Täna pannakse Nõmme spordikeskuse uuele hoonele nurgakivi

Täna, 15. novembril kell 13 pannakse pidulikult Nõmme spordikeskuse uuele hoonele nurgakivi, on projekteerinud Ehala ja Irik Arhitektuuribüroo.

Nõmme linnaosavanema Hanno Pevkuri sõnul on Nõmme spordikeskus muutunud viimaste aastatega üheks pealinna menukamaks vaba aja sportliku veetmise kohaks, mis seab keskusele suuremaid nõudeid spordihuviliste teenindamisel ja mida senine peahoone enam täita ei suutnud.

“Uus tuleb kaasaegne, senisest ruumikam ja parema planeeringuga. Nõmme spordikeskuse uus hoone läheb maksma üle kümne miljoni krooni,” lisas ta.

Uus on planeeritud vanaga põhikujult üsna sarnane ning koosneb kahest tiivast ja keskosast. Hoonesse on planeeritud jõusaal, aeroobikasaal, kaks aurusauna, kaks sauna, riietusruumid, spordivarustuse laenutuspunkt ning teisele korrusele administratiivruumid.

Kuigi ehitustööd uue juures kestavad vähemalt kevadeni töötab spordikeskus endiselt, pakkudes võimalust valgustatud liikumisradadel praegusel ajal joosta, lumikatte tekkimisel aga suusatada.

Nõmme spordikeskuse arengukava järgi on keskuse missiooniks kõrgetasemeliste sportimis- ja vaba aja võimaluste pakkumine tervislikke eluviise harrastavatele inimestele ning esteetilise keskkonna kujundamine looduskaunis Nõmme pargis.

Nõmme spordikeskuse aadress on Tallinn, Külmallika tänav 15a.

Linnavolikogu tunnistas Linnahalli müügi nurjunuks

Linnavolikogu tunnistas tänasel istungil Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

Linnavolikogu otsustas Mere puiestee 18, 20, 20B, 20C, 20D, 20E, Logi tänav 7, 9, 13, 15 ja Põhja puiestee 33A kinnistute müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistada sobivate pakkumiste puudumise tõtu.

Ainsana ostupakumise teinud OÜ pakkus Tallinna Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute ostuhinnaks enampakkumise alghinna 150 miljonit krooni. Linnavolikogu leidis, et OÜ Manutent lõplikus pakkumises esitatud Tallinna Linnahalli kontsertsaali renoveerimise finantseerimise skeemi ei saa aktsepteerida, kuna see ei vasta linna eelarvestrateegiale.

Samas ei näe võimalust linnahalli renoveerimist riigi poolt toetada, Riigi ei ole aga nõus linnahalli muinsuskaitselisi eritingimusi leevendama. Linnavolikogu hinnangul peaksid riigile ja pealinnale sedavõrd tähtsa kultuuri- ja sotsiaalobjekti tuleviku otsustama riik ja Tallinna linn koostöös.

Elamumajandusamet kuulutas linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute müügi eelläbirääkimistega pakkumise välja kolmel korral. Kaks esimest pakkumist nurjusid osalejate puudumise tõttu, kolmandal korral avaldas ainsana ostusoovi OÜ Manutent.

Erikomisjon asub uurima kahtlast tehingut linnavaraga

Linnavolikogu moodustas ajutise komisjoni Aia tn 20/Väike-Rannavärav 4 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise asjaolude uurimiseks.

Komisjon moodustati kinnistul asuva hoonetekompleksi rentnike Keskerakonna rahastajatega seotuse uurimiseks ning Reval-Spordi Teeninduse OÜ kasuks hoonestusõiguse seadmise motiivide väljaselgitamiseks.

Asja uurimiseks ajutise komisjoni moodustamise ettepaneku tegi Res Publica fraktsioon. Ajutisse komisjoni kuuluvad esindajad igast linnavolikogu fraktsioonist ning linnamajanduse ja linnavara komisjonist. Ajutine komisjon esitab linnavolikogule kokkuvõtte töö tulemustest 1. veebruariks 2005.

Keskerakonna saadikute häälte toel vastu võetud otsus tekitas mitmeid küsimusi, milele toonane abilinnapea ei suutnud anda rahuldavaid vastuseid, öeldakse komisjoni moodustamise eelnõu seletuskirjas.

Keskerakonna häälte toel vastu võetud otsus näeb ette Aia tn 20/Väike-Rannavärav 4 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise 50 aastaks otsustuskorras senise hoonete piakajalise rentniku Reval Spordi kasuks.

FKSMil valmis Pärnu haigla uus hoone

AS FKSM annab esmaspäeval, 15. novembril, tellijale (Riigi Kinnisvara ASle) üle Pärnu uue haiglahoone. Uue planeerimine Pärnusse algas 1985. aastal ning 1988. aastal alanud ehitus katkes kaks aastat hiljem.

Kolmepoolne leping Pärnu haigla lõplikuks valmisehitamiseks allkirjastati ASi FKSM, Riigi Kinnisvara ASi ja SA Pärnu Haigla vahel 26. septembril 2003 aastal ning vahepeal ajutiselt seiskunud ehitustegevus jätkus eelmise aasta oktoobrikuus. Ehitustöödega jõuti valmis poolteist kuud enne lepingulist lõpptähtaega.

Uues haiglakorpuses on kogupinda 32 000 ruutmeetrit. Valminud hoones on nüüdsest kaasaegsed raviruumid nii ambulatoorsete kui statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks. Haiglas on 317 voodikohta.

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit pöördus Rahandusministeeriumi poole

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit on pöördunud EV Rahandusministeeriumi poole saamaks kiiret ja üksikasjalikku infot kavandatavate maamaksustamist käsitlevate seaduste muudatuste kohta.

Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu analüüsile tuginedes võib väita, et kasvab Eestis tervikuna maa- ja majaomanike maksukoormus, vähendades vähekindlustatud elanikkonna gruppide (pensionärid; maapiirkondade elanikud; ajutiselt vähekindlustatud leibkonnad, kelle toimetuleku tagaks ka osaliselt oma eluaseme (kinnistu), maa või maavalduse olemasolu) toimetulekute võimalusi. Satub ohtu omandi järjepidevuse põhimõte, suureneb sotsiaaltoetuste abivajajate hulk, tekib küsimus majanduslikust otstarbekusest. Inimestel, kellest paljud on seisnud hea Eesti Vabariigi taastamise eest, võib kavandatav seadusemuutus tuua kaasa lahkumise oma põliskodudest.

Lähtudes eeltoodust soovivad Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit kiiret kokkusaamist EV Rahandusministeeriumi esindajatega.

Valitsus ei toetanud maamaksuseaduse muutmist

Valitsus ei pidanud vajalikuks toetada Isamaaliidu fraktsiooni poolt 18. oktoobril 2004 algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku vabastamist maamaksust tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Valitsus leidis, et eelnõu ei ole piisavalt põhjendatud. Antud soodustuse andmise õigus on Eestis antud omavalitsustele, kes ei ole eelnõu algatajate sõnul seda kohaldanud. Rahandusministeeriumi hinnangul on aga selline hinnang ennatlik, kuna antud säte on kehtinud vaid 10 kuud. Pealegi hüvitatakse eelnõu rakendamisel kohalikele omavalitsustele riigieelarveliste vahendite arvelt tulud, mille kohta eelnõu koostajatel puudub ülevaade.

Ka keskkonnaministeerium ei pidanud vajalikuks eelnõu toetamist sellisel kujul, märkides, et maapiirkondades on suurem osa elamumaast arvel mittetulundusmaana ning seetõttu poleks osadel represseeritutest omanikel jällegi võimalik toetust saada.

Maamaksu tõusu hüvitamise avaldusi saab esitada novembri lõpuni

Maamaksu tõusu hüvitamise avalduse esitamise tähtaeg on 30. november

Tallinna Maa-amet tuletab meelde, et pensionäridel, kes soovivad käesoleval aastal taotleda maamaksu tõusu hüvitamist, on viimane võimalus esitada hüvitise avaldus Tallinna Maa-ametile selle aasta 30. novembriks. Tallinna linn hüvitab maamaksu tõusu pensionäridele, kelle poolt 2004. aastal tasutav maamaks ületab 2001. aastal tasutud maamaksu. Hüvitise maksmise eeltingimuseks on ajutise maamaksuvabastuse saamine 500 krooni ulatuses.

Avalduses tuleb riikliku pensionkindlustuse seaduse alusel pensioni saajal näidata ära 2001. aastaks ja 2004. aastaks määratud maamaksu summa ning summa, mille võrra taotlejale 2004. aastaks määratud maamaks ületab 2001. aasta maamaksu. Toetuse taotleja peab esitama avalduses järgmised andmed: taotleja ees- ja perekonnanimi, taotleja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaasta), taotleja alalise elukoha aadress, taotleja maksustatava maatüki aadress ning taotleja soovi korral taotleja pangakonto number.

Tallinna Maa-amet kannab kompenseeritava summa taotleja pangakontole või maksab selle välja sularahas 2004. aasta jooksul. Toetuse taotlemise avalduse blankett on kättesaadav linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I k.), linnaosavalitsustes ja linnavalitsuse kodulehel aadressil https://www.tallinn.ee/

Täiendav info telefonil 640 4454. 2003.a laekus maa-ametile 630 toetuse saamise tingimustele vastavat avaldust ning taotlejatele maksti välja 315 611 krooni. Maamaksu tõusu hüvitamist alustas Tallinna linn esmakordselt 2002. aastal, siis maksti 659 pensionärile välja hüvitisi 344 284 krooni.

Süda tänava piirkond saab detailplaneeringu

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Liivalaia tänava, Pärnu maantee ja P. Süda tänava vahelise maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga on kavandatud Kesklinnas asuvale 4,68 ha suurusele maa-alale 20 krunti olemasolevate hoonete ja teede teenindamiseks, ärihoone ja äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks ning haljasalade ja teede rajamiseks. Detailplaneeringu koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) tellimusel arhitektibüroo Koot & Koot OÜ. SAPA ning Kesklinna Valitsus peavad vastuvõtmise järel korraldama detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Kosmose kino ümber paiknev maa-ala on enamuses hoonestatud ning jääb osaliselt miljööväärtuslikule hoonestusalale.

Planeering püüab lahendada probleeme, mis on tingitud ühelt poolt vajadusest säilitada kvartali miljöö, kinnistustruktuur ning arhitektuuriväärtuslikud ehitised ning teiselt poolt soovist korrastada kesklinna tänavatevõrk ning luua tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalikud koridorid. Uushoonestusena on kavandatud Liivalaia tänava ja Pärnu maantee nurgale kuni kaheksakorruseline ärihoone. Omaaegse Vaestepatuste tänava äärde on planeeritud kaks äripindadega mitme korteriga elamut. Kvartali keskossa on ette nähtud kolme- kuni seitsmekorruseline äripindadega mitme korteriga elamu. Ajalooline Vaestepatuste tänav taastatakse osaliselt jalakäijate alana, millega ühendatakse kaks uut haljasala, kuhu nähakse ette istepingid, väikevormid ja laste mänguväljak. Arvestatud on ka Pärnu maantee laiendamise vajadusega.

Teise maailmasõja ajal hävis selles piirkonnas suur hulk hooneid ja pärast sõda ehitatud hooned ei jälgi enam endisaegsete kruntide ja tänavate struktuuri.

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering loob aluse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala väljaarendamiseks avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamafunktsioonide toetamiseks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks. Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas.

“Rannaalal toimub arendustegevus hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus puudub,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Üldplaneeringut ongi vaja rannaala arengu koordineerimiseks.” Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud.

