5 nippi kodu pildistamiseks kinnisvaratehingu jaoks

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara maakler Neeme Liiva jagab nõuandeid, kuidas teha kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tõeliselt ilusad interjööri fotod.

  1. Pildistamiskõrgus. Tubade pildistamiseks sobiv kõrgus jääb vahemikku 1-1,2 m. Mida rohkem on põrandat näha seda suurem tundub ruum olevat. Väikestes ruumides, vannitubades  ja WC-s, võib see kõrgus olla veel väiksem, et kõik oluline pildil välja tuleks. Väikemate ruumide pildistamisel tuleks kasutada lainurk objektiivi.
  2. Pildista tuba kõige kaugemast nurgast.  Nii mahub pildile kõige rohkem. Tee pildid erinevatest suundadest. Vali võteteks nurgad nii, et saaks aru tubade paiknemisest üksteise suhtes  – selleks jäta uksed avatuks, siis näeb kõrval asuva ruumi paiknemise.
  3. Ära kasuta välku. Parimad pildid saab loomuliku valgusega.  Kasuta pildistamiseks valget aega. Samas otsene päikesevalgus ei ole hea – tekivad kontrastsed valguse ja varju üleminekud. Pane toas kõik valgustid põlema – värvid tulevad hea valgustusega  paremini esile. Samuti näitab see erinevaid valgustamise võimalusi. NB! Teatud juhtudel on välgu kasutamine siiski vältimatu. Näiteks pildistades vastu akent, millest paistab ere päikesevalgus või ka juhul, kui ruumis olevast valgustusest jääb lihtsalt väheks.
  4. Kasuta võimalusel statiivi. Sellega väldid uduseid pilte. Statiivi puudumisel toeta kaamera vastu uksepiita, seina vms. Kaamera ekraanilt vaadates võivad tunduda pildid head, aga kui laadida fotod arvutisse, siis selgub, et pildid on ära väristatud ja udused.
  5. Pildistamisel jälgi, et seinad jääksid paralleelsed pildi servadega. Selleks saab  jälle abi statiivilt. Korralikult kinnitatud ja fikseeritud kaamera ning looditud alus tagavad  korrektse pildi.

Kokkuvõtteks – pildid tuleb teha võimalikult head, et tektitada huvi Sinu kodu vastu, samas aga „ausad“, et kohale tulnud inimesed ei peaks pettuma. Kui endale tundub heade fotode tegemine ülejõu käivana või ei ole selleks piisavalt head kaamerat, siis heal maakleril on nii oskused kui ka vajalik fototehnika.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Kes vastutab korterile tekitatud kahju eest?

Alan BiinOn levinud teadmine, et korteris toimuva ja sellest tuleneva kahju eest vastutab üldjuhul korteriomanik. Seda eelkõige põhjusel, et ta on korteri omanik ja kohustatud seda ka korrapäraselt hooldama. Elu ei ole samas alati mustvalge ja sageli võivad jääda segaseks näiteks olukorrad, kus korterit kahjustav tegevus tuleneb hoopis väljastpoolt korterit. Millal ja kellelt on korteriomanikul sellisel juhul õigus tekkinud kahju välja nõuda, sellest käesolevas artiklis räägimegi.

Sageli pöördutakse probleemide nagu laest tilkuv vesi jms lahendamiseks esmalt korteriühistu poole, leides, et tekkinud kahju kõrvaldamine on korteriühistu kohustus. Kuna korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, näiteks elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, katuse parandamine, maja ühiskanalisatsiooni hooldamine jpm, siis on iseenesest õige ka väide, et korteriomanikule kahju tekitamise eest võib teatud juhtudel vastutada korteriühistu. Raha kahju hüvitamiseks tuleb korteriühistult s.t ühistu liikmetelt. Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest võivad korteriühistu liikmed nõuda sellise kahju hüvitamist ka juhatuse liikmetelt kui juhatuse liikmed on oma kohustused süüliselt täitmata jätnud.

Korteriühistu vastu nõude esitamine on võimalik samas üksnes olukorras, kus korteriühistu on jätnud oma kohustused täitmata ja selle tagajärjel on korteriomanikule tekkinud kahju. Näiteks võib korteriühistu vastutada korteriomanike ees juhul, kui korteriühistu on jätnud täitmata korteriühistu üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks. Oletame, et korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse parandada maja vana katus. Kui korteriühistu juhatus mõistliku aja jooksul oma kohustusi ei täida, siis on tegemist rikkumisega, mille alusel võib korteriomanikul olla õigus esitada nõue korteriühistu vastu. Ühesõnaga, nõude esitamisel tuleb enne välja selgitada, kelle kohustuste või ülesannete rikkumise tulemusena on korteriomanikule kahju tekkinud. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kahju ja kahju tekitaja tegevuse või tegevusetuse vahel peab olema põhjuslik seos, s.t kahju peab olema tulenenud kahju tekitaja teost või tegevusetusest.

Näitena võib siinkohal tuua olukorra kus korteriühistu üldkoosolek on 1,5 aastat tagasi vastu võtnud otsuse välja vahetada korterelamu amortiseerunud katus. Koosolekust möödunud 1,5 aasta jooksul ei ole ühistu juhatus otsuse elluviimiseks mingeid samme astunud ja nüüd toimub amortiseerunud katuse tõttu vee läbijooks viimase korruse korterisse rikkudes korteri siseviimistluse ja sisustuse. Seega on kahjustatud korteri omanikul õigus pöörduda korteriühistu vastu nõudega hüvitada temale vee läbijooksust tekkinud kahju, sest ühistu on oma kohustusi (üldkoosoleku otsus välja vahetada elamu katus) rikkunud.

Korteriühistu vastutus ei välista aga samas kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Korteriomanik võib kahju tekitamise eest vastutada kas iseseisvalt või solidaarselt korteriühistuga.

Taolise situatsiooni näiteks võib tuua olukorra kus üks korteriomanik ehitab elamu lamekatusele, mis on kaetud ruberoidilaadse kattematerjaliga, enda kasutuseks terrassi. Terrassi ehitamiseks eemaldab ta olemasoleva ruberoidkatte ning asendab selle osaliselt keraamiliste plaatide ja osaliselt terrassilaudadega. Kooskõlastused teiste korteriomanike ja korteriühistuga puuduvad, samuti ei ole terrassiehitajal olemas ehitusprojekti ega luba. Taolise isetegevuse tagajärjeks on see, et elamu katus ei ole enam veekindel ning vihmavesi ja talvel lumest tekkiv vesi valgub terrassi all asuvatesse korteritesse tekitades nende omanikele kahju. Siinkohal ongi kahjustatud korteriomanikul õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega esmajärjekorras teise korteriomaniku poole kes omavoliliselt ehitas elamu katuse ümber. Sõltuvakt konkreetse juhtumi asjaoludest võib esineda ka alus korteriühistu vastutuseks (näiteks on ühistu juhatus andnud nõusoleku sellise ümberehituse teostamiseks).

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses (edaspidi − KOS). KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Näiteks asjaõigusseaduse (edaspidi − AÕS) § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Samuti tuleneb AÕS § 72 lg 5 teisest lausest, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust lähtuvalt on kahjustatud korteriomanikul õigus esitada hagi korteriomaniku vastu, kes tegi või laskis teha ümberehitusi, mille tulemusena teiste korteriomanike õigusi rikuti.

Näitena võib siin tuua olukorra kus korteriomanik eemaldab oma korterist omavoliliselt seina, mis on tegelikult kandevsein ja selle tõttu muutuvad elamu konstruktsioonid ebastabiilseks. Näiteks puitmaja I korrusel oleva kandevseinast osa eemaldamise tõttu kaotavad maja konstruktsioonid oma jäikuse ning teise korruse põrandad hakkavad läbi vajuma, ahi vajub viltu ning muutub tuleohtlikuks kuna ahju seintes ja korstnas on vajumise tõttu sõrmejämedused praod. Taolises olukorras on teistel korteriomanikel nõudeõigus selle korteriomaniku vastu kes nõuetevastaselt eemaldas kandevseina ja tekitas sellega teistele korteriomanikele kahju.

KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda üksnes siis, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.

Vabandatavuse näiteks võime tuua ülalkirjeldatud puumajast seina eemaldamise. Käesoleval juhul on korteriomanikul, kes soovib oma korteris ühe seina eemaldada, olemas ehitusprojekt ja vajalikud kooskõlastused kohalikult omavalitsuselt. Samuti ei ole eemaldatava seina näol tegemist kandevseinaga. Kuid millegipärast peale seina eemaldamist toimub maja konstruktsioonides vajumine ning naaberkorterite omanikele tekib kahju. Siinkohal ei ole automaatselt korteriomanikul kohustust naabritele tekkinud kahju hüvitada kui ta suudab tõendada, et tema on käitunud igati korrektselt ning vajumise põhjuseks võis olla asjaolu, et elamu on ligi 100 aastat vana ning taolist kahju tekkimist ei olnud mõistlikul viisil võimalik ette näha (näiteks ilmneb peale kahju tekkimist läbiviidud ekspertiisi käigus, et sõja ajal on maja varjatud konstruktsioonid kannatada saanud ja seda ei olnud mõistlikul viisil võimalik enne tööde teostamist näha ega eeldada).

Hetkel Riigikogu menetluses oleva uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohaselt, mis peaks jõustuma 2018. aasta jaanuaris, antud küsimuses põhimõttelisi erinevusi kehtivast seadusest ei plaanita.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vastutava isiku määramisel on vajalik eelkõige analüüsida, kelle tegevus või tegevusetus on kahju tekkimise põhjustanud. Korteriühistu vastutab eelkõige oma kohustuste mittetäitmisega korteriomanikele tekitatud kahjude eest. Selleks, et oma õigusi paremini kaitsta soovitame eelnevalt pidada nõu advokaadiga.

Biin & Biin Advokaadibüroo Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

Männikule rajatakse moodne hoonetekompleks

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Männikule Kaitseliidu Harju maleva vajadusi arvestava hoonetekompleksi.

Nõmme linnaosas asuva Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu pindala on 2,32 ha. Riigikaitsemaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus kuni 12 hoone rajamiseks, hoonete kõrguseks on kavandatud 1-4 korrust.

Lisaks moodustatakse kinnistu kõrval paiknevast reformimata riigimaast transpordimaa krunt perspektiivse kõrvaltänava rajamiseks ning antakse heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostas Casa Planeeringud OÜ.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Nõmme Linnaosa Valitsus korraldavad vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu.

Planeeritav ala asub Männiku tee ja raudtee vahelisel alal. Lõunasse jääb endise liivakarjääri põhjas paiknev tööstusettevõtete piirkond, kus on valdavalt kuni 3-korruselised rekonstrueeritud tootmishooned, põhja poole jäävad 2- ja 5-korruselised korterelamud. Nõukogudeaegne tööstusmaastik on asendumas kaasaegsema ning korrastatuma äri- ja tootmishoonete kompleksiga, mis parandab ka piirkonna üldilmet.

Riigikaitsemaa sihtotstarbega Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu kuulub Kaitseliidule. Krundil on eriotstarbelised hooned ning Kaitseliidu parklad.

Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala juhtotstarbeks riigikaitseline ala. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas.

Nõmme linnaosa ehitusmääruse kohaselt võib hoonete suurim lubatud katuseharja kõrgus olla 15 meetrit ja lubatud kuni 4 korrust. Detailplaneering arvestab Nõmme linnaosa ehitusmäärust ning on kooskõlas koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2012 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 20. detsembrist 2012 kuni 3. jaanuarini 2013 Nõmme Linnaosa Valitsuses, 3. jaanuaril 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

Elamispindade turuülevaade: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkOleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 70-80% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 03/12/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Warning
Warning
Warning
Warning

Warning.

Kinnisvarasektori riiklikest toetustest

Domus KinnisvaraKäesoleva aasta kevadel tõsteti Eesti Ehitusettevõtete Liidu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ning mitmete oma valdkonna spetsialistide poolt teravalt päevakorda probleemid üüriturul. Põhiliselt puudutab teemapüstitus ja argumentatsioon mitmeid eelkõige seadusandlikke piiranguid, mis moonutavad turu toimimist ja seega pidurdavad arengut. Poole aastaga on teema arenenud nii kaugele, et jõuliselt räägitakse riiklikult toetatavatest üürimajadest. Seega on oht kalduda teise äärmusesse turu moonutamisel ning seeläbi tekitada taas probleemid.

Meenutame, et toimiv üürimajandus on vajalik kahel põhjusel – see on üks meede jõudsalt amortiseeruva elamufondi uuendamiseks ning tööjõu liikuvuse suurendamiseks. Esimesega on tugevalt seotud ka energiamajanduse ja rahvatervise küsimused ning teisega majanduskasvu ja regionaalpoliitilised küsimused. Seejuures ei ole toimiv üüriturg mitte võluvits, vaid üks samm maratonirajal. Nii tulebki kogu elamumajanduse probleemistikku ning kavandatavate uuenduste/muudatuste mõju vaadata laiemalt. Näiteks varasemalt valesti „timmitud“ st kitsalt energiasäästule keskenudnud KredExi toetused on põhjustamas probleeme hoonete sisekliimas ning meie amortiseeruva elamufondi küsimused, mis seni on olnud riikliku energiapoliitika osaks, tuleb millalgi liigutada rahvatervise poliitika valdkonda.

Ent oluline on siiski fakt, et riiklikul tasemel toimub liikumine. Mõnes ministeeriumis aeglasemalt, mõnes kiiremini. Probleemi on aga tunnistamas enam-vähem kõik seotud ametkonnad. Nii on viimase kuue kuu jooksul toimunud erinevates ministeeriumites huvigruppidega rida kohtumisi ja diskussioone. Novembri alguses kogunes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis taas üürieluasemete teemaline ümarlaud. Ümarlaual korduvalt kõlanud „riiklikult toetatud üürimaja“ kontseptsioon on ajendiks ka käesolevale artiklile.

Vääriti mõistmise vältimiseks märgin, et minister Palo sõnul on eelnimetatud kontseptsioon siiski mõeldud rakendamiseks vaid nendes piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi (näiteks maapiirkondades ja väikelinnades). Samuti puudutab see sihtgruppe, kes vabal turul ei ole võimelised kaasa rääkima (nt madalapalgalised ametikohad). Esimeses osas on olukord selge – kus turg puudub, seal ei saa seda ka moonutada. Teisel juhul aga tasuks enne lõikamist mitu korda mõelda. Kui me toimival turul anname mingile osale ärist riikliku toetuse, siis mõjutab see üsna kindlasti ülejäänu osa. Neid mõjusid tuleb seega kindlasti enne uurida ning kujundada toetuste skeemid selliselt, et ülejäänud turuosalised sellest ei kannataks.

Näiteks saastekvootide müügist saadud raha eest avaliku sektori hoonete remontimine täitis üllast energisäästu eesmärki, kuid võttis erasektorilt ära ehitustööjõu, ajas üles ehitushinna, piiras seeläbi uusarenduse mahtu ja tekitas defitsiidi, mille tulemuseks olid taevasse kihutanud korterihinnad. Üles-alla hüplev kinnisvaraturg, millega targemad on juba harjunud, muudab kõiki ettevaatlikuks. Planeerimine muutub raskeks ning riskimarginaalid suuremaks, rahastus lühikeseks ja seega kalliks, projekteerimisperioodid muudetakse lühikeseks ning tulemused seega ebakvaliteetseks. Kõik selle maksab lõpuks kinni tarbija, kellel on oht oma kallis investeering järgmise kriisiga kaotada.

Üürituru arengule riigi poolt õla alla panemine on kindlasti positiivse efektiga, kui seda õieti teha. Nii Eesti Ehitusettevõtete Liidu kui ka Tallinna Tehnikaülikooli uuringud näitavad, et kui riik toetaks neid projekte ca 1/3 ulatuses, siis pikas perspektiivis ületaks tulu toetuste summasid. Kõige selgem kasu oleks loomulikult ehituse ning ehitusmaterjalide tootmisega seotud maksude laekumine. Aga kindlasti ei tohi unustada paremast sisekliimast tulenevat terviseprobleemide vähenemist, suuremat tööefektiivsust, korraliku kodu mõju peresuhetele jne.

Ent vaadates elamumajandust tervikuna on mõistlik eeldada, et ca 1/3 suuruse toetuse määra puhul on kindlasti hulk ühistuid, kes ehitaks oma vana remonti vajava ning moraalselt vananenud maja asemele hoopis uue. Ehkki kodu on alati seotud emotsioonidega ning ümberkorraldused seotud eelkõige hirmudega, on selline otsus kuiv matemaatika. Täna on vanade majade korterid ca 40% odavamad, kui uutes majades. Vana elamufondi jätkuval amortiseerumisel see vahe vältimatult suureneb. Oletame et vanas majas oleva eluruumi ruutmeeetri hind on vaid 1/3 uue korteri omast, siis samaväärse riikliku toetuse korral peaks vana asemele uue ehitamise otsus olema päris kerge. Hinnavahe ei pea isegi nii suureks kärisema, sest amortiseerunud pinna suuremad ülalpidamiskulud sunnivad märksa varem uue peale mõtlema. Selliste toetuste rakendamisel hakkab vana asemele uue ehitamise reaalne võimalus tõenäoliselt mingil hetkel kajastuma ka vana kinnisvara hinnas.

Olen jätkuvalt arvamusel, et nn uus elamureform järgneva 20 aasta jooksul on Eestis vältimatu. Et see kujuneks ja mööduks võimalikult valutult, on mõistlik juba varakult plaane teha. Riiklikud toetused kinnisvaravaldkonnas on vajalikud, kuid enne raha betooni valamist on mõistlik teha ära need tegevused, mis on tasuta. Näiteks tagada turu korralik toimimine. Sealhulgas üürisuhete korrastamine, diskrimineeriva maksusüsteemi muutmine, teenuste kvaliteedi tõstmine jms. Regionaalsetel või sotsiaalsetel kaalutlustel on kindlasti põhjendatud üksikute arendusprojektide toetamine. Ent suuremahulised toetused tuleks ikkagi kavandada silmas pidades elamufondi tervikuna, arvestades majanduse tsüklilisust ning kasutades ära diskrimineerivate piiranguteta turu enda võimet muutusi ellu viia.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara hindamine” toimub 27-11-2014

Kinnisvarakooli lektorid Martin Kõiv ja Kristjan GrossKinnisvarakoolis toimub 27/11/2014 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolituse viivad läbi EKHÜ juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Kinnisvarakoolitus keskendub ülevaate andmisele hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest ja hindamise headest tavadest. Sügavuti uuritakse hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Osaleja saab arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamine” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid või alustada karjääri kinnisvarahindajana.

Kasulikku infot saavad koolituselt ka kinnisvarainvesteeringute tegijad, kel aidatakse mõista väärtuse mehhanisme.

Koolitus “Kinnisvara hindamine” toimub neljapäeval 27/11/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Haabersti linnaosa korteriühistute ümarlaua infopäev

TallinnHomme, 13. novembril algusega kell 17.30 toimub Haabersti Vaba Aja Keskuses (Ehitajate tee 109A/2) Haabersti korteriühistute ümarlaua infopäev.

Infopäeval annab nõu jurist, kuidas käituda korteriühistutes võlglastega ja kuidas võlad kiiresti kätte saada. Oma kogemusi korteriühistute juhtimisel jagavad korteriühistu juhatuse esimehed Heli Nossenko ja Marju Poolsaar. Infopäeval antakse ülevaade, milline tulevik ootab ees korteriühistuid aastani 2020 ja tehakse kokkuvõtteid Tallinna Elamumajanduskonverentsil käsitletud teemadest. Infopäev lõppeb ühise vestlusringiga Haabersti korteriühistute ümarlaua eesmärkidest ja tuleviku ootustest.

Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgensoni sõnul on Haaberstis väga aktiivsed korteriühistute juhatuste liikmed, kes käivad regulaarselt koos, et ühiselt arutada ja leida lahendusi korteriühistu muredele ja probleemidele. „Haabersti Linnaosa Valitsus on püüdnud samuti igakülgselt linnaosa korteriühistutele nõu ja jõuga abiks olla. Täna võib öelda, et pikaajaline koostöö korteriühistutega on olnud viljakas ning jätkub ka tulevikus,“ ütles Jürgenson.

Ardo Hansson: tööjõu vähenemine annab tulevikus hoogu palgakasvule

Eesti PankKolmapäeval Tallinnas majanduskonverentsil esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul annab järjest napimaks jääv tööjõud tulevikus hoogu palgakasvule, mis muudab väikese tootlikkusega ettevõtete kestmajäämise üha keerulisemaks.

Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui täna. Ettevõtjad vajavad järjest kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tihti vabade töökohtade nõuetele, ütles Hansson.

Keskpanga presidendi Hanssoni hinnangul on Eesti jaoks mõistlik keskenduda pikemaajalise majanduskasvu kindlustamisele, milleks on vaja arendada järjest napimaks muutuvat tööjõuressurssi ja investeerida tootmise tõhustamisse. “Väheefektiivsete ja väikese tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub kestmajäämine järgmistel aastatel paratamatult üha keerulisemaks.”

Konverentsil majandusolukorrast ülevaate teinud Hansson lausus, et Eesti majanduse vastupanuvõime riskide suhtes on viimasel ajal paranenud. Ettevõtete ja majapidamiste laenukoormus on vähenenud ja kinnisvaraturg rahunenud, kuid Eesti väiksuse tõttu võivad tekkida ohud mõnes kitsas majanduse segmendis, nagu näitasid hiljutised Venemaa sanktsioonid, märkis Hansson.

Maailmamajandus ja sealhulgas Euroopa majanduskliima on hakanud tasahaaval paranema ning välisnõudluse elavnemine soodustab ka Eesti majanduskasvu järkjärgulist kiirenemist. Hanssoni sõnul tuleb aga ettevaates arvestada, et majanduskasvu ohustavad riskid on nii meil kui ka mujal väga suured.

Õismäe raba naabrusse kavandatakse väikeelamurajooni

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, millega luuakse võimalus ehitada Õismäe raba naabruses asuvale 5,08 ha suurusele planeeringualale 12 üksikelamut ja 12 kahe korteriga elamut.

Saviliiva tee 2a, 4b ja 8d kinnistu ning lähiala detailplaneeringu koostas Ruum ja Maastik OÜ. Planeeritav ala asub Haabersti linnaosas Vismeistri asumi idaservas, Õismäe raba ääres, kahe magistraaltänava – Vabaõhumuuseumi tee ja Vana-Rannamõisa tee – vahel.

Planeeritav ala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega ning piiratud idast ja põhjast Õismäe raba metsamassiiviga, läänest Vismeistri asumiga, lõunast Vana-Rannamõisa tee põhjaküljel asuva veel hoonestamata alaga.

Planeeringuala kontaktvööndis on valdavalt elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on peamiselt hoonestatud kahekorruseliste üksikelamutega, samuti jääb piirkonda kahe korteriga elamuid ja avalik park.

Detailplaneeringu kontaktvööndi alal on mitmed rohealad, väljaspool kontaktvööndi ala on populaarseimaks vaba aja veetmise kohaks Kakumäe rand. Tähtsaim kultuuriasutus piirkonnas on Vabaõhumuuseum, mis asub planeeritavast alast ligikaudu kilomeetri kaugusel ning on ülelinnalise ja -riigilise tähtsusega. Lisaks asub Vabaõhumuuseumi tee ääres Tallinna elanike seas populaarne kergliiklustee. Alast kaugel ei asu ka Tallinna Loomaaed, Saku Suurhall, Škoda jäähall ja Rocca al Mare kaubanduskeskus.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja Haabersti linnaosa üldplaneeringuga – planeeringualale on kavandatud kuni kahekorruselised väikeelamud ja detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringuala kõrval paikneva rekreatsioonialana kasutatava Õismäe raba võimalikult väikest koormamist ehitus- ja elutegevusega.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Urban Management. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 9. oktoobri 2013 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 8. novembril 2013.

Kasvav internetiäri seab kaubanduskeskused tõsiste küsimuste ette

 

Uus MaaJaekaubandus läheb aina enam internetti ning see hakkab üha rohkem mõjutama ka ärikinnisvaraturgu. Riiete ja kodutarvete ostmine elektrooniliselt on juba tavapärane, suhteliselt kiirelt jõuab kätte aeg, kus ka toidupoed lähevad netikesksemaks. Vältimaks tüütuid järjekordi keskuses, ostled netis ja kaup tuuakse koju.

Selleks on valmistumas ka suured, supermarketeid omavad jaeketid, mis ehitavad välja logistilisi keskusi, kus internetis ostetud kaupa hoida. See tendents on levimas ka Eestis.

Kõige suuremaks äriks kaubanduses ongi tulevikus logistika, et internetis ostetud kaup mugavalt ja kiirelt ostjani toimetada. Seetõttu hakkavad logistikakeskused suurte linnade ümber kiirelt paisuma.

Kõik see aga võib tähendada, et tulevikus ootab kaubanduskeskusi ees raske aeg, sest äri on internetikeskne ning marketis trügimise asemel on mõnusam ostud kodunt teha.

Selleks, et ärikeskus püsiks, peab see olema pidevas arengus ning innovaatiline. Maailmas on trendid, et kaubanduskeskusesse tuuakse aina rohkem sisse võimalusi kultuuritegevuseks, hobideks. Luuakse uisuväljakud, jalgrattatrekid, vigursõidurajad ja tenniseväljakud. On kino, teater, lastemängutoad jne. Ainult nii on tulevikus võimalik hoida ärikeskust elus.

Kui aga ostukeskuse omanike fookus jääb vaid iga ruutmeetri kallilt väljaüürimisele, siis võib äri raskeks minna. Tuleb mõista, et inimesed ei soovi keskuses enam lihtsalt ostelda, vaid lisanduma peab ajaveetmis- ja meelelahutusvõimalusi.

Jaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees

Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna kõrvale ehitatav korterelamu saab nurgakivi

Kentmanni põik 312. novembril kell 12.00 toimub Tallinnas Kentmanni põik 3 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek. Sakubü OÜ poolt arendatav ja Nordecon AS poolt ehitatav kuuekorruseline äripindadega korterelamu asub otse kesklinna südames Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna kõrval.

Järgmisel sügisel valmivad korterid panevad aluse uuele tasemel korterite kvaliteedis ja turvalisuses. Korterelamu planeerimisel on järgitud kõrgeid kvaliteedinõudeid, arvestatud on keskkonnasõbralikkuse ja energiasäästlikkusega, muuhulgas on hoonele paigaldatud päikesepaneelid ja -kollektorid, mis annavad energiasäästu nii suvel kui talvel.

Korterites on hea helipidavus nii sise- kui välismüra suhtes, tervislik sisekliima ning lõuna poolsetel korteritel on kaitseks ereda päiksese eest paigaldatud välised päikesekaitse ribakardinad.

Ehitatavad korterid on 39-98 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad panipaigad, parkimiskohad või garaazid. Korterite hind jääb vahemikku 124 000-324 000 eurot.

Tavapärasele korterite müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetus võimalust Kentmanni põik 3 korteritele, kus korteriomanikud saavad oma vana korteri uue B-klassi korteri vastu vahetada.

Kentmanni põik 3 arendajaks on Sakubü OÜ, ehitajaks Nordecon AS. Kentmanni põik 3 kortermaja arhitektiks on Velle Kadalipp arhitektuuribüroost JVR ja sisekujundajaks on Sirje Kadalipp. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2014

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidOktoobris tehti Tallinna korteriomanditega 710 müügitehingut, mis on käesoleva aasta suurim kuine tehingute arv. Võrreldes septembriga tehti 47 tehingut rohkem (kasv 7,1%). 2013 aasta oktoobris tehti 766 korteriomandi müügitehingut, mis on alates 2007 aasta suvest praeguseni suurim tehingute arv.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oktoobris oli 1458 EUR/m2, mis on 0,8% kõrgem kui septembris (1447 EUR/m2). Aasta võrdluses oli hinnakasv 9,1%.

Neile näitajatele tuginedes võib öelda, et Tallinna elamispindade turg on stabiilne ja hinnakasv on taltunud. Arvame, et lähitulevikus see selliseks jääbki.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud november 2014

Uus Maa turuülevaade 10-2014

Uus Maa

Eesti

Oktoober kinnisvaraturul ei üllatanud, olles sügishooajale iseloomulikult aktiivne. Kuigi aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv mõnevõrra langes, ei ole tegu turuseisakuga. Oleme jõudnud stabiilsemasse etappi, mil tehinguid toimub endiselt, kuid turg liigub mõõdukamas tempos.

Suurim tegija on praegu uusarendusteturg. Nõudlus nii Tallinnas kui Tartus liigub enam kesklinna piirkondadest eemale, sest ostjaskond soovib taskukohasemat hinda. See ei tähenda aga seda, nagu saaks kvaliteeti kergemalt suhtuda.

Ostjad on väga teadlikud ning ootavad pakkumistelt korraliku keskkonda, häid planeeringuid ja ökonoomsust. Väiksemaid arendusprojekte on müüki tulnud ka seni antud sektoris tagasihoidlikumalt esinenud Pärnus.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris üle Eesti 3916 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht oli 214,18 miljonit eurot. Võrreldes septembriga kasvas tehinguaktiivsus 0,4% samas kui mulluse oktoobriga langes see 2,9%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus oktoobris 1000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti andmetel septembrist 2,8% enam, kuid aastatagusest ajast 8,3% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 711 (septembris 663), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1370 eurot, mis on 3% enam kui septembris. Aastaga on hinnatase kasvanud 10,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1297 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,5% ja aastaga +17,2%*.
  • Kadriorg: 2116 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +6,3% ja aastaga +9,7%.
  • Kalamaja: 1770 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -0,4% ja aastaga +40%*.
  • Kesklinn: 1867 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,1% ja aastaga +6,3%.
  • Kristiine: 1515 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +7,2% ja aastaga +12,7%.
  • Lasnamäe: 1178 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,4% ja aastaga +9,7%.
  • Mustamäe: 1232 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +4,2% ja aastaga -0,7%.
  • Nõmme: 1377 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -3% ja aastaga +13,9%.
  • Pirita: 1584 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -17,2%* ja aastaga +17,1%*.
  • Põhja-Tallinn: 1373 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +5,2% ja aastaga +18,8%*.
  • Vanalinn: 3829 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,8% ja aastaga +32%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli aasta keskmisest veidi aktiivsem. Müüdi 36 elamut ja suvilat (septembris 21) ning 12 elamukrunti (septembris 20).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Erinevalt üldisest olukorrast, oli oktoober Tartus käesoleva aasta rekordkuu, mil maa-ameti andmeil toimus 186 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kasvas tehinguaktiivsus 9,4%, kuid aastaga langes see 6,5%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 134 korterit (septembris 128), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1146 eurot. Võrreldes septembriga langes keskmine hind 2,4%, kuid aastaga kasvas siiski 8,8%.

Allikas: Maa-amet

Oktoober oli väga aktiivne ka Tartu eramuturul – müüdi 25 hoonestatud elamukinnistut (septembris 15), mis on viimase 12 kuu rekord. Hoonestamata elamukrunte müüdi samas vaid 1 (septembris 3).

Ida-Virumaa

Tehinguaktiivsus Ida-Virumaal oktoobrikuus langes. Maa-ameti andmetel toimus 347 tehingut, mis on septembrist 6,2% ja aastatagusest ajast 2,5% vähem.

Allikas: Maa-amet

Maakonna tähtsamatel korteriturgudel oli liikumine tavapäraselt vahelduv, ilma selge trendita. Narvas müüdi viimase 12 kuu rekordarv kortereid – 75 (septembris 66), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 462 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 9,1%, kuid aasta jooksul kasvas see 15,5%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 65 korterit (septembris 75), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 90 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 2,6%, siis aastaga kasvas see 13,9%.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi 17 korterit (septembris 13), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 146 eurot. Kuuga langes hinnatase 41,9% ja aastaga 27%. Eramuid müüdi 7 (septembris 5).

Nii Kohtla-Järve kui Jõhvi suuri protsente vaadates tasub mainida, et tegu on väikestele kinnisvaraturgudele iseloomulike liikumistega, kus väikesel hulgal keskmisest kallimal või odavamal kinnisvaral on võimalus statistikat tugevalt mõjutada.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg kulges viimase aasta arvestuses keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus oktoobris 89 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 7,3% ja 2013. aasta oktoobrist 13,6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 70 (septembris 63), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 746 eurot. Võrreldes septembriga langes keskmine hinnatase 10,2%, kuid aastaga kerkis see 7,3%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5 (septembris 11) ja elamukrunte 4 (septembris 5).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli oktoobris rekordiline. Maa-ameti andmeil toimus 44 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 29,4% ja möödunud aasta oktoobrist 18,9% enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid läks kaubaks 30 (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 519 eurot. Kui kuuga langes hinnatase kerge 0,1%, siis aastane hinnakasv oli 4,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 8 (septembris 7) ning üle mitme kuu taas ka 1 elamukrunt.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli oktoobris taas vaiksem, maa-ameti andmeil toimus 26 kinnisvara ostu-müügitehingut. Septembris oli vastav näitaja 37 ja möödunud aasta oktoobris 33.

Allikas: Maa-amet
Müüdi 17 korterit (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 429 eurot. Kuuga langes hinnatase 15,7%, kuid aastaga kasvas see 2,4%.

Eramuid müüdi 3 (septembris 6), elamukrunte ei müüdud.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Oktoobris toimus Kuressaares maa-ameti andmetel 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes üsna keskmine tulemus. Septembris müüdi 21 kinnisvaraobjekti ja möödunud aasta oktoobris 35.

Allikas: Maa-amet

Uue omaniku leidsid 12 korterit (septembris 13) ning toimunud tehingute põhjal kujunes ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 673 eurot. Võrreldes septembriga kerkis hinnatase 16,5% ja aastaga 7,5%.

Müüdi 2 eramut (septembris 1).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus müüdi oktoobris 25 kinnisvaraobjekti. Maa-ameti statistikast nähtub, et võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 3,8% samas kui aastaga kerkis see 31,6%. Muidugi tasub lisada, et suured protsendid on väikesele kinnisvaraturule igati omased ning tugevat, üleüldist aastakasvu siit tegelikult välja ei tule.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (septembris 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 580 eurot. Võrreldes septembriga kerkis hinnatase 10,7% ja aastaga 27,5%.

Müüdi 2 eramut (septembris 5).

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Rikkaks üüriäris: kas üüri küsida sularahas või ülekandega?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale omaniku pilk peale visata.

See on võimalus saada kindlustunne ja hingerahu, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele olulisi silmnähtavaid kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on osapoolte jaoks ka märksa lihtsam ning odavam võimalus.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei ole soovitav üürileandjal üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Sellisel juhul tuleb maksusid mittemaksnud üürileandjal tasuda maksud ja lisaks sellele veel ka trahv.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Eesti Pank: Majanduskasvu toetavad tarbimine ja töötlev tööstus

Eesti PankStatistikaameti täna avaldatud kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,1% ja kvartalivõrdluses 0,2%. Tööstustoodangu ja jaemüügi mahu aastakasvud samal ajal aga kiirenesid, mis viitab majandusaktiivsuse suurenemisele.

Tarbimise mõju majanduskasvule oli suur. Jaemüügi mahu kasv kolmandas kvartalis kiirenes, mis näitab tarbimise tugeva kasvu jätkumist. Seda toetab majapidamiste reaalsissetuleku suurenemine, mida mõjutab ühest küljest keskmise palga kasv, teisalt aga hinnalangus. Investeeringute jätkuvale vähesusele kolmandas kvartalis viitab kapitalikaupade kahanev import, mille aastakasv jäi kolmandas kvartalis enam-vähem teise kvartali tasemele. Ehituseks vajalike materjalide toodang vähenes samuti.

Hoolimata kesisest välisnõudlusest tööstussektori eksport kasvas. Töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandas kvartalis keskmiselt ligikaudu 6%. Seda toetas peamiselt töötleva tööstuse ettevõtete eksport, mis kasvas nominaalväärtuses aastataguse ajaga võrreldes ligi 7%. Kuna ekspordihinnad samal ajal aga langesid, oli töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi mahu suurenemine veelgi kiirem, ulatudes 9%ni. Hoolimata tööjõukulude suhteliselt kiirest kasvust pole tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele viimasel ajal halvenenud.

Venemaa sanktsioonide mõju majandusele tervikuna jäi kolmandas kvartalis väikeseks. Piimatööstuse toodangu maht vähenes hooajalisi tegureid arvesse võttes septembris võrreldes juuliga, mil sanktsioone polnud veel kehtestatud, ligikaudu 7%. Toodang kalatööstuses ning puu- ja juurviljade töötlemise tegevusalal kahanes ligikaudu 9%. Nende tegevusalade languse mõju jäi alla 0,3% töötleva tööstuse toodangust – kuna töötleva tööstuse lisandväärtus moodustab SKPst vähem kui seitsmendiku, oli selle mõju SKP-le väike.

Eesti Pank prognoosis septembris selle aasta majanduskasvuks 2,1% ja tulevaks aastaks 2,5%. Uue prognoosi avaldab Eesti Pank detsembris.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist