Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Kodu valimisel tasub mõelda ka tuleviku peale

07.10.2014 Tõnu Toompark

SEB Oma kodu otsides võivad sageli jääda märkamata varjatud kulud, mis tulevastel omanikel kohe pähe ei tulegi. Seetõttu on tark maja või korterit ostes mõelda läbi ka võimalikud tulevikustsenaariumid.

Kui te pole päris kindel, millisest küljest võiks kodu valimisele läheneda, siis kõigepealt tasuks läbi käia pangast ja jõuda selgusele, millised on teie perekonna optimaalseimad rahalised võimalused. Kindlasti tasub kuulata panga laenuspetsialistide nõuandeid ja kui vähegi võimalik, mitte võtta laenuks maksimaalset võimalikku summat. Kui hinnaklass on paigas, läheb asi juba lihtsamaks.

Linnapiiridest väljas on kinnisvara sageli odavam, kuid lisanduvad muud, esialgu nähtamatud kulud. Mõistlik on paika panna kõige olulisemad küsimused, millele kodu valides vastata.

Kui hea on ühistranspordiühendus?

Võib-olla on teie peres mitugi autot, kuid eriti just keskusest eemal elades on väga oluline, et oleks olemas ka varuvariandid. Alati võib juhtuda, et auto suure külmaga ei käivitu või on käes muu hädaolukord, aga hommikul peavad lapsed lasteaeda ja kooli ikka jõudma. Kas on rongipeatus vaid veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel või käib külakesse buss kaks korda päevas? Kui ühistranspordile loota ei saa, siis võivad pere transpordikulud hüppeliselt kasvada.

Kui kaugel kodust on töökoht, lasteaed, koolid ja huviringid?

Hinnake võimalikult objektiivselt, kui kiirelt ja mugavalt te hommikuti ja õhtuti kodu, töö, koolide ja huviringide vahel liigelda saate. Kui peate veetma palju aega liikluses või mitu korda ümber istuma, siis ei pruugi tulevase kodu asukoht olla just parimate killast. Kui bensiini-, aja- ja närvikulu tundub unelmatekodu soetades liiga suureks kujunevat, on ehk mõttekam järele mõelda ja vaadata esmapilgul kallimaid, kuid pikemas perspektiivis soodsamaid kodusid logistiliselt paremas asukohas.

Millisena te oma unelmatekodu näete?

Potentsiaalseid kodusid vaatama minnes püüdke oma fantaasiameel avatuna hoida ja vaadake mööda praeguse omaniku mööblist ja asjadest, olemasolevatest tapeetidest ning mitte ehk kõige maitsekamatest kardinatest. Kas te kujutate ette, milline võiks näha välja see korter või maja pärast seda, kui olete siin kõik oma käe järgi sättinud? Kui jah, siis järgmiseks püüdke paika panna vähemalt ligikaudne summa, mis remondile kulub ja võimaluse korral kaasake ostuprotsessi ehitusspetsialist. Tema oskab öelda, millised on hädavajalikud tööd ja kui palju teie visiooni elluviimine maksma võib minna. Arvestage renoveerimistöödele kuluv summa kindlasti juba ka ostusumma sisse, et mitte olla aasta pärast ebameeldivalt üllatunud, kui kalliks on kõik pealtnäha soodsa korteriostu puhul tegelikult läinud.

Mis on kõige olulisem?

Kas teile on olulisem asukoht või konkreetne maja/korter kindlate omadustega? Milles olete nõus järeleandmisi tegema? Ehk olete te seda tüüpi inimene, et sõidate hea meelega pigem natuke kauem tööle, kui et elate lärmakamas keskuses. Võib-olla on teile pigem just olulisemad võimalikult soodsad elamiskulud – eelistaksite madalaid kommunaalmakseid, ahikütet ja auto asemel liigelda ühistranspordiga. Viimasel juhul pole linnast eemal elamine teile ilmselt parim valik. Pange paika oma eelistuste pingerida, varuge piisavalt kannatust ja kindlasti leiate teiegi oma unelmate kodu.

Dagmar Lamp
vabakutseline ajakirjanik

Ober-Haus: hinnaindeks 09/2014

07.10.2014 Tõnu Toompark

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_september_2014 full

Ober-Haus-Baltic-Apartment-Price-Index-September-2014

Septembris hinnalangus pidurdus

07.10.2014 Tõnu Toompark

Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks septembris aastavõrdluses 0,6% ning eelmise kuuga võrreldes odavnesid kaubad ja teenused 0,2%. Sarnaselt suvekuudega põhjustas tarbijakorvi odavnemise peamiselt energia hinna langus, kuid üldine hinnatase alanes vähem kui augustis, sest toiduained kallinesid pärast kaht kuud kestnud odavnemist taas. Hinnakasv püsib väike ka väljaspool Eestit – euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus esialgse hinnangu kohaselt septembris 0,3%ni.

Eestis on hinnalangus muutunud viimastel kuudel laiapõhjalisemaks, st odavnemine puudutas juba ligi poolt tarbijakorvi väärtusest. Seda on vaid pisut vähem kui viimase majanduskriisi haripunktis. Praegust olukorda eristab kriisiperioodist see, et kui 2009. aastal odavnes peaaegu iga teine toode ja teenus, siis möödunud kuul iga kolmas. Seega oli septembris üksikute komponentide panus hinnataseme alanemisse küllaltki suur: elekter ja mootorikütused vähendasid inflatsiooni kumbki 0,3 protsendipunkti võrra ning soojusenergia odavnemine kahandas inflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra. Suur osa hinnataseme langusest tuli ka mootorsõidukite odavnemisest. Teenuste hinda alandas jätkuvalt tasuta kõrghariduse mõju, mille tõttu aeglustus inflatsioon 0,4 protsendipunkti võrra.

Eesti Pank prognoosib 2014. aasta inflatsiooniks 0,1%. Selle eelduseks on energia hinna languse pidurdumine nii aastataguse võrdlusbaasi muutuse tõttu kui ka euro kursi nõrgenemise tõttu dollarisse. Oktoobri alguses langes euro kurss dollarisse madalaimale tasemele alates 2012. aasta keskpaigast, kusjuures üksnes viimase kolme kuuga nõrgenes euro umbes 8%. Euroopa Keskpanga hinnangul toob 10% suurune püsiv kursimuutus kaasa 0,4–0,5 protsendipunkti suuruse muutuse inflatsioonis. Seega võiks praeguse vahetuskursi kestma jäämine märgatavalt kiirendada euroala senist tagasihoidlikku inflatsiooni ning ergutada hinnakasvu ka Eestis. Euro vahetuskursi langus on juba panustanud imporditava energia kallinemisse, kuid seda on tasakaalustanud dollarites kaubeldava nafta odavnemine maailmaturul. Lisaks eelnevale aitab euro odavnemine kaasa euroala riikide ekspordivõime paranemisele ning peaks seetõttu mõjuma positiivselt ühisrahapiirkonna majandusaktiivsusele ja suurendama tänu nõudluse elavnemisele ka hinnakasvu.

inflatsioon_07102014_02 inflatsioon_07102014_01

Tarbijahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest

07.10.2014 Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta septembriga võrreldes 0,3% ja teenused 1,0% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,4%.