Rannaalade avamine ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmine taastab Tallinna kui merelinna maine. Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused. Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust. Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega. Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek. Rannaala üldplaneeringuga saab tutvuda internetis aadressil http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/agendalist1.asp?meeting=281 vt. 20. päevakorrapunkt.

Koolivara ASi vastu anti 2892 allkirja

Opositsioonierakondade noorteühendused andsid Riigikogule üle koolivara aktsiaseltsi vastase pöördumise koos 2892 allkirjaga.

“Koolivara aktsiaseltsi loomise taga on soov teenida raha tulevaste põlvkondade arvelt. Sellise äriühingu loomine tähendab sahkerdamist kinnisvaraga, mida õigustatakse vajadusega remontida koolihooneid,” seisab üleantud pöördumises.

Keskerakonna Noortekogu algatas 29. oktoobril kampaania kogumaks allkirju koolide vara haldamise aktsiaseltsi loomise kava vastu. Möödunud nädalal teatasid kampaaniaga ühinemisest Noored Sotsiaaldemokraadid ja Noor-Isamaa.

Keskerakonna Noortekogu esimehe Tarmo Lausingu sõnul on peamine etteheide valitsuse kavale see, et nn. koolide aktsiaseltsi loomisel hakkab hariduse saatuse üle otsustama majanduslik huvi. “Majanduslikel huvidel on ikka olnud kalduvus leida teatud koosmeel poliitiliste huvidega. Nii hakkab meie koolivõrku kujundama hoopis mingi muu loogika, kui soov kõikjal Eestis kvaliteetset haridust võimaldada,” nentis Lausing.

Noorte Sotsiaaldemokraatide esimehe Randel Läntsi arvates ei ole rahvas andnud hariduspoliitika tegemiseks volitusi äriühingule. “Hariduspoliitikat tegema on valitud Riigikogu liikmed ning kinnitatud haridusminister,” ütles Länts.

Noor-Isamaa esimees Martti Mandel väljendas muret loodava äriühingu poliitilise sõltuvuse pärast. “Koolide aktsiaseltsi juhtkonna liikmed nimetatakse valitsuse tagatubades ning sellega ei ole tagatud selle äriühingu poliitiline sõltumatus. Haridusvaldkonnas ei saa lubada politiseeritust ning avaliku diskussiooni vähendamist,” kommenteeris Mandel.

Juhul kui Riigikogu tänasel istungil siiski otsustab koolide kinnisvara Asi loomiseks 600 miljonit krooni eraldada, planeerivad opositsioonierakondade noortekogud uusi samme protesteerimaks kava vastu viia koolid äriühingute kontrolli alla.

2004 Linnavarale laekus ostupakkumisi ligi miljoni krooni eest

Eile Tallinna elamumajandusametis toimunud enampakkumistele laekus ostupakkumisi kahele objektile, mis mõlemad sooviti omandada alghinnaga.

Väike-Sõjamäe tänav 7a kinnistu ostuks laekus üks pakkumine, müügis olnud kinnistut sooviti omandada 616 000 krooniga, mis oli ka müügi alghind.

300 000 kroonise alghinnaga müügis olnud Tiiva tänav 18 asuva kinnistu Tallinna linnale kuuluvat 6/20 mõttelist osa soovis samuti osta üks pakkuja alghinna eest. Ülejäänud enampakkumised nurjusid/nurjuvad osalejate puudumise tõttu.

Süda tänava piirkond saab detailplaneeringu

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Liivalaia tänava, Pärnu maantee ja P. Süda tänava vahelise maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga on kavandatud Kesklinnas asuvale 4,68 ha suurusele maa-alale 20 krunti olemasolevate hoonete ja teede teenindamiseks, ärihoone ja äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks ning haljasalade ja teede rajamiseks.

Detailplaneeringu koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) tellimusel arhitektibüroo Koot & Koot OÜ. SAPA ning Kesklinna Valitsus peavad vastuvõtmise järel korraldama detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kosmose kino ümber paiknev maa-ala on enamuses hoonestatud ning jääb osaliselt miljööväärtuslikule hoonestusalale.

Planeering püüab lahendada probleeme, mis on tingitud ühelt poolt vajadusest säilitada kvartali miljöö, kinnistustruktuur ning arhitektuuriväärtuslikud ehitised ning teiselt poolt soovist korrastada kesklinna tänavatevõrk ning luua tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalikud koridorid.

Uushoonestusena on kavandatud Liivalaia tänava ja Pärnu maantee nurgale kuni kaheksakorruseline ärihoone. Omaaegse Vaestepatuste tänava äärde on planeeritud kaks äripindadega mitme korteriga elamut. Kvartali keskossa on ette nähtud kolme- kuni seitsmekorruseline äripindadega mitme korteriga elamu. Ajalooline Vaestepatuste tänav taastatakse osaliselt jalakäijate alana, millega ühendatakse kaks uut haljasala, kuhu nähakse ette istepingid, väikevormid ja laste mänguväljak.

Arvestatud on ka Pärnu maantee laiendamise vajadusega. Teise maailmasõja ajal hävis selles piirkonnas suur hulk hooneid ja pärast sõda ehitatud hooned ei jälgi enam endisaegsete kruntide ja tänavate struktuuri.

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering loob aluse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala väljaarendamiseks avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamafunktsioonide toetamiseks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks.

Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas.

“Rannaalal toimub arendustegevus hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus puudub,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Üldplaneeringut ongi vaja rannaala arengu koordineerimiseks.”

Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud. Rannaalade avamine ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmine taastab Tallinna kui merelinna maine.

Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused.

Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus.

Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust.

Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega. Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek.

Arco Vara grupi 9 kuu majandustulemused

Arco Vara annab teada: AS Arco Vara kontserni 2004. aasta 9 kuu konsolideeritud auditeerimata müügitulu moodustas 275,3 milj. krooni (17,6 milj.) ja puhaskasum 57,1 milj. krooni (3,65 milj.), ületades 85% seatud aastaeesmärkidest.

Sarnaselt eelmiste perioodidega moodustus üle 4/5 müügitulust ehitus-ja arendustegevusest. Kasum teeniti tavapärasest majandustegevusest.

Valitsuse maamaksuseadus tõstab otseseid makse

Isamaaliidu juhatus arutas eile toimuval istungil valitsuse kava muuta maamaksuseadust ja leidis, et maamaksu alammäära tõstmine ei ole põhjendatud.

Isamaaliidu juhatus on seisukohal, et maamaksu määra kehtestamine peab jääma kohalike omavalitsuste pädevusse nii, nagu see on täna kehtiva seadusega reguleeritud.

Valitsuse eelnõu eesmärgiks tundub olevat maamaksu tõstmine. On ilmselge, et sellega püütakse korvata tulumaksu määra alandamisest tulenevat kohalike omavalitsuste tulude vähenemist.

“Valitsuse kaudsete maksude tõstmise poliitika on endaga kaasa toonud järsu hinnatõusu, mis on vähendanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja kodanike ostujõudu”, ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Helir-Valdor Seeder.

“Nüüd kavatseb valitsus tõsta ka varade maksustamist. Seega suurendatakse ka otseseid makse”, rõhutas Seeder.

Täiesti arusaamatult soovitakse muuta maksuvabastuste regulatsiooni. Kui praegu saab kohalik omavalitsus anda maksuvabastust pensionäridele ja represseeritutele, siis uue eelnõu järgi puuduvad igasugu kriteeriumid maksuvabastuste andmiseks, see tähendab, et vabastusi võib anda igale isikule.

Isamaaliit ei toeta valitsuse algatatud maamaksuseadust. Meie arvates tuleb jääda kehtiva seaduse juurde ning võimaldada lisaks maksusoodustusi paljulapselistele peredele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine