Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
 

Citycon läheb üle BREEAM keskkonnanõuetele

CityconPõhjamaade suurim kaubanduskeskuste arendaja Citycon võtab oma keskustes kasutusele keskkonnamõju kvaliteedistandardi BREEAM.

Tänaseks on Cityconi enam kui pooled kaubanduskeskused saanud keskkonnasertifikaadi, järgmise aasta lõpuks plaanitakse sertifikaadiga katta 75 protsenti Cityconile kuuluvast kinnisvarast.

“Eestis oli Rocca al Mare Kaubanduskeskus esimene tegutsev kaubanduskeskus, millele omistati BREEAM keskkonnasertifikaat, plaanime seda taotleda ka Kristiine Keskusele,” lausus Citycon
äridirektor Mati Pops.

“BREEAM tähendab investeerimist keskkonnateadlikku mõtteviisi, jätkusuutlikusse ehitustegevusse ja energiakasutusse, klientide ja rentnike ning laiemalt ühiskonna heaolusse. See investeering loob uut väärtust ning teenib end aastatega tagasi, tõstes muuhulgas ka meie kinnisvara väärtust,” sõnas Pops.

Viimastel aastatel on Citycon suurendanud oma keskustes taastuvenergia kasutamise osakaalu ning vähendanud siseeostetava soojusenergia mahtu. Möödunud aastal tarbisid Cityconile kuuluvad kaubanduskeskused kokku 100GWh rohelist energiat. Eraldi tähelepanu pöörab Citycon keskkonnateadlikule jäätmekäitlusele. Rootsi ühes suurimas, Kista Galleria kaubanduskeskuses kasutatakse biojäätmeid näiteks ühistranspordi kütusena.

Cityconi keskustest on BREEAM sertifikaadi saanud Soomes Iso Omena, Koskikeskus, Myyrmann ja Trio; Rootsis Kista Galleria,Liljeholmstorget Galleria ja Jakobsbergs Centrum; Norras
Glasshuspassasjen, Liertoppen, Kremmertorget, Kolbotn torg, Lietorvet, Kongssenteret, Sjøsiden, Heiane, Stadionparken, City Syd, Markedet ja Torvbyen; Eestis Rocca al Mare Kaubanduskeskus.

Citycon on jaekaubanduspindade omanik ja arendaja Põhja- ja Baltimaades, ettevõtte varade maht ulatub 5 miljardi euroni. Citycon on turuliider Soomes ja Eestis ning üks liidritest Norras ja Rootsis.
Lisaks tegutseb ettevõtte ka Taanis. Cityconi aktsiad on noteeritud NASDAQ Helsingi börsil.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Swedbank: Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas

SwedbankSwedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.

Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas, mis vastab meie ootustele. 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus nii hindade kui ka tehingute arvu aastane kasv. Korteritega tehti neljandas kvartalis 16% rohkem tehinguid kui aasta tagasi, samas kui veel teisel kvartalil oli vastavaks kasvuks 28%. Korterite hinnad kasvasid neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 4%. Sealjuures olid eelkõige uuemate korterite ruutmeetrihinna langemise tõttu, viimase kahe kvartali jooksul, kesklinna piirkonna korterid 4% odavamad kui 2014. aasta neljandas kvartalis. Linna teistes piirkondades jäi korterite ruutmeetrihinna aastane hinnakasv 5% ja 11% vahele.

Kui korterite ruutmeetrihinna aritmeetiline hinnakasv on pidevalt aeglustunud, siis mediaankasv on püsinud stabiilselt 7% lähedal, ületades alates septembrist aritmeetilist hinnakasvu. 2015. aasta teises pooles langes kinnisvaratehingute statistika järgi 2011. aastal või hiljem ehitatud korterite ruutmeetrihind. Seetõttu on viimase aja hinnakasvu aeglustumisesse panustanud peamiselt uuemate ja kallimate korterite ruutmeetrihinna langus.

Kasutusloa saanud eluruumide arv tõusis neljandas kvartalis märkimisväärselt ning ka uute korterite laojääk on Harjumaal saavutanud kõrge taseme. Samal ajal on uute eluruumide ehitamist alustatud kolmanda kvartaliga võrreldes enamvähem samas mahus. See hoiab lähitulevikus uute korterite pakkumistaseme kõrge. Teisalt on tarbijate kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kaks kvartalit järjest, mis viitab võimalikule nõudluse langusele tulevikus. Seetõttu on lähitulevikus kinnisvarahinnad jätkuva surve all ning see peaks Tallinna korterite hinnatõusu hoidma suhteliselt stabiilsena.

Neljandas kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim netopalga aastase kasvu kiirenemine 7,7%-ni. Vilniuses tõusis neljandas kvartalis netopalk 4,3 protsenti, kuid korterite hinnatase aastases võrdluses tõusis vaid ühe protsendi võrra.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2015. aasta neljanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda: Housing affordability index

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidVeebruar oli Tallinna korteriturul igavalt tavapärane – tehti kokku 692 tehingut, keskmine m2 müügihind oli 1554 EUR/m2.

Tehingute arv oli jaanuariga võrrelduna 26% suurem (jaanuaris 549 tehingut), eelmise aasta veebruarist tehti 3,7% rohkem tehinguid (veebruar 2015: 667 tehingut). Seega võib öelda, et aasta alguse vaikus sai läbi ja taastus tavapärane olukord.

Müügitehingute keskmine m2 müügihind kasvas jaanuariga võrrelduna 0,8% (jaanuaris 1541 EUR/m2) ja aastases võrdluses 4,6% (veebruar 2015: 1485 EUR/m2). Siinkohal tuleb märkida, et 2015 aasta veebruar oli aasta kõige madalama müügihnnaga kuu, kõigil ülejäänud kuudel oli keskmine m2 müügihind üle 1500 EUR/m2. Seega järgmistel kuudel jääb aastane hinnamuutus veelgi väiksemaks.

Seniste trendide baasil võib ennustada, et 2016 aasta tuleb Tallinna korteriturul nii aktiivsuselt kui hinnatasemetelt suures piiris sarnane eelmisega.

Turugraafikutega saab tutvuda siin: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Larsen Kinnisvara kogus rekordilise summa kõigest 8 minutiga

Larsen KinnisvaraLarsen Kinnisvara ning ühisrahastusplatvorm Crowdestate saavutasid käesoleva nädala esmaspäeval märkimisväärse rekordi, kus Larsen Kinnisvara uude, Vana-Kalamaja 6 arendusse kaasati väikeinvestoritelt 500 000 eurot kõigest 8 minutiga. Nii suurt summat nii lühikese ajaga pole varasemalt Eesti kinnisvaras kaasata õnnestunud.

Kinnisvara ühisrahastus on kujunemas Eestis tõusvaks trendiks, mis võimaldab ka tavainimesel mõistlikke summasid arendustesse investeerida.

“Kuigi potentsiaalsed investorid olid meil juba varasemalt olemas, siis tahtsime proovida ühisrahastust kui uut ning perspektiivikat mudelit. Nii kiire tulemus oli meile selge üllatus. Tõenäoliselt pole see niivõrd kinnivarasektori, vaid ühisrahastuse kui sellise populariseerumise tunnus,” ütles Larsen Kinnisvara juht Priit Vare. Kasvava trendi tõi välja ka Crowdestate’i esindaja Loit Linnupõld, kes lisas, et eduka rahastuse saavad ennekõike läbimõeldud ning omanäolised projektid.

„Vana-Kalamaja 6 eristub hea asukoha, avarate planeeringute, Toompea vaadete ja moodsate tehnoloogiliste lahenduste poolest. Seetõttu on ka investeeringu eeldatav tootlikkus 16,6%,” sõnas Linnupõld.

Vare märkis, et Larsen Kinnisvara poole on varasemalt pöördunud palju üksikinvestorid, kuid Crowdestate on digitaalse platvormina mugav nii arendajale kui ka investorile. „Ühisrahastus on uue mudelina muutmas meie harjumuspärast finantssüsteemi, kuid vajaliku summa kogumine nii kiiresti, nagu Larsen Kinnisvara arenduse puhul, tuli ka meile üllatusena,” lisas Linnupõld.

Larsen Kinnisvara on 2014. aastal loodud kinnisvaraettevõte, mis on tuntud stiilsete ja läbimõeldud arenduste poolest. Larsen Kinnisvara on täna müüdavate ühikute põhjal üks suuremaid pakkujaid Kalamajas.

Crowdestate on uus ühisrahastusplatvorm, mis toob kokku kinnisvaraarendajad ja investorid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishinnad kasvasid aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEVeebruari kuus pakuti portaalis KV.EE Harjumaal müügiks 6413 korterit, mis on eelmisest aastast 6% enam. Korterite müügipakkumiste hind oli 1791 €/m² ehk aastatagusest 5% rohkem.

