Valitsus plaanib üürituru korrastamiseks jätta maksuvabaks kuni 20% üüritulust, mida arvestataks remondi- ja korrashoiukuluna. Kinnisvara- ja maksueksperdid ei pea seda aga piisavaks ajendiks, et seni oma üüritulu deklareerimata jätnud inimesed seda edaspidi tegema hakkaksid.
Üüritulu deklareerima ärgitamiseks on “präänikut” juba pikalt otsitud. Veel mõne aasta eest peeti laiemat arutelu, et üüritulu maksustamine võiks toimuda näiteks umbes poole ulatuses. Uus valitsus plaanib astuda küll sammu selles suunas, kuid see samm on pigem pisike. Üüritulu maksustataks vähemalt 80% ulatuses, ning ülejäänud kuni 20% peetakse remondikuluks, mille kohta aga eraldi tšekke ja muud paberimajandust esitama ei peaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Maksumuudatuslikult võiks see täehendada seda, et antakse võimalus osaliselt oma kulusid maha arvata nendest tuludest, mida igapäevaselt saadakse,” ütles rahandusminister Sven Sester.
Spetsialistide hinnangul on seda siiski liiga vähe, et reaalset efekti tekitada. Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et ta väga kahtleb, kas see paneb inimesi ümber mõtlema. “Võib-olla mõned üksikud tulevad põranda alt välja,” arvas ta.
2013. aastal deklareeris üüritulu ligi 4000 eraisikut ja enam kui 2000 juriidilist isikut kogusummas ligi 16,1 miljonit eurot. Arvestuslik maksuauk võib üüriturul siiski jääda vahemikku 8-27 miljonit. Kui pisikese maksumuudatusega olukorda ei paranda, jäävad makseksperdi Lasse Lehise sõnul järgi vaid maksuameti jõuvõtted, millega võib tema hinnangul veel rohkem alt minna kui parklates sõiduautode kontrolliga läks.
“Parklates autode pildistamine ei ole põhiseaduse mõttes päris keelatud tegevus, aga kui maksuamet hakkab käima mööda kortereid ja uurima, kes seal elab ja mida nad seal teevad ja kas nad selle eest maksavad, siis see läheb juba põhiseadusega vastuollu ja see võib läbi kukkuda veel haledamalt kui see autode eksperiment,” ütles Lehis.
Kuid lisaks üüritulult kulude mahaarvestamise variandile on valitsusliit paralleelselt plaani võtnud ka üüriregistri loomise. “See on läbirääkimiste koht – kas luua ja kui luua, siis millises koosluses ja milliste indikatsioonidega. See peaks olema olukorras, et võimalik halduskoormus oleks kõigile osapooltele võimalikult väike, aga teistpidi annaks kindlustunde nii üürile andjale kui üürile võtjale,” ütles rahandusminister.
Seevastu Lasse Lehis sellesse ei usu. “See on võib-olla maksuameti soovunelm viimaste sündmuste taustal. Nad loodavad, et kui administratiivseid kohustusi panna rohkem, siis teeb töö ennast ise ära. Kui see üürisumma makstakse sularahas, siis ega nendest registritest otseselt midagi paremaks ei lähe,” arvas ta.
Eeva Esse
http://uudised.err.ee/v/majandus/4ccca4a1-d493-4b3b-94d7-68cf3f545668
