Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Mustamäe tee algusesse kavandatakse kõrghooneid

14.04.2015

TallinnTallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu.

Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa piiril, Paldiski maantee, Mustamäe tee ja Endla tänava ristumiskoha naabruses asuvale 1,66 ha suurusele maa-alale kuni 16 maapealse ja ühe maa aluse korrusega elu- ja äriruumidega hoonekompleksi rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne – piirkonnas on nii elu-, äri- kui ka tootmishooneid. Planeeritaval alal asub kaks krunti, millel asuvad üks 1-korruseline kaupluse-töökoja hoone, üks osaliselt 1- ja osaliselt 3-korruseline kauplus-ladu-büroohoone ning üks 2-korruseline kauplusehoone. Lisaks jäävad planeeringualasse osaliselt Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega krundid – Hipodroomi liiklussõlm ja Mustamäe tee T1 krunt.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Arvestades ala asukohta, piirkonna polüfunktsionaalsust ning jätkuvat arengut, on planeeringus kavandatav kõrghoone sealset linnaruumi mitmekesistav ja ümbruskonda sobiv ning kavandatu vastab teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“. Detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas linna üldiste arengusuundadega ning koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega.

Planeeringulahendus näeb ette Tallinna ühe tähtsama ristmiku lähedusse atraktiivse elu- ja ärifunktsiooniga kõrghoonekompleksi kavandamise.

Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna parkimise korralduse arengukavaga, alale on kavandatud 267 parkimiskohta.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Urban Management, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. novembri 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 1. kuni 15. detsembrini 2011, 15. detsembril 2011 toimus eskiislahenduse avalik arutelu. Eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai teistkordselt tutvuda 25. aprillist kuni 10. maini 2012 ning 10. mail 2012 toimus ka avalik arutelu.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Tallinna linna ehitusmääruses määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2014 korraldusega. Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne olid avalikul väljapanekul 15. kuni 29. septembrini 2014, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimus 30. septembril 2014 ning detailplaneeringu avalik arutelu toimus Kristiine Linnaosa Valitsuses 20. novembril 2014.

Detailplaneeringu menetluse käigus ükski vastuväide lahendamata ei jäänud, seega ei olnud vaja esitada detailplaneeringut maavanemale planeerimisseaduse kohaseks kohustuslikuks järelevalveks.

Kuna planeeringus on ette nähtud linnaruumiliselt oluline muudatus ning planeeringuala asub linnaruumiliselt olulises piirkonnas, siis kuulub Mustamäe tee 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Harju maakond haarab 53% korteritehingute arvust ja 76% käibest

14.04.2015

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜHarju, Tartu ja Pärnu maakonnad moodustavad Eesti korterituru aktiivseima ja suurima käibega tehingute piirkonnad. Viimaste aastate jooksul on nende kolme maakonna proportsionaalne osakaal tehingute arvu ja käibe osas vähenenud. Pikemas perspektiivis ette vaadates on kinnisvaraturu vaates raske väiksematele maakondadele siiski suurt edu loota.

Korterituru raha ringleb Harju, Tartu ja Pärnu maakondades

2014. aastal tehti Eestis üle 18 000 korteritehingu. Nendest tehingutest valdav enamus tehti Harju maakonnas. Harjumaal toimus 9700 tehingut ehk korteritehingute koguarvust 53%. Korteritehingute kogukäive oli 2014. aastal Eestis kokku 970 miljonit eurot. Tehingute rahalisest käibest langes 2014. aasta jooksul Harjumaale 740 miljonit eurot ehk 76%.

Kinnisvaraturust rääkides nimetatakse sageli kuldset kolmikut Tallinn-Tartu-Pärnu. Korteritehingute arvu poolest ei asu teisel kohal siiski sugugi Tartu maakond. Arvuliselt on korteritehingute hõbemedali pjedestaaliastmel Ida-Virumaa, kus möödunud 2014. aastal toimus 2200 korteritehingut.

Ida-Virumaa korteritehingute käive 31 miljonit eurot jääb siiski lausa kordades alla Tartu maakonna korteritehingute käibele 116 miljonit eurot. Tartu maakonnas tehti aastaga korteritehinguid 2060 ehk ainult pisut vähem Ida-Virumaast.

Neljanda maakonnana ületas tuhande tehingu piiri Pärnumaa. Pärnu maakonnas toimus 2014. aastal 1060 korteritehingut ja nende kogukäive oli 38 miljonit eurot. Ülejäänud maakondades 2014. aasta jooksul tehtud korteritehingute arv jäi alla tuhande ja käive alla 10 miljoni euro.

Uusarendus tõstab tehingute arvu

Harju maakonna suure käibe taga on eelkõige Tallinn ja selle ümbrus, kus korterite hinnad on Eesti keskmisest märksa kõrgemad. Piisav arv inimesi loob Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse likviidse kinnisvaraturu ehk Harjumaa tehingute arv inimese kohta on Eesti keskmisest kõrgemal.

Harjumaa kinnisvaraturu kõrge käibe taga on lisaks veel elamispindade uusarendus. Uusarendusega on tänases turukeskkonnas võimalik kasumit teenida Tallinnas-Tartus. Pärnu ja Narva jäävad juba piiri peale, kus arendustegevuse äri kasumi teenimine on komplitseeritum, kuid siiski mitte võimatu.

Uusarendus on taas turunišš, kus omaniku vahetavad keskmisest kõrgema hinnaga kinnisvaraobjektid, mis kasvatab turu käivet. Lisaks toob uue korteri müük enamasti käivet ka teisesele turule, kus uue korteri ostja peab ostutehingu finantseerimiseks müüma vanema olemasoleva vara.

Väiksemate maakondade turg hääbub

Arvestades maakondlike arenguid, kus inimesed vananevad ja noored liiguvad väikevaldadest suurematesse tõmbekeskustesse, ei ole meil põhjust arvata, et elamufondi loomine eelpool mainimist mitteleidnud maakondades peaks mingil põhjusel äkitselt hoogustuma.

Elamuid ikka ehitatakse, kuid seda omatarbeks, mitte ärilisel eesmärgil. Kui mõnda maakonnakeskusesse rajataksegi korterelamu müügiks, on tegemist väikesemastaabilise projektiga, mida viib läbi kohalik ettevõtja paljus missioonitundest.

Nii peame tõdema, et korteriturust saame rääkida eelkõige ikka Tallinnas-Tartus-Pärnus. Kinnisvaraturu teise ešeloni moodustavad Narva-Viljandi-Rakvere, kus tehakse 18% tehingutest ja 5% summaarsest käibest.

Head finantseerimistingimused elavdavad turgu

Suuremate tõmbekeskuste olulisema korterituru mahu taga on kindlasti tõsiasi, et neis piirkondades on rohkem kortereid. Muudes linnades on vähem nõukogudeaegset massehitust ja seega turul olevaid kortereid. Neis piirkondades on eluruumide struktuuris enam ühepereelamuid.

Vaatamata väiksemate maakondade tagasihoidlikele turumahtudele on Harju-Tartu-Pärnu maakondade osakaal korteritehingute arvus vähenemas. 2005. aastal moodustas neis maakondades tehtud korteritehingute arv 79% kogu Eesti korteritehingutest. 2014. aastal aga ainult 70%.

„Suurlinnade“ osakaalu taga on väiksemate maakonnakeskuste turu ärkamine 2008. aastal alguse saanud kinnisvarakriisi rammestusest. Kui Tallinnas ja Tartus on vahepealsel ajal selgelt toimunud turu ülekuumenemine ja aset on leidmas sellele järgnev jahtumine, siis muudes piirkondades on tsükli üks ring vahele jäänud.

Tänaseks on soodsad finantseerimistingimused ehk paljus eelkõige kõigi aegade madalaim intressimäär hakanud maakondade korteriturgu elule tooma. Intressimäär ja pankade tahe laene väljastada on kasvatanud nõudlust. Nõudluse suurenemine on omakorda kergitanud nii tehingute arvu kui mõningal määral hindu.

Rahvastikuprobleemid tungivad kinnisvarasektorisse

Tulevikuperspektiiv maakondade korterituru osas ei ole liialt rõõmustav. Kui noored maalt Tallinnasse-Tartusse kolivad, siis on isegi hästi, sest nad on jäänud Eestisse, mitte rännanud üle lahe. Väiksematesse valdadesse-linnadesse kohapeale jäävad vanemad inimesed, kel pole suurt tahtmist kinnisvaraturul tehinguid teha.

Nii hääbub nõudlus. Kui nõudlust ei ole, siis kaob kinnisvara turuväärtus. Kui olemasoleval varal turuväärtust ei ole, kaob majanduslik ratsionaalne kaalutlus uue kinnisvara arendamisega tegeleda, sest selle ehitushind ületab turuväärtust, mis omakorda tähendab, et kasumi teenimine on võimatu.

Raske on välja pakkuda, mis võiks olla inimese motivatsioon väikevallas eluaset omandada. Haldusreformi ideed keskenduvad peamiselt kulude kokkuhoiule, mitte elukvaliteedi kasvatamisele. Inimeste maale sundasustamine ei tule õigusriigis kõne alla.

Kuldne kolmik jätkab positiivses vaimus

Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et korteriturg on aktiivne neis piirkondades, kus on piisav arv inimesi ja õitseb uusarendus. Nendeks piirkondadeks on kinnisvaraturu kuldse kolmikuna eelkõige Tallinna koos lähivaldadega, lisaks Tartu ja vähemal määral Pärnu.

Suuruselt järgmised maakonnakeskused on aeglaselt korterituru osas jalgu alla saamas, kuid pikemas perspektiivis ettevaatavalt ei julge sealsetele piirkondadele kinnisvaraturu vaatenurgast suurt lootust anda. Lähima paari aasta jooksul võiks siiski arvata, et Harju, Tartu ja Pärnu maakondade proportsionaalne turuosa korterituru käibe ja tehingute arvu osas pisut väheheb.

150414-1 150414-3 150414-2 150414-4

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: 2014. aastal sai Tallinnas kasutusloa 1132 eluruumi

14.04.2015

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkStatistikaameti andmetel sai 2014. aastal kasutusloa 2756 eluruumi pindalaga 292 000 m2. Aasta oli edukas – kasutusloa saanud eluruumide arv kerkis kolmandiku võrra, nende pind 17%.

Suurim osa ehk 69% kasutusloa saanud eluruumidest ehk 1903 eluruumi asusid Harjumaal. Omakorda 41% kogu kasutusloa saanud elamufondist ehk 1132 eluruumi jäi pealinna piiresse. Tartumaa näitajad olid vastavalt 20% ja 541 eluruumi.

Maakondlikult platseerus kolmandale auhinnalisele positsioonile Pärnu maakond, kus 2014. aastal sai kasutusloa 82 eluruumi, mis moodustab kogu kasutusloa saanud eluruumide arvust 3%.

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kalamajja ehitatakse neli uut kortermaja

13.04.2015

1Partner Kinnisvara1Partner Ehitus ehitab Kalamajja Ristiku ja Vabriku tänavale neli uut kortermaja.

1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on Kalamaja praegu kõige kuumem piirkond Tallinnas. “Kalamaja eripärana on sealsed arendajad pigem väiksemad ettevõtted, kes toimetavad ühe või paari projekti kaupa. Projektid on nägusad ja sobivad keskkonda. Ostjate enda surve on lõpetanud kolemajade ehitamise, sest asukohta mittesobiv hoone ei lähe lihtsalt kaubaks, ütles Hinno.

“Teine Kalamaja eripära on suured korterid. Kui mujal Tallinnas broneeritakse kõigepealt väiksemad pinnad, siis Kalamajas lähevad esimesena kõige suuremad korterid. Seetõttu ehitamegi näiteks Vabriku tänavale ainult suured, üle 80-ruutmeetrised peredele mõeldud korterid,” lisas Hinno.

Uued Kalamajja kerkivad elumajad asuvad aadressil Ristiku 33a ja 24 ning Vabriku 3. Hoonete suurused on 468, 400, 415 ja 727 ruutmeetrit. Hooned valmivad 2015. aasta teises pooles.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Täna toimub Tartu vaksaliväljaku eskiislahenduse avalik arutelu

13.04.2015

TartuEsmaspäeval, 13. aprillil kell 16.00-17.30 toimub Tartu Raekoja suures saalis arutelu, kus tutvustatakse eskiislahendust vaksalihoone esise väljaku sidumiseks kergliiklusteedega Näituse, Riia ja Kuperjanovi tänavate suunal.

Lahendus hõlmab ka Vaksali tn 12b ja 2d/2a parklaid, samuti on sobilikesse kohtadesse kavandatud katusega jalgrattaparklad. 16. märtsil tutvus eskiislahendusega Tartu linna kergliiklusteede arendamise komisjon.

Vajalikud tööd on kavas rahastada Euroopa Liidu meetmest, millega finantseeritakse raudteejaamade juurde bussipeatuste, parklate, kõnniteede rajamist, et siduda rongiliiklus paremini teiste transpordiliikidega. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, mida läbib raudtee ja kuhu riik on tellinud reisirongi veoteenuse.

Kokku 15 miljoni eurot suurusest kogueelarvest panustab 85 protsenti Euroopa Liit, omafinantseering on vähemalt 15 protsenti. Meedet korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ühistud: liiga kõrged eluaseme majanduskulud on probleemiks kogu Euroopas

13.04.2015

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLHiljutisel Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas tutvustus ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustas hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest.

“Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud kulutused liiga suure osa,” tõi ta näiteid.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe, Euroopa elamumajanduse organisatsiooni Housing Europe’i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul kõneldakse seepärast aina enam ka energiasäästlikest lahendustest ning elamufondi kaasajastamisest. “Keskkonnamõjude kõrval kõneldakse energiasäästu puhul kogu Euroopas kindlasti ka majanduskuludest – kui ikka kaasaegsed tehnilised lahendused võimaldavad küttekuludelt püsivalt kokku hoida 40-60% või hoopistükkis korteriühistul energiatarbijast energia tootjaks hakata, siis on see kindlasti üks oluline argument,” sõnas Jaadla.

Et innovatsioon küttekulusid kontroll all aitab hoida, seda teab hästi korteriühistu Õismäe tee 11 koos oma insenerist juhi Genadi Vaheriga: temalt tullakse küsima, kuidas see päikesepaneelide paigaldamine käib ning kui suur energiasääst sellega kaasneb, kirjutas EKÜL ajakiri ELAMU.

2012. aasta suvel lõpetati hoone kompleksrenoveerimine: vahetamata korteriakende asendamine pakettakendega, maja fassaadide ja sooja tarbevee torustike soojustamine kivivillaga, ehitati ruumipõhine soojatagastusega sundventilatsioonisüsteem ja katusele päikesekollektoritel põhinev soojavee tootmise süsteem.

Nende tööde tulemusena vähenes küttekulu mullu 126 MWh-le – hea võrrelda aastaga 2001, kui kogu maja energiatarbimine oli 333 MWh. Kui 2011. aasta suvekuudel vajati juunist augustini sooja vee tegemiseks kaugkütet 20,5 MWh, siis mullu oli see vaid 6,2 MWh (kaugkütet läks tarvis põhiliselt öiseks soojavee tsirkulatsiooniks). Kokku oli aastane päikesekollektorite soojusenergia tootlus 26,6 MWh. “Muidugi on inimesed ka ökonoomsemaks muutunud – kui 2001 tarbiti 1379 kuupmeetrit sooja vett aastas, siis mullu kulus vaid 868 kuupmeetrit,” rääkis Vaher. Kuigi suvekuudel tänu päikesekollektoritele on soojavee hind elanikele olematu, makstakse juhatuse otsusega sooja vee eest edasi kaugkütte hinnaga ja kaugküttelt kokkuhoitud summa võrra vähendatakse remondifondi
osamakset või tehakse täiendavaid töid. “See on vajalik, et kõik saaksid võrdselt tulu, mitte aga selle järgi, kes rohkem sooja vett tarbib,” rääkis Vaher.

“Ma usun, et suur osa korteriühistuid vajab just nimelt positiivseid näiteid kolleegidelt, et uudseid lahendusi ka oma majas kasutada. Nende probleemidega ei maadle mitte ainult väike Eesti, vaid ka meie teised Euroopa naabrid,” märkis Jaadla.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Ober-Haus: hinnaindeks 03/2015

12.04.2015

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis märtsis pärast veebruaris olnud langust 2,6% ja on võrreldes 2014. aasta märtsiga 4,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus veebruaris korteriomanditega 717 tehingut, mida on 7,3% rohkem kui veebruaris ja 2,6% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Uute korteritega toimus 142 tehingut, mis on viimaste aastate rekord.

Tallinnas tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 6% 1 577 eurole ruutmeetri eest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on see 7,3% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 7,7% madalam.

Võrreldes eelmise kuuga tõusid pinnaühiku hinnad kõige rohkem Kristiines 11,9%. Kesklinnas 9,4% ja Nõmmel 9,2%. Hinnatõusu põhjuseks oli keskmisest suurem tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Suurimas linnaosas Lasnamäel oli hinnatõus 0,4%.

Hinnad langesid kahes linnaosas, Haaberstis 6,7% ja Pirital 5,8%. Põhjuseks vähenenud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Võrreldes 2014. a märtsiga on suurim pinnaühiku hinnatõus toimunud Kristiines 18,3%, Kesklinnas 12,4% ja Pirital 5,5%. Pinnaühiku hinna langus oli Nõmme linnaosas 8,2% ja Mustamäel 0,3%, põhjuseks keskmisest rohkem tehinguid odavamate korteritega vähem hinnatud asukohtades.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind märtsis võrreldes eelmise kuuga 3,9% 1 184-le eurole ja Pärnus tõusis 4,8% 908-le eurole.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 190 eurot ning 469 eurot ruutmeeter.

Tallinna suurimates magalarajoonides on hinnatõus peatunud ja aktiivselt jätkub korterite arendustegevus. Korteriturgu on hakanud mõjutama uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk ja üüripakkumiste arvu kasv, mis on viimase aasta suurim.

Loe lähemalt ülevaatest siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Linnavaraamet otsib tagasihoidlikele üksikkorteritele uut omanikku

11.04.2015

TallinnTallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel kesklinnas ja Kalamajas asuvaid kortereid.

Kesklinnas on alghinnaga 14 200 eurot enampakkumisel Herne tn 27-17 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 12,8 m2. Kassisaba asumis paiknevast Wismari tn 31 koeterealamust on enampakkumisel kaks ühetoalist korterit üldpinnaga 18 m2 ja 18,1 m2, korteriomandite alghinnad on 16 600 ja 17 600 eurot. Elamu paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Kalamajas asuvast Malmi tn 1//Vabriku tn 13 korterelamust on enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 23,7 m2 -24,9 m2 ning alghinnad 14 500 kuni 15 600 eurot. Malmi tn 1 //Vabriku tn 13 kinnistu paikneb arheoloogiamälestise ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Lisaks on alghinnaga 1000 eurot enampakkumisel Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 60,4 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Märts 2015 ülevaade: Tartu korterite hinnakasv on peatunud

11.04.2015

Domus KinnisvaraKui 2015. aasta kaks esimest kuud olid võrreldes 2014. aasta sama ajaga tehingute aktiivsuse poolest tagasihoidlikumad, siis märts tõi endaga kaasa kinnisvaraturu elavnemise. Maa-ameti tehingustatistika andmetel tõusis kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta märtsiga 15%.

Märtsis teostati Eestis kokku 4289 ostu-müügitehingut koguväärtusega 250,867 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes teostati 36% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 20%. Kogu Eesti tehingute arvu tõusu mõjutas kõige rohkem maatulundusmaa tehingute arvu tõus (mis moodustas ligi 40% kogu Eesti kinnisvaratehingute arvu tõusust) ning Tallinnas, Tallinna lähiümbruses ja Tartus elavnenud korteriturg.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1781 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 178 716 694 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ja tehingute koguväärtus 12%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16% ja koguväärtus 33%.

Märtsis toimus Tallinnas 731 korteriomandi tehingut, mis on 63 tehingut rohkem kui veebruaris ja 32 tehingut rohkem, kui eelneva aasta märtsis. Aktiivne uusarenduste müük on taaskord aidanud Tallinnas püstitada uue korterite keskmise hinna rekordi – 1579 €/m² (mediaan 1440 €/m2). Keskmine hind on veebruariga võrreldes tõusnud 6% ja 2014. aasta märtsiga võrreldes 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 33 ostu-müügitehingut (maakonnas 132), mis on veebruariga võrreldes 10 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 85). Veebruaris tehti 9 ja aasta tagasi märtsis 16 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati märtsis 446 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 325 449 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis veebruariga võrreldes 43% ning tehingute koguväärtus 40%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa elavnenud korteriturg, hoonestamata elamumaadega toimunud komplekstehing ning maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 36% ja koguväärtus 44%.

Märtsis toimus Tartu linnas 164 korteriomandi tehingut, mis on 46 tehingut rohkem kui veebruaris ja 43 tehingut rohkem kui eelneva aasta märtsis. Tartu linna korterite tehingute arvu tõusule andis oma panuse mitmete uusarenduste korterite müügitehingute vormistamine, nt. Kummeli 14, Laseri 4 ja Raatuse 68. Kui veebruaris toimus 17 uute korterite tehingut, siis märtsis toimus 30 uute korterite tehingut (siia ei ole arvestatud täielikult renoveeritud korterite tehinguid).

Võrreldes veebruariga langes keskmine hind 4%. Üle mitme aasta on korterite keskmine hind võrreldes eelneva aasta sama kuuga languses – võrreldes 2014. aasta märtsiga on keskmine hind langenud 1%, olles tasemel 1186 €/m2.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati märtsis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), veebruaris ja aasta tagasi märtsis müüdi 3 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 60). Kuu varem veebruaris toimus 3 tehingut ja 2014. aasta märtsis toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut. Tartu maakonnas toimus märtsis komplekstehing, kus korraga müüdi 35 elamumaa kinnistut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati märtsis 380 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 12 698 405 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 114% ja tehingute koguväärtus 86%. Tehingute aktiivsuse tõusu taga on maatulundusmaadega toimunud komplekstehing, kus müüdi korraga üle 160 kinnistu. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 64% ja koguväärtus 50% tõusnud.

Märtsis toimus Pärnu linnas 55 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui veebruaris ja 20 tehingut vähem, kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 886 €/m² (mediaan 783 €/m2), mis tõusis võrreldes veebruariga 2% ja langes võrreldes 2014. aasta märtsiga 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti märtsis 3 tehingut (maakonnas 23), samuti nagu kuu varem veebruaris. Aasta tagasi märtsis hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 144 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 494 020 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 36%, mille tõi kaasa maatulundusmaa tehingute tõus. Tehingute koguväärtus tõusis 40%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 16%, kuid koguväärtus tõusis 3%.

Märtsis toimus Viljandi linnas 14 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui veebruaris ja 7 tehingut vähem eelneva aasta märtsis. 2015. aasta märtsi keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 2%, jõudes hinnatasemeni 515 €/m² (mediaan 508 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 31% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 16), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 ning aastatagusega võrreldes 1 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga märtsis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid veebruaris, ega ka 2014. aasta märtsis.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 116 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 832 534 eurot. Võrreldes veebruariga langes tehinguaktiivsus 17%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 17%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 32% ja koguväärtus 12%.

Märtsis teostati Kuressaares 14 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut vähem, kui kuu varem ja 3 tehingut rohkem, kui 2014. aasta märtsis. Märtsikuu keskmine hind oli veebruariga võrreldes 7% kõrgem, olles 779 €/m² (mediaan 732 €/m2). 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusis keskmine hind 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsi toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 9) eramu ostu-müügitehingut. Veebruaris ja aasta tagasi märtsis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga märtsis (maakonnas 3) ega veebruaris tehinguid ei toimunud. 2014. aasta märtsis toimus 1 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehing.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas märtsis 372 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 167 963 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 34% ja tehingute koguväärtus 55%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 10% ja koguväärtus 56%.

Märtsis toimus Narvas 55 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem kui veebruaris ja 14 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind näitab väikest langust, olles märtsis 469 €/m² (mediaan 467 €/m2). Veebruarikuuga võrreldes keskmine hind  langes 7% ja aasta tagusega võrreldes 2%. Ka Narvas on jõudnud üle pika aja kätte kuu, kus keskmine hind on aasta tagusega võrreldes madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 17 ostu-müügitehing (maakonnas 43), mis on veebruariga võrreldes 12 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi märtsis 1 (maakonnas 9) ja veebruaris 2 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi märtsis toimub 17 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koplil on võimalus areneda uueks Kalamajaks

10.04.2015

Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.

Nordea panga ja Kinnisvarafirmade liidu korraldatud konverentsil arutleti, mis võiks kujuneda elukondlikus kinnisvaraturus järgmiseks Kalamajaks ehk menukaimaks elupiirkonnaks.

Mis või kus saab Tallinna kinnisvaramaastikul olema uus Kalamaja – on selleks Kopli, Haabersti ringi ümbrus või on Kalamaja lihtsalt abstraktne koodnimetus emotsioonide ajel üles kerkinud suvalisele piirkonnale, arutleti eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil.

„Minu meelest on Kalamaja koodnimetus. Enne Kalamaja olid meil põllupealsed majad, enne seda tehasemajadesse tekkinud korterimudel,“ rääkis Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman. Ta lisas, et loodab väga, et rohkem n-ö uut Kalamaja ei tule ka. „Mis on emotsiooni ajel üles köetud, tuleb emotsiooni ajel uuesti alla ka. Aga inimene on nii palju ahne ja ablas, et hakkab enda ümber seda kuvandit kindlasti ka tulevikus looma,“ arutles Sooman. Tema sõnul lihtsalt mõned inimesed tahavad kanda trendikamaid riideid ja teised jälle väärtustavad kõrgelt trendikas piirkonnas elamist. „Loodetavasti on järgmine trend mõistlik. Läbi kaalutud trend. Ratsionaalne trend, mis jääb püsima.“

Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark sõnas, et tema arvates on uus Kalamaja Kopli. „Koplil on potentsiaali, piirkond muutub oluliselt ja kogu piirkonna väärtus tõusmine tõstab ilmselt ka piirkonnas asuvate kehvemate majade väärtust,“ sõnas ta ja lisas: „alguses kolivad sinna need kes julgevad, pärast kõik, kes tahavad.“

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand märkis, et üks võimalik arengusuund on Veerenni kant, mille kasuks räägib vanalinna lähedus ning seal on veel piisavalt ruumi hea elukeskkonna kujundamiseks. „Kolmas suund võiks olla Mustamäe – kus on tihendamisvõimalusi kuni Õismäe ja Haabersti ringini välja.“

Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juhi Peep Siitami sõnul pole oluline, kas uus Kalamaja on Kopli või mõni muu piirkond, sest ainus oluline asi on, et tegemist oleks kaalutletud tervikliku elukeskkonnaga. „Midagi kuskile vahele pikkides elukeskkonda paremaks ei tee. Minu idee on ikkagi hästi läbimõeldud elamupiirkond.“

Eliisa Matsalu
Äripäev AS

Kadrin Karner
kaasautor

http://kinnisvarauudised.ee/article/2015/4/9/koplil_on_voimalus_areneda_uueks_kalamajaks

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Raudalu Keskus laieneb

10.04.2015

Tallinnas Viljandi maanteel kerkivas Raudalu Keskuses avab 9. aprillil uksed populaarne kodu- ja aiakaupade müüja Magaziin, mis on hea näide sellest, et seni veel tagasihoidlikult arendatud Viljandi maantee on suure potentsiaaliga äripiirkond.