2013. aasta septembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit kõige rohkem elekter, soojusenergia ja küte, sealjuures oli kodudesse jõudnud elekter 7,6% ja soojusenergia 4,1% odavam. Suurem mõju indeksile oli veel aastataguse ajaga võrreldes 4,5% odavamal mootorikütusel ning alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 1,8% ja 7,2%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud konservpiim (18%) ning odavnenud suhkur (39%) ja õunad (30%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta kõrghariduse rakendumine kõigile esimese ja teise aasta tudengitele, kes olid asunud kõrgkoolis täiskoormusega õppima eestikeelsetel õppekavadel. Suurem mõju indeksile oli veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel, elektri 2,1%-lisel kallinemisel ning 12% odavnenud lennukipiletitel. Toidukaupadest kallines kuuga enim tomat (98%) ja odavnes kartul (23%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2014
Kaubagrupp	September 2013 – september 2014, %	August 2014 – september 2014, %
KOKKU	-0,6	-0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,2	0,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	3,3	0,3
Riietus ja jalatsid	1,4	3,3
Eluase	-2,2	0,7
Majapidamine	1,0	0,3
Tervishoid	3,2	0,2
Transport	-3,7	-1,2
Side	-4,3	-0,9
Vaba aeg	1,9	-0,1
Haridus ja lasteasutused	-21,9	-23,5
Söömine väljaspool kodu, majutus	5,2	0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,0	0,4

Statistika: Eluasemelaenude tähtsus elamispindade turul hakkab suurenema

07.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade käive oli 2014 II kvartalis 377 miljonit eurot. Vaatamata korteritehingute arvule on tegemist siiski viimase kuue aasta rekordilise elamispindade käibega. Korterite asemel aitab nüüd käivet turgutada majade sektor.

Elamispindade tehingute käibe 9-protsendilise käibe kõrval kasvas eluasemelaenude käive 12 protsenti. Uusi eluasemelaene väljastati 2014 II kvartalis 199,4 miljonit eurot.

Kasvava laenukäibe arvelt on pisut kerkinud kogu elamispindade tehingute laenuga finantseerimise määr. Kogu elamispindade tehingute käibest finantseeriti 2014 II kvartalis 52,8% kvartal varem olnud 48,5% vastu.

Olukorras, kus üüriturg hakkab investorite jaoks sära kaotama ja uute üüriinvesteeringute maht väheneb väheneb ka äriettevõtete elamispindadega tehtavate tehingute arv. Nii võib prognoosida, et lähemate kvartalite jooksul suureneb eraisikute tehingute osakaal elamispindade turul ja see suurendab ka eluasemelaenudega elamispindade tehingute finantseerimise määra.

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €) ning laenude osakaal tehingukäibest (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvaraäri ei ole enam lokaalne, turule voolab kapitali, kuid hinnatõus ei ole enam

06.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös Swedbankiga korraldab 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Samas ka sektori tulevikuvisioonist globaalsemalt – millised võiksid olla mõjud lähtuvalt tänasest rahutust maailmast?

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaks seminari üheks märksõnaks olema tõdemus, et kinnisvaraäri ei ole enam ammu lokaalne, vaid seda mõjutavad teised turud nii Euroopas kui maailmas laiemalt.

Teiseks, Eesti kinnisvara on atraktiivne ning sellele turule voolab praegu kapitali juurde. Kuna pakkumine kipub kohati ületama nõudlust, siis võib täheldada mõningast pidurit hinnatõusus.
Samas hoiatab Rüütel, et kohaliku turu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Meie jaoks on võtmetähtsusega Soome ja Rootsi kinnisvaraturu käekäik, kus majandused ei ole parima tervise juures.

Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab? Selle üle arutleb oma ettekandes Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Samateemalises diskussioonipaneelis osalevad ka Tarmo Kase, Mika Sucksdorff ja Andres Tukk.

Maailma rahandusest räägib Eesti Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik ning tema poolt juhtavas diskussioonipaneelis osalevad ka Sven Sester, Erkki Raasuke ja Priit Perens.
Eesti majanduse väljavaadetest annab ülevaate Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Millised on trendiliikumised kinnisvaras? Mõtiskleb Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent Linnar Priimägi.

Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest annab ülevaate Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand. Järgnevas diskussioonipaneelis osalevad ka prof. Jarek Kurnitski, Toomas Alle, Tarmo Tamm ja Ardi Roosimaa.

Kinnisvaraga seonduvatest maksudest räägib advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat Priit Raudsepp.

Elamispindade tehingute arvu languse mõju ulatusest ja tagajärgedest kõneleb Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark ning ettekandele järgnevas diskussioonipaneelis osalevad Peep Sooman, Mart Saa ja Ero Viik.

Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead toob välja Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja Rain Uusen.

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt iga-aastaselt korraldatava konkursi „Säravaim kinnisvaratäht 2014“ laureaat, kelleks on kinnisvarasektori parimaks valitud magistritöö autor.

Seminari moderaatorid on EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Ajaloorubriik: Kui Sõle tänava kohal laius prügimägi

06.10.2014 Jaak Juske

Sõle tänav sündis umbtänavana vahetult enne Teist maailmasõda kui Paldiski maantee nurgast Kopli poole kerkis neli Tallinna-tüüpi kortermaja. Paldiski maantee ise oli toona poole kitsam.

Linnast välja siirduva sõidurea kohal Sõle tänava hipodroomi-poolsel ristil asus paekivist hoones kartongivabrik, mida rahvasuus tordikarbivabrikuks kutsuti. See töötas veel nõukogude ajalgi.

Pärast sõda peeti plaani püstitada Sõle ja Paldiski maantee nurgale praeguse bensiinijaama ja paneelmajade kohale suur kultuurikeskus. See plaan jäi aga paberile.

1953. aastal rajati Sitsi tänavast Kopli tänavani admiral Stepan Makarovi tänav koos uhke stalinistliku hoonestusega.

Toona Pelgulinnas Söödi tänavas elanud Tõnu Vennikas on meenutanud oma lapsepõlve: Sõle tänava alguses kuni Kolde puiesteeni laius siis suur stiihiline prügimägi, hõlmates ka tänase sünnitusmaja ala kuni metsani.

Pelgulinna gümnaasiumi kohal asusid aga vanad saviaugud, kust oli saanud toorainet sealne telliskivivabrik. Saviaukudes sai ujumas käia. Prügimäelt leidsime aga poistega igasugu kraami – sulepeadest jalgratasteni. Muide, minu lapsepõlves avanes veel Söödi tänavalt otsevaade Rocca al Marele.

Sõle ja Makarovi tänav ühendati 1968. aastal ning nimetati Karl Marxi puiesteeks. 1990. aastast kannab see pikk ja lai tänav taas Sõle nime. Tänava hoonestus on pärit suures osas aastatest 1950-1980.

Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 1947. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kuidas renoveerida kortermaja?

05.10.2014 Tõnu Toompark

SEB Kui keegi majaelanikest juhib tähelepanu hoone katuse, küttesüsteemi või koridori akende kehvale seisukorrale, on see märk, et kaaluma peaks hoone remonti. Kõigepealt tuleb üle vaadata ühistu rahaline seis ja seejärel teha koosolek, et teiste majaelanike arvamust küsida.

„Suuremahuliste töödega kaasneb elanikele alati ka kulude kasv. Maja reaalsest olukorrast arusaamiseks tuleks aga kindlasti suhelda ka näiteks energiaaudiitoritega, kes annavad oma hinnangu,“ ütleb SEB ärikliendihaldur Villi Hunt ja lisab, et kui endal rahalisi vahendeid piisavalt pole, saavad ühistud pöörduda laenu saamiseks panga poole.

Ühistutel on võimalik laenu taotleda põhimõtteliselt igasuguste tööde jaoks, mis parandavad maja seisukorda või korrastavad hoove.

Enim küsitakse praegusel ajal raha põhiliselt katuse, fassaadi ja küttesüsteemi renoveerimiseks, aga ka akende ja ventilatsiooni tarvis.

Otsuse remonttööde tegemiseks ja laenu taotlemiseks võtab vastu ühistu üldkoosolek, mis tuleb korraldada seaduste ja põhikirja järgi. Soovi korral võib maja kaasata ka panga esindaja, kes oskab täpsemalt rääkida laenu suurusest, tingimustest ja vajaminevatest dokumentidest. Sageli on tööde alustamiseks tarvis koostada projekte ja saada kooskõlastusi, mis võib olla suhteliselt ajanõudlik protsess.

ISS Eesti kinnisvarahaldur Martin Mäekivi märgib, et laenuplaanide tekkides on mõistlik kaasata võimalikult varakult majahaldur, kel on kogemused ja kompetents igasugustele küsimustele vastata. „Iga haldur oskab soovitada eksperte, projekteerijaid, omanike järelevalvet ja ehitajaid, kes on usaldusväärsed ning kellega on olnud hea koostöö. Teeme pidevalt majasiseseid kontrolle ja oskame tuua näiteid, milliseid lahendusi on kuskil kasutatud ja kui suureks võib kujuneda ruutmeetri hind. Soovi korral olen kokku viinud ühistu liikmed renoveerimisplaneerijatega, et nad saaksid ka omavahel mõtteid jagada.“

Mäekivi lisab, et kõige suuremaks komistuskiviks laenuvõtmise puhul on ühistu üldkoosolekutel tavaliselt elanikud, kes on põhimõtteliselt igasuguste muudatuste ja arengute vastu. „Mõnele tundub, et äkki ei kulutata raha sihtotstarbeliselt, mõni lihtsalt kardab. Tegelikkuses on kogu arvepidamine väga läbipaistev, sest muidu poleks pangalt laenusaamine ju mõeldavgi,“ seletab ta. „Vahel on teiseks probleemiks jutud kellegi tuttavatest ehitajatest, kes said katuse tehtud kolm korda odavama hinnaga, aga konkreetset kirjalikku ehituspakkumust ei esitata. Haldurina võin öelda, et pank aktsepteerib ainult väga korralikke firmasid, kellel on finantsasjad korras, aastaaruanded esitatud ja seljataga korralikud referentsid.“

Villi Hundi sõnul saavad laenu reeglina kõik ühistud, kellel on dokumendid korras, puuduvad võlglased, valitud tööde tegijad on panga jaoks aktsepteeritavad ja kaasatud on ka järelevalve. Laenu võib taotleda aastaringselt, kuigi on töid (nagu fassaaditööd), mida väga suure külmaga teha ei saa. „Enamasti soovitakse siiski töid suvel teha ja loomulikult muutuvad ühistud ka siis aktiivsemaks, kui on toetuste saamise võimalus. Võite ka meilt abiraha saamise kohta uurida, kuid vajalikud taotlused tuleb majadel muidugi ise ära teha.“

Laenulepingu sõlmimisel lisandub veel üks kohustus: maja kindlustamine.

“Kindlustamine on ääretult vajalik. Meil on olnud mitmeid näiteid, kus hoonele on pandud äsja uus katus, kuid torm rebib selle juba paari kuu möödudes maha. Kui kindlustust pole, tuleb endal maksta eelmist laenu ja sama töö veel kord tellida. Eesti inimese kiituseks võib aga öelda, et kindlustuse vajalikkust tavaliselt selgitama ei pea,” ütleb Hunt. Mäekivi lisab, et tema halduses olevatest renoveeritud hoonetest pole ükski kindlustamata ja on mitmeid juhuseid, kus see on end kuhjaga ära tasunud.

Villi Hunt märgib: „Loomulikult tuleb iga kohustuse võtmisel kaaluda kõiki olukordi. Seda teeb ka pank, sest riskantsemate projektide puhul kaasame Kredexi käenduse, mis on majale kasulik olukorras, kui peaksid raskused tekkima. Kui laenuvõtjal on lepingu sõlmimise ajal või pärast laenu kättesaamist tekkinud mingisugused murekohad, siis tuleks nendest kindlasti julgelt pangaga rääkida.“

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/2014-08-07/kuidas-renoveerida-kortermaja-0

Elamispindade turuülevaade kinnisvaraarendajatele: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

04.10.2014 Tõnu Toompark

Oleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60-70% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 03/12/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

KV.EE: Suuremate tõmbekeskuste maapakkumiste hind tõusuteel

04.10.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembris Eestis müügiks 4864 maatükki. Aastaga on maade pakkumine jäänud aastatagusega võrreldes enam-vähem samale tasemele ehk kasvanud tagasihoidliku 3% võrra.

Maade turu pakkumistest üle poole ehk 2748 asuvad Harju maakonnas. Harju maakonna maade pakkumine on aastaga kerkinud 2%. Seevastu Tartus on portaali KV.EE andmetel müüki tulnud hulk maapakkumisi, mis on müügiobjektide arvu kasvatanud 20% võrra ehk 744 pakkumiseni.

Suurema pakkumiste arvuga turupiirkondadest on Pärnu maakonnas portaali KV.EE andmetel maapakkumisi aastaga 3% vähemaks jäänud. Pärnumaal pakuti septembris müügiks 545 maatükki.

Maade pakkumishind on Eestis aastaga kasvanud keskmiselt 5%. Täpselt sama palju on kerkinud Harjumaa maade pakkumiste hinnad.

Suurema hinnatõusuga paistab portaali KV.EE andmetel silma Tartu maakond, kus maade pakkumishinnad on aastaga tõusnud isegi 13%. Sellest kaugele maha ei jääk ka mitte Pärnumaa, mis näitab esinduslikku 10-protsendilist hinnatõusu.

Paljudes maakondades on aga maade pakkumishinnad langenud. See ei näita veel otseselt maade väärtuse langust. Maade hindades on sageli palju õhku. Äärmuslikel juhtudel erinevad pakkumiste hinnad reaalsetest tehinguhindadest lausa kordades. Mõningane pakkumishindade alanemine võib tähendada selle õhu väljalaskmist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	09/2013	09/2014	Muutus, %	09/2013	09/2014	Muutus, %
Eesti	4 731	4 864	3%	36	38	5%
Harjumaa	2 690	2 748	2%	50	52	5%
Ida-Virumaa	160	196	23%	24	22	-8%
Jõgevamaa	67	49	-27%	17	17	-3%
Järvamaa	13		NA			NA
Läänemaa	188	109	-42%	12	10	-15%
L-Virumaa	122	132	8%	16	15	-4%
Pärnumaa	562	545	-3%	24	26	10%
Raplamaa	77	91	18%	13	14	5%
Saaremaa	101	142	41%	16	16	1%
Tartumaa	622	744	20%	16	18	13%
Valgamaa	48	14	-71%	19	11	-41%
Viljandimaa	42	57	36%	24	17	-32%
Võrumaa	39	37	-5%	20	18	-10%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Ober-Haus: Baltikumi kinnisvaraturu ülevaade 2014

04.10.2014 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Baltikumi kinnisvaraturu ülevaade 2014.

Muinsuskaitseseaduse muudatused, taluvustasud ja teised kompensatsioonid omanikele

03.10.2014 Omanikud.ee

Eesti Omanike Keskliit on aastaid seisnud koduomanike õiguste eest, võideldes madalamate kodukulude eest ning osaledes aktiivselt koduomanikke puudutavas seadusloomes. Seda on plaanis teha ka tulevikus.

Nii näiteks on juba kultuuriministeeriumile esitatud seisukohad uue muinsuskaitseseaduse osas:

1. Oleme seda meelt, et et uues muinsuskaitseseaduses peab olema määratud kompensatsioon kaitsealadel ja kaitsevööndites olevale objektile, kui omanik ei saa omandit senise sihtotstarbe järgi kasutada ning sellega kaasneb majanduslik kahju.

2. Ühtlasi peab uute objektide kultuurimälestisteks tunnistamine sisaldama igakordselt mõjude analüüsi, kuidas kaitse alla võtmine mõjutab omaniku varalisi huve.

3. Arvame ka, et muinsuskaitseseadus peab sisaldama omanike toetamise üldiseid printsiipe ning volitusi, mis võimaldaksid kehtestada selles osas täpsem kord.

Lisaks muinsuskaitseseadusele puudutab väga paljusid koduomanikke ka asjaolu, et juba kaks aastat ei ole Justiitsministeerium suutnud välja töötada uut seaduseelnõud, mis reguleeriks tehnovõrkude ja –rajatiste talumise tasu suurust.

Nimelt tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 17.04.2012. a. otsusega nr 3-4-1-25-11 asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lõiked 2-4 ja asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 esimese lause põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates otsuse jõustumisest kehtetuks.

Seadus küll sätestab talumistasude nõudmise, kuid nende suurus jääb täna poolte vahel kokku leppida. Rahulolematust on olukorra kohta väljendanud nii tehnovõrkude ja –rajatiste omanikud kui ka maaomanikud.

Oleme teinud järelepärimise antud probleemi kohta ka Justiitsministeeriumile ning ootame ministeeriumilt vastust.

Lisaks Eesti Omanike Keskliidule on antud teemal pöördunud Justiitsministeeriumi poole ka Õiguskantsler.

Ehkki Rail Balticu projekt puudutab oluliselt väiksemat gruppi koduomanikke, kui kaks eelnevat teemat, siis oleme oma eesmärgiks võtnud ka Rail Balticu trassi (mis iganes variandi kasuks ka lõpuks otsustatakse) alla jäävate kinnisasjade omanike huvide eest seismise.

Seda eelkõige õiglase ja proportsionaalse kompensatsioonisüsteemi väljatöötamise võtmes. Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et Rail Balticu trassi alla jääva maa omandamiseks riigile tuleks välja töötada eraldi seadus, mis sätestaks nii korra maa omandamiseks riigi poolt kui ka võrdsetel alustel kompensatsiooni tasumise süsteemi omanikele.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Eesti ehitus vajab raiskamise vähendamiseks kursimuutust

03.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti peab astuma jõulisi samme, et lõpetada raiskamine ehitussektoris ja asendada see koostööl põhinevate kõrgtehnoloogiliste lahendustega, tõdeti tänasel suurkonverentsil “Nov Arc – uus koostööarhitektuur”.

Arhitektuuri- ja inseneribüroo EA Reng AS korraldatud rahvusvahelisel konverentsil keskenduti võimalustele, kuidas mudelis projekteerimisel ehk BIMil (building information modelling) põhineva koostööplatvormi juurutamise teel muuta ehitus palju säästlikumaks ja nii hoida kokku mh maksumaksja raha.

EA Reng ASi juhatuse esimehe Jüri Rassi sõnul on Eestis olemas kõrgel tasemel oskusteave ja tehnoloogia, et BIM-platvormi kasutamise teel viia ehitus uude ajastusse. Paraku takistab seda mitmete ehitajate vastuseis ja riigi ebapiisavad sammud.

“BIM erineb tavapärastest ehitusvõtetest selle poolest, et tellija, projekteerija, arhitekti ja ehitaja koostöös luuakse virtuaalne kolmemõõtmeline mudel, mis sisaldab kogu ehitist puudutavat infot,” selgitas Rass. “See tähendab, et juba enne ehituse algust on väga täpselt teada, mida, millal, kuhu ja kui palju kulub. Ehitaja ei saa osta midagi “igaks juhuks”, kõik on täpselt välja arvutatud.”

On vaid aja küsimus, millal BIM-platvormid muutuvad normiks ka Eestis. Seda teed on mindud nt Soomes, Norras ja Ühendkuningriikides ning praktika on näidanud, et ehitamine on muutunud kuni 20% odavamaks.

Konverentsi peaesineja oli aastail 2009-2012 Ühendkuningriikide valitsust nõustanud Paul Morrell, kelle töö tulemusel otsustati, et aastast 2016 võib Briti avaliku sektori hoonete rajamisel kasutada ainult BIM-platvorme.

“Riikidel on innovatsiooni juhtimisel oluline roll. Meid ajendas vajadus kokku hoida, sest Ühendkuningriikide ehitustellimustest ligi 40% tuleb avalikust sektorist, seda on väga palju,” ütles Morrell. “BIM tagab üheselt arusaadavad reeglid, lõhub barjäärid ehituse erinevate osapoolte vahel ja tagab ühiskonnale parema teenuse. See muutus oli suur, kuid turg kohanes kiiresti.”

Konverentsil ehitajate vaatenurka esindanud Margo Dengo AS-ist Maru Ehitus ja Soome NCC-d esindanud Mari Karttunen ütlesid, et BIM-platvorm on neil aidanud oluliselt vähendada ressursside raiskamist.

“BIM-platvormi kasutusele võtmine on meil võimaldanud vähendada oluliselt ajalise ja rahalise ressursi kulu, samuti aitab see paremini säästa keskkonda,”lausus Dengo.

EA Reng AS on ligi 25 aastat Eestis tegutsenud arhitektuuri- ja inseneribüroo, mis annab tööd 100 spetsialistile, omab kuut bürood neljas riigis ja on kavandanud üle 1000 objekti, neist kümneid objekte BIM-mudelis. Nt Postimaja kaubanduskeskus, hetkel ehitamisel olevaid Eesti Rahva Muuseum ja Ülemiste kaubanduskeskus, samuti nelja ministeeriumi ühishoone, mitmed uued korterelamud, büroohooned ja kaubanduskeskused. BIM-mudelis on koostatud projekte ka Norras ja Valgevenes.

Tallinnas peatati koolimaja seinas tekkinud pragude tõttu töö

03.10.2014 Tõnu Toompark

Täna peatati koolitöö Tallinna kesklinnas asuvas erakoolis Edu Valem, kuna tõenäoliselt kõrvalkrundil toimuvast ehitustegevusest tingituna tekkisid praod koolihoone viimistluskihtides.

Tartu mnt 25 krundil ehitustöid teostava Bauschmidt OÜ ehitusdirektori Martin Viilepi sõnul peatas ettevõte naabermajas tekkinud olukorrast teada saades koheselt kõik ehitustööd. “Väiksemad praod või vajumised käivad ehitustegevusega paraku tihti kaasas, eriti naabruses asuvate vanemate majade puhul. Peamine on valmisolek tekkivaid probleeme kiiresti märgata ning need ka lahendada,” selgitas Viilep. Ta lisas, et senised tööd on täpses vastavuses kinnitatud projekti ning kõigi kehtivate normide ja reeglitega. “Mingeid kõrvalekaldeid normaalsest ehitustegevusest ei ole toimunud, aga täpse hinnangu naaberhoone olukorrale annab sõltumatu ekspertiis. Siis selgub ka, millised tööd on täpselt vajalikud tavapärase tegevuse jätkamiseks hoones,” täpsustas Viilep.

Büroomaja arendava Novira Capitali partner Madis Brjantsev lisas, et kooli juhtkonnaga on ühendust võetud ja koostöös leitakse kindlasti probleemile lahendus. “Meie selge huvi on, et naabermajas asuva kooli tegevus jätkuks esimesel võimalusel ning turvalises keskkonnas. Variandid on homme laual ning vajadusel aitame koolile leida ka sobiliku asenduspinna kuni ekspertiisi ja vajalike parendustööde lõpuni,” kinnitas Brjantsev.

Kinnisvarakool: Ärikinnisvara vahendamise koolitus toimub 06-10-2014

03.10.2014 Tõnu Toompark

Ärikinnisvara vahendamine: Ruth Tõniste Kinnisvarakoolis toimub 06/10/2014 kinnisvarakoolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud kõigile inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks või inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi ärikinnisvara valdkonnas.

Koolitus annab teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega, samuti ärikinnisvara tehingute poolte õigustest ja kohustusest. Osalejad saavad konkreetseid nõuandeid ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis esmaspäeval 06.10.2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,192 1,193 1,194 … 1,578 1,579 1,580 Vanemad uudised ››