Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arvamus: Üks üürikorter maksuvabaks

20.04.2015 Tõnu Toompark

Praegu on suuri vaidlusi tekitamas üürivaldkonna reguleerimine. On väga hea, kui see valdkond ka korrastatud saab ning üürileandjate ja üürnike õigused ja vastutus on täpselt paigas. Hetkel tekitab vaidlusi aga see, kuidas üüritegevust maksustada ning siin on arvamused seinast-seina. Pakun välja kompromissettepaneku – igal inimesel võiks olla õigus üks kinnisvaraobjekt maksuvabalt välja üürida.

Praegu on avalikust ruumist tõsisemalt läbi käinud kaks mõtet. Esiteks, valitsuse-poolne idee juba aastal 2017 saada üüritegevuselt eelarvesse maksudena 6,9 miljonit eurot ning teiseks, kinnisvaraprofessionaalide poolt välja pakutud mõte üüritulu üldse maksuvabaks muuta. Kui esimese mõtte vastu räägib tõik, et soovitud summat kokku saada pole tegelikult üldse kindel, sest üüritegevus on võimalik viia juriidilise keha alla ning kogu tulu sinna jättagi, siis teise ideega poleks valitsuskoalitsioon kohe kindlasti nõus.

Kuna lõplik otsus on kahtlemata poliitiline ja teatavasti on poliitikas võimalikud ka kompromissettepanekud, siis ühe sellise ma nüüd teengi. Nimelt, ma arvan, et igal inimesel võiks olla võimalik üks kinnisvaraobjekt (korter või maja) üürida välja maksuvabalt.

Olen arvamusel, et üüritegevus võiks olla üks võimalikest pensionisammastest ning igakuine üürisumma kuluks vanaduspäevadel marjaks ära. Seda enam, et me tegelikult ei tea, milline näeb pensionisüsteem välja mõnekümne aasta pärast ning kas praegune pensionikogumine üldse tagab meile oodatud elustandardi.

Samuti on oma vaba raha üürikorterisse paigutada kasulik ka õige väikeste hoiuseintresside kontekstis. Kuna madalate intressimäärade üks ideedest on olnud tarbimise ergutamine, siis üüritegevusest saadav tulu läheks kindlasti ka igapäevaseks ostudeks ning raha oleks liikumises.

Mainor suurendas taas dividendide mahtu

20.04.2015 Tõnu Toompark

ASi Mainor aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2014. majandusaasta aruande, mille kohaselt oli grupi möödunud aasta käive 15,0 miljonit, puhaskasum 5,3 miljonit ning bilansimaht 98,2 miljonit eurot. Dividende makstakse 2014. aasta tulemuste eest kokku 650 000 eurot.

“2013. aastaga võrreldes suutsime mullu sarnase käibe juures kasumit tõsta 2,8 korda ja nagu Mainoril kombeks, maksame taaskord varasema aastaga võrreldes vähemalt 10% suurema summa dividendidena välja ja nii juba 17 aastat järjest,” selgitas ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits, kelle sõnul moodustavad 2014. aasta eest makstavad dividendid emaettevõtja aktsionärile kuuluvast kasumiosast ligi kakskümmend protsenti. Pärnitsa kinnitusel suurenes mullu oluliselt ka kontserni investeeringumaht – 2014. aastal investeeriti grupis kokku 7,9 miljoni euro eest, mida on 24% enam kui aasta varem.

Gruppi kuuluval Ülemiste City linnakut arendaval ASil Mainor Ülemiste valmis möödunud aastal ärihoone kinnistul Valukoja 7, kuhu kolis ankurrentnikuna Eesti juhtiva masinaehitusettevõtte AS E-Profiil büroo, samuti valmis tootmishoone kõrgtehnoloogilisi kütuseelemente tootvale ASile Elcogen ning spordisaal Tallinna Euroopa Koolile. Jätkus 4 800-ruutmeetrise üüritava pinnaga Valukoja 25 hoone renoveerimine ning jätkati ettevalmistustöid 13-korruselise ja ligikaudu 15 000-ruutmeetrise üüritava pinnaga Öpiku maja esimese bürootorni ehitamiseks kinnistule Valukoja 8/Sepise 9. AS Mainor Ülemiste kinnisvarainvesteeringute väärtus on 58,1 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes 2013. aastaga 7,2 miljoni euro võrra.

Mainor Ülemiste sidusettevõte AS Technopolis Ülemiste lõpetas 2014. aastal aadressil Lõõtsa tänav 8A asuva Ragnar Nurkse büroohoone kolmanda korpuse ehitamise, samuti valmis 281 kohaline parkimismaja ning Eesti suurim lõunatoidurestoran Dvigatel. Ühtlasi alustati aadressil Lõõtsa 5 uue, 13-korruselise büroohoone ehitamist, mis valmib 2015. aasta suvel.

2014. aastal ostis AS Mainor välja soome partneritelt 100-protsendilise osaluse keskkonnateenuseid pakkuvas firmas Doranova Baltic OÜ. Ettevõte käivitas 2014. aastal Tartu Aardlapalu koostootmisjaama, kus toodetakse elektrienergiat.

Mainor kontserni puidugrupi ettevõtetes investeeriti tootmistingimuste parandamisse ja tootlikkuse tõstmisesse olemasolevatel tootmis- ja laopindadel. Täispuitmööblitootja Askala OÜ tootmishoonele ehitati uus aspiratsioonisüsteem. Gruppi kuuluv Rekman OÜ juurutas uute aknatüüpide, puit- ja puitalumiinium standardakna ehk nn „saksa akna“ seeriatootmise, mis täiendab tootevalikut ja võimaldab ühtlustada tootmisvoogu. Jätkati ka Paneeli 4 kinnistul uute tootmishallide ehitamise projekteerimist ja detailplaneeringu muutmist.

Uutest arendusprojektidest tegi AS Mainor ettevalmistustöid arvutimängude kirjastamiseks ja 3D-printerite müügi- ning koolituskeskuse loomiseks. Alustati konverentsikeskuse Spacex rajamist.

Mainori põhitegevuseks on Ülemiste City – Targa Linna arendamine, gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegiline juhtimine, AS Erahariduskeskus (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) hariduskontserni juhtimine ning kinnisvara haldamine oma kinnistutel. Mainori tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad lisaks ka puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 290 inimesele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Triin Ojari: arhitektuuri jaoks on järjest rohkem raha, kuid vähem ruumi

20.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari ütles täna Tallinnas toimunud Euroopa arhitektide nõukogu peaassambleel, et Eesti arhitektuuriajalugu on hoonete kujul hästi säilinud, sest me ei ole oma vaesuse tõttu olulisi hooneid liiga palju lammutanud.

Triin Ojari märkis, et vaatamata ajaloolisele „vaesusele“ on Tallinnas mitmeid tähelepanuväärseid hooneid, mis on tänaseks hästi renoveeritud ja saanud uue funktsiooni, näiteks Lennusadam. „Kaasaegse arhitektuuri väljakutseks on keskkond, milles arhitektuuri luua nii Eestis kui ka Euroopas,“ sõnas Triin Ojari. „Raha hoonete ehitamiseks on järjest rohkem, kuid ruumi nende ehitamiseks järjest vähem. Samuti lisandub kogu aeg juurde erinevaid piiranguid, millega arvestamine nõuab tõsist pingutust.“

17. – 18. aprillil koguneb Tallinnas ligi 100liikmeline Euroopa arhitektide nõukogu (Architects’ Council of Europe) peaassamblee, mis tähistab siin ühtlasi oma 25ndat sünnipäeva.

Täna Arhitektuurimuuseumis toimuval konverentsil „Special Session – Internationalisation & Responsibility“ astuvad lisaks Euroopa arhitektide delegatsioonile eesotsas ACEi presidendi Luciano Lazzariga üles veel ka maailma arhitektide liidu president Esa Mohamed, Ameerika arhitektide instituudi president Elizabeth Chu Richter ning Briti kuningliku arhitektide instituudi president Jane Duncan. Eestist tegi ettekande Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, kes rääkis siinsest kogemusest uue ja vana arhitektuuri kooseksisteerimisel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kelle ees vastutab kinnisvaramaakler?

20.04.2015 Ingvar Allekand

Domus Kinnisvara Verivärske ning avalikkuse tähelepanu pälvinud Vuti 70lugu meie müügitööst sunnib kirjutama sellest, millised on maakleri kohustused kinnisvaratehingu tegemisel ühe või teise osapoole ees.

Eestis on see teema reguleeritud eelkõige Võlaõigusseadusega (VÕS) ning Euroopa standardiga EVS-EN 15733:2010 „Kinnisvaramaakleri teenused“. Kui seadus sätestab maaklerilepingu osapoolte õigused ja kohustused, siis standard, kuigi soovituslik ja seetõttu veidi hambutu, reguleerib ka maakleritöö muid aspekte sh kliendisuhtlust. Lisaks neile on nii erialaliidud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) kui ka Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kehtestanud heade tavade koodeksid oma liikmetele juhindumiseks.

VÕS § 658 – 669 reguleerib lepingulist suhet maakleri ja temalt teenuse tellinud lepingupartneri st kliendi vahel. Maakleri ja kliendi suhetele kohaldatakse ka käsunduslepingu sätteid. Seaduse üldosas käsitletavad normid (nt lepinguliste suhte printsiibid, lepingueelsete läbirääkimiste pidamine jms) puudutavad nii maakleri suhet kliendiga kui ka nende mõlema suhet kolmandate osapooltega (nt kinnisvara ostjatega).

Üldjoontes aga tuleb esimese olulise punktina välja, et maaklerile kohustusi tekitava õigussuhte esmaseks kriteeriumiks on kokkuleppe olemasolu kliendiga. Kui maakleril on kokkulepe müüjaga kinnisvara müügikorralduseks, siis on maakleril tehingu korraldamise kohustus, soovituste andmise kohustus, info kogumise kohustus jms ikkagi vaid kinnisvara müüja ees.

Nii VÕS kui ka standard võimaldavad maakleril samaaegselt omada kokkulepet teenuse tellimise kohta (st kokkulepe teenuse sisu, kvaliteedi, ajakava ja tasu kohta) tehingu mõlema osapoolega. Kuid sellisel juhul on absoluutselt vajalik, et sellisest asjakorraldusest on informeeritud mõlemaid pooli ning seda ka aksepteeritud.

Huvide konflikti küsimus ei ole maaklerkonnas nii teravalt tähtsustatud, kui näiteks advokatuuris, kuid nii Domus Kinnisvaras kui ka teistes suuremates maaklerbüroodes neid põhimõtteid järgitakse. Mõeldes viimase viie aasta probleemsetele juhtudele selles küsimuses, siis kipub see olema ikkagi väiksemate ettevõtete probleem, kus kutselised maaklerid puuduvad.

Kinnisvaramaakleri teenuste standardi punkt 4 sätestab, mis infot peab maakler ostuhuvilisele andma. Selles nimekirjas on üksnes objektiga (sh tehnilised andmed, kulud, selle ümbrus jms) seotud informatsioon. Millised on müüja planeeritavad müügitegevused (-strateegia), kas küsitav hind on hea või halb, kui palju on teisi ostuhuvilisi või kuidas peaks korraldama näiteks tehingu finantseerimist, ei kuulu sellesse nimekirja. Seega ei saa ostuhuviline klient sellist infot müüjat esindavalt maaklerilt a priori eeldada ega nõuda.

Erialaliitude heade tavade koodeksid on suhteliselt lühikesed ja üldsõnalised käsitledes suuresti liikmete omavahelist viisakat suhtlemist. Konkreetsemalt sätestavad mõlemad liikmete kohustuse anda klientidele ammendavalt ja adekvaatselt infot kinnisvaraobjekti ja tehingu kohta. EKMK heade tavade koodeksi punkt 17 näeb väga selgelt ette maakleri kohustuse seista eelkõige oma lepingulise kliendi huvide eest.

Näiteks kui ostja soovib hinda alla kaubelda, siis ei ole maakleril kohustust läbirääkimisi jätkata, kui müüja ei soovi hinda langetada. Punkt 19 kohaselt peab maakler aga soovitama proffessionaalse juriidilise abi kasutamist. See säte on oma mõtte poolest laiendatav ka käesoleva artikli ajendiks olnud olukorrale. Nimelt tekitas palju pahandust maakleri soovitus kliendil selgitada välja tehingu tegemiseks vajaliku laenu saamise võimalus enne, kui klient võtab endale arvestatavaid rahalisi kohustusi broneerimiskokkuleppega.

Kõige rohkem ja täpsemalt reguleeritakse maakleri ja kliendi vahelisi küsimusi maaklerilepingus. Eesti ühiskonnas viljeletakse tihti arvamust, et maaklerileping on midagi, millega teenusapakkuja saab kliendi nö „konksu otsa“ ning mis on seetõttu väga ühepoolne. Mõnikord see ilmselt nii ongi, kuid nii Domus Kinnisvara kui ka teised suuremad kinnisvaraagentuurid kasutavad vägagi tasakaalustatud lepinguid, mille eesmärgiks on kliendi vajaduste rahuldamine ning seejuures mõlema osapoole huvide kaitsmine.

Müüdava objekti ja maakleriteenuse tasu suuruse määratlemine on selle kokkuleppe oluliseks osaks. Aga samavõrd oluliseks, ja miks mitte isegi olulisemaks osaks on maakleri tegevuse st müügiprotsessi, töökvaliteedi jms kirjeldamine. Just selles osas peaksid kliendid olema nõudlikud ning rohkem kaasa mõtlema. Nõudke maakleritelt reklaami, proaktiivseid müügitegevusi, regulaarset aruandlust, turu- ja hinnaanalüüsi, korralikult kujundatud turundusmaterjale ning perfektset sooritust.

Nõudke maaklerilt teenuselepingu vormistamist kirjalikult, sest see tagab teile hiljem teie huvide kaitsmise. Kui maakler tahab olla ühekülgne ning võimalusi enda poole kallutada, siis jääb ta suulise kokkuleppe juurde, sest läbi VÕS-i ja Riigikohtu lahendite on tulemusliku töö korral tasustamine garanteeritud, vastustust aga ei mingit.

Mina soovitan ostuhuvilistel klientidel kaaluda alati ka omalt poolt maakleri kaasamist. Isegi kui tehing tundub esmapilgul lihtne. Selleks toon välja viis peamist põhjust:

maakleritel, kes ju igapäevaselt kinnisvaraturul toimetavad, on palju kordi suurem kogemus nüansside ja detailide märkamiseks ning nad saavad juhtida kliendi küsimusteni, mida klient esmapilgul ise ei märka küsida;
suuremate kinnisvarabüroode maakleritel on selja taga meeskond, kelle poolt aastate jooksul kogutud ühine infopagas hoonete, linnaruumi arengu, probleemsete olukordade jms kohta muutub sellega kliendile kättesaadavaks;
kõik juhtivad kinnisvarabürood tegelevad analüüsiga ning omavad ligipääsu kõigi Eesti kinnisvaraturul tehtud tehingute andmetele st teatakse väga täpselt mis on ühe või teise objekti reaalne turuhind;
maaklerite kogemus ostuläbirääkimiste pidamisel sh ostuprotsessi strateegia kujundamisel juba enne objektiga tutvumist ja/või läbirääkimistega alustamist, hoiab tõenäoliselt kliendile kokku mitu korda rohkem raha, kui klient hiljem kulutab maakleriteenuse tasuna;
ostuesinduseks maakleri kaasamine seab ostja müüjaga võrdsele või isegi tugevamale positsioonile. Tõenäoliselt kajastub see ühel või teisel viisil tehingu lõpptulemuses.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Algab Tartu maantee 56 City Residence’i ehitus

20.04.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara sai ehitusloa Tartu maantee 56 ehituseks ning aprillis algab suursuguse 8-korruselise City Residence elu- ja ärihoone ehitus. Maja arhitekt on Rasmus Tamme Ars Projektist, ehitaja Bauschmidt.25% korteritest ja kõik äripinnad on juba enne ehituse algust müüdud.

Oliver Makko, Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juht: “Kuigi ekspertide hinnangul võib oodata kinnisvaraturul aktiivsuse langust, julgeb Endover Kinnisvara kui üks kesklinna aktiivseim arendaja oma kogemuse põhjal väita, et hästi planeeritud ja läbimõeldud projektide vastu on huvi jätkuvalt kõrge. City Residence´i müügiedu näitab, et oleme tabanud ostjate ootusi. Oleme sellesse projekti põiminud aastate jooksul saadud tagasiside, oma kogemused maailmast ja ostjate ootused: väga suured rõdud ja terrassid, soojad talveaed-rõdud, avarad planeeringud, privaatne roheline sisehoov, kõrge heli- ja soojuspidavusega maast-laeni aknad, targa kodu lahendused, ilmastikukindel maa-alune parkla ja elegantne portjeega fuajee. Ootame selle esindusliku maamärgi kerkimist linna tuiksoonele.”

Arhitekt Rasmus Tamme arhitektuuribüroost Ars Projekt: “On meeldiv, kui arhitektid saavad linnaruumi tühikutele, kus varem paiknesid amortiseerunud ehitised, anda kvalitatiivselt värske hingamise. City Residence´i karakter toetab kaasaegset avatud elustiili, mis kajastub nii hoone suurlinlikus välisilmes kui ka viimse detailini läbimõeldud interjööri erilahendustes.” Rasmus Tamme käe all on valminud Pagari 1 hoone restaureerimisprojekt, lisaks legendaarne Lutheri elamukvartali projekt ning hetkel valmiv modernne kõrghoone Maakri kvartalis.

Ehitusfirma Bauschmidt OÜ juhatuse esimees Mait Schmidt: “Tartu maantee on üks Tallinna peatänavaid, mida peavad ääristama korralikud kaasaegsed ehitised, mis kujundavad lennujaama poolt pealinna sisenejate silmis linna ilmet. Koos tugeva arendaja Endover Kinnisvaraga ning hea arhitekti Rasmus Tammega anname oma panuse pealinna ilme kujundamisse. Seoses Tartu maantee ja Ülemiste piirkonna arengutega on see üks perspektiivikam äri- ja elamupiirkond Tallinnas.”

City Residence on suurlinliku arhitektuuriga elu- ja ärihoone. Hoonel on 85 korterit, viis äripinda, kahekorruseline maa-alune ilmastikukindel parkla ning privaatne roheline sisehoov. Valmivad kvaliteetse siseviimistlusega 2—4-toalised korterid, mille juures on kuni 24-ruutmeetrised rõdud, unikaalsed soojad talveaed-rõdud ning avarad terrassid. Hoone 8. korrusele on planeeritud eksklusiivsed Platinum Collection erilahendustega korterid. Korterite hinnad algavad 136 500 eurost.Hoone valmib 2016. aastal. Lisainfo City Residence’i kohta: www.endover.ee/city

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uus ehitusseadus tuleb kasuks turul ausatele mängijatele

20.04.2015 Tõnu Toompark

1. juulil 2015 jõustuvad uus ehitusseadus ja uus planeerimisseadus. Vastavalt nendele dokumentidele enam ei ole vaja saada ehitusluba väikeste kinnisvara objektide rekonstrueerimisel või laienemisel – piisab vaid kirjaliku teadaande esitamisest tööde alguse kohta.

Kompaniide gruppi ERE Grupp juhatuse esimees Maksim Sorokin on veendunud, et see lihtsustab oluliselt nii ehitusfirmade kui ka eraisikute elu. Ent seadus osutub maksimaalselt tõhusaks vaid juhul, kui kõik pooled käituvad ääretult seaduskuulekalt.

Üle 10 aasta vältel, seni kui kehtis eelmine ehitusseadus, on mitmed puutunud kokku lisakeerukustega remondi kavandamisel ja läbiviimisel. Seaduse eelmine redaktsioon nägi ette üsna keerulist ehituse ja ruumide kasutusloa saamise protseduuri. Selliste nõuete täitmine viis sageli aja ja raha kaotusele.

„Olukord lihtsustub oluliselt suve keskpaigast – näiteks elamisruumide rekonstrueerimisel, mis ei nõua pinna laiendamist, ei tule enam taotleda ehitusluba. Piisab vaid kirjalikus vormis ehitustööde alustamise teadaande ja kehtiva ehitusprojekti esitamisest. Aga ametiisikutel jääb võimalus nõuda lisaselgitusi 10 päeva jooksul. Ehitajad võisid varem sellistest reeglitest üksnes unistada,“ arvab Maksim Sorokin.

Kompanii Estonian Real Estate (ЕRЕ) pööras avalikkuse tähelepanu probleemile juba eelmise aasta alguses, kui pöördus algatusega Riigikokku, pakkudes ümber vaadata ehitusseaduse mõned paragrahvid. Hiljem osales ERE Grupi esindaja Maksim Sorokin ettevalmistatava seaduse arutluses.

„Me kutsusime võimusid ammugi üles pöörama tähelepanu bürokraatia keerukustele, mis takistasid majanduse terve valdkonna arengut ja raskendasid aastaid tavainimeste elu. Meil on hea meel, et äärmiselt keeruline eluruumide rekonstrueerimiseks lubade saamise protseduur on nüüd minevik,“ on ERE Grupi juht Maksim Sorokin veendunud.

Muide, Maksim Sorokini sõnul saab saavutada uue seaduse maksimaalse tõhususe üksnes juhul, kui kõik pooled järgivad seadust kõrvalekaldumatult. „Ehitusluba saab olla endiselt vajalik teatud muudel juhtudel, näiteks kui kõne all on ruumi laiendamine enam kui 33% võrra. Selleks, et turg saaks tegutseda usaldusele tuginedes, peavad kõik pooled tutvuma uute reeglitega, mis on nüüd väga näitlikult kirjeldatud,“ arvab Maksim Sorokin.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Newsec: Inside Vilnius Office Market Q4 2014

20.04.2015 Tõnu Toompark

newsec-inside-vilnius-office-market-q4-2014

Newsec: Inside Baltic Investment Market 2015

20.04.2015 Tõnu Toompark

newsec-inside-baltic-investment-market-2015

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Newsec: Tallinn Office Market 2013

20.04.2015 Tõnu Toompark

newsec-bnp-paribas-tallinn-office-market-2013

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Newsec: Baltic Property Market Report 2015

20.04.2015 Tõnu Toompark

newsec-bnp-paribas-lawin-baltic-property-market-report-2015

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pro Kapital: Võlakirjade emiteerimise algus

20.04.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 02.04.2015, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise.

Pro Kapitali juhatus sai volituse emiteerida Võlakirju järgmistel põhitingimustel:

Pro Kapital emiteerib Võlakirju summas kuni EUR 50 000 000 (maksimum summa);
Võlakirjade nimiväärtus on EUR 100 000;
Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi, mis ei ole suurem kui 8% kalendriaastas;
Võlakirju on kavas emiteerida mitmes osas;
Võlakirjade esimene emiteerimine on planeeritud aprilli või maisse 2015;
Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st tingimusel, et Võlakirjade esimene emiteerimine leiab aset aprillis või mais 2015 on lunastusajaks aprill või mai 2020);
Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala RE” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
kolm pangakontot on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad.
Võlakirjad võetakse kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapitali juhatus otsustas 20.04.2015 kuulutada välja võlakirjade emiteerimise.Pro Kapital kavatseb emissiooni esimeses etapis emiteerida võlakirju väärtuses 10 000 000 – 15 000 000 eurot. Võlakirjade emissioon on suunatud kutselistele investoritele ning tegu ei ole avaliku pakkumisega. Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt.

04.2015 KV.EE: Tartu korteripakkumiste arv ületab aastatagust poole võrra

19.04.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsi kuus Eestis müügiks 17 407 korterit. Korteripakkumiste arv on aastaga kasvanud 16%, korterite pakkumishind 12%.

Korterite müügipakkumistest üle poole ehk 56% asub Harjumaal. Harjumaal pakuti märtsis müügiks 9753 korterit keskmise hinnaga 1338 €/m². Harjumaa korterite müügikuulutusi oli märtsis portaalis KV.EE aastatagusest 20%, nende hinnatase oli mullusest märtsist 6% kõrgemal.

Korterite müügipakkumiste keskmine hind on eranditult kõikides maakondades aastatagusest kõrgemal. Suurim oli portaali KV.EE andmetel hinnatõus Raplamaal, kus 519 euroni kerkinud ruutmeetrihind ületab aastatagust 33%.

Suurest hinnatõusust ei tasu liigsesse vaimustusse sattuda, sest pakkumiste tagasihoidlik arv tekitab hindades ajutisi hüppeid, mis üsnagi tõenäoliselt järgmise ülevaate koostamisel on kadunud.

Eriti hoolega tasub silmas pidada Tartumaad ja Tartu linna. Tartumaa korteripakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel aastatagusest 50% kõrgemal. Tartu linnas on pakkumisi mullusest 55% enam.

Saabunud kevad toob üha lähemale õppeperioodi lõpu ja paljude tudengite Tartust lahkumise. See tähenda, et nõudlus väheneb. Nõudluse vähenemine kasvava pakkumise tingimustes avaldab järjest suuremat survet kinnisvarahindadele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2014	03/2015	Muutus, %	03/2014	03/2015	Muutus, %
Eesti	14 972	17 407	16%	1 200	1 338	12%
Harjumaa	8 110	9 753	20%	1 597	1 699	6%
Hiiumaa	18	13	-28%	461	465	1%
Ida-Virumaa	1 671	1 936	16%	405	439	8%
Jõgevamaa	188	138	-27%	256	273	7%
Järvamaa	177	116	-34%	278	318	14%
Läänemaa	242	233	-4%	535	563	5%
L-Virumaa	423	348	-18%	382	457	20%
Põlvamaa	108	84	-22%	396	397	0%
Pärnumaa	1 019	1 013	-1%	1 024	1 156	13%
Raplamaa	203	95	-53%	390	519	33%
Saaremaa	127	170	34%	850	918	8%
Tartumaa	1 922	2 881	50%	1 227	1 319	7%
Valgamaa	272	206	-24%	227	288	27%
Viljandimaa	299	265	-11%	557	616	10%
Võrumaa	193	154	-20%	419	432	3%

Narva	407	652	60%	669	642	-4%
Pärnu	819	854	4%	1 150	1 276	11%
Tallinn	6 665	8 493	27%	1 734	1 796	4%
Tartu	1 665	2 580	55%	1 299	1 369	5%

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mis imeloom on kaasomand ja kuidas seda lõpetada?

19.04.2015 Sirle Koorts

Kui ühel asjal on mitu omanikku, tekib kaasomand. Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt.

Kaasomand ei ole igavesti eksisteeriv ja kaasomanikul, kui täieõiguslikul omanikul, on alati õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist, kui see ei ole välistatud kaasomanike kokkuleppega.

Kaasomand lõpetatakse üldjuhul kaasomanike kokkuleppel, kus kaasomanikud otsustavad millisel viisil nad kaasomandi lõpetavad. Kui kaasomanikud ei suuda kaasomandit poolte kokkuleppel lõpetada või vaidlevad lõpetamise viisi üle, siis lahendab vaidluse ühe kaasomaniku nõudel kohtus.

Kaasomandi lõpetamise viisideks on esiteks asja jagamine reaalosadeks, teiseks asja jätmine ühe või mitme kaasomaniku omandisse koos kohustusega hüvitada teisele kaasomanikule tema omandiosa väärtus, kolmandaks asja müümine kas kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

Asja jagamine reaalosadeks

Korteriomanditeks saab jagada iga kaasomandis oleva kinnistu, kus majas on reaalosadena eraldatavad korterid. Iga korteriomand koosneb sel juhul korterist ja selle juurde kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast krundile ning maja kandvatele konstruktsioonidele. Iga selline korteriomand on iseseisev kinnisasi. Omanikud saavad ise otsustada, mis hakkab majas kuuluma neile ainuomandi koosseisus ja mis jääb ühisesse kasutusse majas või kõrvalhoonetes.

Selle kokkuleppe alusel tuleb maja plaanidel (selleks on vaja mõõdistus- või ehitusprojekti) joonistada reaalosade (korterite) piirid ja selline plaan kohalikus omavalitsuses ehitusametniku poolt kinnitada. Seejärel saavad kõik kaasomanikud ühiselt minna notaribüroosse ja sõlmida vastavasisulise kokkuleppe, mille alusel kinnistusraamatus moodustataksegi eraldi korteriomand.

Korteriomandite seadmisel või kasutuskorra kokkuleppimisel tuleb tasuda mõlemal juhul notari tasu ja riigilõiv ja see sõltub kinnistu väärtusest. Kulude jagunemine on poolte kokkuleppe küsimus ja sageli kantakse need võrdsetes osades või sõltuvalt kaasomandi osa suurusest.

Ühe kaasomaniku väljaostmine

Levinud ja üheks lihtsamaks kaasomandi lõpetamise viisiks on olukord,kus üks kaasomanik ostab teise kaasomaniku osa ära ning seeläbi saab ainuomanikuks. Igal kaasomanikul on õigus osta müügitehinguni (ka ainult võlaõigusliku lepinguni) viidud kaasomandi osa samadel tingimustel , mis lepingus sätestatud.

Ostueesõigust võib teostada kahe kuu jooksul hetkest, mil tehingust teada saadakse. Kui kaasomanikud ei jõua hinnas kokkuleppele, on vajalik kaasomandi väärtuse kindlaskstegemiseks määrata ekspertiis või hindamine.

Asja müümine kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel

Kui kaasomanikud soovivad mõlemad asja enda ainuomandisse jätta või ei suuda kokku leppida asja hinnas, on võimalik kasutada kaasomandi lõpetamise viisi,kus asi müüakse kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel. Enampakkumine toob välja kaasomandis oleva asja hinna. Avalikku enampakkumist tasub kaaluda siis, kui kumbki kaasomanik ei soovi kinnistut, ühiselt tavamüüki aga korraldada ei õnnestu.

Kui kaasomandi lõpetamises kaasomanikud kokkuleppele ei jõua, võib kaasomandit lõpetada sooviv kaasomanik pöörduda hagiga kohtu poole.

Segaduste vältimiseks kasuta professionaalsete maaklerite abi, sest neil on kogemusi ning nad tunnevad seadusi.

Sirle Koorts
Maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvaraanalüütik: üüritulu maksustamine on praegu üürileandja suhtes ebaõiglane

18.04.2015 Tõnu Toompark

Riik tahab aastal 2017. üüritulu pealt oma eelarvesse saada 6,9 miljonit eurot. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki hinnangul tehakse üürileandjale liiga, kui kästakse maksu maksta kogu üürisumma pealt. Samuti soovitab ta kaaluda, kas eraisikute üüritulu üldse tulumaksust vabastada.

Üle-eelmisel aastal deklareeris oma üüritulu 4000 füüsilist isikut ja lisaks deklareeris 2200 juriidilist isikut eraisikutelt üüritud elamispinna. Maksuameti hinnangul jääb igal aastal üüritulult saamata 8–27 miljonit, Toomparki hinnangul 17 miljonit eurot tulumaksu.

Eraisikute puhul maksustatakse praegu käivet ehk kogu üürihinda, kuid Toomparki sõnul tuleks maksustada kasumit. „Praegu on see nii ebaõiglane üürileandjale,“ rääkis Toompark, kelle hinnangul oleks samm õigluse poole ja tooks tuludeklareerijaid märgatavalt juurde, kui üüritulu deklareerides saaks maha arvata kulud, nt laenumakse intressid.

Kui riik läheb üüritulu enam maksustamise teed, siis viivad Toomparki sõnul eraisikust üürileandjad oma äri ettevõtetesse, kus nad saavad tuludest kulud maha arvata. See tähendab, et riik ei pruugi sugugi senisest rohkem tulu saada. „Ma ei taha öelda, et üürileandjad ei peaks makse maksma. Loomulikult tuleb seda turusektorit korrastada ja kui mängureeglid on paika pandud, siis olgu need ühised,“ ütles Toompark.

Ettevõtjate osakaal üüriturul kasvab

„Peame arvestama ka seda, et üüriturul on viimastel aastatel lisandunud palju väikeinvestoreid, kes teevad äri ettevõttena, kes ei pea tulumaksu maksma enne, kui seda raha ettevõttest välja võtab,“ ütles Toompark, kelle sõnul on keeruline hinnata, kui suur on üürileandjate seas ettevõtete ja kui suur eraisikute osakaal.

Üldse on üürituru suurust raske hinnata. Aga kui võtta, et meil on 660 000 eluruumi ja rahvaloenduse järgi elab 80 protsenti inimestest omaniku asustuse pinnal ehk endale või lähedasele kuuluval pinnal, siis võib arvestada, et 132 000 inimest üle Eesti on üürnikud. Seal hulgas võib aga olla ka palju tasuta lepinguid.

Selge on, et ettevõtete osakaal üürileandjate seas on suurenemas. „Üüriturg on olnud Metsik Lääs, mis on kuskilt juhuse tahtel alguse saanud ja korrastub, mille märksõna on kontsentreerumine. Järjest rohkem ja rohkem on neid, kellel pole mitte üks või kaks korterit, vaid kümnete kaupa,“ sõnas Toompark.

Osa üürileandjaid võib „poe“ kinni panna

Kui reeglid on olemas, siis ei peaks Toomparki hinnangul ükski äri olema reeglitest väljaspool. Samas pole paljude jaoks korteri üürile andmine mitte äri, vaid hobi. Mõni vanaproua või -härra, kes on ühe korteri üürile andmisega teeninud musta tulu, võib maksuameti soove kuulates näha nelja varianti.

„Variant üks. Maksad täissummalt tulumaksu. Viiendik tuleb ära anda, päris palju. Ta mõtleb, et võib-olla ma ei peakski seda tegema. Siis ta mõtleb, et mis on alternatiiv. Alternatiiv number üks on, et ta hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks. Issand jumal, siis kasvab maksukoormus tegelikult veel kõrgemaks! Alternatiiv number kaks on, et tee omale siis OÜ. Meil võib küll peaminister seda 15 minutiga teha, aga et ühe korteri omanik hakkab ettevõtte omanikuks, see ei ole kuidagi ratsionaalne kaalutlus,“ rääkis Toompark. „Kui üüritulu hakatakse väga agressiivselt maksustama, siis polegi midagi – „pood“ kinni ja korter maha müüa.“

Kokkuvõttes vähendab riigi agressiivsem maksukogumine Toomparki hinnangul kindlasti pakkujate valmidust korterit üürile anda.

Riik saab aidata üüriturul põranda alt välja tulla

Toomparki sõnul tuleb vaadata suurt pilti: elamispindade kättesaadavust, et inimestel oleks võimalik leida taskukohane elamispind ja seda mõistliku aja jooksul. Tema sõnul peame vaatama, kuidas riigi käitumine mõjutab keskkonda, kus me elame. Ja ta toob välja hoopis teistsuguse nägemuse.

„Kinnisvarafirmade liit, maksumaksjate liit ja omanike keskliit on välja pakkunud, et eraisiku üüritulu võiks tulumaksust üldse vabastada. Miks nii teha? Sel põhjusel, et aidata üüriturul tulla põranda alt välja, et mittelegaalne turg muutuks legaalseks. Üürileandjal ei ole mingit põhjust jääda põranda alla ja pakkuda ebaprofessionaalset ja varjatud teenust, kui tulumaksutonti ei ole,“ rääkis Toompark.

Kui kehtestada tulumaksuvabastus näiteks kümneks aastaks, siis suudetakse Toomparki sõnul kindlasti elamispindade kättesaadavust, üüriturgu ja kogu suurt pilti väga pikkade sammudega arendada. „Teine asi on see, et kui üürilepingud on põranda alt välja tulnud, siis tagasi minna on pagana keeruline.“

Merilin Kruuse
www.DELFI.ee

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kinnisvaraanaluutik-uuritulu-maksustamine-on-praegu-uurileandja-suhtes-ebaoiglane?id=71213983

Uus Maa turuülevaade 03-2015

18.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti

Nagu ikka, nii jõudis ka sel aastal aktiivsus kinnisvaraturule just nimelt märtsis ning see kajastub ka tublisti kasvanud tehingute arvudes. Seega pole tegemist erilise, trendiloova tõusuga, vaid täiesti tavapärase turutsükliga.

Maa-ameti andmetel toimus märtsis 4289 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 35,6% enam. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus aga 15,3%.

Tehingute rahaline kogumaht küündis 250,87 miljoni euroni, mis viimase 12 kuu lõikes on teine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Märts oli Tallinna kinnisvaraturul rekordilise tehingute arvuga ning seda arvestatuna madalseisust aastal 2009. Võrreldes veebruariga kasvas müügiaktiivsus 18,8% ning mulluse märtsiga 3,4%. Paljuski on selliste suurte numbrite taga arendusprojektides broneeritud korterite lõplike müügilepingute (asjaõiguslepingud) üheaegne sõlmimine ning nõnda oli see ka märtsis ja sarnane trend ilmestab kindlasti ka ülejäänud aastat.

Nii toimuski 731 korteri müük (veebruaris 667) ning sündis uus keskmise ruutmeetri mediaanhinna rekord – 1440 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 6,5% ning aastaga 3,7%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1217 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -5,4% ja aastaga -0,9%.
Kadriorg: 2535 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +0,6% ja aastaga +19,1%*.
Kalamaja: 1938 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -2,9% ja aastaga +20,2%*.
Kesklinn: 2088 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +3,5% ja aastaga +13,7%*.
Kristiine: 1887 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +21,8%* ja aastaga +23%*.
Lasnamäe: 1238 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,6% ja aastaga +4,1%.
Mustamäe: 1253 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +3,4% ja aastaga -1,6%.
Nõmme: 1317 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +8% ja aastaga -2,5%.
Pirita: 1593 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -7,1% ja aastaga +7,9%.
Põhja-Tallinn: 1421 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +5% ja aastaga +1,6%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 34 (veebruaris 23) ning hoonestamata elamukrunte 14 (veebruaris 9).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli märtsis erakordselt aktiivne ning kasv tuli korteriturult. Maa-ameti andmeil toimus 209 ostu-müügitehingut, mis viimase 12 kuu lõikes on rekord ning ainus kord, mil tehingute arv kerkis üle 200. Võrreldes veebruariga kasvas tehinguaktiivsus seega 41,2% ning aastataguse ajaga võrreldes 34,8%. Kuna suure numbri taga oli ka mitmete ühe maja korterite samaaegne asjaõiguslepingute sõlmimine, võib eeldada, et järgmisel kuul langeb tehingute hulk taas allapoole, tavapärasemale tasemele.

Kortereid müüdi 164 (veebruaris 117) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1126 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 0,7% samas kui aastaga toimus 1,4% tõus.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 13 (veebruaris 10) ning elamukrunte 4 (veebruaris 3).

Ida-Virumaa

Ka Ida-Viru maakonnas tehinguaktiivsus kerkis. Maa-ameti andmeil toimus 373 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 33,7% enam. Aastavõrdluses kasvas tehingute arv aga 10%.

Maakonna peamised korteriturud jäid keskmisele tasemele. Narvas langes tehingute hulk 55-ni (veebruaris 62), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind oli 467 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase pisikesed 0,1%, siis aastaga 4,9%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel toimus aga 73 korteri müük (veebruaris 58), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 83 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 57,4% ja aastaga 12,3%. Suure kuise hinnatõusu põhjuseks on veebruaris tavapärasest enam aset leidnud tehinguid keskmisest odavamate korteritega.

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 11 korterit (veebruaris 12) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 172 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes hinnatase 15,4%, siis aastaga toimus 8,2% kasv.

Jõhvis müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2) ja 1 hoonestama elamumaakrunt (veebruaris samuti 2).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg märtsis elavnes. Maa-ameti andmetel teostati 82 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 15,5% enam. Võrreldes 2014. aasta märtsiga langes tehingute hulk aga 12,8%.

Kortereid müüdi 55 (veebruaris 54), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 783 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 2,5% ning mulluse märtsiga kõrvutades 10,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5 (veebruaris 8) ja hoonestamata elamumaid 3 (veebruaris samuti 3).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg märtsis kergelt elavnes. Maa-ameti andmeil toimus 25 müügitehingut, mida on viie võrra veebruarist enam. Möödunud aasta märtsis toimus aga 30 tehingut.

Kortereid müüdi 14 (veebruaris 12) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 16,9% ja aastaga lausa 33%. Tõsi, väikestel kinnisvaraturgudel, kus iga tehing omab suurt kaalu, pole sellised suured hüpped mingiks harulduseks.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (veebruaris 5).

Rakvere

Ka Rakvere kinnisvaraturg kevade lähenedes kerkis. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus 27 müügitehingut. Veebruaris oli vastav number 21 ning möödunud aasta märtsis samuti 27. Aasta lõikes oli tegemist keskmise turuaktiivsusega.

Kortereid müüdi 22 (veebruaris 15), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 579 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 0,1%, siis aastaga 31,7%.

Müüdi nii 1 eramu kui ka 1 hoonestamata elamumaakrunt, veebruaris müüdi kumbagi aga 2 ühikut.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Märts oli Kuressaare kinnisvaraturul viimase aasta aktiivseim kuu. Maa-ameti andmeil toimus 29 ostu-müügitehingut, veebruaris oli vastav number 20 ning 2014. aasta märtsis 18.

Kortereid müüdi 14 (veebruaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 732 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 1% ja aastaga 0,1%.

Eramuid müüdi 4 (veebruaris 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Ka Haapsalus oli märts viimase 12 kuu lõikes rekordiline. Kui märtsis toimus maa-ameti andmeil 30 kinnisvara ostu-müügitehingut, siis veebruaris oli see number vaid 15 ja eelmise aasta märtsis 17.

Kortereid müüdi 11 (veebruaris 12) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 557 eurot. Veebruariga võrreldes kasvas hinnatase 20% ning aastaga 26,6%.

Eramuid ja elamumaakrunte ei müüdud.

Allikas: Maa-amet