Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse Balti riikide pealinnade elanike toidu- ja eluasemekulude analüüsist ilmnes, et neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 m² korteris, kulutab toidule, eluasemele ja transpordile Riias 44%, Vilniuses 41,5% ja Tallinnas 25,5% leibkonna sissetulekust. Kahest täiskasvanust ja kahest lapsest koosnev pere kulutab minimaalsele toidukorvile, eluasemele ja ühistranspordile Riias umbes 591, Vilniuses 513 ja Tallinnas 499 eurot kuus.

Kuigi Balti riikide pealinnade elanike sundkulutuste suurus on rahasummana üsna sarnane, erineb märkimisväärselt muudeks igakuisteks kulutusteks üle jääva raha hulk. Pärast põhivajadustele kulunud summat jääb Tallinnas elavale perekonnale alles 74% tulust ehk 1455 eurot, Riias elavale perekonnale 56% tulust ehk 751 eurot ja Vilniuses elavale perekonnale 59% tulust ehk 723 eurot. Selle põhjus on sissetulekute erinevus Balti riikide pealinnades. Kui Riias on perekonna keskmine sissetulek koos peretoetustega 1342 ja Vilniuses 1236 eurot, siis Tallinnas 1953 eurot.

„Eelmise aastaga võrreldes on leibkondade igakuiselt kasutatav sissetulek kasvanud Vilniuses 4%, Riias ligi 8% ja Tallinnas 9%. Kuigi koos sissetuleku kasvuga on suurenenud ka mõned kulutused, ja seda eelkõige Riias, on tulemus siiski elanike jaoks soodne. Eelmise aastaga võrreldes on leibkonna kulutused põhivajadustele vähenenud 2–3%,“ kommenteeris analüüsi tulemusi Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Kõigis Balti riikide pealinnades on suurim kuluartikkel endiselt toit. Eelmise aastaga võrreldes on Riia ja Tallinna perekondade kulutused toidule kahanenud peaaegu 6%, vähendades kulutusi toidukorvile umbes 20 euro võrra, ent Vilniuses on toidukorvi maksumus ligi 1% suurenenud. Võrreldes ühistranspordi maksumust, on see sarnaselt eelmisele aastale kõige kallim Riia leibkondade jaoks.

„Kui Tallinna sisse kirjutatud elanikud kasutavad ühistransporti tasuta ja Vilniuses on hind samaks jäänud, siis Riias on hind võrreldes eelmise aastaga 25% tõusnud. Kahest täiskasvanust ja kahest alaealisest lapsest koosnev perekond kulutab Riias ühistranspordile 100 eurot, Vilniuses 64 eurot kuus ja Tallinnas on see tasuta,“ ütles Maripuu.

Kulutused endale kuuluval eluasemel on märkimisväärselt väiksemad kui kulu üürikodule või laenuga ostetud korterile. Neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 m² korteris, kulutab sellele Tallinnas 200, Riias 179 ja Vilniuses 158 eurot kuus. Kõige rohkem kulutatakse küttele ja kinnisvarahaldusele, kuigi kõigis Balti riikide pealinnades on küttekulud aastatagusega vähenenud 6,5–9% ning tänu sellele säästetakse kuni 8 eurot kuus.

Kulu veevarustusele ja kanalisatsioonile on kasvanud Vilniuses (14%) ja Riias (25%) ning see moodustab kõige märkimisväärsema kasvu kõikide eluasemekulude hulgas. Sarnaselt on Riia leibkondade jaoks tõusnud elektri hind (24,7%), samal ajal kui Tallinnas ja Vilniuses elavad perekonnad maksavad tänavu elektri eest 7–8% vähem kui 2014. aastal.

Kõigis Balti riikide pealinnades kaasneb kõige rohkem kulutusi üürikoduga. Üürihinnad on tõusnud Riias (15%) ja Vilniuses (5%). Võttes arvesse igakuiseid laenumakseid, on Riias ja Vilniuses laenuga ostetud korterite eluasemekulud peaaegu kolmandiku võrra (28% Riias ja 35% Vilniuses) odavamad kui üürikorterite puhul. Tallinnas on laenuga ostetud korteri kulud peaaegu võrdsed üürikorteri kuludega, mis tuleneb kõrgematest kinnisvarahindadest.

„Praegused rekordmadalad intressid soosivad isikliku eluaseme soetamist, kuid paljudel peredel puuduvad piisavad säästud omafinantseeringu tasumiseks. Sissemakse jaoks säästmine on keeruline eelkõige neile, kes eluaset üürivad. Analüüs näitab, et võrreldes eelmise aastaga on leibkondade sissetulekud kasvanud nii palgakasvu kui peretoetuste arvelt ning kulutused samal ajal langenud. Seetõttu oleks ehk sobiv aeg mõelda ka sellele, kuidas igapäevakulutuste kõrvalt kas päris oma kodu või mustade päevade tarbeks kõrvale panna,“ võttis Maripuu analüüsi tulemused kokku.

Analüüsist: Analüüsis tehakse Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Balti Teabekeskuse loodud üheliikmeliste ja pereleibkonnamudelite alusel kindlaks leibkondade peamised majapidamiskulud (toidule, eluasemele ja transpordile) nii rahasummana kui ka protsendina leibkonna kasutada jäävast tulust. Uuringus kasutatud leibkonnamudelid sarnanevad tavapäraste elu- ja töötingimuste ning tarbimistavade poolest Balti riikide pealinnade keskmiste leibkondadega, ent neid ei saa käsitleda Balti riikide statistiliselt keskmiste leibkondadena. Peamiste majapidamiskulude uuring on 2014. aastal alustatud uuringu jätk ning sisaldab andmeid aasta jooksul toimunud muutuste kohta.