelsete puhkajate ja jõukate pensionäride seas, kes on soetanud kinnisvara teistessegi soojadesse maadesse nagu Hispaania, Kreeka ja Türgi.

Venelased on aastate jooksul ostnud Bulgaaria kortereid väga palju ja seda nii endale elamiseks kui ka investeeringuks. Eestimaalastel on Bulgaarias tõenäoliselt rohkem kinnisvara, kui esmapilgul tundub, ent sellest ei räägita. Bulgaaria venekeelse kogukonna pideva suurenemise põhjuseks on hea kliima kõrval ka võimalus emakeeles hakkama saada, rahulik poliitiline olukord ja väga hea transpordiühendus Venemaa suurlinnade Moskva ning Peterburiga. Neist vaadates pole vahet, kas lennata puhkama Bulgaariasse või sõita autoga oma suvilasse kuskil Venemaal.

Võib öelda, et Bulgaaria uued korterid on samas hinnaklassis, kui järelturu korterid suuremates Eesti linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Seega on täiesti reaalne müüa oma korter Eestis ja osta lisanvesteeringut tegemata täiesti uus korter sooja kliimaga Bulgaariasse. Eakate kinnisvaraomanike vaatevinklist eristub Bulgaaria Eestist ka sellega, et korteriost võimaldab pensionäridel saada elamisloa.

Kes tahab ilmtingimata välismaale suvekorterit osta, siis Bulgaaria on kahtlemata üks võimalusi. Võib öelda, et Bulgaaria suvituskorter on tunduvalt odavam kui sama suur suvekorter Pärnus, Saaremaal või Narva-Jõesuus. Edasi-tagasi lennupilet Tallinnast Varnasse maksab Riias ning Viinis toimuva ümberistumisega umbes 550 eurot. Kui reisida läbi Moskva ning Istambuli, võib hakkama saada umbes 350 euroga ning puhkeperioodi tšarterlennud on samuti odavamad.

Ka igapäevane elu on Bulgaarias odavam kui Eestis. Arco Varal on Bulgaarias esindus olemas nii pealinnas Sofias kui ka Varnas. Seetõttu võime organiseerida kolme-neljapäevase tutvumisreisi Bulgaaria kuurortite uute korteritega, kui sinna minekuks huvilisi on. Esmase tuuri võib teha meie veebilehel http://holidayhomes.bg.

Artikli allikas on
Arco Vara

Rikkaks üüriäris: kas üürileandja peaks eelistama tähtajalise või tähtajatu üürilepingu sõlmimist?

03.12.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ilma vahepealseid suuremaid remonttöid ette võtmata ja uue üürniku otsimise vakantsuse kulu kandmata.

Investoril tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Praktikas sõlmitakse väga sageli üürnikega üheaastased tähtajalised lepingud. Selle lepingu lõppemisel soovib üürileandja enamasti üürihinda kergitada. Kui neis läbirääkimistes kokkuleppele jõutakse, siis pikendatakse üürilepingut veel aastaks.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Oktoobris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

02.12.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta oktoobris 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui augustis toodeti töötlevas tööstuses 6% ja septembris 7% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul, siis oktoobris 4%. Toodang ületas eelmise aasta oktoobri taseme ligi pooltes tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes üle kolmandiku; puittooteid valmistati 12% ja metalltooteid 7% rohkem. Toodang vähenes elektriseadmete, kemikaalide ja ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi oktoobris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta oktoobriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7% ja müük kodumaisele turule 2%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta oktoobris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses sama palju toodangut kui septembris.

2013. aasta oktoobriga võrreldes toodeti elektrit 7% vähem ja soojust 7% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2014
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,3	2,7	2,7
Energeetika	0,8	-4,0	-4,0
Mäetööstus	8,0	-7,7	-7,7
Töötlev tööstus	0,2	4,4	4,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	12,3	38,4	38,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,8	11,9	11,9
toiduainete tootmine	0,0	-0,2	-0,2
metalltoodete tootmine	-5,8	7,0	7,0
elektriseadmete tootmine	-0,7	-8,8	-8,8
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	3,3	-10,0	-10,0
mööblitootmine	1,1	-5,3	-5,3
mootorsõidukite tootmine	0,8	-6,7	-6,7
ehitusmaterjali tootmine	-3,7	-4,5	-4,5
masinate ja seadmete tootmine	-10,9	1,5	1,5
kütteõlide tootmine	36,2	39,7	39,7

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Ühisettevõtte asutamine Noblessneri kvartali arendamiseks Tallinnas

02.12.2014 Tõnu Toompark

Merko 2. detsembril 2014 on AS Merko Ehitus ja BLRT Grupp Aktsiaselts esitanud avalduse Äriregistrile ühisettevõtte Kalaranna Arenduse OÜ asutamiseks.

