Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

New Yorgi teadlane tuleb Eestisse magalarajoone uurima

17.04.2015 Tõnu Toompark

Marie Curie stipendiumi toel veedab Buffalo ülikooli dotsent Daniel B. Hess kaks aastat Balti riikides vananevaid sotsialismiaegseid korterelamurajoone uurides. Oma teadustööd teeb ta Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juures asuvas rände- ja linnauuringute keskuses.

Üks paljusid nõukogude aja pärandeid kogu Kesk- ja Ida-Euroopas on nn magalarajoonid ehk teise maailmasõja järgsetel kümnenditel massiliselt rajatud suured kortermajade piirkonnad. Näiteks Tallinnas elab ligi 2/3 linna elanikest „mägedel“ – Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel.

Selliseid suurelamupiirkondi leidub kõikides Eesti linnades ja suuremates maa-asulates ning nende uuendamine on oluline elamumajanduse arendamise probleem. Kõige radikaalsemad seisukohad pakuvad välja kortermajade lammutamise ja asendamise uutega. Pehmemad seisukohad pakuvad välja säästlikke ümberehitusi.

Linna- ja regionaalplaneerimise dotsendi Daniel B. Hessi uurimistöö eesmärk on leida lahendusi, kuidas neid nõukogude-aegseid elamupiirkondi ümber kujundada ja planeerida.

Hessi sõnul tuleb nendes piirkondades tegeleda komplekselt paljude linnaplaneerimise probleemidega, sh elukvaliteedi ja ehitatud keskkonna parandamise, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste tagamise ning ligipääsetavuse ja transpordi küsimustega. „Nende suurte elamurajoonide sotsiaalse mitmekesisuse, elukvaliteedi ja atraktiivsuse säilitamine on endiste sotsialismimaade linnade üks suurimaid katsumusi,“ leiab Hess. „Kuna need piirkonnad ei kao kuhugi, tuleb küsida, kuidas saaksime neid paremaks muuta.”

Hoolimata nõukogudeaegse süsteemi tsentraliseeritusest juhtisid projektide kohapealset elluviimist kohalikud arhitektid ja planeerijad. Projekti raames viiakse nendega läbi põhjalikke intervjuusid selleks, paremini mõista nõukogude linnaplaneerimise ajalugu Balti riikides. Hessi uurimistöö viib ta ka Eesti, Läti ja Leedu linnaarhiividesse, et tutvuda algsete plaanide ja dokumentidega.

Lisaks ajaloolisele analüüsile töötab Hess välja soovitusi, kuidas neid piirkondi tulevikus paremaks muuta. Selleks luuakse nn „elav labor“, mis toob kokku teemaga seotud teadlased ja praktikud.

Hessi siinse teadustöö juhendajaks on Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru. „Nõukogudeaegsete elamupiirkondade sotsiaalne ja füüsiline lagunemine on Ida-Euroopa linnaplaneerimise üks suurimaid probleeme. Hessi töö annab panuse aruteludesse nende Ida‑Euroopa linnade kõige tavalisemate elamualade tuleviku üle,” sõnas Tammaru.

„Hessile antud Curie stipendium tõendab tema silmapaistvaid teadussaavutusi ja meie teadlaste töö kõrget taset,” leidis Buffalo ülikooli professor ning linna- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Ernest Sternberg.

„Vähesed Ameerika linnaplaneerimise teadlased on uurinud nõukogude aja laiaulatuslikku mõju Ida-Euroopa linnaelanike elutingimustele, nii et Hess on saanud erakordse võimaluse,“ lisas Sternberg. „Tal on võimalik uurida selle perioodi pärandi mõju, tehes tihedat koostööd kõigi kolme Balti riigi linnaplaneerijatega, et töötada välja arengusuundi tulevikuks.”

Daniel B. Hess on esimene Marie Curie stipendiaat, kes tuleb teadustööd tegema Tartu ülikooli.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Tartu elamispindade pakkumiste arv on kasvanud plahvatuslikult

17.04.2015 Tõnu Toompark

Tartu elamispindade turu pakkumine on kasvanud enneolematu kiirusega. Märtsi kuus pakkumisel olnud Tartu korteripakkumiste arv 2580 ületab aastatagust 55%. Majade pakkumiste arv 467 on mullusest 48% kõrgemal, korterite üüripakkumiste arv 1298 on aastaga suurenenud koguni 87%. Selline pakkumise kasv viib varem või hiljem paratamatult korrektuurideni hindades, leidis portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Karta on, et tartlased ei ole ootamatult hakanud Emajõest suurtes kogustes kulda välja pesema, mis muudaks kõik Emajõe Ateena elanikud miljonärideks. Seega ei ole tartlaste soov kinnisvara soetada oluliselt ajas kasvanud. See tähendab, et pakkumiste arvu kasv hakkab oluliselt survestama hindu,“ arutas Tarvo Teslon.

Elu näitab, et mõnel kinnisvaramüüjal on müügitehinguga kiirem kui teisel. Müügisoovi võib tagant torkida näiteks juba soetatud uus eluase, mille ostuks võetud laen tuleb vana eluaseme müügist laekuvast rahast osaliselt kustutada.

Kiirustajad peavad plahvatuslikus konkurentide tulvas tegema tehinguni jõudmise nimel järeleandmisi. Eelkõige saavad need järeleandmised olema hinnas. Majanduse loogika on lihtne. Kui pakkumine kasvab ja nõudlus mitte, peab hind olema tegur, mis liigub uue tasakaalupunkti poole. Kinnisvaraostjate rõõmuks ja müüjate kurvastuseks on uus tasakaalupunkt endisest allpool.

„Möödunud 2007.-2009. aastate kinnisvarakriis näitas eriti reljeefselt, et kinnisvaraturul on võitjad mitte suured ja tugevad, vaid need, kes suudavad muutustele paindlikult reageerida. Vähemate kaotustega väljusid konkurentsivõitlusest toona need, kes said toona muutunud turuolukorrast aru ja olid valmis tegema ostjate oodatud järeleandmisi hinnas. Hilisemad reageerijad, kes keeldusid esialgu hindu alandamast, tegid seda hiljem ja märksa suuremal määral,“ meenutas Tarvo Teslon lähiajalugu.

Täna veel otsest ostjate kadumist kinnisvaraturul ei ole. Tehingute arv on eelmise aasta lähedal, kuid oluliselt kasvanud pakkumine on viinud müügiperioodid oluliselt pikemaks ja müügiprotsessi keerulisemaks. Teisisõnu võitleb iga ostja nimel aastatagusest märksa enam kinnisvarapakkumisi.

„Nii võime öelda, et viimased paar aastat müüja poole kaldu olnud elamispindade turu pendel on liikunud teise äärmusesse. Ostjate ülekaal on asendunud müüjatevahelise konkurentsiga, kiire hinnatõus kaob unustuste hõlma,“ võttis Tarvo Teslon teema kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Metsaomanik ootab uuelt valitsuselt õiglast looduskaitset

17.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti Erametsaliit, mille liikmete omandis on ligi veerand Eesti erametsamaast, võttis oma tänasel üldkoosolekul vastu avaliku pöördumise.

Eesti Erametsaliit tunnustas, et uue valitsuse koalitsioonileppesse on jõudnud mitmed metsaomanikele olulised küsimused, kuid ootab konkreetseid samme pikka aega kestnud ja tõsiseid vastuolusid tekitanud probleemide lahendamisel.

Kõige prioriteetsemaks peavad metsaomanikud seda, et kiiresti lahendataks probleem, kus piiranguid maaomandile kehtestatakse ilma põhiseaduses ettenähtud õiglase ja kohese hüvitiseta.

Esimese sammuna tuleks lahendada äsja tekkinud ebanormaalne olukord, kus Natura 2000 piirangute hüvitisi, mis ei kompenseeri enam ammu täies ulatuses saamata jäävat tulu, on hakatud nüüd veel maksustama tulumaksuga. Kõige enam puudutab see füüsilisest isikust maaomanikke.

Samuti tuleb lahendada ebaõiglane olukord, kus Natura 2000 mittekuuluvatel kaitsealadel ei saa maaomanikud sisuliselt mingit kompensatsiooni.

Lisaks peavad Eesti Erametsaliidu liikmed oluliseks, et Narva Elektrijaamades alustataks koheselt taastuva tooraine, sh küttepuu, kasutamist.

Tallinn-Tartu-Pärnu: vastuoluline korteriturg eksitab statistikaga

17.04.2015 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et tänased korteritehingute hinnad on küll uute korteritega tehtavate tehingute najal kasvanud, kuid reaalne kinnisvara väärtus on üsna mullusel tasemel.

Järjepanu raporteeritavad hinnarekordid ja võrdlused maailma edetabelitega on küll klikke tõmbav teema, kuid see ei ava pealiskaudse publiku jaoks kogu tõde.

Korteritehingute keskmised hinnad küll kerkivad, aga seda ainult uute korteritega tehtavate tehingute arvu kasvu tõttu. Vanemate korterite tehingute osakaal väheneb ja see võimendab statistilist hinnatõusu veelgi.

Nii näeme statistikas ja tegelikkuses vastuolu, kus keskmine hind justkui tõuseb, kuid kinnisvara väärtus püsib pigem paiga. Lisaks pakuvad paljud arendajad müügi endendamiseks uute korterite ostjatele otseseid hinnaalandusi või muid peibutusi.

Uue korteri hinna alandamise ei pruugi tähendada kinnisvara väärtuse langust. Tihtipeale on hinnaalanduse taga eelkõige liiga kõrgeks määratud esmane müügihind, mis tuleb ostjate huvipuuduse tõttu reaalsele turuväärtusele lähemale korrigeerida.

Teisene korteriturg ehk vanemate korterite turg võitleb sarnaselt hinnakonkurentsis. Siin-seal võib kuulda üksikutest suure allahindlusega tehingutest. Laiemasse turuandmestiku kaevudes võime siiski tõdeda, et kinnisvara väärtus on üsna samas kohas, kus aasta tagasi.

Korteriomanditehingute arv

Möödunud 2014. aasta keskpaiga langus korteritehingute arvus on osutunud ajutiseks tagasilöögiks. 2015 I kvartalis ei ole tehingute arv näidanud tagasiminekut. Mulline seisak tehingute arvus oli vaid hetkeline.

Analüüsi koostaja hinnangul on elamispindade turg, eelkõige just korterite turg aktiivses faasis, kus toetavad elemendid on eelkõige aktiivne uusarenduste lisandumine ja soodsad eluasemelaenu tingimused.

Tehingute arvu juures, just eelkõige Tallinna korteritehingute arvu juures tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu asjaolule, et sõlmimisel on hulk uute äsjavalminud korterite asjaõiguslepinguid. Nende korterite puhul, mis täna tänu asjaõiguslepingutele statistikasse jõuavad, sisuline ostuotsus on tehtud juba 3-4-5 kvartalit tagasi.

Uute korterite tehingustatistikasse viitajaga jõudmine on tavapärane praktika. Siiski peab mainima, et aasta tagasi oli uute korteritega sõlmitavate asjaõiguslepingute arv väiksem, kui see on 2015. aastal.

Tallinnas tehti 2015 I kvartalis 1931 ja Tartus 377 korteritehingut. Pärnu korteritehingute arv oli samal ajal 161. Eesti summaarne korteritehingute arv aasta I kvartalis oli 4400.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Endiselt tasub meenutada, et 2014 II ja III kvartalis näitas Tallinna korteritehingute arv olulist langust. Toonasele langusele on keeruline tuua ühte konkreetset ja lihtsat põhjust. Tehingute arv kukkus paljude tegurite koosmõjul. Nendeks teguriteks võiks nimetada Ukraina sündmustest tingitud ebakindlust, kuid eelkõige kiiret korteripakkumiste arvu kasvu nii uute kui vanade korterite turul.

Pakkumiste arvu kiire kasv suurendas ostjate valikuvõimalust ja andis neile pikemalt aega ostuotsust kaaluda. See tagasilöök tõi turule hetkelise tardumise, mis väljendus tehingute arvu kukkumises aasta baasil 2014 II ja III kvartalis vastavalt 11 ja 9%.

Ei saa öelda, et majanduslik olukord oleks vahepealsel ajal väga muutunud või majanduskasv oleks täna tugevamal vundamendil kui aasta tagasi.

See paneb kahtlema korteritehingute arvu edasise suurenemise jätkusuutlikkuses. Pigem on tehingute arvul potentsiaali allapoole tulla, sest hinnatase ei ole oluliselt alanenud ehk tarbijate ostujõud pole paranenud.

Samuti on meili deflatsioon, mis tähendab, et laenumaksete tegemine ei lähe koduostja jaoks aasta-aastalt hõlpsamaks nagu see on varasematel aastatel olnud, mis võiks olla ostutehingut tegema panev tegur.

Tallinna korteritehingute arv suurenes aastatagusega võrreldes 3%. Tartus lisandus aastatagusele tehinguid 15%.

Pärnu tehingute arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 9%, kui nagu ikka tuleb Pärnu juures turu väiksusest tingituna sageli ette suuremaid kõikumisi ja ühest numbrist end liialt liigutada ei maksa lasta.

Eesti summaarne korteritehingute arv kasvas aastaga 2%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteritehingute hindade osas on meil kvartal kvartali järel võimalik raporteerida järjest uutest hinnarekorditest. Tallinna hinnakõver on liikumas lausa sirgjoonelises tõusuunas. Paistab, et igavest rikkust tõotav rahapuu on 8-10-aastase vaheaja järel taas leitud.

Kasvusuunas kerkivad üsna kindlalt, kuid viimaste kvartalite jooksul pisut aeglustuvas tempos ka Tartu tehingute hinnad. Pärnu hinnatase liigub tagasihoidlikumas tempos – sellist tõusunurka nagu Tallinnas-Tartus me Pärnus ei näe.

Jätkuva hinnatõusu taga on taas paljus uusarendused, mis läbi asjaõiguslepingute sõlmimise hinnastatistikasse jõuavad. Tähele peab panema, et 2015 I kvartalis on Tallinnas asjaõiguslepinguid sõlmitud kahe väga kalli elamu ehk Merko Kentmanni 6 ja Metro Capitali Meerhofi maja korteritega, mis annab keskmise hinna tõusule täiendava hoo.

Uute kallite korteritega asjaõiguslepingute sõlmimine tõstab küll keskmise tehingu hinda, kuid see ei tähenda, et kinnisvara väärtus seetõttu kasvama peaks.

Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind ületas 2015 I kvartalis alates 2007. aasta järel taas kord 1500-eurost hinnapiiri. Tallinna keskmine tehinguhind oli 1543 €/m2 ja Tartus 1204 €/m2.

Pärnu korteriomandid vahetasid omaniku keskmiselt 838-eurose ruutmeetrihinna eest. Eesti keskmine korteritehingute maksumus oli 1033 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Aasta baasil on korteritehingute hinnad valdavalt kasvanud. Ikka ja jälle tuleb mängu tuua uusarendused, mis on olnud olulised tehingute keskmise hinna kergitajad.

Keskmine tehinguhind peegeldab nende varade hindu, millega tehinguid tehakse ehk keskmist hinda mõjutab tehingute struktuuri kaldumine odavamate või kallimate korterite suunas. Kinnisvara väärtus ja selle muutus annab meile aga aimdust, kas täna on samaväärne korter võimalik soetada aastatagusest kallimalt või odavamalt.

Tehinguhindade puhul räägime me faktidest ehk asetleidnud sündmustest. Kinnisvara väärtuse puhul räägime hinnangutest.

Siit jõuame küsimuseni, kas kinnisvara ehk korterite väärtus on täna aastagausega võrreldes muutunud?

Viisime läbi lühianalüüsi, kus võrdlesime kolme asumit valdavalt nõukogudeaegsete paneelelamutega hoonestatud piirkondades Haabersti, Mustamäe ja Lasnamäe linnaosades, kus viimaste aastate jooksul ei ole rajatud uusi korterelamuid. See tähendab, et tehingute struktuur saab neis asumites olla üsna ühtlane ja välistatud on sellest tingitud keskmise tehinguhinna moonutused.

Analüüsi tulemus näitab, et tänane korteritehingute keskmine hind ja mediaanhind (hind, millest pooled tehingud tehakse kallimalt ja pooled odavamalt), et ligikaudu samal tasemel, kus need olid aasta tagasi.

Nii võime väita, et kinnisvara väärtuse ei ole vaatamata korteritehingute üsnagi kõrgele, mis sellest, et aeglustuvale kasvunäitajale aastataguse ajaga võrreldes oluliselt muutunud.

Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2015 I kvartalis 9% aastatagusest kõrgemal. Tartu hinnad kerkisid aastaga 6%. Pärnu hinnatase liikus vaadeldavatest linnadest ainsana languse suunas ja näitas -5%.

Eesti keskmine korteritehingute hind kerkis aastaga paljuski väiksemate asulate toel isegi 11%.

Tasub veel korrata: kinnisvaratehingute hinnad näitasid küll Tallinnas-Tartus-Eestis märkimisväärset tõusu, kuid kinnisvara väärtus seisis aastataguse tasemel

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteritehingute hinna võrdlemine 2007. aasta tipphindadega annab meile eelkõige sportlikust huvist lähtuvat infot selle kohta, kui kõrgel me kunagi oleme hinnataseme poolest olnud. See info võib olla sisu poolest tähtis neile, kes on kinnisvara soetanud kunagise tipphinnaga ja kes mõtlevad täna vara realiseerimisele. Tipust ostnud inimesed peavad kalkuleerima, kas kinnisvara müües jääb müügihinnast midagi üle või tuleb kõik pangale laenujäägi katteks loovutada.

Siiski ei saa me 2007. aasta tipphinda üks-ühele tänasega võrrelda. Arvestama peame, et vahepealsel perioodil ehk 2007 I kv kuni 2015 I kv on olnud inflatsioon. Tarbijahinnad on selle ajaga kerkinud 30%.

Seega ei tähenda täna 2007. aasta hindade tasemele jõudmine, et meid oleks tabanud analoogne hullus nagu 8-10 aastat tagasi juhtus, mida irooniliselt, kuid tabavalt on nimetatud kollektiivse joobe ajastuks.

Täna on Tartu korteritehingute hinnad 2007. aasta tipu ületanud napi 5 euro võrra, mis tähendab, et uus Tartu hinnarekord on sündinud. Tallinna hinnad jäävad kunagisele rekordile veel 7% alla.

Pärnu korteritehingute hinnad jäävad tipptasemele alla koguni 41%. Eesti keskmine hind, mis on paljus mõjutatud Tallinna-Tartu arengutest, on 2007. aasta tasemest 15% allpool.

Kokkuvõtteks

Tallinna-Tartu korteritehingute hinnad löövad rekordeid. Neist numbritest ei tohi lasta end pimestada, sest hinnatõusu taga on peaasjalikult statistikasse jõudvad uusarendused. Tulenevalt asjaolust, et uusarenduste turg on aktiivne nii pakkumise kui ostutehingute poole pealt, näeme statistilist hinnatõusu veel tulevikuski.

Proovides puude tagant metsa kiigata näeme, et tegelikkuses ei ole kinnisvara väärtus aastatagusega võrreldes kerkinud, ega ka langenud. See tähendab, et täna on võimalik samaväärne korter osta ligikaudu sama hinnaga, mis aasta tagasi. Hea õnne korral saab tänase tehingu teha aastatagusest 2-3% odavamalt.

Eelmise aasta keskel turgu ehmatanud tehingute arvu langus tõi endaga kaasa ajutise hinnakorrektsiooni. Tänaseks on tehingute arvu langus taastunud mullusele tasemele. Samuti on praktiliselt kadunud hinnalangus.

Selle, pigem positiivse alatooniga jutu juures peab rõhutama, et tulenevalt üldisest ebakindlast majanduskeskkonnast ja kinnisvarapakkumiste kõrgest arvust ei saa me öelda, et kinnisvaraturul on liiga palju kindlust.

Ebakindlus tuleneb kehvast majanduskasvust, millele äkilist tõusu Vene sanktsioonide või kaubanduspartnerite kesise majandusolukorra tõttu kiiret paranemist ei ole loota.

Paljud müügisolevad uusarendused pakuvad müügi edendamiseks hinna- või muid soodustusi. Pakkumiste arv teisesel turul on samuti kõrge, mis pikendab müügipeerioode ja survestab ettevõtetest või eraisikutest kinnisvaramüüjaid, kel on müügiga kiire.

Seega võib kokkuvõtlikult anda soovituse olla korterituru arengute suhtes ettevaatlik, sest kõrge pakkumine ähvardab endaga kaasa tuua korrektsioonid hindades.

Olukord ei ole selline, kus saame tõmmata liiga otseseid paralleele 2008. aastaga ehk kiiret (st paarikümne protsendi ulatuses) hinnalangust ei peaks pakkumiste arvu tõusu või uusarenduste hinnasoodustuste tõttu ootama. Küll võib arvata, et lähema 2-3 kvartali jooksul saab hind olema oluline instrument, millega kinnisvaraturu orkestris kõige enam mängitakse.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

17.04.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Menetlusse võeti eelnõu kinnisasja omandamise kitsenduse kohta

16.04.2015 Tõnu Toompark

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 15. aprillil algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (7 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnistumaa kuni 0,2 ha. Sellega soovitakse anda nimetatud isikutele võimalus osta maad aiandusühistutes.

Kehtiv kinnisasja omandamise kitsendamise seadus sätestab riigikaitsega seotud piirangud kinnisasja omandamisel. Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja meresaartel (välja arvatud Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi), Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnas, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila, Vaivara, Meeksi, Piirissaare, Mikitamäe, Orava, Räpina, Värska vald, Meremäe, Misso ja Vastseliina vallas.

Nimetatud piirangu kehtestamine lähtub Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavast sättest. See annab liikmesriigile õiguse võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku tagamise seisukohast. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kadriorus alustati uue korterelamu ehitust

16.04.2015 Tõnu Toompark

10.04.2015 allkirjastati leping uue korterelamu Vesivärava tn. 16, Tallinn ehituseks. Maja peatöövõtjaks on OÜ Bauschmidt. Kokku ehitatakse omavahel ühendatud kahest majast koosnevasse hoonemahtu viisteist kahe- kuni viietoalist korterit, millest ca 40% korteritest on endale juba uue omaniku leidnud.

Maja projekteerijaks on arhitektibüroo Allan Strus OÜ. Ehitustööde valmimise aeg juuni 2016.a.

Erinevalt tavapärasest 2-aastasest garantiiperioodist, pakutakse uuele Vesivärava 16 korterelamule 3-aastast ehitusgarantiid.

Arendusprojekti juhib ja korterite müüki korraldab Eco Advice OÜ. Ettevõtte juhataja Anton Nikitini sõnul pöörati hoone kavandamisel erilist tähelepanu kortermaja arhitektuursele sobivusele Kadrioru ajaloolisse ja miljooväärtuslikku keskkonda. Samuti peame oluliseks personaalset lähenemist – maja projekteerimise käigus kortereid ostnud kliendid said lahendada oma uute kodude siseplaneeringu vastavalt oma soovidele. Näeme tendentsi, kus suuremate ja kallimate korterite puhul klientide erilahenduste ja erisoovide hulk üha kasvab, ja kui need on klientide poolt esitatud piisavalt varakult, saame arendajana ka neid ettepanekuid arvesse võtta. Lähtume samadest põhimõtetest ka järgmiste Kadrioru korterelamu projektide kavandamisel, millega alustame käesoleva aasta teisel poolel.

Eco Advice (www.ecoadvice.ee) on kinnisvara arendusprojektide juhtimisele ja müügile spetsialiseeruv konsultatsiooni ettevõte. Hetkel on ettevõttel müügi-, projekteerimis- ja ehitusstaadiumis 6 projekti Tallinnas.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB организует ярмарку недвижимости в крупных городах

16.04.2015 Tõnu Toompark

В нынешнюю субботу в конторах SEB в Таллинне, Тарту и Пярну состоится день нового жилья. Этим мероприятием SEB продолжает ежегодную традицию, сводя на миниярмарке недвижимости продавцов и покупателей недвижимости.

Недвижимость с интересной планировкой и низкими коммунальными расходами сегодня так быстро находит покупателя, что, чтобы не пропустить хорошее предложение, важен непосредственный контакт с продавцами недвижимости. День нового жилья – хорошая возможность для встречи покупателей и продавцов недвижимости. На месте можно получить хороший совет и о том, как выбрать наиболее подходящее кредитное решение, и о том, как снизить связанные с приобретением жилья и взятием кредита риски.

«Если после экономического спада, планируя покупку жилья, семьи были более осторожными и скорее откладывали совершение крупных финансовых решений на будущее, то в течение последних двух-трех лет заметно увеличение интереса к приобретению нового, более подходящего для семьи жилья. По сравнению с т.н. периодом бума с 2005 по 2007 гг. сегодняшних заинтересованных в новом жилье характеризует более высокий уровень сознательности. Потенциальные покупатели весьма основательно взвешивают свои реальные потребности и сравнивают соответствующие потребностям квартиры или частные дома. Клиенты все больше хотят, чтобы связанные с взятием кредита риски были максимально защищены. Приблизительно 78 процентов новых кредитов, взятых в SEB, покрыты страховой защитой кредита, что обеспечивает заемщику и его близким чувство уверенности. Эта тенденция в области страхования все нарастает», – комментирует руководитель сферы розничных банковских услуг и технологии SEB Ээрика Вайкмяэ-Койт.

В главном офисе SEB в Таллинне со своими предложениями познакомят 15 признанных продавцов и разработчиков недвижимости. День нового жилья SEB пройдет 18 апреля с 11 до 15 часов в Таллинне в конторе Tornimäe, в Тарту в конторе Ülikooli, а также в конторах в Нарве и Пярну. Часто перед выбором нового жилья хотят выяснить кредитный потенциал семьи, на дне нового жилья будут присутствовать консультанты, к которым можно будет зарегистрироваться.

Все посетители мероприятия получат от SEB льготный купон, позволяющий заключить договор на жилищный кредит без платы за заключение договора и жилищное страхование PZU со скидкой на 10%, если ходатайство о кредите будет подано не позднее 1 мая.
Более подробные предложенияhttp://www.seb.ee/uuekodupaev

Sisearhitektide aasta suursündmus toob maikuus Tallinnasse valdkonna tipud

15.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnaga korraldavad 27.-30. maini Von Krahli Teatris rahvusvahelise sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2015 “Ruumimõju – The Impact of Space”, mis toob Tallinnasse sisearhitektuuri valdkonna tipud ning kuhu on oodatud kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.

Sümpoosioni loomingulise juhi sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla sõnul võetakse maikuus luubi alla see, kuidas mõjutab ruum inimest ja vastupidi: “SISU uurib, kuidas mõjutab ja suunab ruum, milles me tegutseme, meie igapäevaseid tegevusi ning millised inimlikud sekkumised ruumi meid inspireerivad. Küsime, milliste loominguliste vahenditega saab sekkuda ruumi professionaal ja kuidas sekkumata jätmine võib mõjutada ruumi atmosfääri.”

Sümpoosioni avaloenguga astub üles Amsterdamis tegutsev sisearhitekti ja arhitekti duo MerkX+Girod, kes võitsid mõned aastad tagasi rohkelt tähelepanu Maastrichtis endisesse kirikusse tehtud raamatupoe autoritena. SISU-l räägivad nad Hollandi riiginõukogu äärmiselt keeruka hoonetekompleksi renoveerimisega seotud väljakutsetest – kuidas ühendada rida ajaloolisi, kultuurimälestistena kaitse all olevaid hooneid üheks tervikuks nii, et tulemuseks on kaasaegne, paindlikult kasutatav ruum.

Sümpoosionil astub lavale väliskülalistest ka Eestis laiemalt tuntud Juhani Pallasmaa (Helsingi), lisaks Karan Grover (India), Suzie Attiwill (RMIT, Melbourne), Jo Van Den Berghe (LUCA, Sint-Lucas, Brüssel), Graeme Brooker (Middlesex University, London), Kees Spanjers (Amsterdam), Per Reinholtz (ECIA, Växjö), Monika Löve (Torino) ning mitmed Eesti sisearhitektid ja arhitektid.

Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ühendab valdkonna professionaale ning aitab neil luua vaimselt ja füüsiliselt väärtuslikku elukeskkonda, aidata kaasa sisearhitektuuri valdkonna arengule ning hoolitseda meie sisearhitektuuri pärandi säilimise eest. Rahvusvahelist sümpoosioni SISU korraldab ESL teist korda.

Sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2015 korraldamist rahastavad Kultuurkapital, Interstudio, Hals Interiors, Velux ning ESLi toetajaliikmed Floorin, Hektolan, Wermstock, Sadolin, Vivarec, Villeroy&Boch Gustavsberg, Elke Mööbel, Fagerhult, Lincona Konsult, Hektor Light, Puustelli ja Glamox.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

SEB is holding a real estate fair in Estonia’s larger towns and cities

15.04.2015 Tõnu Toompark

This Saturday, New Home Day will take place at the SEB branches in Tallinn, Tartu and Pärnu. This is the continuation of SEB’s annual tradition of bringing together sellers and buyers of real estate at a small-scale real estate fair.

Properties with an interesting layout and affordable utility costs find an owner so quickly these days that in order to partake in good offers, direct contact with property sellers is necessary. New Home Day is a great opportunity for buyers and sellers to meet. It also provides an excellent opportunity to receive advice on selecting the best loan solution as well as managing the risks related to the purchasing of real estate and taking a loan.

“Whereas after the downturn in the economy families were more cautious in planning purchases of new homes and were more likely to postpone making big financial decisions, the past two or three years have seen a noticeable increase in interest in the purchasing of new homes that better suit the needs of families. Compared to the so-called boom era of 2005 – 2007, new home buyers today are characterized by their much greater level of awareness. It is quite common for actual needs to be weighed and the different apartments or houses meeting those needs to be compared. More and more, clients are seeking maximum protection against the risks related to taking a loan. Roughly 78 per cent of new loans taken at SEB are covered with loan insurance, which provides a sense of security for the borrower and their family. “This insurance trend is becoming increasingly common”, said Eerika Vaikmäe-Koit, Head of the Retail Banking and Technology Area of SEB.

At the SEB headquarters in Tallinn, 15 renowned real estate sellers and developers are displaying their offers. SEB’s New Home Day is taking place on 18 April, from 11.00 to 15.00, at the Tornimäe branch in Tallinn, the Ülikooli branch in Tartu, and the Pärnu branch. As a family’s loan capacity often needs to be determined before selecting a new home, it will be possible to register for a meeting with advisers at the New Home Day.

SEB will be handing out a discount coupon to all visitors, which provides the opportunity to conclude a home loan contract without the contract fee and gives 10% off PZU home insurance, if the loan application is filed by 1 May, at the latest.
More detailed offers available at

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. IV kvartalis

15.04.2015 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta neljanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2014. aasta neljandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 110 tehingut ligikaudu 747 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati neljandas kvartalis kokku 13 830 kinnisvara tehingut 628 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas neljanda kvartali jooksul omanikku 47 340 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 37 763 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 4 855 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 704 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljanda kvartaliga 14,5% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 9,3%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 18,5% ning hoonestamata maa hinnaindeks 27,4%.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eksperdid ei usu, et maksumuudatus paneb inimesi üüritulu deklareerima

15.04.2015 Tõnu Toompark

Valitsus plaanib üürituru korrastamiseks jätta maksuvabaks kuni 20% üüritulust, mida arvestataks remondi- ja korrashoiukuluna. Kinnisvara- ja maksueksperdid ei pea seda aga piisavaks ajendiks, et seni oma üüritulu deklareerimata jätnud inimesed seda edaspidi tegema hakkaksid.

Üüritulu deklareerima ärgitamiseks on “präänikut” juba pikalt otsitud. Veel mõne aasta eest peeti laiemat arutelu, et üüritulu maksustamine võiks toimuda näiteks umbes poole ulatuses. Uus valitsus plaanib astuda küll sammu selles suunas, kuid see samm on pigem pisike. Üüritulu maksustataks vähemalt 80% ulatuses, ning ülejäänud kuni 20% peetakse remondikuluks, mille kohta aga eraldi tšekke ja muud paberimajandust esitama ei peaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Maksumuudatuslikult võiks see täehendada seda, et antakse võimalus osaliselt oma kulusid maha arvata nendest tuludest, mida igapäevaselt saadakse,” ütles rahandusminister Sven Sester.

Spetsialistide hinnangul on seda siiski liiga vähe, et reaalset efekti tekitada. Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et ta väga kahtleb, kas see paneb inimesi ümber mõtlema. “Võib-olla mõned üksikud tulevad põranda alt välja,” arvas ta.

2013. aastal deklareeris üüritulu ligi 4000 eraisikut ja enam kui 2000 juriidilist isikut kogusummas ligi 16,1 miljonit eurot. Arvestuslik maksuauk võib üüriturul siiski jääda vahemikku 8-27 miljonit. Kui pisikese maksumuudatusega olukorda ei paranda, jäävad makseksperdi Lasse Lehise sõnul järgi vaid maksuameti jõuvõtted, millega võib tema hinnangul veel rohkem alt minna kui parklates sõiduautode kontrolliga läks.

“Parklates autode pildistamine ei ole põhiseaduse mõttes päris keelatud tegevus, aga kui maksuamet hakkab käima mööda kortereid ja uurima, kes seal elab ja mida nad seal teevad ja kas nad selle eest maksavad, siis see läheb juba põhiseadusega vastuollu ja see võib läbi kukkuda veel haledamalt kui see autode eksperiment,” ütles Lehis.

Kuid lisaks üüritulult kulude mahaarvestamise variandile on valitsusliit paralleelselt plaani võtnud ka üüriregistri loomise. “See on läbirääkimiste koht – kas luua ja kui luua, siis millises koosluses ja milliste indikatsioonidega. See peaks olema olukorras, et võimalik halduskoormus oleks kõigile osapooltele võimalikult väike, aga teistpidi annaks kindlustunde nii üürile andjale kui üürile võtjale,” ütles rahandusminister.

Seevastu Lasse Lehis sellesse ei usu. “See on võib-olla maksuameti soovunelm viimaste sündmuste taustal. Nad loodavad, et kui administratiivseid kohustusi panna rohkem, siis teeb töö ennast ise ära. Kui see üürisumma makstakse sularahas, siis ega nendest registritest otseselt midagi paremaks ei lähe,” arvas ta.

Eeva Esse

http://uudised.err.ee/v/majandus/4ccca4a1-d493-4b3b-94d7-68cf3f545668

SEB korraldab kinnisvaramessi suuremates linnades

15.04.2015 Tõnu Toompark

Sel laupäeval toimub SEB Tallinna, Tartu ja Pärnu kontorites uue kodu päev. SEB jätkab sellega iga-aastast traditsiooni, tuues mini-kinnisvaramessil kokku kinnisvara müüjad ja ostjad.

Huvitava planeeringu ja madalate kommunaalkuludega kinnisvara leiab täna nii kiiresti omaniku, et headest pakkumistest osasaamiseks on olulised otsekontaktid kinnisvaramüüjatega. Uue kodu päev on hea võimalus ostjate ja müüjate kokkusaamiseks. Kohapeal saab ühtlasi head nõu nii sobivaima laenulahenduse väljavalimiseks kui kinnisvara soetamise ja laenu võtmisega seotud riskide maandamiseks.

„Kui majanduslanguse järel olid pered uue kodu ostu kavandades ettevaatlikud ja pigem lükkasid suurte finantsotsuste tegemist edasi, siis viimase kahe-kolme aasta jooksul on märgata huvi suurenemist uue, perele paremini sobiva kodu soetamise vastu. Võrreldes nn buumiajaga 2005 – 2007 iseloomustab tänaseid uue kodu huvilisi aga oluliselt suurem teadlikkus. Üsna põhjalikult kaalutakse tegelikke vajadusi ja võrreldakse vajadustele vastavaid kortereid või eramuid. Üha enam soovivad kliendid, et laenu võtmisega seotud riskid oleksid maksimaalselt kaitstud. Umbes 78 protsenti uutest SEB-st võetud laenudest on kaetud laenukindlustuskaitsega, mis tagab laenuvõtjale ja tema lähedastele kindlustunde. See kindlustustrend on üha tõusev,“ kommenteeris SEB jaepanganduse ja tehnoloogi valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

SEB peamajas Tallinnas on oma pakkumised välja pannud 15 tunnustatud kinnisvaramüüjat ja – arendajat. SEB Uue kodu päev toimub 18. aprillil algusega kl 11.00 kuni 15.00 Tallinnas Tornimäe kontoris, Tartus Ülikooli kontoris ja Pärnu kontoris. Sageli soovitakse enne uue kodu välja valimist kindlaks teha pere laenuvõime, uue kodu päeval on kohal nõustajad, kelle juurde saab registreeruda.

SEB annab kõigile ürituse külastajatele kaasa sooduskupongi, mille alusel on võimalus sõlmida kodulaenu leping ilma lepingutasuta ja PZU kodukindlustus 10% soodsamalt, kui laenutaotlus esitatakse hiljemalt 1. maiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2014. majandusaasta aruande

15.04.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kiitis 14. aprillil toimunud koosolekul heaks ettevõtte 2014. majandusaasta aruande, mille järgi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 69 miljoni euroni. Ärikasum oli 12,4 miljonit eurot ja puhaskasum 9,6 miljonit eurot.

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis juhatuse esimees Jaak Saarniit esile kinnisvarainvesteeringute kahekordset kasvu, mis ulatus 48,2 miljoni euroni. Sellest ligi 20 miljonit eurot suunati käesoleva aasta lõpus valmiva Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse.

„Häirekeskuse ja Päästeameti kaasaegsete ühishoonete valmimisega Tallinnas ning Tartus ja Keila politseihoone täieliku rekonstrueerimisega anti möödunud aastal märkimisväärne panus Eesti siseturvalisuse asutuste töökeskkonna ajakohastamisel,“ märkis Saarniit.

„Haldustegevuse seisukohast on oluline ära märkida ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele hoonetele heakorrateenuste osutajate leidmiseks korraldatud riigihanked, mis on andnud soovitud mastaabiefekti ja tagavad riigi rahaliste vahendite senisest säästlikuma kasutamise,“ lisas ta.

Möödunud aastal müüdi 143 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 3,5 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõttel on viieliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Kalev Lillo, Tarmo Porgand, Jüri Eerik, Teet Reedi ja Tõnis Rüütel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ümber Ülemiste kavandatakse kergliiklusteed

14.04.2015 Tallinn.ee

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Tallinna linna ja Rae valla koostöökokkuleppe projekt, mille eesmärk on kaugemas perspektiivis rajada Ülemiste järve tervise- ja liikumisrada ja lähemas perspektiivis Vana-Tartu maantee (Jüri–Järveküla maantee) äärde kergliiklustee.

Tallinna linnas on aastate jooksul rajatud palju kergliiklusteid, kuid võrgustiku kasutustõhususe suurendamiseks ning sidususe parandamiseks tuleb rajada uusi ühendusteid.

Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud Tallinna kergliiklusteede sidumisele naabervaldade kergliiklusteedega. Selle eesmärgi täitmiseks osales Tallinna linn koos naabervaldadega välisprojektis „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine”, mille raames ehitati kergliiklusteid kokku 57,2 km.

Rae vallaga koostöö tegemise algatus tuli endiselt Riigikogu liikmelt Tõnis Kõivult ning Jüri Ennetilt. Nende osalusel otsustati 27. novembril 2014. aastal abilinnapea Kalle Klandorfi juures toimunud kohtumisel jätkata Tallinna linna ja Rae valla koostööd, et rajada ümber Ülemiste järve kulgev terviserada ja kergliiklustee Vana-Tartu maantee äärde. Nii Tallinna linnal kui ka Rae vallal on tehtud ettevalmistused selleks, et Vana-Tartu maantee kergliiklusteed saaks hakata ehitama juba 2016. aastal.

Initsiatiivi arvestades nõustus linn 9. detsembril 2014 toimunud linnapiirkonna arengustrateegia töörühma koosolekul võimalusega, et Vana-Tartu mnt kergliiklustee rajamisel Tartu maanteest kuni linnapiirini võiks koostöö üheks väljundiks olla kokkulepe, et Rae vald projekteerib nimetatud kergliiklustee lõigu, kuna seda hakkavad kasutama eelkõige Rae valla elanikud, ning Tallinna linn ehitab selle valmis.

Kohtumisel otsustati, et terviseraja puhul kaalutakse erinevaid trassivariante, eriti järve lõunapoolses osas, ega valita koostöölepingus neist ühtegi konkreetset. Terviseraja puhul arvestatakse võimalikult laia kasutusvõimalusega (sh suusatamine) ning valgustuse rajamise vajadusega tulevikus.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfile antakse eelnõu kohaselt volitus Tallinna linna nimel koostöökokkulepe Rae vallaga allkirjastada.