„Nõmme linnaosas asuv Viljandi maantee on kiirelt arenev äripiirkond, millele on hoogu andnud elamuehitus nii linnas kui sellega piirnevates asumites, näiteks Kiili alevikus ja Luigel,“ ütles projekti pakkumisega tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtivkonsultant Fred Linnukütt. „Nõudlust on nii äri- kui teeninduspindade järele, et avada näiteks aiandus- või ehituspoode. Lisaks sellele soovitakse piirkonnas avada ka kõiki muid äri- ja teenindusasutusi – toidupoest lastehoiuni.“

Raudalu Ärimajade arendamine toimub kolmes etapis. Esimesena rajati 3000 ruutmeetrise üldpinnaga Raudalu Konsum, mis on juba avatud. Teises etapis ehitati 1200 ruutmeetrine poepind kauplusele Magaziin ning kolmandas järgus ehitatakse veel üks 2000 ruutmeetrine ärihoone, mida üüritakse välja kas boksidena vahemikus 200-1000 ruutmeetrit või ühe tervikuna.

Raudalu Ärikeskuse arendamise, projekteerimise ja ehitamisega tegeleb Maru Ehitus AS ning müügikorraldusega Uus Maa Kinnisvarabüroo. Arenduse kogumaht ca 6000 ruutmeetrit ja investeeringu maksumus ca 7 miljonit eurot.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsused

10.04.2015

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus neljapäeval, 09. aprillil 2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt oli üldkoosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 34 403 832 häält, mis moodustab kokku 63,59% aktsiatega määratud häältest.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela ja protokollijaks valiti Liisa Kirss.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Põhikirja muutmine

Vastuvõetud otsus:

Muuta Ühingu põhikirja punkti 5.3 ja kinnitada selle uus sõnastus järgmises redaktsioonis:

“5.3.Aktsiaseltsi nõukogu koosneb vähemalt kolmest (3) liikmest ning maksimaalselt seitsmest (7) liikmest. Nõukogu liikmed valitakse aktsionäride üldkoosoleku poolt kuni viieks (5) aastaks. Aktsionäride üldkoosoleku otsusel võib nõukogu liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda.”

Kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatusega.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Vastuvõetud otsus:

Pikendada nõukogu liikme Pertti Huuskonen (sünniaeg 02.08.1956) volituste tähtaega kuni 05.07.2016.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Pikendada nõukogu liikme Petri Olkinuora (sünniaeg 02.05.1957) volituste tähtaega kuni 05.07.2016.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikmete tasustamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada nõukogu liikmete tasud ja maksmise kord alljärgnevatel tingimustel:

Nõukogu liikmele makstakse tasu 25 000 eurot aastas (brutosumma). Nõukogu esimehele makstakse tasu 27 500 eurot aastas (brutosumma). Tasusid makstakse igakuiste maksetena hiljemalt iga vastava kuu viimasel tööpäeval. Pooliku kuu eest makstakse nõukogu liikmele tasu proportsionaalselt päevade arvule, mil kehtisid nõukogu liikme volitused.

Lisaks tasutakse nõukogu liikmele sh nõukogu esimehele 600 eurot (brutosumma) iga nõukogu koosoleku eest, kus nõukogu liige osales.

Lisaks nõukogu liikmete tasule hüvitatakse nõukogu liikmetele nende sõidu- ja majutuskulud seoses nõukogu või komiteede tööst osavõtmisega.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Vahetusvõlakirjade tingimuste muutmine

Vastuvõetud otsus:

Muuta 13.04.2009 aktsionäride otsusega kehtestatud ja 06.02.2013 aktsionäride otsusega muudetud vahetusvõlakirjade tingimuste punkti 4.3. ja kinnitada järgnev sõnastus:

4.3. Võlakiri kehtib kuni kustutuspäevani (edaspidi kustutuspäev), milleks on:

4.3.1. üks alljärgnevatest päevadest:

4.3.1.1. päev, mis saabub 4 (neli) aastat pärast vastava võlakirja registris registreerimist, kusjuures käesolevas punktis nimetatud päev on kustutuspäev iga võlakirja suhtes, mille omanik (st isik, kes on selle võlakirja omanik käesolevas punktis nimetatud kustutuspäeval kell 10.00) ei ole andnud ettevõttele nõustumust võlakirja kustutuspäeva muutmiseks; või

4.3.1.2. Ettevõte võib teha võlakirjaomanikule, kes ei ole vahetanud võlakirja ettevõtte aktsia vastu, ettepaneku pikendada võlakirja kehtivuse tähtaega kuni 4 (nelja) aasta võrra ettepaneku hetkel registris registreeritud kustutuspäevast. Võlakirja, mille võlakirjaomanik esitab ettevõttele kirjaliku nõustumuse võlakirja kehtivuse tähtaja pikendamiseks, kustutuspäevaks loetakse ettevõtte poolt võlakirjaomanikule saadetud teates märgitud uus kustutuspäev (uus kustutuspäev kantakse registrisse), või

4.3.2. käesolevate tingimuste punktis 7. viidatud vahetuspäev, kui võlakiri vahetatakse ettevõtte aktsia vastu.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikme Ernesto Achille Preatoni tagasiastumise teadmiseks võtmine

Aktsionäride üldkoosolek võttis nõukogu liikme Ernesto Achille Preatoni tagasiastumise teadmiseks.

Erakorralise üldkoosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com mitte hiljem kui 14.04.2015.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

10.04.2015

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna Hilton avatakse järgmisel kevadel

09.04.2015

Olympic CasinoTäna peetud Hilton Tallinn Park hotelli sarikapeol kinnitati, et esinduslik 13-korruseline hotelli- ja kasiinokompleks Tallinnas Kreutzwaldi tänaval avatakse külalistele uue aasta kevadel.

Tänasel sarikapeol tunnustas Olympic Entertainment Groupi nõukogu esimees Armin Karu enam kui sadat objektiga seotud ehitajat ning peatöövõtja Merko Ehituse nõukogu esimeest Toomas Annust senise tubli töö eest. “Tallinna kaunis kilukarbisiluett on saanud väärika täienduse ja hoone on saavutanud oma lõpliku kõrguse, ent omajagu tööd on meil kõigil veel teha, enne kui järgmisel kevadel luksuslik Hilton Tallinn Park hotell ja Eesti suurim Olympic Casino saaksid uksed avada,” ütles Karu, kes tõi ürituse käigus hoone tipust alla ka traditsioonilise sarikapärja.

Uut Kreutzwaldi tänava äärde kerkivat 13-korruselist tipphotelli hakkab opereerima Hilton Worldwide. “Hotellil saab olema kokku 202 numbrituba ja sviiti. Lisaks valmib konverentsisaal, spordikeskus, sisebasseiniga spaa, väliterrass ning restoran koos baariga,” tutvustas Hilton Worldwide regioonijuht Tim Ettelt valmivat hotelli.

Silmapaistva hoone esimesel korrusel hakkab lisaks hotelli fuajeele asuma Olympic Casino uus 1600-ruutmeetrine esinduskasiino. Hoone kõrgem osa saab olema täielikult majutuskorruste käsutuses. Hotellitubadest avaneb vaade vanalinnale ning Gonsiori tänava poolselt küljelt ka merele. Kolmele kõrgeimale korrusele tulevad executive korrused, kus asuvatel tubadel on Prantsuse rõdud. Hotelli viimasel korrusel hakkab asuma executive lounge.

Hoone ehituse peatöövõtja on AS Merko Ehitus Eesti, kes vastutab nii hotellikompleksi projekteerimise, ehituse kui sisustamise eest. Hoone arhitekt on Meelis Press.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvara tegu 2014 laureaat on Ülemiste City arendaja Technopolis Ülemiste AS

09.04.2015

Technopolis ÜlemisteEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil välja Kinnisvara tegu 2014 laureaadi, kelleks on Technopolis Ülemiste AS Ülemiste City linnaku arendustegevuse eest möödunud aastal.

„Technopolis Ülemiste AS pälvis žürii enamuse poolehoiu just pikaajalise, sihikindla, uuendusliku tegevuse, mitte üksnes 2014. aasta saavutuste eest“, ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Muljetavaldavateks projektideks möödunud aastal olid linnaku esimese 281-kohalise parkimismaja valmimine; Eesti suurima lõunatoidurestorani Dvigatel avamine, mis suudab teenindada kuni 3000 inimest päevas ning Lõõtsa tn 8a asuva Tallinna suurima büroohoone kolmanda korpuse valmimine, millega lisandus linnakusse 7500 m² uut büroopinda.“

„Aasta kinnisvara teo tiitel on meie jaoks oluline tunnustus, mis annab kinnitust Ülemiste City piirkonna tugevast positsioonist Tallinna ärikinnisvara turul,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Oleme oma kontseptsiooniga tõestanud, et Tallinn ei vaja üksnes moodsaid kontorihooneid, vaid edu tagab terviklik keskkond. Mul on hea meel, et kohalikud kinnisvarafirmad on meie pingutust Ülemiste City arendamisel märganud ja nii kõrgelt hinnanud.“

2014. aasta teises pooles alustas ettevõte uue 13-korruselise büroohoone ehitust, mille valmimisega käesoleva aasta septembris kasvab Technopolis Ülemiste poolt rendile antav pind ca 74 000 m²-ni ja sellega tõuseb ettevõte suurimaks büroohoonete omanikuks Tallinnas. Ära märkimist väärib ka ettevõtte poolt väljarenditavate üüripindade erakordselt kõige täituvus, mis ulatus möödunud aasta lõpu seisuga 99,3%ni.

Uue büroohoone, parkimismaja ja restorani ehitusse investeerib Technopolis Ülemiste AS perioodil 2014-2015 kokku ca 20 miljonit eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49-protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

  • 2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost
  • 2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
  • 2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
1 2 3 … 1,180 1,181 1,182 … 1,620 1,621 1,622