Lisaks on pooled sõlminud ühiste kavatsuste protokolli, mille kohaselt on ühisettevõtte tegevuse eesmärgiks Tallinnas asuvate äri- ja elamumaa sihtotstarvetega kinnistute Staapli tn 3, Staapli tn 4, Staapli tn 8, Staapli tn 12 ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistute Staapli tn T1 ja T2 soetamine, arendustegevuse ettevalmistamine ja arendamine.

Asutamisel oleva Kalaranna Arenduse OÜ osakapitali suuruseks on 10 000 eurot, mis jaguneb poolte vahel võrdseteks osadeks 50% ja 50%.

Endises tööstuspiirkonnas, Noblessneri kvartalis asuva käesoleva koostöö raames arendatava ala suuruseks on kokku 1,7 hektarit. Kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse kohaselt võib alale kavandada neli äripindadega korterelamut orienteeruvalt 250 korteriga ning hoonete maa-alustel korrustel asuvate parkimiskohtadega.

Endise Noblessneri laevatehase ala arendamine kaasaegseks keskkonnaks on osa Tallinna perspektiivsest arengusuunast, mis avab linlastele Tallinna veepiiri ja rannajoone. Piirkonda sobiv arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus valitakse välja rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil, mille tulemused selguvad hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Swedbank: uute kodulaenude maht kasvab endiselt, kuid tempo on aeglustumas

02.12.2014 Tõnu Toompark

Uute kodulaenude maht püsib tugevas kasvus kogu Baltikumis, samas on tempo aeglustumas. Eestis tuleb kasv kinnisvara hindade kasvust, Leedus aga pigem turu aktiivsuse kasvust s.t. tehinguid tehakse rohkem, selgus tänasel Swedbanki eraisikute finantseerimise pressiüritusel.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukki sõnul on Baltikumi majanduskeskkonna arengud laenamiseks soodsad. „Majanduskasv paraneb, töötus jätkab vähenemist ning reaalpalk kasvab kogu Baltikumis – need asjad loovadki soodsa pinna kasvuks,“ märkis ta.

„Üldisemas pildis on uutes arendustes väga positiivne areng – uusi arendusi on müügini jõudnud varasemast tunduvalt enam. Uute korterite osakaal kinnisvara tehingutes on kasvanud kogu Baltikumis, suurim endiselt Vilniuses. Arendajad on kliendi ootustele vastanud – Tallinnas tuleb 2014.a. uute korterite aastane müük ca 65% suurem kui 2013, Vilniuses ca +80%, Riias on esimese 8 kuuga aastane kasv +30%,“ sõnas Tukk.

„Samas vaatame pisut murelikult uute arenduste poole just selle nurga alt, et turule on tulnud suurte arendajate kõrvale ka väiksemaid tegijaid. Seal tuleks kliendil olla veidi ettevaatlikum suuremate ettemaksete tegemisel ja samuti võiks tähelepanu pöörata, milliseid projekte on varasemalt tehtud ning võimalusel tutvuda nende kvaliteedi ja elanike rahuloluga,“ selgitas Tukk.

„Väga positiivne on fakt, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis alles minimaalselt, alla 2%,“ lisas Tukk.

Värske statistika

Kinnisvaraturu aktiivsus (s.t. tehingute arv) on 2014.aasta 9 kuuga Baltikumi pealinnades aeglustunud, III kvartali kasv on kõikjal negatiivne. Aktiivseim on Vilniuse kinnisvaraturg. Hinnakasv kiireim endiselt Tallinnas.
Eestis on kinnisvara hindade kasvades omavahenditest ostmine 2014.aasta 9 kuuga vähenenud
Laenuvõtjate vanuse ja sissetuleku profiilis Eestis ja Leedus muutuseid ei ole. Lätis on turule tulnud ka 700-1000 Eurose sissetulekuga klient, kes ostab vanemat vara.
Endiselt ostab eestlane Läti ja Leeduga võrreldes väiksema üldpinnaga kodu, samas on Lätis väiksema sissetulekuga kliendi turule tulekuga kasvanud väiksemate korterite osakaal
Nendest klientidest, kellel on rahaline omafinantseering, jääb nii Eestis Lätis kui Leedus see enamasti vahemikku 10-25% (Eestis 50%, Lätis 64% ja Leedus 66% omafinantseeringuga klientidest)
Positiivne on see, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis juba minimaalselt, alla 2%, Lätis ca 1/3 ja Leedus 1/5 klientidest.
Nii Eestis, Lätis kui Leedus on enim laenuvõtjaid 26-30 aastaste klientide seas. Enim laenuvõtjaid on sissetulekuga 1001-1500 Eurot, samas on Leedus ka väiksema sissetulekuga laenuvõtjate osakaal küllalt suur
Laenatakse mõistlikult, maksekoormuses on piisav puhver muudeks kuludeks
Sissetuleku järgi on Baltikumis kokku hinnanguliselt ~1,1 milj kodulaenu potentsiaaliga inimest

Metro Capital alustas Tivoli esimese etapi arendusega

02.12.2014 Tõnu Toompark

Metro Capital Management Kinnisvarainvesteerimisettevõte Metro Capital alustas Kadriorus Tivoli elamurajooni esimese etapi arendusega, mille käigus valmib mere äärde, Pirita promenaadi juurde 2016. aasta kevadeks kaks 5-korruselist maja 39 eksklusiivse korteriga.

Metro Capitali partneri Ain Kivisaare sõnul on ehituskonkurss lõpusirgel ja ehitusega alustatakse 2015. aasta alguses. „Tivoli esimene arendusetapp katab 2,2 hektarit, millest elamud ja elamute juurde kuuluvad õuealad ja sisehoovid rajatakse ühele hektarile. Kokku on esimese etapi arendusmaht 150 korterit, 2016. aasta kevadeks valmivad esimesed kaks maja 39 eksklusiivse korteriga. Ülejäänud 1,2 hektarit jääb maju ümbritsevate parkide ning hooneid teenindavate teede alla,“ sõnas Kivisaar. Tivoli esimese etapi hinnanguline investeerimismaht on 18 miljonit eurot.

Rajatav elamurajoon asub kuulsusrikkas ja ihaldusväärses piirkonnas, mis on tallinlaste seas enim tuntud Tivolina, kuna krunt sai juba nõukogude perioodil välja valitud kui linna ilusaim ja sobivaim asukoht lõbustuspargi rajamiseks. Tivoli elamurajoon asub Kadriorus, vaid 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi pargi vahetus läheduses, ajaloolise ranna kõrval. Tänu majade kõrvalt algavale Pirita kergliiklusrajale on tegu ideaalilähedase asukohaga kõikidele aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele.

Looduskaunisse keskkonda sulanduvad Tivoli kodud paiknevad liiklusmürast eemal, suure ja mõnusa pargi serval. Majade vahel ei ole autoliiklust, vaid roheala ja mänguväljakud. Mereäärne promenaad, lasteaiad, koolid ning maitseelamusi pakkuvad kohvikud ja restoranid jäävad jalutuskäigu kaugusele.

Tivoli arhitektuur vastab ka kõige nõudlikumale maitsele, sobides Kadrioru stilistikaga. Majad tulevad viiekorruselised ning majade juurde kuulub mugav maa-alune parkla. Personaalsuse lisamiseks on majades lai valik erinevaid planeeringud, terrasse ning rõdusid. Kõigis korterites on vesipõrandaküte, autonoomne soojustagastusega sundventilatsioon ja Z-Wave targa maja lahendus, mis võimaldab kütet, jahutust, ventilatsiooni ja muid seadmeid mobiilselt juhtida. Arenduse koduleht: www.tivoli.ee.

Tivoli arenduse (www.tivoli.ee) I etapi omanik on 50% ulatuses MCM Holding, 40% ulatuses EBS Group ja 10% ulatuses Midas Invest. Arendusprojekti juhib Metro Capital OÜ (www.metro.ee). Samalt arendajalt on käesoleva aasta detsembris valmimas 73 korteriga eksklusiivne Meerhof/Pirita tee 26 (www.meerhof.ee).

Tivoli kinnistu ajalugu

Arco Investeeringud AS ostis 2006. aastal Narva mnt 67 ehk Tivoli kinnistu Tallinna linnalt enampakkumisel 251 miljoni krooniga, 2013. aastal müüs Arco Vara kinnistud 7,8 miljoni euro eest International Invest Project OÜ-le.

Samal aastal omandas Metro Capital Tivoli projekti esimesed kaks arendusetappi.

tivoli-2

tivoli-3

tivoli-1

Kinnisvarakool: Selle aasta viimane seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 04-12-2014

02.12.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 04/12/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning prognoosida tuleviku trende. Tõnu Toompark annab ülevaate nõudlust ja pakkumist mõjutavatest teguritest ning analüüsib hetkelist uusarenduste turgu. Prognoositakse turu liikumist poole-pooleteise aasta jooksul.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõigile kes soovivad kinnisvaraturgu paremini mõista ning teha otsuseid tuginedes adekvaatsele turuinfole. Samuti aitab turuinfo tundmine ettevõtte juhtidel paremini seda eesmärke 2015 aastaks.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 04/12/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Maamaksuvabastus eeldab elukohta samal aadressil

02.12.2014 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna Linnavaraamet tuletab meelde, et maamaksust vabastatakse üksnes need koduomanikud, kes elavad rahvastikuregistri andmeil samal aadressil.

Maamaksuvabastus määratakse koduomanikele 1. jaanuari 2015 seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel ning eraldi avaldust esitada ei ole vaja.

Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Rahvastikuregistri andmeid saab kontrollida kodanikuportaalis www.eesti.eeveebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saab seda teha elukohajärgses linnaosa valitsuses.

Tallinna linna elanikuks saab registreeruda linnaosa valitsustes või riigiportaalis www.eesti.ee. Kui esitate elukoha andmeid e-teenuse kaudu, kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud ehk digitaalselt allkirjastatud. Maamaksuvabastuse saamiseks tuleb elukohateade esitada enne 1. jaanuarit 2015.

Lisainfo: www.tallinn.ee/maamaksuvabastus, Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakonnast (Vabaduse väljak 10, III korrus), infotelefonil 6404454 või e-posti aadressil maamaks [ät] tallinnlv.ee.

Statistika: Elamispindade arenduslaenude rekordiline käive

02.12.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli elamispindade arendusprojektide laenude käive 2014 III kvartalis 25,3 miljonit eurot. Arenduslaenude käive on väga hüplik olles seotud konkreetsete projektide konkreetsete laenuotsustega. Siiski võime öelda, et tegemist on viimase viie aasta kõige suurema eluasemelaenude arendusprojektide laenude käibe näitajaga.

Arvata võib, et 2008.-2009. aasta jooksul vaevalt päris uusi arenduslaene anti. Pigem peegeldab statistika vanade arenduslaenude refinantseerimist. Nii võime öelda, et viimase kvartali elamispindade arenduslaenude rekordkäive kehtib isegi pikema ajaperioodi jooksul.

Arvestades, et Tallinna elamispindade arendusturul on uute projektide lisandumine olnud väga kiire, siis lähituleviku osas võiksime pigem oodata nii uute projektide turule tulemise kui laenukäibe kasvu tempode mõningast pidurdamist.

Uute pakkumiste arv on kasvanud oluliselt, kuid siiski veel murettekitavast pakkumiste arvu kasvust veel rääkima ei peaks. Siiski jääb uute korterite müügitempode kasv oluliselt pakkumise lisandumisest allapoole.

Lisaks peab kasvanud konkurentsi tingimustes uusarenduste juures silmas pidama, et Tallinna kui Eesti suurima ja kõige atraktiivsema arenduspiirkonna uute ja vanade korterite summaarne tehingute arv on nüüd juba kaks kvartalit järjest vähenenud. Kas on põhjust arvata, et kogu turu tehingute arvu languse keskkonnas on võimalik, et uute korterite tehingute arv jätkab siiski kasvamist ja uusi arendusprojekte peaks endises tempos pakkumisse juurde paiskama?

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,175 1,176 1,177 … 1,579 1,580 1,581 Vanemad uudised ››