Harjumaa 6413 korteri müügipakkumistest asub 5708 ehk 89% Tallinnas. Tallinna korteriturule tuli aastaga pakkumisi juurde 9%. Tallinna korterite müüjate keskmine hinnaootus oli 1887 €/m², mis on mullusest 5% rohkem.

Harjumaa linnadest-valdadest vähenes korterite müügipakkumiste arv ainsana Rae vallas, kus portaali KV.EE andmetel küsisid kinnisvaramüüjad veebruaris hinda 1475 €/m² ehk aastatagusest 5% vähem. Kõikides ülejäänud omavalitsustes korterite müügipakkumiste hinnad kerkisid.

Arvestades olukorda, kus korterite tehinguhindade kiire tõus on asendunud stabiilsusega, võib eeldada, et korterite müüjad võtavad hindade tõstmisel hoo maha. Hinnatõusu pidurdumine puudutab esmajärjekorras ja eelkõige Tallinna linna, kus pakkumine on kõrgel tasemel ja konkurents tihe. Väiksemate valdade paarikümne korteriga pakkumiste puhul on tavapärane näha suuremaid hinnakõikumisi ühes või teises suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  02/2015 02/2016 Muutus, % 02/2015 02/2016 Muutus, %
Anija vald 17 16 -6% 426 594 39%
Harku vald 18 25 39% 1 405 1 550 10%
Jõelähtme vald 19 21 11% 1 091 1 171 7%
Keila 41 35 -15% 1 055 1 183 12%
Keila vald 45 21 -53% 495 575 16%
Kiili vald NA 1 418 1 418 0%
Kose vald 11 NA 569 722 27%
Kuusalu vald 9 34 278% 557 809 45%
Loksa 56 40 -29% 300 372 24%
Maardu 146 145 -1% 877 981 12%
Nissi vald 9 34 278% 222 258 16%
Paldiski 51 58 14% 458 497 9%
Raasiku vald 10 NA 790 965 22%
Rae vald 125 93 -26% 1 559 1 475 -5%
Saku vald 18 12 -33% 1 179 1 471 25%
Saue 10 13 30% 1 224 1 237 1%
Saue vald 62 55 -11% 1 465 1 518 4%
Tallinn 5 247 5 708 9% 1 801 1 887 5%
Vasalemma vald 14 13 -7% 116 193 66%
Viimsi vald 124 114 -8% 1 492 1 566 5%
 
Eesti 10 058 10 447 4% 1 347 1 436 7%
Harjumaa 6 024 6 413 6% 1 702 1 791 5%
Narva 263 370 41% 642 593 -8%
Pärnu 158 140 -11% 1 276 1 372 8%
Tartu 1 520 1 651 9% 1 379 1 392 1%

 Korterite müügipakkumiste keskmine pakkumishind Harjumaa valdades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Enne ehitustööde algust on müüdud 20% Kodulahe korteritest

Arco VaraArco Vara alustas Kodulahe uusarenduses vundamendi ehitustöid. Ehitustööde alustamise ajaks on müüdud 20 % ehk 25 korterit 125-st. Senistele ostjatele on meeldinud Kodulahe asukoht supelranna lähedal ja parkmetsa kõrval, suured terrassid ja rõdud, innovaatiline kortermaja kuju koos kaasaegsete tehnosüsteemidega ning alternatiivenergia kasutamine.

Kodulahe uusarenduse arhitekt on Kamp Arhitektid ning ehitaja Ramm Ehitus. Kortermaja valmib järgmise aasta suve alguses.

Kodulahe uusarendusest

Kodulahe uusarendus on üks vähestest liivarannaga supelranna lähedal paiknevatest elukondliku kinnisvara arendustest pealinnas. Kuid meri on vaid üks osa loodusest, mis korteriarendust ümbritseb. Kahele poole jääb veel mets ja lisaks on detailplaneering koostatud nii, et peaaegu pool kinnistust on haljastatud. Hoone kuju projekteeriti omapärasena, et saavutada paremad päikesevalguse tingimused ning vaated.

Merelähedus ning ümbritsev loodus olid projekteerimisel ajendiks, et igale korterile saaks rõdu või terrass, kust vaadet ja mereõhku nautida. Korteritele avaruse andmiseks projekteeriti ka laed tavapärasest kõrgemad. Valgusküllastes korterites on maast-laeni aknad ning võimalus on valida kolme erineva siseviimistluspaketi vahel.

Hoone vastab B-energiaklassi hoonele.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Mullu ettevõtlussektori kasum vähenes

StatistikaametEsialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.

Võrreldes 2014. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ja energeetika ettevõtted. Töötleva tööstuse kasum vähenes 2014. aastaga võrreldes 16%, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud elektroonika ning kütteõlide tööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2015. aastal kaupu ja teenuseid 49,1 miljardi euro eest ehk 3% vähem kui aasta varem. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 3%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jae- ja sõidukikaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi aasta varasemaga võrreldes samaks.

Ettevõtete kulud vähenesid 2014. aastaga võrreldes 2%, samas tööjõukulud suurenesid 7%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2015. aastal keskmiselt 22 100 eurot hõivatu kohta ehk sama mis aasta varem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus vähenes kolmandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2015. aastal 2,3 miljardit eurot, mis on 4% vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2014. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetika- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2014. aastaga suurenesid investeeringud ehitiste soetamisse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud maasse.

2015. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 2% vähem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 759 miljonit eurot ehk sama palju kui 2014. aasta IV kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Colliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2016

ColliersColliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tartu Kaubamaja keskus investeeris renoveerimisse 4 miljonit eurot

Tartu KaubamajaTartu Kaubamaja keskus uuendas kaheksa kuud väldanud suuremahuliste ehitustööde käigus suure osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme ning võttis kasutusele keskkonnasõbralikud energiasäästlikud valguslahendused. Renoveerimistöid teostati kokku 7000 ruutmeetril kaubanduspinnal ja koguinvesteering on 4 miljonit eurot.

Põhjaliku uuenduskuuri käigus kaasajastati tehnosüsteemid, valgustid, üüripindade fassaadid, põrandakatted ja laed. Lisaks hoonesisestele töödele sai uue ilme ka hoone välisfassaad. Keskuse renoveerimistööd toimusid kokku 14 000 ruutmeetril, millest 7000 ruutmeetrit moodustab kaubanduspind ja 7000 ruutmeetrit parkla. Tööd viidi läbi etapiliselt, et keskuse igapäevast elu minimaalselt häirida.

Tartu Kaubamaja keskuse tegevjuht Katre Plaani sõnul oli renoveerimistööde eesmärk pakkuda nii klientidele kui ka kauplejatele kaasaegse interjööriga senisest mugavamat ja hubasemat ostukeskkonda ning optimeerida olemasolevat pinda, et laiendada kaubavalikut veelgi. „Samuti oli meil kindel soov minna üle keskkonnasäästlikumatele valgustuslahendustele, mistõttu vahetasime välja kogu keskuse valgustussüsteemi,“ ütles Plaan.

Plaan märkis, et mitmed renoveerimise käigus tehtud muudatused väärivad eraldi esile tõstmist. „Meie uued efektvalgustusega eskalaatorid on esimesed omalaadsed Eestis. Teine sama eriline element on keskuse sissepääse kaunistav unikaalne efektsein, mille kujundas mainekas arhitektuuribüroo Chapman Taylor ning mis on käsitletav omamoodi kunstilise vaatamisväärsusena,“ lisas Plaan.

Konkurents nii Eesti kui ka Lõuna-Eesti kaubandusturul on Plaani sõnul tugev ja edukad on need, kes on heas asukohas, suudavad tabada trende ehk pakkuda kliendile ootuspäraseid kaupu, kel on konkreetne kontseptsioon, lai ning eristuv tootevalik. „Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud viieteistkümne uue kaubamärgi võrra. Mitmed neist maailmakuulsad moe- ja ilubrändid, mida varem Tartus polnud,“ sõnas Plaan.

Keskuse esimesel korrusel on avatud Tartu esimene Gustavi kohvik, märtsi keskpaigas avatakse kolmandal korrusel uuenenud Apollo raamatupoes kohvik Muinasjutt ning bistroo Romaan. Mitmed olemasolevad kauplused läbisid uuenduskuuri, uutest kauplustest on juba lisandunud või lisandumas mitmed maailmakuulsad kaubamärgid nagu Stenders, Laura Ashley, Tom Tailor, Cortefiel, Morgan ja women’secret. Täieliku muutuse on läbinud ka keskuse suurüürniku Kaubamaja naiste- ja ilumaailm.

Mõned sisustuselemendid Plaani sõnul veel lisanduvad, kuid uuendatud keskus on täies mahus külastajatele avatud ja ootab tutvuma.

Uuenenud keskuses on kokku ligi 16 000 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele.

Hoone renoveerimistööde koguinvesteering on 4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Projekti autorid on arhitekt Raivo Puusepp ning briti sisearhitektid arhitektuuribüroost Chapman Taylor.
tartu-kaubamaja-keskus-4 tartu-kaubamaja-keskus-2 tartu-kaubamaja-keskus-3 tartu-kaubamaja-keskus-5

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Väärtuslike hoonete omanikud saavad restaureerimistoetust

TallinnTallinna linnavalitsus võtab vastu taotlusi kultuurimälestiste ning arhitektuuriliselt väärtuslike hoonete restaureerimistöödeks toetuse saamiseks. Taotlusvoor kestab 7. märtsist 15. aprillini.

Vanemate hoonete restaureerimine on kulukam kui uute hoonete remont või ka uue hoone ehitamine. Seetõttu toetab Tallinna linn oma eelarvelistest vahenditest kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike hoonete restaureerimist. Toetust saab taotleda ka vallasmälestise restaureerimiseks.

Toetuse eesmärk on Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine. Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast. Kultuurimälestise restaureerimiseks peab olema ameti väljastatud tööde alustamise luba ning töid võib teostada vastava tegevusloaga isik.

Restaureerimistoetusteks on eraldatud 90 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 10 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Toetust antakse tööde teostamiseks, mida alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja mis lõpetatakse hiljemalt sama aasta 30. novembriks.

Taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumist, milles peavad olema kirjeldatud toetuse arvelt kavandatavad tööd, tööde teostamisel kasutatavad materjalid vastavalt heale restaureerimistavale ning fotod originaaldetailist/objektist. Vallasmälestise puhul tuleb lisada tegevusloaga restauraatori hinnang restaureeritava objekti tehnilisele seisukorrale.

Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone interjööridetailide restaureerimiseks.

Taotluse vorm on kättesaadav http://www.tallinn.ee/est/Toetuse-taotlus-2016.rtf

Saada taotlus:

  • kinnismälestised vanalinnas ja vanalinna muinsuskaitsealal paiknev ehitis või selle osa – Henry Kuningas, Henry.Kuningas@tallinnlv.ee
  • tööstusmälestised, kalmistud, kinnismälestistest avalikud hooned – Artur Ümar, Artur.Ymar@tallinnlv.ee
  • kinnismälestised eeslinnades (Nõmme, Kopli, Kadriorg jne); miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknev või üldplaneeringuga arhitektuuriliselt väärtuslikuks tunnistatud hoone või selle osa – Timo Aava, Timo.Aava@tallinnlv.ee
  • vallasmälestised – Eero Kangor, Eero.Kangor@tallinnlv.ee
Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Merko omandas osaluse Norra ehitusettevõttes

Merko07. märtsil 2016 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõte Merko Investments AS lepingud Norra ettevõtetega SDV Holding AS ja Aucon AS 56%lise osaluse omandamiseks Norra ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Norras registreeritud Merko Investments AS kuulub 100%liselt AS-le Merko Ehitus.

Peritus Entreprenør AS (www.peritus-entreprenor.no) on üldehitusteenust pakkuv Norra ehitusettevõte, mis on asutatud 2014. aastal ja mille 2015. aasta müügikäive oli ca 7 miljonit eurot. Ettevõtte senised omanikud jätkavad osalemist ettevõtte igapäevases juhtimises ja säilitavad 44% osaluse. Poolte kokkuleppel tehingu hinda ega muid tingimusi ei avalikustata.

Osaluse omandamise eesmärk on ehitusteenuse pakkumine Norra turul.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

The housing affordability index (HAI) increased to 129.2 in Vilnius, 160.1 in Riga, and 153.4 in Tallinn

SwedbankIn Tallinn, affordability rose by 4.2 points in the fourth quarter last year compared with the same period in 2014, mainly due to a 6.6 % rise in net wages, which continued to surpass the apartment price growth.

In Riga, the HAI increased by 4.7 points also due to 7.7% higher wages.

In Vilnius, the HAI rose by 4 points because of 4.3% higher wages and slowly rising flat prices.

The time needed to save for a down payment decreased by 3 weeks in Tallinn, to 28.5 months, by 1 month and 1 week in Riga, to 24.6 months, and by 1 month in Vilnius, to 36.8.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing affordability index

Housing affordability index

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Mis toimub Tallinna korteriturul?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜOlen kokku pannud järjekordse põhjaliku elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Turuülevaade keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on paljuski elamispindade turu edasisi trende määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 19/04/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Käsiraamat „Kinnivaramaakleri ABC“ annab nõu maakleritele

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ aitab saada tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst alates maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ rääkis käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendubki praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused