Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
“Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles,” sõnas Toompark BNS-ile.
Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. “Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.”
Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. “Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.”
Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.
Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.
“Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,” rääkis Toompark.
Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud tulumaksuseaduse muudatuse, milles muuhulgas antakse eraomanikest üürileandjatele 20-protsendiline tulumaksusoodustus, mis teeb efektiivseks maksumääraks renditulult 16 protsenti.
Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.
Allikas: https://pealinn.ee/2015/04/30/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota/
Eelnõu korrastab lisaks renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.
Juba eelmisel aastal sai alguse riiklikult toetatud üürieluasemete arendamise projekti ideed. Paistab, et praegune valitsuskoalitsioon soovib seda teed jätkata. Vastav punkt on isegi koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud.
Täna, 29. aprillil avas vanalinnas uksed Eesti väikseim Rimi, kus müügipinda on ligi 200 m² ning sortimendis keskmiselt 2500 toodet. Kauplus asub aadressil Pikk tänav 11.
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on sama moodi nagu eelmisel aastal väikesed. Lähema poole aasta suurim risk on väliskeskkonna võimalik halvenemine, mis võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade laenukvaliteeti. Põhjamaade kinnisvara hinnad ja laenumaht on jätkanud suhteliselt kiiret kasvu, mis suurendab Põhjamaade pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Eesti kinnisvara hindade tõus on viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud, kuid majapidamiste sissetulekute suurenemise ja väga madalate intressimäärade tõttu võib see taas kiireneda.
29. aprillil 2015. aastal peetud AS Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:
Mõistliku remondikulutuse suuruse määrab korteri või maja tulevane kasutuseesmärk ning kinnisvara asukoht.
Tallinnas asuv Laki tänava piirkond on koduks ligi 500-le ettevõttele. Piirkond on aastakümneid olnud populaarne ehitus-, auto-, tootmis- ja tööstusettevõtetele. Selle koha üks eripärasid on firmade-vaheline sünergia, tänu millele on kommunikatsioon ja logistika kiire ja tõhus. Samas aga seisavad mitmed sealsed ettevõtted probleemi ees – nimelt on kogu see ala olnud aastaid üsna muutumatu.
Capfield paigaldas esimesena Eestis oma Lasnamäe Centrumi ja Norde Centrumi ostukeskustesse külastajate analüüsisüsteemi, mis kogub andmeid nende liikumisteede kohta.
Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituut avab 2015. aasta septembris uue kaheaastase inglisekeelse arhitektuuri magistriõppekava „Euroopa arhitektuur“, mille üliõpilased läbivad õppetöö Euroopa kuues ülikoolis: Tallinna Tehnikaülikoolis Eestis, Lissaboni ülikoolis Portugalis, Haifa disainiülikoolis Israelis, Berlin-Dessau ülikoolis Saksamaal, Innsbrucki ülikoolis Austrias ja Ljubljana ülikoolis Sloveenias.
Tartu ülikooli külastas Shanghai ülikooli Smart City instituudi delegatsioon, mis pidas eestlaste tegevust linnastumise ja linnade arengu uurimisel eeskujuks. Üheskoos töötatakse välja linnaplaneerimise lahendusi, sotsiaalse innovatsiooni mudeleid ja sensorsüsteeme.
